heakorra abc 2015

2

SiSukordEESSÕNA ............................................................. 3

LINNAKESKKOND ........................................... 4HALJASTUS .....................................................................4PUUDE HOOLDUS JA RAIE .......................................5AVALIKUD MÄNGUVÄLJAKUD ...............................7KALMISTUD ...................................................................8LÕKKE TEGEMINE JA GRILLIMINE ......................11

LINNUD JA LOOMAD ................................... 12LEMMIKLOOMAD .....................................................13LINNUD JA METSLOOMAD ....................................20

KINNISTUOMANIKULE .............................. 23TALVISED HOOLDUSTÖÖD ....................................23PROJEKT „HOOVID KORDA” ..................................25PUUDE HOOLDUS JA RAIE .....................................25

JÄÄTMED .......................................................... 27PANDIPAKEND JA PAKENDIJÄÄTMED ...............28PABER JA KARTONG .................................................30BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED ....................................30OHTLIKUD JÄÄTMED ...............................................32KASUTUSKÕLBMATUD KODUMASINAD...........33VANAD AUTOREHVID .............................................34EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMED ......................35KASUTUSKÕLBLIKUD RIIDED, RAAMATUD, MÖÖBEL JA KODUTEHNIKA ..................................36JÄÄTMEJAAMAD ........................................................36

ÜLDTEAVE ....................................................... 38

3

EESSÕNATallinna keskkonnaamet on „Heakorra ABC” koostanud eesmärgiga koondada linna heakor-da puudutav teave ühte brošüüri. Sellest saab teavet linna mängu- ja koerteväljakute ning kal-mistute kasutamise reeglite kohta, mitmesu-gust kinnistuomanikule vajalikku infot, samu-ti ülevaate jäätmete sortimise, neist vabanemi-se ning linnas elavate ja linna sattuvate lindu-de-loomade kohta. Kõige olulisem on aga tea-ve, kuhu pöörduda linna heakorda puudutava-tes küsimustes.

EESSÕNA ..............................................................................3LINNAKESKKOND ............................................................4

HALJASTUS .....................................................................4PUUDE HOOLDUS JA RAIE ........................................5AVALIKUD MÄNGUVÄLJAKUD ................................7KALMISTUD ....................................................................8LÕKKE TEGEMINE JA GRILLIMINE .......................11

LINNUD JA LOOMAD ....................................................13LEMMIKLOOMAD .......................................................13

KOERTE JALUTUSVÄLJAKUD ...............................14KIIBISTAMINE JA REGISTREERIMINE ................15STERILISEERIMINE ..................................................17KODUTUD LOOMAD ...............................................18TALLINNA VÄIKELOOMADE KREMATOORIUM .....................................................19

LINNUD JA METSLOOMAD .....................................20LINDUDE TOITMINE ...............................................20METSLOOMAD LINNAS ..........................................22

KINNISTUOMANIKULE ................................................24TALVISED HOOLDUSTÖÖD .....................................24PROJEKT „HOOVID KORDA” ...................................25PUUDE HOOLDUS JA RAIE ......................................26

JÄÄTMED ...........................................................................26PANDIPAKEND JA PAKENDIJÄÄTMED.................27PABER JA KARTONG ...................................................28BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED .....................................29KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU JA LISATEENUSED .....................................................30TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS AS .......................................31OHTLIKUD JÄÄTMED ................................................32KASUTUSKÕLBMATUD KODUMASINAD ............33VANAD AUTOREHVID ...............................................34EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMED ........................34KASUTUSKÕLBLIKUD RIIDED, RAAMATUD, MÖÖBEL JA KODUTEHNIKA.........35JÄÄTMEJAAMAD .........................................................36

ÜLDTEAVE ........................................................................38

SiSukord

2

SiSukordEESSÕNA ............................................................. 3

LINNAKESKKOND ........................................... 4HALJASTUS .....................................................................4PUUDE HOOLDUS JA RAIE .......................................5AVALIKUD MÄNGUVÄLJAKUD ...............................7KALMISTUD ...................................................................8LÕKKE TEGEMINE JA GRILLIMINE ......................11

LINNUD JA LOOMAD ................................... 12LEMMIKLOOMAD .....................................................13LINNUD JA METSLOOMAD ....................................20

KINNISTUOMANIKULE .............................. 23TALVISED HOOLDUSTÖÖD ....................................23PROJEKT „HOOVID KORDA” ..................................25PUUDE HOOLDUS JA RAIE .....................................25

JÄÄTMED .......................................................... 27PANDIPAKEND JA PAKENDIJÄÄTMED ...............28PABER JA KARTONG .................................................30BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED ....................................30OHTLIKUD JÄÄTMED ...............................................32KASUTUSKÕLBMATUD KODUMASINAD...........33VANAD AUTOREHVID .............................................34EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMED ......................35KASUTUSKÕLBLIKUD RIIDED, RAAMATUD, MÖÖBEL JA KODUTEHNIKA ..................................36JÄÄTMEJAAMAD ........................................................36

ÜLDTEAVE ....................................................... 38

3

EESSÕNATallinna keskkonnaamet on „Heakorra ABC” koostanud eesmärgiga koondada linna heakor-da puudutav teave ühte brošüüri. Sellest saab teavet linna mängu- ja koerteväljakute ning kal-mistute kasutamise reeglite kohta, mitmesu-gust kinnistuomanikule vajalikku infot, samu-ti ülevaate jäätmete sortimise, neist vabanemi-se ning linnas elavate ja linna sattuvate lindu-de-loomade kohta. Kõige olulisem on aga tea-ve, kuhu pöörduda linna heakorda puudutava-tes küsimustes.

EESSÕNATallinna keskkonnaamet on „Heakorra ABC” koostanud eesmärgiga koondada linna heakor-da puudutav teave ühte brošüüri. Sellest saab teavet linna mängu- ja koerteväljakute ning kalmistute kasutamise reeglite kohta, mitmesu-gust kinnistuomanikule vajalikku infot, samuti ülevaate jäätmete sortimise, neist vabanemi-se ning linnas elavate ja linna sattuvate lindu-de-loomade kohta. Kõige olulisem on aga teave, kuhu pöörduda linna heakorda puudutavates küsimustes.

4

LiNNAkESkkoNdHALJASTuSRohealade üks eesmärke on pakkuda linnaelanikele puhkevõimalusi, sealhulgas võimalust värskes õhus viibida. Linnahaljas-tust – parke ja puiesteid, lillepeenraid, -vaa-se ja torne – peetakse iseenesestmõistetavaks ning selle väärtusele, rajamisele ja hoidmisele ilmselt märkimisväärselt ei mõelda.

Rohealasid on võimalik hoida igaühel, näiteks vältida puu lähedale auto parkimist või ehitus-materjalide virnastamist. See tihendab pinnast ja koormab puujuuri, nii et puul on raske vett ja õhku mullast kätte saada ning ta võib kuiva-da. Mädanenud või kuivanud puust teatage Tal-linna keskkonnaameti haljastusspetsialistile tel 640 4274. Puude seisukorra hindamise küsimu-si vt jaotisest „Puude hooldus ja raie”.

Avalikule alale puude ja põõsaste istutamine ja muu haljastuse rajamine tuleb kooskõlastada kinnistu omaniku, linnaosavalitsuse ja Tallin-na keskkonnaametiga. See tagab ühtsete kujun-duspõhimõtete järgimise ja istikule kasvuks so-biva koha. Avalike alade istutuse kavandamisel ja haljastusprojekti koostamisel tuleks lähtuda avalikule alale puude istutamise korrast, mil-les on kindlaks määratud istikute ja istutustöö-de kvaliteeditingimused ning esitatud istikute soovituslik nimekiri. Selles määruses on kasu-likku teavet puudele kasvutingimuste loomise ja linnatingimustesse sobilike liikide kohta.

5

Haljastusküsimustes helistage linnaosade hal-jastusspetsialistidele või Tallinna keskkonna-ameti haljastusosakonda (vt kontaktandmeid brošüüri lõpust). Ebaseaduslikust raiest ja vandaalitsemisest (lillede varastamine, puude-põõsaste okste murdmine jms) palume teata-da linna abitelefonil 1345 või Tallinna munitsi-paalpolitsei ameti korrapidaja numbril 14 410.

PuudE HooLduS JA rAiEPuude head seisundit saab hoida õigel ajal teh-tud korrektse hoolduslõikusega. Kui puu on olnud kaua hooldamata ja oksad on kasvanud vastu aknaid või majaseina, tuleb Tallinna kesk-konnaametist taotleda hoolduslõikusluba.

Parim puude hoolduslõikuse aeg on siis, kui puul ei ole veel lehti. Äärmisel juhul võib oksi lõigata kesksuvel. Puid ei või lõigata intensiivse mahlajooksu, pungade puhkemise ega lehtede moodustumise ajal. Samuti ei ole hea jätta lõi-kamist sügiseks, mil puu valmistub jääma talve-puhkusele. Puude hoolduslõikust teevad puu-hooldusspetsialistid ehk arboristid. Asjatund-

LiNNAkESkkoNd HALJASTuS Rohealade üks eesmärke on pakkuda linna-elanikele puhkevõimalusi, sealhulgas võima-lust värskes õhus viibida. Linnahaljastust – parke ja puiesteid, lillepeenraid, -vaase ja torne – peetakse iseenesestmõistetavaks ning selle väärtusele, rajamisele ja hoidmisele ilm-selt märkimisväärselt ei mõelda.

Rohealasid on võimalik hoida igaühel, näi-teks vältida puu lähedale auto parkimist või ehitusmaterjalide virnastamist. See tihendab pinnast ja koormab puujuuri, nii et puul on raske vett ja õhku mullast kätte saada ning ta võib kuivada. Puude seisukorra hindamise küsimusi vt jaotisest „Puude hooldus ja raie”.Avalikule alale puude ja põõsaste istutamine ja muu haljastuse rajamine tuleb kooskõlas-tada kinnistu omaniku, maa valdaja (kom-munaalameti), linnaosavalitsuse ja Tallinna keskkonnaametiga. See tagab ühtsete kujun-duspõhimõtete järgimise ja istikule kasvuks sobiva koha. Avalike alade istutuse kavanda-misel ja haljastusprojekti koostamisel tuleb lähtuda avalikule alale puude istutamise korrast, milles on kindlaks määratud istiku-te ja istutustööde kvaliteeditingimused ning esitatud istikute soovituslik nimekiri. Selles määruses on kasulikku teavet puudele kasvu-tingimuste loomise ja linnatingimustesse so-bilike liikide kohta.

https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=121431&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp


4

LiNNAkESkkoNdHALJASTuSRohealade üks eesmärke on pakkuda linnaelanikele puhkevõimalusi, sealhulgas võimalust värskes õhus viibida. Linnahaljas-tust – parke ja puiesteid, lillepeenraid, -vaa-se ja torne – peetakse iseenesestmõistetavaks ning selle väärtusele, rajamisele ja hoidmisele ilmselt märkimisväärselt ei mõelda.

Rohealasid on võimalik hoida igaühel, näiteks vältida puu lähedale auto parkimist või ehitus-materjalide virnastamist. See tihendab pinnast ja koormab puujuuri, nii et puul on raske vett ja õhku mullast kätte saada ning ta võib kuiva-da. Mädanenud või kuivanud puust teatage Tal-linna keskkonnaameti haljastusspetsialistile tel 640 4274. Puude seisukorra hindamise küsimu-si vt jaotisest „Puude hooldus ja raie”.

Avalikule alale puude ja põõsaste istutamine ja muu haljastuse rajamine tuleb kooskõlastada kinnistu omaniku, linnaosavalitsuse ja Tallin-na keskkonnaametiga. See tagab ühtsete kujun-duspõhimõtete järgimise ja istikule kasvuks so-biva koha. Avalike alade istutuse kavandamisel ja haljastusprojekti koostamisel tuleks lähtuda avalikule alale puude istutamise korrast, mil-les on kindlaks määratud istikute ja istutustöö-de kvaliteeditingimused ning esitatud istikute soovituslik nimekiri. Selles määruses on kasu-likku teavet puudele kasvutingimuste loomise ja linnatingimustesse sobilike liikide kohta.

5

Haljastusküsimustes helistage linnaosade hal-jastusspetsialistidele või Tallinna keskkonna-ameti haljastusosakonda (vt kontaktandmeid brošüüri lõpust). Ebaseaduslikust raiest ja vandaalitsemisest (lillede varastamine, puude-põõsaste okste murdmine jms) palume teata-da linna abitelefonil 1345 või Tallinna munitsi-paalpolitsei ameti korrapidaja numbril 14 410.

PuudE HooLduS JA rAiEPuude head seisundit saab hoida õigel ajal teh-tud korrektse hoolduslõikusega. Kui puu on olnud kaua hooldamata ja oksad on kasvanud vastu aknaid või majaseina, tuleb Tallinna kesk-konnaametist taotleda hoolduslõikusluba.


Haljastusküsimustes helistage linnaosade hal-jastusspetsialistidele või Tallinna keskkonnaameti haljastusosakonda (vt kontaktandmeid brošüüri lõpust). Mädanenud või kuivanud puust teatage Tallinna keskkonnaameti haljas-tusspetsialistile tel 640 4274. Ebaseaduslikust raiest ja vandaalitsemisest (lillede varastami-ne, puude-põõsaste okste murdmine jms) palu-me teatada linna abitelefonil 1345 või Tallinna munitsipaalpolitsei ameti korrapidaja numbril 14 410. PuudE HooLduS JA rAiEPuude head seisundit saab hoida õigel ajal teh-tud korrektse hoolduslõikusega. Kui puu on olnud kaua hooldamata ja oksad on kasvanud vastu aknaid või majaseina, tuleb Tallinna kesk-konnaametist taotleda hoolduslõikusluba.

Parim lehtpuude hoolduslõikuse aeg on siis, kui puul ei ole veel lehti. Järgmine soovituslik aeg okste lõikuseks on kesksuvi. Puid ei või lõigata intensiivse mahlajooksu, pungade puhkemise ega lehtede moodustumise ajal. Samuti ei ole


6

matult või valel ajal tehtud lõikus tekitab puu-dele lisastressi, mille tagajärjel võib puu haiges-tuda või kuivada ning muutuda ohtlikuks.

Selliste puude ümberistutamine, mille rinnas-läbimõõt on suurem kui 8 cm (v.a erakinnistul kasvavad viljapuud), tuleb kooskõlastada Tal-linna keskkonnaametiga.

Ohtlikuks muutunud puu raiumiseks on vaja raieluba. Puu seisukorda võib esmalt hinnata järgmiste küsimuste põhjal.

z Kas puu võrasse on tekkinud palju kuivi oksi või on latv kuivanud?

z Kas puu tüvele või tüükaosa-le on kasvanud seente vil-jakehad?

z Kas puu kalle on kiires-ti suurenenud ja vas-tassuunast on mullapall maast üles kerkinud?

z Kas puu tüvele või harude vahele on tekkinud pragu või lõhed?

Kui puul on ilm-nenud üks või mitu nimetatud tunnust, siis tuleb eksper thinnan-gu saamiseks pöör-duda Tallinna kesk-konnaameti haljas-tusspetsialisti poole.

7

Ehitustöödel ette jäävate tervete ja heas seisun-dis puude raieks antakse luba vaid asendusis-tutuse kohustuse kõrvaltingimusega, millega kompenseeritakse elujõuliste puude väärtus. Raieloa taotleja tagab Tallinna keskkonnaame-tiga sõlmitud lepingu alusel uute puude istuta-mise ja hooldamise kahe aasta jooksul.

Lisateave raie- ja hoolduslõikuslubade taotle-mise kohta veebilehelt www.tallinn.ee/Raielu-ba ja Tallinna keskkonnaameti haljastuse osa-konna telefonilt 640 4274.

AVALikud MÄNGuVÄLJAkudAjakohastatud mänguväljakute võrgustik on tä-napäevase elukeskkonna oluline osa, mis toe-tab nii linnaelanike tervist kui ka laste turvalist

arengut. Tallinnas on 342 avalikku mängu-väljakut, ülejäänud on kas eraomandis

või asuvad koolide või lasteaedade alal. Avalikke mänguväljakuid

arendatakse tegevuskava alu-sel, milles on loetletud män-guväljakute rajamise ja hool-damise põhimõtted. Lisatea-vet saate veebilehelt www.tallinn.ee/manguvaljakud.

Avalikest mänguväljaku-test leiate ülevaate veebile-

helt www.manguvaljakud.tallinn.ee, kus näeb nende

asukohta kaardil, pilte ja üldist teavet. Samuti saab selle veebile-

he kaudu saata keskkonnaametile mänguväljakuid puudutavaid ettepa-

hea jätta lõikamist sügiseks, mil puu valmis-tub jääma talvepuhkusele või kui temperatuur langeb alla -10 kraadi. Puude hoolduslõikust teevad puuhooldusspetsialistid ehk arboristid. Asjatundmatult või valel ajal tehtud lõikus teki-tab puudele lisastressi, mille tagajärjel võib puu haigestuda või kuivada.


Kas puu võrasse on tekkinud palju kuivi oksi või on latv kuivanud?

Kas puu tüvele või tüükaosale on kasvanud seente viljakehad?

Kas puu kalle on kiiresti suurenenud ja vastassuu-nast on mullapall maast üles kerkinud?

Kas puu tüvele või harude vahele on tekkinud pragu või lõhed?Kui puul on ilmnenud üks või mitu nimeta-tud tunnust, siis tu-leb eksperthinnangu saamiseks pöörduda Tallinna keskkon-naameti haljastus-spetsialisti poole.Ehitustöödel ette jää-vate tervete ja heas sei-sundis puude raieks antak-se luba vaid asendusistutuse

6

matult või valel ajal tehtud lõikus tekitab puu-dele lisastressi, mille tagajärjel võib puu haiges-tuda või kuivada ning muutuda ohtlikuks.

Selliste puude ümberistutamine, mille rinnas-läbimõõt on suurem kui 8 cm (v.a erakinnistul kasvavad viljapuud), tuleb kooskõlastada Tal-linna keskkonnaametiga.


z Kas puu võrasse on tekkinud palju kuivi oksi või on latv kuivanud?

z Kas puu tüvele või tüükaosa-le on kasvanud seente vil-jakehad?

z Kas puu kalle on kiires-ti suurenenud ja vas-tassuunast on mullapall maast üles kerkinud?


