hea uus kultuuriti võrdlev psühholoogia heidi kelleri järgi
DESCRIPTION
Hea uus kultuuriti võrdlev psühholoogia Heidi Kelleri järgi. http:// arvamus.postimees.ee /2688920/ kadri-liik-poliitikud-ja-sotsi. Kultuuriti võrdlev psühholoogia. - kultuuri ja inimese käitumise, mõtete ja emotsioonide seoste uurimine - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Hea uus kultuuriti võrdlev psühholoogia Heidi Kelleri järgi
http://arvamus.postimees.ee/2688920/kadri-liik-poliitikud-ja-sotsi
Kultuuriti võrdlev psühholoogia- kultuuri ja inimese käitumise, mõtete ja emotsioonide seoste uurimine• 1972 asutati kultuuriti võrdleva psy assotsiatsioon: selle eesmärk ja
funktsioon on…- edendada teadmiste täiustumist inimeste psühholoogilise
funktsioneerimise kohta kõikides inimühiskondades; - arendada ja testida teooriaid kultuuri ja inimkäitumise seoste kohta;- testida nende üldistatavust kõigis ühiskondades; - täiustada mõõtmistehnikaid ja uurimismetodoloogiat;- edendada kultuuriti võrdlevalt teada saadud teadmiste „suurde“
psühholoogiasse inkorporeerimist..
• Ehk siis – kultuuriti võrdlev psühholoogia kui üks psühholoogia haru?
• Keller: psühholoogia ja kultuur on tervik ja nn sisaldavad teineteist vastastikku, seega kõik psühholoogia valdkonnad peaksid olema „kultuurihõlmavad“,
• kuna• enamik mitte-kultuurihõlmavast
psühholoogiast on tehtud WEIRDil moel - lääne uurijate ja lääne uuritavate pinnalt
• Lazarus ja Steinthal, 19 sajand. Volksgeist (rahvavaim?) - (mingi inimgrupi) ühilduvad, ajalooliselt tekkinud väärtused
• Wundt: Völkerpsychologie on individuaalse psühholoogia täiendus, rõhuasetusega inimkäitumise ajaloolistele ja sotsiaalsetele dimensioonidele
• Inimese psüühika ja psühholoogiline areng ei ole määratud ainult tajuprotsesside poolt, vaid ka spirituaalse ja mentaalse keskkonna tähendusrikkast mõjust – s.t. kultuurist
• Domineerivad mõõtmisviisid, mis pärit loodusteadustest, ei ole piisavad, et inimese psühholoogilist funktsioneerimist adekvaatselt või täielikult uurida
• (aitab Wundtist, kaua võib)
• Selline holistlik vaade kadus „teaduslikkuse iludusvõistlusel“ ära ja nüüd, kus ilu ei ole enam huvitav, on holism uus must
Sõna „kultuur“sisaldavate psühholoogia harude omavaheline kaklus
• kultuuriti võrdlevad psühholoogid - süüdistavad kultuuripsühholooge, et nood on hermeneutilised ja ebateaduslikud
• kultuuripsühholoogid – süüdistavad kultuuriti võrdlevaid psühholooge, et nood on liiga positivistlikud ja reduktsionistlikud
Kas see on sama vaidlus, mis meil Valsineri üle oli?
• Kult võrdlev psy on teadus, mis peab kultuuri indiviidist väljapool olevaks, piiritletud nähtuseks, mida saab kohelda kui mingeid sündmusi põhjustavat sõltumatut muutujat
• Nende sõltumatute muutujate – kultuuride – võrdlemine – peaks selgitama või ennustama erinevusi psühholoogilistes nähtustes
http://www.peacefulsocieties.org/Society/Mbuti.html http://www.biogeneticstructuralism.com/history.htm
• Ida-aasia inimesed tajuvad ja arutlevad holistlikumalt; põhja-ameeriklased arutlevad analüütilisemalt (Masuda ja Nisbett, 2001)
• Teine kult võrdleva psy haru – absolutism, otsib universaali ja loodab näidata, et kultuuri kui mõjutegurit pole üldse olemas
• Nt viie faktori mudel, NEOAC (Costa ja McCrae, 1992)• erinevuste statistiline puudumine ei tähenda, et
erinevusi tegelikult ei ole
• Universalismi otsingud – seotuse uuringud- kõik väikelapsed on bioloogilise eelsoodumusega
arendada välja seotus oma hooldaja suhtes, eesmärgiga ellu jääda ja areneda
- …see eeldus on laiendatud arusaamani, et seotus on täpselt samasugune nähtus eri kultuurides, ilmneb samade arengutrajektooride lõikes ja sellel on ka samad arengulised tagajärjed
Kult võrdleva psy meetoditest
• Eksperimentaalsed ja enese-aruanded• Eksperimentaalne raamistik alati psühholoogiliste
protsesside keerukuse ära ning on kontekstist sõltumatu
