1

2012

2

SiSukordHEAKORD .......................................................... 3HALJASTUS ........................................................ 4HOOVID KORDA .............................................. 7AVALIKUD MÄNGUVÄLJAKUD .................. 8KALMISTUD .................................................... 10LINNUD JA METSLOOMAD ....................... 12

Lindude toitmine ...........................................................12Metsloomad linnas ........................................................14

LEMMIKLOOMAD ......................................... 16Koerte jalutamine ..........................................................16Koerte kiipimine ja registreerimine ............................17Kasside ja koerte steriliseerimine on vajalik! .............21Mida teha kodutute kassidega? ....................................21Kui lemmikloom on kadunud või leitud ....................22Aita hulkuvaid loomi ....................................................23

JÄÄTMED .......................................................... 24Vanapaber .......................................................................24Pakendijäätmed .............................................................24Pandipakendid ...............................................................26Biolagunevad jäätmed ...................................................26Ohtlikud jäätmed ...........................................................27Vanad või kasutuskõlbmatud kodumasinad ..............29Vanad autorehvid ...........................................................30Kasutatud mööbel, kodutehnika, riided, raamatud jne ..................................................................30Jäätmejaamad .................................................................31Ehitus- ja lammutusjäätmete vastuvõtt ......................32Kas teadsid, et... .............................................................33

LÕKKE TEGEMINE JA GRILLIMINE ........ 34JÄÄPURIKATEST, LUMEST JA LIBEDATEST KÕNNITEEDEST TULENEVATE OHTUDE ÄRAHOIDMINE .............................................. 36PROBLEEMIDEST TEAVITAMINE ............ 39KONTAKTANDMED ...................................... 39

3

HEAkordTallinna Keskkonnaamet on „Heakorra ABC” koostanud eesmärgiga koondada linna hea-korda puudutav teave ühte voldikusse.

Siit saab teada, kuidas heakorrastada kodu-ümbrust, näpunäiteid linna haljasalade – män-guväljakud, koerteväljakud, kalmistud jts – kasutamisvõimaluste ja hooldamise kohta. Muu hulgas leiab voldikust teavet, kuhu pöör-duda, kui linna heakorra kohta on küsimusi. Infot saab ka linna abitelefonilt 1345 (tavakõ-ne hinnaga) või Tallinna kodulehelt aadressil www.tallinn.ee/heakord.

Heakorraeeskirja järgi peab kinnistu omanik: z hoidma korras nii oma kinnistu kui ka selle piirdeaia;

z tegema heakorratöid kinnistuga külgneval alal;

z taotlema loa oma kinnistu puude raieks (v.a viljapuud).

4

HALJASTuSRohealade olemasolu lin-nas peetakse iseenesestmõis-tetavaks ja inimesed oma kii-retes tegemistes nende peale ilm-selt iga päev ei mõtle. Rohealade üks eesmärke on pakkuda linnaelanikele puh-kevõimalusi, sealhulgas võimalust niisama värskes õhus viibida.

Linna üldkasutatavale maa-alale haljastuse rajami-ne ning puude ja põõsaste istutamine peab olema tehtud ühtsete kujunduspõhimõtete järgi. Selleks tuleb kogu vajalik tegevus kooskõlastada kinnistu omaniku, linnaosavalitsuse ja Tallinna Keskkonna-ametiga. Samuti tuleb kooskõlastada nende puude ümberistutamine, mille rinnasläbimõõt on suurem kui 8 cm (v.a erakinnistul kasvavad viljapuud).

Heaks abiks avalike alade istutuste kavandami-sel ja haljastusprojektide koostamisel on „Puu-de istutamise kord”, milles on kindlaks määra-tud istikute ja istutustööde kvaliteeditingimu-sed ning esitatud ka istikute soovituslik nime-kiri. Sellest määrusest leiavad praktilist ja kasu-likku teavet kõik rohenäpud, kes tunnevad huvi puudele kasvutingimuste loomise ja linnatingi-mustesse sobilike liikide vastu.

Rohealasid on võimalik hoida igaühel. Näiteks puude seisundi halvenemist saab vältida õigel ajal tehtud korrektse hoolduslõikusega. Lisaks ei ole soovitav parkida puutüve lähedale auto-sid, kuna need tihendavad kunstlikult pinnast

5

ja koormavad puujuuri nii, et puudel on raskem vett ja õhku mullast kätte saada.

Põhilised ohutegurid, mis vajavad spetsialisti sekkumist, on järgmised:

z puu võrasse on tekkinud palju kuivi oksi või latv on kuivanud;

z puu tüvele või tüükaosale on kasvanud seente viljakehad;

z puu kalle on kiiresti suurenenud ja vastas-suunast on mullapall maast üles kerkinud;

z puu tüvele või harude vahele on tekkinud pragu või lõhed.

Juhul kui on ilmnenud üks või mitu sellist tun-nust, siis on õige aeg pöörduda Tallinna Kesk-konnaameti haljastusspetsialistide poole eks-perdihinnangu saamiseks.

Juhul kui puul ei ole eespool loetletud tunnu-seid, kuid puu on olnud kaua hooldamata ja ok-sad on kasvanud vastu aknaid või majaseina vms, tuleb taotleda Tallinna Keskkonnametist hoolduslõikusluba.

6

Parim aeg puude hoolduslõikuseks on siis, kui puul ei ole veel lehti või äärmisel juhul kesksuvel. Puid ei või lõigata intensiivse mahlajooksu, pun-gade puhkemise ega lehtede moodustumise ajal. Samuti ei ole hea jätta lõikamist sügiseks, mil puu valmistub jääma talvepuhkusele. Ebasood-sal ajal tehtud lõikus tekitab puudele lisastressi, millega nad ei pruugi toime tulla, ning selle taga-järjel võib puu haigestuda või kuivada.