Kui puul on ilm-nenud üks või mitu nimetatud tunnust, siis tuleb eksper thinnan-gu saamiseks pöör-duda Tallinna kesk-konnaameti haljas-tusspetsialisti poole.

7

Ehitustöödel ette jäävate tervete ja heas seisun-dis puude raieks antakse luba vaid asendusis-tutuse kohustuse kõrvaltingimusega, millega kompenseeritakse elujõuliste puude väärtus. Raieloa taotleja tagab Tallinna keskkonnaame-tiga sõlmitud lepingu alusel uute puude istuta-mise ja hooldamise kahe aasta jooksul.

Lisateave raie- ja hoolduslõikuslubade taotle-mise kohta veebilehelt www.tallinn.ee/Raielu-ba ja Tallinna keskkonnaameti haljastuse osa-konna telefonilt 640 4274.

AVALikud MÄNGuVÄLJAkudAjakohastatud mänguväljakute võrgustik on tä-napäevase elukeskkonna oluline osa, mis toe-tab nii linnaelanike tervist kui ka laste turvalist

arengut. Tallinnas on 342 avalikku mängu-väljakut, ülejäänud on kas eraomandis

või asuvad koolide või lasteaedade alal. Avalikke mänguväljakuid

arendatakse tegevuskava alu-sel, milles on loetletud män-guväljakute rajamise ja hool-damise põhimõtted. Lisatea-vet saate veebilehelt www.tallinn.ee/manguvaljakud.

Avalikest mänguväljaku-test leiate ülevaate veebile-

helt www.manguvaljakud.tallinn.ee, kus näeb nende

asukohta kaardil, pilte ja üldist teavet. Samuti saab selle veebile-

he kaudu saata keskkonnaametile mänguväljakuid puudutavaid ettepa-

kohustuse kõrvaltingimusega, millega kom-penseeritakse elujõuliste puude väärtus. Raie-loa taotleja tagab Tallinna keskkonnaametiga sõlmitud lepingu alusel uute puude istutamise ja hooldamise kahe aasta jooksul.

Selliste puude ümberistutamine, mille rin-nasläbimõõt on suurem kui 8 cm (v.a erakin-nistul kasvavad viljapuud), tuleb kooskõlasta-da Tallinna keskkonnaametiga.

Lisateave raie- ja hoolduslõikuslubade taotle-mise kohta veebilehelt www.tallinn.ee/Raieluba ja Tallinna keskkonnaameti haljastuse osakon-na telefonilt 640 4274.

AVALikud MÄNGuVÄLJAkudAjakohastatud mänguväljakute võrgus-

tik on tänapäevase elukeskkonna oluline osa, mis toetab nii linna-

elanike tervist kui ka laste tur-valist arengut. Tallinnas on 342 avalikku mänguväljakut, üle-jäänud on kas eraomandis või asuvad koolide või lasteaeda-de alal. Avalikke mänguvälja-kuid arendatakse tegevuska-va alusel, milles on loetletud

mänguväljakute rajamise ja hooldamise põhimõtted. Lisa-

teave veebilehelt www.tallinn.ee/manguvaljakud.

Avalikest mänguväljakutest leiate ülevaa-

http://www.tallinn.ee/Raieluba



http://www.tallinn.ee/manguvaljakud

http://www.tallinn.ee/manguvaljakud

8

nekuid ja teateid.

Väljakute mänguvahendid on mõeldud eri vanuses kasutajatele, mistõttu tuleb veen-duda nende sobivuses kasutajale, et män-guvahendit mitte rikkuda. Katkisest män-guvahendist andke teada telefo-nil 5770 3000, e-posti aadressil [email protected] või linna abitelefonil 1345.

Avalike mänguväljakute män-guvahendite korrasoleku eest kannab hoolt Tallinna Kesk-konnaamet ja heakorra ta-gamise eest vastutavad lin-naosavalitsused. Vajali-kud linnaosavalitsuste ja keskkonnaameti telefoni-numbrid leiate voldiku vii-maselt lehelt. Kui märka-te mänguväljakul vandalis-mi, teavitage politseid või he-listage linna abitelefonil 1345. Üheskoos saame hoolitseda selle eest, et mänguväljakud püsiksid lastele turvalised.

kALMiSTudKalmistud on paljude väärtuste kandjad, millel põhiülesande kõrval on ka muinsuskaitseline, kul-tuuriajalooline ja miljööväärtuslik tähtsus. Kal-mistukunsti peetakse omalaadseks maastikuar-hitektuuri ja ehituskunsti mälestiseks. Samuti on kalmistud linna rohevõrgustiku oluline osa. Neid miljöö- ja kultuuriväärtuslikke paiku külastavad

9

üksik- ja rühmaturistid nii meilt kui ka mujalt.

Tallinna linna omandisse kuuluvad Metsa-kalmistu, Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Rahu-mäe, Hiiu-Rahu ja Liiva kalmistu. Kõik need on muinsuskaitsealused mälestised. Neile on kehtestatud kaitsevöönd ja muinsuskaitse eri-tingimused, millega kohaldatakse hauaplatsi-

de kujundamisele hulk kitsendusi ja mil-les tehtavad leevendused märgitakse

kaitsekohustuse teatisse. Kaitse-vööndiks on 50 m laiune maa-

ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Konser-veerimise, restaureerimise ja remondi ning mulla- ja ehitustööde projektid tu-leb kooskõlastada Tallin-na kultuuriväärtuste ame-

ti ja Tallinna keskkonna-ametiga. Kalmistuid haldab,

elanikkonnale osutab tasuli-si matuseteenuseid ja hauaplatse

hooldab linna asutus Tallinna Kal-mistud, mis asub aadressil Pärnamäe

tee 36, tel 651 0101.

Kalmistul tuleb hoida korda, puhtust ja hauara-hu. Kalmistul on keelatud:

z murda lilli, puude ja põõsaste oksi ning raieloata raiuda puid;

z istutada puid ja põõsaid, rajada hekke või paigaldada hauaplatsile hauatähiseid ja piir-deid kalmistu haldaja kooskõlastuseta;

z panna maha olmejäätmeid ja paigutada

te veebilehelt www.manguvaljakud.tallinn.ee, kus näeb nende asukohta kaardil, pilte ja üldist teavet. Samuti saab selle veebilehe kaudu saata keskkonnaametile mänguväljakuid puudutavaid ettepanekuid ja teateid. Väljakute mänguvahendid on mõeldud eri vanuses lastele ja noortele, mistõt-tu tuleb veenduda nende sobivuses kasutajale, et mänguvahendit mitte rikkuda. Katkisest mänguvahen-dist andke teada telefonil 5770 3000, e-posti aadressil [email protected] või linna abi-telefonil 1345.

Avalike mänguväljakute män-guvahendite korrasoleku eest kannab hoolt Tallinna kesk-konnaamet ja heakorra tagami-se eest vastutavad linnaosavalitsu-sed. Vajalikud linnaosavalitsuste ja keskkonnaameti telefoninumbrid leia-te brošüüri viimaselt lehelt. Kui märka-te mänguväljakul vandalismi, teavitage politseid või helistage linna abitelefonil 1345. Üheskoos saame hoolitseda selle eest, et mängu-väljakud püsiksid lastele turvalised.

kALMiSTudKalmistud on paljude väärtuste kandjad, millel põhiülesande kõrval on ka muinsuskaitseline, kultuuriajalooline ja miljööväärtuslik tähtsus. Kalmistukunsti peetakse omalaadseks maasti-kuarhitektuuri ja ehituskunsti mälestiseks. Sa-

http://www.manguvaljakud.tallinn.ee

mailto:tln.hooldus%40gmail.com?subject=Katkine%20m%C3%A4nguvahend

mailto:tln.hooldus%40gmail.com?subject=Katkine%20m%C3%A4nguvahend

8

nekuid ja teateid.

Väljakute mänguvahendid on mõeldud eri vanuses kasutajatele, mistõttu tuleb veen-duda nende sobivuses kasutajale, et män-guvahendit mitte rikkuda. Katkisest män-guvahendist andke teada telefo-nil 5770 3000, e-posti aadressil [email protected] või linna abitelefonil 1345.

Avalike mänguväljakute män-guvahendite korrasoleku eest kannab hoolt Tallinna Kesk-konnaamet ja heakorra ta-gamise eest vastutavad lin-naosavalitsused. Vajali-kud linnaosavalitsuste ja keskkonnaameti telefoni-numbrid leiate voldiku vii-maselt lehelt. Kui märka-te mänguväljakul vandalis-mi, teavitage politseid või he-listage linna abitelefonil 1345. Üheskoos saame hoolitseda selle eest, et mänguväljakud püsiksid lastele turvalised.

kALMiSTudKalmistud on paljude väärtuste kandjad, millel põhiülesande kõrval on ka muinsuskaitseline, kul-tuuriajalooline ja miljööväärtuslik tähtsus. Kal-mistukunsti peetakse omalaadseks maastikuar-hitektuuri ja ehituskunsti mälestiseks. Samuti on kalmistud linna rohevõrgustiku oluline osa. Neid miljöö- ja kultuuriväärtuslikke paiku külastavad

9

üksik- ja rühmaturistid nii meilt kui ka mujalt.

Tallinna linna omandisse kuuluvad Metsa-kalmistu, Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Rahu-mäe, Hiiu-Rahu ja Liiva kalmistu. Kõik need on muinsuskaitsealused mälestised. Neile on kehtestatud kaitsevöönd ja muinsuskaitse eri-tingimused, millega kohaldatakse hauaplatsi-

de kujundamisele hulk kitsendusi ja mil-les tehtavad leevendused märgitakse

kaitsekohustuse teatisse. Kaitse-vööndiks on 50 m laiune maa-

ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Konser-veerimise, restaureerimise ja remondi ning mulla- ja ehitustööde projektid tu-leb kooskõlastada Tallin-na kultuuriväärtuste ame-

ti ja Tallinna keskkonna-ametiga. Kalmistuid haldab,

elanikkonnale osutab tasuli-si matuseteenuseid ja hauaplatse

hooldab linna asutus Tallinna Kal-mistud, mis asub aadressil Pärnamäe

tee 36, tel 651 0101.

Kalmistul tuleb hoida korda, puhtust ja hauara-hu. Kalmistul on keelatud:

z murda lilli, puude ja põõsaste oksi ning raieloata raiuda puid;

z istutada puid ja põõsaid, rajada hekke või paigaldada hauaplatsile hauatähiseid ja piir-deid kalmistu haldaja kooskõlastuseta;

z panna maha olmejäätmeid ja paigutada

muti on kalmistud linna rohevõrgustiku oluline osa. Neid miljöö- ja kultuuriväärtuslikke paiku külastavad üksik- ja rühmaturistid nii meilt kui ka mujalt. Tallinna linna omandisse kuuluvad Metsakal-mistu, Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Rahumäe, Hiiu-Rahu ja Liiva kalmistu, mis kõik on muin-suskaitsealused mälestised. Kalmistutele on

kehtestatud muinsuskaitse eritingimused ja kaitsevöönd – 50 m laiune maa-ala

mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Seetõttu on hauaplatside

kujundamisele seatud hulk kit-sendusi.

Kalmistul tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu. Kalmistul

on keelatud: murda lilli, puude ja põõsaste

oksi ning raieloata raiuda puid; istutada puid ja põõsaid, rajada

hekke või paigaldada hauaplatsile haua-tähiseid ja piirdeid kalmistu haldaja koos-

kõlastuseta; panna maha olmejäätmeid ja paigutada jäät-

meid väljapoole mahuteid või kohta, mis ei ole selleks ette nähtud;

kahjustada hooneid, väravaid, piirdeid, vee-võtukohti, matmiskohti, hauaplatsi tähiseid või piirdeid;

sõita mootorsõiduki või jalgrattaga, parkida mootorsõidukit ilma kalmistu haldaja loata;

teha lõket; jalutada lemmikloomaga.

10

jäätmeid väljapoole mahuteid või kohta, mis ei ole selleks ette nähtud;

z kahjustada hooneid, väravaid, piirdeid, vee-võtukohti, matmiskohti, hauaplatsi tähiseid või piirdeid;

z sõita mootorsõiduki või jalgrattaga, parkida mootorsõidukit ilma kalmistu haldaja loata;

z teha lõket; z jalutada lemmikloomaga.

Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja. Haua-plats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, kivi, samba või muu tähisega ning hauatähised, rajati-sed ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piirides.

Hauaplatsile paigutatud hauatähised ja -raja-tised (piirdeaed, betoonrant, äärekivi jms) kuuluvad hauaplatsi kasutajale.

Kalmistute haldamist ja kasutamist reguleerivad kalmistuseadus ja Tallinna kalmistute kasuta-mise eeskiri. Järelevalvet seaduse ja eeskirja täit-mise üle teevad Tallin-na Kalmistud, Tallin-na keskkonnaamet, Tallinna kultuuri-väärtuste amet ning Tallinna munitsipaal-politsei amet.

Siselinna, Metsakal-mistu ja Hiiu-Rahu kal-mistute kontorid on ava-tud E−R 9−16.

11

Liiva, Pärnamäe ja Rahumäe kalmistute konto-rid on avatud E−R 9−16 ja L 9−14.

Pirita kalmistuga seotud küsimuste korral pöör-duge Metsakalmistu kontorisse.

Lisateavet saab Tallinna Kalmistute veebilehelt www.kalmistud.ee/Tallinn, mille kaudu on võimalik esitada hauaplatsi kasutuslepingu sõl-mimise taotlus.

LÕkkE TEGEMiNE JA GriLLiMiNEAvalikus kohas on lubatud lõket teha ainult

Tallinna keskkonnaameti loal. Selle saa-miseks tuleb Tallinna keskkonnaame-

tile esitada posti või e-posti teel vabas vormis avaldus ning plaan, millel on

märgitud lõkke asukoht. Üldjuhul väljastatakse luba paberil.

Luba ei pea taotlema, kui lõket tehakse selleks ette

nähtud ja asjakohaselt märgistatud avalikus ko-has või eramaal.

Põletada võib ainult oksi, mitte jäätmeid ega puulehti. Arvestada tu-leb tuule suunda, sest

lõkkesuits ei tohi häirida piirkonna elanikke.

Grillida võib hoonest, põ-levmaterjali lahtisest hoiu-

Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja. Hauaplatsi kasutaja on isik, kes on sõlminud kal-mistu haldajaga lepingu. Lepingu sõlmimine on Tal-linna kalmistute kasutamise eeskirja järgi kohustus-lik. Hauaplats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, kivi, samba või muu tähisega ning hauatähised, ra-jatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piirides.

Hauaplatsile paigutatud hauatähised ja -rajatised (piirdeaed, betoonrant, äärekivi jms) kuuluvad hauaplatsi kasutajale.

Kalmistute haldamist ja kasutamist reguleerivad kalmistuseadus ja Tallinna kalmistute kasutami-se eeskiri. Järelevalvet seaduse ja eeskirja täitmise üle teevad linna asutus Tallinna Kalmistud, Tallinna keskkonnaamet, Tallinna kultuuriväärtuste amet ning Tallinna munitsipaalpolitsei amet.

Konserveerimise, restaureerimise ja remondi ning mulla- ja ehitustöö-de projektid tuleb kooskõlasta-da Tallinna kultuuriväärtuste ameti ja Tallinna keskkon-naametiga. Kalmistuid hal-dab, elanikkonnale osutab tasulisi matuseteenuseid, hauaplatside hooldustee-nust ja teisi kalmistuteenu-seid linna asutus Tallinna Kalmistud, mis asub aadressil Pärnamäe tee 36, tel 651 0101.

Siselinna, Metsakalmistu ja Hiiu-Rahu kalmistute kontorid on avatud E−R 9−16.

https://www.riigiteataja.ee/akt/115032011014



10

jäätmeid väljapoole mahuteid või kohta, mis ei ole selleks ette nähtud;

z kahjustada hooneid, väravaid, piirdeid, vee-võtukohti, matmiskohti, hauaplatsi tähiseid või piirdeid;

z sõita mootorsõiduki või jalgrattaga, parkida mootorsõidukit ilma kalmistu haldaja loata;

z teha lõket; z jalutada lemmikloomaga.

Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja. Haua-plats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, kivi, samba või muu tähisega ning hauatähised, rajati-sed ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piirides.

Hauaplatsile paigutatud hauatähised ja -raja-tised (piirdeaed, betoonrant, äärekivi jms) kuuluvad hauaplatsi kasutajale.

Kalmistute haldamist ja kasutamist reguleerivad kalmistuseadus ja Tallinna kalmistute kasuta-mise eeskiri. Järelevalvet seaduse ja eeskirja täit-mise üle teevad Tallin-na Kalmistud, Tallin-na keskkonnaamet, Tallinna kultuuri-väärtuste amet ning Tallinna munitsipaal-politsei amet.

Siselinna, Metsakal-mistu ja Hiiu-Rahu kal-mistute kontorid on ava-tud E−R 9−16.

11

Liiva, Pärnamäe ja Rahumäe kalmistute konto-rid on avatud E−R 9−16 ja L 9−14.

Pirita kalmistuga seotud küsimuste korral pöör-duge Metsakalmistu kontorisse.

Lisateavet saab Tallinna Kalmistute veebilehelt www.kalmistud.ee/Tallinn, mille kaudu on võimalik esitada hauaplatsi kasutuslepingu sõl-mimise taotlus.

LÕkkE TEGEMiNE JA GriLLiMiNEAvalikus kohas on lubatud lõket teha ainult

Tallinna keskkonnaameti loal. Selle saa-miseks tuleb Tallinna keskkonnaame-

tile esitada posti või e-posti teel vabas vormis avaldus ning plaan, millel on

märgitud lõkke asukoht. Üldjuhul väljastatakse luba paberil.

Luba ei pea taotlema, kui lõket tehakse selleks ette

nähtud ja asjakohaselt märgistatud avalikus ko-has või eramaal.

Põletada võib ainult oksi, mitte jäätmeid ega puulehti. Arvestada tu-leb tuule suunda, sest

lõkkesuits ei tohi häirida piirkonna elanikke.

