7/22/2019 Inseneeria 2012-08

1/56

Tootmise ja tehnika ajakiri

oktoober 8/2009 (16)

lifirmahaare tuule-generaatoritest

tiskomajani

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

2/56

KOLLEEGIUMI LIIKMED

Madis VrasKolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nunik (inno-

vatsioon, tehnoloogia, kosmos)Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei HbemgiEesti Masinatstuse Liit, arendusdirektor

aleksei@emliit.ee

Arvi HamburgEesti Inseneride Liit, president

arvi.hamburg@gaas.ee

Enno LendTallinna Tehnikakrgkool, prorektorenno@tktk.ee

Priit KuluTallinna Tehnikalikool, mehaanikateaduskonna dekaan

priit.kulu@ttu.ee

Ain KabalEesti Vike- ja Keskmiste Ettevtjate Assotsiatsioon,

asepresident

ain.kabal@balticlaw.ee

Aleksandr MiinaTallinna Tehnikalikooli majandusteaduskonnadoktorant, FM Partners O juhatuse liige

aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis VirkebauEesti Tandjate Keskliit, volikogu liige

info@textile.ee

inseneeria kolleegium

sikaanel on fotomontaa Addinolitegevusest Eestis. Esikaanekujundus: Taivo Org.

Tootmise ja tehnika ajakiri

oktoober 8/2009 (16)

lifirmahaare tuule-

generaatoritesttiskomajani

Esikaane foto

PeatoimetajaMati Feldmann

mati.feldmann@inseneeria.ee56616262

KeeletoimetajaTuuli Elstrok

KorrektorTriinu Tamm

oktoober 8/2009 (16)

Ajakirja antakse vlja Ettevtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

KujundajaTaivo Org

inseneeria Tasuta Tellimine,lugemine ja kuulaminehttp://inseneeria.eas.ee

Reklaam

Kaarel Tammkaarel.tamm@inseneeria.eeTel. 687 9101

Vljaandja

Director ja Partnerid O

Endla 90-1, 10614 TallinnTel. 625 0940, 56616262

TrkkPrinton

impressum

Kuula Valitud lugusid MP3-failina.Nende lugude juures on ajakirjas ka mrge.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

3/56

JUHTKIRI 3

8/2009 (16)

Juhtkiri 3

nseneeria vttis osa jrjekorras teisest teadus- ja

innovatsioonimeedia konverentsist Bermuda

kolmnurk ritusest, mis lks tissaalile ja kus

vhemalt igavust, mis teinekord kikvimalike kon-

verentsidega kaasneb, kll tunda ei tulnud.

ks ksitlemist leidnud aspekte oli meedia kom-

mertsialiseerumine. Analsiks seda veidi pikemalt.

Kui konkreetsest ettevttest vi ka niteks inime-sest ilmub negatiivse alatooniga artikkel, kellelgi k-

simust ei teki, sest antireklaami vaevalt keegi enda

kohta soovib. Ent kui vljaandes ilmub positiivne ar-

tikkel, kas siis vib elda, et tingimata on tegu reklaamiga?

Minu sisetunne ja ajakirjaniku kogemus tlevad, et meediat ei saa

lahterdada nii helbaliselt, nii must-valgelt. Kui teie poeg tuleb koolist

koju ja tleb, et sai matemaatikas kahe, siis on see kahtlemata 1) negatiiv-

ne uudis ja 2) see on tsi. Kui teie poeg tuleb aga koolist ja tleb, et sai

matemaatikas viie, kas see on nd 1) reklaam ja 2) kki pole see tsi? Kui

paps vi mamss, selle asemel, et uhke olla, mingit varjatud tagamtet ot-

sima hakkavad, on ikka midagi vga valesti. Need inimesed ei oska vi ei

taha olla nnelikud.Kui ettevte on linud kolinal pankrotti, siis sellest kirjutamine on

kahtlemata (ilma irooniata) tsine ajakirjandus eriti, kui teistel ettev-

tetel annab sellest midagi ppida. Kui ettevte on masu ajad edukalt le

elanud, tal on lai tooteportfell, milles on algusest lpuni ise valmistatud

oma brndi tooted, kui need tooted lhevad pea sajaprotsendiliselt ekspor-

ti kas see on kommertsajakirjandus, reklaam? Kui teised Eesti ettevtted

leiavad hea idee endagi tootearenduseks vi avastavad uue turu?

Olen veendunud, et sellest kirjutamine ei ole reklaam. Konkreetselt

Inseneeria he phieesmrgi saab kokku vtta snadega Eestist maailma

ehk siinse progressiivse insenerimtte vahendamine teistele tootmisjuh-

tidele ja eduka eksporttoodangu tutvustamine (teeme suunatud reklaami

vlisturgudele, et nad Eesti firmade toodangut ikka ostaks? ).

Kui me kirjutame meie tublidest teadlastest, noorteadlastest, AastaInsenerist vi Aasta lipilasest, vib sellegi kohta elda, et see on reklaam

nendele konkreetsetele inimestele. Ometi see pole nii.

Long story short. Ajakiri Inseneeria on ennast positsioneerinud teadus-

ja innovatsioonimeedias sellega, et pigem tunnustab tootmisettevtteid ja

tootmisjuhte, leidureid ja teadlasi, kes on viiemehed, kui ngutab kahe-

mehi. Nii on mttekam.

Positiivsus vi reklaam?Minu vastus: positiivsus!

MATI FELDMANN,Inseneeria peatoimetaja

FOTO: RIPEV

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

4/56

SISUKORD4

8/2009 (16)

Sisukord05 Uudised

tjoonis

12Kui konveieril transporditav

materjal vajab kaalumist

Fookuses

14

Addinoli haare ulatubtuulegeneraatoritest

tiskomajani

Edukuse valem

20 Tehnoloogiateemantja Tallinna riprojekt

Eksport

28 Eesti firma kundedekson Samsung, Nikon jaCanon

Huvitav lahendus

30 Meetod ja seade tahkiseastet iseloomustavatesuuruste mtmiseks

Riik ja ettevtja

34 Tnnetusi juhtubmujalgi kui ehituses

edukuse valem

38 Pidev protsessi vool toobprobleemid pinnaleHuvitav lahendus

42 Puuriit-krvalhoone,mis kerkis 60 a eest

Riik ja Ettevtja

44 Archimedes toetab kaVKEsid, mitte ainult teadust

Edukuse valem

46 Singulaarsuse-ootaja looguoma terviseprogramm

Riik ja ettevtja

48Informeerida,harida ja meelt lahutada

50 Summary / e54 Viimane leheklg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

Sisukord4

Insenerikutse

22 Milleks isikuvabadustpiirav insenerikutsevi kutseline insener?

Tootmissisendid

26 Millest sltub ktusejaehind?

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

5/56

UUDISED / KROONIKA 5

8/2009 (16)

Uudised / kroonika 5

SEPTEMBRI KESKEL AVALIKUSTA-

TUD INNOVATSIOONIAASTA ERI-

MRK UUS ON IN ON SAANUD

ETTEVTJATELT HEA VASTUKAJA.

simese viie pevaga esitas mrgikasutamise taotluse 46 ettevt-

jat. le poole neist on seotud e-tee-nustega, kuid taotlejate hulgas on ka

uudsete ja leidlike tarbekaupade toot-jaid. Niteks on taotlejate hulgasenergiasstmise seade, lemmikloo-ma transpordipuur, postipaki auto-maat, kitarripik koos sinna juurdekuuluva petajaga, valgusrobot,MicroFiber aknapesukomplekt, vildistehted, pakumbel, seiklusmngjpm.

Innovatsiooniaasta kodulehel www.in.ee on leval tpne juhend, kuidasmrki taotleda ning kasutada. Mrgi

kasutamise taotluse vib esitada igaorganisatsioon, kes soovib oma uuttoodet vi teenust esile tsta. Mrkivib kasutada toote ja organisatsiooni-ga seotud turunduskommunikatsioo-nis, sh veebilehel, pakenditel ja reklaa-mis. Toodete uuenduslikkust ja sobi-vust Uus on IN mrgile hindab Inno-vatsiooniaasta projektimeeskond.

