kOLLEEgiuMi LiikMEd

Madis VõõrasKolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos)Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei HõbemägiEesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektoraleksei@emliit.ee

Arvi HamburgEesti Inseneride Liit, presidentarvi.hamburg@gaas.ee

Sirje Potisepp Eesti Toiduliidu juhataja sirje@toiduliit.ee

Enno LendTallinna Tehnikakõrgkool, rektorenno@tktk.ee

Priit KuluTTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaanpriit.kulu@ttu.ee

Aleksandr MiinaMTÜ Lean Enterprise Estonia asutaja, Tallinna Tehnikaülikooli doktorantaleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis VirkebauEesti Tööandjate Keskliit, volikogu liigeinfo@textile.ee

Ain VeskiväliEAS, Ettevõtete võimekuse divisjoni tööstusvaldkonna juhtain.veskivali@eas.ee

inseneeria kolleegium

E sikaanel on illustratsioon elektriauto laadimisseadmest.

Esikaane kujundus Taivo Org.

Esikaane foto

Peatoimetaja Mati Feldmannmati.feldmann@inseneeria.eeTel. 56 616 262

Korrektor Triinu Tamm

November 9/2011 (37)

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Kujundaja Taivo Org

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

ReklaamRando Mäeotsrando.maeots@inseneeria.eeTel. 687 9101

Väljaandja Director Meedia OÜEndla 90-1, 10614 TallinnTel. 625 0940, 56 616 262

TIRAAŽ9000

Trükk Reusner

impressum

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Loe ja kommenteeri! http://inseneeria.eas.ee

Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja

http://inseneeria.eas.ee http://inseneeria.eas.ee

juhtkiri

pÜHa ELMO tuLEd

Mati FELdMann,Inseneeria peatoimetaja

Selles Inseneerias on pikem kaanelugu elektriautodest. Kirjutavad umbes 10 erinevat allikat ja jutt käib elektro-

mobiilsuse erinevatest aspektidest. Pidasime kõike seda vajalikuks, et tutvustada teemat ja loodetavasti hajutada veel eksisteerivaid hirme.

Ühine nimetaja nendele lugudele on see, et elektromobiilsus muudab tootmise väär-tusahelas (maailma mastaabis ja Eesti mas-taabis) tükk maad rohkem kui elektriautode hind korda elektriautode arv. Sest välja ehi-tatakse kiire ja aeglase laadimise taristu, ko-dud vajavad laadimisseadmeid, elektriautosid hakkab teenindama nutivõrk, luuakse uusi mobiililahendusi, elektriautode vanad akud pakuvad huvi alternatiivenergia salvestitena jne. Tootmise ja teeninduse väärtusahelas tekivad uued võitjad ja uued kaotajad – vii-maste hulgas on need, kes küünte ja ham-mastega traditsioonilisest kinni hoiavad. Ja esimeste hulgas üldjuhul need, kes kõige kiiremini reageerivad.

Eesti saab oma elektromobiilsuse prog-rammi ehk Elmoga positiivset rahvusvahelist PRi. Eesti on juba muljet avaldanud Mitsu-bishi Corporationile. Kui Elmo kavandatud mahus rakendub, võib Eestist saada, elanikke arvu arvestades, kõige elektromobiilsem riik maailmas. Ekspluateerigem seda hinnalist aktivat targasti.

Kas see, mis praegu Elmo raames toimub, on innovatsioon? On küll, ja mastaapne. Aga mis siis, kui tuleb karm talv ja akud jõuetuks jäävad? Vastus: kui meil on midagi kehvasti, siis on kohe platsis võrdlus Soome ja Rootsiga – kuidas nemad saavad, olles meist praegu elektromobiilsuse poolest ees? Olgu ka see-kord – kas sealsed talved on pehmemad?!

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

Fookuses

06 Elektriautod kujundavad ümber auto-tööstuse kogu väärtusahela

09 Nutiautod hakkavad sõitma nutivõrgus

12 Saastekvootide eest elektri-autod ja laadimistaristu

14 Eesti teedele lisandub tuhatkond elektriautot

17 Valida on tava-, poolkiire ja kiirlaadimise vahel

19 Elektrisõidukid – Eesti uus äri võimalus

22 Schneider Electric ja EMT avasid esimese elektriautode kiir laadimispunkti Balti riikides

Energeetika tulevik

24 Säästulamp toob kaasa uued probleemid

Eesti masinatööstuse liit - 20

27 Eesti Masinatööstuse Liit 1991–2011

Eesti masinatööstuse liit - 20

29 Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse uued ärimudelid

Tootmissisendid

34 Ajaloo õppetunnid

Disain

36 Portfolio Café oli abiks enese-väljendamisel ja raha teenimisel

Eesti f irma

40 TIKI kui haagise sünonüüm

Insenerikutse

43 Avati TTÜ tudengimaja

Huvitav lahendus

44 Töö laseriga käib valguse kiirusel

Intervjuu

46 Eesti Teadus-agentuur võtab üle alusteaduste rahastamise

Uus seade

48 Kivilihvi pink teeb miljoneid mustreid

Huvitav lahendus

50 Kõrgendatud kasu-teguriga alalispinge-muundur alternatiivse-tele energiaallikatele

Konverents / Mess

52 EMO Hannoveris – rohkem kui tööpingid

54 Summary

SISUKORD / JUHTKIRI 3

foto: ÄriPÄEv

uuDisED / KrooniKa4

9/2011 (37) Pilt: BilfingEr

tuuleenergia alandab elektri hinda

EEsti tuulEEnErgia assotsiatsiooni

KÜMnEnDa aastaPÄEva tÄhistaMisE

raaMEs toiMus 20.–21. oKtooBril 2011

tallinnas Koostöös rootsi tuulE-

EnErgia assotsiatsiooniga tuulE-

EnErgia KonvErEnts.

Algselt vaid infovahetusena planeeritud seminar kasvas rahvusvaheliseks tuule-energia konverentsiks ning kahe päeva

jooksul külastas üritust hinnanguliselt üle 150 osaleja. Lisaks kohalikele kuulajatele oli osavõt-jaid Rootsist, Soomest, Lätist, Leedust, Saksa-maalt, Belgiast ja Taanist; üle poole ettekanne-test olid samuti välisesinejatelt. Räägiti nii ava-mere tuuleenergiast, väiketuulikutest, inimeste poolehoiust ja vastuseisust tuuleparkide rajami-sele ning ka tuuleenergiast kui pikas perspektii-vis elektrihinna alandajast.

Konverentsi eel kohtusid Eesti, Rootsi ja Soome tuuleenergia assotsiatsioonid, et leppida kokku tulevases koostöös piirkonna tuuleenergia valdkonna arendamisel. Koosolekul viibis esinda-ja Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioonist (EWEA) ning konverentsi osaliselt rahastanud koostööagentuurist Swedish International Deve-lopment Cooperation Agency (SIDA). Ühiselt ot-sustati, et kuna Läänemere piirkonna riikidel on tuuleenergia arendamises suur potentsiaal, tuleb leida viise, kuidas seda rakendada. http://www.tuuleenergia.ee/konverents/kokkuvote/

tallinnas kogunesid maailmakuulsad maastikuarhitektid

2.–4. novEMBrini 2011 toiMus tallinnas EsMaKorDsElt rahvusvahE-

linE MaastiKuarhitEKtuuri KongrEss „MinD thE gaP. lanDsCaPEs for

a nEW Era“. EEstis toiMunuD tÄhtsÜnDMus Pani algusE EurooPa

iga-aastastElE KongrEssiDE sarjalE. KongrEssi KorralDas EEsti

MaastiKuarhitEKtiDE liit.

dust. “Kongressi eesmärgiks oli kogu-da kokku erineva taustaga spetsialis-tid ning võimaldada neil jagada koge-musi, kuidas tagada inimeste elu kva-liteeti stiihiliselt arenevates linnades,” lisas Marques.

Sulev Nurme, Eesti Maastikuarhi-tektide Liidu asutajaliige, pikaajalise kogemusega õppejõud ja praktiseeriv maastikuarhitekt, lisas omalt poolt: “Loodan, et sellise mastaapse ürituse toimumine Eestis oli alus avalikule arutelule, mille tulemuseks on edukas koostöö maastikuarhitektide ning teise erialade esindajate, nagu insene-rid, arhitektid ja disainerid, vahel.”

httP://WWW.Efla2011.CoM/

Kongressil osalesid nii esinejate kui külalistena maailmakuul-sad oma ala tipptegijad. Pea-

esinejatena astusid üles Jan Gehl Taa-nist, Mary Bowman USAst, Elias Torres Hispaaniast, Antje Stokman Saksa-maalt ja Sulev Nurme Eestist. Kokku esines Tallinnas rahvusvahelisel kong-ressil enam kui 70 oma ala tuntud ja tunnustatud spetsialisti üle maailma.

“Kongressi teemad tõstatasid arutelu kitsaskohtadest linnastruktuu-ris, elu- ja elamiskvaliteedist ning esi-nejad ja osalejad otsisid ühiselt neile väljakutsetele lahendusi,” selgitas Bruno Marques, konverentsi peakor-raldaja Eesti Maastikuarhitektide Lii-

uuDisED / KrooniKa4

BilfingEr BErgEri juhtiMisEl hiiglasliKE BEtoonvunDaMEntiDE valaMinE roEDsanD 2 avaMErE tuulEPargi tarBEKs

linxdatacenter avas Peterburis ühe suurima serverikeskuse

rahvusvahElinE sErvEriKEsKustE ja tElEKoMMuniKatsioonilahEn-

DustE PaKKuja linXDataCEntEr avas oMa MooDsa sErvEriKEsKusE

PEtErBuris, Mis on vEnEMaal oMataolistE sEas ÜKs suurEMaiD ja

KaasaEgsEMaiD.

pindala on 9000 ruutmeetrit, mis ületab keskmise serverikeskuse pinna 18-kordselt.

Keskus suudab teenindada kuni 17 miljonit klienti, ning arvestades 12-megavatist võimsust, võiks see iga-päevaselt energiaga varustada 30 000 majapidamisega linna.

Lisaks senisele innovaatilisele Moskva-keskusele laieneb turul 11 aastat tegutsenud Linxda-

tacenter nüüd Venemaa loodepiirkon-da, tuues kaasa tipptasemel uuendusi.

Tier 3 nõuetele vastav Linxda-tacenter asub Peterburi Sky-Trade Business Centeris. Serverikeskuse

fooKusEs6

fotoD: tootjaD, istoCKPhoto, fisKEr-KarMa ProDuCtions, EMt, sChnEiDEr, autoriD

elektromobiilne eesti:

Eelmisel aastal müüdi

maailmas ligi 78

miljonit autot, sh 58

miljonit sõiduautot.

nendest ainult paar-

kümmend tuhat olid

akutoitel sõitvad

elektriautod.

ELEktriautOd kuJundavad ÜMBEr autOtööstusE Ja kaMEiE vÄÄrtusaHELa

PilDiD on illustrEEriva isElooMuga, alliKas httP://WWW.CarvEgasus.CoM/2011-fisKEr-KarMa-ProDuCtion.htMl/2011-fisKEr-KarMa-ProDuCtions

fooKusEs 7

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Lauri MatsuLEvitŠ, Arengufondi arenguseire divisjoni ekspert

Nad on kallid, laadimiskohti napib, talvel jääb hätta, aku ei kesta – selline pessimismi foon saadab

elektriautode debatti. Samas pakuvad eri-nevad analüüsimajad, et kümne aasta pä-rast võiks elektriautode müük olla juba üle 3 miljoni sõiduki aastas. Ning optimist-likumad prognoosid näevad, et hübriidide ja elektriautode osakaal Euroopas müüda-vate autode seas võiks 15 aasta pärast ula-tuda 50 protsendini. Autotööstuse väärtus-ahelasse loob see ühelt poolt uusi nišše ning teiselt poolt lahjendab käibeid mit-metes traditsioonilistes tegevusvaldkonda-des.

Praegu on jäme ots veel valitsuste käes

Seni on elektromobiilne ökosüsteem arenenud ikkagi riikide toel ning ilmselt jäävad valitsused mõneks ajaks peamiseks eestvedajaks sellel turul – regulatsioonide, maksuerisuste, ostutoetuste ja infrastruk-tuuri arendamise kaudu.

Kriisijärgsetes stiimulpakettides eralda-sid valitsused kogu kolmetriljonilisest po-tist “madala süsinikuemissiooniga” autode ja infrastruktuuri toetuseks 18 miljardit dollarit. Täpsuse huvides tuleb möönda, et mõnes riigis, näiteks Hiinas, tähendas “madal süsinikusisaldus” ka väikeseid sise-põlemismootoreid, kuid ometi näitab see poliitilist tahet muuta transport ökonoom-semaks ja keskkonnasõbralikumaks. Ning mida suuremad on riikide investeeringud ja pühendumus, seda pöördumatumaks see protsess muutub.

Samas ei ole elektromobiilse ökosüs-teemi ehitamine pelgalt keskkonnapoliiti-line ettevõtmine. Riigi seisukohast hõlmab elektromobiilsus erinevaid valdkondi, sh keskkonnapoliitikat, majandus- ja innovat-sioonipoliitikat, transporti, linnaplaneeri-

mist. Uus turg loob uusi ärivõimalusi ning see nõuab vastavate võimekuste arenda-mist, et sellel turul ennast ka pakkuja ning tootjana kehtestada.

välismaal noorte huvi auto omamise vastu väheneb

Elektromobiilne ökosüsteem tähendab märksa rohkemat kui ainult elektriautod. Tegelikult on sellega muutumas kogu transpordi kontseptsioon.

Traditsiooniliselt ei ole auto pakkunud ainult transpordi funktsiooni. See on nii mugavus- kui ka edevuskaup, mille omamist ei määra niivõrd vajadus kui tahtmine. Ent tuleviku autoomanike eelistused muutuvad. Konsultatsioonifi rma Roland Bergeri uurin-gu järgi on näiteks Saksamaal noorte huvi autode ja auto omamise vastu pidevalt vä-henenud. Autoga sõitmise või selle omami-se asemel on üha eelistatumad transpordi-vahendid jalgratas, ühistransport või ühisau-to. Just ühisautode ja mobiilsusteenuse

Elektromobiilse öko-

süsteemi tulekuga

on tegelikult muutu-

mas kogu transpordi

kontseptsioon.

Pilt on illustrEEriva isElooMuga, alliKas httP://PortugalDrEaMCoast.CoM/En/2011/04/BigPlanEt-on-MoBi-E-roaDshoW-in-sEtuBal/

fooKusEs8

pakkujate (mobility integrators) elektrisõidu-kid tulevad kõigepealt tänavale.

Iisraeli Better Place, Taani ChoosEV, Autolib Pariisis või Google’i Gfl eet koos laadimisvõrgustikuga on vaid mõned näited ärimudelitest, kus väärtuspakkumine tarbi-jale ei ole auto kui selline, vaid mobiilsus. Just Google väitis septembris, et on maail-ma suurim elektriautode laadimispunktide operaator 200 laadimispunktiga, millele on lisandumas veel 250. Rohelisus on osa kor-poratiivsest identiteedist ning elektriautod aitavad seda kujundada. Googleritele ehk fi rma oma töötajatele on laadimine muidu-gi tasuta.

Elektriauto toob kaasa uued võitjad ja kaotajad

Elektromobiilne ökosüsteem loob traditsiooniliste valdkondade nagu mooto-rite, kütuste ja järelhoolduse kõrvale täies-ti uusi nišše, mida on varem autondusega vähe seostatud, aga kuhu on võimalik sise-neda ettevõtetel väljaspool harjumuspärast autotööstust – elektritanklate operaatorid, elektrienergia müüjad, akude tootjad, mobiilsuslahenduste pakkujad, IT lisatee-nuste müüjad.

Ärikeskkond elektriautonduses alles kujuneb ning paratamatult tähendab see ka autonduses ringleva raha ümberjaga-mist. Aastal 2020 võib elektromobiilne väärtusahel võita naftapõhise arvelt auto eluea jooksul keskmiselt 20 000 dollarit

hiina on peamisi liitiumakude tootjaid

Paradoksaalsel kombel on Hiina – maailma kõige suurem saastaja, üks init-siatiivikamaid riike elektriautonduses. Ühelt poolt lükkab seda tagant riigi

enda kasvav autoturg. Kui praegu on Hiinas 40 autot tuhande elaniku kohta, siis aastaks 2025 on neid juba 200. Küsimus on, kas see kasv toimub selliselt nagu Euroopas või Ameerikas pärast II maailmasõda? Puhas õhk on ressurss, mis Hiina suurlinnades juba praegu viimseni ära kasutatud ning see seab autostu-misele piirid.

Teiselt poolt on Hiinal juba praegu eelised, mis lubavad end globaalses elektromobiilses väärtusahelas maksma panna. Hiina on maailmas peamisi liiti-umakude tootjaid; samuti on Hiina maailma suurim muldmetallide, sh neodüümi tootja. Viimane on elektriautodes kasutatavate püsimagnetmootorite peamisi komponente ja moodustab mootorite hinnast umbes kolmandiku.

Seetõttu on Hiina valitsuse motivatsioonipaketid ostjatele ning toetused autotootjatele fokuseeritud just akudel elektriautode tehnoloogiale – selles valdkonnas on lihtsalt kõige paremad eeldused läbi lüüa, eriti tingimustes, kus näiteks hübriidautode tootmises on suured tegijad liiga kaugel ees.

Portugal on Euroopa laadimisvõrgu eesrindlane

Maailma esimese kogu riiki katva elektromobiilse taristu terviklahenduse lõi Portugal. Nende MOBI.E näol on tegemist avatud platvormil põhineva

laadimisvõrgustikuga, kus saavad osaleda erinevad elektrimüüjad ning -tanklad. Kõige keskel on arvelduskeskus, omamoodi clearing house, mis väljastab klien-tidele laadimisteenuse eest arveid ja tagab selle, et raha jõuaks müüjatele ja teenuste pakkujatele.

Huvitavamatest lahendustest on näiteks nutitelefoni rakendus, mis lubab leida lähima vaba tankla ja selle ka broneerida ning hiljem reaalajas laadimis-protsessi jälgida. Pilootfaasis hõlmab Portugali võrgustik kokku 1300 tavalaadi-jat ning 50 kiirlaadijat. Kogu võrgu arendamisel on silmas peetud ka selle eks-porditavust teistesse riikidesse. Esimene, kes Portugali lahenduse üle võtta tahab, on Malta.

soomes on elektritransport majanduse kasvumootor

Soome on hea näide sellest, kuidas muu maailma prioriteedid on enda äri-võimalusteks mõtestatud. Innovatsioonifondi Tekes koostatud Soome ro-

helise kasvu raportis “Towards Green Growth” on just elektritransport defi nee-ritud kui üks majanduse kasvumootor, mis pakub ettevõtetele ärivõimalusi ning mida võtta innovatsioonipoliitika fookusesse.

Eeldused on paljulubavad ning juba praegu on Soomes terve rida elektro-mobiilses väärtusahelas oma koha leidnud tööstusettevõtteid – Soomes toode-takse nii elektriautode tankimisseadmeid (Ensto), akusid (European Batteries) kui ka Fiskeri sport-elektriautosid (Valmet Automotive).

riikide näited elektromobiilsuse vallas

uus kogemus

fooKusEs 9

elektromobiilne eesti:

nutiautOd Hakkavad sÕitMa nutivÕrgus

JÜri JaaksOn, elektroonikainsener

Eestis õnneks ei ole infrastruktuuri olukord nii hull kui maailmas keskmiselt, kuid omad korrektiivid

tuleb teha siingi. Tuleviku elektriautod kasutavad igat nutivõrkude poolt potent-siaalselt pakutavat funktsionaalsust: and-meside, mõõtmine, reaalajas andmehaldus ning analüüs ja koormuste jaotuse auto-

JÜri JaaksOn, elektroonikainsener

E

Elektriautode teine tulemine on heas kooskõlas

energiafi rmade vajadusega vahetada välja vanad

mõõteseadmed ning muu infrastruktuur. uute,

tehnoloogia viimase sõna järgi ehitatud elektriauto-

de – miks mitte nimetada neid ka nutiautodeks –

laadimine suuresti pärast teist maailmasõda ehita-

tud 60 aastat vana infrastruktuuri kasutades tekitab

süsteemis suuri täiendavaid koormusi.

matiseerimine. Nii üks kui teine tunduvad olema juba lähitulevikus möödapääsma-tud.

Elektriautode ostjad peavad üldjuhul tegema oma koduses elektrisüsteemis muudatusi ning ka energiafi rmad peavad elektriautode laiemal levimisel tegema oma ülekandevõrkudes arendustöid. Kui investeeringud on igal juhul vajalikud, siis on mõistlik liikuda pikemate sammudega ning investeerida nutivõrkudesse.

iga elektriauto kohta. Enim kaotavad mootorikütuste toot-

jad – 13 000 dollarit, kelle arvelt võidavad elektri tootjad ja müüjad. Suurimad võitjad elektromobiilses ökosüsteemis on 11 000 dollariga komponentide, sh akude ja elektrimootorite tootjad.