Eraldi on vaja mõelda nende puude peale, mis jäävad ette ehitustöödele. Paljudel juhtudel on puud terved ja heas seisundis ning tavaolu-korras neile raieluba ei anta. Elujõuliste puude väärtuse kompenseerimiseks on Tallinnas puude asendusistutuse kord, mille järgi raieloa taotleja sõlmib Tallin-na Keskkonnaametiga lepingu ning ta-gab uute puude istutamise ja hooldami-se kahe aasta jooksul.

Täpsemat teavet raie- ja hoolduslõi-kuslubade taotlemise kohta saab aad-ressilt www.tallinn.ee/Raieluba ja Tallin-na Keskkonnaameti haljastuse osakonna te-lefonilt 640 4274.

Haljastusküsimustes palume helistada linna-osade haljastusspetsialistidele või Tallinna Kesk-konnaameti haljastusosakonda (vt kontaktand-meid voldiku lõpust). Ebaseaduslikust raiest ja vandaalitsemisest (lillede varastamine, puude-põõsaste okste murdmine jms) palume teatada linna abitelefonil 1345 või Tallinna Munitsipaal-politsei Ameti korrapidaja numbril 14 410.

7

HooVid kordA2006. aastal võttis Tallinna Linnavalitsus vas-tu määruse, et toetada korteriühistuid hoovi-de korrastamisel.

Toetuse eesmärk on muuta linna elukesk-konda atraktiivsemaks ning parandada

koduümbruse ilmet kohalike elanike aktiivse tegevuse

kaudu.

Toetust võib taotleda Tallin-na korteriühis-tu, kes peab olema regist-reeritud mit-tetulundus-ühingute ja

s i ht a s utu s te registris vähe-

malt kuus kuud enne toetuse taot-

luse esitamist. Näi-teks toetatakse eri puh-

kealade, parklate vms raja-mist. Projekti kohta saab lisateavet aadressilt

hoovidkorda.tallinn.ee, linnaosavalitsusest või Tallinna Kommunaalametist.

8

AVALikud MÄNGuVÄLJAkudTänapäevase elukeskkonna oluline osa on ajakohastatud mänguväljakute võrgustik, mis toetab nii laste kui ka täiskasvanute tervist ja turvalist arengut.

Tallinna haldusterritooriu-mil asub umbes 600 mängu-väljakut, millest avalikus ka-sutuses on  342. Ülejäänud mänguväljakud on kas eraomandis või asuvad haridusasutuste ter-ritooriumidel. Män-guväljakute elemen-did on mõeldud ka-sutamiseks eri vanu-ses inimestele, seega peaks elemendi ka-sutaja veenduma, et mänguelement talle sobib.

Avalike mänguväljaku-te tehnilist hooldust tehakse Tallinna Keskkonnaameti tel-limusel ning heakorra tagamise eest vastutavad linnaosavalitsused.

Mänguväljakute süsteemseks arendami-seks võttis Tallinna Linnavolikogu vastu „Ava-like mänguväljakute arendamise tegevuskava

9

Tallinnas 2011–2016”. Tegevuskavas on loetle-tud põhimõtted, mille järgi edaspidi linna ter-ritooriumile mänguväljakuid rajada ning neid hooldada.

Mänguväljakutel on suureks probleemiks nen-de mittesihipärane kasutamine ja vandalism, seega palume mänguväljakul toimuva suhtes olla tähelepanelikum. Tihtilugu asuvad män-

guväljakud suurte korrusmajade õuealal ning sealne tegevus on kõigile näha.

Kindlasti on siin abiks naabri-valve, sest linna raha on meie

kõigi raha, mille abil rajatu vajab ühist hoolt ja valv-

sust.

Vandalismist palu-me kindlasti teavi-tada politseid või helistada linna abi-telefonile  1345. Kui avastate katki-

se mänguväljakue-lemendi, siis andke

sellest teada telefoni-numbril 5770 3000 või

e-posti teel tln.hooldus@gmail.com või linna abitele-

fonile 1345.

Mänguväljakute asukohtade aadressid, te-gevuskava ja muu seda teemat puuduta-va teabe leiate aadressilt www.tallinn.ee/ manguvaljakud.

10

kALMiSTudKalmistud on paljude väärtuste kandjad, oma põhiülesande kõrval on neil ka muinsuskait-seline, kultuuriajalooline ja miljööväärtuslik tähtsus.

Kalmistukunsti peetakse omalaadseks maasti-kuarhitektuuri ja ehituskunsti mälestiseks. Sa-muti on kalmistud linna rohevõrgustiku oluline osa. Seda miljöö- ja kultuuriväärtuslikku paika külastavad üksik- ja rühmaturistid nii meilt kui ka mujalt.

Tallinna linna omandisse kuuluvad Metsa-kalmistu, Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Ra-humäe, Hiiu-Rahu ja Liiva kalmistud. Neid haldab linna asutus Tallin-na Kalmistud, mis asub aadres-sil Pärnamäe tee  36, telefon 651 0101.

Kalmistu territoo-riumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu. Seal on keelatud:

z murda lilli, puude ja põõsaste oksi ning raiuda puid, kui ei ole raieluba;

z istutada puid ja põõsaid ning rajada hekke kalmistu haldaja kooskõlastuseta;

11

z panna maha olmejäätmeid ja rikkuda jäät-mekogumise nõudeid, sh paigutada jäät-meid väljapoole mahuteid või kohta, mis ei ole selleks ette nähtud;

z sõita mootorsõiduki või jalgrattaga ilma kalmistu haldaja loata;

z teha lõket; z jalutada lemmikloomaga.

Kalmistute haldamist ja kasutamist regulee-rivad kalmistuseadus ja Tallinna kalmistu-te kasutamise eeskiri ning järelevalvet teevad Tallinna Kalmistud, Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ning Tallinna

Munitsipaalpolitsei Amet.

Siselinna, Metsakalmistu ja Hiiu-Ra-hu kalmistute kontorid on avatud E−R

9−16, L−P suletud.Liiva ja Rahumäe kalmistute kon-

torid on avatud E−R 9−16, L 9−14, P suletud.

Pirita kalmistuga seotud küsimuste korral palume pöörduda Metsakalmistu kontorisse.

