Aasta tehnika- lipilane:

Siim Viilup

Huvitav lahendus:

Pstiseisu-kohad lennukis

Investeering eesti toitu:

Talleggi uus punkerladu

Tootmise ja tehnika ajakiri

Jaanuar 1/2010 (19)

Pharmadule O:

Eesti tehas, mille lhim konkurent asub USAs

KOlleeGiUMi liiKMed

Madis VrasKolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos)Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei HbemgiEesti Masinatstuse Liit, arendusdirektoraleksei@emliit.ee

Arvi HamburgEesti Inseneride Liit, presidentarvi.hamburg@gaas.ee

Enno LendTallinna Tehnikakrgkool, prorektorenno@tktk.ee

Priit KuluTallinna Tehnikalikool, mehaanikateaduskonna dekaanpriit.kulu@ttu.ee

Aleksandr MiinaTallinna Tehnikalikooli majandusteaduskonna doktorant, FM Partners O juhatuse liigealeksandr@tootmisportaal.ee

Meelis VirkebauEesti Tandjate Keskliit, volikogu liigeinfo@textile.ee

Almar ProosASi Favor nukogu esimeesAlmar.Proos@favor.ee

inseneeria kolleegium

E sikaanel on Pharmadule ehitatud puhas ruum. Esikaane kujundus: Taivo Org.

Esikaane foto

Peatoimetaja Mati Feldmannmati.feldmann@inseneeria.ee56616262

Keeletoimetaja Tuuli Elstrok

Korrektor Triinu Tamm

Jaanuar 1/2010 (19)

Ajakirja antakse vlja Ettevtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Kujundaja Taivo Org

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

ReklaamKaarel Tammkaarel.tamm@inseneeria.eeTel. 687 9101

Vljaandja Director ja Partnerid OEndla 90-1, 10614 TallinnTel. 625 0940, 56616262

Trkk Printon

impressum

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka mrge.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

FOtOD: pharMaDule

Juhtkiri 3

1/2010 (19)

Juhtkiri 3

Head Uut Tootmise ja Tehnika Aastat kigile Inseneeria lugejatele! Inseneeria lheb igal juhul lootusrikkalt uuele aastale vastu. Sel-leks annavad alust mned suundumused eelmise aasta lpus.

Eelmine aasta lppes positiivselt ses mttes, et kol-me kvartali kokkuvttes oli Eesti kaupade ja teenuste eksport suurem kui import. Lpuks ometi aga nib, et selleks oluliseks saavutuseks lks tarvis masu. Viima-ti oli Eesti eksport suurem kui import millalgi krooni algusaastatel, kui olid samuti majanduslanguse ajad.

Kas see thendab, et headel aegadel tehakse halbu otsuseid ja halbadel aegadel hid otsuseid? Kui see nii oleks, siis see tegelikult seletaks majandu-se tsklilisust kige lihtsamini. Headel aegadel tehtavad halvad otsused l-petavad hea aja varsti ra arusaadav? Ja halbade otsuste mjul sidab majandusmasin veel tkk aega allamge.

Kuni olukord lheb nii hulluks, et tuleb vastu tahtmist hakata tegema ebapopulaarseid, ent hid ja vajalikke otsuseid, mis pravad kursi jllegi les.

Millised need otsused sellel, 2010. aastal viks olla? Et vtaksime vastu kindla otsuse rajada Eestisse tuumaelektrijaam. Esiteks see kindlustab Eesti energiaalast julgeolekut, teiseks vimaldab elektrienergiat eksportida, mis tugevdab meie vliskaubanduse bilanssi. Elektrienergiat napib Phjamaades, Ltis, Leedus. Elektrituru avanedes ja olles Nord Pooli liikmed tuleb omada suuremaid tootmisvimsusi ja niisuguseid, mis ei tugineks fossiilsetele ktustele. Pakri saared viks sobida rajatavale tuumajaamale kll.

Meil tuleks suurendada kodumaiste maavarade kaevandamist. See ei thendaks plevkivi kaevandamise eskaleerimist soojuselektrijaamadele, kll aga niteks plevkivili ja keemiasaaduste tootmiseks. Ja kui mitte muud, siis vhemasti kogu killustiku tee-ehituseks viks saada siitsamast Eestist.

Pakun kolmandana vlja idee, mis on samuti palju poolt- ja vastuargu-mente saanud Saaremaa sild. Kas loodus- ja keskkonnakahju on ikka nii suur, kui seda ptakse kirjeldada. Otsene kasu tuleks aga turismi edenemi-sest, rkimata eluks vajalike situde mugavdamisest, aja kokkuhoiust.

Kindlasti on veel palju ebapopulaarseid, ent vajalikke otsuseid, mis meid ees ootavad. Teeks need ige ra.

juhtkiri

Sel aastal tuleb pike jlle vlja

Mati feldMann,Inseneeria peatoimetaja

FOtO: ripev

SiSukOrD4

1/2010 (19)

Sisukord

05 Uudised Kasulik mudel

06 Verandagaehitis (vi maja)

Fookuses

10 Unikaalne tehas, mille toode maksab pea miljard krooni

energeetika tulevik

16 Naftaajastu lpp on saabumas Eesti toode

22 Investeering Eesti toidu ainete kvaliteeti

Tegija

24 Aasta Tehnikalipilane prib probleemsest phi-kooli noorukist Stanfordi doktoriks

Huvitav lahendus

28 Tulevased lennu -reisijad vivad nii seista, istuda kui lamada

Edukuse valem

32 Timmitud ehitus asub korda looma Tootmissisendid

34 Kaevurid suruvad terase hinda les Huvitav lahendus

36 REFORM vedelikureostu-se likvideerimine rohelise sorbendiga

Tootmissisendid

38 Suruhku kimbutavad tahked osakesed, veeaur ja li

Insenerikutse

41 Evald Liivik 95

Konverents

42 Business of Design Week 2009 Hong-Kongis Edukuse valem

44 Innovaatilise ristruktuuri ja krgtehnoloogia aeg

Huvitav lahendus

48 Keskmrimisssteem aitab kulusid kokku hoida Vastukaja

51 LEDide mdid ja tegelikkus52 Summary / e54 Viimane leheklg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

Sisukord4

uuDiSeD / krOOnika 5

1/2010 (19)

Uudised / kroonika 5

robotexil mngiti jalgpalli

Programm on les ehitatud mitmete tuntud ajajuhtimisgurude nagu David Alleni, Dwight D. Eisenhoweri ja Stephen Covey teooriatele. See pakub erinevaid vimalusi lesannete, ideede ja mrkmete parimal moel organiseerimiseks. Eesmrk pole mitte pelgalt lihtsustada aja planeeri-mist, vaid teha oma toimetuste kalender ka paremini kttesaadavaks mitmest eri-nevast arvutist.

Asjatundjate hinnangul pakub eestlas-

uus triist oma tegemiste efektiivsemaks planeerimiseks

te vlja ttatud programm tsist konku-rentsi sellistele levinud rakendustele nagu OmniFocus, Things ja RememberTheMilk. TimeGT eesmrgiks on krvaldada konku-rentide puudused ning tulla vlja uute vimalustega: niteks vib TimeGT abil mta erinevatele lesannetele kulunud aega.

TimeGT tasuta versioon on vabalt al-lalaetav ning kasutatav eesti, vene ja ingli-se keeles.

ahti kitSikule kuuluv eeSti tarkvaraFirMa CODehOOp tuli vlJa uue

prOgraMMiga tiMegt, MiS peakS MuutMa tDe Ja tegeMiSte planeeriMiSe

OluliSelt lihtSaMakS kikviMalikele SpetSialiStiDele, teiSte hulgaS ka

inSeneriDele.

FOtO: alO ltt

SeekOrDSel tallinna tehnikali-

kOOli, tartu likOOli Ja inFOtehnO-

lOOgia kOlleDi hiSrituSel

rOBOteX 2009 Oli viStluSleS-

anDekS Jalgpall.

Roboteid oli vljakul korraga kaks ja neil oli kahe peale 10 palli, mis tuli vastase vravasse la. Toimus vhemalt kaks 90sekundilist vooru, millest parem robot pses phitabelis edasi ning kao-taja jtkas kaotajaringis.

Kva rebimise peale kujunes eelmise aasta paremusjrjestus jrgmiseks:

I koht: ITK Robootikaklubi vistkond Madistajad robotiga Troller-Roller. Vistkonda kuulusid Allan Vein, Janek Sarjas, Madis Toom, Martin Mrisepp, Viljar Vahemaa ja nende juhendaja Mar-gus Ernits.

II koht: TT Robotiklubi vistkond Mger robotiga Mger. Vistkonda kuu-lusid Indrek Tubalkain, Roland Tamme-pld ning Andres Vahter.

III koht: ITK Robootikaklubi vist-kond Digipallur robotiga Digipallur. Vistkonda kuulusid Valdur Kaldvee, Kristjan Mlder, Renno Reinurm ja neid juhendas Margus Ernits.

Lisaks vttis ttubadest osa 112 koolinoort erinevaist paigust le Eesti ning joonistus- ja esseevistlusele laekus le 200 t.

Robotexi eesmrk on populariseeri-da tehnikateadusi, samas arendada mehhatroonika-, robootika- ja arvutitea-duse-alaseid oskusi tudengite ja kooli-noorte hulgas. Esimene Robotexi vistlus leidis aset aastal 2001. Nende aastate jooksul on robotid titnud erinevaid vistluslesandeid: asjade otsimine, kiel ronimine, toa koristamine, mngukaru pstmine jm.

EES

TIKUNSTIAKADE

EMIA1914 ESTO

NIANACADEMY

OFARTS1914

tJOOniS6

1/2010 (19)

tjoonis6

klmal ajal ktab, soojal ajal jahutaberinevuSeD tavaliSeSt veranDaga MaJaSt annavaD ktte kOkkuhOiDu

1. erinevusEhitise vundament-alus on hel pool maja valmistatud laiemana, mille v-lisservale on rajatud valgust lbilaskev lisasein, mis on hendatud valgust lbilaskva katusepikendusega.

Ehitise vundament-alus on hel pool maja valmistatud laiemana, mille v-lisservale on rajatud valgust lbilaskev lisasein, mis on hendatud valgust lbilaskva katusepikendusega.lbilaskva katusepikendusega.

2. erinevusVljast soojuslikult isoleeritud vundament-alus on suure soojusmahtuvusega, kusjuu-res vundament-alusesse paigutatud hku lbilaskvad vahendid on suure soojusjuhti-vusega ja heas soojuslikus kontaktis vun-dament-alusega.

Vljast soojuslikult isoleeritud vundament-alus on suure soojusmahtuvusega, kusjuu-res vundament-alusesse paigutatud hku lbilaskvad vahendid on suure soojusjuhti-vusega ja heas soojuslikus kontaktis vun-vusega ja heas soojuslikus kontaktis vun-

ehitise konstruktsioonLeiutise tehnilist olemust selgitavad joonised: 1 krgen-datud piksepoolse verandaga ehitise ristlige; 2 krgen-damata verandaga ehitise ristlige.

Ehitise raudbetoonalusele 1 on valmistatud soojusiso-latsioon 2. Alus-vundamendile on ehitatud maja seintega 3 ja katuslaega 4. Ehitise pikesepoolsest kljest vljapoole paigutatakse valgust lbilaskev lisasein-katus 5, mis leval on kinnitatud katuslae 4 klge ja all toetub alus-vunda-mendi 1 laiendatud osale. Alus-vundamenti paigutatakse soojust juhtivad hku lbilaskvad vahendid 6, mis hest otsast avanevad alus-vundamendist vlisseina 3 ja lisasei-na 5 vahele ning teisest otsast on hendatud hku lbi-laskvate, isoleeritud vahenditega 7, mis paigutatakse seintesse 3 ja katuslakke 4 ning mis avanevad katuse 4 rsta all vlisseina 3 ja lisasein-katuse 5 vahel. Vlisseina 3 lisaseina 5 poolne vlispind kaetakse soojuskiirgust hs-ti neelava materjaliga 8.

Kirjeldatud konstruktsiooniga saavutatakse energia kokkuhoidu, kuna valgust lbilaskvast lisasein-katusest laekunud soojuskiirgus ktab vlisseina ja lisasein-katuse vahelise ruumi hu soojaks, kusjuures eriti soojaks muutub hk kokkupuutumisel vlisseina 3 soojuskiirgust hsti neelava kihiga 8. Soojenenud hk tuseb ning lbi soojus-likult isoleeritud hku lbilaskvate vahendite 7 voolab lbi raudbetoonist vundament-aluses olevate soojust juhtivate vahendite 6 vlisseina ja lisaseina vahelisse ruumi selle alaosas. Raudbetoonist vundament-alus soojeneb husoo-juse arvel. Vundament-aluses jahtunud hk satub vlissei-na ja lisaseina vahele, kus see uuesti soojeneb ja lheb rsta alt uuele ringile. Kirjeldatud protsessi tulemusena peval jahutatakse vlisseinte vahelist hku ning soojen-datakse vundament-alust. sel kiirgab suure soojusmah-tuvusega raudbetoonist vundament-alus ruumidesse sooja.

Leiutise tehnilist olemust selgitavad joonised: 1 krgen-datud piksepoolse verandaga ehitise ristlige; 2 krgen-damata verandaga ehitise ristlige.

