1

2

SiSukordHEAKORD .......................................................... 3HALJASTUS ........................................................ 4HOOVID KORDA .............................................. 7AVALIKUD MÄNGUVÄLJAKUD .................. 8KALMISTUD .................................................... 10LINNUD JA METSLOOMAD ....................... 12

Lindude toitmine ...........................................................12Metsloomad linnas ........................................................14

LEMMIKLOOMAD ......................................... 16Koerte jalutamine ..........................................................16Koerte kiipimine ja registreerimine ............................17Kasside ja koerte steriliseerimine on vajalik! .............20Mida teha kodutute kassidega? ....................................20Kui lemikloom on kadunud või leitud ........................21Aita hulkuvaid loomi ....................................................22

JÄÄTMED .......................................................... 23Vanapaber .......................................................................23Pakendijäätmed .............................................................23Pandipakendid ...............................................................25Biolagunevad jäätmed ...................................................25Ohtlikud jäätmed ...........................................................26Vanad või kasutuskõlbmatud kodumasinad ..............27Vanad autorehvid ...........................................................28Kasutatud mööbel, kodutehnika, riided, raamatud jne .. 29Jäätmejaamad .................................................................29Jäätmed, mille äraandmise eest tuleb tasuda .............31Kas teadsid, et... .............................................................32

LõKKE TEGEMINE JA GRILLIMINE ........ 33PROBLEEMIDEST TEAVITAMINE ............ 35KONTAKTANDMED ...................................... 35

3

HEAkordTallinna Keskkonnaamet on „Heakorra ABC“ koostanud eesmärgiga koondada lin-na heakorda puudutav teave ühte voldikusse.

Siit saab teada kuidas heakorrastada koduümb-rust, näpunäiteid linna haljasalade – mängu-väljakud, koerteväljakud, kalmistud jts kasuta-misvõimaluste ja hooldamise kohta. Muu hul-gas leiab voldikust teavet kuhu pöörduda kui on linna heakorda puudutavaid küsimusi. Lisaks on võimalik helistada linna abitelefonile 1345 (tavakõne hinnaga) või saada vajalikku teavet Tallinna kodulehelt www.tallinn.ee/heakord.

Heakorraeeskirja järgi peab kinnistu omanik: z hoidma korras nii oma kinnistu kui ka sel-le piirdeaia;

z tegema heakorratöid kinnistuga külgneval alal;

z taotlema loa oma kinnistu puude raieks (v.a viljapuud) jms.

4

HALJASTuSRohealade olemas-olu linnas peetakse ise-enesestmõistetavaks ja inimesed oma kiiretes te-gemistes nende peale ilm-selt igapäev ei mõtle. Roheala-de üks eesmärke on pakkuda lin-naelanikele erinevaid puhkevõima-lusi sealhulgas võimalust niisama värskes õhus viibida.

Linna üldkasutatavale maa-alale haljastuse ra-jamine ning puude ja põõsaste istutamine peab olema tehtud ühtsete kujunduspõhimõtete jär-gi. Selleks tuleb kogu vajalik tegevus kooskõlas-tada kinnistu omaniku, linnaosavalitsuse ja Tal-linna Keskkonnaametiga. Samuti tuleb kooskõ-lastada nende puude ümberistutamine, mil-le rinnasläbimõõt on suurem kui 8 cm (v.a era-kinnistul kasvavad viljapuud).

Rohealasid on võimalik hoida igaühel. Näiteks puude seisundi halvenemist saab vältida õige-aegse ja korrektse hoolduslõikusega. Lisaks ei ole soovitav parkida puutüve lähedale auto-sid, kuna need tihendavad kunstlikult pinnast ja koormavad puujuuri ning puudel on raskem vett ja õhku mullast kätte saada.

Põhilised ohutegurid, mis vajavad spetsialisti sekkumist on järgmised:

z puu võrasse on tekkinud palju kuivi oksi või latv on kuivanud;

5

z puu tüvele või tüükaosale on kasvanud seente viljakehad;

z puu kalle on kiiresti suurenenud ja mulla-pall on vastassuunast maast üles kerkinud;

z puu tüvele või harude vahele on tekkinud pragu või lõhed.

Juhul kui üks või mitu sellist tunnust on ilmne-nud, siis on õige aeg pöörduda Tallinna Kesk-konnaameti haljastuse spetsialistide poole eks-perthinnangu saamiseks.

Juhul kui puul ei ole eespool loetletud tunnu-seid, kuid on olnud kaua hooldamata ja oksad on kasvanud vastu aknaid või majaseina vms tuleb taotleda Tallinna Keskkonnametist hool-duslõikusluba.

Parim aeg puude hoolduslõikuseks on siis kui puul ei ole veel lehti või äärmisel juhul kesksu-vel. Lõikus ei ole lubatud intensiivse mahlajook-

6

su, pungade puhkemise ning lehtede moodus-tumise ajal. Samuti ei ole hea jätta lõikust sü-giseks, mil puu valmistub jääma talvepuhkuse-le. Ebasoodsal ajal tehtud lõikus tekitab puude-le lisastressi, millega nad ei pruugi toime tulla ning selle tagajärjeks võib olla puu haigestumi-ne või kuivamine.

Eraldi on vaja mõelda nende puude peale, mis jäävad ette ehitustöödele. Paljudel juhtudel on puud terved ja heas seisundis ning tavaolu-korras neile raieluba ei anta. Elujõuliste puu-de väärtuse kompenseerimiseks on Tallin-nas puude asendusistutuse kord, mil-le järgi raieloa taotleja esitab Tallinna Keskkonnaametile garantiikirja ning tagab uute puude istutamise ja hool-damise kahe aasta jooksul.