Lisateavet saab Tallinna Kalmistute kodulehelt aadressil www.kalmis-

tud.ee/Tallinn. Kodulehe kaudu on võimalik esita-

da taotlus hauaplatsi ka-sutuslepingu sõlmimi-seks.

12

LiNNud JA METSLooMAdLinnud on toredad, kuid vahel on nendega muret. Paljud lin-nuliigid on linnas leidnud enda-le sobiva elupaiga ja enamik linna-rahvast tunneb sellest rõõmu, teised peavad aga sellega leppima.

Kevadine linnulaul ja suvine varahom-mikune kajakakisa merelinnas on loo-mulikud. Kuid on üsna ebaloomulik, kui ha-nemõõtu kajakas istub rõdul või auto katusel, määrib selle ära ja ei lase meil oma varast rõõ-mu tunda. Üht-teist saab igaüks meist ette võt-ta, et selliseid kohtumisi vältida. Linnud ei tule inimeste juurde suurest kiindumusest, pigem söögi pärast. Seega peame vaatama, et linnud hõlptoidule kergelt ligi ei pääseks ning hoidu-ma neid toitmast. Jäätmed peaksime hoidma lindudele kättesaamatud − kasutama suletud kompostreid, väljaspeetavatele lemmiklooma-dele tuleb toit ette anda ainult söögiajaks. Ter-ves linnas lindude toitmist ära keelata ei saa, kuid korteriühistu oma territooriumil küll.

Lindude toitmineKarmil talvel tasub väikelindude lisatoitmise peale siiski mõelda. Värvukestest tavaliselt tüli ei ole, kuid nende toitmisel peab olema järje-pidev ja pakkuma neile mitmekesist toitu. Vee-lindude toitmisest tuleb hoiduda igal ajal. Lisa-toitmine muudab veelinnud inimestest seda-

13

võrd sõltuvaks, et nad loobuvad neile loomupärasest rändest. Karmidel talvedel, kui kaob veelindudele toitumiseks hädavajalik ava-vesi, saavad nad loota ainult inimeste pakuta-vale lisatoidule ja jäävad seega sõltuma inimes-te tujudest, sest mitte iga ilmaga, nt kõva paka-sega ei olda valmis lindudele appi minema. Veel olulisem on see, et inimeste pakutav toit ei ole veetaimedest ja -loomadest toituvatele lindude-le sobiv ja põhjustab alatoitumust. Kuigi lindu-del on kõht saia täis, ei saa nad ebaloomulikust toidust vajalikke toitaineid. Vale toitumine põh-justab lindudel ainevahetushaigusi ja vääraren-guid, mis võivad viia enneaegse surmani. Lisaks on veelinnud, nagu ka inimene, iseäranis tund-likud veepuuduse suhtes. Inimeste pakutav te-ravili, kuivained ja saiatooted ei sobi linnusöö-giks. Teravilja asemel veidi parema valikuna soovitatud salat ja riivitud porgand külmuvad ja jäävad lindudele ikkagi kättesaamatuks.

Tihtipeale koguneb veelindude toitmiskohta-des väga väikesele alale sadu linde. Peale lin-dude agressiivsuse põhjustab see ka stressi, mis

14

nõrgendab toidupuudusest kurnatud linde ja loob soodsa pinnase mitmesu-guste haiguste levikuks. Väikesele alale koondunud suure hulga lindude korral on lisaks veel üsna kindel, et mitte kõik linnud ei jõua inimese pakutud lisatoidu-ni, seda jagub ainult tugevamatele, nõrge-mad võivad inimese pakutavast päris ilma jääda ja surra nälga.

Tuleb veel lisada, et veelindude lisatoitmisega põhjustame muret ka kaaskodanikele. Näiteks kühmnokk-luiged on suured ja tugevad linnud ning kui talvel on neid lumest puhtaks lükatud jalutusrajale kogunenud rohkem kui paar, peab nii mõnigi linnakodanik suurte lindude hirmus mereäärse jalutuskäigu katki jätma. Lindude väljaheidetega kaetud toitmisplatsidelt võime haigusetekitajaid kanda kõikjale, ka oma koju.

Seega, esmapilgul head tehes põhjustame tege-likult veelindudele kannatusi ja tüli kaaskoda-nikele. Hoiame metsikut loodust ja lubame veelinnud lõunamaale!

Metsloomad linnasLihtsalt kättesaadav toit meelitab linna väikse-maid metsloomigi, lisaks satub väiksemaid ja suuremaid metsloomi linna sagedamini suve lõpus ja sügisel, kui noored loomad hakkavad iseseisvalt ringi liikuma.

Väiksemad metsloomad ei kujuta endast linna-ruumis üldjuhul ohtu. Terve loom on enamasti

15

piisavalt ette-vaatlik, et kok-

kupuudet inime-sega vältida. Kui

linnarahva mee-lest on looma koht

siiski metsas, siis peame hea seisma ka

selle eest, et me talle lin-nas hõlpsasti kättesaada-

vat toitu ei pakuks – hoiame jäät-med loomadele kättesaamatud, kasutame sule-tud kompostreid, väljaspeetavatele lemmikloo-madele anname toidu ette ainult söögiajaks ja mingil juhul ei toida metsloomi.

Telefonil 112 tuleb helistada, kui: z metsloom on haiglase välimuse või kahtla-se käitumisega, näiteks püüab ise inimese-le läheneda;

z metsloom on sattunud abitusse olukorda või on viga saanud;

z suurem metsloom (nt metssiga, metskits, põder) on sattunud linna.

Abi kutsumisel on mõistlik hinnata seda, kas metslooma on võimalik ja vajalik kinni püü-da. Võib üsna kindel olla, et jänest Kadrioru pargist või metskitse Nõmme maastikukait-sealalt kinni püüda ei ole võimalik, ja selleks ei ole ka tarvidust. Samas tuleks suuremast metsloomast igal juhul teatada, kui on vähegi kartust, et loom võib ise viga saada või õnne-tuse põhjustada.