Ent see ei tähenda, et traditsioonilised autotootjad või tanklaketid uute tegijate poolt välja süüakse – kõik sõltub sellest, kui hästi nad suudavad kohaneda ja kui aktiivselt nad ise uut elektromobiilset väärtusahelat kujundavad. Osa sellest ümberjagamisest toimubki ettevõtete sise-selt sedamööda, kuidas praegused auto-tootjad või kütusemüüjad end elektromo-biilsele ökosüsteemile ümber profi leerivad – bensiinimüüjad elektrimüügile, auto-tootjad elektriautodele jne.

arengufondi blogi fututuba.ee valgustab

Eestil on seni autotootmisega vähe pistmist olnud. Küll aga on Eestis olemas võimekus näiteks elektriseadmete või süsteemi toimimiseks vajalike IT-teenuste osas. Kasumlikumad võimalused elektro-mobiilses ökosüsteemis asuvadki just väljaspool autode tootmist – kaks kol-mandikku elektriautode väärtusahelas loodud kasumist teenitakse lisa- ja mo-biilsusteenuste ning fi nantseerimislahen-dustega elektriautode ostuks.

Eesti elektriautode initsiatiiv pakub peale uute transpordivõimaluste Eesti ettevõtetele platvormi võimekuste välja-arendamiseks elektromobiilses ökosüstee-mis. Me ei tea, milliseid läbimurdeid saavutatakse tehnoloogias näiteks viie aasta pärast ja kui kiiresti need turule jõuavad. Kuid loodav infrastruktuur lu-bab uusi ärivõimalusi arendada ja õppi-da. Eestis on neid võimalusi tutvustanud ka Arengufondi blogi fututuba.ee, mis põnevatest ning kõiki ja kõike mõjutava-test maailma trendidest kirjutades on ühe teemana fookusesse võtnud elektri-autonduse. Ning Arengufondi portfelliet-tevõte NOW! Innovations toimetab ühes maailma kõige elektromobiilsemas pai-gas Kalifornias, pakkudes seal mobiili-maksete lahendusi autosse tangitud elektri eest maksmisel.

fooKusEs10

tekivad uued tootjad ja tarbijad – prosumer’id

Tehnoloogiliste lahenduste kasutusele-võtmisest olulisemgi on paradigma muutu-mine inimeste mõtlemises. Tarbijate käitu-mine ja mõtlemine peavad paraku igal ju-hul muutuma. Enam ei olda ainult elektri-energia tarbijad, vaid avaneb uus võimalus elektrienergiat toota ja salvestada.

Inglise keeles on sellele kasutajarüh-male jõutud välja mõelda hea nimi: pro-sumer (producer + consumer, tootja ja tarbi-ja). Kuidas seda muudatust aga meie kõigi teadvusesse viia? Nutivõrke planeerivad fi rmad peavad paradigma muutust nii oluliseks, et palkavad eraldi suhtekorralda-jad ning turundajad tarbijatele suunatud tööd tegema, et tehtavast investeeringust maksimaalselt kasu oleks. Samuti selleks, et kasutajate vastuseisu uuendustele vä-hendada. Kuna nutivõrkudesse tehtavad investeeringud tahes-tahtmatult tõstavad võrgutasusid, siis on oluline uuest tehno-loogiast välja pigistada maksimum ning lokaalse elektritootmisega elektriarvete suuremaks paisumist pidurdada. Elektriar-vete vähendamine õnnestub ilmselt vaid üksikutel mikrotootjatel ja sellist illusioo-ni levitada oleks lapsik.

Elektri nutiautod stabilisee-rivad elektri nutivõrku

Nutivõrkude üks esialgsetest ideedest oli energiatootmise hajutamine ja lokaalse (kogukonnad, külad, kodud) energiatoot-mise toetamine. Selles segmendis on aga peamisteks energiatootmise viisideks tuu-le- ning päikeseenergia muundamine elektrienergiaks.

Nende energiatootmise viiside miinu-seks on ebastabiilsus. Kui ikka tuult ja päikest ei ole, siis ei ole ka energia toot-mist. Elektriautod, õigemini nende akud, annavad siin olulise stabiliseeriva teguri süsteemi juurde. Ma usun, et elektriautode liitmine süsteemi saab olema üks olulise-maid samme nutivõrkude edasises aren-gus. Ameerikas läbi viidud uuring näitas, et perekond kasutab ühte autot keskmiselt ühe tunni jooksul päevas. Eestis, kus auto-sid pereliikme kohta nii palju ei ole, on see suhtarv tõenäoliselt teistsugune, kuid suu-rusjärk jääb igal juhul samaks. Seega ena-

miku ajast elektriautod ei tööta, vaid seisa-vad jõude.

Elektriautod on puhver elektrikatkestuste korral

Elektroonikainsenerina jagan seisu-kohta, et aku laadimine soodusajal ja akusse laetud energia võrku tagasimüümi-ne tippajal on mõttetu, kuna saadav tulu ei kata aku amortisatsiooni ja sellest tule-nevat mahtuvuse vähenemist. Kuni küm-nekonnast elektriautost koosnevat süstee-mi vaadates on see tõesti nii. Kuid kui süsteemis on sadu või isegi tuhandeid elektriautosid ja näiteks tuulegeneraatori-te ning päikesepaneelide suurusjärk jääb

kõvasti alla, hajub süsteemi stabiliseerimi-se koormus kõigi elektriautode vahel ühtlaselt ning siinkohal ei söanda ma enam väita, et see oleks mõttetu. Üksiku elektriauto akut see märkimisväärselt ei mõjuta, kuid kogu süsteemi stabiliseerimi-sele annavad kõik oma väikese panuse ning suures pildis on lokaalne energia tootmine stabiliseeritud.

Lisaks annab elektriauto aku teatava kindluse elektrikatkestuste ajaks. Valdav osa meie igapäevasest elutegevusest eeldab elektri olemasolu. Isegi gaasipliidiga süüa tehes on vajalik, et köök oleks valgustatud. Nutivõrgud ja nutiautod saavad tulevikus olema lahutamatud. Kindlasti lisandub sellesse süsteemi veel elemente. Näiteks elektriautodes amortiseerunud akud, mis on kaotanud ca 50% oma mahtuvusest, on tulevikus edukalt kasutatavad lokaalse

energiatootmise stabiliseerimiseks ning siis juba täies mahus ja ilma vajaduseta neid päevase sõidu jaoks säästa.

Domineerima jääb ikkagi aeglane tavalaadimine

Nutiautode laadijaid on mitut sorti, kuid need jagunevad laias laastus kiir- ja tavalaadijateks. Esimeses lähenduses panus-tatakse täna küll avalike kiirlaadijate võr-gustikele, kuid peamised elektriautode laa-dimised tehakse tulevikus ikkagi kodudes või päeval kontorihoonete parklates, kasu-tades tavalaadijaid. Maanteedel ning mujal avalikus ruumis olevate kiirlaadijate kasu-tamine ei saa olema valdav. Kiirlaadijate võrgustikul on esmajärjekorras psühholoo-giline mõju, tõstmaks meie turvatunnet elektriautode kasuks otsustamisel. Mõni-kord ka kindlasti päästavad meid teele jää-misest, kui pikem sõit on ette võetud.

Minu veendumus põhineb paaril fak-til. Esiteks elektriautode tootjad ise ei soovita kiirlaadijaid väga tihti kasutada, kuna need vähendavad akude eluiga. Akud aga on täna ja lähemas tulevikus elektriau-tode kõige kallim osa. Suurem osa inimesi ei käitu oma vara hävitaval moel, kui see vähegi nende elustiili sobitub. Üle 90% meie igapäevastest sõitudest kodu ja töö vahel jääb juba tänaste elektriautode päe-vase läbisõidu tegevusraadiuse sisse. Teh-noloogia areneb ning juba on infot, et peatselt on saadaval elektriautod, mille tegevusraadius ulatub pea tuhande kilo-meetrini. See vähendab kiirlaadijate vaja-duse peaaegu nullini.

laadijate pistikud on juba standardiseeritud

Uute elektriautode kasutajatega läbi viidud uuringud (“Experiencing Range in an Electric Vehicle: Understanding Psycho-logical Barriers,” Chemnitz University of Technology) kinnitavad seda arvamust. Mitusada vastset Cooper Mini E elektriau-to kasutajat oli jälgimise all pool aastat. Vaid 10% elektriautode kasutajatest kasu-tas avalikke kiirlaadijaid rohkem kui korra kuus! 50% sihtrühmast ei teinud seda aga poole aasta jooksul kordagi!

Elektriautode tootjad ning laadijate tootjad on juba suutnud kokku leppida

fooKusEs 11

laadijate pistikute standardite osas. Praegu töötatakse välja andmevahetuse standar-deid, et autod ning laadijad suudaksid omavahel vajalikku infot vahetada ning energiafi rmade arvutisüsteemidega pari-mate laadimisaegade ja koormuste osas “konsulteerida”. Peamiselt koduste elekt-roonikaseadmete vahelist andmesidet arendav ZigBee Allianss ning Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut (IEEE) teevad tihedat koostööd Autoinseneride Assotsiatsiooniga erinevate standardite kirjeldamisel. IEEE alustas sarnast koos-tööd selle suve lõpul. ZigBee Allianss toob peatselt välja juba standardi teise, täienda-tud 2.0 versiooni.

standard? Kas Wifi, Bluetooth või ZigBee?

Milline andmeside standard antud la-hendustes võiks saada valdavaks? Kaalumi-se all on olnud kolm peamist: WiFi, Blue-Tooth ja ZigBee. BlueToothil on kindlasti

oma nišš olemas, kuid oma piiratud tege-vusraadiuse ning peamiselt personaalsete seadmete jaoks mõeldud tootedisainiga ei ole sel tööstuslike seadmete juures suurt jõudu.

Laiatarbe WiFi standardi (IEEE 802.11) arendamine selles kontekstis ei ole minu hinnagul samuti mõeldav. WiFi-seadmed on küll enim levinud, kuid see on ka nen-de peamine puudus. Tiheda asustusega piirkondades on vabadest Wifi -kanalitest puudus ning WiFi-l baseeruvad lahendu-sed ise on liiga lihtsalt rünnatavad. Kuna andmeside katkedes katkeb võrgu ülekoor-muse vältimiseks auto laadimise protsess, siis elementaarse tootedisaini ning turva-lisuse vaatevinklist ei ole traditsioonilisel laiatarbe WiFi-andmesidel baseeruvad la-hendused kindlasti parimad.

ZigBee (IEEE 802.15.4) võrgustruktuur on kärjekujulise ülesehitusega ning erine-valt WiFi-võrgust omab eneseparanduse funktsionaalsust ning evib juba vaikimisi

krüpteeritud andmevahetust, mis tõstab tunduvalt tema võimalusi turvalist andme-vahetust pakkuva tehnoloogiana. Lisaks tehnoloogilistele iseärasustele on ZigBee moodulid odavamad ning üle kahe korra väiksema energiatarbega kui näiteks WiFi-moodulid.

ostutoetuse kõrval toetus tervele süsteemile

Kokkuvõttes julgen öelda, et nutiautod on tulemas meie igapäevasesse ellu väära-matu jõuga, ning selleks, et jääda. Riigil on oluline roll autode ostmise toetamise kõr-val soodustada ka muud ümbritsevat “ökosüsteemi”, eriti just nutivõrkude lõpp-tarbijate poolset osa ning lokaalse energia-tootmise arengut. Sel juhul sobituvad lego-klotsid paremini oma kohtadele ning suur pilt saab laiema kogukonna jaoks järjest selgemaks, mõistetavamaks ja kodusemaks. See aga teeb adapteerumise kõige uuega mugavamaks ning lihtsamaks.

Kaeser’i lai ja kõrgekvaliteediline tooteprogramm sisaldab:

KAESER KOMPRESSORIDKesk tee 23, Jüri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, HarjumaaTel 606 4290 • Faks 606 4297 info.estonia@kaeser.com

Rohkem suruõhku vähema energiakuluga ... ... ülemaailmselt tunnustatud SIGMA PROFILE´ga

www.kaeser.ee

• Kruvikompressorid • Kolbkompressorid • Teisaldatavad diiselkompressorid• Juhtimiskeskused • Rootor-puhurid • Vaakumpumbad • Suruõhu kuivatid ja fi ltrid• Suruõhu käsitööriistad

fooKusEs12

elektromobiilne eesti:

saastEkvOOtidE EEst ELEktri-autOd Ja LaadiMistaristu

annE suLLing, peaministri nõunik

Esimese elektriautode programmi ideekavandi oli MKMi innovatsioo-nitalituse juhataja Jarmo Tuisk

koostanud tagasihoidlikul moel 25 autole. Kui me koos Hannu Lambiga, kellega me Eesti kasutamata saastekvooti müüsime, 2009. aasta sügisel kvoodi ostjatega kohtusi-me, siis tutvustasime muude ideede kõrval rohkem naljaviluks ka seda pisikest elektri-autode programmi. Kuna elektriautosid tol hetkel veel masstootmises polnud, siis toona keegi huvi üles ei näidanud, ka Mitsubishi mitte.

Olukord oli muutunud aga 2010. aasta maiks, kui kohtusime Mitsubishi esindajaga Carbon Expol Kölnis, mis on suur rahvus-vaheline mess, kus kvoodikauplejad kord aastas kokku saavad. Mitsubishi esindaja tõmbas sel kohtumisel oma portfellist välja nende elektriauto i-MiEV brošüüri ja ütles, et eelseisval sügisel on see auto turule tule-mas ning me võiks plaanida tehingut elekt-riautodega.

Mitsubishi poolt planeeritav AAUde ostukogus elektriautode tehingu raames oli Eesti suguse väikeriigi seisukohalt erakord-selt suur. Valdkondi, mille vahel pidime raha jaotama, oli kolm. Esiteks tuli osa ra-hast eraldada elektriautode laadimise infra-struktuuri tarvis. Teiseks tuli osa raha eral-dada elektriautode ostmise toetusskeemi tarvis. Kolmandaks tuli leida sihtrühm, kelle kasutusse anda suurusjärgus 500 elekt-

Mõte elektriautode tehingust laekus esmakordselt minu postkasti Majandus- ja Kom-

munikatsiooniministeeriumist oktoobris 2009, mil olime otsimas kõikvõimalikke rohelis-

te investeerimisprojektide ideesid. tehingute eeltingimuseks oli nimelt see, et kvoodi-

müügist saadud raha tuleb suunata mõnda keskkonnasäästlikku projekti, mis aitab

vähendada Eestis Co2 emissiooni.

riautot – lähtudes meie riigivara seadusest pidi see sihtrühm kasutama neid avalikul eesmärgil. Samuti oli jaapanlastele oluline, et elektriautod hakkaksid kindlasti kasuta-ma taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit.

Kui me Mitsubishi korporatsiooniga 2010. aasta mais elektriautode tehingu läbi-

rääkimisi alustasime, nägi Mitsubishi Mo-torsi müügistrateegia ette sisenemist lisaks Jaapani ja USA turgudele veel vaid 15 ELi riigi turule, mille hulgas ei olnud peale Poola ühtegi Ida-Euroopa riiki. Selleks, et Eesti turule tulla, pidi ostetavate autode kogus olema piisavalt suur, et põhjendada siin elektriautode teeninduse loomist. 500 auto vahetus AAUde vastu oli piisavalt motiveeriv, et Mitsubishi Motors nõustus Eesti lisama 16. Euroopa riigiks oma müü-gistrateegias.

Eesti: elanike kohta tuleb enim elektriautosid

Elektriautode tehing on tekitanud pal-ju elevust nii Eestis kui ka väljaspool. Rah-vusvahelistel konverentsidel oleme kuul-nud mitme riigi esindajatelt, kuidas nad meid selle tehingu pärast kadestavad. Saab ju Eestist nüüd esimene riik maailmas, kus

valdkonnad, kus saab vähendada Co2

emissiooni

Taastuvenergia võimsuste suu- »rendamine

Energiasääst »

Keskkonnasäästlike transpordi- »vahendite kasutuselevõtt

artiKli autor MitsuBishi Motorsis

fooKusEs 13

olemas kogu maad kattev kiirlaadijate taris-tu ning rahvaarvu kohta suurim hulk elektriautosid liikvel.

Samas jätkub ka kritiseerijaid. Peami-selt heidetakse ette liiga väikest vahemaad, mida auto ühe laadimisega läbida suudab.

Eesti vähendab Co2

emissiooni 200 000 tonni aastas

Suurimad summad, ligi 200 »miljonit eurot on suunatud riigi ja kohalike omavalitsuste hoone-te renoveerimisse energiasäästu eesmärgil.

30 miljonit eurot on suunatud »kortermajade soojustamise programmi.

23 miljonit eurot läheb kolme »tuulepargi püstitamiseks koguvõimsusega 24,9 MW.

45 miljonit eurot läheb keskkon- »nasõbralike trammide soetami-seks Tallinna linnale.

21 miljonit eurot uute maakon- »naliinibusside soetamiseks.

AAUde müügist saadud vahen- »deid on suunatud nelja katlama-ja renoveerimisse, viie koostoot-misjaama ehitamisse ning 34 Eesti linnas ja asulas soojatorus-tike rekonstrueerimiseks.

i-MiEVide puhul on see 160 km, mis osali-selt väheneb, kui näiteks lülitada sisse kon-ditsioneer või kui kasutada autot talvetingi-mustes. Kuid selleks paigutataksegi 2012. aasta kevadel üle riigi kiirlaadijad, et saaks vahepeal tankides mugavalt pikemaid sõite teha. Ning kulgemine elektriautoga on kordades odavam. Kui tavaline bensiini-mootoriga uus väikeauto võtab linnas 5–6 liitrit 100 kilomeetrile, siis elektriauto raha-lises ekvivalendis vaid 1 liitri! Järjest kerki-vate naftahindade juures rõõmustab see rahakotti tublisti.

Hiljuti Jaapanis Mitsubishi Mizushima tehast külastades tutvustas tehase direktor meile ka programmi, mille raames on Jaa-pani valitsus võtnud eesmärgiks tõsta aas-taks 2030 praegu kasutusel oleva elektriauto aku energiamahutavust viis korda. Energia-mahutavuse viiekordistudes pikeneb sama-võrra ühe laadimisega läbitav vahemaa või

vastavalt väheneb akude suurus. Sisuliselt oleme praegu nagu mobiiliajastu alguses, mil käidi ringi kõnekohvritega, kuid küm-mekond aastat hiljem mahtusid mobiilid juba peopessa. See kõik on elektriautode vallas veel ees. Siiski – Eesti unikaalseks ee-liseks muutub kogu riiki kattev kiirlaadija-te võrk, mis lihtsustab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Elektriautode tehing on Eestile oluline ka selle poolest, et märgib Eesti koostöö algust Jaapani suurima konglomeraadi Mitsubishi Corporationiga. Jaapanlastega suhete loomine ning usalduse võitmine võtab väga kaua aega, kuid kui usaldus on võidetud, soovivad nad koostööd jätkata. Eeldus on loomulikult, et vastaspool oma mainet ei riku. Nõnda oleme käesoleval sügisel Mitsubishi korporatsiooniga läbi rääkimas juba järgmiste koostööprojektide konkreetseid plaane.

EEsti tiiM ja võõrustajaD MiZushiMa tEhasEs

fooKusEs14

Elektromobiilne eesti:

EEsti tEEdELE LisanduB tuHatkOnd ELEktriautOt

tarMO sEListE, KredExi kommunikatsioonispetsialist

Elektromobiilsuse projekti (ELMO) tulemusena saab Eestist üks ees-rindlikumaid riike maailmas, kus

on kõige ulatuslikum kiirlaadijate võrk ning kõige rohkem elektriautosid ühe elaniku kohta. Vähem oluline pole fakt, et Eestis suureneb projekti tulemusena taas-tuvenergia kasutamine ning väheneb õhusaaste. Kuigi esimesed elektriautod valmisid juba 19. sajandi lõpus, on nad uuesti populaarseks muutunud viimastel aastatel. Esimeseks masstootmisesse jõud-nud elektriautoks võib pidada 2009. a müügile tulnud Mitsubishi i-MiEVi.