HDRAULIKASEE ONHANSA-FLEX

HANSA-FLEX Hdraulika OKokasauna tee 3, Tnassilma kla, Saku valdwww.hansa-flex.ee, info@hansa-flex.ee

Tel 656 0957

jujahi varasemate aastate konkurssi-dest on mitmed ettevtjad saanud

tuule tiibadesse ning viivad esitatud idee-sid aktiivselt ellu. Re-Use Republic tuu-nib oma vastavatud poes moerivaid,Primefish Solutions arendab sensoritegakalakasvatustarkvara Tehnopoli inkubaa-toris, Dynamo Design kivitas uuendusliku

inseneribroo (vt artiklit selles Insenee-rias) ning Estfly pakub huvilistele seiklus-likku kalaturismi.

Ideede registreerimine konkursilekib ning kestab 2. novembrini 2009.Parimad 20 lbivad kolme kuu jooksul

Ajujaht jagab taas miljonmaksuvaba krooni

Ajujahi jaoks vlja ttatud arendusprog-rammi, mille kigus koostavad nad men-tori toetusel oma riplaanid. Parimadriplaanid jagavad omavahel he miljonikrooni suurust auhinnafondi ning saavadhulgaliselt tuge oma ettevtte kivitami-seks. Tehnoloogiliste eriauhindadenavalitakse sel aastal tehnoloogiateemant,

maailmavallutaja ja sotsiaalne ettevtja.Ajujaht toimub tnavu kolmandat

korda. 2007. aastal esitati konkursile 103ja 2008. aastal 259 ideed. Lisainfot Aju-jahi kohta leiab kodulehekljelt www.ajujaht.ee.

MINISTER JUHAN PARTS KUULUTAS 15. SEPTEMBRIL PARIMATE EESTI ETTEVTETE

TUNNUSTUSRITUSEL AVATUKS EESTI SUURIMA ETTEVTLUSKONKURSI AJUJAHT,

KUHU ESITATUD RIIDEED VISTLEVAD OMAVAHEL MILJONIKROONISE AUHINNAFON-

DI JA EESTI MAJANDUSE TULEVASE LIPULAEVA ROLLI EEST.

vaata lisa ka www.IN.ee

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

6/56

UUDISED / KROONIKA6

8/2009 (16)

isaks kahele peaauhinnale kuulutatikonkurssidel vlja vitjad viies auhin-

nakategoorias ning selgitati kige konku-rentsivimelisimad ettevtted 10 majan-dustegevusalas.

EASi juhatuse esimehe lari Alametsasnul on kigi Ettevtluse Auhinna nomi-nentide tegevus tenduseks, et ka praegu-sel ajal on vimalik edukas olla. Tna onige aeg panna alus tuleviku kasvule, aren-dades uusi tooteid, ehitades, ostes sisse-seadet, hoides ja palgates hid ttajaidning kasvatades turuosa. Kasvueelse pe-rioodi vimaluste ngijad ja kasutajad on

homsed vitjad, tles Alamets oma knesettevtjatele.

Aasta Areneja 2009 vitjaks valitiFlow Service O, mis loodi alles paar aas-tat tagasi, kuid tegeleb edukalt Eesti, Lti jaSoome toiduainetstusele seadmete val-mistamise, paigaldamise ja hooldusega.

Innovaator 2009 vitjaks valiti Mo-desat Communications O, kes esimese-na maailmas lahendas tehnoloogilise vlja-kutse edastada lairibainternetti 1200 kmtunnis liikuvale lennukile. Modesat on am-

Eesti parimad ettevtted on VKG Oil jaMazeikiu Nafta Trading House

mullu eksportida 1,1 miljardi krooni eestning kasvada kibes 48 protsenti.

Vlisinvestor 2009 vitjaks valiti kaeelmise aasta parim vlisinvestor ning sa-muti eelmise aasta peaauhinna vitja ABBAS, energeetika- ja automaatikaseadmeteprojekteerija, valmistaja ja hooldaja, kellekoguinvesteering Eestisse on le miljardikrooni, siin ttab neli tehast kokku tuhan-de inimesega ning toodangust 70% lhebekspordiks.

Turismi Uuendaja 2009 vitjaks vali-

15. SEPTEMBRIL KUULUTATI PIDULIKULT VLJA TNAVUSTE ETTEVTLUSAUHINDADE SAAJAD. EASI POOLT VLJA ANTAV

ETTEVTLUSE AUHIND 2009 LKS VKG OILILE NING EESTI KAUBANDUS-TSTUSKOJA JA EESTI TANDJATE KESKLIIDU KOOSTA-

TAVAS EESTI ETTEVTETE KONKURENTSIVIME EDETABELIS 2009 TULI ESIMESEKS MAZEIKIU NAFTA TRADING HOUSE.

bitsioonikamaid tehnoloogiafirmasid, kespatenteeris thusa modemitehnoloogia

raadio- ja traatsidelahendusteks ning mur-rab sellega nd vlisturgudele. Vt ka Inse-neeria artiklit detsember 7/2008 (8).

Eksportr 2009 vitjaks osutusVKG Oil AS, kes eelmisel aastal sai inno-vaatori tiitli, kuna hakkas kasutama uudsettehnoloogiat plevkivili ttlemisel, misvimaldab plevkivili saadusi senisestpalju kasumlikumalt eksportida. Nd onees uue tehase avamine. Ettevte suutis

FOT0D: EAS , BPS

RII JA AUHINNATUD ETTEVTETE ESINDAJAD

VABARIIGI PRESIDENDILT SAABAUHINNA VKG OIL AS ...

... JA MAZEIKIU NAFTA TRADINGHOUSE O.

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

7/56

UUDISED / KROONIKA 7

8/2009 (16)

Masinate, liinide ja abinude

projekteerimine ja ehitamine

Automaatika juhtssteemid Masinaosad ja metallit

Metallkonstruktsioonid

Masinate renoveerimine, remont,

hooldus, korrashoid

EKSAMO AS * Betooni 28C * 11415* Tallinn

Tel 5109066, 6003710, faks 6003713

www.eksamo.ee * eksamo@eksamo.ee

Oleme ettevte, kellel on le 40aastane

kogemus masinaehituse vallas, andes td

ligi 40 inimesele.

Meie eesmrgiks on pakkuda kliendile vi-

malikult konoomseid ja mugavaid ts-

tuslikke lahendusi.

Eksamo lahendused on andnud oma panuse

paljude ttleva tstuse ettevtete edule.

Tiitli sai Mazeikiu Nafta TradingHouse O, kes osutus ka kigekonkurentsivimelisemaks kauban-dusettevtteks.

Majanduse tegevusalade kaupa osu-tusid edetabeli vitjateks jrgmised ette-vtted:

Mazeikiu Nafta Trading HouseO konkurentsivimelisimkaubandusettevte;BLRT Grupp AS konkurentsivi-melisim tstus- ja energeetikaette-vte;A. Le Coq AS konkurentsivimeli-sim toiduainetstuse ettevte;Merko Ehitus AS konkurentsivi-melisim ehitusettevte;Eesti Telekom AS konkurentsivi-melisim side-, kommunikatsiooni- jaIT-ettevte;

EKE Invest AS konkurentsivime-lisim riteenindus- ja kinnisvaraette-vte;Swedbank AS konkurentsivimeli-sim finantsvahendusettevte;Tallinna Vesi AS konkurentsivi-melisim teenindusettevte;Tallink Grupp AS konkurentsivi-melisim transpordi- ja logistikaette-vte;Riverside O konkurentsivimeli-sim vike- ja keskettevte.

2009. aasta Konkurentsivime Edetabe-li koostamisel osales kokku 378 Eestiettevtet, kellest vastavalt metoodikalekvalifitseerus lpptabeli koostamisel 354.Edetabelis osalemine oli vabatahtlik.

ti Narva Muuseum, kes arendab muu hulgasedukalt ajaloolist eksperimentaalkeskusteesmrgiga elustada Narva kuldaeg, 17. sa-jand.