Täpsem teave raie- ja hoolduslõikus-lubade taotlemise kohta on veebiaad-ressil www.tallinn.ee/Raieluba ja Tal-linna Keskkonnaameti haljastuse osa-konna telefonil 640 4274.Haljastusküsimustes palume helistada linnaosade haljastusspetsialistidele või Tal-linna Keskkonnaameti haljastusosakonda (vt kontaktandmeid voldiku lõpust). Ebasea-duslikust raiest ja vandaalitsemisest (lille-de varastamine, puude-põõsaste okste murd-mine jms) palume teatada linna abitelefonil 1345 või Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti korrapidaja numbril 14 410.

7

HooVid kordA2006. aastal võttis Tallinna Linnavalitsus vas-tu määruse, et toetada korteriühistuid hoovi-de korrastamisel.

Toetuse eesmärk on muuta linna elukesk-konda atraktiivsemaks ning parandada

koduümbruse ilmet kohalike elanike aktiivse tegevuse

kaudu.

Toetust võib taot-leda Tallinna korteriühistu, kes peab ole-ma registree-ritud mittetu-lundusühin-gute ja siht-

asutuste re-gistris vähe-

malt kuus kuud enne toetuse taot-

luse esitamist. Näi-teks toetatakse eri puh-

kealade, parklate vms raja-mist. Projekti kohta saab lisateavet veebiaad-

ressilt hoovidkorda.tallinn.ee, linnaosavalitsu-sest või Tallinna kommunaalametist.

8

AVALikud MÄNGuVÄLJAkudTänapäevase elukeskkonna oluline osa on ajakohastatud mänguväljakute võrgustik, mis toetab nii laste kui ka täiskasvanute tervist ja turvalist arengut.

Tallinna haldusterritooriu-mil asub umbes 600 män-guväljakut, millest avali-kus kasutuses on  342. Üle-jäänud mänguväljakud on kas eraomandis või asuvad haridusasu-tuste territooriumi-del. Väljakuelemen-did on mõeldud ka-sutamiseks eri vanu-ses inimestele, seega on oluline elemendi kasutajal veenduda, et mänguelement tal-le sobib.

Tallinna Keskkonnaame-ti tellimusel tehakse avalike mänguväljakute tehnilist hool-dust ning heakorra tagamise eest vastutavad linnaosavalitsused.

Mänguväljakute süsteemseks arendami-seks võttis Tallinna Linnavolikogu vastu „Ava-like mänguväljakute arendamise tegevuskava

9

Tallinnas 2011–2016“. Tegevuskavas on loetle-tud põhimõtted, mille järgi edaspidi linna ter-ritooriumile mänguväljakuid rajada ning hool-dada.

Mänguväljakutel on suureks probleemiks van-dalism ning nende mittesihipärane kasutamine, seega palume mänguväljakul toimuva suhtes olla tähelepanelikum. Tihtilugu asuvad män-

guplatsid suurte korrusmajade õuealal ning sealne tegevus on kõigile näha.

Kindlasti on siin abiks naabri-valve, sest ka linna raha on

meie ühine raha ja sel-le abil rajatud väärtu-

sed vajavad samasugust hoolt ja valvsust.

Vandalismist palu-me kindlasti teavi-tada politseid või helistada linna abi-telefonile 1345.

Kui avastate katki-se mänguväljakuele-

mendi, siis andke sel-lest teada telefoninumb-

ril, mille leiate mänguväl-jakule paigaldatud infosil-

dilt, või linna abitelefonile 1345.

Mänguväljakute asukohtade aadressid, tegevus-kava ja muud seda teemat puudutava teabe leiate veebiaadressilt www.tallinn.ee/manguvaljakud.

10

kALMiSTudKalmistud on paljude väärtuste kandjad, oma põhiülesande kõrval on neil ka muinsuskait-seline, kultuuriajalooline ja miljööväärtuslik tähtsus.

Kalmistukunsti peetakse omalaadseks maasti-kuarhitektuuri ja ehituskunsti mälestiseks. Sa-muti on kalmistud linna rohevõrgustiku oluline osa. Seda miljöö- ja kultuuriväärtuslikku paika külastavad üksik- ja rühmaturistid nii meilt kui ka mujalt.

Tallinna linna omandisse kuuluvad Metsa-kalmistu, Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Ra-humäe, Hiiu-Rahu ja Liiva kalmistud. Neid haldab linna asutus Tallin-na Kalmistud, mis asub aadres-sil Pärnamäe tee 36, telefon 651 0101.

Kalmistu territooriu-mil tuleb hoida kor-da, puhtust ja haua-rahu. Seal on keela-tud:

z murda lilli, puude ja põõsaste oksi ning raiuda puid, kui ei ole raieluba;

z istutada puid ja põõsaid ning rajada hekke kalmistu haldaja kooskõlastuseta;

11

z panna maha olmejäätmeid ja rikkuda jäät-mekogumise nõudeid, sh paigutada jäät-meid väljapoole mahuteid või kohta, mis ei ole selleks ette nähtud;

z sõita mootorsõiduki või jalgrattaga ilma kalmistu haldaja loata;

z teha lõket; z jalutada lemmikloomaga.