Eesti astub ühte sammu teiste arenenud riikidega

Elektriautode suurimad turud on täna Ameerikas ja Jaapanis. Näiteks Nissan Lea-fi , mis on turul olnud alates selle aasta al-gusest, on Jaapanis ja USAs kokku müü-

tarMO sEListE, KredExi kommunikatsioonispetsialist

E

vabariigi valitsus sõlmis märtsis lepingu Mitsubishi Corporationiga kümne miljoni

saastekvoodi müügiks, mille tulemusena rajatakse Eestis järgmise aasta lõpuks

elektriautode laadimistaristu ning meie teedele lisandub üle tuhande elektriauto.

dud üheksa kuuga üle 14 000 eksemplari. Euroopas on sel aastal enim uusi elektriau-tosid registreeritud Saksamaal (u 1000 uut

elektriautot) ja Prantsusmaal (u 900 elekt-riautot). Põhjamaadest on elektriautosid kõige rohkem Norras, kus veereb teedel

Valik elektriautodestTabel 1

Citroën C-Zero

Mitsubis-hi i-MiEv

nissan Leaf

peugeot iOn

renault kangoo

Z.E.keretüüp 5-ukseline

luukpära5-ukseline luukpära

5-ukseli-ne luukpära

5-ukseline luukpära

2 ust, külguks, tagumised uksed, kaubik

istekohti 4 4 5 4 2pikkus 3475 3475 4445 3480 4213Laius 1475 1475 1770 1475 1829kõrgus 1608 1610 1550 1610 1818sõiduulatus [km]

150 150 175 150 160

kätte-saadavus Eestis

Müügis Müügis Hetkel pole müügis

Müügis Hetkel pole müügis

Andmed: maaletoojad

fooKusEs 15

juba üle 4000 elektriauto. Elektriautod saavad Norras kasutada ummikute vältimi-seks ühistranspordiradasid ning parkida tasuta kohalike omavalitsuste parklates.

Huvi elektriautode vastu on suurenda-nud riiklikud ettevõtmised, mis on toeta-nud autode ostmist ja laadimisjaamade ehitamist. Londoni linnapea on lubanud, et aastaks 2015 rajatakse linna 25 000 laa-

dimisjaama. Lisaks on Suurbritannia valit-susel plaan toetada elektriautode ostmist kuni 5000 naelaga.

Elektriauto pluss ei ole ainult sõitmise odavus

Palju on räägitud sellest, et elektriau-tod on keskkonnasõbralikumad ja nende-ga on odavam sõita. Eestis tuleb elektriau-

toga sõites kilomeetri hind kuni neli korda soodsam kui bensiiniautoga sõites ja taas-tuvenergiat kasutades jääb õhk puhtamaks nii sõidukohas kui ka Ida-Virumaal.

Oluline on ka sõidumugavus ja turva-lisus. Esiteks ei ole elektriautol tüüpiliselt käigukasti ja tema kiirendused ning pidur-dused on väga sujuvad. Juhitavusele ja teelpüsivusele annab palju juurde madal

vasaKult ParEMalE: rEnault Kangoo Z.E., CitroËn C-ZEro, PEugEot ion, MitsuBishi i-MiEv ja nissan lEaf

fooKusEs16

raskuskese. Nii näiteks on Mitsubishi i-Mi-EV saanud turvalisustestides väikeauto kohta väga tublid neli tärni ja Nissan Leaf maksimumi – viis tärni.

Linnaautoks kujundatud Mitsubishi i-MiEV ja tema sõsarad Citroёn C-Zero ja Peugeot iOn paistavad silma ülihea ma-nööverdatavuse ja vaateulatusega. Põhi-mõtteliselt saab nendega kannalt ringi pöörata ja parkida ka kõige kitsamates oludes. Mis puutub hooldusesse, siis elekt-riauto iga-aastane hooldus on bensiiniauto omast 50–70% soodsam.

aku saab aja möödudes välja vahetada

Elektriauto sobib kõige rohkem era-majja ja garaažiga kortermajja, kus on võimalik korraldada auto laadimist. Prae-guste elektrihindade juures kulub 100 km läbimiseks vähem kui kaks eurot.

Kuigi elektriautode 150 kilomeetrini ulatuv sõiduulatus võib tunduda väike, näitab statistika, et keskmiselt jääb 60% igapäevasõitudest alla 60 km.

Laialt on levinud müüt, et koos elekt-riauto aku eluea lõppemisega tuleb ka auto maha kanda. Automüüjate info ko-haselt on akude keskmine vastupidavus ligi 10 aastat, mille järel on aku endiselt küll töökorras, kuid tema võimekus on langenud u 25%. Soovi korral saab autosse soetada uue aku, mille hind peaks olema oluliselt madalam tänu kiiresti kasvavatele tootmismahtudele.

Samuti töötavad elektriautode tootjad usinalt akudele teist eluiga pakkuvate ra-kenduste kallal. Perspektiivikamad neist on seotud taastuvenergia talletamisega. Seega tuleks elektriauto järelturu puhul arvestada ka sellega, et nende akude vastu tekib huvi näiteks tuule- või päikeseener-gia tootjatel.

Oluline on ka mainida, et Tallinnas, Tartus ja Pärnus saab elektriauto omanik tasulises parkimisalas parkida tasuta. Selleks tuleb linnavalitsusest hankida eraldi luba.

ostutoetuse saamise tingimused ja protseduur

Riik toetab elektriautode ostmist Kre-dExi kaudu. Toetust saavad taotleda Eesti

kodanikud või Eestis elavad välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus, ja Eestis registree-ritud juriidilised isikud. Toetuse suuruseks on kuni 50 protsenti auto ostuhinnast, kuid mitte rohkem kui 18 000 eurot auto kohta. Lisaks toetab KredEx 1000 euroga elektriauto laadija soetamist ning sellega seotud paigaldustöid. Toetust jagub umbes 500 auto soetamiseks.

Toetuse saamiseks peab elektriauto ostma Euroopa majanduspiirkonna riigist või Šveitsist ning autol peab olema EÜ tüübikinnitus. Autol peab olema vähemalt 2-aastane garantii, akul 5 aastat ja auto peab olema soetatud esmasesse oman-disse.

Kui ostetav auto on välja valitud, tuleb toetuse saamiseks esitada KredExile taot-lusvorm koos automüüjalt saadud hinna-pakkumisega. Kui positiivne toetusotsus on tehtud, sõlmib klient automüüjaga le-pingu, mille peab esitama koos väljamak-setaotlusega KredExile kolme tööpäeva jooksul elektriauto ostumüügilepingu või elektriauto liisinglepingu mõlemapoolsest allkirjastamisest.

Elektriautot tuleb laadida “rohelise“ elektriga

Auto ostjal lasub kohustus soetada vastavalt läbitud kilometraažile roheserti-fi kaate, mis tõendab, et auto kasutab elekt-rit, mis on toodetud taastuvatest energia-allikatest. KredEx annab toetuse saajale kaasa 5 MWh ulatuses rohesertifi kaate, mis võimaldab Mitsubishi i-MiEVga sõita um-bes 37 000 km.

Oktoobri lõpuks oli KredExisse esita-tud ostutoetuse saamiseks 11 taotlust ning kolm inimest on oma auto ka kätte saa-nud. Avaldusi toetuse saamiseks saab esita-da järgmise aasta 30. novembrini või kuni toetussumma jätkumiseni.

Elektriautode laadimiseks rajatakse kiirlaadimisjaamad, mida tuleb üle Eesti orienteeruvalt 200. Jaamad rajatakse kõiki-dele põhimaanteedele ja kõrvalmaantee-dele vahemaaga u 40–60 km. Kiirlaadijad paigaldatakse eraldi ka kõikidesse enam kui 3000 elanikuga linnadesse ja asula-tesse.

autojuht saab laadimise ajal viibida siseruumides

Jaamad rajatakse kohtadesse, mis on lihtsalt ligipääsetavad, nähtavad ja kus au-tojuht saab auto laadimise ajal viibida si-seruumides.

Laadimisvõrgu ülesehitamiseks, aren-damiseks, teenindamiseks ja teenuste pakkumiseks korraldatakse rahvusvaheline riigihange, mille võitja selgub käesoleva aasta lõpuks. Kiirlaadimisvõrk ise valmib aasta pärast.

otsa teevad lahti elektri-autod sotsiaaltöötajatele

Esimesena võtavad Eestis elektriautod kasutusele sotsiaaltöötajad. Vastavalt koha-like omavalitsuste taotlustele jagab sot-siaalministeerium sotsiaaltöötajatele 507 elektriautot Mitsubishi i-MiEV.

Septembri alguses lõppenud esimeses taotlusvoorus esitasid 181 omavalitsust sotsiaalministeeriumile soovi 379 auto hankimiseks. Esimesed sotsiaaltöötajate autod jõudsid Eestisse oktoobri lõpus ning need anti Tallinna ja Tartu sotsiaaltöötaja-tele. Auto laadimiseks saavad kohalikud omavalitsused tavalaadijad, mis on mõel-dud ainult sotsiaaltöötajate autode laadi-miseks.

Mudelite valik laieneb järgmisel aastal oluliselt

Kui aasta alguses ei olnud Eestist või-malik osta ühtegi elektriautot, siis täna on võimalik osta kolme autotootja mude-leid. Müügil olevate mudelite valik laie-neb lähema aasta jooksul tunduvalt: Citroёni, Mitsubishi ja Peugeot’ mudeli-tele peaksid lisanduma Nissani ja Renault’ mudelid.

Müügil olevate elektriautode sõidu-ulatus ühe laadimisega on 150 km. Autod kasutavad liitium-ioonakut, mille tavalaa-dimine võtab aega umbes 6–7 tundi, kiir-laadimisega täitub auto aku 80% ulatuses umbes 20 minutiga.

Lisainfot elektriautode, laadimis taristu ja ostutoetuse kohta leiab kodulehelt http://www.elmo.ee.

raskuskese. Nii näiteks on Mitsubishi i-Mi-EV saanud turvalisustestides väikeauto

fooKusEs 17

elektromobiilne eesti:

vaLida On tava-, pOOLkiirE Ja kiirLaadiMisE vaHEL

andrEs MErEsMaa, Ensto Building Technology turundusjuht

Siin hakkabki ilmnema üks põhilisi erinevusi elektriauto ja tavaauto vahel: esimesega ei pea sõitma

tanklasse, vaid laadida saab suurepäraselt

andrEs MErEsMaa, Ensto Building Technology turundusjuht

S

Elektriautod vajavad

regulaarset laadimist

nii nagu tavaautod

tankimist. nii nagu

bensiinijaamas saab

valida erinevate

autokütuste vahel, on

ka erinevaid võimalusi

elektriauto laadimi-

seks. Erinev on vaid

koht, kus laadimis-

protsess toimub.

ka parklas, töökohal ja kodus. Kõik oleneb sellest, millised on auto kasutaja vajadused ja igapäevased liiklemisharjumused.

Eristatakse kolme laadimismeetodit:• tava- ehk aeglane laadimine• poolkiire laadimine• kiirlaadimine

Tavalaadimine toimub 16 A vooluga ja kestab sõltuvalt akust ja selle eelnevast laetusest 6–8 tundi. See on enim levinud laadimismeetod ja sobib ideaalselt neile elektriauto kasutajaile, kes liiguvad põhi-liselt trajektooril kodu – kontor – kauplus (spordisaal jms) – kodu. Inimene on pike-

fooKusEs18

mat aega ühel kohal ja auto samal ajal laeb. Selle võimaldamiseks tulevad ajapik-ku avalikesse parklatesse, kontorihoonete, korrusmajade ja kaubanduskeskuste juur-de tavalaadimispostid.

tavapistik kodus ei sobiLisaks neile tulevad turule ka nn ko-

dulaadimiskohad, millest saab öösel ko-dus autot laadida. Soovitav ei ole selleks kasutada olemasolevat pistikupesa korido-

ri, garaaži või maja seinal, sest auto laadi-miskoht vajab ka mõningaid turvaele-mente, mis tagavad nii auto, selle kasutaja kui ka maja elektrisüsteemi turvalisuse laadimisprotsessi ajal. Tavalaadimiskohta-de väljaehitamine on kõige lihtsam, kii-rem ja odavam.

Poolkiire laadimine toimub kolme-faasilise vahelduvvooluga, enam levinud on 3*32 A, erandjuhul ka 3*63 A. Sel ju-hul võtab laadimine aeg kuni 1,5 tundi. Niisugune laadimismeetod on hea juhul, kui planeeritud peatus on lühemaajaline ning selle aja jooksul on vajalik auto maksimaalselt täis laadida. Kasutuskohad on näiteks polikliinikute, kaubakeskuste jms parklad. Sellised laadimissüsteemid on tavalaadimispostidest tunduvalt intel-ligentsemad ning võimaldavad mitmesu-guseid lisateenuseid nagu laadimise eest tasumine mobiiltelefoniga, ühendus ar-vuti serveriga jne. Poolkiire laadimisjaam on 2–3 korda kallim kui tavalaadimis-post.

Kiirlaadimisega laetakse auto aku täis umbes poole tunni jooksul. Protsess toi-mub alalisvooluga kuni 125 A. Sellised laadimisjaamad paigutatakse maanteede äärde tanklatesse, kohvikute ja kiirsöögi-kohtade juurde. Niisuguse laadimiskoha väljaehitamine nõuab päris suurt inves-teeringut ning piisava võimsusega liitu-misvõimalust elektrivõrguga. Riigihanke raames on kavas selliseid laadimisjaamu ehitada 2012. aasta lõpuks Eestisse umbes 200 tükki.

alati saab ka aeglaseltNii poolkiiretest kui kiirlaadijatest

saab autot laadida ka aeglasel meetodil. Kõiki elektriautosid saab laadida tavamee-todil. Kiirlaadimise osas ühtsed ülemaa-ilmsed standardid veel puuduvad. Seepä-rast võimaldavad osad autod vahelduv-vooluga laadimist (ehk siis poolkiire meetod) ja teised autod alalisvooluga laadimist (kiirmeetod).

Ensto on üks esimesi elektrivaldkon-na fi rmasid, kes hakkas tegelema laadi-miskohtade väljatöötamise ja tootmisega. Tänaseks on mitmel pool Euroopa riiki-des, sh Eestis, töös ca 2000 Ensto laadimis-posti, enamik neist autode tavalaadimi-seks. Läinud suvel aset leidnud Tallinn-Monte Carlo elektriautode ralli ajal toi-mus kogu võistluse vältel autode laadimi-ne Eestis ehitatud peatuskohtade liikuva-test laadimisjaamadest, kus olid Ensto laadimispostid.

aBB as ehitab valmis üle 500 tavalaadimis-jaama

“ABB AS võitis tavalaadimis-jaamade hanke, mille raa-

mes tarnitakse sel aastal 100 ja järgmisel aastal 407 laadimisjaama, mis on ette nähtud kohalike omava-litsuste ja sotsiaaltöötajate kasutus-se antavate elektriautode laadimi-seks,” ütles ABB Baltimaade aren-dusjuht Rainer Sternfeld.

“Tavalaadijate all peetakse sil-mas vahelduvvoolu-laadijaid, millega saab elektriauto akud täis laadida kaheksa tunniga. Nn aeglaseid laa-dijaid on ABB müünud juba aastaid, peamiselt on neid kasutatud Skan-dinaavias ja Kesk-Euroopas haagis-suvilate parklates ja jahisadamate kaidel. Nüüd siis üha enam ka elekt-riautode laadimiseks eramute ga-raažides kui ka avalikes parkimis-majades,” selgitas Sternfeld. Stan-dardseid vahelduvvoolul laadimis-jaamu valmistatakse Rootsi ABBs.

Mis puutub kiirlaadimisjaama-desse, siis esmakordselt tuli ABB uute laadijatega välja selle aasta veebruaris. Oma turupositsiooni tu-gevdas ABB ühe Hollandi kiirlaadi-misjaamade tootja – Epyon – ostmi-sega selle aasta juulis. “ABB osaleb ka kiirlaadijate taristu riigihankes,” kinnitas Sternfeld.

ttÜs on sihikul juba järgmine põlvkond

“TTÜ teadurid tegelevad elektriautode laadimis-

seadmete – konkreetsemalt järg-mise põlvkonna kiirlaadimissead-mete arendamisega,” tutvustas TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroo-nika instituudi Robotitehnika õppe-tooli dotsent Elmo Pettai.

“See toimub programmi OP-TEN raames, mis tegeleb taristu väljaarendamisega. Mängu tuleb ka nn smart grid, nutivõrk, millesse saab elektrienergiat tagasi anda. Elektriautosid endid me otseselt ei arenda, kuigi mitmetel meie tööta-jatel on hübriidsõidukid. TTÜ tu-dengid tahavad ehitada näiteks elektrilise tudengibussi.

Ei saa välistada sedagi, et soe-tan järgmisel aastal endalegi elekt-riauto,” oli Elmo Pettai elektriau-tonduse tuleviku suhtes optimist-lik.

Kiirlaadimisega laetakse

auto aku täis umbes

poole tunni jooksul.

Protsess toimub alalis-

vooluga kuni 125 a.

mat aega ühel kohal ja auto samal ajal laeb. Selle võimaldamiseks tulevad ajapik-

fooKusEs 19

elektromobiilne eesti:

ELEktrisÕidukid – EEsti uus Ja HEa Äri vÕiMaLus

ELE MErikE pÄrtEL, EAS-i välisinvesteeringute vanemnõunik

Elektrisõidukid on just selline vald-kond, mille kasutuselevõttu ja arendamist on enamik teisi Euroo-

pa riike ja linnu juba mõnda aega toeta-

ELE MErikE pÄrtEL, EAS-i välisinvesteeringute vanemnõunik

E

Eesti valitsus ei ole seni olulisel määral sektorite tase-

mel ettevõtluspoliitikasse sekkunud – ka mitte siis, kui

Euroopa liit leiab, et igati õige on mingit valdkonda

toetada. samas on näha, et järjepideval ja suunatud

tegevusel on mõju.

nud. Ühelt poolt soovitakse näidata oma panust puhtama elukeskkonna loomisel, teiselt poolt on tegemist kiirelt areneva ärivaldkonnaga, kus kiiremad tegutsejad saavad eelise. Nüüd saame tänu valitsuse hiljutisele initsiatiivile võimaluse ka ise elektrisõidukite teemal kaasa rääkida.

Eestlaste enda reaktsioon elektrisõi-

dukite promole on olnud eelkõige skepti-line – “Mind ei huvita need pisikesed ja kallid autod, pigem sõidan oma suure Lexuse või linnamaasturiga edasi”. Aga kust tuleb raha linnamaasturi ostmiseks? Pigem võiks igaüks näha võimalusi, kui-das elektrisõidukid võiksid teha meid targemaks ja rikkamaks uute tehnoloogia-te ja suuremapalgaliste töökohtade näol.

Kellele madalamad kulud, kellele suurem lisaväärtus

Kuna Eestis on kapitali hulk piiratud, siis kõige kiirem tee eesmärgi saavutami-seks on väliskapitali kaasamine. Sellega tegeleb alates Eesti iseseisvumisest Välis-

Tutvu ja telli demonstratsioon.www.cads.ee

Kymdata Oy | Jõe 5, 10151 Tallinn | Tel. 682 8574 | estonia@cadsplanner.com

CADS Planner Electric on Eestis kõige kasutatavam CAD-tarkvara elektri- ja tööstusautomaatika projekteerimisel. Võrdle oma projekteerimisprogrammi CADS Planner Electric tarkvaraga ja VALI PARIM.

ELECTR IC

PARIM TARKVARA PROFESSIONAALILECADS PLANNER ELECTRIC TUTVU TARKVARAGA

INSTRUTEC MESSIL16. – 18.11.2011Messil tutvustame elektri- jaautomaatikaprojekteerimist CADS Planner Electric tarkvaras. Lisainfo www.cads.ee

fooKusEs20

ostma elektriautosid, see omakorda mõ-jutab nõudlust nii koduste kui täiendava-te avalike laadijate järele. Niisiis on laadi-jate näol tegemist esimese valdkonnaga, kus arendajatel ja tootjatel võib olla mo-tivatsioon paigutada osa oma tegevust Eestisse. Suur potentsiaalne turg on ka Põhjamaades, kus tootmiskulud on para-ku Eesti omadest veel oluliselt kõrgemad. Laadijatega seotud kõiki ärivõimalusi ei oska ilmselt veel keegi aimata. Üsna loo-giline on eeldada, et nende kasutusvõima-lused haakuvad meie olemasolevate e- ja m-lahendustega ning annavad võimalusi uute loomiseks, rääkimata energiatõhusu-sest ja tarkadest võrkudest.

tavaautode ümber-ehitamine elektriautodeks

Autodest võime ilmselt juba varsti kohata Eesti teedel rohkesti Mitsubishisid. Lisaks 507 sotsiaaltöötajate Mitsubishi i-MiEVile saavad 500 Eesti era- ja juriidilist isikut kahe aasta jooksul toetust ka oma elektriauto ostuks. Oma elektriautoteha-sest ei maksa Eestil ilmselt kunagi unista-da. Me ei suudaks kunagi pakkuda nii palju tööjõudu, kui on vaja korraliku autotehase ja selle tarneahela teeninda-miseks. Samas oleks siin ruumi “peaaegu oma” elektriautotööstusele, mis ehitaks tavalisi autosid ümber elektriautodeks. Väidetavalt saaks väljaõppinud mehaanik hakkama ühe auto ümberehitamisega kaheksa tunni jooksul.