16

LEMMikLooMAdTallinnas elab palju lemmikloomi, eriti koe-ri ja kasse, ning nende pidamiseks on kehtes-tatud kindlad reeglid. Tallinn soovib tagada meeldiva elukeskkonna kõigile linnakodani-kele, ka neile, kes eelistaksid linna loomade-ga mitte jagada.

Negatiivse suhtumise ärahoidmiseks peavad loomaomanikud oma lemmikuid linnaruumis kontrolli all hoidma, neid ilma saatjata mit-te välja lubama ja kõik loomade tegevuse jäljed (väljaheited, karvatuustid pärast kammimist, kraapimisjäljed) ära koristama. Koera väljahei-ted, mis on pakitud kilekotti, võib visata lä-himasse tavaprügikasti. Lisaks kaaslinlaste hu-videle tuleb silmas pidada ka eluslooduse säili-mist. Tallinnas elab ja kasvab palju kaitsealuseid liike, mille ellujäämist ohustavad järelevalveta liikuvad lemmikloomad. Soovitame kõigil lem-mikloomaomanikel lugeda Tallinna linna koer-te ja kasside pidamise eeskirja ja Tallinna linna heakorra eeskirja.

koerte jalutamineHeade loomapida-mistavade edenda-miseks on Tallinn rajanud 13 aiaga piiratud jalutusväl-jakut, mis on mõel-dud koerte jalutami-seks ja treenimiseks

17

Need on linnas ainsad avalikud kohad, kus koer võib liikuda jalutusrihmata. Jalutusaias, nagu mujalgi linna territooriumil, tuleb pidada puh-tust, samuti ei tohi koeral lasta häirida teisi ini-mesi või loomi.

Koerte jalutusväljakud asuvad z Kesklinn: Tiigiveski pargis, Toompargis ja Politseiaias

z Põhja-Tallinn: Ehte 14 ja Karjamaa 10 z Kristiine: Dunteni pargis z Haabersti: Astangu tn ja Järveotsa tee rist-mikul, Õismäe tiigi ääres pargis

z Nõmme: Pärnu mnt 327 ja Viljandi mnt 24D (Loomade Hoiupaiga territooriumil)

z Lasnamäe: Liikuri 56 z Mustamäe: Sõpruse pst 263 ja Tildri 35

Lisateavet jalutusväljakute kohta leiate aadres-silt www.tallinn.ee/lemmikloom.

koerte kiipimine ja registreerimineTallinna elanike koerad peavad olema mär-gistatud ja registreeritud Tallinna linna koerteregistris (lisateave: www.tallinn.ee/lemmikloom).

Lemmikute vaktsineerimine, kiipimine (mär-gistamine) ja registrisse kandmine, soovimatu-te järglaste vältimine ning looma ravimine on omaniku kohustused. Mikrokiibi paigaldavad veterinaararstid. Koeraomanik peab ise jälgi-ma, et märgistatud koer(ad) on kantud Tallin-

18

na linna koerteregistrisse. Riigipor-taalis www.eesti.ee saavad koera-omanikud nüüdsest kanda ise oma loomad Tallinna linna koerteregistrisse, kontrol-lida ja täpsustada kontak-tandmeid ning teatada lemmiku surmast. Tee-nuse leiate nime alt „Lem-miklooma andmed ja re-gistreerimine LLR”. Tava-elus on mikrokiipi vaja sel-leks, et leitud lemmiklooma omanik oleks kiirelt tuvasta-tav, samuti on looma kindel identifitseerimine nõutav pii-riületusel, loomanäitustel, isi-kutevaheliste omandivaidlus-te puhul jms juhtudel. Soovitame kiibistada ka kassid.

Lisaks Riigiportaalile saab lemmiklooma koer-teregistrisse kanda ka järgmistes kohtades:

MuSTAMÄE LiNNAoSA OÜ Oknavet Kiili 11, tel 673 3101, 5629 8590, vetdiagnostika@hot.ee, www.hot.ee/vetdiagnostika

HAAbErSTi LiNNAoSA Rocca-al-Mare loomakliinik Paldiski mnt 102, tel 665 9029, olgakato@gmail.com

19

PiriTA LiNNAoSA Pirita Loomakliinik

Regati pst 1, tel 639 8737, pirethints@hot.ee

kESkLiNN Tallinna Keskkonnaamet Harju 13, tuba 402, tel 616 4004, Triinu.Maandi@tallinnlv.ee,

www.tallinn.ee/lemmikloom Tamara Kon

Kentmanni 32a-12, tel 508 8039, tamara.kon@mail.ee

LASNAMÄE LiNNAoSA OÜ Lasnamäe Loomakliinik P. Pinna 19, tel 632 6070, vetapteek@antnet.ee, lasnamaeloomakliinik.mobisite.ee Vetekspert Linnamäe tee 91, tel 635 2455, 504 4866, info@vetekspert.ee, www.vetekspert.ee OÜ Nostrem Pet Kivila 5, tel 634 0698, nostremikliinik@hot.ee, www.hot.ee/nostrem Best-Vet Eliit loomakliinik OÜSikupilli 3, tel 600 0194, 509 6471, maronstam@hotmail.com, www.eliitloomakliinik.ee OÜ DakmettPikri 3, tel 5592 7539, 655 2648, dakmett@hot.ee Abivet OÜ Virbi 4, tel 688 2085, 506 8530, info@abivet.ee, www.abivet.eu

20

kriSTiiNE LiNNAoSA Kristiine Linnaosa Valitsus Tulika 33B, tuba 202, tel 645 7128, Kylliki.Val-ma@tallinnlv.ee,  www.tallinn.ee/kristiineLOV

NõMME LiNNAoSA Nõmme Linnaosa Valitsus Vabaduse pst 77, tuba 2 ja 3, tel 645 7318, Anne.Horrak@tallinnlv.ee,  www.tallinn.ee/nomme Teenindusbüroo: Jaama 1, tel 677 0183, Marit.Meeksa@tallinnlv.ee OÜ Kase & Michelsoni Loomakliinik Laulu 6, tel 651 6407, heinzkask@gmail.com, www.loomaarst.com OÜ Maxi Lemmikloomakliinik Pärnu mnt 463A, tel 670 9004, www.lemmikloomakliinik.ee

PõHJA-TALLiNN Andrei Rusmanovi vet-abi Telliskivi 39, tel 509 1254 Aleksei Usanovi loomakliinik OÜ Lõime 19, tel 515 0602 Juri Karpenko Loomakliinik Paldiski mnt 42d, tel 672 1260, 513 6722, alton@hot.ee, www.alton.fie.ee

Teavet annab ka linna abitelefon 1345.