Kalmistute haldamist ja kasutamist reguleerib Tallinna kalmistute kasutamise eeskiri ning järelevalvet teevad Tallinna Kalmistud, Tallin-na Keskkonnaamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet .

Siselinna, Metsakalmistu, Hiiu–Rahu kalmistute kontorid on avatud E−R 9−16, L−P suletud.

Liiva ja Rahumäe kalmistute konto-rid on avatud E−R 9−16, L 9−14,

P suletud. Pirita kalmistuga seotud kü-

simuste korral palume pöörduda Metsakalmistu kontorisse.

Lisateavet saab Tallinna Kalmistute kodulehelt veebiaadressil www.kal-mistud.ee/tallinn. Ko-

dulehe kaudu on võima-lik esitada taotlusi haua-

platsi kasutuslepingu sõlmimiseks.

12

LiNNud JA METSLooMAdLinnud on toredad kuid vahel on nendega muret. Paljud lin-nuliigid on linnas leidnud enda-le sobiva elupaiga ja enamik linna-rahvast tunneb sellest rõõmu, teised peavad aga sellega leppima.

Kevadine linnulaul ja suvine varahom-mikune kajakakisa merelinnas on loomu-likud. Kuid on üsna ebaloomulik, kui ha-nemõõtu kajakas istub rõdul või auto katusel, määrib selle ära ja ei lase meil oma varast rõõ-mu tunda. Üht-teist saab igaüks meist ette võt-ta, et selliseid kohtumisi vältida. Linnud ei tule inimeste ligi suurest kiindumusest, pigem söögi pärast. Seega peame vaatama, et linnud hõlptoi-dule kergelt ligi ei pääseks ning hoiduma neid toitmast. Jäätmed peaksime hoidma lindude-le kättesaamatud − kasutama suletud kompost-reid, väljaspeetavatele lemmikloomadele tuleb toit ette anda ainult söögiajaks. Terves linnas lindude toitmist ära keelata ei saa, kuid kor-teriühistu oma territooriumil küll.

Lindude toitmineKarmil talvel tasub väikelindude lisatoitmise peale siiski mõelda. Värvukestest tavaliselt tüli ei ole, kuid nende toitmisel peab olema järje-pidev ja pakkuma neile mitmekesist toitu. Vee-lindude toitmisest tuleb hoiduda igal ajal. Lisa-

13

toitmine muudab veelinnud inimes-test sedavõrd sõltuvaks, et nad loobuvad neile loomupärasest rändest. Karmidel talvedel, kui kaob veelindudele toitumiseks hädavajalik ava-vesi, saavad nad loota ainult inimeste pakutava-le lisatoidule ja jäävad seega sõltuma inimeste tujudest, sest mitte iga ilmaga, nt kõva pakasega ei olda valmis lindudele appi minema. Veel olu-lisem on see, et inimeste pakutav toit ei ole vee-taimedest ja veeloomadest toituvatele lindude-le sobiv ja põhjustab alatoitumust. Kuigi lindu-del on kõht saia täis, ei saa nad ebaloomulikust toidust vajalikke toitaineid. Vale toitumine põh-justab lindudel ainevahetushaigusi ja vääraren-guid, mis võivad viia enneaegse surmani. Lisaks on veelinnud, nagu ka inimene, iseäranis tund-likud veepuuduse suhtes. Inimeste pakutav te-ravili, kuivained ja saiatooted ei sobi lindudele söögiks. Teravilja asemel veidi parema valiku-na soovitatud salat ja riivitud porgand külmu-vad ja jäävad lindudele ikkagi kättesaamatuks.

Tihtipeale koguneb veelindude toitmiskohta-

14

des väga väikesele alale sadu linde. See põhjustab lindudes agressiivsust ja see omakorda stressi, mis nõrgendab toi-dupuudusest kurnatud linde ning loob soodsa pinnase mitmesuguste haiguste levikuks. Väikesele alale koondunud suu-re hulga lindude korral on lisaks veel üsna kindel, et mitte kõik linnud ei jõua inime-se pakutud lisatoiduni, seda jagub ainult agressiivsematele, nõrgemad võivad inime-se pakutavast päris ilma jääda ja surra nälga.

Tuleb veel lisada, et veelindude lisatoitmisega põhjustame muret ka kaaskodanikele. Näiteks kühmnokk-luiged on suured ja tugevad lin-nud ning kui neid on talvel puhtaks lükatud ja-lutusrajale kogunenud rohkem kui paar, peab nii mõnigi linnakodanik suurte lindude hirmus mereäärse jalutuskäigu katki jätma. Lindude väljaheidetega kaetud toitmisplatsidelt võime haigusetekitajaid kanda kõikjale, ka oma koju.

Seega, esmapilgul head tehes põhjustame tege-likult veelindudele kannatusi ja tüli kaaskoda-nikele. Hoiame metsikut loodust ja lubame veelinnud lõunamaale!

Metsloomad linnasVäiksemaid metsloomigi meelitab linna lihtsalt kättesaadav toit, lisaks satub väiksemaid ja suu-remaid metsloomi linna sagedamini suve lõpus ja sügisel, kui noored loomad hakkavad iseseis-valt ringi liikuma.