Ehitise raudbetoonalusele 1 on valmistatud soojusiso-latsioon 2. Alus-vundamendile on ehitatud maja seintega 3

tJOOniS 7

1/2010 (19)

Kasulik mudel:

verandagaehitis (vi maja)Kasuliku mudeli omanik: Kasuliku mudeli Autor:

alain KanG alain KanG

Leiutis kuulub ehitustehnikasse tpsemalt vliskeskkonnast isoleeritud raud-betoonist vundament-alusega ehitiste konstruktsiooni valdkonda ning on rakendatav verandaga ehitiste juures, kus on vajalik vhendada soojuse kulu, nii et osaline soojuse vajadus kaetakse pikesekiirgusega.

Tehnikas on tuntud soojuslikult isoleeritud raudbetoonist vundament-alusega ehitiste konstruktsioon, nagu niteks Eesti kasuliku mudeli taotluses nr 200800018 kirjeldatu. Tuntud ehitises on raudbetoonist alus-vundament soojuslikult isoleeritud nii phjast kui ka klgedelt vahtpolstrooliga, tnu millele vhenevad oluliselt ehitise soojuskaod. Kirjeldatud konstruktsiooni puuduseks on see, et ehitise suure soojusmahtuvusega raudbetoon alus-vundamenti ei talletu peval piisavalt pikese-energiat, mis sel kompenseeriks soojuse puudust.

Leiutise eesmrgiks on soojuslikult isoleeritud vundament-alusega ehitiste energiakulu vhendamine pevase pikeseenergia arvel, mis osaliselt talletatakse ehitise suure soojusmahtuvusega raudbetoon alus-vundamenti. Lisaeesmrgiks on suure valguskllase veranda vi ateljee konstruktsioon ehitise kljes, mis ei kuume-ne peval le.

Leiutise eesmrkide saavutamiseks on ehitise vundament-alus hel pool maja valmistatud laiemana, mille vlisservale on rajatud valgust lbilaskev lisasein, mis on hendatud valgust lbilaskva katusepikendusega; ehitise soojuslikult isoleeritud vundament-alusesse on paigutatud hku lbilaskvad vahendid, mis avanevad ehiti-se alusest vlisseina ja lisaseina vahele; lisaseina omava vlisseina vastas oleva seina ja eraldatud ruumiosa katvatesse vahenditesse on paigutatud hku lbilaskvad va-hendid, mis on hendatud ehitise alusesse paigutatud hku lbilaskvate vahendite-ga ja mis avanevad seespool nimetatud lisaseina selle laosas, kusjuures nimetatud lisaseina omava vlisseina vlimine osa on suure soojusmahtuvusega ja hea soojus-kiirguse neeldumisega.

Leiutise eesmrkide saavutamiseks on vljast soojuslikult isoleeritud vundament-alus valmistatud suure soojusmahtuvusega, kusjuures vundament-alusesse paigu-tatud hku lbilaskvad vahendid on suure soojusjuhtivusega ja heas soojuslikus kontaktis vundament-alusega. Lisaseina omava vlisseina vastas oleva seina ja eraldatud ruumiosa katvatesse vahenditesse on paigutatud hku lbilaskvad vahen-did: hea soojusisolatsiooniga plasttorud.

FOtO:

JOOniS 2

JOOniS 1

3. erinevusLisaseina omava vlisseina vastas oleva seina ja eral-datud ruumiosa katvatesse vahenditesse paigutatud hku lbilaskvad vahendid on hea soojusisolatsiooniga plasttorud.

puhaS ruuM FarMaatSiatehaSeS

Fookuses10

FOtOD: pharMaDule

pharmadule:

Unikaalne tehas, mille toode maksab pea miljard krooni inseneeria toimetus kis tutvumisekskursioonil Pharmadule Os, mis paikneb

Jri tehno pargis, ja kohtus kahe tegusa inimesega. Roman Zahharov on

Pharmadule arendusinsener ja tarvo Kapp keevitusinsener ja -inspektor.

Mati feldMann, Inseneeria peatoimetaja

Sel detsembrihommikul on sadanud maha huke lumekiht, mis harmoneerub Pharmadules hetkel valitseva suhtelise rahu ja vaikusega. Vestiblis on ehitud kuusk, kohvinurgas pakutakse piparkooke, kuid tootmist momendil ei ki.

Ent nagu peatselt selgub, on vlise rahu taga Eesti oludes unikaalne tehas, mis annab rmiselt kallist ja spetsiifi list toodangut, nimelt ehitab maailmakuulsa-tele ravimifi rmadele ravimitehaseid. Te ju kujutate ette, kui aeganudev ja kui kallis on uue ravimi vlja-ttamine, kui palju tuleb teha enne katsetusi, kui farmaatsiafi rma saab uue ravimi tootmiseks loa, paten-di. Ja kas ldse saab. Nii kaua, kuni luba pole, pole mtet tehase ehitamist alustada, selgitab Tarvo selle ri spetsiifi kat.

Aga kui patent, mis kehtib, tleme, viis kuni ka-heksa aastat, tuleb, on ehitamisega tuline kiire. Phili-ne raha uuest ravimist tuleb esimese aasta jooksul. Summade suurusest annab aimu fakt, et uue tehase ehitamise raha teenitakse tagasi ravimi esimese kolme kuu mgitulust, rgib Tarvo. Ja kui farmaatsiafi r-mal on tuline kiire, astume ette meie.

ravimitehas valmib moodulitestTarvo mrgib kahetsevalt, et veel kaks ndalat taga-

si oleks ninud tehases aktiivset tootmist. Tootmishall, mis on hetkel praktiliselt thi, oleks olnud tis tehase mooduleid mtmetega 4,45 x 4,1 x 14,35 meetrit. Selgub, et sellistes mtudes mooduleid on vimalik veel transportida niteks sildade alt lbi.

Aga mis on moodulid? Ravimitehast on vimalik ehitada kahel viisil, n- traditsiooniliselt ja moodulitest kokku pannes. Traditsiooniline viis on selline, kui ehitatakse kohapeal tehas vundamendist katuseni valmis ja sisustatakse sisseseadega, selgitab Tarvo. See viis on aeglasem, kuna tuleb kinni pidada tde jrje-korrast, erinevate tde tegijad segavad ksteist jne. Meie toodame moodulite viisi, mis thendab, et igas moodulis on phimtteliselt tkk valmis tehast koos kogu sisseseadega. Keerulisemad, spetsiifi lisemad sead-med tellime, lihtsamad teeme ise. Moodulid valmivad tootmishallis, mille perimeetril paiknevad erinevad tkojad, nagu niteks plekipainutus, keevitus, toru-td. Valmis moodulid transporditakse tehase asuko-hariiki, eelmise tehase nitel Iirimaale. Seal pannakse

FOOkuSeS 11

FOOkuSeS12

moodulid ksteise krvale ja kohakuti, ehitatakse vaheseinu ja hendatakse ssteemid kokku. Kui kliendil on vaja, siis on vimalik moodulitest ehitatud tehas ka uuesti koost lahti vtta ja uude asukohta viia. Niteks veti koost lahti tehas Gteborgis ja viidi tkkhaaval Stockholmi.

Aga tagasi Jrisse. Astume sisse keevi-

MOOdUli 119 tORUd Ja HePa-d (HiGH effiCienCY PaRtiCUlate aiR) eHK HUfiltRid.

mo

od

uli

te

ko

kk

up

an

ek

tuse tkotta, mis teistest tkodadest erineb selle poolest, et sisse pseb ainult piiratud arv ttajaid, sest siin koostatak-

se tulevase tehase sdame torustikku (clean piping, ingl). Keevitus on tis auto-maatne, ksitsi keevitamist me kvaliteedi

MOOdUli 119 tORUd Ja HePa-d (HiGH effiCienCY PaRtiCUlate aiR) MOOdUliSSe 137 tUleB PUHaS RUUM.

MOODuliD On kik heSuuruSeD. MOODuliD SiirDuMaS tehaSe ehituSkOhta.

ks konkreetne keevisliide torujupi peal

maksab kokkuvttes umbes sada dollarit.

tarvo kapp

moodulid ksteise krvale ja kohakuti, ehitatakse vaheseinu ja hendatakse

FOOkuSeS 13

kikumise tttu lubada ei saa, selgitab Tarvo, kes on ise keevitusinsener ja ka keevitusinspektor. Hoiame nppude va-hel eri mtu torujuppe, millel on peal ja sees perfektse keevise ring. Thtsam on vaadata toru sisepinna keevitust kui vlispinna oma, sest vedelikud vi gaasid voolavad ju toru sees. Meil on spetsiaalne toru sisse vaatamise aparaat boroskoop,

selgitab Tarvo. Enne igat uut keevist tu-leb teha keevisest nidis, mille kvaliteedi-inspektor vahel mina, vahel keegi teine muigab Tarvo, le vaatab. he nidi-sega tohib teha ainult hte ja sedasama konkreetset keevitusoperatsiooni. Kui tline tuleb hommikul tle ja peab hakkama sama keevitusoperatsiooni sooritama kui eelmisel htul, tuleb ikka-

gi uus nidis teha. Veelgi enam, kui t-line tuleb lunalt, tuleb ka uus nidis teha. Seetttu maksab ka ks konkreetne keevisliide torujupi peal kokkuvttes ca sada dollarit. Meie eesmrk on tootmis-protsessi maksimaalne jlgitavus ja doku-menteeritus, selgitab Tarvo Pharmadule tootmisphimtteid.

Aga dokumendivirn ju sellega kas-

iSO 14644-1 standard osakeste piirarvu kohta 1 m3 hus

ehituSplatSil laOtakSe MOODuliD kSteiSe krvale.

ISO klass 0,1 m 0,2 m 0,3 m 0,5 m 1 m 5 m

1 10 22 100 24 10 43 1000 237 102 35 84 10 000 2370 1020 352 835 100 000 23 700 10 200 3520 832 296 1 000 000 237 000 102 000 35 200 8320 2937 352 000 83 200 29308 3 520 000 832 000 29 3009 35 200 000 8 320 000 293 000

Euroopa standard Grade A vastab ISO klassile 5, Grade B ISO klassile 7 ja Grade C ISO klassile 8. Grade D ei ole ISOs defi neeritud.

MOOdUli KOMMUniKatSiOOnid.

FOOkuSeS14

puhaste ruumide klassid ja paigutus hes farmaatsiatehases

iSO 14644 eUROOPa USa

tolukorras Seisuajal in operation

Class 5 Class 5 Grade A Class 100

Class 7 Class 5 Grade B Class 10 000

Class 8 Class 7 Grade C Class 100 000

Not defi ned Class 8 Grade D Not defi ned

Unclassifi ed Unclassifi ed Unclassifi ed Unclassifi ed

vab? Kas see pole phimte, et kige thtsam on n- bumaka? See ei ole asja-tu brokraatia. Roman toob nite. Ole-tame, niteks USAs, et sja ehitatud far-maatsiatehasesse, mis peab hakkama heakskiidu saanud uut ravimit tootma, tuleb viimast kontrolli tegema riigi jre-

levalveameti inspektor. Ja oletame, et tootmisliini he slme dokumentatsioon on puudu. Inspektor teatab, et tehas kikuandmisluba ei saa, ja vabandab, et jrgmist levaatust saab ta tulla tegema alles poole aasta prast. Farmaatsiafi rma midagi teha ei saa, tehas seisabki pool

aastat kige thtsamal ajal, kui saaks uue ravimi turule paisata. Vib ette kuju-tada, mis see maksab.

Ajal, kui Inseneeria Pharmadules kis, tellimust ts polnud, aga kige pingelisemal perioodil on ametis 200300 ttajat (2008 ja 2009).

Maailma parim ehitisPharmadule peakontor paikneb

Stockholmis ja ainus tootmisksus on Eestis, mis sai valmis 2006. a kevadel. Tootmise kivitamiseks Eestis on inves-

niteks ei ole ristpeakruvid puhastes ruu-

mides lubatud, kruvipead on raske puhastada.

roman Zahharov

FOOkuSeS 15

puhas ruum ei salli tolmu ega baktereid

Tulevase tehase truumide krge puhtusetase on rmiselt thtis. Puhtaid ruume (clean rooms ingl k) hakati niisuguse terminiga thistama 1961. aastal, kui kirjutati esimene standard, selgitab Roman Zahharov.

Puhaste ruumide juures ptakse lahti saada peamiselt kahte tpi saastest, tolmust ja bakteritest. Tolmust lahtisaamine on olulisem elektroonikatstuses, bakteritest lahtisaamine aga toiduaine-, biotehnoloogia- ja farmaatsiatstuses. Maailmas kasutatakse kolme puhaste ruumide klassifi katsiooni: ISO ehk rahvus-vaheline, Euroopa ja USA standard.

Puhta ruumi ks peamisi nudeid on kergesti puhastatavus. Seinte enamasti sujuv leminek lagedeks ja prandateks toimub mda marpinda, valgustid on lakke integreeritud, seinad on kaetud polvinlkloriidist kattematerjaliga ja hendatud termo- vi keemilise keevitusega. Laest juhitakse puhtasse ruumi puhastatud hku ja vga kriitilistes ruumides imetakse tstetud pranda alt hk uuesti fi ltritesse.

huvool puhtasse ruumi vib olla turbulentne ehk hest allikast prit vi laminaarne ehk htlaselt le lae paigutatud allikatest, viimane on kallim moodus. On tavaline, et hk puhtas ruumis vahetub tunni jooksul 20 korda.