Grillida võib hoonest, põ-levmaterjali lahtisest hoiu-

Liiva, Pärnamäe ja Rahumäe kalmistute konto-rid on avatud E−R 9−16 ja L 9−14. Pirita kalmistuga seotud küsimuste korral pöör-duge Metsakalmistu kontorisse.

Lisateave veebilehelt www.kalmistud.ee/Tal-linn, mille kaudu on võimalik esitada hauaplatsi kasutuslepingu sõlmimise taotlus.

LÕkkE TEGEMiNE JA GriLLiMiNETallinnas on lubatud avalikus kohas lõket teha ja grillida ainult linna rajatud ja märgistatud lõk-keplatsidel, mis asuvad Stroomi ja Pikakari ran-

nas, Lasnamäel Pirita jõe ääres Narva mnt silla juures, Mustamäel Sütiste metsas ning Aegna

saarel. Lõkkeplatside asukohad leiab Tallin-na veebikaardilt kihi Vaba aeg alt.

Mujal avalikus kohas on lubatud lõket teha ainult Tallinna kesk-

konnaameti loal. Selle saami-seks tuleb Tallinna keskkon-naametile esitada posti või e-posti teel vabas vormis avaldus. Avalduses tuleb märkida oma kontaktand-med, ajavahemik, millal lõket tehakse ning plaan,

millel on märgitud lõkke asukoht. Üldjuhul väljastatak-se luba elektroonilisel kujul. Arvestada tuleb, et avalduse menetlemise tähtaeg on 14

päeva alates selle esitamisest.

http://www.kalmistud.ee/Tallinna-Kalmistud-2

http://www.kalmistud.ee/Tallinna-Kalmistud-2

http://kaart.tallinn.ee/Tallinn/Show?REQUEST=Main&BG=0&BBOX=519605.4,6576785.1,561145.0,6596232.0&LAYERS=1182&STYLES=&lang=est

http://kaart.tallinn.ee/Tallinn/Show?REQUEST=Main&BG=0&BBOX=519605.4,6576785.1,561145.0,6596232.0&LAYERS=1182&STYLES=&lang=est

12

kohast, metsast, kuivanud taimes-tikust ja muust süttivast materjalist ohutul kaugusel. Näiteks kui kütte-puid põletatakse söe valmistamiseks lahtise leegiga, on ohutu kaugus vähe-malt 5 m, aga kui kasutada grillsütt, on ohutu kaugus vähemalt 2 m. Söe- või gaasi-grilli võib kasutada välitingimustes ja see peab paiknema tasasel pinnal.

ÕiGuSAkTid

Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded

Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded

Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded

Tallinna linna heakorra eeskiri

Samuti peab arvestama Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi veebilehel tuleohu-kaardil esitatava teabega.

Lisateave veebilehelt www.tallinn.ee/Lokke- tegemise-luba või linna abitelefonilt 1345.

13

LiNNud JA LooMAdLEMMikLooMAdLemmikloomapidamisel tuleb pidada silmas kaaslinlaste huve ja turvalisust ning säästa elus-loodust – Tallinnas elab ja kasvab palju kaitse-aluseid liike, kelle ellujäämist ohustavad järele-valveta liikuvad lemmikloomad. Lemmikloo-mi tuleb linnaruumis kontrolli all hoida, mit-te lubada neid välja ilma saatjata ja koristada kõik loomade tegevuse jäljed (väljaheited, kar-vatuustid pärast kammimist, kraapimisjäljed). Koera väljaheited tuleb kilekotti pakitult visa-ta lähimasse tavaprügikasti. Kassil ei tohi lasta tualetina kasutada laste liivakasti ega naabri lil-lepeenart. Palume kodutuid loomi linnas mitte toita! Loomaomanikul tuleb hoolitseda ka selle eest, et lemmik ei saaks soovimatuid järglasi, et ta oleks vaktsineeritud, kiibistatud ja registrisse kantud. Samuti peab omanik hoolt kandma loo-ma ravimise eest.

Kui avaldus on korrektne, väljastame loa esimesel võimalusel.

Luba ei pea taotlema, kui lõket tehakse era-maal või lõkke tegemiseks ette nähtud ja mär-gistatud lõkkeplatsidel Stroomi ja Pikakari ran-nas, Lasnamäel, Mustamäel ning Aegna saarel.

Grillida võib hoonest, põlevmaterjali lahtisest hoiukohast, metsast, kuivanud taimestikust ja muust süttivast materjalist ohutul kaugusel. Näiteks kui küttepuid põletatakse söe valmistamiseks lahtise leegiga, on ohutu kaugus vähemalt 5 m, aga kui ka-sutada grillsütt, on ohutu kaugus vähemalt 2 m. Söe- või gaasigrilli võib kasutada ainult välitingimustes ja see peab paiknema tasasel pinnal. Korrusmaja rõdul on grillimine keelatud. Rannas võib grillida selleks ettenähtud ja märgistatud kohtades. Parkides ja mu-jal avalikus kohas grillida ei tohi.Lõket tehes ja grillides tuleb kindlasti arvestada tuule suunaga, sest suits ei tohi häirida ümberkaudseid ini-mesi. Põletada võib ainult immutamata puitu, mitte puulehti ega jäätmeid. Täpsemate lõkke tegemise ja grillimise nõuete kohta saab lugeda siseministri määrusest nr 47 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ ning Tallinna kodulehelt. Samuti peab arvestama Keskkonnaa-gentuuri ilmateenistuse veebilehel tuleohukaardil esitatava teabega.

Lisaks on kasulik tutvuda ka küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavate nõuete ja Tallinna linna heakorra eeskirjaga.

Lisateave veebilehelt www.tallinn.ee/Lokke-tege-mise-luba või linna abitelefonilt 1345.

https://www.riigiteataja.ee/akt/13357221?leiaKehtiv


http://www.tallinn.ee/est/Lokke-tegemine

http://www.tallinn.ee/est/Lokke-tegemine

http://www.ilmateenistus.ee/




http://www.tallinn.ee/Lokke-tegemise-luba

http://www.tallinn.ee/Lokke-tegemise-luba

12

kohast, metsast, kuivanud taimes-tikust ja muust süttivast materjalist ohutul kaugusel. Näiteks kui kütte-puid põletatakse söe valmistamiseks lahtise leegiga, on ohutu kaugus vähe-malt 5 m, aga kui kasutada grillsütt, on ohutu kaugus vähemalt 2 m. Söe- või gaasi-grilli võib kasutada välitingimustes ja see peab paiknema tasasel pinnal.

ÕiGuSAkTid

Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded

Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded

Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded


Samuti peab arvestama Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi veebilehel tuleohu-kaardil esitatava teabega.

Lisateave veebilehelt www.tallinn.ee/Lokke- tegemise-luba või linna abitelefonilt 1345.

13

LiNNud JA LooMAdLEMMikLooMAdLemmikloomapidamisel tuleb pidada silmas kaaslinlaste huve ja turvalisust ning säästa elus-loodust – Tallinnas elab ja kasvab palju kaitse-aluseid liike, kelle ellujäämist ohustavad järele-valveta liikuvad lemmikloomad. Lemmikloo-mi tuleb linnaruumis kontrolli all hoida, mit-te lubada neid välja ilma saatjata ja koristada kõik loomade tegevuse jäljed (väljaheited, kar-vatuustid pärast kammimist, kraapimisjäljed). Koera väljaheited tuleb kilekotti pakitult visa-ta lähimasse tavaprügikasti. Kassil ei tohi lasta tualetina kasutada laste liivakasti ega naabri lil-lepeenart. Palume kodutuid loomi linnas mitte toita! Loomaomanikul tuleb hoolitseda ka selle eest, et lemmik ei saaks soovimatuid järglasi, et ta oleks vaktsineeritud, kiibistatud ja registrisse kantud. Samuti peab omanik hoolt kandma loo-ma ravimise eest.

LiNNud JA LooMAd

LEMMikLooMAdLemmikloomapidamisel tuleb pidada sil-mas kaaslinlaste huve ja turvalisust ning sääs-ta elusloodust – Tallinnas elab ja kasvab palju kaitsealuseid liike, kelle ellujäämist ohustavad järelevalveta liikuvad lemmikloomad. Lemmik-looma tuleb linnaruumis kontrolli all hoida, mitte lubada teda välja omapäi ja koristada kõik looma tegevuse jäljed (väljaheited, karvatuustid pärast kammimist, kraapimisjäljed). Koera väl-jaheited tuleb kilekotti pakitult visata lähimasse tavaprügikasti. Kassil ei tohi lasta käimlana ka-sutada laste liivakasti ega naabri lillepeenart. Loomaomanikul tuleb hoolitseda ka selle eest, et lemmik ei saaks soovimatuid järglasi, et ta oleks vaktsineeritud, kiibistatud ja registrisse kantud. Samuti peab omanik hoolt kandma looma ravi-mise eest.Hulkuvaid ja kodutuid loomi soovitame mitte toita. Sellistest loomadest teatage esimesel

14

ÕiGuSAkTid

Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskiri


Lemmikloomade pidamise nõuded

Loomakaitseseadus

JALuTuSVÄLJAkud

Tallinn on raja-nud 14 aiaga piira-tud väljakut, mis on mõeldud koerte ja-lutamiseks ja treeni-miseks.

Need on linnas ainsad avalikud kohad, kus koer võib liikuda jalutusrihmata. Jalutusväljakul tu-leb pidada puhtust ning koeral ei tohi lasta häi-rida teisi inimesi või loomi.

Asukohad

z Kesklinnas Tiigiveski pargis, Toompargis ja Politseiaias

z Põhja-Tallinnas Ehte 14 ja Karjamaa 10 z Kristiines Tondimõisa pargis z Haaberstis Astangu tn ja Järveotsa tee rist-mikul, Õismäe tiigi pargis

z Nõmmel Pärnu mnt 327, Pihlaka 12 ja Viljandi mnt 24d (loomade hoiupaiga territooriumil)

z Lasnamäel Liikuri 56 z Mustamäel Sõpruse pst 263 ja Tildri 35

Lisateave www.tallinn.ee/lemmikloom/Koerte-jalutamine.

15

kiiBiSTAMiNE JA rEGiSTrEEriMiNE

Kohustus märgistada Tallinnas peetavad koerad mikrokiibiga ja registreerida Tallinna lemmik-loomaregistris kehtib juba 2006. aastast. 2015. aasta alguses laieneb see kohustus kassidele.

Kiip on lemmiklooma märgistamiseks parim, kuna seda ei ole võimalik kaotada ega eemaldada. Mikro-kiibi paigaldab veterinaararst. Kiibistatud loom tu-leb registreerida riigiportaalis www.eesti.ee (teenus „Lemmiklooma andmed ja registreerimine LLR”), kus saab ka kontrollida ja täpsustada kontaktand-meid ning teatada lemmiku surmast.

Lisaks riigiportaalile saab lemmiklooma regist-reerida järgmistes kohtades:

Mustamäe linnaosa OÜ Oknavet Kiili 11, tel 673 3101, 5629 8590,

[email protected] linnaosa Rocca al Mare loomakliinik

Paldiski mnt 102, tel 665 9029, [email protected]

Pirita linnaosa Pirita Loomaklii-nik

Regati pst 1, tel 639 8737, [email protected]

Kesklinn Tallinna keskkon-naamet

Harju 13, tuba 402, tel 616 4004, [email protected], www.tallinn.ee/lemmikloom

Tamara Kon Kentmanni 32a–12, tel 508 8039, [email protected]

Lasnamäe linnaosa OÜ Lasnamäe Loomakliinik

P.Pinna19, tel 6326070, [email protected], lasnamaeloomakliinik.mobisite.ee

võimalusel Loomade Hoiupaiga ööpäev läbi töötaval telefonil 631 4747.

ÕiGuSAkTidTallinna koerte ja kasside pidamise eeskiriTallinna linna heakorra eeskiriLemmikloomade pidamise nõudedLoomakaitseseadus

koErTE JALuTuS-VÄLJAkudTallinn on rajanud 17 aiaga piiratud väljakut, mis on mõeldud koerte jalutamiseks ja treeni-miseks. Need on linnas ain-sad avalikud kohad, kus koer võib liikuda jalu-tusrihmata. Jalutusväljakul tuleb pidada puhtust ning koeral ei tohi lasta häirida teisi inimesi või loomi.

Asukohad Kesklinnas Tiigiveski pargis, Toompargis ja

Politseiaias Põhja-Tallinnas Ehte 14 ja Karjamaa 10 Kristiines Tondimõisa pargis Haaberstis Astangu tn ja Järveotsa tee ristmi-

kul, Õismäe tiigi pargis Nõmmel Pärnu mnt 327 ja Pihlaka 12 Lasnamäel Liikuri 56, Vormsi 5, Kivila 3h–19h

ja Pae pargis Mustamäel Sõpruse pst 263, Tildri 8 ja Ehita-

jate tee 89Lisateave veebilehelt www.tallinn.ee/lemmikloom/Koerte-jalutamine.






www.tallinn.ee/lemmikloom/Koerte-jalutamine

14

ÕiGuSAkTid

Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskiri


Lemmikloomade pidamise nõuded

Loomakaitseseadus

JALuTuSVÄLJAkud

Tallinn on raja-nud 14 aiaga piira-tud väljakut, mis on mõeldud koerte ja-lutamiseks ja treeni-miseks.

Need on linnas ainsad avalikud kohad, kus koer võib liikuda jalutusrihmata. Jalutusväljakul tu-leb pidada puhtust ning koeral ei tohi lasta häi-rida teisi inimesi või loomi.

Asukohad

z Kesklinnas Tiigiveski pargis, Toompargis ja Politseiaias

z Põhja-Tallinnas Ehte 14 ja Karjamaa 10 z Kristiines Tondimõisa pargis z Haaberstis Astangu tn ja Järveotsa tee rist-mikul, Õismäe tiigi pargis

z Nõmmel Pärnu mnt 327, Pihlaka 12 ja Viljandi mnt 24d (loomade hoiupaiga territooriumil)

z Lasnamäel Liikuri 56 z Mustamäel Sõpruse pst 263 ja Tildri 35

Lisateave www.tallinn.ee/lemmikloom/Koerte-jalutamine.

15

kiiBiSTAMiNE JA rEGiSTrEEriMiNE

Kohustus märgistada Tallinnas peetavad koerad mikrokiibiga ja registreerida Tallinna lemmik-loomaregistris kehtib juba 2006. aastast. 2015. aasta alguses laieneb see kohustus kassidele.

Kiip on lemmiklooma märgistamiseks parim, kuna seda ei ole võimalik kaotada ega eemaldada. Mikro-kiibi paigaldab veterinaararst. Kiibistatud loom tu-leb registreerida riigiportaalis www.eesti.ee (teenus „Lemmiklooma andmed ja registreerimine LLR”), kus saab ka kontrollida ja täpsustada kontaktand-meid ning teatada lemmiku surmast.

Lisaks riigiportaalile saab lemmiklooma regist-reerida järgmistes kohtades:


[email protected] linnaosa Rocca al Mare loomakliinik

Paldiski mnt 102, tel 665 9029, [email protected]

Pirita linnaosa Pirita Loomaklii-nik

Regati pst 1, tel 639 8737, [email protected]

Kesklinn Tallinna keskkon-naamet

Harju 13, tuba 402, tel 616 4004, [email protected], www.tallinn.ee/lemmikloom



P.Pinna19, tel 6326070, [email protected], lasnamaeloomakliinik.mobisite.ee

kiiBiSTAMiNE JA rEGiSTrEEriMiNEMikrokiip on lemmiklooma märgistamiseks parim viis, kuna seda ei ole võimalik kaotada ega eemaldada. Kiip aitab seostada looma tema omanikuga ning seega on hõlpsam kadunud looma koju tagasi toimetada. Kiibistamisest ja registreerimisest on kasu ka tubase kassi puhul, kes võib avatud ukse või akna kaudu õue sat-tuda ega pruugi enam koduteed leida. Loom on vaja identifitseerida ka näiteks piiriületusel, loomanäitusel või omandivaidluse korral.

Kohustus märgistada Tallinnas peetavad koerad mikrokiibiga ja registreerida Tallinna lemmik-loomaregistris kehtib juba 2006. aastast. 2015. aasta algusest laienes see kohustus kassidele. Mikrokiibi paigaldab veterinaararst. Kiibi-statud loom tuleb registreerida riigiportaalis www.eesti.ee (teenus „Lemmiklooma andmed ja registreerimine LLR”), kus saab ka kontroll-ida ja täpsustada kontaktandmeid ning teatada lemmiku surmast.