PSi tegevjuhi Leon Borthwicki snulkasutatakse Texas Instrumentsi tu-

runduskanaleid ning arendatakse koos-ts edasi BPSi uut toodet umbes mo-biiltelefoni suurust puutetundliku ekraa-niga mobiilset jlgimisseadet (fotol), mis

on varustatud kaamera, mikrofoni, andu-rite ja muude sensoritega. Tulevikushakkab see miniarvuti niteks ra tundmaautode numbrimrke vi kahtlasi ob-jekte.

Algselt olid BPSi lahendused meldudlogistikafirmadele, et jlgida distantsilt

Eesti firma teeb koostdUSA elektroonikahiiglasega

kauba teekonda ja ennetada pettusi. Sea-de kinnitati niteks laeva kaubakonteineriklge ning see jlgis mberringi toimuvat,nidates niteks kes, millal ja kus kontei-neri avas. ha enam on firma melnudseadmete mgist justruktuuridele po-

litseile ja turvafirmadele.Texas Instruments on maailma suure-

maid pooljuhtide tootjaid Inteli, Samsungija Toshiba jrel ning liidrite hulgas ka kii-pide ja mobiilsete ksiseadmete turul. USAsuurfirmade Fortune 500 tabelis paiknesettevte tnavu 215. kohal.

KRGTEHNOLOOGILISI LUTIKAID EHK JLGIMISSEADMEID ARENDAV EESTI FIRMA

BORTHWICK-PIGNON SOLUTIONS (BPS) LI PARTNERLUSE USA ELEKTROONIKATS-

TUSE TEXAS INSTRUMENTSIGA.

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

8/56

UUDISED / KROONIKA8

8/2009 (16)

Doktoripe

koosts ettevtetega

igakuine ppetoetus doktorandi-le ppe- ja teadustks ninguurimist tulemuste ettevttesrakendamise projekti vljatta-miseks (fikseeritud 12 000krooni kuus);doktorandi ppe- ja teadustgaseotud likooli kulud (fikseeritud520 000 krooni nelja aastajooksul, makstakse osamaksete-

na likoolile atesteerimise jalpetamise phiselt);kokkuleppel elluviijaga ettevt-tepoolse kaasjuhendaja ttasu(fikseeritud brutotasu 4000krooni kuus).

Vljamaksed doktorandile ja ette-vttepoolsele juhendajale teeb li-kool, struktuuritoetuste aruandlusekohustust ettevttele ei teki.

iendava ppekoha rahastamise aluseks on likooli poolt esitatud taotlus, missisaldab levaadet doktorandi planeeritavast teadustst, selle seostest ette-

vtte arendustga ja juhendaja varasemast kogemusest. Taotlusi vtab SihtasutusArchimedes vastu jrgmistel thtaegadel:

1. oktoobril 2009 (pinguteks algusega 2009/2010 a);1. veebruaril 2010 (pinguteks algusega 2009/2010 a);

1. mail 2010 (pinguteks algusega 2010/2011 a).

oktorandi uurimisteema peab aitama kaasa ettevttearendustegevusele, tooma nii ettevtte kui likooli

tkultuuri uudset vaatenurka ja looma seelbi soodsakeskkonna uuenduslike lahenduste tekkeks.

likooli partneriks saavad olla vhemalt 11 ttajagaettevtted, mis on tegutsenud Eestis rohkem kui kolmaastat ning mis ei ole taotlemise hetkel raskustes. Toeta-tava doktorandiga peab ettevte slmima tlepinguvhemalt miinimumpalga ulatuses.

Toetust saab kasutada doktorippeks Eesti teadus- jaarendustegevuse ning innovatsiooni strateegias vlja

toodud eelisarendatavates valdkondades, milleks oninfo- ja kommunikatsioonitehnoloogia, materjali-,

keskkonna-, biotehnoloogia, energeetika ja tervis.

Toetuse taotlejaks vivad olla Eesti Maalikool,Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool ja

Tartu likool.ESF DoRa programmi tegevus 3 kon-

taktisikuks Sihtasutuses Archimedeson Piret Koll (tel. 7300 809, piret.

koll@archimedes.ee). Tpseminfo ja abi meie veebilehelt:

http://www.archimedes.ee/amk/index.php?leht=158.

DORA PROGRAMMI TEGEVUSE 3 RAAMES TOETATAKSE NENDE DOKTORANTIDE

PINGUID, KES VIIVAD TEADUST LBI LIKOOLI JA MNE EESTIS TEGUTSEVA

ETTEVTTE TIHEDAS KOOSTS.

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

9/56

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

10/56

UUDISED10

8/2009 (16)

EESTI AKTIIVSEIM INNOVATSIOO-

NIBLOGI TIGERPRISES.COM AVANES

HILJUTI OLULISELT UUENENUD

KUUES JA KVALITEEDIS.

esti ettevtjatest, start-upidest,tehnoloogiafirmadest ja patenti-

dest kirjutava keskkonna asutajaToivo Tnavsuu tleb, et nd onblogi oluliselt mugavam jlgida ning

seal on varasemast rohkem pnevatlugemist ja videomaterjali.

TigerPrises.comi ks philinefookus on pildile prgivate start-upide ri toetamine, kellel on heaidee, tehnoloogia vi rimudel, kuidkellel pole turunduse jaoks raha.Meie eesmrk on Eesti innovaatilistmajandust maailmale tutvustada, an-des sellega oma panuse ettevtlikku-se propageerimisse ning kaudseltmajandusarengusse. ritame Eesti

firmasid parimal moel nidata nii s-nas kui ka videos, tleb Tnavsuu jalisab: Kui keegi selle missioonigahaakub, tahab toetada, kirjutada vioma ettevttest rkida, andku agamrku.

Hiljuti liitus TigerPrises.comi tii-miga kaasautorina Mrt Ridala Micro-linkist.

vaata lisa www.tigerprises.com

arva on suurte metallit tradit-sioonidega linn, mida meie tehas

pab parimal vimalikul moel kasutadaja arendada, tles Cargotec Estonia AS

juhatuse esimees Ivo Volkov. Meie uuetipptehnoloogilise sisseseadega, krgeltkvalifitseeritud inseneride ja tlisteganing tugeva tehni l ise kultuuriga22 000-ruutmeetrise tootmispinnagaNarva tehas saab olema kontserni olulinekomponentide tootmisksus, lisas Vol-kov.

Cargotec avas Narvastehase laienduse

Cargoteci Narva tehases toodetaksekomponente ja seadmeid laiale spektrileCargoteci toodetele. Cargotec Estonia ASiajalugu ulatub 1947. aastasse, mil rajati

nukogude ajal tunnustatud sjatstus-ettevte Baltijets.

1997. aastast kuulus tehas A.P. MollerGroupi, kinnitades nendel aastatel omausaldusvrsust Lne-Euroopa ja USAmasinatstuspartneritele. 2007. a juu-nist kuulub tehas Cargoteci kontserni.Eksport moodustab tehase toodangust100%.

RAHVUSVAHELINE KAUPADE JA KONTEINERITE LAADIMISSEADMEID TOOTEV

KONTSERN AVAS 27. AUGUSTIL NARVAS PIDULIKULT OMA KOMPONENTIDE TEHASE

LAIENDUSE.

CARGOTEC ON NARVA SUURTANDJA.

VABARIIGI PRESIDENT CARGOTECIUUDISTAMAS

FOT0D: CARGOTEC

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

11/56

looduslik judDOOSANilt

www.swedishtool.ee tel 736 6648

Puma MX

DOOSAN teab, mida tahab:olla maailmas number ksmetallittlemismasinate tootjatehulgas. See vib klada kllambitsioonikalt, aga tegelikultDOOSAN juba ongi seda turuloomuliku reaktsioonina nendemasinatele.Puma MX on nide masinast, mison saavutanud suure edu. Sellemultifunktsionaalsus vimaldabletamatu paindlikkuse treimiseks

ja mitmeteljeliseks freesimiseks.Peale selle on vimatu mujalsama raha eest nii kvaliteetsetmasinat saada nagu DOOSAN.Puma seerias on palju mudeleid.Lhema info saamiseks vtke

meiega hendust.