Selleks peavad meie inimesed ikkagi tahtma elektriautosid osta. Meie suuri-maks vaenlaseks ja sõbraks on meie klii-ma – viimase nelja aasta jooksul on Eesti maksimaalne temperatuur ulatunud 35,4 kraadini ja külma on olnud –32,4 kraadi. Viimasel talvel oli lumekatte paksus kes-keltläbi 70 cm. Me teame juba ilma elekt-riautot omamata, mida see tähendab: talvel on vaja soojendust ja suvel kondit-sioneeri. Mõlemad kulutavad akusid ja vähendavad sõiduulatust.

skandinaavia talv ei ole teistsugune

Samas ei ole see ainult meie mure – sarnase kliimaga piirkondi on teisigi, kas või elektrisõidukeid armastav Skandinaavia.

Lisaks sellele, et meie esimesed julged elektriautode omanikud ei pea kartma teelejäämist, on põhjust reklaamida Eestit keskkonnateadlikele turistidele.

Eesti on oma kiirlaadijahankega suut-nud mõjutada valdkonna tootearendust – kuna tegemist on uue ja areneva tehno-loogiaga, on osalemisest huvitatud fi rmad pidanud pingutama, et luua meie vaja-dustele vastav toode. Võib arvata, et ärili-selt ei ole tegu väga tasuva projektiga, aga Eesti hanke võitja saab hulgaliselt tähele-panu ja tellimusi ka mujalt.

suur tükk elektromobiilsest Eestist on laadijad

Hankijalt oodatakse pakkumist täisla-hendusele, st lisaks laadimisjaamadele tuleb pakkuda ka paigaldamist, opereeri-mist ja hooldust. Eesti partnerite kaasa-mine sõltub lõpuks igast konkreetsest pakkujast, aga Eestis on olemas kompe-tentsed ettevõtted iga vajaliku komponen-di jaoks: Eestile sobiva makselahenduse ja kasutajaliidese arendus, elektritarbimise mõõtmine ja kommunikatsioon operaa-toriga, paigaldus ja hooldus jne.

Sotsiaaltöötajatele antava 507 elektri-autoga kaasnes ka teine hange tavalaadi-jatele, mis jäävad vastavate kohalike omavalitsuste kasutada. Tegemist on olu-liselt lihtsama hankega, kus ostetakse vaid laadijad ja paigaldamine.

Toimiva laadimisvõrgustiku olemas-olu peaks ajendama inimesi julgemalt

investeeringute Agentuur, mis alates 2000. aastast on osa EASist.

Välisinvestorite ligimeelitamisega te-geleb enamik maailma riike, sõltumata nende rikkusest või arengutasemest. Sage-li konkureerivad ühes riigis omavahel ka eri piirkonnad ja linnad. Üldjoontes võib öelda, et kui arenevad riigid soovivad odavamate kulude argumendiga luua väliskapitali toel rohkem töökohti, siis rikkamad riigid või linnad võistlevad suurema lisandväärtusega investeeringute pärast. Eesti on samuti liikumas odavast tootmisbaasist järgmisesse faasi. Välisin-vestorite seas läbi viidud küsitlus näitab, et kui kunagi on siia tuldud eelkõige oda-va tööjõu ja muude kulueeliste pärast, siis nüüd peetakse odavusest olulisemaks kvalifi tseeritud tööjõudu ja moodsat inf-rastruktuuri.

Eesti – keskkonnateadliku turismi sihtkoht?

Elektrisõidukite valdkonnal ei ole väga palju ühist traditsioonilise autotööstusega, pigem ühendab ta endas palju erinevaid ärivõimalusi valdkondades, kus meil on juba mingi kompetents. Aga kuidas võiks meie eelised paista väljapoole Eestit?

Eesti on esimene riik maailmas, kes on lubanud katta terve riigi elektriautode kiirlaadijate võrgustikuga. Hange kuulu-tati välja augustis, ettevõtete pakkumisi oodati oktoobri lõpuks ning 2012 lõpuks peaks laadimisvõrgustik paigas olema.

fooKusEs 21

Seetõttu on tootjatel põhjust arendada ka karmimale kliimale vastavaid autosid, aku-sid ja muid lahendusi. Juba praegu on või-malik sõidumugavust parandada näiteks bioetanoolil töötava eelsoojendaja või ka-tusel asuva jahutust reguleeriva päikesepa-neeli abil. Kasu oleks ka uste ja aku isolee-rimislahenduste arendamisest.

Eesti oleks ideaalne koht selliste la-henduste, aga ka uute elektrisõidukite testimiseks. Täna reklaamib Taani end hea elektriautode testimiskohana – argu-mentideks on mitmekesine kliima ja tasa-ne maa. Eestis on sama tasane maa ja mõnevõrra mitmekesisem kliima, aga li-saks ka odavamad kulud. Taani konkreet-ne eelis on see, et nemad on elektrisõidu-kite arendamise ja oma võimaluste rek-laamiga tegelenud juba mitu aastat.

Uute lahenduste arendamine ja testi-mine eeldab ka panustamist sobivasse keskkonda – katselaborite olemasolu, võimalust tõendada sõiduki või kompo-

nendi vastavust kehtivatele tehnilistele nõuetele, loomulikult ülikoolide võime-kust valmistada ette insenere ja tegeleda rakendusuuringutega. Elektromobiilsuse erinevaid valdkondi rahastatakse ka ELi 7. raamprogrammi raames, kus tihti otsitak-se erinevate riikide partnereid.

jutustame võimalikult paljudele Eesti lugu

Juba praegu on Eestis hulk ettevõtteid, kes saaks oma olemasolevat toodet või la-hendust kohandada elektrisõidukite vald-konnale sobivaks. Eestis toodetud luksus-jahtide omanikud võiks olla huvitatud elektrimootoriga keskkonnasõbralikust jahist, andmete krüpteerijatel oleks piisa-valt tööd turvaliste maksete ja andmeedas-tuse tagamisel, rääkimata mobiilsetest la-hendustest ja autotööstuse tarnijatest.

Eesti võimaluste leidmisega võib siit nüüd igaüks ise jätkata. ELi poolt seata-vad järjest karmimad nõuded autode CO2

emissioonile survestavad nii autotootjaid kui -tarbijaid, seega ei tohiks sellest tren-dist enam tagasiteed olla. Aga kuidas anda maailmale teada, et Eesti on parim koht, kus elektromobiilsuse vallas tegutseda?

Kohtudes erialastel üritustel ja messi-del võimalikult paljude ettevõtjate ja spetsialistidega, kutsun üles rääkima neile lugusid väikesest riigist,• mis on 2012. aasta lõpuks üleni kaetud

kiirlaadimisvõrgustikuga;• mis on suure tõenäosusega varsti elekt-

riautode tiheduselt elaniku kohta maa-ilma esimeste riikide seas;

• mis võitis 2007. aastal maailma esimese kübersõja ning omab selles valdkonnas olulist kompetentsi;

• mille neli inseneri arendasid kuue kuu jooksul ühes ruumis istudes välja Skype’i ning sama tõhusalt suudavad tegutseda ka teised IT-lahenduste loojad.

vajaDusEl rohKEM infot: WWW.invEstinEstonia.CoM

MEHÜN

1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

Lisaks:joonistus- ja fotokonkurss, töötoad ja palju muud põnevat.

26.–27. november, TTÜ Spordihoones (Ehitajate tee 4)Uksed on avatud mõlemal päeval 10:00-17:00.

Üritus on kõigile TASUTAÄra jää sellest kõigest ilma!

Oled Sa näinud ROBOTIJALKAT või robotite JOONEJÄRGIMIST?

Rahvusvaheline robootikavõistlus

fooKusEs22

elektromobiilne eesti:

sCHnEidEr ELECtriC Ja EMt avasid EsiMEsE ELEktriautOdE kiir-LaadiMispunkti BaLti riikidEs

4. oktoobril avati Schneider Electricu ja EMT koostöös valminud esimene elektriauto-

de kiirlaadimispunkt Balti riikides, mis on varustatud kodumaise mobiilse maksela-hendusega. Schneider Electric pakkus in-novatiivse lahenduse, millega saab laadida 80% elektriauto akust vähem kui 15 mi-nutiga; lisaks energiahaldusteenuseid nii teenuse kasutajale kui ka taristu operaato-rile. Koostööleppe teise osapoole EMT panus oli oskusteave niisugustes valdkon-dades nagu iseteenindus, klienditeenindus telefoni teel, arveldused jms.

Esimene mobiili abil juhitav avalik kiirlaadimispunkt asub tallinna sadama territooriumil

lootsi tn 15. Pilootprojektis on Eestis arendatud tarkvara integreeritud kõrgetasemelise

laadimistehnoloogiaga, mis võimaldab elektriautode omanikel lihtsalt, turvaliselt ja

mugavalt oma elektrisõidukit laadida.

EMT juhi Valdo Kalmu sõnul saab EMT kasutada oma 11-aastast kogemust mobiilse parkimisteenuse haldamisel linnades. “Meie poolt arendatud teenu-seid kasutates saavad mobiilioperaatorite lepingulised kliendid osta autole elektrit ning parkida ilma eelneva registreerimi-seta. Kliendile tähendab see suuremat kasutusmugavust.”

Avatud kiirlaadimisjaamas testiti Peu-geot’ iOn-it. Peugeot iOn on nullemissioo-niga ainult elektri jõul töötav auto, mille tippkiirus on 130 km/h ning mis suudab laadimata läbida kuni 150 km.

fooKusEs 23

foto ja sElED: jaan niitsoo EraKogu

EnErgEEtiKa tulEviK24

9/2011 (37)

EnErgEEtiKa tulEviK24

energia kokkuhoid?

sÄÄstuLaMp tOOB kaasa uuEd prOBLEEMid

hõõglampide kasutusaeg hakkab otsa saama,

sest eurodirektiivide kohaselt tuleb Euroopas aasta

pärast nende igasugune tootmine lõpetada. Kuna

leedlampide hind on praegu veel küllalt kõrge,

tähendab see aina rohkem kompaktluminofoor-

lampide kasutuselevõttu.

sElE 1. sÄÄstulaMBi hingEElu.

Jaan niitsOO, TTÜ elektroenergeetika doktorant

Hõõglambi positsiooni endale nõudvat kompaktluminofoor-lampi kutsutakse küll lihtsusta-

tult säästulambiks, kuid ahvatleva nime taga peituvad ka mõned puudused. Seni on hõõglampide keelustamist selgitatud ülemaailmse trendiga, aga kõiki võimalik-ke kaasnevaid negatiivseid aspekte pole laiemale üldsusele tutvustatud.

Mõju elektrivõrguleSäästulambi tootmine ja kokkupanek

nõuavad tunduvalt komplitseeritumat tehnoloogiat kui seni kasutusel olnud hõõglambi oma. Kompaktluminofoorlam-bi sisemusse kuuluvad komponendid tee-vad ta kalliks ja samuti elektrivõrgule vä-hem atraktiivseks, tuues endaga kaasa reaktiivenergia ja kõrgemad harmooni-kud.

Kõikidel lambipakenditel on kirjas, milline on lambi aktiivvõimsus, kuid puu-dub märge, palju see genereerib reaktiiv-energiat. Näiteks üks testitud Osrami säästulamp, mis tarbib, nagu sildil kirjas, 14 W, genereerib samas võrku 18 varri reaktiivvõimsust. Kokku teeb see näiv-võimsuseks 14 asemel hoopis 23 VA. Selel 2 on katse, kus skeemi lisati säästulampe kahekaupa juurde, ning on näha, et võim-suste (reaktiivvõimsus pööratud) kasv on lineaarne ning omavahelist kompenseeri-mist ei teki.

Pakenditel on kirjas,

milline on lambi aktiiv-

võimsus, kuid puudub

märge, palju see gene-

reerib reaktiivenergiat.

EnErgEEtiKa tulEviK 25

9/2011 (37)

3, kus esimese oma on ideaalne siinus, sääs-tulambi oma aga meenutab saehammast. Samas elektri kvaliteedi eest vastutavad

võimsuste osakaalud

Sele 2

kõrgemaid harmoonikuid, mis elektrisüs-teemi ei sobi. Hõõglambi ja säästulambi voolukõverate erinevus on hästi näha selel

Kõrgemad harmoonikudLisaks mittesoovitavale reaktiivenergia-

le tekitab kompaktluminofoorlamp veel

voolukõverate võrdlus

Sele 3

2 4 6 8 1 0

Lampide arv

Näivvõimsus Reaktiivvõimsus Aktiivvõimsus

hõõglambi voolukõver

Säästulambi voolukõver

Bomar lintsae-

masinad

Bomar

Individual seeria kahesambalised lintsaed.Kahele poole 60º-0º-60º keeratavadIndividual 520.360 DGHIndividual 620.460 DGHIndividual 720.560 DGHIndividual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

EnErgEEtiKa tulEviK26

9/2011 (37)

säästulampide harmoonikute sisaldus

Sele 4

Kolmekordsete harmoonikute summeerumine nulljuhtmes

Sele 5

nulljuhtmes

elektriettevõte ja tarbija mõlemad. Praegu maksab kodutarbija elektri kvaliteedi pa-rendamise ja reaktiivenergia ülekandmise eest ainult kaudselt, kuid tulevikus pole võimatu, et need komponendid kliendile paremaks arusaamiseks ka arve peal ära

kirjeldatakse. Suuremad tarbijad maksavad reaktiivenergia tasu juba praegu.

Kõrgemaid harmoonikuid produtsee-rivad isegi hinnalised säästulambid. Näi-teks on viie-eurose Osrami säästulambi voolu harmoonmoonutustegur üle 100%

(vastav näitaja hõõglampidel on 0). Et valgustuse osakaal elektritarbimises on märkimisväärne, siis koos teiste mitteline-aarsete seadmetega tekitatud harmooni-kud võivad tuua elektrivõrgule ulatuslikku kahju. Nagu näha selel 4, on säästulampi-de puhul arvestatavad esimesed paaritud harmoonikud (3., 5., 7. jne).

Kõrgemad harmoonikud tekitavad teiste seadmete töös häireid, energiakadu, liigset kuumenemist. Katsed näitavad, et säästulampide poolt tekitatud harmooni-kud ei kompenseeri üksteist, vaid kumu-leeruvad ning võivad kolmefaasilises süs-teemis kolmekordsete harmoonikute summeerumise tõttu tekitada nulljuhtmes ülekoormuse, millel on tagajärjed.

Kirjeldatud nulljuhtme olukord on hästi näha selel 5, kus igasse faasijuhti on ühendatud 2, seejärel 3 ja viimaks 4 lampi. Kõikidel juhtudel näitas uurimus, et neut-raaljuhi vool tõuseb 70% kõrgemaks kui faasijuhis.

KokkuvõteOn ka selliseid säästulampe, mille eluiga

ei sõltu lülitamiste tihedusest ning mis süt-tivad viivituseta, toodavad reaktiivenergiat minimaalselt ja moonutavad voolukuju vähe, kuid nende hinnad pole konkurentsi-võimelised. Kõike seda silmas pidades, mida säästulampide massiline kasutuselevõtt võib elektrivõrgule kaasa tuua, on hõõglampide keelustamine olnud vast kiirustatud samm. Pealegi mõjutavad säästulambid lisaks elekt-rivõrgule ka tervist ja loodust. Pole võimalik täpselt öelda, kas kõigi nende tagajärgede kahju on väiksem kui hõõglampide keelus-tamisest loodetav võit.

Kõrgemad harmoonikud

tekitavad teiste

seadmete töös häireid,

energiakadu, liigset

kuumenemist.

Lambid 1,THD I=104,4%

Lambid 2,THD I=121,0%

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25

Harmoonikute järk

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25

Harmoonikute järk

Võrgu olukord ilma lampideta

2 lampi faasi kohta

3 lampi faasi kohta

4 lampi faasi kohta

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee EEsti MasinatööstusE liit - 20 27

9/2011 (37)

ALEKSEI HÕBEMÄGI, EMli tegevbüroo arendusdirektor

EMLi taasasutanud ettevõtetest jätka-vad tänaseni edukalt EMLi liikme-tena BLRT Grupp AS, Eesti Talleks

AS, Evmet Mehaanik OÜ, Ilmarine AS, Loksa Laevatehase AS ja TMT Grupp OÜ.

Pärast taasiseseisvumist 1991 on Eestis asutatud palju uusi kaasaegseid masina- ja metallitööstuse ettevõtteid ja tunduvalt renoveeritud mitmeid endiseid ettevõtteid, kellest EMLi liikmete seas tuleks esile tõsta

EESTI MASINATÖÖSTUSE lIIT 1991–2011

EML asutati 17 masina- ja metallitööstuse ettevõtte volitatud

esindajate koosolekul 16. oktoobril 1991. Tegemist oli õieti selle

tööstusliidu taasloomisega 1936. aastal asutatud ja 1940. aastal

okupatsioonivõimude poolt likvideeritud Eesti Üleriikliku

Metallitööstuse Liidu (ÜEML) õigusjärglasena.

Vertex Estonia ASi, Bestnet ASi, Cargotec Estonia ASi, MDC Max Daetwyler ASi, AQ Lasertool OÜd, Norcar BSB Eesti ASi, Silwi Autoehituse ASi, FEMW OÜd, Terasman OÜd, Favor ASi jt.

Liikmesettevõtteid, müügifi rmasid ja kutseõppeasutusi on praegu koos tütaret-tevõtetega 75. Koostöö võimaldas tulla toime keerulise üleminekuga turumajan-dusse ning tõsta meie ettevõtete tuntust ja arendada ärikontakte kõigis lähiregiooni tööstusmaades. Iga aasta on osaletud Saksa, Šveitsi, Rootsi, Itaalia, Soome ja Eesti (Inst-rutec, Maamessid) tööstusmessidel stendi-

de, kataloogide ja presentatsioonidega. Sellega on loodud püsikontaktid arvukate välistellijate-investoritega, evitatud euroo-palikud tootmisstandardid jne.

Kaasajastati metallitöö erialade kutsekoolitus

Sajandivahetuse olulised muutused tootmistehnikas ning ettevõtete juhtimis-süsteemides (APJ-tehnika, MRP, CAD/CAM) nõudsid pingelist ettevõtete toot-misbaasi ümberseadistamist, personali ümberõpet, täiendkoolitust jm, millega

20Eesti Masina-tööstuse Liit

Reklaam

PUMBAD VENTIILID LAADIMISSEADMED

www.pump.ee Pärnu mnt 153, 11624 Tallinn, tel 697 2572, faks 697 2570

EEsti MasinatööstusE liit - 2028

9/2011 (37)

Eesti masina-metallitööstus taastus hästi

TootmisalaMüügitulu, mln.€ Töötajate arv, in Tööviljakus, tuh.€/in

I kv.2010 I kv.2011 I kv.2010 I kv.2011 I kv.2010 I kv.2011Metalltooted 144,6 212,6 9860 10 110 14,7 21,0

Masinaehitus 46,5 59,2 3400 3060 13,7 19,3

Autotarvikud, haagised 53,5 85,2 2750 3420 19,5 24,9

Elektriseadmed 87,4 118,3 4040 4460 21,6 26,5

KOKKU: 338,0 475,3 20 050 23 050 16,9 20,6

> TAbEl 1

Eesti metalli-, masina- ja aparaaditööstuse juhid, insener-tehniline ja tootmispersonal edukalt toime tulid.

Metalli-, masina- ja aparaaditööstuse osakaal Eesti tööstuses tõusis sel perioodil 6 protsendilt 24-ni, töötajate arv aga 30 tu-handeni. Viimasel kümnendil suudeti kaasajastada ka metallitöö erialade kutse-koolitus Tallinnas, Tartus, Narvas ja Võrus.

Sektor andis kolmandiku meie tööstuse ekspordist

Oluline osa meie tööstusharu edukas arengus on nii ELil kui EASil, Tallinna Ette-võtlusameti ettevõtete poolt toetatud aren-dusprojektidel nagu Metal Baltic, EmiD, Innomet, Metnet, Innoclus jt. EMLi juhatu-se kauaaegse esimehe Jüri Riivese eestveda-ja roll on väärt esile tõstmist. Projektide el-luviimisele andsid tubli panuse ka EMLi head koostööpartnerid TTÜ ja TTK mehaa-nikateaduskonnad, ETTK, EKTK, Tallinna ja Tartu ettevõtlusametid, EMLi liikmesette-võtted, aga ka Põhja-Saksa masinatööstuse liit Nordmetall, Soome Tehnoloogiatööstu-se Liit jt.

Kõige selle tulemusena moodustas me-talli-, masina- ja aparaaditööstuse eksport 2008. aastaks kolmandiku kogu Eesti töös-tuse ekspordimahust.

EMLi tegevbüroo ja juhatuse (tolleaeg-sed esimehed A. Talkop, M. Renser, J. Riives) tegevust sel pingelisel perioodil iseloomus-tas mitmekülgne ja aktiivne töö välispartne-ritega, välismesside trükiste välja andmine ja osavõturohkete EMLi presentatsioonide korraldamine.