21

kasside ja koerte steriliseerimine on vajalik!Hulkuvate loomade arvukust tänavatel aitab kõige tõhusamalt vähendada koerte ja kasside steriliseerimine. Väga väheseid loomi peetak-se tõuaretuse eesmärgil, enamik neist on liht-salt inimeste seltsilised. Seega ei ole mingit va-jadust lasta oma kassil või koeral järglasi saa-da. Eesti varjupaigad on niigi täis hoolimatute omanike hüljatud koeri ja kasse ning juba täna-val sündinud kassipoegi.

Steriliseeritud loomad ei meelita ligi teisi liigi-kaaslasi, üldjuhul ei märgista kohti, kus nad

liiguvad, hoiavad kodu ning püsivad oma territooriumil. Tavaliselt saavad sterili-seeritud loomad omavahel paremini läbi, sest nende agressiivsus väheneb. Soovita-me kõigil loomaomanikel lemmikud las-ta steriliseerida. Sellega parandate nii loo-

made, endi kui ka naabrite elukvaliteeti, aitate hoida kodulinna head väljanägemist

ning säilitada linna looduslikku elurikkust.

Mida teha kodutute kassidega?Kodutute kasside probleem on Tallinnas üsna terav, sest vastutustundetu loomapidamise tõt-tu satub iga päev tänavatele kodukasse, kes on pererahvale osutunud ülearuseks. Paljud kas-sipojad sünnivadki juba tänaval. Tänavakas-si elu pole lihtne: tihti kimbutavad loomakesi nälg, haigused ja hirm vägivalla ees. Lisaks te-kitavad keldrites, kõrvalhoonetes ja mujal met-

22

sikult elavad kassid mitmeid heakorraproblee-me ning hävitavad linnaelustikku. Sageli ko-gunevad tänavakassid kortermajade ümbru-sesse, kuna nende elanikud toidavad neid.

Paljud kasside toitjad on valmis loomad tä-navalt ära tooma ning omanike leid-miseni neile hoiukodu pakku-ma. Kahjuks ei jätku hoiukodu-sid kõigile kodututele kasside-le, kuid tänavale neid jätta ei tohi. Kodututute kasside toi-metamiseks loomade hoiu-paika tuleks ühistul saata olu-korda kirjeldav e-kiri aadressile info@loomadehoiupaik.ee.

Kassipüüdjale tuleb vajaduse korral kindlus-tada ligipääs keldrisse, soojasõlme, anda lu-kustatud ruumide võti (kassipüüdja teeb tööd just hilisõhtul või varahommikul, sest kassid on ööloomad). Nn kassitädidega tuleks jõu-da kokkuleppele, et nad päev-paar enne püüd-mist kasse ei toidaks, kuna täissöödetud loo-mad lõkspuuri ei lähe.

kui lemmikloom on kadunud või leitudHulkuvate koerte ja kasside püüdmist ja hoid-mist korraldab Tallinnas MTÜ Loomade Hoiu-paik (Viljandi mnt 24D). Leitud koerte ja kas-side kohta saab teavet loomade hoiupaiga ko-dulehelt www.loomadehoiupaik.ee, telefo-nil 5349 4045 (kell 10–17) ning e-posti kaudu info@loomadehoiupaik.ee.

23

Hulkuvatest või surnud loomadest Tallinnas teatage ööpäev läbi töötaval telefonil 631 4747.

Aita hulkuvaid loomiKui võtad lemmiklooma varjupaigast, siis aitad leevendada kodutute loomade probleemi ning saad endale truu ja tänuliku sõbra. Lisaks MTÜ-le Loomade Hoiupaik (www.loomadehoiupaik.ee) otsivad kodututele koertele ja kassidele uut omanikku järgmised mittetulundusühingud:

EESTi LooMAkAiTSE SELTSwww.loomakaitse.ee, tel 526 7117, e-post info@loomakaitse.ee

kASSidE TurVAkoduwww.kassideturvakodu.ee, tel 5805 8585, e-post info@kassideturvakodu.ee

kASSiAbiwww.kassiabi.ee, tel 5557 1625, e-post info@kassiabi.ee

kASSiVAriwww.kassivari.ee, tel 517 0272, e-post info@kassivari.ee

PESALEidJAwww.pesaleidja.ee, 501 5519, e-post pesaleidja@varjupaik.ee

EESTi LooMAdE VAbATAHTLikudwww.otsibkodu.ee, e-post info@otsibkodu.ee

24

JÄÄTMEdVanapaberVanapaber tuleb koguda eraldi, et oleks võima-lik seda töödelda.

Vähemalt viie korteriga kinnistul peab olema vanapaberikontei-ner, kuhu tuleb panna:

z ajalehed, ajakirjad, kataloo-gid, reklaammaterjalid;

z töövihikud, paber- ja pappkaustikud, kasu-tatud või puhas kirja- ning joonistuspaber;

z ümbrikud, kaanteta raamatud;

z pappkastid ja -kar-bid, jõupaber ja pa-berkotid või muud puhtad paberpakendid.

Eraisikud saavad vanapa-berit viia ka jäätmejaama.

PakendijäätmedPakendite kogumist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusorgani-satsioon (ETO) ja OÜ Tootjavastutusorganisat-sioon (TVO). Praegu on linnas u 300 avalikku pakendikonteinerit, kuhu pakendeid ja paken-dijäätmeid saab viia tasuta.

25

Paberpakendi konteinerisse tuleb panna: z pappkastid ja -karbid, z jõupaber ja paberkotid jm puhtad paberpa-kendid.