NB! Ma viimased Doosani

laopingid allahindlusega

kuni 40%

allahindluskampaania

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

12/56

TJOONIS12

8/2009 (16)

tjoonis12

Kui konveieril trans-

porditav materjalvajab kaalumistApeco Groupi meeskond ttas Eestis vlja

omanolise konveierkaalu.

Tnapeva ttleval tstusel tuleb jrjest enamtegeleda probleemidega, mis on seotud toodangutpse koguse saavutamise ning tootmisprotsessianalsiga. Aktuaalsed on tootmiskulude tpne

anals ja mtmine ning selle kaudu tootmisseadmete ja

-ressursside efektiivsem kasutamine. Turul pakutakse vgaerinevaid lahendusi toodangu hulga mtmiseks. Siinkohaltahaks tutvustada konveieritele meldud kaale sest kon-veierid on laialdaselt kasutusel transportimaks erinevaidmaterjale ja koguseid.

Maailma paljude konveierkaalude tootjate hulgas toodabkodumaine ettevte Apeco Group O kaale erinevate konveie-rite tarbeks. Kaalud vimaldavad mta ja registreerida kon-veierlindil transporditava puistematerjali massi, tootmise aegaja kogust.

Lisaks on vimalik kuvada seadme tootlikkust. Seadmekrgtehnoloogilised ssteemid vimaldavad fikseerida kaalu

vikseima muutuse, vimaldades mta ka kergekaalulistmaterjali vi puisteainete vikeseid koguseid.

Konveierkaalud leiavad oma peamise rakenduse mater-jalikoguste mtmisel ja doseerimisel ning seadmete tootlik-kuse hindamisel. Konveierkaalud on omal kohal seal, kus onkonveiereid ja tekib vajadus sellel transporditavat mta.

Konveierkaalu tphimte on lihtne. Andurite kauduantakse arvutile infot lindil kulgevate koguste ja liikumiskiirus-te kohta. Arvuti ttleb infot vastavalt etteantud parameetri-tele ja vljastab selle sobival kujul. Seadme operaatoril onvimalik pidevalt jlgida seadme tootlikkust ja vajadusel sedasalvestada ning tdelda.

Uuendusena on Apeco Groupi meeskond ttanud Ees-tis vlja omanolise konveierkaalu, mis toimib RS232-liideseabil. Printeri alternatiivina saab kasutada andmete registree-rimist mlukaardile. See vimaldab turvalisemat andmetesalvestamist, eriti printeri tkindlust ohustavates keskkon-dades.

Seesugusel moel on seadme operaatoril vaja ainult kaar-ti ja arvutit, kuhu omakorda hakatakse ehitama vastavatandmebaasi. Nii pseb tlikatest paberkandjatest, sste-takse keskkonda ja kogu aruandlus on oluliselt lihtsamaltlahendatud.

Inseneeria

FOTOD: APECO

KONVEIERKAALU OPERAATOR VAJAB TKSVAID MLUKAARTI JA ARVUTIT

Projekteeritud, komplekteeritud ja toodetud Eestis

Lihtne ja kasutajasbralik

Tpne

Kiire ja mugav kalibreerida

Kerge paigaldada

Sobib kigile lintkonveieritele

he ja mitme rulliraami vimalus kaalu tpsusetstmiseks

Spetsiaalne tarkvara

Tpsus (olenevalt paigalduskohast) 0,50%

Tootlikkus kuni 3000 t/h

Koormusandurite arv 1 4

Ttemperatuur 40 kuni +80 C

Kaitseaste IP67

Standard EN 61326-1

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

13/56

TJOONIS 13

8/2009 (16)

KIVIPURUSTIL KAALUMINE ANDMETE SISESTAMINE

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

14/56

edukuse valem:

Addinoli haare ulatubtuulegeneraatoritest

tiskomajani

Fookuses14

Artikkel tutvustab tuulegeneraatorite reduktorite ttingimusi ja

firma Ida-Euroopa keskuse toomist Tartusse lenurme tehnoparki.

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

15/56

MEELIS ORGLA,Addinol MM O juhatuse liige,Balti turu juht

eduktorid on viimase 50 aastaga

palju arenenud (vt joonist Re-duktorite areng), jud ja koor-

mused on tusnud kordades. Samuti on

oluliselt vhenenud li maht reduktoris.

See aga thendab, et li peab taluma

suuremaid koormusi kui varem ning li

ttemperatuur on tusnud. Samal ajal

on aga reduktorilid viimased 1520

aastat praktiliselt sama kvaliteediga.

Saksa tstusnormi jrgi on CLP-reduk-

torilid tna peamiselt kasutatavad

tstustransmissioonilid. CLP then-

dab: C transmissioonili; L oks-datsiooni ja korrosiooni inhibiitorid; P

kulumisvastased manused. Ts-

tustransmissioonilid on erinevatel

baaslidel. Nendest peamised on mine-

raalli ning PAO (polalfaolefiin) ja PG

(polglkool) alusel tissnteetilised

lid.

Siin on kaks olulist punkti: PG-lid

ei ole teiste lidega segatavad. Seda peab

kindlasti silmas pidama, kui on vaja re-

FOOKUSES 15

FOTOD: ADDINOL, ISTOCKPHOTO

Tuulegeneraatorireduktor on nudlikli suhtes

MEELIS ORGLA

Inseneeria lugejatele ei ole kindlasti vaja tutvustada

tstustransmissiooni ehk reduktorit. Pame heita pilku

reduktori sisse ehk rgime erinevatest lidest ning nende

tlesannetest.

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

16/56

FOOKUSES16

duktoris li vahetada vi lisada. PAO- ja

mineraallid on phimtteliselt segune-

vad, kuid kindlasti ei saa seda soovitada,

sest segamisel ei ole kumbki li enam en-

dise kvaliteediga. Samuti on hea teada, et

mineraalli mrib paremini kui snteeti-

line, seda tnu oma erineva pikkusega

molekulide tttu. Kuna mineraalli struk-

tuur on ebahtlasem, siis takerduvad

erineva pikkusega molekulid metalli pin-

nale paremini kui snteetilise li korral,

kui molekulide pikkused on htlasemad.

Seega, kui ttemperatuurid on htlased

(sisetingimustes) ega tuse vga krgele

(soovituslikult mitte le 80 kraadi), on

parem kasutada mineraalset li. Snteeti-

list li vib teatud mndusega nimetada

kompromissiks mrimise ja vastupidami-

se vahel. Tuulegeneraatorite reduktorites

on aga kindlasti vaja kasutada snteetilist

li, sest li peab ttama nii talvel pakase

kui suvel kuumaga.

Materjal Vikeratas jahammasratas

C45

Vikeratas jahammasratas

42CrMo4

Vikeratas20MnCr5

hammasratas42CrMo4

Vikeratas jahammasratas

31CrMoV9

Vikeratas jahammasratas

34CrMo4

Vikeratas jahammasratas

20MnCr5

Termottlus normaliseeritud parendatud VR: tsementiidi-tud, HR:

parendatud

gaasiliseltnitriiditud

klgprofiilidinduktsioon-karastatud

tsementiiditud

Ttlus tigufreesiga

ligatud

tigufreesiga

ligatud

VR: lihvitud, HR:

tigufreesigaligatud

freesitud

lihvimiskvali-teediga

freesitud,

plangitud

lihvitud

Telgedevahekaugus amoodul m

830 mm10

650 mm10

585 mm10

490 mm10

470 mm14

390 mm10

Suurus(keevitatudkere)

Kogumass 8505 kg 4860 kg 3465 kg 2620 kg 2390 kg 1581 kg

Kogumass, % 174 100 71 54 49 33

Transmissioonili lesanded on:

1) hrdumise vhendamine;

2) reduktori puhtana hoidmine (lis on

spetsiaalsed lisandid, mis hoiavad me-

talliosakesed enda sees ega lase ladestu-

da metalli pinnale);

3) vahutamise rahoidmine;

4) oksdeerumise rahoidmine;5) korrosiooni rahoidmine;

6) vee eraldamine;

7) filtreerimine.