Majanduslangusest saadi võrdlemisi kenasti üle

Nii EMLi kui kogu masina- ja metalli-tööstuse haru majandustulemusi iseloomus-tas ajavahemikul 2007–2009 majanduslan-gus ja sellele 2010–2011 järgnenud taastu-mine, mis puudutas nii müügitulu, ekspor-ti, kasumlikkust, töötajaskonda. Tänu Eesti majanduskeskkonna avatusele ja paindlik-kusele taastus majandus suhteliselt edukalt, nagu näitavad tabeli 1 andmed: müügitulu kasvas 41, tööviljakus 22 ja töötajate arv 15%.

Keskmiseks tööviljakuseks meie tööstus-harus kujunes 2010. a 1 256 000 kr töötaja kohta (80 300 €/töötaja). Võrdluseks – Soo-me tehnoloogiatööstuse 2009. a keskmine tööviljakuse tase oli ca 104 000 €/töötaja.

EMLi liikmesettevõtetest olid 2010. a lõpuks võrreldava 2008. a taseme müügitu-lu ja ekspordimahu osas ületanud nt Favor, Rakiste Tehas, BLRT Masinaehitus, Tamsalu EPT, Bestnet, AQ Lasertool. Nii õnnestus Eesti masina-metallitööstuse põhiharudes suhteliselt ruttu taastada tootmise ja ekspor-di kasvutrend, mis jätkub oodatavalt ka lä-hiaastatel.

Rolli mängis investeeringu-te tulumaksuvabastus

Eesti tööstuse taastumisele aitas oluliselt kaasa aegunud tootmistehnika uuendamine kaasaegse sisseseadega, seda suures osas tänu Eestis kehtestatud reinvesteeringute tulu-maksuvabastusele. Oluline oli insenerikoo-lituse ja metallitööde kutseõppekeskuste õppevahendite ja tööpinkide uuendamine,

millega kaasnesid uued võimalused – CNC- ja laser-mehhatroonika seadmed, keevitus-tööde jne õppeklassid. Siia lisandub TTÜ ja TTK mehaanikateaduskondade personali ja laborite panus tootearendusse ja tehnoloo-giasse, kaasaegsete tootmise juhtimise ja turunduse meetodite tutvustamisse ja evita-misse.

Uus tehnika nõudis inimestelt ka uut väljaõpet

See võimaldas tagada ligikaudu võrdse arengutempo ühelt poolt meie ettevõtetes kasutusele võetud kõrgema tootlikkusega APJ-tööpinkide, painutuspresside, lasertööt-lemiskeskuste arvu kiire kasvu ja teiselt poolt nende efektiivseks rakendamiseks vajaliku insenertehnilise personali ning os-kustööjõu väljaõppe ja täienduskoolituse mahtude vahel.

Uuel mehaanikamagistrite, inseneride ja doktorikraadiga teadurite põlvkonnal tuleb täita teadus-arendusalased ametiko-had ka juba laienevates (IMECC, MIK) ja uutes innovatsioonikeskustes, rakendustea-duslikes ja tööstuslaborites.

Aastad 2009 ja 2010 olid aga vaatamata majanduslangusele märkimisväärsed selle poolest, et ELi, EASi ja paarikümne EMLi partnerettevõtte toetusel moodustati Masi-naehituslike Tehnoloogiate Innovatsiooni ja Arenduskeskus (IMECC), mis komplek-teeritakse ja varustatakse vajalike seadmete-ga selleks, et evitada meie ettevõtetes veebi-põhiseid juhtimise ja planeerimise süstee-me, robotite baasil toimivaid tootmisprot-sesside automatiseerimise süsteeme ja protsessiseirega tootmisinfo võrgustikke.

EEsti MasinatööstusE liit - 20 29

9/2011 (37)

Arenduskeskuse juurde kuulub mehha-troonika innovatsioonikeskus MIK, kus paindlike tootmissüsteemide, keevituskomp-lekside ja kontrollmõõtesüsteemide alal saab osutada ettevõtetele tugiteenuseid.

Oluliselt on paranenud haruliitude teabevahetus

Tänu EMLile ja haruliitudele on vii-mastel aastatel oluliselt paranenud avalik tööstusteabevahetus ajakirjade Inseneeria, HEI, Keskkonnakaitse, Töötervishoid jt vahendusel, millele lisanduvad EMLi iga-kuine Infoleht, EKTK Teataja jt väljaanded. Teabevahendust teenivad ka Eesti iga-aas-tased tööstusmessid Instrutec, Eesti Ehitab, Maamess jt.

See on valdkond, kus tööstusliidud saavad ühiskonnale edastada oma saavutu-si ja probleeme, vajalikku teavet nii noor-tele kutsevalikuks (Inseneeria Gümnaasiu-mi-eri jt), aga ka investoreile ja poliitikute-le. Seda võrkkoostöö järk-järgulist korral-damist tootmis- ja turundusettevõtete, ülikoolide, koolitus- ja teadusallüksuste ning teadusarendustegevusele keskendu-nud arenduskeskuste vahel võib vaatamata majanduslangusele lugeda üheks meie viimaste aastate saavutuseks.

Eesmärk on kava “Eesti 2020“ kindlasti ellu viia

Manufuture ja Innoreg projektide suund informeerida kohalikke ettevõtteid rohkem nii TTÜ mehaanikateaduskonna kui ka tööstusharu ja tugiettevõtete arengu-test ja koostöövõimalustest nõuab aga TTÜ teaduspersonalilt oluliselt rohkem eesti-keelseid publikatsioone, erialaseid artikleid jne. Teadus-arendustöö temaatika peab si-saldama tootlikkuse tõstmise konkreetsete lahenduste väljatöötamist ettevõtetele.

Tootearenduse kogemusi rakendades võiks eesmärgiks seada uute lisandväärtu-sega masinaehituslike toodete, tööriistade-rakiste ning metallitoodangu prototüüpi-de väljatöötamise. See oleks kaalukaks panuseks valitsuse konkurentsivõime tõst-mise kava “Eesti 2020” elluviimisesse, mis keskendub just tootlikkuse tõstmisele – 80 protsendini ELi keskmisest. Selleks jõudu ja edu!

Kuidas tootlikkust tõsta:

KONKURENTSIVÕIME JA JÄTKUSUUTlIKKUSE UUED ÄRIMUDElID

JÜRI RIIVES, tehnikadoktor

Euroopast vaadatuna ei ole olukord väga roosiline. Riikide rahvusvahe-lise konkurentsivõime skaalal on

2010. a esikümnesse tõusnud koguni viis Aasia riiki (Singapur, Hongkong, Austraa-lia, Taiwan, Malaisia). Euroopat esindavad esikümnes Šveits, Rootsi ja Norra, kelle osakaal maailmamajanduses on siiski ka-duvväike. Jõudsalt tõusevad esile Hiina, India, Brasiilia, Tai ning Indoneesia.

Konkurentsivõime on kompleksne näitaja

Võimalused ja ohud väljenduvad jätku-suutlikkuses ja konkurentsivõimes. Ettevõt-te konkurentsivõime on kompleksvõime, mille tunnuseks on ettevõtte edukus (ma-jandusnäitajate alusel), toimivus (tulemus-likkus tegevusnäitajate baasil) ja arengu jätkusuutlikkus. Ettevõtte konkurentsivõi-me avaldub võrdluses teiste ettevõtetega ning näitab tema positsiooni teiste hulgas [1]. Lisaks ettevõtte konkurentsivõimele on oluline näitaja riigi konkurentsivõime, mis avaldab suurt mõju ka ettevõtete konku-rentsivõimele [2]. Jätkusuutlikus arengus

Aeg liigub oma rada, aga oodatud selginemisi majanduselus pole

tegelikult toimunud. loodetud majandustõus pöördus seisakuks või

koguni tagasiminekuks. Räägitakse ka fi nantskriisi lõpust ja majan-

duskriisi algusest. Ettevõtlusele on igasugune määramatus pärssiv:

on vaja oma tegevusstrateegiad üle vaadata ning võimalused ja

potentsiaal täpselt ümber hinnata.

tuleb otsida tasakaalu majanduse, sotsiaal-sfääri, looduskeskkonna ja muude eluvald-kondade vahel ning võimalusi äritegevuse jätkuvaks arenguks ettevõtet ümbritsevas keskkonnas.

Käib pidev võidujooks ajaga

Praktilises mõttes väljendavad jätku-suutlikkus ja konkurentsivõime eelkõige suutlikkust oma turupositsiooni säilitada ja edasi arendada ning võimet kliendi ootusi täielikult rahuldada. Tõe kriteeriu-miks on praktika ehk kliendi hinnang, kas ja kuidas ettevõte suudab kiiresti täita kliendi tellimusi, olla sealjuures piisavalt paindlik, kvaliteetne ja hinnalt soodne.

20Eesti Masina-tööstuse Liit

EEsti MasinatööstusE liit - 2030

9/2011 (37)

1 Uued ärimudelid

2 Adaptatiivne tootmine

3 Võrgustikus tootmine

4 Digitaalsed/teadmustele põhinevad insenerisüsteemid

5 Uudsed tehnoloogiad

6 IKT tootmises

TÖÖ

STU

SSTR

ATEE

GIA

D 2

008

FoF

2020

> SElE 1

Tööstusprioriteedid aastatel 2008–2020

dustegevus, mis peab olema dünaamiline, õigeaegne ja vajadustest tulenev. Selle pideva protsessi juures ei saa ära unustada eesmärke ja tulemusi: kogu tegevus väljendub lõpp-kokkuvõttes tulemuslikkuses (performance).

> SElE 2

Jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime mudel

misse. Peamised tööstusprioriteedid on selel 1. Eduka toimivuse mudel on selel 2.

Toimivuse alused on organisatsiooni tootlikkus, kompetentsus, eestvedamine ja pidev parendamine. Just siit saab tõuke aren-

Konkurentsi ja jätkusuutlikkuse nimel toimub pidev võidujooks – innovatsioo-niprotsess kiireneb. Drastiliselt on vähene-nud toodete eluiga (nt mobiiltelefonid, autod, tööpingid, arvutid), lühenenud tootmistsükkel (aasta dimensioonist päe-vadesse) ning tõusnud tellimuse täitmise täpsus (päevade arvestusest minutitesse). Funktsionaalsuse ja kvaliteedinõuded kasvavad pidevalt. Ja selle kõige juures ei ole võimalik tõsta hinda, vaid otse vastupi-di – turupositsiooni nimel on vaja toodete hinda pigem langetada. Kuidas siis tagada ettevõtete jätkusuutlikkust ja konkurentsi-võimet?

Kas odav ressurss või parem tehnoloogia?

Strateegia on pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise põhiteede terviklik kogum. Strateegia juurde kuuluvad kind-lasti ettevõtte visioon ja missioon. Stratee-gia realiseerub mõõdetavate eesmärkide püstitamise ja nende täitmise kontrolli kaudu. Strateegia on pideva parendamise protsessi eestvedajaks. Üldplaanis on kaks põhilist äristrateegiat:

odavale ressursile rajatud tootmine; tehnoloogiatele tuginev tootmine.

Odavale ressursile rajatud tootmise puhul on väärtustatud tootmisstruktuurid. Stra-teegiline rõhuasetus on eelkõige suunatud läbilöögile odava toote kaudu. Strateegia jätkusuutlikkuse aluseks on ka odav töö-jõud. Tihti kaasnevad sellega lihtsad toot-misstruktuurid ja tooted.

Reaalsetest oludest tingituna ei ole nimetatud äristrateegia enam Eestile jät-kusuutlik. Hiina ja mitmed teised riigid on täna vastava strateegia kandjad. Eesti töös-tus peaks liikuma tehnoloogiapõhise tootmise suunas, valmistades järjest suure-ma lisandväärtusega tooteid ning laienda-des väärtusahelat ettevõtete strateegiates.

Kogu tegevus väljendub tulemuslikkuses

EL oma tööstusstrateegia väljaarenda-misel 2020. aastani on panustanud just tehnoloogiatele rajatud tootmise arenda-

EEsti MasinatööstusE liit - 2032

9/2011 (37)

Äärmiselt oluline on tulemuslikkuse mõõtmine. Strateegiliselt on otstarbekas määratleda need põhilised mõõdikud, mis on ülevaatlikud, peegeldavad arengut eri-nevatest vaatenurkadest ja võimaluse korral võtavad arvesse mitmeid lähteparameetreid korraga. Nii tekivad põhikriteeriumid (key performance indicators), mille muutuse dü-naamikat me pingsalt jälgime.

Tulemuslikkuse väljundsuurused on seotud efektiivsusega (eff ectiveness), tõhusu-sega (effi ciency) ja paindlikkusega (fl exibi-lity). Mõõtmine võimaldab hinnata stratee-giate otstarbekust, aga ka kergemini leida probleemseid valdkondi erinevates tegevus-tes.

ELi uued tööstusstrateegiad on kesken-dunud nn tulevikutehase (FoF) kontsept-sioonile, mis peaks vastu nii konkurentsile kui ka paratamatutele turbulentsidele. FoF programm on vahetult seotud tulevikute-hase tehnoloogiaplatvormiga (Manufuture European Technology Platform).

Integreerivat funktsiooni püüab täita IMECC

Ettevõtetelt nõuab tehnoloogiatele tuginev tootmine ressursse ja erinevate kompetentside olemasolu. Väike- ja kesk-mise suurusega ettevõtetele on see piisa-valt keeruline ülesanne, ja mitte ainult Eestis. Seetõttu on nüüdisaja arengustra-teegiate üks põhieesmärk teaduse ja toot-misstruktuuride järjest suurem integreeri-mine. Masinatööstuse ja muu töötleva tööstuse valdkonnas on püüdnud vastavat ülesannet täita IMECC (Innovatiivsete Masinaehituslike Tootmissüsteemide Teh-noloogiaarenduskeskus). IMECCi arendus-fookus on suunatud kolme põhivaldkon-da:

e-tootmise ning toote eluea juhtimise süsteemide kontseptuaalsete mudelite väljatöötamine ning realisatsioonitin-gimuste määratlemine ettevõtte, tarne-ahela, võrgustiku ning klastri tasandi-telt lähtudes;

protsesside automatiseerimise ettevõt-tekesksete lahenduste väljatöötamine robottehniliste lahenduste baasil;

intelligentsete süsteemide arendamine kontaktivabade anduritega töökesk-

konnast informatsiooni kogumiseks, sünteesiks ja tarkade otsuste vastuvõt-miseks ning edastamiseks juhtimiskes-kusesse.

Vastavasuunaliste projektidega on lii-tunud 15 tööstuspartnerit ning TTÜ. Tea-dus-arendustegevusse kaasatakse ka rahvus-vahelisi teadlasi.

Võimalus liituda 7. raamprogrammiga

ELi uues arengustrateegias on välja toodud kolm tulevikutehase kontseptsioo-ni, vt tabel 1.

Tulevikutehase rahvusvaheline koos-tööprogramm käsitleb uue põlvkonna tootmistehnoloogiate väljatöötamist eri-nevatel tasemetel. Rahvusvahelisel tasemel

on ettevõtetel võimalus liituda 7. raamprogrammiga FP7 (alates 2013. a FP8). Siseriiklikult on Eestis tegutsevate ettevõtete tehnoloogilist arengut edukalt toetanud EAS oma erinevate tehnoloogia-programmide kaudu. Innovatiivsete Masi-naehituslike Tootmissüsteemide Tehno-loogiaarenduskeskust (IMECC, projekt EU30006) kaasfi nantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Kirjandus

1. Tojano, A. Research. Quality. Competi-tiveness. EU Technology Policy for the Knowledge-based Society. Springer 2009. ISBN 978-0-387-79264-4.

2. Porter, M. E. The Competitive Advan-tage of Nations. First Free Press Edi-tion, 1990.

> TAbEl 1

Tulevikutehaste kontseptsioonid

SMART FACTORIES(Targad Tehased)

energiaefektiivsed ja ressursisäästlikud tehnoloo- »giadkiiresti ümberkonfi gureeritavad ja adaptiivsed »tootmissüsteemiduudsed automatiseerimise, protsesside jälgimise ja »integreeritud IKT-süsteemidkulusäästliku tootmise põhimõtted »kontaktivabad sensorisüsteemid »robotite massiline kasutamine »

VIRTUALFACTORIES(Virtuaaltehased)

globaalvõrgustikud »tootearenduse (prototüüpide digitaalse kiirvalmis- »tamise) tehnoloogiadvirtuaal- ja reaalmaailma integratsioon »IKT ulatuslik kasutamine »diagnostika »uuestiprojekteerimine »

DIGITAL FACTORIES(Digitaalsed Tehased)

tootmiseelsete ülesannete efektiivne ja kiire »lahendaminekontseptuaalne projekteerimine ja simulatsioon »projekteerimis-, planeerimis-, hindamis-, otsuste »vastuvõtmise, teostuskesksete tarkvarasüsteemide integreeritud ja oskuslik kasutamineteadmistel põhinevad platvormid »internetikesksed tarkvarasüsteemid »

tootMissisEnDiD34

9/2011 (37)

tÕnis OJa,postimehe majandusajakirjanik

Igakuine toorainekommentaar:

aJaLOO ÕppEtunnid

tootMissisEnDiD34

dast kasutamist leidev teravili. 1986. aastal oli rukki globaalne kogusaak 29,2 miljonit tonni. Täna on aga teised teraviljad eesot-sas maisi ja nisuga rukki kõrvale tõrjunud, mistõttu nõudlus rukki järele on kahane-nud enam kui poole võrra – lõppenud hooaja globaalne kogusaak oli vaid 13,4 miljonit tonni.

Kolmas ja kõige värskem näide on maagaas. Kuni 2009. aastani oli gaasi kesk-mine hind aastaid keskmiselt 7 dollarit Briti termaalühiku kohta. Suur kartus

eesseisva gaasidefi tsiidi ees kergitas toorai-ne hinna 2008. aasta keskel peaaegu 14 dollarini. Seejärel toimus järsk langus ning tänaseks on gaasi hind langenud umbes 3,5 dollarini termaalühik.

Järsu hinnalanguse põhjuseks on kil-dagaas. See on orgaanikat sisaldavate kilda-kihtide vahele jääv gaas, mida varem pol-nud võimalik kätte saada. Tänapäeval on see aga tänu uuele tehnoloogiale võimalik, mistõttu on Ameerika Ühendriikide maa-gaasi uuritud varud nelja aastaga kasvanud kahekordseks. Tõsi, tehnoloogias on mõ-ningaid keskkonnakaitsealaseid vaieldavu-si.

Eelpool toodud näidete moraal on lihtne. Mitte kunagi ei saa kindel olla, et mingi tooraine hind kasvab lõpmatult. Kui keegi panustab tooraine pikaajalisele tõu-sule, panustab ta samal ajal ka sellele, et tehnoloogilist innovatsiooni tulevikus enam ei toimu.

Kas selline tulevikustsenaarium on võimalik? Arvan, et mitte.

foto: ÄriPÄEv

viimasel aastakümnel on toorainete hinnatõus olnud

nii sirgjooneline, et panustamine nende tõusule näib

olevat kindel investeering.

Kui keegi panustab

toor aine pikaajalisele

tõusule, panustab ta

samal ajal ka sellele,

et tehnoloogilist

innovatsiooni tulevikus

enam ei toimu.

Viimasel aastakümnel on toorained tehtud ka tavainvestoritele hõlp-sasti kättesaadavaks – nn tooraine-

aktsiate ehk börsil kaubeldavate fondide-na, mis järgivad erinevate toorainete või nende gruppide hinnaliikumisi. Tänu börsil kaubeldavatele fondidele saavad ka väikeinvestorid panustada nafta, kulla või muu tooraine tõusule. See on sama lihtne nagu tavaliste aktsiate ostmine. Samas on ka börsil kaubeldavaid fonde, mille abil saab panustada sama lihtsalt samade toor-ainete hinnalangusele.

Kuna toorainete hinnatõus on olnud nii pikaajaline ja selle põhjused on nii loogilised (nõudluse kasv, seda eriti arene-vate riikide majanduste poolt kestab ja jätkub veel aastaid, mistõttu hinnatõusugi jätkub aastateks, aastakümneteks või isegi igaveseks), siis on ka loomulik, et ajakir-jandus kirjutab peaaegu ainult sellest, et hinnatõusutrend aina jätkub.

Kuid ajalugu on näidanud, et nii ei pruugi see olla, mistõttu mingil ajal häda-vajalik ja väga defi tsiitne tooraine võib muutuda äkitselt odavaks või peaaegu täiesti kasutuks. Üheks olulisemaks toorai-nehindade tõusu peatajaks on innovat-sioon.

Näiteks oli poolteist sajandit tagasi väga nõutavaks tooraineks vaalaõli. 1846. aastal oli ainuüksi Ameerika Ühendriiki-des 735 vaalapüügilaeva. Suured vaalalae-vastikud olid ka Norral, Islandil, Kanadal, Jaapanil ja teistel riikidel. Täna on vaala-püük keelatud, aga juba üle saja aasta taga-si asendati vaalaõli palju hõlpsamini kätte saadava kerossiiniga.