Segapakendi konteinerisse tuleb panna: z plastpakendid, näiteks jogurti- ja võitopsid; õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid;

z kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, puhtad plastnõud, -karbid ja muud

z plastpakendid; z metallpakendid, näiteks toidu- ja joogipa-

kendi metallkaaned ja -korgid, konservi-karbid ja -purgid;

z joogikartongist või muust kihi-lisest papist pakendid, näiteks pii-ma, mahla ja jogurti kartongpa-kendid, kondiitritoodete kartong-karbid, teised puhtad kartongpa-kendid.

Klaaspakendi konteinerisse tuleb panna: z värvitust ja värvilisest klaasist al-

koholipudelid, z klaaspurgid,

z siirupipudelid jm puhtad klaaspakendid.

Kui eraldi klaaspakendi konteinerit pole, tuleb klaaspakend panna segapakendi konteinerisse.

Lisateave: www.pakendiringlus.ee, www.eto.ee, www.tvo.ee. Lähima pakendikonteineri asu-koha leiad Tallinna kaardilt, mis asub aadressil www.tallinn.ee, või kodulehelt www.tallinn.ee/ prygihunt või küsi infot linna abitelefonilt 1345.

26

PandipakendidPandipakendid on me-tallist joogipurgid ning klaas- ja plastpude-lid, millel on tagatis-raha märgistus. Joogi-pakendeid, mis kuulu-vad Eesti Pandipaken-di süsteemi, saab ta-gastada igal pool, kus müüakse pandipaken-diga tooteid, või müü-gikoha vahetus lähedu-ses olevas vastuvõtukohas, millele müügikoha omanik on kohus-tatud viitama. Pandipakendeid saab tagasta-da taaraautomaatidesse, mis on olemas suu-remates kauplustes.

Lisateave aadressilt www.eestipandipakend.ee

biolagunevad jäätmedIga kümne ja enama korteriga elamu juures peab olema eraldi biolagunevate jäätmete kon-teiner, mille saab tellida piirkonda teenindavalt jäätmevedajalt.

Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:

z liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagari- ja kondiitritoo-

27

ted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidu-

jäätmed; z majapidamispaber,

pabersalvrätid ja -filtrid, kohvipaks, teepakid;

z toataimed ja lõike-lilled.

Biolagunevad jäätmed tuleb enne konteineris-

se viimist panna biolagune-vast materjalist kotti. Kind-

lasti ei tohi biolagunevaid jäät-meid panna kilekotti.

ohtlikud jäätmedOhtlikke jäätmeid saab ära anda tasuta viies statsionaarses vastuvõtupunktis ja seitsmes Lu-koili tanklas.

Linnaosa Aadress Avatud Pirita Rummu tee 2

(Pirita Selveri parkla) K15–18 L 9–12

 Nõmme  Rahumäe tee 5a (kompostimis-väljak)

K 13–16 R 10–13

Haabersti Kakumäe tee 1 T 15–18 P 12–15

Kesklinn Tuukri/Petrooleumi/Nafta rist-mik (Nafta 1 vastas)

K 15–18 P 12–15

Lasnamäe Pae 76 (Pae kaubanduskeskus) N 15–18 L 9–12

Riigipühadel on statsionaarsed vastuvõtupunk-tid suletud.

28

Jaam Aadress Lukoil Kivila Kivila 28 Lukoli Sõpruse Sõpruse pst 261Lukoil Tammsaare Tammsaare tee 53 Lukoil Vabaduse pst Vabaduse pst 158 Lukoil Õismäe Õismäe tee 155a Lukoil Tondiraba Tondiraba 1 Lukoil Peterburi Peterburi tee 38

Tanklad on avatud kella 8–20. Ohtlike jäätme-te äraandmiseks tuleb pöörduda tankla tööta-ja poole. Ohtlikke jäätmeid saab tasuta ära anda ka jäätmejaamades.

Ohtlike jäätmete vastuvõtupunktides, Lukoi-li tanklates ja jäätmejaamades võetakse vastu:

z jääkõlisid ja õlifiltreid, õliseid pühkmema-terjale (kuni 20 liitrit)

z värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmeid jaepa-kendis (kuni 10 liitrit)

z elavhõbelampe (kuni 10 tükki) z aegunud ja kasutuskõlbmatuid ravimeid ja muid meditsiinilisi jäätmeid (kuni 2 kg korraga)

z kemikaale ja pestitsiidide jäätmeid (kuni 10 liitrit)

z elavhõbekraadiklaase ja muid elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid (kuni 2 kg korraga)

z patareisid ja akusid (piiramatus koguses)

Kasutatud patareisid ja akusid saab tagastada kõi-kidesse patareide ja akude müügikohtadesse. Oht-like jäätmete vastuvõtupunktides ei võeta ohtlikke jäätmeid vastu asutustelt ega ettevõtetelt.

29

Vanad või kasutuskõlbmatud kodumasinadOlmeelektroonika ja kodutehnika (nt elektri-pliit, külmkapp, televiisor, raadio, föön, par-del, pesumasin, tolmuimeja, mikser, triikraud jne) kogumist korraldavad MTÜ EES-Ringlus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu.

Vanu kodumasinaid saab tasuta ära anda vastu-võtupunktides: Linnaosa Aadress AvatudPirita Haaviku/Kesk tee (en-

dine Merivälja pood)avatud L 13–16 ja iga kuu teisel nelja-päeval 15–18

Rummu tee 2 (Pirita Selveri parkla)

avatud K 15–18, L 9–12

Nõmme  Rahumäe tee 5a (kom-postimisväljak) 

avatud K 13–16, R 10–13

Kesklinn Tuukri/Petrooleumi ristmik (Nafta 1 vastas)

avatud K 15–18, P 12–15

Lasnamäe Betooni 7 (Refonda territoorium)

avatud E–R 9–17, L 8.30–15.00

30

Samuti saab kasutatud kodutehnikat viia jäätmejaamadesse. Tasub ka teada, et uue sead-me ostmisel saab vana sama liiki seadme jätta kauplusesse.