Roman nitab Pharmadule poolt ehitatud ravimitehase joonist, kus on eri vrvidega thistatud eri klassi puhtad ruumid. Punasega on thistatud kige rangemad tsoonid, Euroopa standardi jrgi Grade A. Need on tiesti kinnised ruumid, kus inimene saab opereerida varrukate kaudu. Rohelisega on thistatud Grade C ja sinisega Grade D, selgitab Roman.

Mnel kliendil on rmiselt ranged nuded puhtuse kohta, absoluutselt kik on lbi meldud. Niteks ei ole ristpeakruvid puhastes ruumides lubatud, toob Roman he nite, niisugust kruvipead on raskem puhastada kui he vaoga kruvi-pead.

Pharmadule ehitab ravimitehaseid ekspordiks, aga kus Eestis viks leida puhtaid ruume ja milliseks otstarbeks? Kindlasti on puhtad ruumid niteks haig-late operatsioonisaalid, nende klass on tavaliselt Grade D. Puhtaid ruume leiab kindlasti Tartu likooli kliinikumist, Tallinna Farmaatsiatehasest ja elektroonika-tstusest.

teeritud orienteeruvalt 100 mln krooni. Roman nendib, et Hiinasse niisugust te-hast kulude kokkuhoiu eesmrgil ehitada ei saa, kuna kliendi likrgete nuete titmiseks oleks see liiga keeruline. Pro-jekteerimine asub Gteborgis ja Stock-holmis, mgiesindused on USAs ja veitsis, mujal maailmas on Pharmadule esindatud agentide kaudu.

Praeguseks on Pharmadule O ehi-tanud valmis neli tehast, neist kaks suu-remat Iirimaale, he viksema Rootsi ja teise samuti viksema veitsi. Pharmadu-le (tsi, mitte Eesti ksuse poolt) USAsse ehitatud tehas valiti maailma parimaks 2006. aastal (Winner of the Facility of the Year), mille valivad kord aastas ISPE, INTERPHEX ja Pharmaceutical Proces-sing (ISPE: globaalne mittetulunduslik assotsiatsioon, mis hendab 24 000 teh-nilist professionaali, kes ttavad far-maatsiatstuses). Maailma kige suu-rem moodulitest ehitatud biotehnoloo-giatehas koosneb 300 moodulist, mille Pharmadule tarnis USAsse aastal 2004. Suured tehased koosnevad juba 130^140 moodulist.

Moodulite karkassid tarnib ahtme vagunitehas

Uurime, kes on Pharmadule konku-rendid. Saksamaal on ks tehas, mis aga ostab allhankena palju sisse, vastab Tar-vo. Vib nii elda, et meie lhim konku-rent on USAs, aga tarnemudeli poolest oleme ainulaadsed.

Pharmadule annab td teistelegi Eesti ettevtetele, niteks Ahtme Vaguni-tehasele, kellelt tellib moodulite karkasse. Kui vhem kui aastaga on vaja 130 moo-duli karkassi, igahe mass kaheksa tonni, siis on see Ahtmele mingiks ajaks phite-gevus. Valmis mooduli tismass on ca 25 tonni, tis kvaliteetset punktuaalselt dokumenteeritud tipptehnoloogiat. Kui-vrd tegu on telise tipptehnoloogiaga, on osa koolituskulusid aidanud katta ka EAS, sest personali koolitatakse pidevalt.

Pharmadule tunnuslause on The Power of Certainty, mida viks tlkida kui kindlus kiges. Pharmadule O nol nib olevat tegu unelmate tehasega, kus tahaks ttada iga inimene.

METALLRESTIDRESTASTMED JA PLATVORMIDPLASTIKRESTIDPROFIILPINNADPERFOREERITUD LEHEDMETALLVRGUD

teras roostevaba teras alumiinium plastik

Metal Disain OLtsa 2a, 11415 Tallinnwww.metaldis.ee

Tel: +372 6177 154Faks: + 372 6177 160E-post: raivo@metaldis.ee

pilDiD: reFOrM.ee, iStOCkphOtO

energeetika tulevik16

1/2010 (19)

nafta ja maagaas kallinevad:

naftaajastu lpp on saabumas

KaleV KalleMetS,TT doktorant

Bensiin ja diisliktus on Eesti suu-rimad impordiartiklid ning oluli-ne kulu kikidele ettevtetele ja peredele. Seetttu on oluline mista, mis juhtub nafta hinnaga tulevikus. Seda enam, et on tenoline, et nafta hind tu-seb lhiaastail taas tasemele 147 $/b ja vimalik, et isegi krgemale.

Nafta tarbimine maailmas on viimasel 12 aastal jrjekindlalt kasvanud ^ keskmi-selt 1,8% aastas. Ja selgelt suurem kasv on leidnud aset arenguriikides. Kui USA tar-bimine 1995^2005 kasvas 17,7 miljonilt barrelilt pevas (Mb/p) 20,7 Mb/p, siis Hii-na tarbimine kasvas samal ajal 3,4 Mb/p tasemele 7 Mb/p, jtkates aktiivset kasvu 8% aastas. Hiina automk kasvas 2008 15% ja jtkab tugevalt. Arvestades, et 70% naftatoodetest USAs ja 55% maailmas tarbitakse maanteesidukites (transpor-diks), on alust prognoosida tugevat nafta nudluse kasvu ka lhemal kmnendil.

Nafta tarbimine on rmiselt mitte-elastne: kriisi ajal on aastaga tarbimine langenud vaid 2,3%, tasemelt 87 Mb/p ta-semele 85mb/p. Kuivrd peamiselt kulub

kuidas see ikkagi kokku sobib, et kui praegu on

globaal ne majandus kriis, on naftahinnad ikkagi

70-80 dollarit barrelist ($/b) ehk vga krgel

vrreldes veel mne aasta taguste

hindadega?

Energeetika tulevik16

nafta transpordile, tuleb vaadata , miks see on mit-teelastne. Fakt on, et praegu moo-dustab ktus vaid ligikaudu 20% ko-gu autotranspordi kuludest (eeldades kulu auto soetami-sele ja muule ca 65 000 krooni aastas ja lbisiduks ca 40 000 km). Selleks, et inimene hakkaks oluliselt krpima sidetavaid kilomeetreid, peaks ktus moodustama 40^50% kogu transpordikulust. Deutsche Banki anals osutab, et ulatuslikuks bensiiniautode va-hetuseks elektri- ja hbriidautode vastu peaks viimaste kogukulud olema 20^30% viksemad, et pakkuda piisavat motivatsiooni vahetada tuttavat tehnikat. See thendab, et nafta hind peaks psivalt olema 150 $/b ehk le 22^24 krooni ben-siini vi diisli liitrilt.

Ka nafta pakkumine on rmiselt mit-teelastne. 2007^2008 aasta kuni 147 $/b krgused hinnad tekkisid seetttu, et nudlus letas pakkumist vgagi napilt. Kuid kusagilt ei olnud ka vaid 0,5 Mb/p

tiendavat tootmismah-tu vtta. On illu-soorne, et suured naftafi r-mad nagu Shell, BP, Exxon, Statoil jne toodavad maailma nafta. Jah, eraettevtted toodavad palju rohkem suhtes enda nafta-

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

energeetika tulevik 17

reser-v idesse,

kuid tegelikult on 94% maailma nafta-

reservidest riiklike naftafi rmade kontrolli all. Nende riiklike naftafi rmade pakkumine on reeglina mitteelastne ja

p o l i i t i l ine, t o o t m i n e ebaefektiiv-ne, tihti kor-rumpeeru -nud, nende reservide te-l evas tavuse s l t u m a t u kontrollimine

vimatu. Pea-mised nafta toot-

jad ja reservide hoidjad on liitu-

nud kartelli, mis kskik millise nor-

maalse kauba puhul oleks Euroopas sga-valt illegaalne.

Norra, Suurbritannia, Mehhiko, Kana-da, Venezuela ja Nigeeria naftavarud on tipu letanud ja tootmismahud on m-dapsmatus languses. ks mramatu ja nafta hinda tstev faktor on naftatootjate fi skaalne mju ^ esmalt maksustades nafta eksportimist ja teiseks subsideerides sise-

riiklikke naftatooteid. Niteks maksustab Venemaa eksporditavat naftabarrelit vga krgelt, 40 $/b, ning subsideerimise tttu on Saudi Araabias ja paljudes teistes naftat tootvates riikides bensiiniliitri hind 4^6 krooni.

naftavarud on tegelikust suuremaks hinnatud

Reservid on kll maailmas olemas, kuid lihtsamini pumbatav ja paremini mber-tdeldav osa on neist ra tarbitud. Ka suurtest Saudi-Araabia naftavljadest vaja-vad paljud kallimaid vljapumpamise teh-noloogiaid kui seni.

Tuntud naftaguru Matthew Simmonsi

hinnangul on saudid oluliselt le hinnanud oma varusid. Maailma suurima naftamaa-rdla (4,5 Mb/p ehk 70% Saudi-Araabia too-dangust), Ghawari naftavlja toodang on languses, sest ha rohkem vljub puurau-kudest vett.

Saudi-Araabia naftatoodang on viima-sed kaks aastat langenud 4% aastas.

petlik on Mehhiko suurima ja maa-

graaFik 1.

uute naftareservide avastamine aastakmnete kaupa maailmas

allikaS: MattheW SiMMOnS

400

350

300

250

200

150

100

50

0 en

ne

1930

1930

1940

1950

1960

1970

1980

1990

Milj

ardi

t ba

rrel

it

peamised nafta tootjad ja reservide hoidjad on liitunud

kartelli, mis kskik millise normaalse kauba puhul oleks

euroopas sgavalt illegaalne.

energeetika tulevik18

1/2010 (19)

ilma tootmismahult teise, kuid tnaseks tsises languses oleva Cantarelli naftavlja lugu. Algne hinnang 1976. aastal vlja mahule oli 35 miljardit barrelit. Esmane tootmistipp oli 1,1 Mb/p, mis langes 1994. aastaks 0,9 Mb/p.

Mehhiko valitsus muutus revaks ja otsustas investeerida uutesse puuraukudes-se ning maailma suurimasse lmmastiku-tehasesse, mis pumpab pevas miljard kuupmeetrit lmmastikku reservuaari, et silitada survet. Nafta toodang kasvaski tasemeni 2,2 Mb/p, kuid 2009. aastaks oli toodang vaid 0,5 Mb/p, millega oli toode-tud 13 mld barrelit ehk vaid 37% prognoo-situd varust.

Maailmaturu hinnale omaks mju tootmismaht 1 Mb/p

Reaalne on ktte saada kuni 50% reser-videst. Cantarelli vhenev toodang avaldab just praegu tsist survet Mehhiko valitsuse eelarvele, mille tuludest tuleb 40% nafta-fi rma Pemex kaudu. Septembris vallandas

Mehhiko president Pemexi presidendi.Reaalne pole ka ulatuslik svamere

naftavljade kasutamine, sest USA senine Mehhiko lahe puurimisplatvormide 700-ksuseline laevastik on vananenud ja uute ehitamine on vgagi aeganudev ja

kallis. Kaks Brasiilia suurimat vlja, Jupi-ter ja Tupi, asuvad 2000 meetri sgavusel ookeaniphjas, siis tuleb 2000 meetrit soolakihti ja siis veel 3000^4000 meetrit kivimeid ja liiva.

Pole just lihtne rajada piisavas kogu-ses selliseid puurauke, mis omaks mju maailmaturule. Samas on ka uute reservi-de avastamine alates 1970. aastatest ki-nud allamge. Reeglina on need ksikud uued leiud nagu Jupiter ja Tupi vi Gr-

nimaa vljad, mis on rmiselt kallid ja tehniliselt keerukad arendada mahus le 1 Mb/p, mis omaks mingitki mju maail-maturu hinnale.

Mned panevad lootusi mittekon-ventsionaalsele naftale nagu Venezuela

raske nafta, Kanada naftaliivad, gaasist ja kivisest nafta tootmine ja ka plevkivist raskete, naftat osaliselt asendavate raske-ktuste tootmine. Paraku ei paku ka op-timistlikumad projektsioonid nende alli-kate osas piisavat tootmismahtu, et hinda-dele mrkimisvrset mju omada. Pea-legi on need allikad kik kallid. Kige kallim on toota autosse tangitavat bensii-ni, eemaldades kik kahjulikud lisandid, peamiselt vvli.

graaFik 2.

naftareservide ammutamise ja ra neerimiseks ettevalmistamise kulu koos naftamaksudega

allikaS: DeutSChe Bank

kaks Brasiilia suurimat vlja, Jupiter ja tupi, asuvad 2000

meetri sgavusel ookeaniphjas, siis tuleb 2000 meetrit

soola kihti ja siis veel 3000^4000 meetrit kivimeid ja liiva.

120

100

80

60

40

20

0

Dol

lari

t ba

rrel

reservid, miljardit barrelit

0 50 100 150 200 250 300 350 400

Saudi-araabia

AE

Kuveit

venemaa

Lne-aafrika(Jubilee)

Bras. pre-salt

USA alumineTErtsiaar

(Tiber)

Mehhiko

Kanada liliivad

Nigeeria

alleS avaStaMata

energeetika tulevik 19

1/2010 (19)

Kanada naftaliivade parim projekt-sioon 2030. aastaks on tootmismaht 3 Mb/p ^ tnaselt tootmistasemelt 1,2 Mb/p. Ka gas-to-liquids ja coal-to-liquids program-

mid on kllalt piiratud edukusega ning kindlasti mitte vljade thjenemist kom-penseeriva mahuga.