15

Väi k s e ma d me t s l o oma d

ei kujuta endast üldjuhul linna-

ruumis ohtu, ter-ve loom on tava-

liselt piisavalt ette-vaatlik, et kokkupuu-

det inimesega vältida. Kui linnarahva meelest on

looma koht siiski metsas, siis peame hea seisma ka selle eest, et me talle linnas hõlp-sasti kättesaadavat toitu ei paku – hoiame jäät-med loomadele kättesaamatud, kasutame sule-tud kompostreid, väljaspeetavatele lemmikloo-madele anname toidu ette ainult söögiajaks ja mingil juhul ei ürita metsloomi toita.

Telefonil 112 tuleb helistada, kui: z metsloom on haiglase välimusega või kaht-lase käitumisega, näiteks püüab ise inimese-le läheneda;

z metsloom on sattunud abitusse olukorda või on vigastatud;

z suurem metsloom (nt metssiga, metskits, põder) on sattunud linna.

Abi kutsumisel on mõistlik hinnata seda, kas metslooma on võimalik ja vajalik kinni püüda. Võib üsna kindel olla, et jänest Kadrioru pargist või metskitse Nõmme maastikukaitsealalt kin-ni püüda ei ole võimalik ja selleks ei ole ka tarvi-dust. Samas suuremast metsloomast tuleks igal juhul teatada, kui on vähegi kartust, et loom võib ise viga saada või õnnetuse põhjustada.

16

LEMMikLooMAdTallinn soovib tagada kõigile linnakodanike-le meeldiva elukeskkonna, nii loomasõprade-le kui ka neile, kes eelistaksid linna loomade-ga mitte jagada.

Negatiivse suhtumise ärahoidmiseks peavad loo-maomanikud oma lemmikuid linnaruumis kont-rolli all hoidma, neid ilma saatjata mitte välja lu-bama ja kõik loomade tegevuse jäljed (väljaheited, karvatuustid pärast kammimist, kraapimisjäljed) ära koristama. Kilekotti pakitud väljaheited võib visata lähimasse tavaprügikasti. Lisaks kaaslin-laste huvidele tuleb silmas pidada ka elusloodu-se säilimist. Tallinnas elab ja kasvab mitmeid kait-sealuseid liike, kelle ellujäämist ohustavad järele-valveta liikuvad lemmikloomad. Soovitame kõi-gil lemmikloomaomanikel lugeda Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirja ja Tallinna lin-na heakorra eeskirja.

koerte jalutamineHeade loomapidamistavade edendamiseks on Tallinn raja-nud 13 aiaga piiratud jalutus-väljakut, mis on mõeldud koer-te jalutamiseks ja treenimiseks.

Need on linna ainsad avalikud kohad, kus koer võib liikuda jalutusrihmata. Jalutusaias, nagu mujalgi linna territooriumil, tuleb pidada puh-tust, samuti ei tohi lasta koeral teisi inimesi või loomi häirida.

17

Koerte jalutusväljakud asuvad: z Kesklinn: Tiigiveski pargis, Toompargis, Po-litseiaias

z Põhja-Tallinn: Ehte 14, Karjamaa 10 z Kristiine: Dunteni pargis z Haabersti: Astangu tn ja Järveotsa tee rist-mikul, õismäe tiigi pargis

z Nõmme: Pärnu mnt 327, Viljandi mnt 24D (Loomade Hoiupaiga territoorium)

z Lasnamäe: Liikuri 56 z Mustamäe: Sõpruse pst 263, Tildri tn 35

Lisateavet jalutusväljakute kohta leiate veebi-aadressilt www.tallinn.ee/lemmikloom.

koerte kiipimine ja registreerimineTallinna elanike koerad peavad olema mär-gistatud ja registreeritud Tallinna linna koerteregistris (lisateave: www.tallinn.ee/lemmikloom).

Lemmikute vaktsineerimine, kiipimine (mär-gistamine) ja registrisse kandmine, soovimatu-te järglaste vältimine ning looma ravimine on omaniku kohustused. Mikrokiibi paigaldavad veterinaararstid. Koeraomanik peab ise jälgi-ma, et märgistatud koer(ad) on kantud Tallin-na linna koerteregistrisse. Riigiportaalis www.eesti.ee saavad koeraomanikud nüüdsest kan-da ise oma loomad Tallinna linna koertere-gistrisse ning kontrollida ja täpsustada kon-taktandmeid. Tavaelus on mikrokiipi vaja sel-leks, et leitud lemmikloom leiaks võimalikult kiiresti kodutee, samuti on looma kindel iden-

18

tifitseerimine nõutav pii-riületusel, loomanäitustel, isikutevahelistel omandivaid-lustel jms juhtudel. Soovitame kiibistada ka kassid.

Lemmiklooma saab lisaks Riigi-portaalile koerteregistrisse kanda ka järgmistes kohtades:

PiriTA LiNNAoSAPirita LoomakliinikRegati pst 1, tel 639 8737, pirethints@hot.ee

kESkLiNNTallinna KeskkonnaametHarju 13, tuba 402, tel 616 4004, Triinu.Saum@tallinnlv.ee, www.tallinn.ee/lemmikloomFIE Tamara KonKentmanni 32a–12, tel 508 8039, tamara.kon@mail.ee

LASNAMÄE LiNNAoSALasnamäe LoomakliinikP. Pinna 19, tel 632 6070, vetapteek@antnet.ee, lasnamaeloomakliinik.mobisite.eeVetekspertLinnamäe tee 91, tel 635 2455, 504 4866, info@vetekspert.ee, www.vetekspert.eeNostrem PetKivila 5, tel 634 0698, nostremikliinik@hot.ee, www.hot.ee/nostremBest-Vet Eliit loomakliinikSikupilli 3, tel 600 0194, 509 6471,