Reduktoreid on erinevaid. Mned on

viksed, kus on n- eluaegne li sees. Neid

reeglina ei remondita, vaid purunemise

korral vahetatakse vlja. Suurematel re-

Reduktori suuruse ja kaalu vhendamine suurema spetsiifilise koormuse tttu krgtugevate materjalide kasutamise abil(M

1= 21 400 Nm, n

1= 500 min-1, i = 3, ksiktoodanguna keevitatud kere)

Beitz, W.: Vimalused materjali- ja energiasstvaks konstruktsiooniks. Konstruktsioon 42 (1990) 12, 378384.

Mineraalli mrib paremini kui snteetiline,seda tnu oma erineva pikkusega molekulide tttu,

mis takerduvad metalli pinnale paremini.

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

17/56

FOOKUSES 17

hammasratastehaigused

astal 2003 tellisid 13 maailma juhtivat ts-tustransmissioonili tootjat Mncheni

Tehnikalikoolist testi, et teha vrdlev analsAddinol ECO GEAR versus 13 tootja tooted.Mncheni Tehnikalikool on Euroopa juhtivaidteadusasutusi hammaslekannete uurimises.Test kestis kokku le kahe aasta. Aastal 2005 olilikool valmis testi tulemused avalikustama tes-tis osalejatele (vaata joonist Reduktori vimsus-kao vhenemine). Testist selgus, et ECO GEARikasutades on hrdetegur viksem kui teistelide puhul. li eelis tuleb vlja rasketes tingi-mustes, kus temperatuur on krge ja koormused

ning kiirused on suured nagu niteks tuulegene-raatorite reduktorites. Maailmas on see li kasu-tusel juba ca2000 tuulegeneraatoris.

Reduktori vimsuskao vhenemine

VIMSUSKAOMUUTUS,

%

duktoritel vahetatakse li ning tehakse

muid hooldustid. hed raskemad t-

keskkonnad reduktorile on tuulegeneraa-

torite sees. Seal tekivad ekstreemsed jud,

vga erinevad temperatuurid, kiirus pide-

valt muutub, tekivad vibratsioon ja niis-kus. Transmissiooni phiprobleemid on:

1) micropitting;

2) pitting;

3) hammaste murenemine;

4) hammaste murdumine;

5) laagrite purunemine.

Micropittingu philised tekkephjused

on:

1) ebapiisav vi ebahtlane likiht ham-

bal: li ei tohi olla metalli pinnal tilka-

dena vi laiguti, li peab htlaselt kat-ma kogu hambapinna;

2) koormuse pidev muutumine;

3) esimesed n- hallid laigud hammastel.

Halle laike vib vrrelda talvel klmu-

nud veelombiga. Kui j on terve, on

see lbipaistev, kuid kui j peale la,

tekivad selles praod ning j muutub

tuhmiks ning lbipaistmatuks. Hallid

laigud hammastel on samasugused

mikropraod. Hallid laigud arenevad

edasi pittinguks;4) li vale viskoossus;

5) li vahutamine.

Kui hambal on tekkinud juba micropitting,

siis tavaliselt areneb see edasipittinguks ja

hamba murenemiseks, sealt edasi aga

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

18/56

FOOKUSES18

9. septembril (09.09.09)

avati Tartus lenurme

tehnopargis Addinoli

Ida-Euroopa keskus.

Uuest keskusest juhi-

takse Addinoli mrde-

lide mki kikidele

Ida-Euroopa turgudele.

Maja ehitus lks maks-

ma ca13 miljonit krooni

ning selle projekteeri-

misel ja ehitamisel on

jrgitud heksat kesk-

konna- ja energiasst-

liku mtteviisi aspekti.

hamba murdumiseks, mille jrel on vaja

juba hammasrattad vlja vahetada.

1990. aastate teisel poolel alustas Addi-

nol uue plvkonna tstustransmissiooni-

li vljattamist. Koosts maailma hesuurema reduktoritootjaga Flender ttas

Addinol vlja uue li ECO GEAR, seda nii

mineraallina kui ka PAO baasil snteeti-

lisena. Sndinud oli uue plvkonna ts-

tusli.

Selle li peamine erinevus CLP-klassi

lidega on tphimte: plastiline defor-

matsioon ning selle kaudu metalli pinna

silumine. Sisuliselt thendab see pittingu

vltimist vi juba tekkinud pittingu pa-

randamist.

14.09.1992 Eesti pinnale juab esimeneAddinoli likoorem. Importijaks A.O. IMBIPlvas.14.05.1993 Luuakse Plvas Saksa li-tootja Addinol Minerall GmbH filiaal.

15.08.1994 Avatakse esindus Tallinnas,Tulika 33.26.01.1996 Addinoli esindus Plvas laie-neb, kolitakse uutesse suurematesseruumidesse.01.03.1997 Filiaali mberregistreerimineosahinguks - Addinol Minerall Marke-ting O.09.09.1999 Addinoli Tallinna esinduselaienemine, avatakse uus pris oma broo-ja laohoone.01.10.2007 Avatakse esindus ja lao-kompleks Ida-Virumaal, Toila vallas, Vo-kas. 05.10.2007 Addinol Minerall Marke-

ting thistab KUMU Kunstimuuseomis 15.tegevusaastat Eestis.

09.09.2009 Avatakse Addinol Ida-Euroo-pa keskus Tartus, lenurme tehnopargis(kombineeritud broo- ja laohoone)..

See aga thendab viksemat hrdu-

mist, millest omakorda tuleneb li t-

temperatuuri langus. See langus on mit-

mel phjusel kasulik. Esiteks, iga 10 kraadi

krgemat temperatuuri lhendab li elu-

iga kaks korda. livahetust ei pea tegema

enam nii sageli, tseisakute aeg vhe-

neb.

Meil on kogemus Eesti suurkliendiga,

kus reduktor llitas ennast automaatselt

vlja,kuna ttemperatuur tusis le kriiti-

lise piiri. Seal kasutati maailmas hsti tun-

tud litootja li, mis vastas CLP-normidele.

Meie ettepanek oli kasutada ECO GEARi.

Klient nustus ning reduktori ttempera-

tuur alanes umbes 10 kraadi ning vljalli-

tamise probleem sai lahendatud. li vis-

koossus ning baasli olid samad.

FOTODEL ON KUJUTATUD ADDINOLISAKSAMAA TOOTMISKOMPLEKSE.

Iga 10 kraadi krgemat temperatuuri lhendab

li eluiga kaks korda. Sel juhul ei pea livahetust

tegema nii sageli, tseisakute aeg vheneb.

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

19/56

FOOKUSES 19

siteks on hoonel spetsiaalsed maasisse paigaldatud lipdurid, et n-

netuse korral ei satuks li ei maapinda egakanalisatsiooni, vaid selleks ettenhtudlikogumismahutitesse. Samuti on sinnasuunatud pesuruumide vesi ja avariitrap-

pide trassid ning lisaks kogutakse mahu-titesse ka garaaiuste ees olevate aladesadevesi.

Teiseks on maja ktmisel jrgitudeesmrki: viksem energiakulu maksi-

elektrivalgustuse kasutamist. Peva-valgus paistab sisse ka lao vlisusteakendest.

Viiendaks aitab elektrienergiatssta hoone vlisfassaadile ehitatudLED-valgustusega logo-valguskast, mison varustatud eraldi tuulegeneraatori-ga. Ka maja asendi ning akende ja sir-mide projekteerimisel on arvestatudsuvise krge ja talvise madala pikse-ga, et, kuuendaks, vhendada suvisejahutamise ja talvise ktmise energia-kulu.

Seitsmendaks ei hoita konteineritepesemiseks valmiskuumutatult suurt

kogust tulist vett. Selle asemel saadak-se tuline vesi pesuri vee-ettevalmistus-slmest otse tarbimiskohas ja hetkel.

Kaheksas meede on serverite jahu-tamisel saadud energia kasutaminelaoruumi ktteks.