Eesti impordib 95% tarbitavatest moo-toriktustest, 2008. aastal kokku 26 miljar-di krooni eest. USA impordib oma tarbita-vast naftast 60% ja see kasvab ha. Euroo-pa impordib 90% tarbitavatest naftatoode-test ja le 50% maagaasist, mis on Euroopa ks peamisi elektritootmise ktuseid. Po-sitiivse arenguna imporditi juba eelmisel aastal 28% Euroopa maagaasist LNG-ter-minalide kaudu ja see osakaal kasvab. Pa-raku on ka gaasiga see hda, et senised suured vljad nagu Lne-Siber, Kanada, USA on saavutanud tootmise tipu ja toot-mismaht vheneb.

Seni on gaasi hind liikunud korrelat-sioonis naftaga ning paraku on maagaasi geograafiline jaotumine sarnane naftaga. Seega kik, kes on suured gaasitarbijad, olgu need Saksa elektritarbijad vi Tallin-na toasooja ostjad, peaks vgagi muretse-ma nafta hinna prast.

kas on midagi, mis pakuks leevendust?

Seega on kokkuvttes phjuseid, miks vib ees olla tsine hinnatus. Deutsche Banki 4. oktoobri anals tleb: Meie jreldus on, et keskperspektiivis hinnavo-latiilsus suureneb, phjustades alainvestee-rimist nafta ammutamisse, muutudes krooniliseks probleemiks ja phjustades hinnahppeid tasemele 175 $/b 2016. aas-taks ning phjustades sellega naftatarbimi-se vhenemise pikas perspektiivis.

Lahendusi on raske vlja pakkuda, kll aga vib melda probleemi leevendamise-le. Vaevalt, et leevendus on rongid, sest valdavalt on need maailmas tugevalt subsi-deeritud.

Linnades tuleb arendada bensiinivaba histransporti, kuid vlja arvatud metroo on ka see paljudes Euroopa linnades subsi-deeritud ja mittekonoomne.

Transpordi osas on heks leevenduseks tnastest bensiiniautodest oluliselt ktuse-efektiivsemad hbriid- ja elektriautod. Samas bensiini ja diisliktuse asendamine domineeriva transpordiktusena on r-miselt pikk ja infrastruktuuri seisukohalt kulukas protsess.

Ka 30% elektriautode osa prognoos 2030. aastaks on optimistlik: teline huvi auto vahetuseks tekiks siis, kui nafta hind oleks ligikaudu 175 $/b ehk ca 22 krooni bensiiniliiter. Kui 2030. aastaks sidaks

50% autodest (300 000) Eestis elektril, t-hendaks see elektritarbe kasvu ca 20% ehk 1,2 TWh, peamiselt sel ehk baaskoor-must htlustavalt. Selle saavutamiseks peaks le 50% uute autode mgist 2012. aastast olema elektriautod. On see reaal-ne?

Kesolev artikkel ei ole lplik testus, vaid Eesti jaoks rmiselt tsise teema esimene pisutki phjalikum avalik ksitlus. Loodetavasti jrgneb tsise suhtumisega videte, arvutuste ja kahtlustuste kontrol-limine, kuid tundub tark samm, kui asuk-sime Eestis mtlema suunal, mida teha olukorras, kui nafta hind on psivalt le 147 $/b.

allikadhttp://www.simmonsco-intl.com/files/IEA- SOM.pdf

www.odac-info.org/sites/default/files/The Peak Oil Market.pdf

tundub olema ettengelik samm, kui asuksime eestis

mt lema suunal, mida teha olukorras, kui nafta hind

on psivalt le 147 $/b.

FOtOD: Sven tupitS

eeSti tOODe22

1/2010 (19)

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeEesti toode22

uut tehnikat:

investeering eesti toidu ainete kvaliteetiaS tallegg avas 9. detsembril lool 25 miljonit

krooni maksma linud eesti modernseima

punkerlao, milles saab hoida kuni 4000 tonni

sdatoorainet.

PllUMaJandUSMiniSteR HeliR-ValdOR SeedeR, JelHtMe aBiValla-VaneM JaneK afRanOVSKi, talleGGi JUHatUSe eSiMeeS teet SOORM Ja SdateHaSe JUHataJa URMaS RannaPalU UUt PUnKeRladU aVaMaS.

eSiMene KOOReM eeSti VilJa Kallati PUnKRiteSSe.ta

lle

gg

i uu

s p

un

ke

rla

du

uuS Ja vana punkerlaDu krvuti, vana lheB lhiaJal laMMutaMiSele.

Talleggi viimaste aastate suurim investeering Eesti Broileri arenda-misse annab vimaluse veel pare-mini kontrollida kogu tootmisketi kvali-teeti. Tallegg on investeerinud kmneid miljoneid kroone, et renoveerida kik lindlad: tnaseks on suurem osa Talleggi kanalaist tnapevastele keskkonna-, h-gieeni- ja veterinaarianuetele vastavad, rkis Talleggi juhatuse esimees Teet Soorm. Jrgmiseks sammuks Talleggile oli lindude sda kvaliteedi le parema kontrolli saavutamine. Talleggi sdate-has rajati 1988. aastal ning alates 1994.

aastast toodab sdatehas Talleg-gi munejatele kanadele ja broileritele sajaprotsendiliselt vajaliku sda. Tnasel peval

kasutame ainult Eestis kasva-tatud kvaliteetset teravilja,

rhutas Soorm.

eeSti tOODe 23

1/2010 (19)

niSU Ja OdeR PUnKRiteSSe SiRiSeMaS. Vaade PUnKeRlaOle leValt: KOKKU MaHUB Siia Ca 4000 tOnni Sta.

Vaade SdateHaSele leValt.

Sdatehase uus punkerladu koos-neb uuest kaalumajast, kus kontrollitak-se sissetuleva tooraine kvaliteeti ja seej-rel kaalutakse; uuest tooraine vastuv-tust, tootlikkusega 100 tonni tunnis, mis on varustatud tolmufi ltritega ning uuest

13 punkriga punkerhoidlast, mis mahu-tab ca 4000 tonni toorainet. Punkritest 10 on koonusphjaga teraspunkrid ja kolm lamedaphjalised sojaroti punk-rid, mis on varustatud spetsiaalse hdro-teoga.

Fakte talleggi kohtaAlates 2002. aastast toodab sdatehas ainult kuumtdeldud sta, mis granu-leeritakse, ning kasutab selleks eesti-maist teravilja.Tallegg tarbib ra umbes 10% Eestis toodetavast teraviljast.Keskmiselt valmib sdatehases 45 000 tonni sta aastas, judlusega 10 tonni sta tunnis.Kokku valmistatakse 22 erinevat sda- segu, milles kasutatakse kokku 33 sdakomponenti. ht sdasegu too-detakse ka seatstusele.Erinevad sdaretseptid on niteks munakanadel: niteks tervisemune munevatele kanadele antakse sdase-guga kvaliteetset linali.he broileri kasvatamiseks kulub kokku umbes 1,7 kg sta.Uude punkerlattu mahub umbes he kuu sda tooraine.Tallegg on Eesti ainus linnulihatootja, mille eelkija Tallinna Linnuvabrik alus-tas tegevust 1956. aastal. Tallegg kuu-lub HKScan kontserni. Ettevte kasvatas 2008. aastal 8,3 mln broilerit, tootis 64 mln muna ning ms 14 600 tonni linnuliha ja valmistooteid. Talleggi 2008. aasta kive oli 661 miljo- nit krooni. Ettevttes saab td 465 inimest.

V Extend seeria lintsaemasinad

FOtO: BaltiC rOBOt Cup

tegiJa24

1/2010 (19)

Tegija24

robotid kutsuvad:

aasta tehnikalipilane prib probleemsest phikooli noorukist Stanfordi doktoriks

tanel RaiG,ajakirjanik

Mille eest teile enda arvates omistati tnavuse Aasta Tehnikalipilase tiitel?

Ei tea ldse, miks mulle see tiitel anti. Ei teadnud, et kandideeringi. Minu insti-tuudi direktor oli mind esitanud. Kuna lhen kevadel Rootsi vahetuslipilaseks, siis oli tal minu CV olemas.

Internetist leiab teie kohta esimese asjana koduleheklje arvutimngude koodidega. Olite selle teinud 10. klassis. Kuidas te oma esimese veebileheklje ja arvutimngude juurest judsite elektroonika ja mehaanika juurde, et kaks aastat hiljem otsustasite ppima minna mehhatroonikat?

Mul on siiamaani IT-huvi. Keskkoolis ma aga jumaldasin ITd, oskasin mehaani-

kat, elektroonika oli lihtsalt huvitav. See-prast judsingi mehhatroonikani, kus need kolm on hendatud.

Osalesite keskkoolis ka vabariikliku fsika olmpiaadi lppvistlusel. Kas

kardan, et kui Stanfordis doktorikraadi saan,

siis on mul edasi ainult likoolis vimalik jtkata.

tstuses ei julgeks mind keegi eestis tle vtta.

aasta tehnikalipilaseks valitud Siim viilup tegi murrangu suhtumises ppimisse keskkoolis.

varasemast probleemse kitumisega noorukist sai likoolis cum laude lpetaja, kes tna kaalub,

kas omandada Stanfordi likoolis teine magister vi doktorikraad.

svendatud huvi taoliste ainete vastu oli enda teadlik arendamine tulevase erialavaliku jaoks vi tundusid need ained lihtsalt huvitavad ja tulid hsti vlja?

Fsika oli mul kige parem. 12. klas-sis sain vabariiklikul olmpiaadil kuuenda koha. Olin ka koondise kandidaat. Koon-disse ma siiski ei saanud, kuna konkurents oli suur.

Samamoodi kisin informaatikas va-bariikliku olmpiaadi lppvistlusel. Ka matemaatika oli huvitav, aga selles aines ma lppvistlusele ei saanud.

Aga enesearendamise mttes osalesin Tartu likooli Teaduskoolis. Sealt saadeti postiga iga kuu teatmik, mille lpus olid ka lahendamiseks mahukad lesanded. Vastused tuli postiga tagasi saata. Lpeta-sin selles keskkoolipilastele suunatud teaduskoolis fsika ja matemaatika.

Kuidas tuli otsus minna ppima just mehhatroonikat?

Prast keskkooli lppu valisin he krgkooli ja ainult he eriala, kuhu pabe-rid sisse viisin. Kui koju lksin ja kodused kuulsid, et ma ainult hte kohta paberid

viisin, siis eldi, et kuule, kuule, vii ikka mujale ka oma paberid. Siis viisin ka f-sikasse, aga ega ma seda ppida ei tahtnud. Mehhatroonikas on nii mehaanikat, fsi-kat kui ka programmeerimist. Kuna ma ei tunne end hel erialal hsti ja tahtsin

kommentaaraRVi HaMBURG,Eesti Inseneride Liidu president

Aasta Tehnikalipilane on Eesti Inseneride Liidu (EILi) krgeim tunnustus, mida omistatakse tehnika-valdkonna tudengile vljapaistvate saavutuste eest inseneritegevuses vi teenete eest insenerluse edendamisel. Ettepanekuid aunimetuse omista-miseks vivad esitada EILi liikmesor-ganisatsioonid ja toetajaliikmed.

Tallinna Tehnikalikooli (TT) mehaanikateaduskonna mehhatroo-nika magistrippe lipilane Siim Viilup oli tnavu ainus esitatud nomi-nent Aasta Tehnikalipilase auni-metusele. Viilup on aktiivne tudeng, kelle tegevus on paistnud silma rah-vusvahelisel tasandil. Ta on TT Ro-botiklubi aktiivne liige. Aktiivselt on ta osalenud ka TT mehaanikatea-duskonna lipilasesinduse ts.

tegiJa 25

1/2010 (19)

aasta tehnikalipilane Siim viilup

Snniaeg:

1986

hariDuS:

20052008 Tallinna Tehnikalikooli mehaanikateaduskond, mehhatroo-nika (cum laude)2008 Tallinna Tehnikalikooli mehhatroonika magistripe

tegevuS tallinna tehnikalikOOli rOBOtikluBiS:

2006 kevad hinemine TT Robotiklubiga2007 sgis I koht Eesti suurimal robotite vistlusel Robotex 2008, vistkonna liikmena vastutas mehaanikaosa disaini ja ehituse eest2008 kevad II koht Baltimaade robotite sumovistlusel Robootika 2008, vistkonna juhina vastutas vistkonna t organiseerimise ja roboti mehaanikaosa disainimise eest2009 sgis superviisor ja juhendaja TT Robotiklubi vistkonnas, mis osales robotite vistlusel Robotex 2009

tkOgeMuS:

2006 suvi MicroLink Eesti AS, IT-spetsialist2008 kevad Stoneridge Electronics AS, testi- ja automaatikainsener

OSaleMine avalikeS OrganiSatSiOOniDeS:

20062007 TT mehaanikateaduskonna lipilasesinduse juhataja20072008 TT lipilasesinduse liige

huvialaD:

Sport (tennis, orienteerumine, jooks)

CV

kike teha, siis mehhatroonikas sain ma kigega tegeleda. Ainult informaatikat ppides ei oleks ma ju saanud mehaanika-ga tegeleda ja vastupidi.

Millist tulevikku te endal ngite, kui mehhatroonikat ppima asusite?