Lisaks riigiportaalile saab lemmiklooma regis-treerida järgmistes kohtades:


[email protected] www.vetdiagnostika.eu

Haabersti linnaosa Rocca al Mare loomakliinik

Paldiski mnt 102, tel 665 9029, [email protected] lv.petcenter.bart.sk/ee/home/veikaliEST/2/

Pirita linnaosa Pirita Loomakliinik Regati pst 1, tel 639 8737,

[email protected]

http://www.eesti.ee

mailto:vetdiagnostika%40hot.ee?subject=

http://www.vetdiagnostika.eu

mailto:olgakato%40gmail.com?subject=

http://lv.petcenter.bart.sk/ee/home/veikaliEST/2/

mailto:pirethints%40hot.ee?subject=

16

Vetekspert Linnamäe tee 91, tel 6352455, 5044866, [email protected], www.vetekspert.ee

OÜ Nostrem Pet Kivila 5, tel 6340698, [email protected], www.hot.ee/nostrem

Best-Vet Eliit loo-makliinikOÜ

Sikupilli 3, tel 6000194, 509 6471, [email protected], www.eliitloomakliinik.ee

OÜ Dakmett Pikri 3, tel 55927539, 6552648, [email protected]

Abivet OÜ Virbi 4, tel 6882085, 5068530, [email protected], www.abivet.eu

Kristiine linnaosa Kristiine Linnaosa Valitsus

Tulika 33b, tuba202, tel 645 7128, [email protected], www.tallinn.ee/kristiine

Nõmme linnaosa Nõmme Linnaosa Valitsus

Vabaduse pst 77, tuba 2 ja 3, tel 6457318, [email protected], www.tallinn.ee/nomme

Teenindusbüroo Jaama 1, tel 6770183, [email protected]

OÜ Kase & Mic-helsoni Looma-kliinik

Laulu 6, tel 6516407, [email protected], www.loomaarst.com

OÜ Maxi Lem-mikloomakliinik

Pärnu mnt 463a, tel 6709004, www.lemmikloomakliinik.ee

Põhja-Tallinn Andrei Rusmano-vi vet-abi

Telliskivi 39, tel 509 1254

Aleksei Usanovi loomakliinik OÜ

Lõime 19, tel 515 0602

Juri Karpenko Loomakliinik

Paldiski mnt 42d, tel 672 1260, 513 6722, [email protected], www.alton.fie.ee

Kesklinn Tallinna keskkonnaamet

Harju 13, tuba 402, tel 616 4004, [email protected] www.tallinn.ee/lemmikloom



P. Pinna 19, tel 632 6070, [email protected], www.lasnamaeloomakliinik.eu

Vetekspert Linnamäe tee 91, tel 635 2455, 504 4866, [email protected], www.vetekspert.ee

OÜ Nostrem Pet Kivila 5, tel 634 0698, [email protected], www.hot.ee/nostrem

Best-Vet Eliit loomakliinik OÜ

Sikupilli 3, tel 600 0194, 509 6471, [email protected], www.eliitloomakliinik.ee

OÜ Dakmett Pikri 3, tel 5592 7539, 655 2648, [email protected]

Abivet OÜ Virbi 4, tel 688 2085, 506 8530, [email protected], www.abivet.eu

Kristiine linnaosa Kristiine LinnaosaValitsus

Tulika 33b, tuba 202, tel 645 7128, [email protected], www.tallinn.ee/kristiineLOV


Vabaduse pst 77, tuba 2 ja 3, tel 645 7318, [email protected], www.tallinn.ee/nomme Teenindusbüroo Jaama 1, tel 677 0183, [email protected]

OÜ Kase & Michel-soni Loomakliinik

Laulu 6, tel 651 6407, [email protected], www.loomaarst.com

Põhja-Tallinn FIE Andrei Rusmanovi

Telliskivi 39, tel 509 1254, andrei@ rusmanov.com, www.rusmanov.com


Lõime 19, tel 515 0602



17

Kiip aitab seostada looma tema omanikuga ning seega on hõlpsam kadunud looma koju ta-gasi toimetada. Kiibistada ja registreerida tu-leks ka tubased kassid, kes võivad soojal aas-taajal avatud ukse või akna kaudu õue sattuda ega pruugi enam koduteed leida. Loom on vaja identifitseerida ka näiteks piiriületusel, looma-näitustel ja omandivaidluste puhul.

Soovitame kiibistada kõik lemmikloomad. 2012. aastal Tallinnas püütud hulkuvatest kas-sidest oli kiibistatud vaid 0,6%. Kõik ülejää-nud pidid lootma, et omanik tai-pab neid hoiupaigast otsi-da. Koertest oli kiibista-tud viiendik. Paljud tallinlased lasevad endiselt kassidel vabalt ringi lii-kuda, samuti toidetakse pal-judes kohtades kodutuid kasse.

Tallinna kesk-konnaamet kor-raldab igas linna-osas Tallinna elani-ke kasside soodus-hinnaga kiibistamist ja registreerimist.

Lisateave www.tallinn.ee/lemmikloom, Tal-linna keskkonnaameti vanemspetsialistilt tel 616 4004 või linna abitelefonilt 1345.

mailto:keskkonnaamet%40tallinnlv.ee?subject=

http://www.tallinn.ee/lemmikloom

mailto:tamara.kon%40mail.ee%20%20?subject=

mailto:vetapteek%40antnet.ee?subject=

http://www.lasnamaeloomakliinik.eu

mailto:info%40vetekspert.ee?subject=

http://www.vetekspert.ee

mailto:%20nostremikliinik%40hot.ee?subject=

http://www.hot.ee/nostrem

mailto:maronstam%40hotmail.com?subject=

http://www.eliitloomakliinik.ee

mailto:dakmett%40hot.ee?subject=

http://www.abivet.eu

mailto:Kylliki.Valma%40tallinnlv.ee?subject=

mailto:Kylliki.Valma%40tallinnlv.ee?subject=

http://www.tallinn.ee/kristiineLOV

mailto:Anne.Horrak%40tallinnlv.ee?subject=

mailto:Anne.Horrak%40tallinnlv.ee?subject=

http://www.tallinn.ee/nomme

mailto:Mari.Koitver%40tallinnlv.ee?subject=

mailto:heinzkask%40gmail.com?subject=

http://www.loomaarst.com

mailto:andrei%40%20rusmanov.com?subject=

http://www.rusmanov.com

mailto:alton%40hot.ee?subject=

http://www.alton.fie.ee

16

Vetekspert Linnamäe tee 91, tel 6352455, 5044866, [email protected], www.vetekspert.ee

OÜ Nostrem Pet Kivila 5, tel 6340698, [email protected], www.hot.ee/nostrem

Best-Vet Eliit loo-makliinikOÜ

Sikupilli 3, tel 6000194, 509 6471, [email protected], www.eliitloomakliinik.ee

OÜ Dakmett Pikri 3, tel 55927539, 6552648, [email protected]

Abivet OÜ Virbi 4, tel 6882085, 5068530, [email protected], www.abivet.eu

Kristiine linnaosa Kristiine Linnaosa Valitsus

Tulika 33b, tuba202, tel 645 7128, [email protected], www.tallinn.ee/kristiine


Vabaduse pst 77, tuba 2 ja 3, tel 6457318, [email protected], www.tallinn.ee/nomme

Teenindusbüroo Jaama 1, tel 6770183, [email protected]

OÜ Kase & Mic-helsoni Looma-kliinik

Laulu 6, tel 6516407, [email protected], www.loomaarst.com

OÜ Maxi Lem-mikloomakliinik

Pärnu mnt 463a, tel 6709004, www.lemmikloomakliinik.ee

Põhja-Tallinn Andrei Rusmano-vi vet-abi

Telliskivi 39, tel 509 1254


Lõime 19, tel 515 0602



17

Kiip aitab seostada looma tema omanikuga ning seega on hõlpsam kadunud looma koju ta-gasi toimetada. Kiibistada ja registreerida tu-leks ka tubased kassid, kes võivad soojal aas-taajal avatud ukse või akna kaudu õue sattuda ega pruugi enam koduteed leida. Loom on vaja identifitseerida ka näiteks piiriületusel, looma-näitustel ja omandivaidluste puhul.

Soovitame kiibistada kõik lemmikloomad. 2012. aastal Tallinnas püütud hulkuvatest kas-sidest oli kiibistatud vaid 0,6%. Kõik ülejää-nud pidid lootma, et omanik tai-pab neid hoiupaigast otsi-da. Koertest oli kiibista-tud viiendik. Paljud tallinlased lasevad endiselt kassidel vabalt ringi lii-kuda, samuti toidetakse pal-judes kohtades kodutuid kasse.

Tallinna kesk-konnaamet kor-raldab igas linna-osas Tallinna elani-ke kasside soodus-hinnaga kiibistamist ja registreerimist.

Lisateave www.tallinn.ee/lemmikloom, Tal-linna keskkonnaameti vanemspetsialistilt tel 616 4004 või linna abitelefonilt 1345.

Lisateave veebilehelt www.tallinn.ee/lemmik-loom, Tallinna keskkonnaameti vanemspetsia-listilt tel 616 4004 või linna abitelefonilt 1345.

STEriLiSEEriMiNEHulkuvate loomade arvu tänavatel aitab kõige tõhusamalt vähendada koerte ja kasside ste-riliseerimine. Väga väheseid loomi peetakse tõuaretuse eesmärgil, enamik neist on lihtsalt inimeste seltsilised. Seega ei ole mingit vaja-dust lasta oma kassil või koeral järglasi saada. Eesti varjupaigad on niigi täis hoolimatute omanike hül-jatud koeri ja kasse ning juba tänaval sündinud kassipoegi.

Steriliseeritud loo-mad ei märgista üldjuhul kohti ega meelita ligi liigi-kaaslasi, hoiavad kodu ning püsivad oma territooriumil. Tavaliselt saavad ste-riliseeritud loomad omavahel paremini läbi, sest nende agressiivsus vähe-neb. Soovitame kõigil loomaomanikel lasta lem-mik steriliseerida. Sellega parandate nii looma, enda kui ka naabrite elukvaliteeti, aitate hoida kodulinna head väljanägemist ning säilitada lin-na looduslikku elurikkust.



19

vad kassid tekitavad heakorraproblee-me, hävitavad linnaelustikku ja soe-tavad järglasi. Sageli kogunevad tä-navakassid kortermajade ümbruses-se, kuna elanikud toidavad neid. Ko-

dutute kasside toimetamiseks looma-de hoiupaika tuleks ühistul saata olu-

korda kirjeldav e-kiri aadressil [email protected]. Kassipüüdjale tuleb vaja-

duse korral tagada ligipääs keldrisse ja soojasõl-me, anda lukustatud ruumide võti (kassipüüd-ja teeb tööd just hilisõhtul või varahommikul, sest kassid on ööloomad). Nn kassitädidega tu-leks jõuda kokkuleppele, et nad päev-paar enne püüdmist kasse ei toidaks, kuna täissöödetud loomad lõkspuuri ei lähe.

LEMMikLooMAd

Hulkuvate koerte ja kasside püüdmist ja hoid-mist korraldab Tallinnas MTÜ Loomade Hoiu-paik (Viljandi mnt 24d). Leitud koerte ja kas-side kohta saab teavet hoiupaiga veebilehelt www.pets.ee, telefonilt 5349 4045 (kell 10–17) ning e-posti teel [email protected]. Hulkuvatest või surnud loomadest Tallinnas teatage ööpäev läbi töötaval telefonil 631 4747. Loomade hoiupaik on kü-lastajatele avatud T–R 14–17 ja L–P 12–16.

Kui hulkuva koera või kas-si omanik on teada, tu-leb sellest teatada Tallinna munitsipaalpolitsei ameti-le lühinumbril 14410.

18

STEriLiSEEriMiNE

Hulkuvate loomade arvu tänavatel aitab kõi-ge tõhusamalt vähenda-da koerte ja kasside ste-riliseerimine. Väga vähe-seid loomi peetakse tõua-retuse eesmärgil, enamik neist on lihtsalt inimeste seltsilised. Seega ei ole min-git vajadust lasta oma kassil või koeral järg-lasi saada. Eesti varjupaigad on niigi täis hoo-limatute omanike hüljatud koeri ja kasse ning juba tänaval sündinud kassipoegi.

Steriliseeritud loomad ei märgista üldjuhul kohti, kus nad liiguvad, ega meelita ligi liigi-kaaslasi, hoiavad kodu ning püsivad oma terri-tooriumil. Tavaliselt saavad steriliseeritud loo-mad omavahel paremini läbi, sest nende agres-siivsus väheneb. Soovitame kõigil loomaomani-kel lasta lemmik steriliseerida. Sellega paranda-te nii looma, enda kui ka naabrite elukvaliteeti, aitate hoida kodulinna head väljanägemist ning säilitada linna looduslikku elurikkust.

koduTud LooMAd

Iga päev satub tänavale lemmikloomi, kes on pererahvale osutunud ülearuseks. Eriti terav on probleem kasside puhul. Leidub küll kassisõp-ru, kes on valmis tänavakassidele omaniku leid-miseni hoiukodu pakkuma, kuid see ei lahenda kõigi kodutute kasside probleeme.

Keldris, kõrvalhoones ja mujal metsikult ela-

koduTud LooMAdIga päev satub tänavale omapead hulkuma lem-mikloomi, kellest osa oo-datakse koju tagasi, kuid osa on osutunud pererah-vale ülearuseks. Eriti terav on probleem kodutute kas-sidega. Keldris, kõrvalhoones ja mujal metsikult elavad kassid tekitavad heakorraprobleeme, hävitavad linnaelustikku ja soetavad arvukalt järglasi. Sageli kogunevad tänavakassid kortermajade ümbrusesse, kuna elanikud toidavad neid. Kodutute kasside toimetamiseks loomade varjupaika tuleks ühistul saata olukorda kirjel-dav e-kiri aadressil [email protected]. Kassipüüdjale tuleb vajaduse korral tagada li-gipääs keldrisse ja soojasõlme, anda lukustatud ruumide võti (kassipüüdja teeb tööd just hili-sõhtul või varahommikul, sest kassid on öö-loomad). Kasse toitvate isikutega tuleks jõuda kokkuleppele, et nad päev-paar enne püüdmist kasse ei toidaks, kuna täis kõhuga loomad lõks-puuri ei lähe.

Hulkuvate koerte ja kassi-de püüdmist ja hoidmist korraldab Tallinnas MTÜ Loomade Hoiupaik (Sini-rebase 24). Hulkuvatest või surnud loomadest Tallinnas teatage ööpäev läbi töötaval telefonil 631 4747. Kui hulkuva koera

19





LEMMikLooMAd



mailto:info%40loomadehoiupaik.ee?subject=

19





LEMMikLooMAd



18

STEriLiSEEriMiNE

Hulkuvate loomade arvu tänavatel aitab kõi-ge tõhusamalt vähenda-da koerte ja kasside ste-riliseerimine. Väga vähe-seid loomi peetakse tõua-retuse eesmärgil, enamik neist on lihtsalt inimeste seltsilised. Seega ei ole min-git vajadust lasta oma kassil või koeral järg-lasi saada. Eesti varjupaigad on niigi täis hoo-limatute omanike hüljatud koeri ja kasse ning juba tänaval sündinud kassipoegi.

Steriliseeritud loomad ei märgista üldjuhul kohti, kus nad liiguvad, ega meelita ligi liigi-kaaslasi, hoiavad kodu ning püsivad oma terri-tooriumil. Tavaliselt saavad steriliseeritud loo-mad omavahel paremini läbi, sest nende agres-siivsus väheneb. Soovitame kõigil loomaomani-kel lasta lemmik steriliseerida. Sellega paranda-te nii looma, enda kui ka naabrite elukvaliteeti, aitate hoida kodulinna head väljanägemist ning säilitada linna looduslikku elurikkust.

koduTud LooMAd

Iga päev satub tänavale lemmikloomi, kes on pererahvale osutunud ülearuseks. Eriti terav on probleem kasside puhul. Leidub küll kassisõp-ru, kes on valmis tänavakassidele omaniku leid-miseni hoiukodu pakkuma, kuid see ei lahenda kõigi kodutute kasside probleeme.

Keldris, kõrvalhoones ja mujal metsikult ela-

või kassi omanik on teada, tuleb sellest teatada Tallinna munitsipaalpolitsei ametile lühinumbril 14 410.Leitud loomade kohta saab teavet hoiupaiga veebilehelt www.pets.ee, tel

5349 4045 (kell 10–17) ning e-posti teel [email protected]. Loomade

hoiupaik on külastajatele avatud T–R 14–17 ja L–P 12–16.

Looma väärkohtlemisest ja loomade tervise-ga seotud probleemidest tuleb teavitada Har-jumaa Veterinaarkeskust telefonil 658 0420 või e-posti teel [email protected].

TALLiNNA VÄikELooMAdE krEMATooriuMPääskülas Raba tn 40 alustas 2013. aasta mais tööd Tallinna väikeloomade krematoorium. Kremeerimisteenust saavad kasutada kõik lemmikloomaomanikud. Krematoorium tu-hastab lemmikloomi nii üld- kui individuaal-tuhastusena, mis garanteerib, et omanik saab tagasi just oma looma tuha. Kohapeal on müügil lai valik urne. Lemmiklooma tuhas-tamiseks peab loomaomanik eelnevalt aja kokku leppima. Lisateavet saab veebilehelt www.loomakrematoorium.ee või telefonil 5551 7527.

http://www.pets.ee

mailto:info%40loomadehoiupaik.ee?subject=

mailto:info.harju%40vet.agri.ee?subject=

http://www.loomakrematoorium.ee

21

võrd sõltuvaks, et nad loobuvad neile loomu-pärasest rändest. Karmil talvel, kui kaob veelin-dudele toitumiseks hädavajalik avavesi, saavad nad loota ainult inimeste pakutavale toidule ja sõltuvad seega inimeste tujust, sest mitte iga il-maga, nt kõva pakasega ei olda valmis lindude-le appi minema.

Veel olulisem on see, et inimeste pakutav toit ei sobi veetaimedest ja -loomadest toituvatele lin-

dudele ning põhjustab alatoitumust, ainevahetushaigusi ja vääraren-

guid, mis võivad viia enne-aegse surmani. Kuigi lin-

dudel on kõht saia täis, ei saa nad sellest vaja-

likke toitaineid ja neil võib tekkida vedeli-kupuudus. Inimes-te pakutav teravi-li, kuivained ja saia-tooted ei sobi lin-nusöögiks. Teravil-

ja asemel on soovi-tatud linde toita salati

ja riivitud porgandiga, kuid ka need külmuvad

ja jäävad lindudele kätte-saamatuks.

Tihtipeale koguneb toitmiskohta-des väga väikesele alale sadu veelinde.

See põhjustab lindudes agressiivsust ja stressi, mis nõrgendab toidupuudusest kurnatud linde ja loob soodsa pinnase haiguste levikuks. Üsna kindel on, et inimese pakutava lisatoiduni jõua-

20

LiNNud JA METSLooMAdLiNdudE ToiTMiNE

Paljud linnuliigid on linnas leidnud endale so-biva elupaiga. Enamik linnarahvast tunneb sel-lest rõõmu ning kevadine linnulaul ja suvi-ne varahommikune kajakakisa on merelinnas loomulik. Seevastu rõdul või autokatusel is-tuv ja seda määriv hanemõõtu ka-jakas on juba ebameeldiv. Sellis-te kohtumiste vältimiseks on või-malik üht-teist ette võtta. Linnud tulevad inimeste juurde peami-selt söögi pärast, seega tuleb vaadata, et linnud hõlptoi-dule ligi ei pääseks, ning hoiduda neid toitmast. Jäätmed tuleb hoida lin-dudele kättesaamatud: prügikastid ja kompost-rid hoida suletud ning väljas peetavale lem-mikloomale anda toit ette ainult söögiajaks. Kogu linnas ei saa lindu-de toitmist keelata, kuid oma koduõuel küll.

Karmil talvel võib toita väikelinde, kellest tavali-selt tüli ei ole, kuid seejuures peab olema järjepidev ja pak-kuma mitmekesist toitu.