Vanad autorehvidVanu autorehve saavad eraisi-kud tasuta ära anda jäätme-jaamades, kus võetakse vas-tu kuni kaheksa vana rehvi korraga.

MTÜ Eesti Rehviliit võ-tab eraisikutelt autorehve vastu ka Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse kogu-mispunktis (Jõelähtme vald, Rebala küla, Loovälja) töö-päevadel 6−22, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel 8–18. Ettevõtted peavad rehvide utiliseerimise eest tasuma.Lisateave aadressilt www.rehviliit.ee.

kasutatud mööbel, kodutehnika, riided, raamatud jneMTÜ Uuskasutuskeskus võtab tasuta vas-tu mööblit, kodutehnikat, riideid, raamatuid, köögi- ja muid tarbeesemeid, mänguasju ning muud, mis on veel korralik ja kasutuskõlblik. Kasutuskõlblikke ja puhtaid riideid võetakse vas-tu ka heategevusühingus Emma (Mulla 8), Pääs-tearmees (Kopli 8) ning Humana kauplustes. Lisateave aadressidelt www.uuskasutus.ee ja www.tallinn.ee/est/kasutatud-riided-2.

31

JäätmejaamadJäätmejaamades võetakse eraisikutelt tasu-ta vastu:

z töötlemata puitu z vanametalli

z plaste z sorditud kive, betooni, telliseid

z paberit ja pappi z kasutuskõlblikku vanamööblit* z biolagunevaid aia- ja haljastus-

jäätmeid (tasuta ühelt toojalt päe-vas kuni neli 100-liitrist kotitäit)

z kasutatud riideid (tasu-ta ühelt toojalt päevas kuni neli 100-liitrist kotitäit) z sõiduauto rehve (tasuta kuni

8 rehvi korraga) z elektri- ja elektroonikajäätmeid

(tasuta, sh külmikud ja telerid)** z pakendeid

z klaasi z koduseid ohtlike jäätmeid

* Kasutatud mööbli seisukorda hindab jäätme-jaama klienditeenindaja. Kasutuskõlblikuks tunnistatakse mööbel, mis on väga heas kor-ras ja mida on võimalik suunata taaskasutusse koostöös MTÜ-ga Uuskasutuskeskus.** Tagastatavad elektroonikaseadmed peavad olema komplektsed. Mittekomplektseid külmi-kuid võetakse vastu ainult tasu eest (10 eurot/tk).

Jäätmejaama operaatori  hinnakirja alusel võe-takse vastu eterniiti, sortimata ehitusjäätmeid ja kasutuskõlbmatut vana mööblit.

32

Jäätmejaamad on avatud:Artelli 15 jäätmejaam K, N, R 14−19; L, P 10−15Suur-Sõjamäe 31a jäätme-jaam K, N, R 14−19; L, P 10−15Raba 40 (Pääsküla prügila territoorium) jäätmejaam E, R 14−19; K, L, P 10−15Paljassaare põik 9a jäätme-jaam K, N, R 14−19; L, P 10−15

Kõik jäätmejaamad on suletud riigipühadel ja pühade-eelsetel tööpäevadel.

NB! Vastu võetakse taaskasutatavaid jäätmeid ainult kodumajapidamistest. Olmejäätmeid jäätmejaamas vastu ei võeta.

Lisateave aadressidelt www.tallinn.ee ja www.tallinn.ee/prygihunt või linna abitelefonilt 1345.

Ehitus- ja lammutusjäätmete vastuvõttATI Grupp OÜPeterburi tee 94, tel 622 4250, www.atigrupp.eeOÜ SlopsMaleva 4, tel 666 3060, www.slops.eeKolataksoViib tasu eest Teie kodust või firmast ära üleliig-sed asjad. Lisateavet saab aadressilt www.kolatakso.ee.

33

kas teadsid, et...Tallinnas tekib inimese kohta ligi-kaudu 400  kg olmejäätmeid aastas. Suurima osa olme-jäätmetest moodustavad pakendijäätmed, mida saab taaskasutada. Jäätmeid sortides ja neid taaskasutusse suunates on kesk-konnahoid mär-gatav. Näiteks iga tonn üm-ber töödeldud paberit säästab 17  metsas kas-vavat puud ning energiasääst tei-sese toorme kasu-tamisel on 28−70%; ühe alumiiniumpur-gi valmistamiseks ku-lub sama palju energiat kui 20 purgi valmistamiseks taaskasutatavast materjalist; umbes kolmveerand igast ko-dumasinast ja elektroonika-seadmest on materjalina taas-kasutatav.

Huvitavaid fakte ja prügisorteerimisnip-pe leiate Prügihundi kodulehelt aadressil www.tallinn.ee/prygihunt.

34

LõkkE TEGEMiNE JA GriLLiMiNELõkke tegemine avalikus kohas on lubatud ai-nult siis, kui see on kooskõlastatud Tallinna Keskkonnaametiga. Loa taotlemiseks tuleb Tallinna Keskkonnaametile e-posti või tava-posti teel esitada vabas vormis avaldus ning plaan, millel on märgitud lõk-ke asukoht. Üldjuhul väljas-tatakse luba paberil.

Luba ei pea taotlema, kui lõ-ket tehakse selleks ettenähtud ja märgistatud avalikus kohas või eramaal. Jäätmete ja puuleh-tede põletamine on keelatud, põle-tada võib ainult oksi ning arvesta-da tuleb tuule suunda, sest suits ja muud heitmed ei tohi häirida piir-konna elanikke.

Grillimisel tuleb jälgida grillseadme ohutut kaugust hoonest, põlevmaterjali lahtisest hoiukohast, metsast, kuivanud tai-mestikust ja muust süttivast materjalist. Näi-teks tahkekütusel töötaval seadmel, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põlevmaterjali põletamisel lahtise leegi-ga, on ohutuks kauguseks vähemalt 5  meet-rit, aga kui kasutada eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, siis vä-hemalt 2 meetrit. Oluline on jälgida, et tah-kekütusel või küttegaasil töötava grillsead-

35

me või muu samalaadse välitingimustes ka-sutamiseks mõeldud seadme kasutamise koht paikneb tasasel pinnal väljaspool hoonet, see-ga on keelatud grillida rõdul, lodžal.