Teadsin, et tahan minna edasi ppima mnda USA tipplikooli. See tahtmine on ka praegu. Hetkel on suurem huvi Stanfor-di vastu. Kuid on ka muid likoole, kuhu viks ppima minna. Varem mtlesin, et lhen ka USAsse mehhatroonikat ppima, kuid praegu kaldub valik rohkem mehaa-nika kasuks. Veel ei ole kindel, kas see saab olema teise magistrikraadi omandamine vi doktoripe. Kardan, et kui Stanfordis doktorikraadi saan, siis on mul edasi vi-malik ainult likoolis jtkata. Tstuses ei

aasta tehnikalipilane on valitud kolmel korral2007 Heiki Beres2008 Kristjan Pilt2009 Siim Viilup

tegiJa26

1/2010 (19)

julgeks mind keegi Eestis tle vtta. Kui lheksin doktoriks ppima, siis Eestisse enam tagasi ei tuleks. Samas soovin ma siiski kindlasti siia tagasi tulla.

Kuivrd tuntakse praegu huvi teie tle vrbamise vastu?

Olen kuulnud jutte, et tullakse ja ve-takse teiselt kursuselt juga ra tle. Aga mehhatroonikas ei ole ma seda ninud ja tstusettevtetest ei ole keegi minu poole prdunud.

Milline on teie praegune vrtus tjuturul? Mida peab pakkuma, et teid tle vrvata?

Hetkel ttan kohas, kus saan tegeleda mehaanikaga. Vga huvitav on. Minu t-levrbamisel on peamine, et saaksin vlja-kutseid. Ma ei suuda teha rutiinset td. Palk on sellisel juhul teisejrguline. Kui aga t on juba selge, siis muutub muidu-gi ka palk oluliseks.

Praegu aga ei ole mul teadmisi ega oskusi. Seetttu ongi hetkel palk teisejr-guline. Vajan peamiselt petajat.

Ttate praegu Stoneridge Electro nicsis. Kas seal on selline petaja olemas?

Kahjuks ei ole. Alguses oli, aga enam ei ne, et areneksin. Samas on t vga huvitav, tkeskkond ja inimesed suurep-rased. Seetttu jngi sinna, kuni Ameeri-kasse lhen.

Millal on plaan Ameerikasse ppima minna?

Hetkel aastal 2011, kuid see ei ole veel kindel. Taotlesin juba tnavu stipendiumi Ameerikas ppimiseks. Kuna mul ei olnud lput teemat, siis mind arvatavasti see-tttu ei valitud. Nd lhengi Rootsi Ku-ninglikku Tehnikalikooli, et teada saada, mida tahan teha.

Mis on teie praeguse magistrippe lput teemaks?

Lhengi seda Rootsi selgitama. Teema on bioloogiast inspireeritud robotksi. Lhen lihtsalt osalema sealse likooli selle-teemalises projektis.

Eestist ei leidnud ma paraku htegi l-put teemat. Ei taha kirjutada lputd

vastavalt eesti inseneride liidu aunimetuse Statuudile

Aasta Insener ja Aasta Tehnikalipilane on EILi krgeim tunnustus , mida omista-takse insenerile vi tehnikavaldkonna tudengile vljapaistvate saavutuste eest inseneritegevuses vi teenete eest insenerluse edendamisel.

Ettepanekuid aunimetuse omistamiseks vivad esitada Eesti Inseneride Liidu liikmesorganisatsioonid ja toetajaliikmed.

1. SiiM viilup tehnikaliplane 2009

TT mehaanikateaduskonna mehhatroonika magistrippe lipilane.Siim Viilup on aktiivne tudeng, kelle tegevus on paistnud silma rahvusvahelisel

tasandil. Siim Viilup on TT Robotiklubi aktiivne liige. Aktiivselt on ta osalenud ka TT mehaanikateaduskonna lipilasesinduse ts.

2. uuDO-rein lehtSe aaSta inSener 2009

Uudo-Rein Lehtse on volitatud soojustehnikainsener, kelle elut on energeetikas. Ta on juhtinud elektrijaamade ehitamist kui nende edaspidist kasutamist, judes vlja Eesti Energia juhi vastutavale ametikohale. Noorte koolitamine ja inseneri kvalifi kat-siooni thtsustamine on Uudo-Rein Lehtse sdameasjaks olnud vga pikka aega.

Tema initsiatiivil kivitus Soojustehnika Inseneride selts ja valdkonna kutsestan-dardite koostamine, jrgnes aktiivne osalus Inseneride Kutsenukogu ts.

Uudo-Rein Lehtse tvime ja hiskondlik aktiivsus on jtkuvalt mrkimisvr-ne paljudes valdkondades.

3. vlJa valituD nOMinenDiD OliD:

Aasta Insener 2009:Uudo-Rein Lehtse soojustehnikainsener Jri Riives mehaanikainsener Mart Landsberg elektroenergeetika insener

Aasta Tehnikalipilane 2009:Siim Viilup TT mehaanikateaduskonna mehhatroonika magistrippe li-pilane

4. varaSeMate aaState auniMetuSte SaaJaD:

2005/2006 ARVO OTS Aasta Insener2007 ANTS JAKOBSON Aasta Insener HEIKI BERES Aasta Tehnikalipilane2008 HARRI TALLERMO Aasta Insener KRISTJAN PILT Aasta Tehnikalipilane

Aunimetusega autasustamine toimub EILi pidulikul koosolekul vi avalikkusele suu-natud tehnikaritusel. Aunimetuste laureaadid kantakse Eesti Inseneride Liidu au-raamatusse.

Arvi Hamburg, Eesti Inseneride Liidu president

tegiJa 27

1/2010 (19)

lihtsalt selleks, et kool ra lpetada. Tahan anda ka oma panust mingi teema arenda-misse.

T juures mingi projekti phjal lpu-td kirjutades jks see hiljem lihtsalt et-tevttesse. Tahan aga, et minu lputst il-muks artikleid teadusajakirjades.

Kui populaarne on noorte hulgas mehhatroonika? Kas seda tuleb ppima piisavalt keskkooli lpetavaid helge-maid pid?

Mehhatroonika on mehhaanikatea-duskonnas kige populaarsem eriala. Need on ka kige tugevamad grupid. Minuga koos alustas bakalaureuseppes 25 tuden-git. Praegu on neist kaheksa lpetamas magistripet.

Teeme mehhatroonika eriala kogu aeg ka populaarsemaks, niteks Robotexiga. Seal oli kohe nha, millise rituse juures on kige rohkem noori.

Kime ka robotiklubiga keskkoolides klas. Ise olen kinud oma endises koolis

Viljandis ja ka Rakveres. Nii see huvi noor-tes tekib.

Mida peate oma senisteks suuremateks saavutusteks?

Mehhatroonikas on selleks robotite Balti sumovistluste teine koht. Selle koha saavutanud roboti mehaaniline pool oli minu disainitud. Siiamaani suudab see robot vistlustel saavutada pris hid koh-ti.

ldisemas plaanis pean aga saavutu-seks, et olen end les ttanud. Phikoolis olin murelaps. Ega ma loll ei olnud, oska-sin niteks matemaatikat hsti. Kuid vane-maid kutsuti kitumise prast kooli, kuna vaidlesin petajatega.

Keskkooli alguses vtsin aga ennast ktte ja hakkasin ppima. Hinded lksid les ja bakalaureuse lpetasin likoolis juba cum laude.

Oleksin ma keskkoolis jtkanud endist viisi, siis oleksin lihtsalt helgema peaga tp, kes on kusagil tehnikuna tl.

Kust see murrang tuli?Eks vanematelt. Perekond on mul kik

krgelt haritud. Mina ja ema oleme pere-konnas veel ainukesed, kes ei ole magistri-kraadiga. Ma ei tea, kuidas minu mjuta-mine kis, aga ma usun, et mul olid eesku-jud. Mul on ka kaks de, kes on magistri-kraadiga ja peavad plaani minna doktori-ppesse.

Kas on aega tegeleda ka millegi muuga peale mehhatroonika?

Oli aega, aga enam mitte. Keskkooli ajal mngisin aktiivselt tennist. Suvel kin jooksmas. Aga sgisest pean kima koolis, tl ja robotiklubis. Hommikul kell 8 lhen tle ja htul kell kmme juan koju.

Kas see ra ei tta?Vaikselt hakkab see vsitama, aga n-

neks on suvi vahel. Praegu on ka ppepuh-kus ja tundub, et on nii palju vaba aega. Eks noorena juabki palju teha, vanema mehena enam ei jua.

Projekt-lahendusedProjekt-lahendusedjKonveierssteemid ideest teostuseni Tootmisliinide seadmed ja erilahendusedKonveierssteemid ideest teostuseni. Tootmisliinide seadmed ja erilahendused. Jtmekitlusseadmed ja sorteerimisjaamad laadimisssteemid tootmisliinidJtmekitlusseadmed ja sorteerimisjaamad, laadimisssteemid, tootmisliinid.

S d d j ik dSeadmed ja tarvikudSeadmed ja tarvikudSelad, purustid, kaalud, konveierite ja transmissiooni komponendid, ajamid jne.Selad, purustid, kaalud, konveierite ja transmissiooni komponendid, ajamid jne.Tootmisliinide ja konveierite paigaldus hooldus ning renoveerimineTootmisliinide ja konveierite paigaldus, hooldus ning renoveerimine.

T t i j t dTootmine ja teenusedTootmine ja teenusedMasinaehitustooted ideest viimistluseni. Metallkonstruktsioonide valmistamine. Lehtmetalltooted. Likamis-, painutus- ja viimistlustd. Trei- ja keevistooted.Lehtmetalltooted. Likamis , painutus ja viimistlustd. Trei ja keevistooted.

i f t h b lt t h b lt t l 661 3160info@technobalt.ee www.technobalt.ee tel. 661 3160

FOtOD: rYanair, thOMpSOn, DeSign Q

huvitav lahenDuS28

1/2010 (19)

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeHuvitav lahendus28

ebatraditsiooniline:

tulevased lennu reisijad vivad nii seista, istuda kui lamadakommertslennundus on psinud suhteliselt muutumatuna sellest ajast peale, kui

alustati suuremahuliste linnadevaheliste ja leookeanilendudega 1930. aastatel. vahe-

peal tegi revolutsiooni Concord, siis tulid hiigeltiivulised, kuid ldjoontes on kik jnud

samaks, vaid lennu aeg on pisut lhenenud ja hinnad on teinud lbi korrektsiooni. aga

lendamine ise on ikka pikk ja ebamugav istumine. lhemas tulevikus aga tenoliselt

enam mitte.

deSiGn Q SeatinG COnCePt tHOMPSOn BUSineSS

uu

t m

oo

di l

en

nu

kit

oo

lid

kites. Uusi lahendusi lennukiistmete pa-randamiseks on aga kmneid. Milliseid me neme priselt, ei ole veel kindel.

Esimene ja riklass on hetkel need, mis kiki innovatsioonirme maitse-vad, kuna neis on vimalus erinevaid lahendusi ja luksust katsetada.

hiina annab oma lennukites kiku seisukohad

Hiina ks pisemaid lennufi rmasid kihutas meedia tulipunkti eelmise aasta alguses, kui andis teda, et tnu klientide suurele huvile odavamalt lennata haka-takse lennukitesse sisse viima seisukohti.

Spring Airlines ehk tlkes Kevade Lennu-liinid soovis juba eelmise aasta lpus monteerida oma lennukitesse baaripuk-kide laadsed istmed, mis lubaks lhema-tel lendudel vtta lennukisse tunduvalt rohkem inimesi.

Lennukite tootmisaeg on pikk, roh-kem kui aasta. Rentida ei saa lennukit aga tihti enne kui viie aasta prast. Lisa-lennukeid, pigem lisakohti on meil aga tnu lennuhuvi suurenemisele vaja ko-he, snas Spring Airlinesi juht Zhang Wuan.

Lennufi rmal on hetkel 13 lennukit ja juurde on tellitud veel samapalju. Esime-

MaRtin HanSOn, ajakirjanik

Revolutsioon lennunduses ei tule seekord mitte rohelisematest, kii-rematest vi odavamatest mooto-ritest, uuenenud lennu- vi maandumise tehnikast, vaid uuendustest lennukite iste-plaanides. Ksides kellelt iganes, mis on esimene asi, mis meenub lennureisiga, on esimeseks vastuseks ebamugavad istmed. Keha ergonoomika ning kuju ei ole kuida-gi koosklas istmetega, millega on varusta-tud tavalised economy-klassi istmed lennu-

huvitav lahenDuS 29

1/2010 (19)

tulevased lennu reisijad vivad nii seista, istuda kui lamada

Finnairi kommentaar

teRO lOHiMKi,Kommertslennunduse divisjoni juht

Finnair ei ole hetkel fantaseeri-mas kahekorruseliste istme-plaanidega, kuna see kontseptsioon on siiani vaid kontseptsioon ja lisaks sellele vajaks tunduvalt krgema plaaniga lennukeid, mida meie len-nukite hulgas ei ole. Meie tulevik on seotud uute Airbus A350 lennukite-ga, millesse installeerime ikkagi kige uuemad ja mugavamad, kuid siiski vana ja raproovitud istme-plaani jrgi paigutatud ja toodetud istmed.

Meie kvaliteetkontseptsiooniga seisuistmed kokku ei lhe, mis then-dab, et ei ole nende peale ka mel-nud, samas paigaldasime vgagi uue kontseptsiooni jrgi toodetud istmed eelmise aasta detsembris meie ri-klassi.