Veelindude toitmisest tuleb hoiduda igal ajal. Lisatoit muudab veelinnud inimestest seda-

LiNNud JA METSLooMAdLiNdudE ToiTMiNEPaljud linnuliigid on linnas leidnud endale sobi-va elupaiga. Enamik linnarahvast tunneb sellest rõõmu ning kevadine linnulaul ja suvine vara-hommikune kajakakisa on merelinnas loomu-lik. Seevastu rõdul või autokatusel istuv ja seda määriv hanemõõtu kajakas on juba ebameeldiv. Selliste kohtumiste vältimiseks on võimalik üht-teist ette võtta. Lin-nud tulevad inimeste juurde pea-miselt söögi pärast, seega tuleb vaadata, et linnud hõlptoidule ligi ei pääseks, ning hoiduda neid toitmast. Jäätmed tu-leb hoida lindudele kätte-saamatud: prügikastid ja kompostrid hoida sule-tud ning väljas peetava-le lemmikloomale anda toit ette ainult söögi-ajaks. Kogu linnas ei saa lindude toitmist keelata, kuid oma koduõuel küll.Karmil talvel võib toita väi-kelinde, kellest tavaliselt tüli ei ole, kuid seejuures peab olema järjepidev ja pakkuma mitmekesist toitu. Veelindude toitmisest tuleb hoiduda igal ajal. Lisatoit muudab veelinnud inimestest sedavõrd sõltuvaks, et nad loobuvad neile loomupärasest rändest. Karmil talvel, kui kaob veelindudele toitumiseks häda-vajalik avavesi, saavad nad loota ainult inimeste

21

võrd sõltuvaks, et nad loobuvad neile loomu-pärasest rändest. Karmil talvel, kui kaob veelin-dudele toitumiseks hädavajalik avavesi, saavad nad loota ainult inimeste pakutavale toidule ja sõltuvad seega inimeste tujust, sest mitte iga il-maga, nt kõva pakasega ei olda valmis lindude-le appi minema.

Veel olulisem on see, et inimeste pakutav toit ei sobi veetaimedest ja -loomadest toituvatele lin-

dudele ning põhjustab alatoitumust, ainevahetushaigusi ja vääraren-

guid, mis võivad viia enne-aegse surmani. Kuigi lin-

dudel on kõht saia täis, ei saa nad sellest vaja-

likke toitaineid ja neil võib tekkida vedeli-kupuudus. Inimes-te pakutav teravi-li, kuivained ja saia-tooted ei sobi lin-nusöögiks. Teravil-

ja asemel on soovi-tatud linde toita salati

ja riivitud porgandiga, kuid ka need külmuvad

ja jäävad lindudele kätte-saamatuks.

Tihtipeale koguneb toitmiskohta-des väga väikesele alale sadu veelinde.

See põhjustab lindudes agressiivsust ja stressi, mis nõrgendab toidupuudusest kurnatud linde ja loob soodsa pinnase haiguste levikuks. Üsna kindel on, et inimese pakutava lisatoiduni jõua-

20

LiNNud JA METSLooMAdLiNdudE ToiTMiNE

Paljud linnuliigid on linnas leidnud endale so-biva elupaiga. Enamik linnarahvast tunneb sel-lest rõõmu ning kevadine linnulaul ja suvi-ne varahommikune kajakakisa on merelinnas loomulik. Seevastu rõdul või autokatusel is-tuv ja seda määriv hanemõõtu ka-jakas on juba ebameeldiv. Sellis-te kohtumiste vältimiseks on või-malik üht-teist ette võtta. Linnud tulevad inimeste juurde peami-selt söögi pärast, seega tuleb vaadata, et linnud hõlptoi-dule ligi ei pääseks, ning hoiduda neid toitmast. Jäätmed tuleb hoida lin-dudele kättesaamatud: prügikastid ja kompost-rid hoida suletud ning väljas peetavale lem-mikloomale anda toit ette ainult söögiajaks. Kogu linnas ei saa lindu-de toitmist keelata, kuid oma koduõuel küll.

Karmil talvel võib toita väikelinde, kellest tavali-selt tüli ei ole, kuid seejuures peab olema järjepidev ja pak-kuma mitmekesist toitu.

Veelindude toitmisest tuleb hoiduda igal ajal. Lisatoit muudab veelinnud inimestest seda-

pakutavale toidule. Seega sõltuvad nad inimeste tujust, sest mitte iga ilmaga, näiteks kõva paka-sega, ei olda valmis lindudele appi minema. Veel olulisem on see, et inimeste pakutav toit ei sobi veetaimedest ja -loomadest toituvatele lindudele ning põhjustab alatoitumust, aineva-hetushaigusi ja väärarenguid, mis võivad viia enneaegse surmani. Kuigi lindudel on kõht saia täis, ei saa nad sellest vajalikke toitaineid ja neil

võib tekkida vedelikupuudus. Inimeste pakutav teravili, kuivained ja saia-

tooted ei sobi linnusöögiks. Teravilja asemel on soo-

vitatud linde toita salati ja riivitud porgandiga,

kuid ka need külmu-vad ja jäävad lindu-dele kättesaamatuks.

Tihtipeale koguneb t o i t m i s k o ht a d e s väga väikesele ala-

le sadu veelinde. See põhjustab lindudes

agressiivsust ja stressi, mis nõrgendab toidu-

puudusest kurnatud linde ja loob soodsa pinnase hai-

guste levikuks. Üsna kindel on, et inimese pakutava lisatoiduni jõua-

vad ainult tugevamad, nõrgemad võivad sel-lest päris ilma jääda ja nälga surra.Veelindude lisatoitmisega põhjustame muret ka kaaskodanikele. Näiteks kühmnokk-luiged on suured ja tugevad linnud ning kui neid on jalutusrajale kogunenud rohkem kui paar, jätab

23

mesega. Et loomad linna ei tikuks, tuleb vaada-ta, et nad hõlptoidule ligi ei pääseks, ning hoi-duda neid toitmast: hoida prügikastid ja kom-postrid suletud ning anda väljas peetavale lem-mikloomale toit ette ainult söögiajaks.

Telefonil 112 tuleb helistada, kui:

z metsloom on haiglase välimu-se või kahtlase käitumisega, näiteks

püüab ise inimesele läheneda; z metsloom on sattunud abitusse olukorda või on

viga saanud; z suurem mets-

loom (nt metssiga, metskits, põder) on sat-tunud linna.

Abi kutsumisel on mõistlik hinnata seda,

kas metslooma on või-malik ja vaja kinni püü-

da. Võib üsna kindel olla, et jänest Kadrioru pargist

või metskitse Nõmme-Mus-tamäe maastikukaitsealalt kin-

ni püüda ei ole võimalik, ja selleks ei ole ka tarvidust. Suuremast metsloo-

mast tuleks igal juhul teatada, kui on vähegi kartust, et loom võib ise viga saada või õnne-tuse põhjustada.

22

vad ainult tugevamad, nõrgemad võivad inime-se pakutavast päris ilma jääda ja nälga surra.

Veelindude lisatoitmisega põhjustame muret ka kaaskodanikele. Näiteks kühmnokk-luiged on suured ja tugevad linnud ning kui neid on jalutusrajale kogunenud rohkem kui paar, jätab nii mõnigi linnako-danik suurte lindude hirmus mere-äärse jalutuskäigu katki. Lindude väljaheidetega kaetud toitmis-platsidelt võime haigusteki-tajaid kanda kõikjale, ka oma koju.

Seega esmapilgul head tehes põhjustame te-gelikult veelindudele kannatusi ja tüli ini-mestele.

Hoidkem metsikut loodust ja lubagem vee-linnud talveks lõuna-maale!

METSLooMAd LiNNAS

Lihtsalt kättesaadav toit meelitab linna väiksemaid metsloomigi, lisaks satub väikse-maid ja suuremaid metsloomi linna sagedamini suve lõpus ja sügisel, kui noored loomad hakka-vad iseseisvalt ringi liikuma.

Väiksed metsloomad ei kujuta endast linnaruu-mis üldjuhul ohtu. Terve loom on enamasti pii-savalt ettevaatlik, et vältida kokkupuudet ini-

nii mõnigi linnakodanik suurte lindude hirmus mereäärse jalutuskäigu katki. Lindude väljahei-detega kaetud toitmisplatsidelt võime haiguste-kitajaid kanda kõikjale, ka oma koju. Seega esmapilgul head tehes põhjustame tegelikult veelindudele kannatusi ja tüli inimestele. Hoidkem metsikut loodust ja lubagem veelinnud talveks lõunamaale!

METSLooMAd LiNNASLihtsalt kättesaadav toit meelitab linna väiksemaid metsloomi, lisaks satub väiksemaid ja suuremaid metsloomi linna sageda-mini suve lõpus ja sügi-sel, kui noored loomad hakkavad iseseisvalt ringi liikuma.Väiksed metsloomad ei kujuta endast linnaruu-mis üldjuhul ohtu. Terve loom on enamasti piisavalt ettevaatlik, et vältida kokkupuudet inimesega. Et loomad linna ei tikuks, tuleb vaadata, et nad hõlptoidule ligi ei pääseks, ning hoiduda neid toitmast: hoida prügikastid ja kompostrid sule-tud ning anda väljas peetavale lemmikloomale toit ette ainult söögiajaks.

Telefonil 112 tuleb helistada, kui: metsloom on haiglase välimuse või kahtlase

23

mesega. Et loomad linna ei tikuks, tuleb vaada-ta, et nad hõlptoidule ligi ei pääseks, ning hoi-duda neid toitmast: hoida prügikastid ja kom-postrid suletud ning anda väljas peetavale lem-mikloomale toit ette ainult söögiajaks.

Telefonil 112 tuleb helistada, kui:

z metsloom on haiglase välimu-se või kahtlase käitumisega, näiteks

püüab ise inimesele läheneda; z metsloom on sattunud abitusse olukorda või on

viga saanud; z suurem mets-

loom (nt metssiga, metskits, põder) on sat-tunud linna.

Abi kutsumisel on mõistlik hinnata seda,

kas metslooma on või-malik ja vaja kinni püü-

da. Võib üsna kindel olla, et jänest Kadrioru pargist

või metskitse Nõmme-Mus-tamäe maastikukaitsealalt kin-

ni püüda ei ole võimalik, ja selleks ei ole ka tarvidust. Suuremast metsloo-

mast tuleks igal juhul teatada, kui on vähegi kartust, et loom võib ise viga saada või õnne-tuse põhjustada.

22

vad ainult tugevamad, nõrgemad võivad inime-se pakutavast päris ilma jääda ja nälga surra.

Veelindude lisatoitmisega põhjustame muret ka kaaskodanikele. Näiteks kühmnokk-luiged on suured ja tugevad linnud ning kui neid on jalutusrajale kogunenud rohkem kui paar, jätab nii mõnigi linnako-danik suurte lindude hirmus mere-äärse jalutuskäigu katki. Lindude väljaheidetega kaetud toitmis-platsidelt võime haigusteki-tajaid kanda kõikjale, ka oma koju.

Seega esmapilgul head tehes põhjustame te-gelikult veelindudele kannatusi ja tüli ini-mestele.

Hoidkem metsikut loodust ja lubagem vee-linnud talveks lõuna-maale!

METSLooMAd LiNNAS

Lihtsalt kättesaadav toit meelitab linna väiksemaid metsloomigi, lisaks satub väikse-maid ja suuremaid metsloomi linna sagedamini suve lõpus ja sügisel, kui noored loomad hakka-vad iseseisvalt ringi liikuma.

Väiksed metsloomad ei kujuta endast linnaruu-mis üldjuhul ohtu. Terve loom on enamasti pii-savalt ettevaatlik, et vältida kokkupuudet ini-

käitumisega, näiteks püüab ise inimesele lähe-neda;

metsloom on sattunud abitusse olukorda või on viga saanud;

linna on sattunud suurem metsloom (nt mets-siga, metskits, põder).

Abi kutsumisel on mõistlik hinnata seda, kas metslooma on võimalik ja vaja kin-

ni püüda. Võib üsna kindel olla, et jänest Kadrioru pargist või

metskitse Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealalt kinni püüda ei ole võimalik, ja selleks ei ole ka tarvidust. Suuremast metsloomast tuleks igal juhul teatada, kui on vähegi kartust, et loom võib viga saada või

õnnetuse põhjustada.

24

kiNNiSTuoMANikuLETallinna linna heakorra eeskirja järgi peab kin-nistu omanik hoidma korras oma kinnistu ja selle piirdeaia ning kinnistuga külgneva ala. Kinnistul kasvavate puude (v.a viljapuud) raiu-miseks tuleb taotleda luba.

TALViSEd HooLduSTÖÖdEhitise omanik peab hoolt kandma oma kin-nistuga piirnevate kõnniteede libedustõrje eest ning varuma selleks vajalikud töövahendid ja puistematerjali. Samuti tuleb regulaarselt kont-rollida katust ja fassaadi ning hoolitseda katu-sele kogunenud lume ja tekkinud purikate õi-geaegse eemaldamise eest. Purikate teket aitab vältida vihmaveerennidesse ja -torudesse pai-galdatud elektrisoojenduskaabel.

Katuselt jääpurikate ja lume eemaldamisel tuleb:

z teavitada avariitöö ajast aegsasti majaelanikke; z teavitada avariitööst Tallinna abitelefonil 1345;

z teavitada avariitöö ajast ja kohast Tallinna transpordiametit, kui sellega kaasneb liiklu-se ümberkorraldamine või tänava sulgemi-ne;

z korraldada läheduses parkivate sõidukite ümberpaigutamine;

z paigaldada nähtavale kohale infotahvel, mil-lele on märgitud ohu liik, ohu likvideerimi-se eest vastutava isiku nimi ja telefon, töö al-gus- ja lõpptähtaeg;


TALViSEd HooLduSTÖÖdEhitise omanik peab hoolt kandma oma kin-nistuga piirnevate kõnniteede libedustõrje eest ning varuma selleks vajalikud töövahendid ja puistematerjali. Samuti tuleb regulaarselt kontrollida katust ja fassaadi ning hoolitseda katusele kogunenud lume ja tekkinud purika-te õigeaegse eemaldamise eest. Purikate teket aitab vältida vihmaveerennidesse ja -torudesse paigaldatud elektrisoojenduskaabel.


teavitada avariitöö ajast aegsasti majaela-nikke;

teavitada avariitööst Tallinna abitelefonil 1345;

teavitada avariitöö ajast ja kohast Tallinna transpordiametit, kui sellega kaasneb liikluse ümberkorraldamine või tänava sulgemine;

korraldada läheduses parkivate sõidukite ümberpaigutamine;

paigaldada nähtavale kohale infotahvel, mil-lele on märgitud ohu liik, ohu likvideerimise eest vastutava isiku nimi ja telefon, töö algus-

25

z tagada jalakäijatele ja sõidukitele ohutu lä-bipääs või korraldada avariitöö ajal nen-de ümbersuunamine, vajaduse korral pii-rata ohuala ajutise piirdeaiaga ja tagada ala tähistamine liikluskorraldusvahendite-ga majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003 määruse nr 69 „Liikluskor-ralduse nõuded teetöödel” kohaselt;

z tagada vajaduse korral turvavarustuse ning muude tööohutuse tagamiseks vajalike va-hendite olemasolu;

z vältida lume ja purikate langemist madala-matele hoonetele;

z vedada ära kõnni- või sõiduteele kukkunud või lükatud purikad ja lumi.

ProJEkT „HooVid kordA”Aastal 2006 alustatud projekti „Hoovid korda” eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiiv-semaks ning parandada koduümbruse ilmet ko-halike elanike aktiivse tegevuse kaudu. Projek-tiga on toetatud näiteks puhkealade ja parklate rajamist. Toetust saab taotleda Tallinna korte-riühistu, kes on mittetulundusühingute ja siht-asutuste registris registreeritud vähemalt kuus kuud enne toetuse taotluse esitamist. Projek-ti kohta saab lisateavet veebilehelt hoovidkor-da.tallinn.ee, linnaosavalitsusest või Tallinna kommunaalametist.

PuudE HooLduS JA rAiEPuutüve lähedale ei ole soovitatav parkida autot ega virnastada ehitusmaterjale, sest see tihen-dab pinnast ja koormab puujuuri, nii et puudel

24


TALViSEd HooLduSTÖÖdEhitise omanik peab hoolt kandma oma kin-nistuga piirnevate kõnniteede libedustõrje eest ning varuma selleks vajalikud töövahendid ja puistematerjali. Samuti tuleb regulaarselt kont-rollida katust ja fassaadi ning hoolitseda katu-sele kogunenud lume ja tekkinud purikate õi-geaegse eemaldamise eest. Purikate teket aitab vältida vihmaveerennidesse ja -torudesse pai-galdatud elektrisoojenduskaabel.


z teavitada avariitöö ajast aegsasti majaelanikke; z teavitada avariitööst Tallinna abitelefonil 1345;

z teavitada avariitöö ajast ja kohast Tallinna transpordiametit, kui sellega kaasneb liiklu-se ümberkorraldamine või tänava sulgemi-ne;

z korraldada läheduses parkivate sõidukite ümberpaigutamine;

z paigaldada nähtavale kohale infotahvel, mil-lele on märgitud ohu liik, ohu likvideerimi-se eest vastutava isiku nimi ja telefon, töö al-gus- ja lõpptähtaeg;

ja lõpptähtaeg; tagada jalakäijatele ja sõidukitele ohutu lä-

bipääs või korraldada avariitöö ajal nende üm-bersuunamine, vajaduse korral piirata ohuala ajutise piirdeaiaga ja tagada ala tähistami-ne liikluskorraldusvahenditega majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003 määruse nr 69 „Liikluskorralduse nõuded tee-töödel” kohaselt;

tagada vajaduse korral turvavarustuse ning muude tööohutuse tagamiseks vajalike vahen-dite olemasolu;

vältida lume ja purikate langemist madala-matele hoonetele;

vedada ära kõnni- või sõiduteele kukkunud või lükatud purikad ja lumi.