Viimane ja heksas keskkonna-sstlik lahendus on peaukse kohalepaigaldatud soojuspumba kttekeha,et soojendada ukse kaudu sisenevatvlishku ja vltida energiakadu lbiukseava.

Hoone ehitust alustas Levi EhitusO, ehituse lpetab O Vilcon Ehitusning projekteerija ja vastutav arhitekton Anne Valing NOVEL arhitektuurib-roost.

maalse soojushulga saamiseks. Sellekskasutatakse maaktet, kus maasoojus-pump vtab enamuse vajaminevast kttestmaa seest.

Kolmanda keskkonnasstliku lahen-dusena on majale paigaldatud soojusvahe-

tiga paindlikult juhitav ventilatsiooniss-teem. Neljandaks vhendab hoone elekt-ritarvet see, et kige suurem ruum ehk ligi700-ruutmeetrine ladu on varustatudkatuseakendega, vltimaks valgel ajal

In s e n er i a r v u t u s t e g lo ba a l n e

s t a n d a r dL i h t n e W h i t e b oa r d k a s u t a j a l ii de sL o o m u l i k , h i k u t e t oe ga

m a t em a a t ik a k ir j u ta m in e

V im a l d a b t le h t i l ih t s a l t e s i t l e d a ,

ja ga da ja k on t r ollid a

I n t e g r e e r i t a v j u h t i v a t e i n s e n e r i -

p r o g r a m m i d e g aVaata lhikest flash demot siit PTC.com/go/mathcadf lash

L i s a i n f o w w w .v m k . e e, e p os t : v m k @v m k . e e

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

20/56

FOTOD: ANDRUS PALTS

EDUKUSE VALEM20

8/2009 (16)

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeEdukuse valem20

O Dynamo Design:

Tehnoloogiateemant jaTallinna riprojekt

na Tehnikalikooli lpetanud noort inse-

neri: Viktor Laurmaa tootearendus,

Magnus Laas materjalitehnoloogia ja

Henry Patzig tstusjuhtimine. Lisaks

Eestis omandatud krgharidusele on nad

ennast tiendanud Venemaa, Saksamaa ja

Hispaania inseneribroodes ning tootmis-

ettevtetes.

Noore ning ambitsioonika ettevttemissiooniks on muuta kohalik tootmine

konkurentsivimeliseks, pakkudes lahen-

dusi firmadele, kes soovivad ligata kasu

tnapevasest tootearendusest.

Dynamo Designi meeskondvttis osa ettevtluskon-

kursist Ajujaht 2009, mille

raames vimaldati tublimatel

osavtjatel, sh Dynamo

Designil, osa vtta neli kuud

kestvast ettevtluskoolituste

seeriast. Sealt saadud tead-

mised andsidki tuke

ettevtte loomiseks.

oolitusseeria lpus plvis Dynamo

Design Ajujaht 2009 rii tunnus-

tuse: meeskonnale anti eriauhind

Tallinna riprojekt ning Tehnoloogiatee-

mant 2009. htlasi paistis Dynamo Design

silma ideederohkuse poolest parima 50

projekti sisse mahtus koguni viis ideed,

millest kaks judsid ka finaali.

VIKTOR LAURMAA JAMAGNUS LAAS (TAGA),HENRY PATZIG (EES)

DYNAMO DESIGNI ESINDAJAD AJUJAHI50 000-KROONIST AUHINDA VASTU VTMAS

O Dynamo Design

Juriidiline vorm: osahing

Asukoht: Tallinn

Ttajate arv: 3

Omanike arv: 3

Veeb: www.dynamodesign.ee

E-kiri: info@dynamodesign.ee

Dynamo Design on inseneriteenusteettevte, mis tegeleb firmade konsulteeri-

mise, ideede genereerimise, projekteerimi-

se, tootearenduse, tootmistehnika ning

disainiga. Selle nime taga on kolm Tallin-

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

21/56

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

22/56

FOTO: SCANPIX

INSENERIKUTSE22

8/2009 (16)

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeInsenerikutse22

seadusandlus:

Milleks isikuvabadust piirav inse

vga igahe reaalse eksistentsiga siin ilmas.

Pevast peva koob hiskond hte rahalis-te ja lepinguliste suhete vrku, mis oma

liikmete vabaduse loosungite all vitleb

peaasjalikult iseenda eksistentsi nimel

maailma rahvaste hises peres.

Kas inseneriks saab lugeda ettenhtud

aja kestel likooli insnerialade ppekavas

ettenhtud loengukursused lbinud ja

ettenhtud praktikumid teostanud ini-

Artikkel vaagib, kui palju

peab ppima ja kogemusi

omandama, et inimesest

saaks insener. Antud on ka

praeguse olukorra hinnang.

ANDRES JAGOMGI,Eesti volitatud biomeditsiiniinsener,EILiliige

elmise liidu ajal liikus anekdoot

esimesest koolipevast hes luna-

poolses liiduvabariigis, kui lastelt

priti nende vanemate kohta kes on kes.

Esimeses pingis istuv poiss tusis uhkelt

psti ja teatas valjuhlselt: minu isa on

teeneline nelgikasvataja ja mb lilli kan-

gelaslinnas Moskvas. Kik lapsed plaksuta-

sid. Jrgmise poisi isa oli teeneline arbuu-

sikasvataja ja ms arbuuse kangelaslinnas

Leningradis. Jlle klas aplaus. Jrgminepoiss oli hbelik ega tahtnud kuidagi val-

juhlselt isa kohta midagi telda. Lpuks

klas, et insener. Klassis klas naer... Selle

peale tles petaja manitsevalt: ei maksa

naerda, kui selline nnetus on peret taba-

nud...

Inseneride hulgas liigub ka teine mru

jutt: kui eksib arst, sureb ks inimene. Kui

eksib insener, sureb korraga palju inimesi.

Tsi, poliitikute eksimuse korral vib terve

riik hvida. Moraal on lihtne: iga inimene,

kskik, millist elukutset ta esindab, vib

phjustada hiskonna teisi liikmeid ohtu-seadvaid tagajrgi. Ja iga elukutse esindaja

peaks vlistama oma tegude fataalseid ta-

gajrgi.

Hiljutisel tiendppe kursusel kuula-

sin T arstiteaduskonna meditsiiniteooria

ja -eetika dotsendi Andres Soosaare loen-

gut kaasaegsest meditsiinieetikast. See ti

mtted insenerieetikaga seonduvasse.

Tsiteerin A. Soosaare hte varasemat

kirjatkki (viide lpus). ige harva rgi-

takse meie praegusel asjalikul ajal arsti ja

patsiendi suhte moraalsetest aspektidest,

nende asemel on selle suhte phiprintsii-bid valatud juba paragrahvide (tervishoiu-

teenuste korraldamise seadus, lepingute ja

lepinguvliste kohustuste seaduse 41. pea-

tkk, soov kehtestada patsiendiseadust) ja

kroonide keelde ning tegelikkuses on suh-

test saanud pigem leping, tehing ja/vi

kaup. On see juhus vi midagi enamat?

Arvan, et tegemist pole juhusega, vaid pi-

gem hiskonna ja tema liikmete ldise

arengu peegeldusega hes konkreetses ja

ige erilises valdkonnas, mis seostub nii

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

23/56

INSENERIKUTSE 23

8/2009 (16)

rikutse vi kutseline insener?

mest? Kas arstiks saab pidada tpselt sa-

madel phimtetel likooli lpetanut?Arstikutse saamiseks on vaja prast li-

koolidiplomi (5 aastat) saamist veel prak-

tiseerida 45 aastat, st lbida residentuur,

praktiline tiendpe. Tuleb veel palju

praktiseerida arstilitsentsiga kolleegide

kendusel, et vltida arstiks saades seda

hte saatuslikku viga. Kuidas on aga inse-

neri korral?