Tegemist on Thompson Solutioni istmekontseptsiooniga Vantage, mis annab juurde nii la-, jala- kui tte-gemise ruumi. Me saame nii panna juurde istmeid riklassi, samal ajal suurendades mugavust. Hea lahen-dus kigile.

sed lennukid saabuvad aga liinilendudele mitte enne kui aasta prast. Resmee on lool see, et seisukohtadega saaks lennu-kisse paigutada umbes 40% rohkem ini-mesi. Ehk siis Boeing 737 vi pisikese Airbus A330 praeguse umbes 150 inime-se asemel laaditakse lennukisse kokku 210 inimest. Plusspool on siin selles, et kuna lennufi rma ise sstaks sellega um-bes 20% kulusid, langeks ka piletihinnad

fReedOM COnCePt tHOMPSOn eCOnOMY SeatinGS tHOMPSOn eCOnOMY SeatinGS

mrgatavalt. Arvestades Hiina rahvaarvu, elatustaset ning vahemaid, oleks sellise lennundusregulatsiooni vastuvtmine teline kullaauk.

Tegelikkuses ei seisaks inimesed psti, vaid oleksid rihmadega kinnitatud baari-pukkide moodi istmete klge. Plaan ei tulnud Kevade Lennuliinidelt endalt, vaid krgelt Hiina riigitegelaselt, kes mrkis, et lennukiga lendamine viks

rYanairi SeiSukOhaD

huvitav lahenDuS30

1/2010 (19)

olla umbes sama nagu bussi peale minek, kus seistakse, ei pakuta sa ega juua ja kus ei ole mingeid lisahvesid. See hoiaks hinnad madalal ja rohkem inimesi saaks lennata.

Rkisime oma plaanist ka lennuki-tootjaga Airbus, kes nimetas meie plaani ohutuks ning nd ootame me veel vaid valitsuse otsust, snas Zhang Wuan.

Omalaadseid istumisplaane leidub kmneid

Hiinas kavandatud seisukohad olek-sid hetkel Euroopa Liidus keelatud, kuid see ei thenda, et nende vastu huvi ei tuntaks. Maailma ks suurimaid odav-lennufi rmasid Ryanair on samuti uuri-nud lennukis seisukohtade vimalust. Nende kontseptsioon ei ole seotud baari-pukkidega, vaid pikkade seljatugedega, mille klge saab inimesed lennu ajaks aheldada. Tegemist oleks seisukohtade-ga, kuid siliks turvalisus.

Veidraid mtteid on ka teistel lennu-fi rmadel, kes peaasjalikult suurema kasu-mi nimel soovivad korraga paigutada lennukisse rohkem inimesi. Siin viks tuua niteks tundmatu disainibroo loodud kontseptsiooni Freedom, mis paigutab kolmeistmelises reas keskmise istuja 180 kraadi mber. Niimoodi ei l-he kaotsi ruum, mis kulub lg-la krval istumiseks ning annab juurde vimaluse lisada ritta veel he istme, mis thendab, et suurtes lennukites, kus istmeread on jagatud suhtes 3-5-3, saab nd lisada vhemalt kaks istet ehk kehtima hakkab

suhe 4-5-4. See thendab aga, et lennuki-tesse tekib umbes 80^120 uut istet.

Samas on seda plaani igati pidi nae-ruvristatud, nimetades seda maailma jaburaimaks plaaniks lennundust uuen-dada. Kriitikud oleks nus lendama selli-se istumisplaaniga vaid juhul, kui pileti-hind oleks poole viksem. Kuid uusi,

hinda langetavaid ja ruumi paremini kasutavaid plaane on veelgi ^ kuni selle-ni, et lennukist kaovad istmed ldse ning inimesed saavad keres seista nagu met-roos ning istuda seinarsetel istmetel.

hendkuningriigi kuulsa disainib-roo Design Q insenerid ^ needsamad, kes ttasid vlja maailma he parema len-nufi rma Virgin Atlanticu esimese klassi sviidilahenduse ^ andsid 22. septembril 2009 Briti ajalehes Telegraph teada, et on toonud turule plaanid, kuidas lhilendu-

de lennukites istumist lihtsustada ning mugavdada. Plaan on lihtne: nimelt kao-vad tielikult tavalised istmed ning nende asemele tulevad seintele kinnitatud klapptoolid, mis asetsevad seljaga akende poole. Keset lennukit jookseb aga poole salongi krgune sein, mille klgedel on kummalgi pool samuti klapptoolid.

Meie disain on lihtne ning see an-nab rohkem ruumi, kuna istmed on ksteisest kaugel ning asetatud nii, et reisijate jalad on nagu hammasrataste hambad ksteise vahel, rgib Design Q asutaja Howard Guy. Hetkel on selline istumisssteem meldud kommertslen-dudeks, kuid asjatundjate snul on tege-mist lihtsalt militaarlennuki sisemuse edasiarendusega. Guy snab selle peale, et kui sjavgi on sellest huvitatud, on nemad valmis koostks. See on nii, nagu me vtaks traditsioonilise istumis-plaani bussidest ja rongidest ning ksik-sime, miks me ei viks seda lennukis ka-sutada? snas Guy. Design Q plaan an-naks vimaluse odavlennufi rmadel lisada lennukisse umbes 50% rohkem inimesi ning olla samal ajal umbes kolmandiku vrra odavam lennuviis.

Samas on ka lahendusi, mis senist ruumi- ja istmepaigutust mugavamaks muudavad. Thompson Solutions on ks selliseid ettevtteid, mis on loonud istme-ssteemi, kus istmed on rohkem eralda-tud, kuna on reas umbes 30-kraadise nurga all. Lennukisse mahub sama arv istmeid ja ridu, kuid sama hinna juures tuseb lendamise mugavus.

Lisaks on leitud viis, kuidas inimesed samas mahus kenasti poolvertikaalsesse asendisse viia. Seda kontseptsiooni on kutsutud nii double deckeriks kui ka Air-born Hoteliks, sest tegemist on kahes kihis asetsevate istmetega. Dubai Chro-nicles kirjutas 2008. aasta juuli lpus hmmastavast uuest viisist, lahendamaks suurekaaluliste ja seljavaluga inimeste ning ldse lennumugavuse probleeme. Nimelt tulid Mexico Citys asuva disaini-broo insenerid vlja plaaniga paigutada inimesed lennukisse kahes kihis.

Uus disain jtaks samaks lennukite mahutavuse, kuid kasutaks ra muidu thjalt seisva laealuse ruumi ning an-naks igale reisijale mugava, poollamavas asendis istme, mis tna on saadaval vaid esimeses ja riklassis. Tegemist on hea uudisega kikidele lendajatele ning ka lennufi rmadele, kuna uus disain lubaks tegelikult ka istmete arvu suurendada, samal ka mugavuses vites. Vidaksid kik.

laMaMiSiStMeD

hiinas kavandatud seisukohad oleksid hetkel

elis keelatud, kuid see ei thenda, et nende vastu huvi

ei tuntaks. ryanairi lahendus ei oleks baaripukid, vaid

pikad seljatoed, mille klge inimesed aheldada.

eDukuSe valeM32

1/2010 (19)

tootlikkuse tstmine inseneeria seire

I projektijuhipev:

inseneerias ilmub juba mnda aega artikliseeria toot-

likkuse tstmise kool. edaspidi hakkab samas rubriigis

oma kirjutisi avaldama ka Mt eesti timmitud ehituse

tugirhm (Mt etet), kes asub tutvustama lean- lo-

soo a rakendusvimalusi ehituses, kuna paljuski glo-

baalse majanduskriisi tttu on kulusstlik mtteviis

hakanud viimaks kinnistuma ka eesti ehitusinseneride

seas. Seekord hest hiljuti toimunud ritusest, mille

Mt etet korraldas.

timmitud ehitus asub korda looma

enn taMMaRU, MT ETET juhatuse liige, TTK lektor

MaaRJa Hein, MT ETET liige, TT magistrant

Terminid ja nende kshene mist-mine on teaduse lahutamatud osad. Rahvuskultuur see on ka ilus rahvuskeel. Insenerikultuur see on korrektne insenerikeel. Seega, ehitusinse-nerikultuur nuab tpse ja konkreetse ehitusinsenerikeele valdamist. MT ETET initsiatiivil thistab kulusstlikku ehita-mist (lean construction) termin timmitud ehitus. 5. novembril toimunud Tallinna Tehnikakrgkooli I Projektijuhipeval rkis rituse akadeemiline mentor, TT professor ja ehitusteaduskonna dekaan Roode Liias kuulajaskonnale miste saa-

eDukuSe valeM32

FOtOD: Mt etet

misloo kiiresti ja ammendavalt ra ning siinkohal me sellel ei peatu.

MT ETET on loodud 2009. aasta mais ning on oma eesmrgiks seadnud timmi-tud ehituse fi losoofi a propageerimise ning selle rakenduste uurimise Eestis. Liikmes-kond koosneb TT ja TTK ppejududest, magistrantidest ja lipilastest.

i projektijuhipev mida see endast kujutas?

Tegemist oli MT ETET esimese avali-ku ritusega, millega sooviti tuua selgust Eesti ehitussektori hetkeolukorda, valgus-tada projektijuhtimisega seotud kitsaskoh-ti ning otsida vimalikke vljapsuteid. Hoolimata nimest oli see pev meldud laiale kuulajaskonnale alates eramajaoma-nikust kuni riiklike tellijateni vlja.

Peva peaesineja oli ks juhtivaid tim-

mitud ehituse uurijaid maailmas Lauri Koskela. Eestis on timmitud ehituse mis-te alles uus ja enne, kui seda saab meil praktikas rakendama asuda, on vaja nime-tatud kontseptsiooni phialused selgeks teha. Eelnevast tulenevalt oli avaettekanne dini akadeemiline ning nii mnelgi ehi-tusvaldkonna praktikul kippus peva algul uni silma.

Seejrel said jrjekorras sna kohali-kud oma ala asjatundjad, kellest igaks esindas ht konkreetset ehitusprotsessi osapoolt alates tellijast kuni omanikujre-levalveni.

O Kaamos Ehitus tegevjuht Kaupo Koitla juhtis oma snavtus thelepanu asjaolule, et tellija ei oska tihti thtsustada oma rolli ehituse kavandamisetapil ning hakkab projekti vastu reaalselt huvi tund-ma alles siis, kui projekteerimine on lp-penud. Selle tagajrjel vib tellija halvimal juhul kaotada kontrolli kogu ehitusprot-sessi le ning seada ohtu kik 3K kriteeriu-mid, milleks on kulud, kestus ja kvaliteet.

ASi KMG Ehitus nukogu liikme Tiit Nurkliku ettekanne keskendus projektee-rimise hetkeseisule Eestis. Paraku oli ta sunnitud mnma, et olukord on masen-dav ning aina hullemaks lheb, kui selles osas midagi ette ei veta. Projekteerimise kige suuremaks puuduseks nimetas ta taasiseseisvumise jrel ra kadunud pea-projekteerija funktsiooni.

Tnaseks on kik projekteerimise osa-pooled hakanud mistma peaprojekteerija kui projekteerimist teostava liitkollektiivi

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

eDukuSe valeM 33

1/2010 (19)

juhi olulisust ja vajadust. Ent vahepeal mdunud viieteistkmne aasta jooksul on professionaal ne jrjepidevus katkenud ning sisuliselt tuleb alustada algusest.

ASi Merko Ehitus projektijuht Keit Paal rkis raiskamisest ehitusplatsil, pida-des seejuures silmas nii aja, materjalide kui inimressursside raiskamist. Kik eelmaini-tud raiskamised saavad alguse ettevalmis-tusperioodil halvasti tehtud vi ldse tege-mata jetud tst. Selle tagajrjel tekivad projektimeeskonnas sisepinged, mis oma-korda kanduvad edasi teistele ehitusprot-sessi isikutele. Kokkuvttes pole osapooled rahul ei valminud tulemuse ega ksteise-ga.

O Conviso vanemkonsultant Riho Oras ksitles oma ettekandes omanikuj-relevalve probleeme, niteks seda, et oma-nikujrelevalvet teostavatel isikutel jb sageli puudu jrjepidevusest. Samuti ei

peeta tihti vajalikuks infovahetust kirjali-kult fi kseerida.

Kuna tegu on vastutusrikka ning suuri teadmisi ja kogemusi nudva tga, on oluline end pidevalt tiendada ning vaja-dusel kaasata tsse ka allkonsultante ning eksperte.

ASi EA Reng kvaliteedidirektor Viivo Siimpoeg pras seevastu pilgu tulevikku ning avaldas siirast lootust, et eelkneleja-te poolt kirjeldatud probleeme aitab olu-liselt leevendada BIMi (Building Informa-tion Modeling) kontseptsiooni kiire raken-damine Eesti ehitusturul.

Kas vi seetttu, et ehitusinfo model-leerimine vimaldab alates ehituse kavan-damise staadiumist kuni hilisema halda-miseni juhinduda heselt mistetavast ja virtuaalses keskkonnas detailideni viimist-

letud projektdokumentatsioonist. Peva kokkuvtvas snavtus konstan-

teeris TT professor ja ehitusteaduskonna dekaan Roode Liias, et Eesti ehitusvald-kond tervikuna on katki. Olukorra pa-randamiseks tuleb kikidel osapooltel end kokku vtta ning probleemide leevenda-miseks heskoos edasi pingutada.

II Projektijuhipev toimub novembris 2010 ja see keskendub juba timmitud ehi-tuse rakenduslikule poolele.