ProJEkT „HooVid kordA”Aastal 2006 alustatud projekti „Hoovid korda” eesmärk on muuta linna elukeskkond atrak-tiivsemaks ning parandada koduümbruse il-met kohalike elanike aktiivse tegevuse kaudu. Projektiga on toetatud näiteks puhkealade ja parklate rajamist. Toetust saab taotleda Tallin-na korteriühistu, kes on mittetulundusühingu-te ja sihtasutuste registris registreeritud vähe-malt kuus kuud enne toetuse taotluse esitamist. Lisateave veebilehelt www.tallinn.ee/hoovid-korda, linnaosavalitsusest või Tallinna kom-munaalametist.

25

z tagada jalakäijatele ja sõidukitele ohutu lä-bipääs või korraldada avariitöö ajal nen-de ümbersuunamine, vajaduse korral pii-rata ohuala ajutise piirdeaiaga ja tagada ala tähistamine liikluskorraldusvahendite-ga majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003 määruse nr 69 „Liikluskor-ralduse nõuded teetöödel” kohaselt;

z tagada vajaduse korral turvavarustuse ning muude tööohutuse tagamiseks vajalike va-hendite olemasolu;

z vältida lume ja purikate langemist madala-matele hoonetele;

z vedada ära kõnni- või sõiduteele kukkunud või lükatud purikad ja lumi.

ProJEkT „HooVid kordA”Aastal 2006 alustatud projekti „Hoovid korda” eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiiv-semaks ning parandada koduümbruse ilmet ko-halike elanike aktiivse tegevuse kaudu. Projek-tiga on toetatud näiteks puhkealade ja parklate rajamist. Toetust saab taotleda Tallinna korte-riühistu, kes on mittetulundusühingute ja siht-asutuste registris registreeritud vähemalt kuus kuud enne toetuse taotluse esitamist. Projek-ti kohta saab lisateavet veebilehelt hoovidkor-da.tallinn.ee, linnaosavalitsusest või Tallinna kommunaalametist.

PuudE HooLduS JA rAiEPuutüve lähedale ei ole soovitatav parkida autot ega virnastada ehitusmaterjale, sest see tihen-dab pinnast ja koormab puujuuri, nii et puudel

http://www.tallinn.ee/hoovidkorda/

http://www.tallinn.ee/hoovidkorda/

26

on raske vett ja õhku mullast kätte saada.

Mädanenud või kuivanud puu võib muutuda ohtlikuks. Puu seisukorda võib hinnata järg-miste küsimuste põhjal.

z Kas puu võrasse on tekkinud pal-ju kuivi oksi või on latv kuiva-nud?

z Kas puu tüvele või tüükaosa-le on kasvanud seente vilja-kehad?

z Kas puu kalle on kiires-ti suurenenud ja vas-tassuunast on mulla-pall maast üles ker-kinud?


Kui puul on ilmnenud üks või mitu nimetatud tunnust, siis tuleb eks-perthinnangu saamiseks pöörduda Tallinna kesk-konnaameti haljastusspet-sialisti poole.

Puu seisundi halvenemist saab vältida õigel ajal tehtud korrektse hoolduslõikusega. Kui eespool loetletud probleeme ei ole, kuid puu on olnud kaua hooldamata ja oksad on kasvanud vastu aknaid või majaseina, tuleb Tallinna keskkon-naametist taotleda hoolduslõikusluba.

27


matult või valel ajal tehtud lõikus teki-tab puudele lisastressi, mille tagajär-

jel võib puu haigestuda või kuiva-da ning muutuda ohtlikuks.

Selliste puude ümberistuta-mine, mille rinnasläbimõõt on suurem kui 8 cm (v.a erakinnistul kasvavad vil-japuud), tuleb kooskõlas-tada Tallinna keskkonna-ametiga.

Ehitustöödel ette jäävate ter-vete ja heas seisundis puude

raieks antakse luba vaid asen-dusistutuse kohustuse kõrval-

tingimusega, millega kompenseeri-takse elujõuliste puude väärtus. Raieloa

taotleja tagab Tallinna keskkonnaametiga sõl-mitud lepingu alusel uute puude istutamise ja hooldamise kahe aasta jooksul.

Lisateave raie- ja hoolduslõikuslubade taotlemi-se kohta veebilehelt www.tallinn.ee/Raieluba ja Tallinna keskkonnaameti haljastuse osakonna telefonilt 640 4274.

PuudE HooLduS JA rAiEPuutüve lähedale ei ole soovitatav parkida autot ega virnastada ehitusmaterjale, sest see tihendab pinnast ja koormab puujuuri, nii et puudel on raske vett ja õhku mullast kätte saa-da.Mädanenud või kuivanud puu võib muutuda ohtlikuks. Sellel juhul tuleb eksperthinnangu saamiseks pöörduda Tallinna keskkonnaameti haljastusspetsialisti poole.Puude seisukorra hindamist vt peatüki „Lin-nakeskkond” jaotisest „Puude hooldus ja raie”.

JÄÄTMEdJäätmeid tuleb liigiti koguda, et säästa loodust ning anda jäätmetele materjali või energiaal-likana uus otstarve. Pakendid ja pakendijäät-med tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia tühjalt selleks ette nähtud avalikesse kogumispunktidesse (mahutitesse) või jäät-mejaama. Kodumajapidamises tekkinud ohtli-kud jäätmed, elektri- ja elektroonikajäätmed, vanad rehvid ja suurjäätmed on võimalik viia jäätmejaama või statsionaarsesse kogumis-punkti. Kõik sorteerimisest üle jäänud jäät-med on segaolmejäätmed, mis tuleb üle anda jäätmeluba omavale jäätmevedajale. Keskkon-nasäästlik jäätmekäitlus aitab parandada meie elukeskkonda ning vähendada jäätmekäitlus-kulusid.

Lisateave veebilehtedelt www.tallinn.ee, www.tallinn.ee/prygihunt, www.prugi.ee või linna abitelefonilt 1345.

http://www.tallinn.ee

http://www.tallinn.ee/prygihunt

http://www.prugi.ee

26

on raske vett ja õhku mullast kätte saada.

Mädanenud või kuivanud puu võib muutuda ohtlikuks. Puu seisukorda võib hinnata järg-miste küsimuste põhjal.

z Kas puu võrasse on tekkinud pal-ju kuivi oksi või on latv kuiva-nud?

z Kas puu tüvele või tüükaosa-le on kasvanud seente vilja-kehad?

z Kas puu kalle on kiires-ti suurenenud ja vas-tassuunast on mulla-pall maast üles ker-kinud?


Kui puul on ilmnenud üks või mitu nimetatud tunnust, siis tuleb eks-perthinnangu saamiseks pöörduda Tallinna kesk-konnaameti haljastusspet-sialisti poole.

Puu seisundi halvenemist saab vältida õigel ajal tehtud korrektse hoolduslõikusega. Kui eespool loetletud probleeme ei ole, kuid puu on olnud kaua hooldamata ja oksad on kasvanud vastu aknaid või majaseina, tuleb Tallinna keskkon-naametist taotleda hoolduslõikusluba.

27


matult või valel ajal tehtud lõikus teki-tab puudele lisastressi, mille tagajär-

jel võib puu haigestuda või kuiva-da ning muutuda ohtlikuks.

Selliste puude ümberistuta-mine, mille rinnasläbimõõt on suurem kui 8 cm (v.a erakinnistul kasvavad vil-japuud), tuleb kooskõlas-tada Tallinna keskkonna-ametiga.

Ehitustöödel ette jäävate ter-vete ja heas seisundis puude

raieks antakse luba vaid asen-dusistutuse kohustuse kõrval-

tingimusega, millega kompenseeri-takse elujõuliste puude väärtus. Raieloa

taotleja tagab Tallinna keskkonnaametiga sõl-mitud lepingu alusel uute puude istutamise ja hooldamise kahe aasta jooksul.

Lisateave raie- ja hoolduslõikuslubade taotlemi-se kohta veebilehelt www.tallinn.ee/Raieluba ja Tallinna keskkonnaameti haljastuse osakonna telefonilt 640 4274.

PANdiPAkENd JA PAkENdiJÄÄTMEdPandipakendid on metallist, klaasist ja plas-tist joogipakendid, millel on tagatisraha mär-gistus. Joogipakendeid, mis kuuluvad Eesti Pandipakendi süsteemi, saab tagastada igal pool, kus müüakse pandipakendiga tooteid, või müügikoha vahetus läheduses olevas vas-tuvõtukohas, millele müügikoha omanik on kohustatud viitama. Suuremates kauplustes on võimalik pandipakendeid tagastada taaraauto-maati.

Muudest pakenditest ja pakendijäätmetest saab vabaneda kolmel moel:

kortermaja puhul segapakendimahuti; eramaja puhul pakendikotiteenus; avalikud pakendipunktid või -mahutid.

Pakendijäätmete kogumist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutus-organisatsioon ja OÜ Tootjavastutusorgani-satsioon. Avalike mahutite värv tähistab kogu-tavat jäätmeliiki.Paber- ja kartongpakendi mahutisse (sinine) tuleb panna pappkastid ja -karbid, jõupaber ja paberkotid jm puhtad paberpakendid.Klaaspakendimahutisse (roheline) tuleb pan-na värvitust ja värvilisest klaasist pudelid, pur-gid ja muud puhtad klaaspakendid. Kui eraldi klaaspakendimahutit pole, tuleb klaaspakend panna segapakendimahutisse.Segapakendimahutisse (kollane) tuleb panna:

plastpakendid, näiteks jogurtitopsid ja või-karbid;

õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid;

29

PANdiPAkENd JA PAkENdiJÄÄTMEdPandipakendid on metallist, klaa-sist ja plastist joogipakendid, mil-lel on tagatisraha märgistus. Joogi-pakendeid, mis kuuluvad Eesti Pan-

dipakendi süsteemi, saab tagastada igal pool, kus müüakse pandipakendi-

ga tooteid, või müügikoha vahetus lähe-duses olevas vastuvõtukohas, millele müügi-

koha omanik on kohustatud viitama. Suurema-tes kauplustes on võimalik pandipakendeid ta-gastada taaraautomaati.


z kortermaja puhul segapakendimahuti; z eramaja puhul pakendikotiteenus; z pakendipunktid.

Pakendijäätmete kogumist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutus-organisatsioon ja OÜ Tootjavastutusorganisat-sioon. Praegu on linnas u 450 avalikku paken-dimahutit kuhu pakendijäätmeid saab viia ta-suta. Avalike mahutite värv tähistab koguta-vat jäätmeliiki: paber- ja kartongpakendi kogu-miseks on sinised, segapakendi jaoks kollased ning klaaspakendi tarvis rohelised mahutid.

Paberpakendimahutisse tuleb panna pappkas-tid ja -karbid, jõupaber ja paberkotid jm puhtad paberpakendid.

Klaaspakendimahutisse tuleb panna:

28

JÄÄTMEdJäätmeid tuleb liigiti ko-guda, et säästa loodust ning anda jäätmetele ma-terjali või energiaallikana uus otstarve. Taaskasu-tatavad sorteeritud jäät-med saab viia avalikes-se mahutitesse. Koduma-japidamises tekkinud ohtli-kud jäätmed, elektri- ja elektroonika-jäätmed, vanad rehvid ja suurjäätmed on võimalik viia jäätmejaama. Kõik sorteerimisest üle jäänud jäätmed on segaolmejäätmed. Keskkonnasäästlik jäätmekäitlus aitab parandada meie elukeskkonda ning vähendada jäätmekäitluskulusid.

Lisateave veebilehtedelt www.tallinn.ee ja www.tallinn.ee/prygihunt või linna abitelefo-nilt 1345.

Alates 1. märtsist 2013 alustab Tallinna linn kor-raldatud jäätmeveo teenuse pakkumist jäätme-valdajatele. Jäätmeveolepingu sõlmimiseks tu-leb pöörduda Tallinna keskkonnameti jäätme-hoolde osakonna korraldatud jäätmeveosektori poole. Jäätmeveolepingu saab sõlmida alates 1. veebruarist 2013. Jäätmeveolepingu saab sõlmi-da tähtajatult. Arve väljastaja on Tallinna kesk-konnaamet. Esimeses etapis liituvad korralda-tud jäätmeveoga Põhja-Tallinna kahes piirkon-nas asuvad kliendid, hiljem lisanduvad Kristii-ne, Kesklinn va vanalinn ja Haabersti.

Lisateave veebilehelt www.prugi.ee.

kosmeetika- ja hooldus-toodete pakendid, puh-tad plastnõud ja -karbid ja muudplastpakendid;

metallpakendid, näi-teks toidu- ja joogipaken-di metallkaaned ja -korgid ning konservikarbid;

joogikartongist või muust kihilisest papist pakendid, näiteks kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid, kondiitritoodete kartongkarbid ja muud puh-tad kartongpakendid.

Lisateave veebilehtedelt www.eestipandipa-kend.ee, www.pakendiringlus.ee, www.eto.ee ja www.tvo.ee või linna abitelefonilt 1345. Lä-hima pakendikonteineri asukoha leiate Tallin-na veebikaardilt aadressil kaart.tallinn.ee või veebilehelt www.tallinn.ee/prygihunt.

PABEr JA kArToNG Paberit ja kartongi tuleb koguda eraldi, et oleks võimalik seda töödelda.Vähemalt viie korteriga kinnistul peab olema paberi- ja kartongimahuti, kuhu tuleb panna:

ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaamma-terjalid;

töövihikud, paber- ja pappkaustikud, kasuta-tud või puhas kirja- ja joonistuspaber;

ümbrikud ja kaanteta raamatud.Eraisikud saavad vanapaberit viia ka jäätmejaa-ma.

http://www.eestipandipakend.ee

http://www.eestipandipakend.ee

http://www.pakendiringlus.ee

http://www.eto.ee

http://www.tvo.ee

www.kaart.tallinn.ee%20

http://www.tallinn.ee/prygihunt

29

PANdiPAkENd JA PAkENdiJÄÄTMEdPandipakendid on metallist, klaa-sist ja plastist joogipakendid, mil-lel on tagatisraha märgistus. Joogi-pakendeid, mis kuuluvad Eesti Pan-

dipakendi süsteemi, saab tagastada igal pool, kus müüakse pandipakendi-

ga tooteid, või müügikoha vahetus lähe-duses olevas vastuvõtukohas, millele müügi-

koha omanik on kohustatud viitama. Suurema-tes kauplustes on võimalik pandipakendeid ta-gastada taaraautomaati.


z kortermaja puhul segapakendimahuti; z eramaja puhul pakendikotiteenus; z pakendipunktid.

Pakendijäätmete kogumist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutus-organisatsioon ja OÜ Tootjavastutusorganisat-sioon. Praegu on linnas u 450 avalikku paken-dimahutit kuhu pakendijäätmeid saab viia ta-suta. Avalike mahutite värv tähistab koguta-vat jäätmeliiki: paber- ja kartongpakendi kogu-miseks on sinised, segapakendi jaoks kollased ning klaaspakendi tarvis rohelised mahutid.

Paberpakendimahutisse tuleb panna pappkas-tid ja -karbid, jõupaber ja paberkotid jm puhtad paberpakendid.

Klaaspakendimahutisse tuleb panna:

28

JÄÄTMEdJäätmeid tuleb liigiti ko-guda, et säästa loodust ning anda jäätmetele ma-terjali või energiaallikana uus otstarve. Taaskasu-tatavad sorteeritud jäät-med saab viia avalikes-se mahutitesse. Koduma-japidamises tekkinud ohtli-kud jäätmed, elektri- ja elektroonika-jäätmed, vanad rehvid ja suurjäätmed on võimalik viia jäätmejaama. Kõik sorteerimisest üle jäänud jäätmed on segaolmejäätmed. Keskkonnasäästlik jäätmekäitlus aitab parandada meie elukeskkonda ning vähendada jäätmekäitluskulusid.

Lisateave veebilehtedelt www.tallinn.ee ja www.tallinn.ee/prygihunt või linna abitelefo-nilt 1345.

Alates 1. märtsist 2013 alustab Tallinna linn kor-raldatud jäätmeveo teenuse pakkumist jäätme-valdajatele. Jäätmeveolepingu sõlmimiseks tu-leb pöörduda Tallinna keskkonnameti jäätme-hoolde osakonna korraldatud jäätmeveosektori poole. Jäätmeveolepingu saab sõlmida alates 1. veebruarist 2013. Jäätmeveolepingu saab sõlmi-da tähtajatult. Arve väljastaja on Tallinna kesk-konnaamet. Esimeses etapis liituvad korralda-tud jäätmeveoga Põhja-Tallinna kahes piirkon-nas asuvad kliendid, hiljem lisanduvad Kristii-ne, Kesklinn va vanalinn ja Haabersti.

Lisateave veebilehelt www.prugi.ee.

BioLAGuNEVAd JÄÄTMEdKümne ja enama korteriga elamu juu-res peab olema biolagunevate jäät-mete mahuti, mille saab tellida piir-konda teenindavalt jäätmevedajalt. Mitteelamumaa sihtotstarbega kin-

nistul tuleb paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid koguda eral-

di. Lähtuvalt tekkivate jäätmete kogusest peavad kinnistul olema järgmised mahutid:

1) paberi- ja kartongimahuti, kui jäätmeid te-kib nädalas enam kui 20 kg;2) biolagunevate jäätmete mahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 20 kg või kui kinnistul tegutseb toitlustusettevõte, sh restoran ja muu samalaadne toiduteenust pakkuv ettevõtja, kus on vähemalt 25 istekohta, või lasteaed, kool või haigla, kus on vähemalt 112 kohta.Biolagunevate jäätmete mahutisse tuleb panna:

liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad ja nende koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaa-did, pagari- ja kondiitritooted, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed;

majapidamispaber, pabersalvrätid ja -filtrid, kohvipaks ja teepakid;

toataimed ja lõikelilled.Biolagunevad jäätmed tuleb enne mahutisse viimist panna biolagunevasse kile- või paber-kotti. Kindlasti ei tohi biolagunevaid jäätmeid panna tavalisse kilekotti.

Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid. Segaolmejäät-mete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, aga

30

värvitust ja värvilisest klaasist pudelid, pur-gid ja muud puhtad klaaspakendid. Kui eraldi klaaspakendimahutit pole, tuleb klaaspakend panna segapakendimahutisse.