19

maronstam@hotmail.com, www.eliitloomakliinik.eeDakmett OÜ

Arbu 12–101, tel 5592 7539, 655 2648,

igorkol@hot.ee, darkmett@hot.ee

FIE Aleksei UšanovLõime 19, tel 515 0602

kriSTiiNE LiNNAoSAKristiine Linnaosa ValitsusTulika 33B, tuba 202, tel 645 7128, Kylliki.Valma@tallinnlv.ee, www.tallinn.ee/kristiineLOV

NõMME LiNNAoSANõmme Linnaosa ValitsusVabaduse pst 77, tuba 2 ja 3, tel 645 7318, Anne.Horrak@tallinnlv.ee, www.tallinn.ee/nommeTeenindusbüroo: Jaama 1, tel 677 0183, Marit.Meeksa@tallinnlv.eeKase & Michelsoni LoomakliinikLaulu 6, tel 651 6407, heinzkask@gmail.com, www.loomaarst.comMaxi LoomakliinikPärnu mnt 463A, tel 670 9004, www.lemmikloomakliinik.ee

PõHJA-TALLiNNFIE Andrei RusmanovTelliskivi 39, tel 509 1254

Teavet annab ka linna abitelefon 1345.

20

kasside ja koerte steriliseerimine on vajalik!Hulkuvate loomade arvukust tänavatel aitab kõige tõhusamalt vähendada koerte ja kasside steri-liseerimine. Väga väheseid loomi pee-takse tõuaretuse eesmärgil, enamik neist on lihtsalt inimeste seltsilised. Seega ei ole mingit vajadust lasta oma kassil või koeral järglasi saada. Eesti varjupaigad on niigi täis hoolimatute omanike hüljatud koeri ja kasse.

Steriliseeritud loomad ei meelita ligi teisi lii-gikaaslasi, üldjuhul ei märgista, hoiavad kodu ning püsivad oma territooriumil. Üldjuhul saa-vad steriliseeritud loomad omavahel paremini läbi, sest nende agressiivsus väheneb. Soovita-me kõigil loomaomanikel oma lemmikud ste-riliseerida lasta. Sellega parandate nii loomade, endi kui ka oma naabrite elukvaliteeti ja aitate hoida kodulinna head väljanägemist.

Mida teha kodutute kassidega?Kodutute kasside probleem on Tallinnas üsna terav, sest vastutustundetu loomapidamise tõt-tu satub iga päev tänavatele kodukasse, kes on pererahvale osutunud ülearuseks. Paljud kas-sipojad sünnivadki juba tänaval. Tänavakas-si elu pole lihtne: tihti kimbutavad loomakesi nälg, haigused ja hirm vägivalla ees. Lisaks te-kitavad keldrites, kõrvalhoonetes ja mujal met-sikult elavad kassid mitmeid heakorraproblee-

21

me. Tihti kogunevad tänavakas-sid kortermajade ümbrusesse. Kodututute kasside toimeta-miseks Loomade Hoiupaika tu-

leks ühistul saata olukorda kirjel-dav e-kiri info@loomadehoiu-paik.ee. Kassipüüdjale tuleb va-jadusel kindlustada ligipääs keld-

risse, soojasõlme, anda lukustatud ruumide võti (kassipüüdja teeb tööd just hi-

lisõhtul või varahommikul, sest kassid on öö-loomad). Nn kassitädidega tuleks jõuda kokku-leppele, et nad päev-paar enne püüdmist kas-se ei toidaks – täissöödetud loomad lõkspuuri ei lähe. Kui ühistus elab inimesi, kes oma kodu-loomi vabalt õues joosta lasevad, tuleks ka neid hulkuvate kasside püüdmise aktsioonist teavi-tada, et nad loomad toas hoiaksid.

kui lemmikloom on kadunud või leitudHulkuvate koerte ja kasside püüdmist ja hoid-mist korraldab Tallinnas MTÜ Loo-made Hoiupaik, Viljandi mnt 24D, Tallinn. Leitud koerte ja kassi-de kohta saab teavet Looma-de Hoiupaiga veebiaadressilt www.loomadehoiupaik.ee, telefonil 349 4045 (kell 10–17) ning e-posti kaudu info@loomadehoiupaik.ee. Hulkuvatest või surnud loomadest Tallinnas teatage kogu ööpäeva tööta-val telefonil 621 7746.

22

Aita hulkuvaid loomiKui võtad lemmiklooma varjupaigast, siis aitad leevendada kodutute loomade probleemi ning saad endale truu ja tänuliku sõbra. Lisaks MTÜ-le Loomade Hoiupaik (www.loomadehoiupaik.ee) otsivad kodututele koertele ja kassidele uut oma-nikku järgmised mittetulundusühingud:

EESTi LooMAkAiTSE SELTSwww.loomakaitse.ee, tel 52 67 117, e-post info@loomakaitse.ee

kASSidE TurVAkoduwww.kassideturvakodu.ee, tel 528 4680, e-post info@kassideturvakodu.ee

kASSiAbiwww.kassiabi.ee, tel 5557 1625, e-post info@kassiabi.ee

kASSiVAriwww.kassivari.ee, tel 5170 272, e-post info@kassivari.ee

PESALEidJAwww.pesaleidja.ee, e-post info@pesaleidja.ee

EESTi LooMAdE VAbATAHTLikudwww.otsibkodu.ee, e-post info@otsibkodu.ee

23

JÄÄTMEdVanapaberVanapaber tuleb koguda eraldi, et oleks võima-lik seda ümber töödelda. Vähemalt viie korte-riga kinnistul peab olema vanapaberikonteiner, kuhu tuleb panna:

z ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid;

z töövihikud, paber- ja papp kaustikud, kasutatud või ka puhas kirja- ning joonis-tuspaber;

z ümbrikud, kaanteta raamatud;

z pappkastid ja -karbid, jõupaber ja paberko-tid või muud puhtad paberpakendid.