Olen kohanud krgkooli teabetahvlil

tpakkumisi: otsime projekteerijat, konst-

ruktorit, vib olla esimeste kursuste li-

Selleks on omandanud tehnilise krg-

hariduse ja lbinud pivaldkonnas va-

litud loengukursused ja iseseisva t,

saanud ka pipoisi staatuse lbimist

tendava dokumendi likoolist;

omandanud esmased oskused ja koge-

mused kutseliste kolleegide ke all

(sellipraktika), ttades omandatud

vi siduserialal 13 aastat. Saab

esmatasandi inseneriks. On alustanud

ka pidevat enesetiendamist (Continu-

ous Professional Development, CPD). Jand saab (kui saab) prast sellit-

de hindamist kutseliste inseneride

poolt meistriks, inseneriks, valmis

iseseisvalt tegutsema, vtma vastutust

kutselise insenerina, jtkama inseneri-

karjri.

pilane. Kuidas see klaks meditsiinis?

Otsime oma meeskonda kirurgi, vib olla

lipilane... Kas vime rkida konstruk-

torist, projekteerijast, kes on esmakursusel

ega ole lbinud elementaarseid inseneriai-

neid? Tsi, ttasin ka likooli ajal projek-

teerimisasutuses lisaraha eesmrgil joonis-

te kalkeerijana ja muu puhttehnilise tga.

Aga mitte loovtegevusega. Ega oleks osa-

nudki. Nd ametit kui kalkeerija ei ole

enam vaja on otse loov t ilma puh-

taks joonestamiseta.

Insener kui spetsialist on

omandanud hariduse ja harituse, sh

inseneri mttelaadi (pipoisi staatus).

www.edasipurgij a.ee

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

24/56

INSENERIKUTSE24

8/2009 (16)

Insenerikarjri jtkamine: kutseline

insener kui loovisiksus, arendav ja arenev

spetsialist. Lbinud A-etapi, on inseneril

vimalus jtkata karjri ning taotleda

TOKi (Teadmised-Oskused-Kogemused) ja

tiendpe phjal jrgmisi insenerikutse

astmeid: diplomeeritud insener, volitatud

insener (www.kutsekoda.ee), euroinsener

(FEANI). Need on karjrietapid, millest

alates insener kui ohu allikas vastutab

personaalselt (vastutuskindlustus, mis

meile veel vras on). Insenerikogemus

peab olema piisav, et eirata projektiga

loodavaid ohtusid. See eeldab veel rohkem

inseneriintelligentsust, inseneri eetikakoo-

deksi jrgimist. Sellest etapist alates peaks

insener olema probleemide lahendaja,

mitte juurdetekitaja.

Kutseline insener (lisasin sulgudes vima-

likud tkked):

on isiksus (kas seda kki ei kardeta?);

tunneb oma valdkonda sgavuti ja

laiuti, ka lehomset (arendus on vlis-

firmades, mitte kohapeal, seega pole

tiendav konkurents teretulnud?);

suudab oma arvamust faktidega testa-

da (parem on, kui fakte vhem?);

julgeb vastutada (kes soovib vastutada,

eriti, kui volitusi tegutsemiseks eiole?).

Nendest phimtetest lhtudes on t-

nane Eesti Inseneride Liit 15 alaliiduga

pdnud vormida kutselist inseneri.

EIL hines 1996. aastal FEANIga, Eu-

roopa inseneridega, pidades silmas Eesti

teadmistephisusele prgimist. Paraku

muutis majanduse restruktureerimine

teenindusphiseks TOKi struktuuri. Esiko-

hale tusis allhange ning oskustlistevajadus. Insenerid muutusid ettevttele

kulukaks vi lihtviisil allahinnatuks (pe-

rekondlik nnetus!) , arendustegevus ji

peamiselt vlisfirmadesse, kes lisaks sead-

metele tid kaasa ka oskusteabe.

Selles olukorras kujunes insenerikutse

asjaks iseeneses. Isegi suurte riigiettev-

tete tippjuhid deklareerisid, et insenerios-

kused ja kogu tehnoloogia on vimalik

sisse osta. Juhtus see, mida ei oleks ooda-

nud ettevtluse huvi TOKiga varustatud

inseneride jrele hajus. Et ettevtlus ja

poliitika on tihedas seoses, siis ka riigipool-

ne huvitatus oli rohkem kui leige. Veelgi

enam seniseid pdlusi pti tasapisi

viia paragrahvide tasemele, ilma selleks

asjaosalistelt nu ksimata. Tuleb tuttav

ette nagu tsitaat A. Soosaarelt?

Mis vhendab huvi kutselise inseneri

teadmiste-oskuste-kogemuste vastu? Mis

on insenerihuvi vhesuse phjus meie et-tevtluses? Arvan, et peaphjus on aren-

dustegevuse suhteline loidus vi ldse

selle puudumine ettevtetes. Ei olegi vaja

loovat inseneri, piisab joonistelugemise

oskusega ja ettevtte standardoperatsioo-

nid selgeks ppinud tehnilise krghariduse

omandanust.

Pan loetleda mned insenerioskuste

vltimise phjused.

Ettevtja ise ei taju oma firma tga

kaasnevat vastutust. Mned aastad taga-

si imestas ks vlisajakirjanik, kuidasmeie firmad toime tulevad, kui ettev-

tetes on 10 krgepalgalist tippjuhti,

kuid valdkonna tippspetsialiste on vaid

12. Tema riigis pidavat olema vastupi-

di.

Allhanget teostavad firmad ei vajagi

kutselisi insenere rmisel juhul hte

tootmisjuhti (seda keerukamate toode-

te korral) ja teist tehnikajuhina (re-

mondipealik). lejnud vivad olla

lihtsalt tippjuhid- rahalugejad.

Kutseline TOKiga insener on kallis

tjud le kogu maailma. Ta teaboma vrtust ja lisaks rgib juhtidele

vastu ohu korral tootmistegevuses,

nuab vastavalt insenerieetikale enne-

tavaid tegevusi, remonti, kvaliteedijuh-

timist, mis kasvatab firma kulusid. Meie

firmades ei ole kvaliteet kaugeltki pri-

maarne fookus.

Kutseline insener soovib tiendkooli-

tust firma kulul. Ettevtja reeglina ei

taha mista, et see on investeering fir-

ma paremasse kekiku, ja kardab le-

ostmist konkurendi poolt. Lisaks on

tiendkoolitus riigi poolt premeeri-

tud erisoodustusmaksuga.

Vikese ja keskmise suurusega ettevt-

ted ei plaani oma tegevust le aasta-

kahe ette, ttavad n- eelarveliselt,

mitte strateegiliselt, ega plaani ka spet-

sialistide koolitustellimust ajas ette.

Seetttu ei vaevata ka eriti pead, millist

spetsialisti vajatakse firma eduloo kor-ral.

Kik insenerid ei ole kutselised, st nad

ei tegutse oma insenerikarjri huvides,

vaid lihtsalt eksisteerivad kellaajast

kellaajani, nagu ka likooli lbisid ek-

samilt eksamile.

1995. a valitsuse poolt deklareeritud

majanduse restruktureerimine jttis

pea seitsmeaastase loovusvaba thiku:

muutunud struktuuriga majandusele

ei olnud pakkuda tlisi ega spetsialis-

te. Teadmisphine Eesti alustas alles2002.

Eesti on ennast vlismaailmale dekla-

reerinud kui teadmisphist riiki, paraku

reaalne tee teadmisphisuseni on veel

isegi projekteerimata. Ka teadus kui selle

tee algpunkt on vaatamata kolmele priori-

teedile materjaliteadusele, info- ja bio-

tehnoloogiale pris tagasihoidlikult

mratletud vaatamata meie teadlaste

edukusele vlisgrante hankida. 1998. a viisEuroopa Komisjon lbi levaatliku uurin-

gu teaduse ja tehnoloogia arengutest

kandidaatriikides ning mrkis kokkuvttes

eraldi punktina Eesti nrka suutlikust

tehnoloogiavaldkonnas kui vimalikku

takistust arengus.

KIRJANDUS: http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/lood/yhiskonnastuv%20

aps.htm#_edn1.

Allhanget teostavad firmad ei vajagi kutselisi insenere

rmisel juhul hte tootmisjuhti (seda keerukamate

toodete korral) ja teist tehnikajuhina (remondipealik).