Segapakendimahutisse tuleb panna:

z plastpakendid, näiteks jogurtitop-sid ja võikarbid; õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid;

z kosmeetika- ja hooldus-toodete pakendid, puh-tad plastnõud ja -karbid ja muud

z plastpakendid; z metallpakendid, näiteks toi-du- ja joogipakendi metall-kaaned ja -korgid ning kon-servikarbid;

z joogikartongist või muust ki-hilisest papist pakendid, näiteks kar-tongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid, kondiitritoodete kartongkarbid ja muud puhtad kartongpakendid.

Lisateave veebilehtedelt www.eestipandipa-kend.ee, www.pakendiringlus.ee, www.eto.ee ja www.tvo.ee või linna abitelefonilt 1345. Lä-hima pakendikonteineri asukoha leiate Tallin-na kaardilt veebilehel kaart.tallinn.ee või vee-bilehelt www.tallinn.ee/prygihunt.

PABEr JA kArToNG Paberit ja kartongi tuleb koguda eraldi, et oleks võimalik seda töödelda.

31

Vähemalt viie korteriga kinnistul peab olema paberi- ja kartongimahuti, kuhu tuleb panna:

z ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaam-materjalid;

z töövihikud, paber- ja pappkaustikud, kasu-tatud või puhas kirja- ja joonistuspaber;

z ümbrikud ja kaanteta raamatud.Eraisikud saavad vanapaberit viia ka

jäätmejaama.

BioLAGuNEVAd JÄÄTMEdKümne ja enama korteriga ela-

mu juures peab olema biolaguneva-te jäätmete mahuti, mille saab telli-

da piirkonda teenindavalt jäätmeveda-jalt. Mitteelamumaa sihtotstarbega kin-

nistul tuleb paberit ja kartongi ning biolagu-nevaid jäätmeid koguda eraldi. Lähtuvalt tekki-vate jäätmete kogusest peavad kinnistul olema järgmised mahutid:

z paberi- ja kartongimahuti, kui jäätmeid te-kib nädalas enam kui 20 kg;

z biolagunevate jäätmete mahuti, kui jäät-meid tekib nädalas enam kui 20 kg või kui kinnistul tegutseb toitlustusettevõte, sh res-toran ja muu samalaadne toiduteenust pak-kuv ettevõtja, milles on vähemalt 25 iste-kohta, või lasteaed, kool või haigla, milles on vähemalt 112 kohta.

Biolagunevate jäätmete mahutisse tuleb panna:

z liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad ja

vähemalt üks kord nädalas, kuni 12 korteriga kinnistul Tallinna keskkonnaameti nõusolekul üks kord kahe nädala jooksul. Segaolmejäätme-te ja biolagunevate jäätmete süvakogumis-mahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Üksikelamu puhul tuleb kuni 150-liitrine ja maksi-maalselt 10 kg kaaluv segaolmejäät-mete kott lasta ära viia ning kuni 370-liitrist segaolmejäätmete mahuti tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Mahuti võib olla jäätmevaldaja omandis või lepingu alusel kasu-tuses.

korrALdATud JÄÄTMEVEdu JA LiSATEENuSEdKorraldatud jäätmeveoteenust ja sellega seo-tud lisateenuseid pakub Tallinna Jäätmekeskus. Tallinna Jäätmekeskus osutab korraldatud jäät-meveo teenust tavamahutite ja suurjäätmete osas Põhja-Tallinnas ning süvakogumismahu-tite ning suurjäätmete osas Kristiines, Haabers-tis ja Kesklinnas.Suurjäätmete äraveoteenust saavad tellida kor-teriühistud ning eraisikud, vt www.prugi.ee/portal/suurjaatmed.

Lisaks pakub Tallinna Jäätmekeskus Tallinna kõi-kide piirkondade klientidele järgmisi teenuseid:

konteinerite rent; konteinerite pesu;

http://www.prugi.ee/portal/suurjaatmed

30

värvitust ja värvilisest klaasist pudelid, pur-gid ja muud puhtad klaaspakendid. Kui eraldi klaaspakendimahutit pole, tuleb klaaspakend panna segapakendimahutisse.

Segapakendimahutisse tuleb panna:

z plastpakendid, näiteks jogurtitop-sid ja võikarbid; õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid;

z kosmeetika- ja hooldus-toodete pakendid, puh-tad plastnõud ja -karbid ja muud

z plastpakendid; z metallpakendid, näiteks toi-du- ja joogipakendi metall-kaaned ja -korgid ning kon-servikarbid;

z joogikartongist või muust ki-hilisest papist pakendid, näiteks kar-tongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid, kondiitritoodete kartongkarbid ja muud puhtad kartongpakendid.

Lisateave veebilehtedelt www.eestipandipa-kend.ee, www.pakendiringlus.ee, www.eto.ee ja www.tvo.ee või linna abitelefonilt 1345. Lä-hima pakendikonteineri asukoha leiate Tallin-na kaardilt veebilehel kaart.tallinn.ee või vee-bilehelt www.tallinn.ee/prygihunt.

PABEr JA kArToNG Paberit ja kartongi tuleb koguda eraldi, et oleks võimalik seda töödelda.

31

Vähemalt viie korteriga kinnistul peab olema paberi- ja kartongimahuti, kuhu tuleb panna:

z ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaam-materjalid;

z töövihikud, paber- ja pappkaustikud, kasu-tatud või puhas kirja- ja joonistuspaber;

z ümbrikud ja kaanteta raamatud.Eraisikud saavad vanapaberit viia ka

jäätmejaama.

BioLAGuNEVAd JÄÄTMEdKümne ja enama korteriga ela-

mu juures peab olema biolaguneva-te jäätmete mahuti, mille saab telli-

da piirkonda teenindavalt jäätmeveda-jalt. Mitteelamumaa sihtotstarbega kin-

nistul tuleb paberit ja kartongi ning biolagu-nevaid jäätmeid koguda eraldi. Lähtuvalt tekki-vate jäätmete kogusest peavad kinnistul olema järgmised mahutid:

z paberi- ja kartongimahuti, kui jäätmeid te-kib nädalas enam kui 20 kg;

z biolagunevate jäätmete mahuti, kui jäät-meid tekib nädalas enam kui 20 kg või kui kinnistul tegutseb toitlustusettevõte, sh res-toran ja muu samalaadne toiduteenust pak-kuv ettevõtja, milles on vähemalt 25 iste-kohta, või lasteaed, kool või haigla, milles on vähemalt 112 kohta.

Biolagunevate jäätmete mahutisse tuleb panna:

z liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad ja

aia- ja pargijäätmete äravedu (puulehed, õu-nad, oksad jms);

kuuskede äravedu.

Tallinna Jäätmekeskus on paigaldanud Tallinna ja lähemate valdade kaubanduskeskuste juur-

de ligi 30 avalikku riidekogumiskonteinerit, kuhu saab tasuta viia riideid, jalanõusid,

mänguasju jms, et suunata need hiljem ringlusse, korduskasutusse ja taaskasu-tusse.

Konteinerite asukohad leiab Tallinna Jäätmekeskuse kodulehelt www.pru-

gi.ee/portal/riidekonteinerid. Kõikide pakutavate teenustega saab lähemalt tut-

vuda veebilehel www.prugi.ee või helistades Tallinna Jäätmekeskuse klienditeeninduse tele-fonil 616 4000.

TALLiNNA JÄÄTMETE TAASkASuTuSkESkuS ASTallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (endine Tallinna prügila) asub Jõelähtme vallas. Tal-linna Jäätmete Taaskasutuskeskus teenindab hinnakirja alusel kõiki ettevõtteid ja erakliente. Tegemist on tavajäätmete käitluskohaga. Tasu-da on võimalik sularahas, kaardimaksega ja le-pingu olemasolu korral arvega.

http://www.prugi.ee/portal/riidekonteinerid

http://www.prugi.ee/portal/riidekonteinerid

http://www.prugi.ee

32

nende koorimis-jäägid, leib, sai, pool-fabrikaadid, paga-ri- ja kondiitritooted, juust, või ja margariin ning muud tahked toidu-jäätmed;

z majapidamispaber, pabersalvrätid ja -filtrid, kohvipaks ja teepakid;

z toataimed ja lõikelilled.

Biolagunevad jäätmed tuleb enne mahutisse viimist panna biolagunevast materjalist kotti. Kindlasti ei tohi biolagunevaid jäätmeid panna kilekotti.

Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas ko-guses ja suuruses mahuteid. Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väl-dib selle ületäitumist ja haisu teket, aga vähemalt üks kord nädalas. Segaolmejäätmete ja biolagu-nevate jäätmete süvakogumismahutit tuleb tüh-jendada vähemalt üks kord nelja nädala jook-sul. Üksikelamu puhul tuleb kuni 150-liitrine ja maksimaalselt 10 kg kaaluv segaolmejäätmete kott lasta ära viia ning kuni 370-liitrist segaolme-jäätmete mahutit tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Mahuti võib olla jäätmeval-daja omandis või lepingu alusel kasutuses.

oHTLikud JÄÄTMEdTallinlane tekitab aastas keskmiselt 1,6 kg ohtlik-ke jäätmeid. Rohkem kui 1 kg neist satub muu olmeprügi hulgas prügilasse ja sealt edasi kesk-konda: nii pinnasesse, põhjavette kui ka õhku. Õhu ja vee kaudu satuvad need jäätmed meie toi-

33

dulauale. Sellepärast on ohtlike jäätme-te eraldi kogumine väga tähtis. Igaühel

meist on oluline roll keskkonna hoidmisel – nii hoiame ka iseend.

Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäät-med on:

z patareid ja akud; z päevavalguslambid (sh säästulambid); z vana õli, õlifiltrid, õlised kaltsud; z värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid; z kemikaalid ja puhastusvahendid; z kraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisalda-vad jäätmed;

z taimekaitsevahendid ja pestitsiidid; z fotograafiajäätmed; z meditsiinijäätmed (ravimid, süstlad); z ohtlike jäätmete pakendid.

Ohtlikke jäätmeid saab tasuta ära anda jäätme-jaamades (vt jaotist „Jäätmejaamad”), neljas statsionaarses vastuvõtupunktis ja kuues Lukoi-li tanklas.

Statsionaarsed vastuvõtupunktid on 1. maist kuni 30. septembrini avatud ka kolmapäevi-ti kella 14–19. Riigipühadel on statsionaarsed vastuvõtupunktid suletud.

Pirita Rummu tee 2 (Pirita Selveri parkla)

L, P 10–15

Haabersti Haabersti 1(Haaberti RIMI) L, P 10–15Kesklinn Lastekodu 11a kõrval parklas L, P 10–15Lasnamäe Pae 76 (Pae kaubanduskeskus) L, P 10–15

Lukoili tanklad on avatud kella 8–20. Ohtlike

Jäätmete vastuvõtt toi-mub E–R 6.00–22.00, laupäeval ja riiklikel pühadel 8.00–18.00. Pü-hapäeval on jäätmete vastu-võtt suletud.

Kontor on avatud E–R 8.00–16.30.Kõikide pakutavate teenustega saab lähemalt tutvuda veebilehel www.tjt.ee või helistades te-lefonil 609 6018.

oHTLikud JÄÄTMEdTallinlane tekitab aastas keskmiselt 1,6 kg oht-likke jäätmeid. Rohkem kui 1 kg neist satub muu olmeprügi hulgas prügilasse või jäätme-põletustehasesse ja sealt edasi keskkonda: nii pinnasesse, põhjavette kui ka õhku. Õhu ja vee kaudu satuvad need jäätmed meie toidulauale. Sellepärast on ohtlike jäätmete eraldi kogu-mine väga tähtis. Igaühel meist on oluline roll keskkonna hoidmisel – nii hoiame ka iseend.Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäät-med on:

patareid ja akud; päevavalguslambid (sh säästulambid); vana õli, õlifiltrid, õlised kaltsud; värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid; kemikaalid ja puhastusvahendid; kraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisalda-

vad jäätmed; taimekaitsevahendid ja pestitsiidid;

http://www.tjt.ee

32

nende koorimis-jäägid, leib, sai, pool-fabrikaadid, paga-ri- ja kondiitritooted, juust, või ja margariin ning muud tahked toidu-jäätmed;

z majapidamispaber, pabersalvrätid ja -filtrid, kohvipaks ja teepakid;

z toataimed ja lõikelilled.

Biolagunevad jäätmed tuleb enne mahutisse viimist panna biolagunevast materjalist kotti. Kindlasti ei tohi biolagunevaid jäätmeid panna kilekotti.

Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas ko-guses ja suuruses mahuteid. Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väl-dib selle ületäitumist ja haisu teket, aga vähemalt üks kord nädalas. Segaolmejäätmete ja biolagu-nevate jäätmete süvakogumismahutit tuleb tüh-jendada vähemalt üks kord nelja nädala jook-sul. Üksikelamu puhul tuleb kuni 150-liitrine ja maksimaalselt 10 kg kaaluv segaolmejäätmete kott lasta ära viia ning kuni 370-liitrist segaolme-jäätmete mahutit tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Mahuti võib olla jäätmeval-daja omandis või lepingu alusel kasutuses.

oHTLikud JÄÄTMEdTallinlane tekitab aastas keskmiselt 1,6 kg ohtlik-ke jäätmeid. Rohkem kui 1 kg neist satub muu olmeprügi hulgas prügilasse ja sealt edasi kesk-konda: nii pinnasesse, põhjavette kui ka õhku. Õhu ja vee kaudu satuvad need jäätmed meie toi-

33

dulauale. Sellepärast on ohtlike jäätme-te eraldi kogumine väga tähtis. Igaühel

meist on oluline roll keskkonna hoidmisel – nii hoiame ka iseend.

Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäät-med on:

z patareid ja akud; z päevavalguslambid (sh säästulambid); z vana õli, õlifiltrid, õlised kaltsud; z värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid; z kemikaalid ja puhastusvahendid; z kraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisalda-vad jäätmed;

z taimekaitsevahendid ja pestitsiidid; z fotograafiajäätmed; z meditsiinijäätmed (ravimid, süstlad); z ohtlike jäätmete pakendid.

Ohtlikke jäätmeid saab tasuta ära anda jäätme-jaamades (vt jaotist „Jäätmejaamad”), neljas statsionaarses vastuvõtupunktis ja kuues Lukoi-li tanklas.

Statsionaarsed vastuvõtupunktid on 1. maist kuni 30. septembrini avatud ka kolmapäevi-ti kella 14–19. Riigipühadel on statsionaarsed vastuvõtupunktid suletud.


L, P 10–15

Haabersti Haabersti 1(Haaberti RIMI) L, P 10–15Kesklinn Lastekodu 11a kõrval parklas L, P 10–15Lasnamäe Pae 76 (Pae kaubanduskeskus) L, P 10–15

Lukoili tanklad on avatud kella 8–20. Ohtlike

Pirita Rummu tee 2(Pirita Selveri parkla)

Haabersti Haabersti 1(Haabersti Rimi parkla)

Kesklinn Lastekodu 11a (kõrval parklas)Lasnamäe Pae 76

(Pae kaubanduskeskuse parkla)

fotograafiajäätmed; meditsiinijäätmed (ravimid, süstlad);

ohtlike jäätmete pakendid.Kodumajapidamisest pärit ohtlikke jäät-

meid saab tasuta ära anda jäätmejaamades (vt jaotist „Jäätmejaamad”), neljas statsionaar-

ses vastuvõtupunktis ja kuues Lukoili tanklas.Statsionaarsed vastuvõtupunktid on 1. ok-toobrist 30. aprillini avatud laupäeviti ja püha-päeviti kl 10–15, 1. maist kuni 30. septembrini ka kolmapäeviti kl 14–19. Riigipühadel on stat-sionaarsed vastuvõtupunktid suletud.

Lukoili tanklad on avatud kl 8.00–20.00. Oht-like jäätmete äraandmiseks tuleb pöörduda tankla töötaja poole. Tanklate asukohad:Kivila 28Sõpruse pst 261Tammsaare tee 53Vabaduse pst 158Tondiraba 1Peterburi tee 38

kASuTuSkÕLBMATud koduMASiNAdOlmeelektroonikat ja kodutehnikat (nt elekt-ripliit, külmkapp, televiisor, raadio, föön, par-del, pesumasin, tolmuimeja, mikser, triikraud) saab tasuta ära anda jäätmejaamades (vt jaotist

34

jäätmete äraandmiseks tuleb pöörduda tank-la töötaja poole: Kivila 28, Sõpruse pst 261, Tammsaare tee 53, Vabaduse pst 158, Tondira-ba 1, Peterburi tee 38.

kASuTuSkÕLBMATud koduMASiNAdOlmeelektroonikat ja kodutehnikat (nt elekt-ripliit, külmkapp, televiisor, raadio, föön, par-del, pesumasin, tolmuimeja, mikser, triikraud) saab tasuta ära anda jäätmejaamades (vt jaotist „Jäätmejaamad”) ja vastuvõtupunktides:


K 15–18, L 9–12

Lasnamäe Betooni 7 (Refonda territoorium)

E–R 9–17, L 8.30–15.00

Tasub ka teada, et uue seadme ostmisel saab vana sama liiki seadme jätta kauplusesse.

VANAd AuTorEHVidVanu rehve saab eraisik tasuta ära anda jäätme-jaamades (vt jaotist „Jäätmejaamad”), kus võe-takse vastu kuni kaheksa vana rehvi korraga, ning MTÜ Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus ko-gumispunktides.

Pakendihai OÜ Silikaltsiidi 7, Tallinn, E–R 9–17

tel 5553 0101

Kummimatid OÜ

Lõuna tee 49, Loo alev, Jõelähtme vald, E–R 9–17

tel 5623 6697

Kuusakoski AS Betooni 12, Tallinn, E–R 8.00–16.30; L 8–15

tel 625 86 66

35

Abeteks Baltic OÜ

Kangru 8, Tallinn, E–R 9–18

tel 653 04 34

Autorehvid OÜ Linnu tee 12, Tallinn, E–R 9–19

tel 655 70 98

ERAA Rehvid OÜ

Paneeli 2, Tallinn, E–R 9–17

tel 56 650 491

Oscarrehvid OÜ Peterburi tee 90f, Tallinn, E–R 8.30–17.30; L 10–15

tel 621 56 27

Oscarrehvid OÜ Kadaka tee 1, Tallinn, E–R 8.30–17.30; L 10–15

tel 659 31 00

Oscarrehvid OÜ Pärnu mnt 139e, Tallinn, E–R 8.30–17.30; L 10–15

tel 654 51 11

Pranko OÜ Mustamäe tee 44a, Tallinn, E–R 9–18

tel 656 23 11

Pranko OÜ Punane 54, Tallinn, E–R 9–18

tel 632 75 22

Tireman OÜ Peterburi tee 58c, Tallinn, E–R 8.30–19.00; L 10–15

tel 605 60 90

Tireman OÜ Mustamäe tee 54, Tallinn, E–R 9–19

tel 654 76 50

Tireman OÜ Punane 6, Tallinn, E–R 9–18

tel 607 01 04

Tireman OÜ Tartu mnt 119, Tallinn, E-R 09:00 – 18:00

tel 605 10 66

Ettevõte peab rehvide utiliseerimise eest tasuma.