Tunduvalt hilisemaks näiteks on rukis. Veerand sajandit tagasi oli rukis väga laial-

tootMissisEnDiD 35

9/2011 (37)

graafiK 1.

nafta hind, usD/barrel (nYMEX)graafiK 2.

Maagaasi hind, usD/MMBtu (iCE, london)

21.04.1

1

6.05.1

1

20.05.1

1

3.06.1

1

17.06.1

1

1.07.1

1

15.07.1

1

29.07.1

1

12.08.1

1

26.08.1

1

9.09.1

1

23.09.1

1

7.10.1

1

14.10.1

1

21.04.1

1

6.05.1

1

20.05.1

1

3.06.1

1

17.06.1

1

1.07.1

1

15.07.1

1

29.07.1

1

12.08.1

1

26.08.1

1

9.09.1

1

23.09.1

1

7.10.1

1

14.10.1

1

graafiK 3.

vase hind, usD/t (londoni metallibörs)graafiK 4.

terase hind, usD/t (londoni metallibörs)

21.04.1

1

6.05.1

1

20.05.1

1

3.06.1

1

17.06.1

1

1.07.1

1

15.07.1

1

29.07.1

1

12.08.1

1

26.08.1

1

9.09.1

1

23.09.1

1

7.10.1

1

14.10.1

1

21.04.1

1

6.05.1

1

20.05.1

1

3.06.1

1

17.06.1

1

1.07.1

1

15.07.1

1

29.07.1

1

12.08.1

1

26.08.1

1

9.09.1

1

23.09.1

1

7.10.1

1

14.10.1

1

graafiK 5.

Kulla hind, usD/tr.oz (london)graafiK 6.

nisu hind, Eur/t (Euronext/Matif, Pariis)

21.04.1

1

6.05.1

1

20.05.1

1

3.06.1

1

17.06.1

1

1.07.1

1

15.07.1

1

29.07.1

1

12.08.1

1

26.08.1

1

9.09.1

1

23.09.1

1

7.10.1

1

14.10.1

1

21.04.1

1

6.05.1

1

20.05.1

1

3.06.1

1

17.06.1

1

1.07.1

1

15.07.1

1

29.07.1

1

12.08.1

1

26.08.1

1

9.09.1

1

23.09.1

1

7.10.1

1

14.10.1

1

graafiK 7.

Puuvilla hind, usD/nael (nuBot, Chicago)graafiK 8.

tselluloosi hind, usD/t (foex, soome)

alliKaD: nYMEX, nYBot, iCE, lME, EuronEXt, foEX ltD

21.04.1

1

6.05.1

1

20.05.1

1

3.06.1

1

17.06.1

1

1.07.1

1

15.07.1

1

29.07.1

1

12.08.1

1

26.08.1

1

9.09.1

1

23.09.1

1

7.10.1

1

14.10.1

1

26.04.1

1

10.05.1

1

24.05.1

1

7.06.1

1

21.06.1

1

5.07.1

1

19.07.1

1

2.08.1

1

16.08.1

1

30.08.1

1

13.09.1

1

27.09.1

1

11.10.1

1

18.10.1

1

60

80

100

120

3,0

4,5

6,0

6000

8000

10000

500

600

700

800

1000

1500

2000

150

200

250

300

50

100

150

200

800

1000

1200

fotoD: Mari-liis hEinsaar

Disain36

9/2011 (37)

EKsPErDina osalEnuD KEtli tiitsar nõustaMas

Disain36

selgitas ürituse formaati täpsemalt ürituse läbiviija Anneli Porri, Eesti Kunstiakadee-mia külalisdotsent. “Ekspertide poolt teh-tud tähelepanekud pärast üritust võtavad tabavalt kokku tööstusdisaini ja kogu kunstivaldkonna noorte tegijate hetkeolu-korra Eestis,’’ lisas Anneli.

Portfolio Cafést abi enim neil, kel hea kodutöö tehtud

“See formaat aitab kindlasti siiratel edasijõudjatel mõnedki arukad laused oma edasise tegevuse kannustamiseks saada. Ettevalmistus on enamikul hea – täna on tehtud tööd netis oma kodulehel. Ülimat heameelt teevad töökus ja sihi-kindlus. Tugevam portfell on neil, kes teavad ülikooli faasis, mida nad elus tege-ma hakkavad,’’ kommenteeris nähtud portfoolioid Mart Jõhvikas, disainer Borg OÜst.

Ta lisas: “Enamik portfoolioid ei ole turul veel realiseeritavad. Aga on terava-maid tippe, keda tuleb suunata ümber-maailmareisile enne, kui nad töösse sukel-duvad. Tihti jääb Eesti platvorm stardiks natuke väikeseks.’’

Kas jätkata kunsti või disai-ni suunal? või mõlemat

“Minu juurde jõudis kolm üliõpilast. Kõiki ühendas see, et nad olid ristteel: kas jätkata kunsti või tootedisaini suunal või teha mõlemat. Kaks neist olid eelnevalt õppinud tootedisaini ja nüüd suundunud ehtekunsti õppima – esimest eneseväljen-

disain:

pOrtFOLiO CaFÉ OLi aBiks EnEsE-vÄLJEndaMisEL Ja raHa tEEniMisEL

Portfolio Cafél said kokku noored disainerid, disaini

kogenud mänedžerid, kriitikud, kuraatorid ning ettevõt-

jad. vi Disainifestivali Disainiöö ja Euroopa innovatsioo-

nifestivali if... programmi kuulus sel aastal esimest

korda Eesti Kunstiakadeemia poolt läbi viidud disaini-

magistrantide ja noorte disainerite Portfolio Café.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

pirEt pOtisEpp, Disainiöö ja Euroopa Innovatsiooni-festivali IF... pressiesindaja

Portfolio esitlused ja vestlused olid privaatsed, nii et üks ekspert rää-kis korraga ainult ühe portfoo-

lioomanikuga segamatult ühe laua taga.

“Üks-ühele tööde esitlus oli kasulik nii kunstnikule kui professionaalsele disaine-rile: disainer harjutas oma töödest ja prak-tikast kõnelemist, ta võis küsida nõu ja tagasisidet. Ekspert sai omakorda kiire ja põhjaliku ülevaate autorist, võimaluse esitada täpsustavaid küsimusi ja teha ette-panekuid nii loomingu kui koostöö asjus,’’

Disain 37

9/2011 (37)

duseks ja teist raha teenimiseks, selline oli nende ettekujutus. Üliõpilaste küsimusi oli mitmesuguseid, osa tahtis saada tagasisidet konkreetsete projektide kohta, teised kogu portfooliole ja selle vormistusele,’’ jagas oma ürituse kogemust ehtekunstikust

aga on teravamaid

tippe, keda tuleb

suunata ümbermaa-

ilmareisile enne, kui

nad töösse sukelduvad.

tootedisaini väljakutsed Eestis

“Tootedisaini häda Eestis on ka see, et siin pole ettevõtete juures palju töökohti, kus osakondade kaupa tooteid luuakse,’’ ütles Mart Jõhvikas. “Neist õpilastest said

ekspert Ketli Tiitsar. “Mulle tundus, et võib-olla oleks abiks, kui edaspidi lisada osalemiskutsele n-ö kontrollküsimuste ri-da, et neil endal tekiks selgem ettekujutus, mida kõike nad ekspertide käest küsida võiks.’’

Disain38

9/2011 (37)

suurema tulemuse enda jaoks vast need, kes teadsid, miks nad üritusele tulevad. Minu juures käis viis vahetust Mainori tudengeid, kes olid samal päeval teada saanud, et tulevad konsultatsioonile, aga ei teadnud, millisele,’’ tõi ta näiteks.

“Tore on see, kui belglane või tšehh vajasid suunamiseks mõningaid ideid, et järgmisi samme võtta. Samas oli heameel, et rahvusvahelised üliõpilased võivad vä-gagi palju Eesti ülikooli pilti täiendada, ja vastupidi,’’ tõstis Mart Jõhvikas rahvusva-heliste tudengite osalemist esile.

“Tore tulemus tuli minul belglasega, kellega koos planetaariumi joonistasime ja kellele meelde tuletasin, et kõikidele planeetidele eluea jooksul ei jõua. Valda-valt on nad faasis, kus tahaksid midagi fokuseerida, aga julgust ja riskivalmidust jääb väheks. Neil on veel ülikooli seinte turvamüür ümber,’’ lausus Mart ülikooli-de seatud piiride kohta.

uued üritused võiks olla kitsama fookusega

“Usun kindlasti, et sellised diskussioo-niüritused on üliõpilastele kasuks. Ja kasu saavad need, kes julgevad ettevalmistatult (või isegi valmistamata) tulla kohale ja puistata – vastas on kuulajad ja nõuandjad reaalelust,” võttis Mart Jõhvikas ürituste olulisuse kokku.

“Ootasin, et üliõpilased minult ise rohkem küsivad. Igal juhul imetlen tulija-te julgust ja loodan, et ka nemad said po-sitiivse kogemuse, mis annab edaspidi enesekindlust oma asjadega jätkamiseks,’’

võttis Ketli Tiitsar ürituse omalt poolt kokku.

Samuti pakkus ta välja idee juba järg-misteks samalaadseteks üritusteks: “Tekkis mõte, et ehk annaks selliseid üritusi teha veel kitsama fookusega: ükskord galeristid, muuseumide esindajad, teine kord selgelt omal alal praktiseerivad tootedisainerid nendeks ekspertideks, kes üliõpilaste port-foolioid üle vaatavad.’’

algselt oli üritus vabade kunstide harrastajatele

Ürituse eestvedaja Anneli Porri on Portfolio Cafésid korraldanud juba 2007. aastast alates ning senini oli see mõeldud vabade kunstide tudengitele või noortele kunstnikele. Seekordne üritus oli esimene spetsiaalselt disainitudengitele mõeldud sündmus.

“Hoolimata erinevustest vabade kuns-tide (foto, video, maal, graafi ka, joonistus, performance, skulptuur, installatsioon jne) ja disaini professionaalsete väljade vahel, täidab Portfolio Café mõlemal juhul tu-dengite jaoks sarnaseid funktsioone: jaga-da enda kohta infot ja saada eriala eksper-tidelt tagasisidet, kontakte ja soovitusi. Nii et tegelikult ei tegele üritus erialaõppe küsimustega, vaid astub sealt sammu edasi ja tunneb muret selle pärast, mis noorest loovinimesest pärast magistrikraadi kaits-mist edasi saab,” mõtestab ta ürituse vaja-likkuse omalt poolt lahti. Tegu on kahtle-mata vajaliku ettevõtmisega ning korralda-jatele jääb soovida vaid jõudu ning jaksu järgnevate ürituste korraldamisel.

“Where do you see yourself in the future?”

Portfolio Café oli rikastav kogemus, mis andis mulle oma portfoolio, ideede,

projektide ja taseme kohta tege-likult rohkem tagasisidet kui portfoolio kaitsmine koolis, kuna sain rääkida ekspertidega üks-ühele ja tegu oli dialoogi, mitte esitlemisega. Kuna rääkisime iga eksperdiga eraldi, siis kellegi teise arvamus ei mõjutanud ning kuna nad ei olnud kursis sinu varase-mate õnnestumiste ja ebaõnnes-tumistega, alustasime iga kord puhtalt lehelt.

Vestlesin kokku nelja eks-perdiga ning nende tagasiside oli väga mitmekülgne. Oma osa oli nii kiitusel kui konstruktiivsel kriitikal, iga ekspert oskas sama projekti analüüsida erinevast seisukohast ning kogu tagasiside tuli nende poolt 100% heatahtli-ku huvi võtmes. Rääkisime nii projektidest spetsiifi liselt (mis tõuseb tervikust esile, mis on tugevused, mida nemad teisiti teeksid, mida on nende arvates võimalik toota, millel on müügi-potentsiaali jne) kui portfoolio ülesehitusest (esteetika, projek-tide valik, pildivalik, informatiiv-sus, minu puhul, kuna esitlesin interaktiivset digiportfooliot, ka navigatsioon).

Kõige mõtlemapanevamaks ja olulisemaks pean ühe väliseks-perdi küsimust: “Where do you see yourself in the future?”, mida tuleks endalt palju tihedamini küsida – iga projekti alustades, järgmist portfooliot koostades.

kairi kuuskor,

Portfolio Cafél oma

portfooliot esitlenud tudeng

Tel:

Email:

For impressive... ...performances

Hüdraulilised giljotiinid

CNC Lehetöötluskeskused

Hüdraulilised painutuspingid

Valtspingid

Müük: + 372 51 32 250 Hooldus: + 372 53 323 491 info@bmctechnics.euwww.bmctechnics.eu

LaserlõikepingidVa

ltspi

ngid

Plasmalõikepingid

PlasmalõikepingidN

urga

lõik

urid

Nurgalõikurid

Kom

bine

eritu

d gi

ljotii

nkää

rid

Kom

bineeritud giljotiinkäärid Laserlõikepingid

Valtspingid

HACO metallitöötlusseadmete ametlik esindaja EestisHACO metallitöötlusseadmete ametlik esindaja EestisHACO metallitöötlusseadmete ametlik esindaja EestisHACO metallitöötlusseadmete ametlik esindaja EestisHACO metallitöötlusseadmete ametlik esindaja Eestis

www.metallitöötlusseadmed.ee

fotoD: BEstnEt

EEsti firMa40

9/2011 (37)

EEsti firMa40

üks ekspordimootoreid:

tiki kui HaagisE sÜnOnÜÜMas Bestnet on 1990. aastal loodud Eesti kapitalil tootmisettevõte, mille põhitegevus-

alaks on sõiduauto järelhaagiste tootmine ja müük. selle ajaga on vaid paarist mehest

alguse saanud fi rma kasvanud üle saja töötajaga ettevõtteks, kellel on tütarettevõtted

soomes, rootsis, norras ja pidev koostöö üheksa turupartneriga.

tiKi haagis, Mis sõitis Kaasa sEllEaastasEl ElEKtriautoDE rallil tallinn-MonaCo. haagistEs vEEti laaDiMisPuKKE, Et KõiK võistlusautoD saaKsiD Koos tanKiDa

tÕnu LELuMEEs, Bestnet AS-i direktor, EML-i juhatuse liige

Kuigi Bestneti nimi ei ole üldtun-tud, on kaubamärkidest TIKI ja AKU kujunenud tuntud ja usal-

dusväärsed nimetused terves Skandi-naavias, Balti riikides ja kaugemalgi. AKU- haagised Soomes ja TIKI-haagised Rootsis moodustavad juba aastaid suuruselt teise turuosa sealsetes riikides. Head inseneri-

aKu- haagised soomes

ja tiKi-haagised rootsis

moodustavad juba

aastaid suuruselt teise

turuosa sealsetes riikides.

mõtet ja tootekvaliteeti nõudvad paadi-haagised on mõlemas riigis, kus paadioma-nike arv kogu elanikkonnast on üks kõrge-maid maailmas, kindlad turuliidrid.

Bestnet on algusest peale võtnud oma tegevuste planeerimisel ja hindamisel alu-seks rahvusvahelise mõõtme. 2011. aastal moodustab ekspordi käive 93% kogukäibest ja kuigi Eesti on endiselt fi rma koduturg, tuleb enamik tooteuuendussoove ja inves-teeringute põhjendusi välisturgudelt.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

EEsti firMa 41

9/2011 (37)

MOTOMAN ja torulaserlõikuspingi TRUMPF soetamiseks. See andis võimaluse toota kiiremini ja keerulisemaid detaile, samal ajal vähendades inimtööjõudu.

2009. aasta alguses käivitus tütarettevõt-tena oma kuumtsinkimistehas Paldiskis, see on kaasaegseim kogu Skandinaavias. Uus tehas andis meile olulised teadmised ja ko-gemused tsinkimisest, saame pidevalt jälgi-da ja parandada oma toodete tsinkimise kvaliteeti.

ridamisi järgnesid uued investeeringud pinkidesse

Investeeringute uus etapp algas 2011, mil sisseseadesse lisandus servoelektriline painutuspink FinnPower E200-4100 (maksi-maalne painutuspikkus 4100 mm, pressijõud 200 t), lehekeskus FinnPower SG8e (töödel-dava lehe maksimaalsed mõõtmed 4300x1565 mm, mass 200 kg, suurim stantsi-misjõud 30 t, minimaalne töödeldava lehe paksus 0,5 mm, maksimaalne 8 mm), lehe-laser FinnPower L6 (laseri võimsus 4 kW,

erinevates Euroopa katselaborites. 2002. aastal alustas tööd ettevõtte enda arendus-osakond, kus praegu töötab seitse täiskoha-ga inseneri.

TIKI on algusest peale olnud paljude jaoks haagise sünonüüm. Nii on juhtunud, et klient on läinud konkurentide juurde ja nõudnud näha nende “tikitreilereid”. Meile tähendab see eelkõige pidevat väljakutset tootearenduses, et leida uusi tehnilisi ja di-sainilahendusi. Oluline märksõna kogu arendustegevuses on koostöö, seda nii kom-ponentide tarnijate, klientide kui teadus-asutustega. Pidevas koostöös TTÜga käivad rakendusuuringud uue põlvkonna tehno-loogiliseks väljaarendamiseks.

Bestnetil on Paldiskis oma kuumtsinkimistehas

Esimesed suuremad investeeringud tootmistehnoloogia moderniseerimisse tegi Bestnet eelmise kümnendi keskel. Olulise-mad neist tehti metall-lehe lehetöötlemis-keskuse Amada Queen, keevitusrobotite

Ekspordi algus: haagis oma-niku autole järele – ja soome

Tänaseks on tehase väravast välja sõitnud juba üle 120 000 haagise. Algus oli tollaste Eesti ettevõtete taustal üsna traditsiooniline. 1990. aasta suvel valmisid esimesed haagised vanas kolhoosiaegses töökojas Keila lähedal Leholas. Aasta pärast algas eksport – haagis omaniku autole järele ja sõit Soome!

Aastate jooksul on muutunud nii ettevõte kui ka tema poolt pakutavate toodete valik. Kui tegevuse algusaastail kuulus tootenimistus-se viis baasmudelit, siis praeguseks on see kas-vanud kuni 50 tootemudelini, mis on jaotatud standard- ja profiseeriasse. Lisaks on väikesee-riad, mis on mõeldud spetsiifiliste vajaduste – kaablivedu, väiketehnika või autode transport – rahuldamiseks. Ning erihaagised nõudliku-male või erilahendust vajavale kliendile.

Kõik haagised on enda inseneride välja töötatud

Kõik TIKI-haagised on välja töötanud et-tevõtte oma insenerid ja neid on katsetatud

Teie partner tootmises aastast 1992

CNC töötlemine

Hanval Metall OÜ

Tel: +372 51 41 100www.hanval.ee

Tööstuse 1A 69101 Karksi-Nuia

EEsti firMa42

9/2011 (37)

töödeldava lehe maksimaalsed mõõtmed 3074x1565 mm, mass 3000 kg, lehe paksus: teras 0,5–25 mm, roostevaba teras 0,5–12 mm, alumiinium 0,5–8 mm) ja painutuskes-kus XXL-CENTER RAS 75.04 (maksimaalne tööpikkus 4240 mm ja maksimaalne mater-jali paksus terasel 1,5 mm, roostevabal terasel 1 mm ja alumiiniumil 2 mm).

investeering peab vastama kolmele küsimusele

Uute pinkidega tahame juurutada JIT- (just in time) tootmist, et mitte hoida asja-tult suurt laovaru. Samuti pakuvad uued pingid suuremat valikut erinevaid tehno-loogiaid ja materjale, tõstavad efektiivsust ja tootlikust ning võimekust valmistada keerulisemaid detaile. Tänu uuele tehno-loogiale paraneb ja ühtlustub toodete kva-liteet ning kiireneb kogu tootmisprotsess.

Miljonitesse kroonidesse ulatuvad in-vesteerimisotsused ei sünni kunagi hetke-emotsioonide ajel, nii kaaluti ka Bestnetis need enne väga tõsiselt läbi. Tehnoloogiasse panustades lähtutakse kolmest põhiküsimu-sest: kas investeering vastab turu ja toote-arenduse vajadustele, tõhustab tootmist ning aitab kasvatada tootmismahte. Tarnija

leidmiseks viib ettevõte läbi hindamise ning otsustamisel lähtutakse tarnija tehnilisest toest, masina efektiivsusest ja hinnast.

Ükski seade ei loo uut väärtust iseenesest

Uued seadmed väldivad “pudelikaelu” ning loovad võimalused lennukaks aren-dustegevuseks. Investeeringud, aga laiemalt kogu tehnoloogia, eeldavad kindlasti kvali-fi tseeritud tööjõudu ja pidevat täiendus-õpet. Ükski seade ei loo väärtust iseenesest. Ideede rakendamiseks kasutame kaasaeg-seid CAD-CAM-programme. Hinnaliste isemõtlevate tehnoloogiate efektiivne töö-lepanek eeldab andekate inseneride ja või-mekate operaatorite koostööd. Tänapäeva-ne tehnoloogia ja rahvusvahelisus on olnud paljudele noortele motivaatoriks siduda oma tööelu fi rmaga pikkadeks aastateks. Bestnetis on täna 32 inimest, kelle tööstaaž on vähemalt kümme aastat, ning üsna tava-line see, kui vanemate töökoht saab ka nende laste omaks.

