Innovatsiooni juhtimine koolisMart Laanpere, TLÜ haridustehnoloogia keskuse juhataja

Internetijaht

Kus saab välismaal õppida haridustehnoloogiks 100% veebipõhiselt?

Leidke vähemalt 5 üldhariduskooli Eestist, kus töötab haridustehnoloog (lisaks GAG-ile ja Reaalkoolile)

Kuidas on omavahel seotud European Schoolnet’I LRE portaal ja Koolielu.ee?

Kes on haridustehnoloog?

Mis on innovatsioon?

Innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis.

Innovatsiooni kutsuvad esile ettevõtjad, kes sellisel moel tõukavad ja tekitavad majanduse arengut

Mis on olnud Eesti kõige edukam innovatsioon?

Teadus -> uus tehnoloogia -> innovatsioon

Näide: Siri

Innovatsiooni liigid

Tooteinnovatsioon: toodete, tehnoloogiate või teenuste väljatöötamine, uuendamine

Protsessiinnovatsioon: uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomine

Organisatsiooniline: uuendused juhtimises ja töökorralduses

Turundusinnovatsioon: turgude hõivamine ja laiendamine

Tooteinnovatsiooni näited

Apple tahvelarvuti iPad Pehme helkur

Protsessiinnovatsiooni näited

Amazoni e-raamatud E-klassipäevik

Organisatsiooniinnovatsiooni näited

Frantsiis AO: arvutijuhiload

Turundusinnovatsiooni näited

Rahvuspapud CompeTest

Loomine on hävitamine

Rakendusviisilt jaguneb innovatsioon veel ka: järk-järguline e. sujuv innovatsioon Radikaalne e. hüppeline innovatsioon

Disruptive technology: purustav e. turgurikkuv tehnoloogia

Näide: vinüülplaat > CD > mp3

Koolis: e-kool, e-õpik

Läbiv teema Tehnoloogia ja innovatsioon

Digitaalse õpitehnoloogia arengutsüklid

1960: õpitarkvara. Sisu ja tarkvara integreeritud, õpetaja asendaja, lineaarne disain (esitlus-harjutus-test)

1990: ühesõpe üle võrgu (CSCL). Õppematerjalid pole olulised.

1995: virtuaalsed klassitoad. 3D, tahvli ja pingiridadega

2000: õpihaldussüsteemid (LMS). Sisu lahutamine tarkvarast.

2005: personaalsed õpikeskkonnad (PLE). Remiks-kultuur

2012: uue põlvkonna lahendused tulekul.

Sotsiaal-tehnilised üleminekud

(Geels 2002)

Tehnoloogiline maastik

Sotsio-tehnilinerežiim / paradigma

Nišid

Sotsio-tehniline režiim on suhteliselt stabiilne

Katsetused ja areng toimub erinevates suundades, uued ideed akumuleeruvad

TurgTeadusPoliitikaTehnikaKultuur

Uued ideed koonduvad ja moodustavad uue dominandi

Uus konfiguratsioon teeb läbimurde, muudab režiimi

Uus režiim mõjutab tehn. maastikku

Muutused tehn. maastikul survestavad režiimi

Mobiilside põlvkonnad

Moodle s-kõver

Dialektiline vaade

TEES: peavoolu-lahendused ja lähenemised. E-õppes: õpihaldussüsteemid (LMS: Moodle, IVA)

ANTITEES: opositsiooniline peavoolule radikaalselt vastanduv lähenemine. E-õppes: PLE, sotsiaalmeedia

SÜNTEES: uus kvaliteet, uus vaade asjadele, põhineb nii teesi kui antiteesi parimatel omadustel. E-õppes: õpi-ökosüsteem.

Turgurikkuv tehnoloogia (iTunes, iPad) on tihtilugu dialektilise sünteesi näiteks

Õpitehnoloogia põlvkonnad

Tunnused 1.põlvkond 2.põlvkond 3.põlvkond

Tarkvara arhitektuur Õpitarkvara Õpihaldussüsteemid Õpi-ökosüsteemid

Pedagoogilised lähtekohad

Biheiviorism Kognitivism Teadmusloome

Sisu, õppematerjalid Integreeritud Lahutatud tarkvarast Dünaamiline, remiksitav

Peamised lubavused Drill-harjutused, testid

Õppematerjalide jagamine

Looming, koostöö

Ligipääs Arvutiklass Arvutiklass, arvuti ja internet kodus

Igal pool: mobiilne personaalne seade

Digitaalsed õpisüsteemid: mõistete korrastamise ja suhestamise katse

Võrguvälisedõpisüsteemid Võrgupõhised

õpisüsteemid

Virtuaalsed õpikeskkonnad

Veebipõhised õpihaldussüsteemid

Digitaalsed õpi-

ökosüsteemid

Miks “ökosüsteem” ja mitte “keskkond”?

Õpikeskkond: samuti bioloogiast laenatud metafoor, sobis industriaalajastu kooli, sisaldab “antut” (mida õpilane ja õpetaja ei saa muuta)

Ökosüsteem koosneb kahest osast: biootiline (eluskooslused, liigid) ja abiootiline (elukeskkond: veestik, mullastik, õhustik, valgus). On isereguleeruv, põhineb liikide koostööl ja konkurentsil (niššide ja energia nimel). Nt. Soo kui ökosüsteem

Digitaalne ökosüsteem: omavahel seotud/interaktsioonis digitaalsed “liigid” (teenused, vahendid, kasutajate kogukonnad) ja nende keskkond (kultuur, majandus, institutsioonid, regulatsioonid). Energia = tähelepanu, aeg

Rogers: innovatsiooni difusioon

Teooria kaks peamist komponenti: uuenduse omaksvõtu viis etappi ja inimeste jagunemine uuendusmeelsuse alusel viide kategooriasse

Uuendusmeelsuse jaotumine

Innovatsiooni juhtimise meetmed

Simulatsioonimäng innovatsiooni difusiooni teemal koolis

Vt. http://www.indiana.edu/~simgame/beta/dsg.html

Tegevused: vestlus, abipalve, pilootprojekt, koolikülastus, trükitud õppematerjalid, esitlus, demo, töötuba (enda või eksperdi poolt), ajaleht, administratiivsed meetmed, konfrontatsioon

Võtmeisikud: koolijuht, arvamusliidrid, ainesektsioonide juhid

Diffusioon: lõunalaua-seltskonnad, hobiringid, ainesektsioonid, töörühmad, sotsiaalvõrgustik

Kuus mõttemütsi (E. de Bono)

Arutlege GAG-i poolt väljakuulutatud iPadi-eksperimendi teostatavuse, kasuteguri, võimalike ohtude ja juurutamisstsenaariumide teemal, kasutades kuue mõttemütsi meetodit.

Igaüks peaks sõna võtma vähemalt 3 erineva mütsiga. Üks rühmaliige juhib arutelu, teine dokumenteerib

Mütside tähendused

Valge müts: objektiivsed/neutraalsed seisukohad, faktid

Must müts: kriitiline lähenemine

Kollane müts: positiivsete külgede esiletoomine

Roheline müts: konstruktiivsed ettepanekud

Punane müts: emotsionaalsed, subjektiivsed seisukohad

Sinine müts: tähele- ja ettepanekud arutelu protsessi kohta