EHiTuS- JA LAMMuTuSJÄÄTMEd Ehitusjäätmete käitlusega tegelevad ettevõtted:

ATI Grupp OÜ, Peterburi tee 94, tel 622 4250

„Jäätmejaamad”) ja vastuvõtupunktis Rummu tee 2 (Pirita Selveri parkla) K 15.00–18.00, L 9.00–12.00.

Pirita Rummu tee 2 (Pirita Selveri parkla) L, P 10–15

Väikeelektroonika kogumispunktid asuvad Lasnamäe ja Sikupilli Prismade juures (sinna saab viia vaid väikseid elektroonikaseadmeid!).

Uue seadme ostmisel saab vana sama liiki sead-me jätta kauplusesse.

VANAd AuTorEHVidRehve saab eraisik tasuta ära anda

jäätmejaamades (vt jaotist „Jäätmejaamad”), kus võetakse korraga vastu kuni kaheksa rehvi;

MTÜ Rehviliit kogumispunktis aadressil Lõuna tee 49, Loo alev, Jõelähtme vald, tööpäe-viti 9–17, tel 5623 6697;

MTÜ Rehviringlus kogumispunktides, vt ht-rehviringlus.ee/kogumisvork.

Ettevõte peab rehvide käitlemise eest tasuma.

EHiTuS- JA LAMMuTuSJÄÄTMEdEhitus- ja lammutusjäätmed (betooni- ja tellis-kivitükid, puit, kipsplaadid jm) saab viia jäät-mejaama (vt jaotist „Jäätmejaamad”) või ehi-tusjäätmeid käitleva ettevõtte kogumispunkti:

ATI Grupp OÜ Peterburi tee 94h tel 622 4250 E-R 8−19, L 8−16

http://rehviringlus.ee/kogumisvork

34

jäätmete äraandmiseks tuleb pöörduda tank-la töötaja poole: Kivila 28, Sõpruse pst 261, Tammsaare tee 53, Vabaduse pst 158, Tondira-ba 1, Peterburi tee 38.

kASuTuSkÕLBMATud koduMASiNAdOlmeelektroonikat ja kodutehnikat (nt elekt-ripliit, külmkapp, televiisor, raadio, föön, par-del, pesumasin, tolmuimeja, mikser, triikraud) saab tasuta ära anda jäätmejaamades (vt jaotist „Jäätmejaamad”) ja vastuvõtupunktides:


K 15–18, L 9–12

Lasnamäe Betooni 7 (Refonda territoorium)

E–R 9–17, L 8.30–15.00

Tasub ka teada, et uue seadme ostmisel saab vana sama liiki seadme jätta kauplusesse.

VANAd AuTorEHVidVanu rehve saab eraisik tasuta ära anda jäätme-jaamades (vt jaotist „Jäätmejaamad”), kus võe-takse vastu kuni kaheksa vana rehvi korraga, ning MTÜ Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus ko-gumispunktides.

Pakendihai OÜ Silikaltsiidi 7, Tallinn, E–R 9–17

tel 5553 0101

Kummimatid OÜ

Lõuna tee 49, Loo alev, Jõelähtme vald, E–R 9–17

tel 5623 6697

Kuusakoski AS Betooni 12, Tallinn, E–R 8.00–16.30; L 8–15

tel 625 86 66

35

Abeteks Baltic OÜ

Kangru 8, Tallinn, E–R 9–18

tel 653 04 34

Autorehvid OÜ Linnu tee 12, Tallinn, E–R 9–19

tel 655 70 98

ERAA Rehvid OÜ

Paneeli 2, Tallinn, E–R 9–17

tel 56 650 491

Oscarrehvid OÜ Peterburi tee 90f, Tallinn, E–R 8.30–17.30; L 10–15

tel 621 56 27

Oscarrehvid OÜ Kadaka tee 1, Tallinn, E–R 8.30–17.30; L 10–15

tel 659 31 00

Oscarrehvid OÜ Pärnu mnt 139e, Tallinn, E–R 8.30–17.30; L 10–15

tel 654 51 11

Pranko OÜ Mustamäe tee 44a, Tallinn, E–R 9–18

tel 656 23 11

Pranko OÜ Punane 54, Tallinn, E–R 9–18

tel 632 75 22

Tireman OÜ Peterburi tee 58c, Tallinn, E–R 8.30–19.00; L 10–15

tel 605 60 90

Tireman OÜ Mustamäe tee 54, Tallinn, E–R 9–19

tel 654 76 50

Tireman OÜ Punane 6, Tallinn, E–R 9–18

tel 607 01 04

Tireman OÜ Tartu mnt 119, Tallinn, E-R 09:00 – 18:00

tel 605 10 66

Ettevõte peab rehvide utiliseerimise eest tasuma.

EHiTuS- JA LAMMuTuSJÄÄTMEd Ehitusjäätmete käitlusega tegelevad ettevõtted:

ATI Grupp OÜ, Peterburi tee 94, tel 622 4250

Slops OÜ Maleva 4 E-R 8−18.30, L 8−16 tel 666 3060

Ehitus- ja lammutusjäätmete vastvõtt on tasu-line teenus. Lisainfo www.tallinn.ee/ehitus-jaatmed.

kASuTuSkÕLBLikud riidEd, rAAMATud, MÖÖBEL JA koduTEHNikA

MTÜ Uuskasutuskeskus võtab tasuta vastu mööblit, kodutehnikat, riideid, raamatuid, köögi- ja muid tarbeesemeid, mänguasju ning muud, mis on veel korralik ja kasutuskõlblik. Kasutuskõlblikke ja puhtaid riideid võetakse vastu ka heategevusühingus Emma (Mulla 8), Päästearmees (Kopli 8) ning Humana kauplus-tes.

Lisateave veebilehtedelt www.uuskasutus.ee ja www.tallinn.ee/est/kasutatud-riided-8.

http://www.tallinn.ee/ehitusjaatmed

http://www.tallinn.ee/ehitusjaatmed

http://www.uuskasutus.ee

http://www.tallinn.ee/est/kasutatud-riided-8

36

(E-R 08:00-19:00, L 08:00-16:00)

OÜ Slops, Maleva 4, tel 666 3060 (E-R 08:00-18:30, L 08:00-16:00)

kASuTuSkÕLBLikud riidEd, rAAMATud, MÖÖBEL JA koduTEHNikAMTÜ Uuskasutuskeskus võtab ta-suta vastu mööblit, kodutehni-kat, riideid, raamatuid, köögi- ja muid tarbeesemeid, mängu-asju ning muud, mis on veel korralik ja kasutuskõlblik.

Kasutuskõlblikke ja puhtaid riideid võetakse vastu ka hea-tegevusühingus Emma (Mulla 8), Päästearmees (Kopli 8) ning Humana kauplustes.

Lisateave veebilehtedelt www.uus-kasutus.ee ja www.tallinn.ee/est/kasu-tatud-riided-2.

Kolatakso viib tasu eest teie kodust või ettevõt-test ära üleliigsed asjad.

JÄÄTMEJAAMAdJäätmejaamades võetakse eraisikutelt tasuta vastu:

z töötlemata puitu; z vanametalli; z plaste; z sorditud kive, betooni ja telliseid;

37

z paberit ja kartongi; z kasutuskõlblikku vanamööblit*; z biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (ta-suta ühelt toojalt päevas kuni neli 100-liit-

rist kotitäit); z kasutatud riideid (tasuta ühelt

toojalt päevas kuni neli 100-liitrist ko-titäit);

z sõiduautode rehve (tasuta kuni 8 rehvi korraga);

z elektri- ja elektroonika-jäätmeid (tasuta, sh külmi-kud ja telerid)**;

z pakendeid; z klaasi; z koduseid ohtlik-

ke jäätmeid.

* Kasutatud mööbli sei-sukorda hindab jäätmejaa-

ma klienditeenindaja. Ka-sutuskõlblikuks tunnistatakse

mööbel, mis on väga heas korras ja mida on võimalik suunata taaskasutus-

se koostöös MTÜga Uuskasutuskeskus. ** Tagastatavad elektroonikaseadmed peavad

olema komplektsed. Mittekomplektseid külmi-kuid võetakse vastu ainult tasu eest (10 €/tk).

Olmejäätmeid jäätmejaamas vastu ei võeta.

Jäätmejaama operaatori hinnakirja alusel võe-takse vastu eterniiti, sortimata ehitusjäätmeid ja kasutuskõlbmatut vana mööblit.


töötlemata puitu; vanametalli; plaste; sorditud ehitus- ja lammutusjäätmeid

(betoon, tellised, plaadid ja keraami-katooted, kipsi- ja isolatsioonima-terjal);

paberit ja kartongi; kasutuskõlblikku vana-

mööblit*; biolagunevaid aia- ja hal-

jastusjäätmeid (tasuta ühelt toojalt päevas kuni kuus 100-liitrist kotitäit);

kasutatud riideid (tasuta ühelt toojalt päevas kuni kuus 100-liitrist kotitäit);

sõiduautode rehve (tasuta kuni kaheksa rehvi korraga);

elektri- ja elektroonikajäätmeid (kül-mikud, telerid jms)**;

pakendeid; lehtklaasi; koduseid ohtlikke jäätmeid.

* Kasutatud mööbli seisukorda hindab jäät-mejaama klienditeenindaja. Kasutuskõlblikuks tunnistatakse mööbel, mis on väga heas kor-ras ja mida on võimalik suunata taaskasutusse koostöös MTÜga Uuskasutuskeskus.** Tagastatavad elektroonikaseadmed peavad olema komplektsed. Mittekomplektseid külmi-kuid võetakse vastu ainult tasu eest.

36

(E-R 08:00-19:00, L 08:00-16:00)

OÜ Slops, Maleva 4, tel 666 3060 (E-R 08:00-18:30, L 08:00-16:00)

kASuTuSkÕLBLikud riidEd, rAAMATud, MÖÖBEL JA koduTEHNikAMTÜ Uuskasutuskeskus võtab ta-suta vastu mööblit, kodutehni-kat, riideid, raamatuid, köögi- ja muid tarbeesemeid, mängu-asju ning muud, mis on veel korralik ja kasutuskõlblik.

Kasutuskõlblikke ja puhtaid riideid võetakse vastu ka hea-tegevusühingus Emma (Mulla 8), Päästearmees (Kopli 8) ning Humana kauplustes.

Lisateave veebilehtedelt www.uus-kasutus.ee ja www.tallinn.ee/est/kasu-tatud-riided-2.

Kolatakso viib tasu eest teie kodust või ettevõt-test ära üleliigsed asjad.


z töötlemata puitu; z vanametalli; z plaste; z sorditud kive, betooni ja telliseid;

37

z paberit ja kartongi; z kasutuskõlblikku vanamööblit*; z biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (ta-suta ühelt toojalt päevas kuni neli 100-liit-

rist kotitäit); z kasutatud riideid (tasuta ühelt

toojalt päevas kuni neli 100-liitrist ko-titäit);

z sõiduautode rehve (tasuta kuni 8 rehvi korraga);

z elektri- ja elektroonika-jäätmeid (tasuta, sh külmi-kud ja telerid)**;

z pakendeid; z klaasi; z koduseid ohtlik-

ke jäätmeid.

* Kasutatud mööbli sei-sukorda hindab jäätmejaa-

ma klienditeenindaja. Ka-sutuskõlblikuks tunnistatakse

mööbel, mis on väga heas korras ja mida on võimalik suunata taaskasutus-

se koostöös MTÜga Uuskasutuskeskus. ** Tagastatavad elektroonikaseadmed peavad

olema komplektsed. Mittekomplektseid külmi-kuid võetakse vastu ainult tasu eest (10 €/tk).

Olmejäätmeid jäätmejaamas vastu ei võeta.

Jäätmejaama operaatori hinnakirja alusel võe-takse vastu eterniiti, sortimata ehitusjäätmeid ja kasutuskõlbmatut vana mööblit.

Segaolmejäätmeid jäätmejaamas vastu ei võeta.Tasu eest võetakse vastu sortimata ehitusjäät-meid, sh eterniit hinnaga 30 €/m3 ja kasutus-kõlbmatut vana mööblit.

JÄÄTMEJAAMAdE ASukoHAd JA VASTuVÕTuAJAd

Suur-Sõjamäe 31a K, N, R 14−19;

L, P 10−15

Raba 40 (Pääsküla prügila territoorium) E, R 14−19; K 8–13, L, P 10−15

Paljassaare põik 9a K, N, R 14−19;

L, P 10−15

Rahumäe tee 5a T, K, N 14–19;E, L, P 10–15

Pärnamäe tee 36 T, K, N 14–19;E, L, P 10–15

Jäätmejaamad on suletud riigipühadel.

Aegna saare jäätmejaam töötab 1. juunist 30. septembrini L ja P 11–14, k.a riigipühadel.

38

Jäätmejaamade asukohad ja vastuvõtuajad

Artelli 15 K, N, R 14−19; L, P 10−15Suur-Sõjamäe 31a K, N, R 14−19; L, P 10−15Raba 40 (Pääsküla prügi-la territoorium)

E, R 14−19; K, L, P 10−15

Paljassaare põik 9a K, N, R 14−19; L, P 10−15

Jäätmejaamad on suletud riigipühadel ja püha-de-eelsetel tööpäevadel.


Tasuta võetakse vastu:

z vanametalli; z plaste; z sõiduautorehve (kuni 4 rehvi korraga); z elektri- ja elektroonikajäätmeid; z pakendeid; z klaasi.

Tasu eest võetakse vastu suurjäätmeid ja sega-olmejäätmeid.

ÜLdTEAVETallinna heakorra kohta leiate teavet veebilehelt www.tallinn.ee/heakord.

Kõigist silma riivavatest probleemidest või heakorra rikkumistest teatage palun kohe Tallinna munitsipaalpolitsei ameti korrapida-jale ööpäevaringsel telefonil 14 410 või e-posti aadressil [email protected].

Linna heakorda puudutavate probleemide ja küsimustega palume helistada linna abitelefonil 1345 (tavakõne hinnaga) või pöörduda lin-naosavalitsuse või keskkonnaameti poole.

Haabersti 640 4800, [email protected] 645 7200, [email protected] 645 7100, [email protected] Lasnamäe 645 7700, [email protected] Mustamäe 645 7500, [email protected] Nõmme 6 45 7305, [email protected] Pirita 645 7600, [email protected] Põhja-Tallinn 645 7040, [email protected] Tallinna 640 4572,keskkonnaamet [email protected]

39


Kõigist silma riivavatest probleemidest või hea-korra rikkumistest teatage palun kohe Tallinna munitsipaalpolitsei ameti korrapidajale ööpäe-varingsel telefonil 14 410 või e-posti aadressil [email protected].

Linna heakorda puudutavate probleemide ja küsimustega palume helistada linna abitelefo-nil 1345 (tavakõne hinnaga) või pöörduda lin-naosavalitsuse või keskkonnaameti poole.

Haabersti 640 4800, [email protected] 645 7200, [email protected] 645 7100, [email protected] Lasnamäe 645 7700, [email protected] Mustamäe 645 7500, [email protected] Nõmme 645 7305, [email protected] Pirita 645 7600, [email protected] Põhja-Tallinn 645 7040, [email protected] Tallinna keskkonnaamet

640 4572, [email protected]

http://www.tallinn.ee/heakord

mailto:munitsipaalpolitsei%40tallinnlv.ee?subject=

mailto:haabersti%40tallinnlv.ee?subject=

mailto:kesklinn%40tallinnlv.ee?subject=

mailto:kristiine%40tallinnlv.ee?subject=

mailto:lasnamae%40tallinnlv.ee?subject=

mailto:mustamae%40tallinnlv.ee?subject=

mailto:nomme%40tallinnlv.ee?subject=

mailto:pirita%40tallinnlv.ee?subject=

mailto:pohja%40tallinnlv.ee%20?subject=

mailto:keskkonnaamet%40tallinnlv.ee?subject=

38

Jäätmejaamade asukohad ja vastuvõtuajad

Artelli 15 K, N, R 14−19; L, P 10−15Suur-Sõjamäe 31a K, N, R 14−19; L, P 10−15Raba 40 (Pääsküla prügi-la territoorium)

E, R 14−19; K, L, P 10−15

Paljassaare põik 9a K, N, R 14−19; L, P 10−15

Jäätmejaamad on suletud riigipühadel ja püha-de-eelsetel tööpäevadel.


Tasuta võetakse vastu:

z vanametalli; z plaste; z sõiduautorehve (kuni 4 rehvi korraga); z elektri- ja elektroonikajäätmeid; z pakendeid; z klaasi.

Tasu eest võetakse vastu suurjäätmeid ja sega-olmejäätmeid.

39


Kõigist silma riivavatest probleemidest või hea-korra rikkumistest teatage palun kohe Tallinna munitsipaalpolitsei ameti korrapidajale ööpäe-varingsel telefonil 14 410 või e-posti aadressil [email protected].

Linna heakorda puudutavate probleemide ja küsimustega palume helistada linna abitelefo-nil 1345 (tavakõne hinnaga) või pöörduda lin-naosavalitsuse või keskkonnaameti poole.

Haabersti 640 4800, [email protected] 645 7200, [email protected] 645 7100, [email protected] Lasnamäe 645 7700, [email protected] Mustamäe 645 7500, [email protected] Nõmme 645 7305, [email protected] Pirita 645 7600, [email protected] Põhja-Tallinn 645 7040, [email protected] Tallinna keskkonnaamet

640 4572, [email protected]

40Trükitud 100% taaskasutatud paberile

2015

heakorra abc 2015

Documents