Suurelt mõtlemise julgus, kaasaegne tehnoloogia ja panustamine inimestesse on taganud Bestneti senise edu ja annab jul-gust homseks.

2010. aasta vEEBruaris oli firMa 20. juuBEl ja valMis 100 000. haagis. KõigE EnaM tooDEtuD MuDEl C265 sai EnDalE austava liPsuga olEKu. Kõrval 20-aastanE ”vanEM vEnD”

KredEx väljastas esimese tehnoloogia laenu

Esimene tehnoloogialaen väljas-tati ASile Bestnet, kes uuendab laenu abil oma seadmeparki,

eesmärgiga vähendada sisseostetava allhanke mahte ja laiendada pakutavat teenustevalikut.

Bestneti fi nantsjuhi Kristjan Paavle sõnul aitab tehnoloogialaen parandada ettevõtte kassavoogu. “Oleme viimase kahe aasta jooksul teinud suuri inves-teeringuid seadmepargi uuendamisse, mis on võimaldanud meil vähendada sisseostetavat allhanget. Eesti metalli-tööstus peaks tervikuna liikuma suure-ma lisandväärtusega masinaehitusliku metallitööstuse poole ning KredExi tehnoloogialaenust on sealjuures suur abi,” lisas Paavle.

KredExi ettevõtlusdivisjoni juhi Lehar Küti sõnul on Eesti ettevõtete jaoks laenu või liisingu taotlemisel probleemideks ebapiisav omafi nant-seering, piisava tagatise puudumine ja väike omakapital. “KredExi tehnoloo-gialaenu saavad ekspordipotentsiaali-ga tööstusettevõtted kasutada panga või liisingu poolt nõutava omafi nant-seeringu katmiseks. Tänu tehnoloogia-laenule suurenevad ettevõtete inves-teeringud masinatesse ja seadmetesse, mis tõstab eksportijate konkurentsi-võimet ja aitab seeläbi kaasa Eesti majanduse elavnemisele,” ütles Kütt.

Tehnoloogialaen võimaldab ette-võtjal kaasata täiendavat fi nantseeri-mist liisingu või pangalaenu näol, sest allutatud laenu käsitletakse teiste fi -nantseerijate poolt sarnaselt omakapi-taliga ning see annab võimaluse kasu-tada suuremat fi nantsvõimendust.

Laenu sihtgrupiks on ekspordipo-tentsiaaliga tööstuse, energeetika, vee- ja jäätmemajanduse ettevõtjad, kel on soov investeerida täiendavalt masina-tesse ja seadmetesse. Samuti saab laenu taotleda uue ettevõtte käivitami-seks.

TTÜ maskott Juulius: tudengitel on nüüd oma koosolemise koht võtta

Ametlik linditseremoonia: keskel rektor, professor Andres Keevallik

fotoD: EiKo jainjÄrv, johan viiroK, MarKo vilBErg , viivi ahonEn

isE tEhtuD, hÄsti tEhtuD 43

9/2011 (37)

Tudengimajas on kodu leidnud Tehnikaülikooli tudengiorganisatsioonid, maja eesmärgiks on pakkuda üliõpilastele sobivat keskkonda klubiliseks tegevuseks ja vaba aja veetmiseks. Tudengimaja on Balti riikides ainu-

laadne, lähiümbruses sarnaste võimalustega tudengimaja pole. Üliõpilaste ka-sutusesse lisandus üle 2000 m2 renoveeritud pinda ja hoone renoveerimisele kulus TTÜ omavahenditest 2,1 mln eurot.

avati ttÜ tudEngiMaJa

raamatukogu uus hingamine:

udengimajas on kodu leidnud Tehnikaülikooli tudengiorganisatsioonid, maja eesmärgiks on pakkuda üliõpilastele sobivat keskkonda klubiliseks

INSENERIKUTSE 43

PilDiD: tECh CoMPonEnts

huvitav lahEnDus44

9/2011 (37)

huvitav lahEnDus44

rEnaLtini viLipus, Tech Components OÜ

Sõna laser on tegelikult lühend, mis tänapäevaks on kujunenud iseseis-vaks mõisteks. Light Amplifi cation

by Simulated Emission of Radiation tähen-dab valguse võimendamist stimuleeritud kiirguse abil. Eelmise sajandi alguses Al-bert Einsteinilt teoreetilise baasi saanud tehnoloogia vormistati esimesteks tulemu-si andvateks seadmeteks 1960. aastatel.

Täna leiame lasereid aga juba kõikjalt ja vahel isegi lahenduste juurest, kus seda oodata ei oskaks. Kuigi laseri rakendusi on palju, keskendume siinkohal valdkondli-kult pigem tööstussektori võimalustele. Või täpsemini – markeerimislaseritele, sest seda funktsiooni rakendatakse tööstuses kõige enam.

lõikamineMarkeerimislaseritele pole lõikamine

küll esmane funktsioon, kuid enamik neist saab pehmete materjalide lõikamisega suurepäraselt hakkama. Juuresoleval pildil on näide elektrijuhtmesse laseriga tehtud sisselõikest. Kummist isolatsioon on ee-maldatud täpselt ja selle all olevat vask-traati pole kahjustatud. Taskunoaga seda järele ei tee.

Eelmises inseneerias rääkisime, mida suudab teha

masinnägemine ehk kuidas masinad aru saavad, mida

nad näevad, ja mida nad tegelikult näha suudavad.

seekord võtame teemaks laserid. jälle ulmefi lmi

temaatika? aga tegelikult täiesti igapäevane tehniline

lahendus, mille tulemusi kogu aeg kasutame. isegi

needsamad arvutiklahvid, mida toksides see tekst

sünnib, on valminud laserite abil. samuti mobiiltelefoni

klahvid, auto armatuuri nupud ja veel sajad pisiasjad.

inseneri töövahendid:

töö LasEriga kÄiB vaLgusE kiirusEL

rEnaLtini viLipus, Tech Components OÜ

S

mis laseb läbi klaviatuuri taustavalgust. Samuti võib kujutise kanda lehtklaasile klaasi pinda kahjustamata.

jalgrattaga võiduVajadusel ühendatakse kõik need lase-

ri võimalused. Laser lõikab toote välja, graveerib peale kaubamärgi või toote tun-nusinfo ning lisab seerianumbri koos 2D-koodiga. Tublimad seadmed suudavad töötada kiirusel 12 meetrit sekundis. Tei-sisõnu, laser suudab selle artikli ideaaltin-gimustes ümber kirjutada umbes nelja sekundiga. Märkimisväärne on ka liini kiirus, mida laserid teenindada suudavad: 240 meetrit minutis. See on keskmine jalgratta liikumise kiirus – 14,4 km/h.

Kuid kõike seda saab ju lahendada ka stantside ja erinevate printeritega? Miks siis ikkagi laser? “Lasermarkeerimise, aga ka teiste laseril põhinevate lahenduste ka-suks räägivad kiirus ja korrektsus, sest enamik teisi lahendusi ei suuda sama tem-po juures säilitada kvaliteeti,” selgitab la-

graveerimineLaseri oskuste hulka kuulub kindlasti

graveerimine, mis on levinud nii tööstuses kui kunstis. See tehnoloogia võimaldab te-ha kontrastset ja detailiderohket tööd ülima täpsuse ja tohutu kiirusega. Laseri võimeku-sest räägib seegi, et värvitud pinda saab gra-veerida ka ühe värvikihi sügavuselt. Töödel-dud pind eristub ülejäänud osast siis vaid värvitooni poolest. Tundub uskumatu, aga te võite leida isegi küpsiseid, millele on fi r-ma kaubamärk laseriga peale küpsetatud.

MarkeerimineEnim levinud laserite kasutusvaldkond

on aga tööstuses toodete markeerimine. Kõik elektroonikakomponendid, tootmis- või säilimiskuupäeva kandvad pakendid, sajad autoosad jne on märgistatud laserite abil. Laser suudab ülima täpsusega tootele kanda nii selle tehnilised tunnused kui ka unikaalse seerianumbri. Ja pole vahet, millisest materjalist toode on. Laser saab hakkama metalli, plasti, kivi ja isegi paberi, puidu ja kummiga.

Laserid suudavad indutseerida ka ma-terjalide värvimuutust, jättes materjali pinna seejuures kahjustamata. Näiteks luuakse selle tehnoloogiaga arvuti klavia-tuure, kus musta nupu sees on valge täht,

ELEktriJuHtME isOLatsiOOn-kattE EEMaLdaB LasEr iLMa MEtaLLOsa kaHJustaMata

ka

su

tus

ala

on

la

i

te võite leida isegi

küpsiseid, millele on

fi rma kaubamärk

laseriga peale

küpsetatud.

huvitav lahEnDus 45

9/2011 (37)

sermarkeerimise eeliseid Tech Automation OÜ juht Jonatan Valtenberg. “Lihtsamate toodete puhul, kus markeeringu korrekt-suse tolerants on suurem, täidab tindiga trükkimine oma ülesande ära, kuid paraku vajab see seade laseriga võrreldes oluliselt rohkem hooldust. Tindikulu, düüside ummistumine, määrdumine jne tähenda-vad liini peatamist ja hooldustöötaja aega. Laserid seevastu on pea täielikult hooldus-vabad. Samuti pole neil üldjuhul kuluma-terjale, kogu markeerimine käib toote või

pakendi pinnal,” toob Valtenberg välja peamise lasermarkeerimise eelise.

laseriga reljeefne pindLaseritega toodetele või pakenditele

info kandmise eeliseid on teisigi: see ei kulu maha, ei muutu häguseks. Kuna la-serkiire läbimõõt on 60 mikromeetri kanti, on võimalik töödelda ka väga väike-seid pindu, kandes sinna miniatuurset teksti. Seejuures jääb tekst aga loetavaks. Erinevalt paljudest teistest tehnoloogiatest

suudavad 3D-laserid töödelda ka reljeefset pinda.

Lõpuks kummutaks veel ühe müüdi. Laserid ei ole tänapäeval ei suured ega ka kallid. Tavaline markeerimislaser võib oma mõõtmetelt olla sarnane laua arvutiga ning kaaluda vaid mõnikümmend kilo. Lihtsa-mad laserseadmed on täna kättesaadavad ka väiksematele tootmisettevõtetele ja leidub ka väikeettevõtteid, mis ongi oma unikaalse kvaliteedi saavutanud just tänu laserite võimalustele.

kaasaEgsEd LasErsEadMEd On OMa MÕÕtMEtELt vÕrrEL-davad Lauaarvutiga

MEtaLLidE töötLEMisE suur vÕiMEkus On Muutnud LasErid vÄga pOpuLaarsEks autOtööstusEs

EnaMik kLaHvE kaasaEgsE tEHnOLOOgia JuurEs On LOOdud LasEritE kaasaBiL

foto: arChiMEDEs

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeintErvjuu46

9/2011 (37)

Intervjuu46

MErikE LEEs, ajakirjanik

Minister Jaak Aaviksoo on öelnud, et loodava agentuuri oluliseks eesmärgiks on

vähendada toetuste eraldamise bürokraatlikkust ja formalismi. Kuidas nende eesmärkide täitmine toetust taotlevate teadlaste jaoks praktikas välja näeb, kui me võrdleme seda Eesti Teadusfondi senise praktikaga?

Ma pole kunagi töötanud ETFi süstee-mis, küll aga saanud sealt grante. Mul on suurem kogemus Teaduskompetentsi nõu-koguga. Üks, mida kindlasti institutsionaal-sete (terveid töögruppe katvate) uurimis-toetuste taotlemisel teha saab, on ettepa-nek suurendada teadus-arendusasutuse osa taotluse koostamisel nii, et teadlase osaks jääb vaid konkreetse projekti teadusliku sisu esitamine.

Eesmärk on jõuda olukorrani, et kõike, mida ETAG ise teadusinfosüsteemidest või asutuste andmebaasidest teab (töötaja koormus ja amet, publikatsioonid, paten-did, varasem rahastus, muud projektid jne), ei pea enam teadlaselt küsima, vaid laskma tal andmete õigsust kinnitada või täiendada. Teadlaselt on vaja küsida ainult seda, mida on vaja toetuse taotluse hinda-miseks erialaspetsialistide poolt.

teadusaasta 2011/2012:

EEsti tEadusagEntuur vÕtaB ÜLE aLustEadustE raHastaMisE

järgmise aasta 1. märtsist alustab tartus tööd senise Eesti teadusfondi baasil moodus-

tatav Eesti teadusagentuur, mis hakkab tegelema alusteaduste rahastamisega. haridus-

ja teadusministeeriumi (htM) teadusagentuuri ettevalmistava projektirühma juht, tartu

Ülikooli professor volli Kalm, tutvustab agentuuri tööd ja eesmärke.

Agentuur luuakse teadusfondi baasil ja sellega muudetakse rahastamist, et vähendada selle killustatust ja paranda-da teadusasutuste efektiivsust. Millised muutused selleks ellu viiakse või kuidas hakkab rahastamine pärast 1. märtsi välja nägema, et taotlejad teaksid sellega arvestada?

Rahastamise põhiinstrumentideks jäävad institutsionaalne ja individuaalne toetus (grant). Juba nende nimetus viitab

sellele, kes on eelkõige vastutav toetuse saanud teadusprojekti tulemusliku täitmi-se ja raha sihipärase kasutamise eest. Insti-tutsionaalsete grantide taotlemine järgmi-seks aastaks hakkab toimuma kevadel ja individuaalsed grandid jaotatakse sügisel.

See loob võimaluse, et näiteks institut-sionaalsest grantist ilma jäänud töögrupi tugevaimad liikmed saaksid võimaluse konkureerida individuaalsele toetusele ja saada siiski rahastamine järgmiseks aastaks. Lühidalt öeldes suureneb koordineeritus erinevate rahastusvõimaluste vahel.

Eesti Teadusagentuur luuakse senise Eesti Teadusfondi ja Teaduskompetentsi Nõukogu baasil. Te olete öelnud, et mõlema organisatsiooni funktsioonid jäävad alles ja tõenäoliselt lisandub uusi. Mis need uued ülesanded oleksid?

Siin on oluline täpsustada, et ETF on riigi sihtasutus, TKN aga nõuandev kogu. Teadusagentuuri üks olulisemaid organeid saab olema hindamisnõukogu, kelle üles-andeks on uurimistoetuse taotluste hinda-mine, kasutades selleks erialaspetsialisti-dest eksperte. Hindamisnõukogu liikmed ei ole ETAGi koosseisulised töötajad.

ETAGi töötajaskond moodustub loo-detavasti suures osas praegustest ETFi töötajatest ning praeguse sihtasutuse Arc-himedes töötajatest, kes on otseselt seotud teadusorganisatsioonilise tööga. Näiteks ka

vOLLi kaLM,teadusagentuuri etteval-mistava projektirühma juht

intErvjuu 47

9/2011 (37)

TKNi tehniline teenindamine on seni ol-nud Archimedeses. Enamus ETAGi funkt-sioone on kaetud praeguse ETFi ja Archi-medese poolt, kuid senisega võrreldes suureneb oluliselt analüüs ja monitooring sellest, mis toimub maailma ja Eesti teadu-ses, millise mõju ja nähtavusega on “avali-ku” raha eest tehtud teadus.

“Inseneeria” lugejaskonda huvitab, milliseid uusi võimalusi avaneb toetuste taotlemiseks neile. Mis teadusvaldkondadega agentuur tegeleb, kas valdkondade osas on plaanis laieneda?

Toetuste taotlemise võimalused on kõigile korralise teadusevalvatsiooni läbi-nud asutustele võrdsed ja kellelegi min-geid eeliseid ETAGi poolt ei tehta. See ei tähenda, et riik ei võiks oma strateegiate või teaduspoliitiliste otsustega määrata eelisarendatavaid suundi, millega ETAG loomulikult arvestab. Leian, et praegu ETFi ja TKNi poolt toetatavate teadusvald-kondade, -suundade ja -erialade katvus on piisavalt lai, rahuldab Eesti vajadusi ja ma ei oska nimetada ühtegi olulist suunda, mis oleks põhimõtteliselt riigieelarvest mitterahastatav.

Milliseid teadustegevusi toetatakse ja kas nende osas on muudatusi, kui mõelda minister Aaviksoo sõnastatud eesmärgile sidustada teadus- ja arendus-

tegevus paremini Eesti sotsiaalmajan-duslike prioriteetidega.

Institutsionaalsete ja individuaalsete toetuste puhul on tegemist eelkõige – aga siiski mitte ainult! – alusteaduste rahasta-misega ja nende grantidega pole otstarbe-kas hakata dubleerima näiteks EASi, KIKi, Tehnoloogia Arenduskeskuste (TAK), riigi tehnoloogiaprogrammide eesmärkide täitmist. Samas, kui tehnoloogilised või sotsiaalmajanduslikud probleemid vajavad alusteaduste panust, peab see finantseeri-vate osapoolte ja T&A asutuste ning ETA-Gi koostöös saama kindlasti võimalikuks. Riigi olulisemad teadus- ja arendustegevu-se prioriteedid sätestab vastav strateegia ning peaministri juhitav teadus- ja aren-dusnõukogu.

Kui palju töötajaid on uude agentuuri planeeritud? Kas teadusfondi ja teaduskompetentsi nõukogu liitmisel vabaneb ressurssi või tuleb uusi inimesi värvata?

Nagu eespool mainisin, ei saa TKNi liita ETFiga, küll aga moodustub agentuur ETFi juriidilisel baasil ja osalt nende ini-mestest. Sellega liitub ka osa praeguse siht-asutuse Archimedes töötajaid, või kui töö-tajad ei soovi, siis ainult funktsioonid ja töökohad. Nimetatud töötajad, kokku um-bes 50, katavad praegu ära ligi 90% ETAGile ettenähtud funktsioonidest ja kohati esineb mõningast dubleerimist. Lisaks on ETAGil

vaja oma IT-spetsialisti, juristi ja rahataot-luste eelarveid analüüsivat-hindavat finant-sisti. Kokkuvõttes ma arvan, et ETAGis ei hakka tööle oluliselt rohkem inimesi, kui on hetkel vastavaid funktsioone täitvaid inimesi kahes eelnimetatud asutuses.

Kas agentuur hakkab asuma Tallinnas Endla tänaval teadusfondi ruumes?

Sihtasutuse asukoht saab olema Tar-tus, kuid väga oluline on ETFi kogemuse ja järjepidevuse säilitamine ning ma loo-dan, et ETFi töötajad, vähemalt oma enamuses, jätkavad ka Teadusagentuuris. Seetõttu on ilmselt vajalik Endla tänava kontori tööshoidmine esialgu prognoosi-matuks ajaks.

Tänud intervjuu eest!

teadusagentuuri üks

olulisemaid organeid

saab olema hindamis-

nõukogu, kelle ülesan-

deks on uurimistoetuse

taotluste hindamine.

PilDiD: a&t sPort

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeuus sEaDE48

9/2011 (37)

uus sEaDE48

Mati FELdMann, Inseneeria peatoimetaja

“Võrreldes varasema tööpingiga on uus pink täielikult auto-matiseeritud,” iseloomustab

suusahoolde tippspetsialist Sergei Lopuh-hin. “Automaatne on käiakivilt vana must-ri mahavõtmine, uue pealepanemine, suusa põhjale kandmine jne. Operaator tõstab ainult suusa peale ja maha. Tööpink balansseerib ise käiakivi – varem tulid seda tööd tegema Tehnikaülikooli spetsialistid. Pink peab vajaduse korral emafi rmaga si-det interneti teel, mis võimaldab pingi

midagi uut suusatajatele:

kiviLiHvi pink tEEB MiLJOnEid MustrEid

Ega tali enam kaugel pole, mis tähendab seda, et

paras aeg on oma suusavarustus üle vaadata. inseneeria

kirjutas selle aasta veebruaris suusapõhjade kivi-

lihvimisest, mis parandab suusa libisemisomadusi.

oktoobris käis inseneeria a&t spordis uuesti –

tutvumas uue suuskade kivilihvimise pingiga.

Mati FELdMann, Inseneeria peatoimetaja

“Vhäälestamist korraldada ka distantsilt,” selgitab Sergei.

suuskade heast määrimisest enam ei piisa

Praeguse seisuga määrete maailmas suurt revolutsiooni enam oodata pole, seetõttu pööratakse maailmas suurt tähe-lepanu just õige suusamustri leidmisele. Asi on selles, et suusa paremaks libisemi-seks on lisaks heale määrimisele tarvis ka õiget mustrit – vastavalt ilmale, tempera-tuurile ja lume struktuurile.