Eraisikud saavad vanapabe-rit viia ka jäätmejaama.

PakendijäätmedPakendite kogumist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusorgani-satsioon (ETO) ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO). Praegu on linnas u 300 avalikku pa-kendikonteinerit, kuhu pakendeid ja pakendi-jäätmeid saab viia tasuta.

Paberpakendi konteinerisse tuleb panna: z pappkastid ja -karbid,

24

z jõupaber ja paberkotid jm puhtad paberpa-kendid.

Segapakendi konteinerisse tuleb panna:

z plastpakendid, näiteks jogurti- ja võitopsid; õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid;

z kosmeetika- ja hooldus-toodete pakendid, puh-tad plastnõud, -karbid ja muud plastpakendid;

z metallpakendid, näiteks toidu- ja joogipakendi me-tallkaaned ja -korgid, kon-servikarbid ja -purgid;

z joogikartongist või muust kihilisest papist pakendid, näiteks kartongist piima- ja mahlapakendid, kondiitritoodete kar-tongkarbid, teised puhtad kartongpakendid.

Klaaspakendi konteinerisse tuleb panna: z värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipu-delid, klaaspurgid, siirupipudelid jm puh-tad klaaspakendid. Kui eraldi klaaspakendi konteinerit pole, tuleb klaaspakend panna segapakendi konteinerisse.

Lisateave: www.pakendiringlus.ee, www.eto.ee, www.tvo.ee. Lähima pakendikonteineri asukoha leiad Tallinna kaardilt, mis asub aadressil www.tallinn.ee või veebiaadressilt www.tallinn.ee/prygihunt või küsi linna abitelefonilt 1345.

25

PandipakendidPandipakendid on metallist joogipurgid ning klaas- ja plastpudelid, millel on tagatisraha mär-

gistus. Joogipakendit, mis kuulub Eesti Pandi-pakendi süsteemi, saab tagastada igal pool,

kus müüakse pandipakendiga tooteid või müügikoha vahetus läheduses olevas vastuvõtukohas, millele müüja on ko-hustatud viitama. Pandipakendit saab tagastada suurematesse kauplustesse paigaldatud taaraautomaatides.

Lisateave veebiaadressilt: www.eestipandipakend.ee

biolagunevad jäätmedIga 10 ja enama korteriga elamu juures peab olema eraldi konteiner biolagunevate jäätmete jaoks, mille saab tellida piirkonda teenindavalt jäätmevedajalt.

Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:

z liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kon-diitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed;

z majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvi-paks, paberfiltrid, teepakid;

z toataimed ja lõikelilled.Biolagunevad jäätmed tuleb enne konteinerisse vii-mist panna biolagunevast materjalist kotti. Kind-lasti ei tohi biolagunevaid jäätmeid panna kilekotti.

26

ohtlikud jäätmedOhtlikke jäätmeid saab ära anda tasuta. OÜ Kesto võtab ohtlikke jäätmeid vastu viies statsionaarses kogumispunktis ja seits-mes Lukoili tanklas.

Linnaosa Aadress AvatudPirita Rummu tee 2

(Pirita Selveri parkla)K 15–18L 9–12

Nõmme Rahumäe tee 5a (kompostimisväljak)

K 13–16 R 10–13

Haabersti Kakumäe tee 1 T 15–18P 12–15

Kesklinn Tuukri / Petrooleumi /Nafta ristmik(Nafta 1 vastas)

K 15–18P 12–15

Lasnamäe Pae 76 (Pae kaubanduskeskus)

N 15–18L 9–12

Statsionaarsed vastuvõtupunktid on suletud rii-gipühadel.

Jaam AadressLukoil Kivila Kivila 28Lukoil Sõpruse Sõpruse pst 261Lukoil Tammsaare Tammsaare tee 53Lukoil Vabaduse pst Vabaduse pst 158Lukoil õismäe õismäe tee 155aLukoil Tondiraba Tondiraba 1Lukoil Peterburi Peterburi tee 38

Tanklad on avatud kell 8– 20. Ohtlike jäätme-te äraandmiseks tuleb pöörduda tankla töötaja poole, kes avab ja suleb konteineri. Ohtlikke jäät-

27

meid saab ta-suta ära anda ka jäätmejaa-mades.

Ohtlike jäät-mete kogumis-

punktides, Lu-koili tanklates ja

jäätmejaamades võe-takse vastu: z jääkõlisid ja õlifiltreid,

õliseid pühkmematerjale (kuni 20 liitrit) z värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmeid jaepa-kendis (kuni 10 liitrit)

z elavhõbelampe (kuni 10 tükki) z aegunud ja kasutuskõlbmatuid ravimeid ja muid meditsiinilisi jäätmeid (kuni 2 kg korraga)

z kemikaale ja pestitsiidide jäätmeid (kuni 10 liitrit)

z elavhõbekraadiklaase ja muid elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid (kuni 2 kg korraga)

z patareisid ja akusid (piiramatus koguses)

Kasutatud patareisid ja akusid saab tagastada kõikidesse patareide ja akude müügikohtades-se.Ohtlike jäätmete kogumispunktides ei võeta oht-likke jäätmeid vastu asutustelt ega ettevõtetelt.

