EMHI ilmakaardi analüüs:Juhend õpilastele

Pille Roosaar, 2012

1

Kõrgrõhkkonna kese• Vaata isobaaridel asuvaid numbrilisi väärtusi (Joonis 1).

• Kui rõhkkonna keskpunktis on õhurõhk kõrgem kui servades, on tegemist kõrgrõhkkonnaga.

2

Joonis 1 Kõrgrõhkkonna keskme määramine

Madalrõhkkonna kese• Vaata isobaaridel asuvaid numbrilisi väärtusi (Joonis 2).

• Kui rõhkkonna keskpunktis on õhurõhk madalam kui servades, on tegemist madalrõhkkonnaga

3

Joonis 2 Madalrõhkkonna keskme määramine

Ilm kõrgrõhkkonna alal

• Üldjuhul selge ja rahulik ilm, minimaalsete sademetega.

• Kuna tegemist on kuiva õhuga, on tulemuseks kas väga madalad (talvel) või väga kõrged õhutemperatuurid (suvel). (wikiHow)

4

Ilm madalrõhkkonna alal

• Valdavad on tõusvad õhuvoolud, milles õhk kõrgemale kerkides jahtub ja selles olev veeaur kondenseerub - seetõttu on tsükloni piirkonnas taevas pilvine ja esineb sademeid. (MetLink)

5

Külm või soe antitsüklon

• Suvised parasvöötme antitsüklonid on soojad, kuid talvised on külmad.

6

Suvi ja talv

Soe front ja selle mõju ilmale• Soe front on ilmakaardil

kujutatud punase joonega, mille peale on asetatud poolringid (Joonis 4).

• Poolringid on suunatud jahedama õhu ja liikumissuuna poole. (BBC)

• Sooja frondi lähenemisel õhurõhk langeb, tempeatuur tõuseb ja tuul tugevneb. Taevas on pilves ja sajab. (Mürk, 1970)

7

Joonis 4 Soe front

Külm front ja selle mõju ilmale

• Külma fronti tähistatakse kaardil sinise pideva joonega, millele on kantud kolmnurgad (Joonis 5).

• Kolmnurga tipud on suunatud sooja õhu ja liikumistrajektoori poole. (BBC)

• Kui külm front möödub, muutub ilm külmaks ja selgeks. Võib esineda väiksemaid sajuhoogusid. (Met Office)

8

Joonis 5 Külm front

Tsükloni soe sektor

• Tsükloni soe sektor jääb sooja frondi taha ja külma frondi ette, seega nende frontide vahele.

• Talvel on soojas sektoris tavaliselt sulailm. Sademetest esineb nõrk vihm või uduvihm. Tuul on nõrk, tavaliselt suunaga edelast.

• Kui suvel on sooja sektorit täitev õhumass stabiilne, saabub ilus päikesepaisteline soe ilm, sageli täiesti pilvitu. (Jürissaar, 2011)

9

Okludeerunud front

• Okludeerunud front (Joonis 6) tekib siis, kui külm front, mis liigub kiiremini, jõuab soojale frondile järele.

• Külma õhu sunnil tõuseb soe õhk üles

• Kui kaks fronti selliselt ühinevad, tekibki ühinenud ehk okludeerunud front. (Gardiner, 2009)

10

Joonis 6 Okludeerunud front (WW2010)

Ilm okludeerunud frondi alal

• Oklusioonifrondi kohal reeglina sajab.

• Välja tõrjutud soe õhumass tõuseb, veeaur kondenseerub ning hakkab sadama (Joonis 7).

• Talvel sajab lausvihma, -lund või –lörtsi; • Soojal aastaajal aga kaasneb ühinenud frondiga äike,

rahe, tormituul. (Jürissaar, 2011)11

Joonis 7 Sademete teke oklusioonifrondi kohal (Valdivia-Zwolinski, 2011)

Õhurõhu isobaaride intervall

• Näide: • 1016 – 1008 = 8• 8 : 2 = 4, järelikult on iga

õhurõhu isobaari intervall 4 hPa (või 4 mb)

• Vali kolm kõrvutiasetsevat õhurõhu isobaari (Joonis 8).• Vaata, millised arv-väärtused on neile antud.• Lahuta õhurõhu väärtused ja jaga kahega. Saad teada,

kui suur on õhurõhu isobaaride intervall.