Lõkke tegemisel ja grillimisel tuleb järgida si-seministri määruseid nr 47 „Tuletöö tegemi-

sele esitatavad nõuded” ja nr 40 „Küttekoldevälise tule te-

gemise ja grillimise kohale esitatavad

nõuded” ning Tal-linna Linnavoli-

kogu määruseid nr  43 “Tallin-na linna ava-liku korra ees-kiri ja avali-ku koosole-ku korralda-

mise nõuded” ja nr  45 „Tallin-

na linna heakor-ra eeskiri”. Samuti

peab arvestama tule-ohu kaardi informatsioo-

niga, mis on esitatud Eesti Me-teoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi

kodulehel.

Lõkke tegemise ja grillimise kohta Tallin-nas saab lisateavet aadressil www.tallinn.ee/Lokke-tegemise-luba või linna abitelefonilt 1345.

36

JÄÄPurikATEST, LuMEST JA LibEdATEST kõNNiTEEdEST TuLENEVATE oHTudE ÄrAHoidMiNEKinnistute või ehitiste omanike meetmed jää-purikatest, lumest ja libedatest kõnniteedest tulenevate ohtude ärahoidmiseks:

z korraldada katuste ja fassaadide regulaar-seid ülevaatusi võimalike probleemide tu-vastamiseks;

z puhastada ja korrastada katuste räästad, vihmaveerennid ja -torud ning aegsasti ee-maldada katustelt lumi;

z hinnata katuste soojapidavuse vastavust nõuetele (vajaduse korral tellida termograa-filised pildid) ning vajaduse korral hinnata ka fassaadide soojapidavuse vastavust;

z selgitada välja katuste soojustamiseks vajali-ke tööde maht ja maksumus;

z teha katuse soojustamiseks vajalikud tööd; z paigaldada vajaduse korral elektrisoojen-duskaabel katuste vihmaveerennidesse ja to-rudesse;

z tagada vajaduse korral turvavarustuse ning tööohutuse tagamiseks muude vajalike va-hendite olemasolu;

z tagada kõnniteede libedusetõrje tegemiseks vajalike puistematerjalide olemasolu.

37

Kinnistute või ehitise omanike tegevus jääpu-rikatest, lumest ja libedatest kõnniteedest tu-lenevate ohtude ärahoidmiseks:

z teavitada elanikke aegsasti jääpurikate ja lume eemaldamisega seotud tööde tegemi-se ajast ning paluda sõidukiomanikel parki-da sõidukid ohualast kaugemale;

z korraldada ohualas parkivate sõidukite üm-berpaigutamist;

z kasutada lume ja jääpurikate eemaldamisel nõuetekohast turvavarustust ja muid töö-ohutuse tagamiseks vajalikke vahendeid;

z eemaldada kohe jääpurikad, lumi või varise-misohtlikud kivid, plaadid jms;

z vältida katusel oleva lume ja jää langemist madalamatele hoonetele;

z tagada ohu korral ja ohu kõrvaldamise töö-de ajal tänavatel ja kõnniteedel ohutu liik-lemine, piirates ohuala ajutise piirdeaia-ga ja tagades ala tähistamise liikluskorral-dusvahenditega majandus- ja kommuni-katsiooniministri 16. aprilli 2003. a määru-se nr 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöö-del” kohaselt;

z paigaldada piirdeaed viisil, mis tagab selle püsivuse;

z paigaldada nähtavale kohale infotahvel, mil-lele on märgitud ohu liik, ohu likvideerimi-se eest vastutava isiku nimi ja telefon, töö al-gus- ja lõpptähtaeg;

z teavitada Tallinna abitelefoni 1345 avarii-tööst (katustelt jääpurikate ja lume eemal-damine);

38

z teavitada Tallinna Transpordiametit jääpu-rikate ja lume eemaldamise ajast ja kohast, kui sellega kaasneb liikluse ümberkorralda-mine või tänava sulgemine. Kui tööd tehak-se väljaspool tööaega, puhkepäevadel või riiklikel pühadel, siis tuleb teavitada ka Põh-ja prefektuuri ja linna ühistranspordi dispet-šerteenistusi;

z tagada jalakäijatele, sh puuetega inimeste-le ja lapsevankriga liiklejatele ohutu läbipääs või korraldada avariitööde ajal inimeste üm-bersuunamine;

z teha heakorratöid ohualas ja selle ümbruses; z kohe korraldada kõnni- või sõiduteedele kukkunud või lükatud jääpurikate ja lume äravedu;

z korraldada kõnniteede puhastamine.

39

ProbLEEMidEST TEAViTAMiNEKõigist silmariivavatest probleemidest või muu-dest heakorra rikkumistest palume kohe teata-da Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti korrapi-dajale numbril 14 410, mis töötab ööpäev läbi, või saatke kiri koos juhtumi kirjeldusega e-pos-ti aadressile munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee.

koNTAkTANdMEdLinna heakorda puudutavate probleemide ja küsimustega palume pöörduda linna abitelefo-nile 1345 või linnaosavalitsuse või keskkonna-ameti poole alljärgnevatel telefonidel või e-pos-ti aadressidel:

Haabersti 640 4800, haabersti@tallinnlv.eeKesklinn 645 7200, kesklinn@tallinnlv.eeKristiine 645 7100, kristiine@tallinnlv.ee Lasnamäe 645 7700, lasnamae@tallinnlv.ee Mustamäe 645 7500, mustamae@tallinnlv.ee Nõmme 645 7305, nomme@tallinnlv.ee Pirita 645 7600, pirita@tallinnlv.ee Põhja-Tallinn 645 7040, pohja@tallinnlv.ee Tallinna Kesk-konnaamet

640 4572, keskkonnaamet@tallinnlv.ee

40Trükitud 100% taaskasutatud paberile