Vanad või kasutuskõlbmatud kodumasinadOlmeelektroonika ja kodutehnika (näiteks: elektripliit, külmkapp, televiisor, raadio, föön,

28

pardel, pesumasin, tolmuimeja, mikser, triik-raud jne) kogumist korraldavad MTÜ EES-Ringlus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu. Vanu kodumasinaid saab tasuta ära anda vastu-võtupunktides:

Linnaosa Aadress AvatudPirita Haaviku/Kesk tee

(endine Merivälja pood)L 13–16 ja iga kuu teisel neljapäeval 15–18

Rummu tee 2 (Pirita Selveri parkla)

K 15–18, L 9–12

Nõmme Rahumäe tee 5a (kompostimisväljak)

K 13–16, R 10–13

Kesklinn Tuukri/Petrooleumi ristmik (Nafta 1 vastas)

K 15–18, P 12–15

Lasnamäe Vesse 4 (Omega Kodumasinad)

E–R 10–17, L 10–15

Samuti saab kasutatud kodutehnikat viia jäätmejaamadesse. Tasub ka teada, et uue seadme ostmisel saab vana sama liiki seadme jätta ka kauplusesse.

Vanad autorehvidVanu autorehve saavad eraisikud tasuta ära anda jäätmejaamades, kus võe-takse vastu kuni 8 vana rehvi korraga.

MTÜ Eesti Rehviliit võtab eraisikutelt autorehve vastu

29

ka Tallinna Prügila kogumispunktis (Jõelähtme vald, Rebala küla, Loovälja) tööpäevadel kell 6−22, nädalavahetustel ja riiklikel pühadelkell 8–18. Ettevõtted peavad rehvide utiliseeri-mise eest tasuma.

Lisateave veebiaadressilt: www.rehviliit.ee

kasutatud mööbel, kodutehnika, riided, raamatud jneMTÜ Uuskasutuskeskus võtab tasuta vastu mööblit, kodutehnikat, riideid, raamatuid, köö-gi- ja muid tarbeesemeid, mänguasju ja muud, mis on veel korralik ning kasutuskõlblik. Kasutuskõlblikke ja puhtaid riideid võetak-se vastu ka heategevusühingus Emma (Mul-

la 8), Päästearmees (Kopli 8) ning Huma-na kauplustes.

Lisateave veebiaadressidelt www.uus-kasutus.ee ja www.tallinn.ee/est/ka-sutatud-riided-2.

JäätmejaamadJäätmejaamades võetakse era-isikutelt vastu:

z töötlemata puitu (tasuta) z vanametalli (tasuta) z plaste (tasuta Suur-Sõja-

mäe ja Paljassaare jäätmejaa-mades) z suuremõõtmelisi ehitusjäät-

meid (betoon, tellised) (tasuta

30

Suur-Sõjamäe ja Paljassaare jäätmejaamades) z paberit ja pappi (tasuta) z kasutuskõlblikku vanamööblit* (tasuta) z sõiduauto rehve (tasuta kuni 8 rehvi korraga) z elektri- ja elektroonikajäätmeid (tasuta, sh külmikud ja telerid)**

z pakendeid (tasuta) z lehtklaasi (tasuta Suur-Sõjamäe ja Paljassaa-re jäätmejaamades)

z koduseid ohtlike jäätmeid (tasuta)

* Kasutatud mööbli seisukorda hindab jäätme-jaama klienditeenindaja. Kasutuskõlblikuks tunnistatakse mööbel, mis on väga heas kor-ras ja võimalik suunata taaskasutusse koostöös MTÜ-ga Uuskasutuskeskus.** Tagastatavad elektroonikaseadmed peavad olema komplektsed. Mittekomplektseid külmi-kuid võetakse vastu ainult tasu eest (10 €/tk).

Jäätmejaama operaatori  hinnakirja alusel võe-takse vastu sortimata ehitusjäätmeid, kasutatud riideid  ja muid kasutuskõlbmatuid sortimata jäätmeid nagu kasutuskõlbmatu vana mööbel, veoauto ning väiketraktorite rehvid jts.

Jäätmejaamad on avatud:Artelli 15 jäätmejaam K, N, R 14−19; L 10−15Suur-Sõjamäe 31a jäätmejaam

K, N, R 14−19; L, P 10−15

Raba 40 (Pääsküla prügila territoorium) jäätmejaam

E, R 14−19; K, L, P 10−15

Paljassaare põik 9ajäätmejaam

K, N, R 14−19; L, P 10−15

31

Kõik jäätmejaamad on suletud riigipühadel ja pühade-eelsetel tööpäevadel.NB! Vastu võetakse taaskasutatavaid jäätmeid ainult kodumajapidamistest.Olmejäätmeid jäätmejaamas vastu ei võeta.Lisateave veebiaadressidelt www.tallinn.ee ja www.tallinn.ee/prygihunt või linna abitelefonilt 1345.