Vahepeal toimub aga terve rida Rah-vusvahelise Timmitud Ehituse Grupi (IG-LC) ja Euroopa Timmitud Ehituse Grupi (EGLC) koostsessioone, kus ksitletud uusimatest projektijuhtimistehnikatest saavad Inseneeria lugejad MT ETET va-hendusel jrgnevates numbrites kindlasti teada.

lauri kOSkela

enn taMMaru rOODe liiaS

haagised, treilerid

Tartu mnt 133,10112 TallinnTel/faks 601 5003

Ranna tee 4,76901 Tabasalu, Harjumaa

Tel/faks 603 2121, 50 55 661

kommunaalmasinad

metallitpingid puidutpingid

tOOtMiSSiSenDiD34

1/2010 (19)

hiina dilemma:

kaevurid suruvad raua-maagi ja terase hinda les

Tootmissisendid34

tniS OJa,ripeva toimetaja-analtik

dollarit vrrelduna 65 dollariga praegu. Teisel pool lbirkimiste lauda ongi sisu-liselt ainult Hiina raua- ja terasetstuse assotsiatsioon, kes sdistab Rio Tinto ning BHP Billitoni kava hendada kahe kompanii terasetstus ning kutsus det-sembri keskel les kiki riike kasutama kiki vimalusi monopolivastaseks vitlu-seks.

Maailma suurima kaevanduskompanii BHP Billitoni juht Marius Klopper lausus novembris toimunud ettevtte aktsionride ldkoosolekul, et Hiina nudlus rauamaagi jrele on llatavalt tugev, aga samas hoiatas,

Maailma suuremad kaevanduskompaniid ritavad tsta rauamaagi ning se hinda

10 kuni 25 protsendi vrra, kirjutas majandusleht the Wall Street Journal detsembri alguses.

FOtO: ripev

Hiina, mis tarbib 65 protsenti nn merelisest rauamaagist (see on rauamaak, mida veetakse laeva-

dega kaevandustest terasetstustehastes-se) ritab hinda alla suruda vi hoida seda vhemalt samal tasemel.

Aga ilmselt see ei nnestu, sest maail-ma suuremad rauamaagikaevandajad, BHP Billiton, Rio Tinto ning Brasiilia Vale, kin-nitavad nagu hest suust, et nudlus terase jrele on kasvamas ning rauamaagi pakku-mine muutub ha pingelisemaks, mistttu on hinnatus praktiliselt vltimatu.

Prast seda, kui mlemad pooled saa-vad hindade osas kokkuleppele, mis toi-mub ilmselt aprillis, hakkab terasetstus maksma rauamaagi tonni eest 70 kuni 75

graaFik 1.

nafta hind, uSD/barrel (nYMeX)graaFik 2.

Maagaasi hind, uSD/MMBtu (iCe, london)

26.6

.09

10.7

.09

24.7

.09

7.8.

09

21.8

.09

4.9.

09

18.9

.09

2.10

.09

16.1

0.09

30.1

0.09

13.1

1.09

27.1

1.09

11.1

2.09

18.1

2.09

graaFik 3.

vase hind, uSD/t (londoni metallibrs)graaFik 4.

terase hind, uSD (londoni metallibrs)

26.6

.09

10.7

.09

24.7

.09

7.8.

09

21.8

.09

4.9.

09

18.9

.09

2.10

.09

16.1

0.09

30.1

0.09

13.1

1.09

27.1

1.09

11.1

2.09

18.1

2.09

26.6

.09

10.7

.09

24.7

.09

7.8.

09

21.8

.09

4.9.

09

18.9

.09

2.10

.09

16.1

0.09

30.1

0.09

13.1

1.09

27.1

1.09

11.1

2.09

18.1

2.09

26.6

.09

10.7

.09

24.7

.09

7.8.

09

21.8

.09

4.9.

09

18.9

.09

2.10

.09

16.1

0.09

30.1

0.09

13.1

1.09

27.1

1.09

11.1

2.09

18.1

2.09

40

60

80

100

2

3

4

5

6

4000

5000

6000

7000

8000

300

400

500

tOOtMiSSiSenDiD 35

1/2010 (19)

et nudluse taastumine ei pruugi olla jt-kusuutlik.

Tegemist on just nudluse taastumise-ga, sest olemasolevad hinnad on aastatagu-sega vrreldes langenud 35 kuni 40 protsen-ti. Kui vrrelda toorainete keskmiselt 70protsendilise hinnatusuga sel aastal, jb terase hinnatus siiski teiste toorainete tusuga vrreldes tagasihoidlikuks.

Investeerimispanga Bank of America Merryll Lynch metstussektori analtik Michael Widmer kinnitas, et kaevandused ttavad tisvimsusega ning terasetootmi-ne on samuti taastumas.

Tema arvates kerkivad terase hinnad uuel aastal 15 protsenti ning kui maailma majandus taastub, siis enamgi. veitsi suur-panga, UBSi analtikud ennustavad 20protsendilist hinnatusu.

Ehkki ka terasega kaubeldakse Londoni metallibrsil, on selle terase kauplemisak-tiivsus vike, mistttu nn maailmaturuhind ei kujune mitte brsil, vaid peamiselt lbi-rkimiste laudade taga. Rauamaagi hinna tus toob endaga kaasa terase kallinemise, mis avaldab mju eelkige autotstusele, aga ka ehitus- ja seadmetstusele ning isegi tarbekaupadele.

graaFik 5.

kulla hind, uSD/tr.oz (london)

graaFik 7.

puuvilla hind, uSD/nael (nuBOt, Chicago)

graaFik 6.

nisu hind, eur/t (euronext/Matif, pariis)

graaFik 8.

tselluloosi hind, uSD/t (Foex, Soome)

allikaD: nYMeX, nYBOt, iCe, lMe, eurOneXt, FOeX ltD

26.6

.09

10.7

.09

24.7

.09

7.8.

09

21.8

.09

4.9.

09

18.9

.09

2.10

.09

16.1

0.09

30.1

0.09

13.1

1.09

27.1

1.09

11.1

2.09

18.1

2.09

26.6

.09

10.7

.09

24.7

.09

7.8.

09

21.8

.09

4.9.

09

18.9

.09

2.10

.09

16.1

0.09

30.1

0.09

13.1

1.09

27.1

1.09

11.1

2.09

18.1

2.09

26.6

.09

10.7

.09

24.7

.09

7.8.

09

21.8

.09

4.9.

09

18.9

.09

2.10

.09

16.1

0.09

30.1

0.09

13.1

1.09

27.1

1.09

11.1

2.09

18.1

2.09

26.6

.09

10.7

.09

24.7

.09

7.8.

09

21.8

.09

4.9.

09

18.9

.09

2.10

.09

16.1

0.09

30.1

0.09

13.1

1.09

27.1

1.09

11.1

2.09

18.1

2.09

800

1000

1200

50

60

70

80

600

700

800

120

150

FOtOD: eXXi, iStOCkphOtO

huvitav lahenDuS36

1/2010 (19)

Huvitav lahendus36

hvasti saepurule:

reFOrM vedelikureostuse likvid eerimine rohelise sorbendiga

ManUela Kelt,exxi mgijuht

Organisatsioonile on oluline teada oma tootmise kigus tekkivate jtmete kogust, taaskasutuse vimalusi ning maksimaalselt keskkonna-sbralikke utiliseerimisvimalusi.

Ettevtetele tekitavad kindlasti problee-me kikvimalikud vedelikud, lid ja kemi-kaalid, mis tootmise kigus vivad tilkuda tpindadele. Kik see oleks vaja vimali-kult efektiivselt ja samas ka keskkonnasb-ralikult kokku korjata.

Levinud on mtteviis, et olemaks rohe-line tuleb kasutada saepuru. Siinkohal aga viks melda jtmete utiliseerimise kogu protsessile. Sisseostuhind vib saepurul olla odav, samas on saepuru vedelikuseostamise

hiskond on jrjest teadlikum keskkonna hoidmise ja

sstmise teemadest. teadlike tavatarbijate juurest

on roheline mtteviis levimas ka organisatsioonide

sekka.

SOrBent lapi kuJul.

vime minimaalne, 1:1. Seega lheb absor-beerunud saepuru utiliseerimise transpordi peale juba oluliselt rohkem raha, lisandub

veel tuha hulk, mis jb saepurust jrele prast pletamist.

Rohelise tootmisviisi abiga on vlja ttatud ka n- roheline sorbent.

REFORMi sorbendid on toodetud taas-kasutatud vanapaberist ja tselluloosist ning sorbent koosneb vhemalt 70 protsendist vanast ajalehepaberist.

Oma omadustelt on tselluloosil suurem vedeliku sidumisvime kui li baasil toode-tud sorbentidel. Vedeliku sidumisvimet on sorbendis suurendatud erilise tootmis-protsessiga, mis tekitab sorbendis vedeliku kogumise taskuid.

Kuna paber on kergesti sttiv, on antud toote koostis tehtud ohutuks ja see kuulub tulepsivusklassi A vastavalt standardile ASTM E84-05. Materjal on leekihlgav ja isesumbuv, mis teeb ta ohutult kasutatavaks tstuse kriisisituatsioonides, kus pste- ja koristustd peavad olema kiired ja efek-tiivsed.

huvitav lahenDuS 37

1/2010 (19)

reFOrM vedelikureostuse likvid eerimine rohelise sorbendiga

Maha valgunud vedeliku kogust on raske hinnata

REFORMi tootel on kuni 40% suurem vedelikusiduvus vrreldes li baasil toode-tud sorbentidega. See thendab, et sorbenti kulub vhem ja seda peab ka vhem utili-seerima, sest utiliseerimisele kuuluv kogus on kaks korda viksem. Transport ja jt-mete mberkitlemine on ks suuremaid kulutusi.

Saepuru vi graanulitega on tlikas doseerida iget kogust liloigu peale, sest vedeliku kogus maas on suhteliselt raskes-ti mdetav. Ei oska ju adekvaatselt hinna-ta, kas maas valgub niredena laiali 20 vi 30 liitrit vedelikku. Graanuleid kulub reos-tuse likvideerimiseks alati rohkem ja et nad saavutaks imamisvime kiiremini, nhitakse seda massi veel harjadega, et kik graanulid saaks vedelikuga piisava kokkupuute. Oluline osa reostunud saepu-rust kandub edasi ttajate jalanudega.

Jrelikult me ei kasuta oma rohelist res-surssi efektiivselt.

Samas sorbenttooted vivad jda oma kohale kuni tieliku imamisvime saavuta-miseni, kartmata tootmisesse laialikand-mist.

armatuur lisakihtide sees annab tugevust juurde

Hea nide kodustest tingimustest: m-berlinud morsiklaasile ei vala keegi peale jahu, ikka vetakse lapp ja phitakse ra. Tpselt niisama lihtne on see ka tstuses, sadamas ja mujal.

Et vedeliku kokkukorjamine oleks maksimaalselt efektiivne, on sorbendile antud mitmeid kujusid ja kaitsekihte.

Lapp mugav reostusega pinnale laota-da vi seadmeid puhastada.

Poom masinate ja seadmete piirami-seks, et li vi muu vedelik ei valguks laiali.

Padi kraanidele ja teistele hendus-kohtadele alla panekuks.

REFORMi tooted on kaetud mitmete lisakihtidega, mille sisse on paigutatud spetsiaalne armatuur, et anda tootele tuge-vust peal kndimiseks ja seadmetega le-sitmiseks.

REFORMi toodete puhul peab aga sil-mas pidama, et see sorbent imab kiki ve-delikke, kaasa arvatud vesi. Toode on sobi-lik kasutamiseks sisetingimustes.

Kes peavad lireostust koristama vee-keskkonnas ja vlitingimustes, neile on so-bilikumad siiski polpropleenadsorben-did, mis on spetsiaalsed sorbendid, imades ainult li.

taBel 1.

Spetsiaalne sorbent jtab kaks korda vhem jtmeid

vedeliku kogus 200L Saepuru REFORM

Likvideerimiseks kulub 200 kg 7 kgJtmete mass kokku 200 l +200kg = 400 kg 200 l + 7 kg = 207 kg

utiliSeeritavaiD JtMekOguSeiD tuleB vhenDaDa.

FOtOD: prOven O, BOge

tOOtMiSSiSenDiD38

1/2010 (19)

Tootmissisendid38

suruhu kvaliteet:

Suruhku kimbutavad tahked osakesed, veeaur ja liSuruhk on kaasaegses tootmisettevttes ks levinumaid energialiike, tihti ksitletud

neljanda peamise energiatbina elektri, gaasi ja vee krval. vrreldes nimetatutega on

suruhk unikaalne teda genereeritakse vahetult seal, kus selle jrele on vajadus, mitte

ei transpordita teenusepakkujalt.

temalt eeldatavate funktsioonide vhe-nemisena (nt purunenud kolvitihendiga silindri lootusetult madal liikumiskiirus ja rakendatav jud).