12

Joonis 8 Õhurõhu samajooned (EMHI)

Õhurõhk Eesti kohal

• Vaata, milline samarõhujoon Eesti läbib. Kui sellel on ka numbriline väärtus, saab kohe määrata õhurõhu. Kui aga mitte, tuleb õhurõhu samajoone väärtus arvutada.

• Jälgi, kas Eestit läbib üks või enam isobaari. Kirjuta välja, millises Eesti osas on kõrgem/madalam õhurõhk.

13

Tuulte suund• Tuuled puhuvad

kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale.

• Tsükloni puhul liiguvad tuuled vastupäeva selle keskme suunas

• Antitsükloni puhul keskmest väljapoole, päripäeva (Joonis 9).

14

Joonis 9 Tuulte liikumine kõrg- ja madalrõhkkonnas põhjapoolkeral (BBC)

Tuule kiirus

• Vahemaa õhurõhu samajoonte vahel on õhurõhu gradient.

• Kui isobaarid asuvad üksteisele lähedal, on gradient suurem ja õhk liigub seal piirkonnas kiiresti, seetõttu on seal ka tugevamad tuuled.

• Kui aga isobaarid asetsevad üksteisest kaugemal, on ilm tuulevaikne. (Grimmer, 2003)

15

Sajualad• Kihtsajupilved algavad juba

300-400 km kaugusel sooja frondi ees (Joonis 10).

• Aeglaselt liikuva külma frondi puhul on sajuala frondi taga 100-200 km laiuselt.

• Kiiresti liikuva frondi puhul on sademete rajoon kitsam (Jürissaar, 1998).

• Lisaks sajab piirkonnas, kus frondid on juba ühinenud ehk oklusioonifrondi kohal.

16

Joonis 10 Sajualad frontide suhtes

Kasutatud materjal:• Jürissaar, M. 1998. Meteoroloogia. Eesti lennuakadeemia, Tartu• Jürissaar, M. 2011. Meteoroloogia. Eesti lennuakadeemia, Tartu• Mürk, H. 1970. Kuidas tekib ilm. In Inimene ja ilm (Tooming, H.). pp. 62-77. Valgus, Tallinn

• Valdivia-Zwolinski, D. 2011. Weather [WWW] http://mszscience.info/8_mt_rev/8_mt_rev5.html (30.04.2012)• BBC [WWW]

http://www.bbc.co.uk/schools/gcsebitesize/geography/weather_climate/weather_systems_rev2.shtml (23.04.2012)

• Clker [WWW] http://www.clker.com/clipart-cartoon-sun.html (30.04.2012)• Clker [WWW] http://www.clker.com/clipart-25248.html (30.04.2012)• Clker [WWW] http://www.clker.com/clipart-tempature-symbol-hot-and-cold.html (30.04.2012)• Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut [WWW] http://www.emhi.ee/ (23.04.2012)• Gardiner, L. 2009. Occluded Fronts [WWW]

http://www.windows2universe.org/earth/Atmosphere/tstorm/occl_front.html (23.04.2012)• Grimmer, M. 2003. How to Read Weather Map [WWW]

http://www.or.holmesglen.vic.edu.au/private/subjects/weather/weather_maps.html (23.04.2012)• Met Office [WWW] http://www.metoffice.gov.uk/media/pdf/a/t/No._11_-_Weather_Charts.pdf (23.04.2012)• MetLink [WWW] http://www.metlink.org/weather-climate-resources-teachers/key-stages-weather-climate/a-

level-weather/anticyclonesdepressionsfront.html (27.04.2012)• The Weather World 2010 [WWW] http://ww2010.atmos.uiuc.edu/(Gh)/guides/mtr/af/frnts/ofdef.rxml

(24.04.2012)• wikiHow [WWW] http://www.wikihow.com/Read-a-Weather-Map (23.04.2012)

17