• meetodid on arendatud lääne laborites, ent rakendatud väga erinevates keskkondades
• epistemoloogilised küsitavused, nagu tähenduste, struktuuride ja funktsioonide samasus/samatähenduslikkus või võrreldavus on tunduvalt suuremad kui tõlkeprobleemid
• Kultuuri definitsioon:Riik
Vastavalt sellele arusaamale - üksikud indiviidid, kes kuuluvad mingisse kultuuri, omavad suhtelist sarnasust kõigi teistega, kes sellesse kultuuri kuuluvad, samuti on see kultuur neid ajas püsivalt iseloomustav omadus (Valsiner, 2007)mugavusvalimid – tudengid
Tudengid ise on spetsiifiline kultuuriline grupp läbi eri riikide – seega ka sarnasused ja universaalide leidmine ootuspärane
Keller: kultuuri adaptiivne, kohanemisvõimeline olemus
• kultuurilised praktikad ja tähendussüsteemid on adaptiivsed• kultuur seega kui ökoloogilise-sotsiaalse keskkonna
funktsionaalne süsteem• seega, kultuurilised praktikad, rutiinid ja artefaktid aitavad
inimestel toime tulla keskkondlike väljakutsetega ja defineerida kompetentse/oskusi
• arenguprotsesside käigus omandatakse teadmisi, mis on abiks hetkeprobleemide lahendamisel ja samal ajal ka tuleviku väljakutsete ettevalmistus
• teadmised, mis on kasulikud ontogeneesi ühel tasemel, võivad järgmisel kasutud olla ja vastupidi (Bjorklund ja Pellegrini, 2002)
• kultuur sellise definitsiooni järgi - osa meie bioloogilisest olemusest; inimesed on varustatud vahenditega kultuuri omandada ja edasi anda
• Debatt – bioloogia on tähtis vs ei ole tähtis• „kuidas saab universaalne inimloomus olemas olla
hoolimata äärmuslikult erinevatest keskkondadest, kus ta tegutseb?“
• Evolutsiooniteoreetikud• Whitingi mudel (1975) - oletab, et on olemas põhjuslik
seos ökoloogilisest kontekstist täiskasvanu isiksuseni
• Nii sotsio-kultuurilised kui bioloogilise taustaga mõtlejad tegelikult ütlevad, et inimesele on omane kontekstuaalne kohanemine ühelt poolt, ja sellest tulenev inimestevaheline varieeruvus teiselt poolt
• see ei tähenda universaalsust psühholoogilise funktsioneerimise mõttes, vaid pigem eeldust, et psüühikas on universaalsed printsiibid, mis võimaldavad mitmekesisusel tekkida
• Seega, kultuur ja bioloogia ei ole vastandid ega üksteisest sõltumatud jõud. Neid peaks pigem käsitlema süstemaatiliselt üksteisega seotuna; kultuur valib, kinnistab ja optimeerib bioloogilisi eeldusi
Kes on kultuur? Keda me siis grupeerime ja kuidas? Riik ei tohi ju öelda enam…
• Toetudes Whitingile: - formaalse hariduse tase- Vanus esimese lapse saamisel- laste arv- majapidamise suurus -> asjad, mis vormivad konkreetseid
kultuurilisi miljöösid
Igas riigis seega mitmeid kultuureKas samad eristavad muutujad omavad eri riikides samasugust mõju või tähendust?
Mis on need tegurid, mille alusel kultuure eristada?
• Individualism/kollektivism (Hofstede, Triandis)• Probleem: ühedimensionaalsed bipolaarsed
vastandused• autonoomia ja seotus saavad nii indiviidides
kui ühiskondades korraga eksisteerida - tegemist ei ole ühe, vaid kahe dimensiooniga (Kagitcibasi, 1997, 2005; Markus ja Kitayama, 1999)
• psühholoogiline sõltumatus (psych autonomy)• tegevuste sõltumatus (action autonomy)• psühholoogiline seotus (psych relatedness)• hierarhiline seotus (hierarchical relatedness)
• Kui kultuur peaks olema psühholoogias arvesse võetud, siis ootuspäraselt variatiivsuse loojana
• Psühholoogia ei saa seega tugineda enam WEIRDodele• vaid • peaks olema ka NICE- Non-Western- Indigenous- Colored- Emic people NICE inimesed ei ole homogeenne kategooria, seega on vajalik kontekstist lähtuv hoolikas valimikirjeldus
• Mis ei ole kultuur?• Mis vahe on kultuuripsühholoogial ja kultuuriti
võrdleval psühholoogial?• Kultuuri definitsioon kultuuriti võrdlevas
psühholoogias (1 sõna)?• Kuidas seletab Whitingi sotsio-kultuuriline mudel,
miks me oleme praegu loengus?• Miks saab öelda, et igas riigis on mitmeid kultuure?• Bioloogia osatähtsus kultuuripsühholoogias?