Tahkete osakeste abrasiivne mju ri-kub nii tihendeid (nt kolvil ja kolvivarrel) kui kipub ummistama tppismehhanis-mide kanaleid vikejaotites. Tahked osa-kesed vivad sattuda ssteemi nii vlis-hust kompressoriruumis, niiskuse taga-jrjel roostetavast torustikust kui ka ni-teks igeaegselt vahetamata jnud mik-rofi ltri lpliku lagunemise tagajrjel.

veeauru sisaldus suruhus on rmiselt kahjulik

Vesi satub suruhukontuuri koos kompressori poolt sisseimetava vliskes-konna huga ^ auruna. hu vime sidu-da veeauru on sltuv rhust ja tempera-tuurist. Mida krgem on temperatuur, seda suurem on hu poolt seotava veeau-

HannO KaldaRU, PROVEN O

See teeb suruhu kasutamise muga-vaks. Suruhul on palju eeliseid, kuid paratamatult kaasneb sellega ka mningaid probleeme, mis jvad taga-plaanile ja millele pratakse suuremat thelepanu alles siis, kui tagajrjed igape-vatd segama hakkavad. Nii suruhuss-teemi efektiivsus, pneumoseadmete tali-tusvime kui ka lpp-produkti kvaliteet on hus sisalduvate saasteainete poolt mjutatavad. Sltumata ssteemi suhteli-sest lokaliseeritusest on vimalikke saaste-allikaid ja -punkte mitmeid ning nendega tegelemine on ettevtja enda ktes.

Suruhu kasutusvaldkondadeks ts-tuses on lisaks pneumaatikale erinevad vaakumirakendused, komponentide va-hetu liigutamine kui ka jahutus, puhastus ja jtme-eemaldus. Samuti on suruhk oluline komponent erinevates tootmis-protsessides, mis vajavad erineva kvalitee-diga suruhku. Kolme peamise suruhu-saastena ksitletakse hus leiduvaid tah-keid osakesi, vett ja li. Suruhu kvalitee-di defi neerib ning liigitab standard ISO 8573-1 (DTP rhu kllastuspunkt).

Suruhu madal kvaliteet on phju-seks pneumokomponentide phjenda-matult kiirele riknemisele, mis vib avalduda nii komponendi tieliku mitte-ttamisena (nt kinnikiilunud jaoti) kui

JOOniS 1.

Suruhu kvaliteediklassid vastavalt iSO 8573-1

Klass Tahked osakesed Niiskus/Vesi li

m mg/m DTP [C] g/m mg/m1 0,1 0,1 -70 0,003 0,012 1 1 -40 0,12 0,13 5 5 -20 0,88 14 15 8 +3 6,0 55 40 10 +7 7,8 256 - - +10 9,4 -7 - - n.d. n.d. -

rOOSte SuruhuSeaDMeStikuS

tOOtMiSSiSenDiD 39

1/2010 (19)

Suruhku kimbutavad tahked osakesed, veeaur ja li

ru kogus, ning mida krgem on rhk, seda suurem kogus veeauru surutakse vlja. hu kompressoris kokkusurumine tstab selle kigus mrkimisvrselt hu temperatuuri, silitades vlishu krge niiskuse mra. Prast kokkusurumist jahutatakse hk tavaliselt maha kasuta-misklbliku temperatuurini. Tempera-tuuri langusega vheneb hu vime si-duda vett ning proportsionaalne osa veeaurust kondenseerub. Resultaat on veeauruga 100% kllastunud hk, millest iga jrgneva jahutamise kigus vabaneb tiendav kogus kondenseerunud vett. Veeaur on gaasiline ning seetttu lbib ta sefi ltrid ja lokaalsed vee-eraldajad sama takistamatult kui hk. Tavapraselt jrg-

neb kompressorile kuivati, mille efektiiv-sust vljendatakse rhu kllastuspunkti-ga DTP. DTP on temperatuur, milleni langedes tekib kondensatsioon ning see viitab rhule, mis on krgem atmosfri-

rhust. Niteks toiduainetstuse prot-sessides, kus suruhk on vahetus vi kaudses kokkupuutes seadmete, koostis-osade, pakkematerjalide vi lpptootega, on soovitatav DTP ^40 C. Rhu kllas-

MikrOFiltriD erinevateS FaaSiDeS .

eSiMene neiSt On uuS MikrOFilter, teine vaJakS JuBa vahetaMiSt Ja kOlMaS On lagunenuD Filter, MiS ei tiDa OMa FunktSiOOni.

tOOtMiSSiSenDiD40

1/2010 (19)

tuspunkti alla ^26 C loetakse korrosioo-ni ja mikroorganismide kasvulava prssi-vaks.

Lisaks korrosioonile ja mikroorganis-mide arengu soodustamisele on suru-hus sisalduval kondensveel omadus pesta vlja komponentides sisalduvat mrdeainet, sidudes tahkeid osakesi ja tolmu, ning soodustada abrasiooni kom-ponentides. Samuti vib esineda tihendi-te paisumist, jtumist ja purunemist. Ilmselt on paljud tootmistsehhi ttajad kogenud, kuidas hommikul suruhups-tolist hu asemel veejuga vlja pritsib.

negatiivsuselt teine faktor on suruhus sisalduv li

Paksu pahandust tekitab ka suruhu-kontuuri sattunud kompressorili, pestes vlja komponentidesisese mrde ning ummistades mikrokanaleid. Samuti m-jub kompressorili hvitavalt pneumo-komponentide tihenditele.

Kui suruhu puudulikust kvaliteedist hiritud tootmine on valdavalt ettevtte omaniku rahakoti peal, siis niteks me-ditsiini- vi toiduainetstuses on vima-likud kahjud suuremad ja juavad otsaga lpptarbijani.

Suruhu ISO 8573-1 kvaliteediklassi-dele, mida esmalt esitleti aastal 1991, lisa-ti 2001. aastal veel klass 0, mida on nime-tatud ka tehniliselt livabaks, kuigi see ei thenda absoluutset li vi tahkete osakeste puudumist. Krgenenud nud-mised suruhule on paljuski seotud ter-

vishoiu ja toiduhgieeniga. Ehkki enami-kes riikides on toiduainete kitlemisega seotud hgieeninuded standardite ja seadustega reguleeritud, puuduvad sea-duslikud nuded toiduainete valmistami-sel kasutatava suruhu minimaalsele kvaliteeditasemele.

Euroopa Parlamendi ja Nukogu mrus nr 852/2004 toiduainete hgieeni kohta tleb peatkis 5 (nuded seadme-tele) tagasihoidlikult, et kik toiduga kokkupuutuvad vahendid ja seadmed peavad olema ehitatud sellistest materja-lidest ning olema sellises seisukorras, et toidu saastumise oht oleks minimeeri-tud.

Veevarustuse peatkk lisab, et toidu-ga otseses kokkupuutes kasutatav aur ei tohi sisaldada terviseohtlikke aineid vi aineid, mis vivad phjustada toidu saas-tumist. Ning pakendamist kirjeldav pea-tkk 10 tiendab, et mbristamis- ja pa-kendamistoimingud tuleb teostada nii, et oleks vlditud toodete saastumine. Kuna eeltoodud kolm punkti jtavad tarbijat kaitstes suure voli ja kohustuse toiduai-netootjale, on tnases tstuses pilt selles vallas rmiselt kirju.

Meie kogemused tstusseadmete hoolduses Eestis ja mujal maailmas kin-nitavad, et seadmete kitamiseks kasuta-tava suruhu kvaliteet kipub unarusse jma kikjal. Seadmete huettevalmis-tusfi ltrite regulaarne vahetamine kipub valdavalt lppema koos seadme garantii-hoolduste lpuga. Eelkige sltub see

ettevtte tehnilise personali teadlikku-sest.

hendkuningriigi kahe organisat-siooni (British Compressed Air Society, BCAS, ning British Retail Consortium, BRC) koosts on sndinud dokument nimega Code of Practice for Food Grade Compressed Air, mida viks eesti keelde tlkida kui Rakendusmrus toiduaine-tstuse suruhu kvaliteedi kohta. See dokument mrab minimaalsed puhtu-se- (kvaliteedi-) standardid toiduainets-tusele ja defi neerib lubatud saastekogu-sed ISO8573-1:2001 alusel.

Ehkki ei vida resoluutselt, soovitab see toiduainetega vahetult kokku puutu-val vi kontakti vimalust omaval suru-hul vastata ISO 8573-1 puhtusklassile 2.2.1 (vastavalt tabelile: tahked osakesed/niiskus/li). Lisaks hk, mis ei puutu va-hetult kokku toiduainetega, viks vastata ISO 8573-1 puhtusklassile 2.4.1. huana-lse peaks lbi viima kaks korda aastas. Nagu nha, ei kohustata ettevtjaid tiendavatele kulutustele saavutamaks eespool nimetatud 0-klassi. hukvalitee-di mramise meetodid on samuti kirjel-datud ISO 8573 standardiga. Lisaks soovi-tatakse teha tielik suruhussteemi au-dit ettevttes rakendatavale kohustusliku-le toiduainetstuse ohtude ohjesstee-mile nagu HACCP (ohtude anals ja kriitilised kontrollpunktid).

hunidist ei pea enam purgiga laborisse viima

Varem oli suruhu kvaliteedi mt-mine suhteliselt tlikas protseduur, t-hendades purgiga hunidiste viimist laborisse. Koosts FESTOga pakub ts-tusautomaatika ettevte PROVEN O hukvaliteedi ja -kulu mtmise teenust. Uudse meetodina sooritab PROVEN mtmised otse suruhukontuurist, va-hetult soovitud punktidest. FESTO poolt vlja ttatud kogu maailmas kasutatav seade vimaldab kohapeal mta saaste-li sisaldust suruhus kuni ISO 8573 klassini 2 ning rhu kllastuspunkti kuni ISO 8573 kvaliteediklassini 2. Lisaks vi-maldab seade mta hukulu (l/min) vahetult seadmete juurest. Logi phjal saab arvutustega mrata lekete hulka ning seda ka rahas vljendada.

huniiSkuSeSt tekkinuD kOnDenSveSi

li vi kOnDenSvee Ja li eMulSiOOn SuruhuSeaDMeStikuS

FOtO: autOr

inSenerikutSe 41

1/2010 (19)

eesti energeetika ajalugu:

evald liivik 95

1933 Tallinna Tehnikumi ehitusteh-nikuna lpetanud Evald Liivik asus 1. juulil 1936 tle Tallinna Elektrijaama kaablivrku. Esimeseks t-lesandeks oli olemasoleva kaablivrgu kaardistamine. Saksaaegseks ametinimetu-seks oligi Planchettenfhrer. Freri nimetus

tallinna elektrivrgu

kaua aegne peainsener ja

pealinna elektrivrgu

arendusjuht evald liivik

thistas 26. oktoobril oma

95. snnipeva.

vimaldas mitte tita sakslaste korraldust kaardid evakueerida. Kaardid viidi freri korraldusel elektrijaama keldrisse ja eva-kueeriti hoopis mittevajalikku tehnilist dokumentatsiooni. Kaardistust jtkus 53 aastat uute tlesannete krvalalana. Seega jttis Liivik oma tst jreltulijatele unikaalse kaablite eskiiside kogu, ilma mil-leta on raske vanu kaableid looduses leida.

Kuni 1959. aastani ttas Evald Liivik mitmetel Tallinna elektrivrgu tehnika- alastel juhtivatel ametikohtadel. 1959. aastal edutati ta ettevtte Tallinna Elektrivrk peainseneriks. Siis veel tehniku haridusega mitteparteilase mramine pealinna elekt-rivrgu tehniliseks juhiks ainult toskuse tttu oli omaette pretsedent. See oli nide Eesti Energia juhataja Ingari kaadripoliiti-kast. Ta vttis alati enda kanda personaalse vastutuse juhtorganite ees ja mras juhti-vatele ametitele ainult talaste omaduste jrgi. TPI elektriinseneri diplomi sai Liivik 1969. aastal.

Evald Liiviku t suuremad saavutused on Tallinna elektrivrgu leviimine 3 kV-lt 6 kV-le ja uute linnaosade elektrivrkude rajamine kohe 10 kV-le. Arendustegevuses oli tunda ettengelikkust tuleviku koor-muste suuruste ja asukohtade mramisel, hea nide on Paldiski mnt 47 a asuv ala-jaam. See seisab oma igel kohal pea 70 aastat. Suure thtsusega oli vrgu kahekiire- ssteemi loomine tarbijate tkindluse loomiseks. See ti algul kaasa kaabli ala-koormuse ja kaabli lekulu ning kutsus esile Moskva kontrollide pahameele. Karis-tamise asemel kskis Eesti Energia juhataja Liivikul kiiresti kaablid maha panna, siis ei saa neid enam keegi ktte.

30. juunil 1989 ji Evald Liivik vanadus-puhkusele, olles jgitult oma tle phen-dunult ttanud samas ettevttes peva-pealt 53 aastat.

Tallinna Linnavalitsus, tnulikud j-reltulijad Eesti Energia Jaotusvrgust ja endised tkaaslased nnitlesid ja soovi-sid juubilarile jtkuvat tervist ning elu-rmu.

evalD liivik

Rein leVO,volitatud insener

inSenerikutSe 41kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

kOnverentS42

1/2010 (19)

Aasia suurim disainiritus:

Business of Design Week on aasia regiooni aasta

thtsaim disainisndmus, kuhu lisaks kohalikele ette-

vtetele ning disaineritele oodatakse oma valdkonna

tipptegijaid le kogu maailma. innovatsioonikeskusel

innoeurope ja eesti Disainerite liidul nnestus sellest

thelepanuvrsest ritusest osa saada.

Business of Design Week 2009 hong-kongis

PiRet POtiSePP, Innovatsioonikeskuse InnoEurope tegevjuht

Innoveerides ra brndi ra unusta. Seda tdesid nagu omavahel kokkule-pitult kik BrandAsia 2009 konverent-sil les astunud ettevtete turundus- ja brndijuhid. Professor David Reibstein, kes on le 20 aasta olnud Wharton Busi-ness Schooli ppejud, andnud klalis-loenguid Harvardis, Stanfordis jt likooli-des, rkis oma ett