Suusa libisemisel üle lume tekib rõhu ja hõõrdumise tõttu suusa ja lume vahele

ajutiselt mikroskoopiline veekiht. Ühelt poolt vee teke soodustab libisemist, kui kaks pinda nihkuvad teineteise suhtes pa-ralleelselt ja hõõrdumine jääb veeosakeste enda vahele.

Aga teiselt poolt veekiht takistab, kui kaht pinda on tarvis teineteise küljest lah-ti rebida. Seega teenib suusa põhjale must-ri lihvimine nii vee tekitamise kui vee ärajuhtimise efekti – vastavalt vajadusele ehk õhutemperatuurile, lumeoludele jne.

Näiteks külma ilmaga kantakse peale peenem muster, see aitab vett tekitada. Samas jämedam muster aitab vett ära juhtida.

Nr 3. Null- »muster ehk mustrit pole.

Nr 5. Kalaluu, »sirg- ja kõverjoonega.

Nr 9. Suusapõhi on »jagatud viieks osaks. Kaks joonmustrit on külgedel ja kalaluu (sirg- või kõverjoone-ga) on keskel.

World Cup Easy

a&t sPorDi suusKaDE KivilihviMisE PinK

Pingi Kuvarilt saaB valiDa ErinEvatE MustritE vahEl

uus sEaDE 49

9/2011 (37)

Sele 1Sele 1

Nr 44. »Tasapinnalise laine muster.

Nr 55. »Mitmesuunaline kalaluu.

Kliendid on nii tipp- kui pühapäevasportlased

Nimetatud tehnoloogia hakkas arenema 1980. aastatel plastiksuuskade tulekuga. Plastiksuusa põhjale on kan-tud polüetüleenist ja grafi idist mõne-millimeetrine kiht, mille sisse erinevaid mustreid lihvitakse. Kui see kiht ära kulub, on suusk omadega läbi. Samas suusamääre läheb kivilihvitud mustri peale. Suusapõhi on poorne plast, ja mida poorsem, seda parem, sest määret läheb rohkem sisse. Üks ülesanne on kivilihvimisel seega veel: see aitab suu-sapõhja poore avada.

“Kivilihvimisega töödeldakse nii murdmaa- kui ka slaalomi- ja mäehüp-pesuuski ning lumelaudu. Töödeldakse nii tippvõistlejate kui pühapäevasuusa-tajate suuski,” loetleb Sergei.

“On veel selline võimalus, et klient pildistab teda huvitava mustri näiteks mobiiltelefoniga üles, paneb mõõtka-vaks kõrvale tikutopsi ja saadab foto meile. Uus tööpink on suuteline nen-dest andmetest kogu vajaliku protsessi kokku panema,” tutvustab A&T Spordi piirkonnajuht Olaf Mihelson. “Konk-reetsed mustrid ei ole iseenesest paten-teeritud, aga kui keegi on oma mustri välja töötanud, siis me arvestame tema soovi ega kanna seda mustrit kellegi teise suuskadele.”

siin on Mustri alla saanuD nii KoonDislastE Kui harrastussPortlastE suusaD

Klient pildistab teda

huvitava mustri nt mobii-

liga üles, paneb mõõt-

kavaks kõrvale tikutopsi

ja saadab foto meile.

TEMPERATUURIKONTROLLER

OHUTUSANDURID

FOTOANDUR

SERVOMOOTOR

Tech Components OÜ Peterburi tee 34

11415 Tallinn +372 60 99 242tech@tech.eewww.tech.ee

KONTROLLER

Pilt: autor

huvitav lahEnDus50

9/2011 (37)

huvita v lahEnDus50

tanEL JaLakas,TTÜ Elektriajamite ja jõu-elektroonika instituudi vanemteadur

Globaalne alternatiivsete energia-allikate edasiarendamine kannab juba vilja ning üha massilisemalt

kasutatakse energiaallikatena nii tuult kui ka päikest, millest toodetud energiat on hakatud omakorda salvestama ka vesiniku-na. Kahjuks on tuuleturbiinidest, päikese-patareidest ning vesinikku elektrienergiaks muundavatest kütuseelementidest väljuva

kütus otse elektriks:

kÕrgEMa kasutEguriga aLaLis-pingEMuundur aLtErnatiivsEtELE EnErgiaaLLikatELE

inimkonna üha suuremaks muutuv energianälg koos

tavapäraste energiaallikate puudustega sunnib meid

üpris tõsiselt mõtlema alternatiivide aktiivsemale

kasutuselevõtule.

tanEL JaLakas,TTÜ Elektriajamite ja jõu-elektroonika instituudi vanemteadur

elektrienergia kvaliteet suures osas kõikuv ning pole otseselt kasutatav tavapäraste elektriseadmete toiteks.

Seetõttu on kirjeldatud tootmisüksuste oluliseks osaks muundusseadmed, mis ai-tavad stabiliseerida pinget ning muundada alalisvool stabiilse sageduse ja kindla pin-gega vahelduvvooluks. Rahuldamaks maa-ilma üha kasvavat energiatarbimist, on vaja tõsta seadmete kasutegurit. Üks otsene võimalus kasuteguri tõstmiseks on kadude vähendamine muundusseadmetes, mis võimaldab optimeerida kogu tootmissead-me töörežiimi.

loodi kaks kasulikku mudelit, sisse anti patendi-taotlus

TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut koostöös taastuvenergeetika fi r-maga OÜ Nelja Energia on viimased kaks aastat vedanud koos arendusprojekti, mil-le esmaseks eesmärgiks oli töötada välja lahendus kütuseelemendi töö optimeeri-miseks, sh kasuteguri, töökindluse ja väl-jundpinge kvaliteedi tõstmiseks ning töös elektrivõrguga parema sidususe saavutami-seks.

Selleks projekteeriti uudse skeemila-hendusega pinget stabiliseeriv ja tõstev alalispingemuundur, kus lisaks innovaati-lisele skeemilahendusele loodi ka paindlik juhtimissüsteem. Arendustöö tulemustele on saadud kaks Eesti kasulikku mudelit ning sisse antud patenditaotlus.

Töö käigus valmistati mitu väikese võimsusega seadet, üks 5 kW katseseade

Kütuseelemendi sidumine toitevõrgugaSele 1

30 v – 60 v 600 v

toitEvõrKu1 x 230 v ~

või3 x 400 v ~

h20

o2

h2

KÜtusE-ElEMEnt

KÜtusEElEMEntitEEninDav

alalisPingE-MuunDur vahElDi

huvitav lahEnDus 51

9/2011 (37)

ning 10 kW laboratoorne prototüüp-muundur. Katsetuste käigus õnnestus mõõta laboratoorse seadme jõuosa kasute-guriks kuni 96%, mis on keskmiselt 10% kõrgem kui hetkel turul olevatel analoog-setel muunduritel.

Muunduri kõrge kasuteguri võti pei-tub kvaasi-impedantsallikaga pinget stabi-liseerivas vaheldis koos pinget kordistavas väljundalaldis. Kvaasi-impedantsallikas piirab ka lühisvoolu kuni lühisekaitse ra-kendumiseni, kaitstes avariiolukordades sisendpingeallikat ülekoormuse eest ja tõstes sellega muundusseadmete töökind-lust ning ohutust.

Muunduri kõrge töökindluse taga on ka komponentide jaotamine moodulitesse, mis loob omakorda tugevad eeldused too-ta tulevikus muundurit mistahes soovitud võimsusega (2,5 kW – 1 MW), kaotamata hetkel saavutatud näitajaid. Hetkel käib pingeline töö otsimaks võimalusi seadme mõõtmete, kaalu ja hinna vähendamiseks. Arvutuste põhjal võib loota uute pooljuht-lülitite ning magnetmaterjalide kasutuse-levõtu korral kasuteguri tõusu kuni 98 protsendini.

Muundur sobib ka tuulikutele ja päikese-paneelidele

Antud muundur on testitud küll kü-tuseelemendi sidumiseks elektrivõrguga, ent tehniliste näitajate poolest ning mini-

PingEt staBilisEEriv ja tõstEv alalisPingEMuunDur altErnatiivsEtElE EnErgiaalliKatElE

maalse kohandamisega sobib juurutami-seks erinevatele tööstuslikele rakendustele (väiketuulikud, päikesepaneelid, ülikon-densaatorid jne). Potentsiaalsetest raken-

dusvaldkondadest võib veel lisada teleko-mi ja lennunduse.

Arendustegevus jätkub eesmärgiga jõuda tootearenduse faasi. Selleks modifit-seeritakse seadme parameetreid ja skeemi, viimaks need vastavusse turu tegeliku nõudlusega.

Muundur sobib juuru-

tamiseks erinevatele

rakendustele – väike-

tuulikud, päikese paneelid,

ülikondensaatorid.

fotoD: EMo hannovEr

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeKonvErEnts / MEss52

9/2011 (37)

KonvErEnts/MEss52

metallitöötlemise maailmamess:

EMO HannOvEris – rOHkEM kui tööpingid

19. –24. septembrini esitlesid rahvusvahelised tootmis-

tehnoloogiate tootjad hannoveri EMo-l oma andeid ja

võimekust. Metallitöötlemise sektori maailma tähtsaim

mess näitas laia valikut moodsatest metallitöötlemise

tehnoloogiatest, mis on paljude tootmisprotsesside

alus. välja toodi uusimad masinad, tõhusad tehnilised

lahendused, tugiteenused ja palju, palju muud.

vEiJO kauppinEn, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

EMO fookuses on tööpinkide toot-mine, täppisinstrumendid, tootmis-süsteemid, arvutitehnoloogia,

tööstuselektroonika ja -tarvikud. EMO on CECIMO – Tööpingitootjate Euroopa

oluline on ka järelteenindus ja konsultat-sioonid. Teenindus hõlmab laia valikut erinevaid tegevusi alates 24-tunnisest varu-osade tarnest kuni remondi ja hoolduseni mistahes maailma paigas. Juba praegu on turul saadaval internetipõhine hooldus, projekteerimine, konsultatsioonid, teletee-nus, koolitus jpm.

sektor on kindel tootmismahtude kasvus

Hannoveris oli 2037 eksponenti 41 rii-gist. Tööpingitööstuse innovatiivsus ei avaldunud üksnes masinate suurepärastes tootlikkuse näitajates, vaid ka väga atrak-tiivses ja funktsionaalses disainis – aspekt, mis on tänapäeva seadmete puhul ülioluli-ne. Mess toimus taaskord väga muutlikus turusituatsioonis. Ühtlasi viitas see, mis suunas põhivahendite tööstus on liikumas. Saksa tööpingitööstuse ja tema kliendibaa-si olukord on hetkel hea. Sektor on kindel tootmismahtude kasvus.

Korraldajatele valmistas erilist heameelt ürituse rahvusvaheline väljund, sest ligikau-du 40% kõigist EMO-l osalejatest oli pärit välisriikidest. Väliskülaliste arv väljastpoolt Euroopat, eriti Aasiast ja Lõuna-Ameeri-kast, näitas 6,5-protsendilist kasvu; see omakorda tõi kaasa rekordilise kasvu kohal-viibitud aja pikkuses külastaja kohta.

hiina on suurim tööpinkide ostja maailmas

Mess meelitas kohale ligi 140 000 külas-tajat enam kui 100 riigist. Näitusesaalides oli tunda, et tööstusharus valitseb positiiv-ne meeleolu. Teadaolevalt rohkem kui pooled külastajatest olid oluliste ostuotsus-te tegijad oma ettevõtetes. 55% külastajatest teatas, et nad olid tulnud messile konkreet-sete investeerimiskavatsustega; väliskülalis-te hulgas oli see suhe koguni 75%. Messi lõppedes olid nii eksponendid, külastajad kui ka korraldajad ühel meelel, et üritus oli korda läinud.

Nõudluse kasvu Euroopas tõukavad tagant ekspordile orienteeritud Saksa ette-

Koostöö Komitee – registreeritud kauba-märk. Esmakordselt oli messil kasutusel EMO app EMO2Go – kaasaegne mobiilne abivahend külastuse planeerimisel ja opti-meerimisel.

Rahvusvahelisel tööpinkide turul valit-seb tugev konkurents. Esile tõusmiseks ei piisa alati uutest tehnilistest lahendustest;

PiltE 2011. aasta hannovEri EMo-lt

KonvErEnts / MEss 53

9/2011 (37)

metallitöötlemise maailmamess:

EMO HannOvEris – rOHkEM kui tööpingidkui ka paindlikkus suurte tootmismahtude juures. See tähendab väiksemaid investee-ringuid püsiseadmetesse ning aja kokkuhoi-du ümberseadistamistel.

Sellele lisaks demonstreeris Fastems ka täiesti uut FMS-kontrollsüsteemi MMS 5, mille abil aja ja ressursside planeerimine annab kõigile kasutajatele töötajatest kuni juhtkonnani selge pildi, mis ülesandeid päeva jooksul täita ning milliseid ressursse selleks vaja läheb. Tootmisliini töölistele on mõeldud Fastemsi FastWizard robot-kontroller, mis juhendab töötajat samm-sammult üleminekul ühelt toimingult teisele. Kasutajaliidese põhielementide tundmaõppimine võtab aega mõned mi-nutid.

Cellro pakub automatiseeri-tud lahendusi väikeseeriale

Eesti väikeettevõtetele võiks huvi pak-kuda Hollandi firma Cellro, kes pakub au-tomatiseeritud lahendusi väikeseeria toot-misprotsesside võimalikult efektiivseks lä-biviimiseks. Lahendus koosneb robot-moo-dulitest, mida saab ühendada ühe või mit-me masinaga. Roboteid kontrollib intelli-gentne, kasutajasõbralik tarkvara, mis on spetsiaalselt konfigureeritud kliendi toot-misprotsessi vajadustest lähtuvalt. Cellro konkurentsieelis on tarkvaraplatvormi, tööstusroboti ja moodulsüsteemi hästitöö-tav kombinatsioon.

Järgmine EMO mess leiab aset Hanno-veris septembris 2013.

tootlikkuse ja efektiivsuse suurendamisega. IT, ajamid, andurid jm pakuvad palju uusi võimalusi seadmete ja süsteemide funktsio-naalsuse tõstmiseks ning kvaliteedi paranda-miseks. Messil tõusid olulisteks teemadeks ka süsteemide kõrge töövalmidus ning pa-ranenud protsessikontroll ja -monitooring.

Hannoveri messi väljapaistvaim ekspo-nent oli kahtlemata Saksa DMG ja Jaapani Mori Seiki allianss, kes võttis enda alla terve hiiglasliku näitusehalli. Suur ekspositsioon oli ka mitmetel teistel Saksa ja Jaapani ette-võtetel, nende hulgas Saksa MAG-il ja jaa-panlaste Mazakil ning Okumal.

fastems esitles fastlean fMs lahendust

Kõiki EMO silmapaistvaid osalejaid on võimatu üles lugeda, kuid allpool paar näidet hiiglaslikust valikust. Soome ettevõte Fastems esitles FastLean FMS (Flexible Manufacturing System) lahendust, kus tra-ditsioonilisse FMS-süsteemi integreeritud robotitehnika tulemuseks on nii tootlikkus

võtted. Tugevasti on suurenenud tellimuste arv Aasiast – Jaapanist, Indiast, Lõuna-Ko-reast ja eriti Hiinast, kes tänapäeval on suurim tööpinkide ostja maailmas.

Tootmistehnoloogiate ostjad on taas julgust kogunud. Praeguste prognooside kohaselt suureneb tootmisseadmete kasu-tuselevõtt 2011. aastal 20%, samas kui üldi-ne investeeringute kasv on kaks korda aeglasem.

Erilist tähelepanu pöörati messil lennundusele

Euroopa ja Ameerika on järele jõud-mas Aasia kasvutempole. Aasia ja Ameeri-ka tarnijad on rahul Euroopa turgude mahu ja avatusega, eurooplastele omakor-da on kasulik Aasias valitsev kõrge nõudlus tööpinkide järele. Prognooside kohaselt nõudlus tööpinkide järele BRIC-riikides 2015. aastaks kahekordistub. Sellest kasvust 50% langeb osaks Hiinale.

EMO külastuse muutsid väärtuslikuks ka mitmed kaasnevad üritused. Suurt huvi ja ainet debattideks pakkusid konverentsid erinevatel teemadel: jätkusuutlik tootmine, kosmosetehnoloogia arengud, Venemaa kui kasvav turg ning talentide värbamine ettevõttesse.

Messil pöörati suurt tähelepanu len-nundustööstusele kui tohutu potentsiaali-ga kliendile. Mahtude kasv lennukite ja nende komponentide tootmises, samuti titaani ning fiiberplastiku laienenud kasu-tuselevõtt esitavad uusi nõudeid kasutata-vatele tööpinkidele. Titaankomponentide täieliku tootmisprotsessi esitlemiseks oli üles pandud eraldi näitus.

saksa DMg ja jaapani Mori seiki allianss

Väga selgelt eristuv kliendisegment tööpingitööstuse jaoks on meditsiinitehno-loogia tootjad. Implantaadid nagu põlve- ja puusaliigesed, luuproteesid jms esitavad tootmisele rangeid nõudmisi täpsuse ja pealispinna kvaliteedi osas.

Enamik maailma tootjatest näeb vaeva

Esile tõusmiseks ei piisa

alati uutest tehnilistest

lahendustest; oluline

on ka järelteenindus ja

konsultatsioonid.

suMMarY54

9/2011 (37)

thousand Electric Cars for Estonian roads

In March the Estonian Government concluded an agreement with Mitsubishi Corporation for the sale

of ten million pollution quotas. As a result of this agreement a network of charging stations will be set up throughout Estonia by the end of next year, and there will be over one thousand new electric cars on our roads.

The Electromobility Project (ELMO) will make Estonia one of the most advanced countries of the world with regard to the scope of charging stations and the number of electric cars per population. It is equally important that the implementation of the project will bring about an increased use of renew-able energies and decreases air pollution.

The government subsidizes the purchase of an electric car via KredEx. Estonian citizens and for-eigners with long-term or permanent residence permit, as well as legal persons registered in Estonia are entitled to apply for the subsidy. The subsidy covers up to 50% of the retail price of the vehicle, however, the upper limit of the aid is set at 18 000 EUR per car. In addition, KredEx supports the pro-curement and installation of the charger by 1000 EUR. Thus the project can aid about 500 electric car purchases.

In order to apply for the subsidy the car has to be bought from an EEA country or Switzerland with an appropriate type attestation, and it should be the original purchase. The warranty period has to be at least 2 years for the car and 5 years for the battery.

federation of Estonian Engineering industry 1991^2011

The federation was founded at the meeting of the authorized representatives of 17 metalworking

and machinebuilding companies on October 16, 1991. Actually, it was the restoration of the Federation of Estonian Metalworking Industry, established in 1936 but dissolved in 1940 by Soviet occupation authority.

At present the federation has 75 members – companies and their subsidiaries, sales fi rms, trade schools. The member collaboration has facilitated the transition to market economy and helped to promote our companies and their business contacts in all the industrial countries in the nearby region.

tiki – synonym for trailer

AS Bestnet, founded in 1990 and based on Esto-nian capital, is focused on the manufacturing and

sale of car trailers. The company, once started by a couple of men, has now grown into an enterprise of over 100 employees, with subsidiaries in Finland, Sweden, Norway and nine stable business partners.

Although the name Bestnet is not generally known, its brands TIKI and AKU are famous and reliable throughout Scandinavia, the Baltics, and even further. The AKU-trailers in Finland and TIKI-trailers in Sweden have been no. 2 players in the respective markets for several years already. The Bestnet boat trailers, however, are the strong mar-ket leaders in both of the countries where the ratio of boat-owners to the population is one of the high-est in the world.

From the very start Bestnet has been focusing on international business. In 2011 exports constitute 93% of the total sales of the company. Although Estonia is still the company’s home market, incen-tives for product development and investment come mostly from abroad.

su

mm

ary

suMMarY54

www.element14.com

SINU INSENERITEADMISTE JA ELEKTROONIKA

PROJEKTEERIMISLAHENDUSTE ALLIKAS

The element14 knode on tervet elektroonilise projekteerimise kulgemistsüklit hõlmav vooglahendus, mis aitab inseneridel projekteerida kiiremini, paremini, odavamalt. See pakub ühtset liidest laiale valikule projekteerimislahendustele, kus inseneri tehnoloogilised otsused loovad selgeid seoseid teiste süsteemitaseme komponentidega. See aitab inseneridel kiiresti uurida, tuvastada ja osta vajalikke lahendusi.

Keskkonna the element14 knode toimimise vaatamiseks külastage saiti:www.element14.com/knode

www.farnell.com/ee

ARENDUSPLATVORMID JA -KOMPLEKTID

OPERATSIOONISÜSTEEMID JA VIRNAD

ARENDUSTÖÖRIISTAD

CAD-TÖÖRIISTAD

TRÜKKPLAADITEENUSED

KONTROLLVARUSTUS

52327_ET_knode_inseeria 210x280.indd 1 22/09/2011 08:10