Jäätmed, mille äraandmise eest tuleb tasudaAiA- JA PArGiJÄÄTMEdAia- ja pargijäätmed on lehed, oksad, rohi jms. Aia- ja pargijäätmeid võetakse tasu eest vastu:

z Rahumäe tee 5a asuval kompos-timisväljakul, es-maspäevast ree-deni kell 9−16;

z jäätmejaamades; z Tallinna Prügilas, Loovälja Rebala küla Jõelähtme vald, töö-päevadel kell 6−22, lau-päeval ja riiklikel pühadel kell 8−18.

Aia- ja pargijäätmete äraveo teenust pakuvad jäätmeveda-jad ja Eesti Jäätmeringluse OÜ www.e-compost.ee.

32

EHiTuS- JA LAMMuTuSJÄÄTMETE ÄrAVEdu z ATI Grupp OÜ, Peterburi tee 94, tel 622 4250, www.atigrupp.ee

z OÜ Slops, Maleva 4, tel 666 3060, www.slops.ee

Kolatakso viib tasu eest Teie kodust või firmast ära üleliigsed asjad, lisateavet saab veebiaadres-silt www.kolatakso.ee.

kas teadsid, et...Tallinnas tekib inimese kohta ligi-kaudu 400  kg olmejäätmeid aastas. Suurima osa olmejäätmetest moodus-tavad pakendijäätmed, mida saab taas-kasutada. Jäätmeid sorteerides ja neid taaskasutusse suunates on keskkonna-hoid märgatav. Näiteks iga tonn ümbertöö-deldud paberit säästab 17 metsas kasvavat puud ning energiasääst teisese toorme kasuta-misel on 28−70%; ühe alumiiniumpurgi valmis-tamiseks kulub sama palju energiat kui 20 pur-gi valmistamiseks taaskasutatavast materjalist; umbes kolmveerand igast kodumasinast ja elekt-roonikaseadmest on materjalina taaskasutatav.

Huvitavaid fakte ja prügisorteerimisnippe leiate Prügihundi kodulehelt veebiaadressil www.tallinn.ee/prygihunt.

33

LõkkE TEGEMiNE JA GriLLiMiNELõkke tegemine avalikus kohas on lubatud ai-nult siis, kui see on kooskõlastatud Tallinna

Keskkonnaametiga. Loa taot-lemiseks tuleb Tallinna

Keskkonnaametile e-posti või tavapos-

ti teel esitada va-bas vormis aval-dus ning plaan, millel on mär-gitud lõkke asukoht. Üld-juhul väljasta-takse luba pa-

beril.

Luba ei pea taot-lema, kui lõket te-

hakse selleks ettenähtud ja märgistatud avalikus ko-

has või eramaal. Jäätmete ja puulehte-de põletamine on keelatud, põletada võib

ainult oksi ning arvestada tuleb tuule suunda, sest suits ja muud heitmed ei tohi häirida piir-konna elanikke.

Grillimisel tuleb jälgida grillseadme ohutut kaugust hoonest, põlevmaterjali lahtisest hoiu-kohast, metsast, kuivanud taimestikust ja muust süttivast materjalist. Näiteks tahkkütusel tööta-val seadmel, milles hõõguvat sütt valmistatakse

34

küttepuude või muu põlevmaterjali põletamisel lahtise leegiga on ohutuks kauguseks vähemalt 5 meetrit aga kui kasutada eelnevalt valmista-tud grillsütt või muud hõõguvat materjali, siis vähemalt 2 meetrit. Oluline on jälgida, et tahk-kütusel või küttegaasil töötava grillseadme või muu samalaadse välitingimustes kasutamiseks mõeldud seadme kasutamise koht paikneb ta-sasel pinnal väljaspool hoonet, seega on keela-tud grillida rõdul, lodžal.

Lõkke tegemisel ja grillimisel tuleb järgida si-seministri määruseid nr 47 „Tuletöö tegemise-le esitatavad nõuded“ ja nr 40 „Küttekoldeväli-se tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded“ ning Tallinna Linnavolikogu määru-seid nr 43 „Tallinna linna avaliku korra eeski-ri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded“ ja nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“. Samuti peab arvestama tuleohu kaardi informatsiooni-ga, mis on esitatud Eesti Meteoroloogia ja Hüd-roloogia Instituudi kodulehel.

Lõkke tegemise ja grillimise kohta Tallinnas saab lisateavet veebiaadressil www.tallinn.ee/Lokke-tegemise-luba või linna abitelefonilt 1345.

35

ProbLEEMidEST TEAViTAMiNEKõigist silmariivavatest probleemidest või muu-dest heakorra rikkumistest palume kohe teata-da Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti korrapi-dajale numbril 14 410, mis töötab ööpäev läbi, või saatke kiri koos juhtumi kirjeldusega mei-liaadressile munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee.

koNTAkTANdMEdLinna heakorda puudutavate probleemide ja küsimustega palume pöörduda linna abitelefo-nile 1345 või linnaosavalitsuse või keskkonna-ameti poole alljärgnevatel kontaktidel:

Haabersti 640 4800, haabersti@tallinnlv.eeKesklinn 645 7200, kesklinn@tallinnlv.eeKristiine 645 7100, kristiine@tallinnlv.ee Lasnamäe 645 7700, lasnamae@tallinnlv.ee Mustamäe 645 7500, mustamae@tallinnlv.ee Nõmme 645 7305, nomme@tallinnlv.ee Pirita 645 7600, pirita@tallinnlv.ee Põhja-Tallinn 645 7040, pohja@tallinnlv.ee Tallinna Keskkonnaamet

640 4572, keskkonnaamet@tallinnlv.ee

36Trükitud 100% taaskasutatud paberile