IKT kooliuuenduse katalüsaatorina

Kolmas loeng

I Millest räägime tänases loengus?

Kooli infosüsteem, kooli veebileht Erinevad õppimisteooriad

Kognitivism: Seymour Paper Konstruktivism: D.H.Jonassen

Ainete integratsioonist, üldõpe

Kooli infosüsteem ja kooli veebileht

Koolihaldustarkvara Extens on loodud Rootsi firma poolt( kasutusel 6

Euroopa riigi koolides) PHARE ISE ( ISE- Information Systems in

Education) programmi poolt finantseeritud Jagatud 150 Eesti koolile, nimekirja on kantud

aga ainult 132 kooli.Osteti 2000.a. (http://www.ise.ee/infosysteem/extens.htm)

Kooli infosüsteem Extens Juurutamine algas aastal 2001.a Õpetati välja pilootkoolide infojuhte Kahjuks Extens ei ole vabavara, kuid

kooli tunniplaani koostamise õpetust on võimalik lugeda Signe Vedleri lõputööst. http://www.ise.ee/infosysteem/

kasutati programmi gp-Untis

Kooli infosüsteem Extens sisaldas

Õpetajate ja õpilaste andmebaasi õpetajate tarifikatsiooni

Koolivahendite andmebaasi Näiteks kooli raamatukogu

Antud haldustarkvara oli avatud võimalustega! Siit kohe probleemid: Kõik andmebaasi osad ei tööta korralikult Info haldamine liiga keeruline

Kooli infosüsteem üheks väljundiks -> kooli veebileht

www.kmg.tartu.ee

Näiteid…

http://www.syg.edu.ee/index.htm

Näiteid…

http://www.lehmja.edu.ee/kool.html

Mida pakub üks kooli veebileht?Teeme väikese rühmatöö loengus!

Õpilastele Õpetajatele Koolitöötajatele Vanematele Vilistlastele Kohalikule

vallajuhile Ministeeriumi

töötaja

Kuidas tagada kõikide 7. huvigrupiinfovajadused?

Kes siis ikkagi loevad meie koolide kodulehekülgi?

Kokkuvõte :Kuidas hinnata kodulehekülge?

Milline on veebilehekülje eesmärk või mõte? Milline on tema funktsionaalsus? Liikumine. Kes on lehekülje autor,kas on võimalik

kontakti võtta loojaga või loojate grupiga? Kui tõene on esitatud materjal? Kas on

kaasaegne või vananenud? Kas kujundus ja esitusviis sobivad kokku?

Näiteks jutt eestikeelne, aga igal lehel on sõna HOME!

(loetavus,illustreeritus,esteetilisus,atraktiivsus)

Rahvusliku Meediauuringu ehk Eesti Meediauuringu (EMU) aruanne.Vt http://www.bmf.ee/internet/user_9901/JOON6.GIF

II Erinevad õppimisteooriad

Kognitivism – näeb õppimist sisemiste miniavastustena. 1970.a Seymour Paperti juhtimisel

loodi Massachusettsi Tehnikaülikoolis laste programmeerimiskeel LOGO.

LOGO on avatud õpikeskkond (konkreetsete faktide ja automaatsete protseduuride selgeks õppimine on asendunud eksperimenteerimise ideede rakendamisega)

Erinevad õppimisteooriad- Kognitivism

Õpetajarolli muutumine ( olla taustal, õhutada õpilasi looma ja avastama, pakkuda mõtlemist avardavaid ülesandeid)

LOGO ja selle kasutamismetoodikat on õpetanud Eno Tõnisson TÜ-st.

S.Papert ennustab, et kool kaob!? (Näiteks kui Ameerika kool ei suuda ülejäänud ühisk.tehnol. arenguga sammu pidada, muutub ta mittevajalikuks. Iseseisvad õpingud arvuti ja Interneti vahendusel,projektid,õppelaagrid jne.)

Erinevad õppimisteooriad- Konstruktivism

Konstruktivism hakkas 1990-ndatel aastatel populaarsust koguma.

Eristatakse 2 suunda: Õppimine kui individuaalne protsess Õppimine kui sotsiaalsest vastastikust mõjustusest

tingitud tunnetusprotsess Uued väljakutsed õpidisaineritele

( detailsete ettekirjutuste asemel, rakendada uusi paindlikumaid õpikeskkondi.Näiteks Interneti-põhised kursused või interaktiivne multimeedia-õpitarkvara)

Erinevad õppimisteooriad- Konstruktivism

Uued kontseptuaalsed mudelid – D.H.Jonassen (mida silmas pidada kaasaegse õpikeskkonna kujundamisel)1. tuge isikliku teadmuse” ehitamiseks”

(Construction)2. elulähedast ja tähendusrikast konteksti

(Contex) 3. suhtlemi- ja koostöövõimalusi

kaasõppijatega (Collaboration)

Konstruktivism - D.H.Jonassen Kolm C: (Construction, Contekst, Collaboration)

on õpidisaini nurgakivid praegu. Välja vahetatakse Ameerikas kirjaoskamatuse

lipukirjaks olnud Kolm R: Reading, (w)Riting,(a)Rithmetics (mida lugeda, kirjutada ja rehkendada)

Mured (kas ei heideta üle parda ka ootused, et iga in. lugeda ja kirjutada oskab - tähtsam on olla loov, reaalses elus toime tulla ja osata suhelda?

Lisaks veel audiovisuaalse (filmid,TV, multimeedia) kultuuri kasv kirjanduse arvelt

Kokkuvõte õppeteooriatest

1928 – 1998 a. 248 uurimusest andis ülevaate T.Russell: uute meediavahentite kasutamine ei andnud

olulist efekti (vt. No Significat Difference Phenomenon www.adlnet.org/documents/nosignificantdifference.htm

Probleemiks metauurimused, kus arvuti on järjekordne meediavahend (tulemused ei anna kasulikku infot, liiga laialivalguvad)

III Ainete integratsioonist

Kus on meie kooli nõrgad kohad? Nõrk koostööoskus teiste inimestega Rühmatöö hindamisel tekkivad

probleemid Kuidas tagada, kõikide rühmaliikmete

võrdne panus Õpilaste koostöö tunnis ( TK ja KT)

ajal karistatav

Ainete integratsioonist – raskuste kõrvaldamisest

Õpetajate motiveerimine (palgajärgud)

Toetus kooli juhtkonnalt Hirmu, kroonilise ajapuuduse,

oskuste vähesuse ja laiskuse likvideerimine

Iseseisva töö oskuse kasvatamine ja süvendamine õpilaste hulgas