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

25/56

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

26/56

TOOTMISSISENDID26

8/2009 (16)

Millest sltub ktuse jaehind?

Tootmissisendid26

ripeva toimetaja-analtik

vib preemia olla negatiivne ehk naftasaa-

duse hind madalam kui Rotterdamis.

Erinevalt USAst, kus maksukoormus

ktustele on sna vike, moodustab Euroo-

pas ja Eestis see sna suure osa ktuse jae-

hinnast. Septembri lpus, mil pliivaba

bensiini 95 liiter maksis automaattanklates

15,30 krooni, moodustasid maksud 8,78

krooni (2,55 krooni kibemaks ning 6,23

krooni aktsiis).

Ehkki bensiini 98 liiter maksab tankla-

tes mitukmmend senti rohkem, on kahe

ktuse erinevus Rotterdami sadamas reeg-

lina vaid mni sent.

Kuna ktuseturu arveldusvaluutaks on

dollar, siis mjutab ktuste hinda ka dolla-

ri kurss. Seeprast vib tiesti vabalt tekkida

olukord, kus nafta ja naftasaaduste hind

kll rahvusvahelistel turgudel langeb, agadollari kurss samal ajal kerkib ning krooni-

des jb hind samaks.

Viimastel aastatel on olnud nafta hinna

heks mjutajaks lisaks nudlusele ja pak-

kumisele (ja nende prognoosidele) ka dol-

lari kurss.

22. septembril oli pliivaba bensiini 95

hind Rotterdami sadamas (cif-hind, mis si-

saldab ka transpordi- ja kindlustuskulu) 642

dollarit tonn, mis teeb liitri hinnaks 5,13

Alati kui nafta hind langeb, hakkavad uudistekommentaatorid kohe ksima, aga miks autoktuste

jaemjad bensiini ja diisliktuse hinda ei langeta? Mnikord on varjatud sdistused ktuste

jaemjate pihta igustatud, alati aga mitte.

FOTO: RIPEV

si on selles, et ktuste (mtlen siin

naftast saadud ktuste) hind ei ole

ks-heselt sltuv nafta brsihin-

nast, mida tavatsetakse ka maailmaturu

hinnaks kutsuda.

Nafta on erinevate orgaaniliste hendi-

te segu, millest peamised on alkaanid, naf-

teenid ning aromaatsed hendid. Nende

hendite koostis on erinevates naftamaard-

lates erinev.

Niteks Saudi-Araabia ning teiste Lhis-

Ida riikide nafta on n- rikas kergete frakt-

sioonide poolest, kust on lihtsam saada

bensiini. Venetsueela nafta koosneb aga

peamiselt rasketest fraktsioonidest. Sellest

naftast bensiini saamine on vga raske ja

kulukas.

Naftattlemistehases tdeldakse

need erinevateks fraktsioonideks nagu gaa-sid (butaan ja propaan), bensiin, diisliktus,

ktteli, masuut. Nudlus erinevate ktu-

seliikide jrele sltub samuti erinevatest

teguritest.

Suvel sidavad inimesed rohkem (seda

eriti USAs, mis on maailma suurim nafta-

saaduste tarbija) ning siis on suurem nud-

lus bensiini jrele. Talvel on nudlus suu-

rem ktteli jrele, sest seda kasutatakse

paljuski majade ktteks.

GRAAFIK 1. GRAAFIK 2.

Tavaliselt liiguvad naftasaaduste hinnad

nafta hinnaga sna snkroonis (faasinihke-

ga pool peva kuni pev), aga vahetevahel

juhtub olukordi, kui mingi ktuseliigi hind

liigub tiesti erinevas taktis. Taolised olu-

korrad on sna harvad, aga seda juhtub.Ehkki nafta hind kujuneb brsil, on

naftasaaduste hinna aluseks Phja-Euroo-

pas tehingute hinnad Rotterdami sadamas

(igemini Amsterdami, Rotterdami ja Ant-

verpeni sadamates).

Erinevate ktusefirmade vaheliste te-

hingute hindade aluseks on meie regioonis

just Rotterdami sadama hinnad, millele li-

sandub nn preemia. Juhul, kui ktus tuleb

lhemalt kui Rotterdam vi meist ida poolt,

6.02

.09

6.03

.09

6.04

.09

6.05

.09

6.06

.09

6.07

.09

6.08

.09

6.09

.09

30

40

50

60

70

80

6.02

.09

6.03

.09

6.04

.09

6.05

.09

6.06

.09

6.07

.09

6.08

.09

6.09

.09

2

3

4

5

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

27/56

TOOTMISSISENDID 27

8/2009 (16)

GRAAFIK 3.

GRAAFIK 5.

GRAAFIK 7.

GRAAFIK 4.

GRAAFIK 6.

GRAAFIK 8.

krooni. Seega ktuse jaemja arvestusli-

kuks marginaaliks oli tol peval 1,39 krooni

liiter.

Seega ei piisa ktusekulude hindami-seks vaid nafta hinna jlgimisest. Lisaks

sellele tuleks vaadata ka dollari kurssi.

Kui ktuste jaehindu korrigeeritakse

nafta hinnaliikumise tttu sna tihti (jae-

mjad muudavad hindu iga paari-kolme

ndala, haruharva mne kuu jrel), siis

keemiatstuse toodangule on mju pika

vinnaga, kui ldse. Keemiatstusettevtted

saavad nafta hinnalanguse jrel lihtsalt

kergemalt hingata.

6.02

.09

6.03

.09

6.04

.09

6.05

.09

6.06

.09

6.07

.09

6.08

.09

6.09

.09

6.02

.09

6.03

.09

6.04

.09

6.05

.09

6.06

.09

6.07

.09

6.08

.09

6.09

.09

6.02

.09

6.03

.09

6.04

.09

6.05

.09

6.06

.09

6.07

.09

6.08

.09

6.09

.09

6.02

.09

6.03

.09

6.04

.09

6.05

.09

6.06

.09

6.07

.09

6.08

.09

6.09

.09

6.02

.09

6.03

.09

6.04

.09

6.05

.09

6.06

.09

6.07

.09

6.08

.09

6.09

.09

6.02

.09

6.03

.09

6.04

.09

6.05

.09

6.06

.09

6.07

.09

6.08

.09

6.09

.09

3000

4000

5000

6000

7000

8000

200

300

400

500

800

1000

1200

100

150

200

40

50

60

70

80

500

600

700

800

ALLIKAD : NYMEX, NYBOT, IC E, LME, EURONEXT, FOEX LTD

Partner innovaatilisele ettevttele.Raamatupidamisteenus

riplaanide, finantsmudelite koostamine

Finants- ja maksunustamine

Tartu mnt 84a-M302, Tallinn

tel. +372 50 234 43

info@lumijamitt.ee

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

28/56

EKSPORT28

8/2009 (16)

Eesti oma toode:

TOIVO TNAVSUU,Eesti Ekspress

TigerPrises.com

esti he krgtehnoloogilisema ette-

vttena toodab VTT Optik optika-tstuses kasutatavaid kvaliteetseid

mteaparaate interferomeetreid. ks

selline peen seade maksab keskmiselt 1,5

miljonit krooni, kuid vib maksta isegi le

viie miljoni krooni.

VTT Optiku asutaja ja tegevjuht, tea-

dusdoktor Nikolai Voznessenski tleb, et

tegemist on vga spetsiifilise aparaadiga,

millega mdetakse erinevate tppisoptika-

te kvaliteeti.

Interferomeetria on meetod kahe vi

enama laseri vi laine omaduste kindlaks-

mramiseks nende superpositsiooni teelloodava interferentsimustri uurimise kau-

du. Lainete interfereerimiseks kasutatavat

seadet nimetataksegi interferomeetriks.

Uurimismeetodina on interferomeet-

rial lai kasutusvaldkond, niteks astronoo-

mias, kiudoptikas, tehnilises ja optilises

metroloogias, okeanograafias, seismoloo-

gias, kvantmehaanikas, tuuma- ja osakeste

fsikas ning samuti plasmafsikas.

VTT tehnoloogia on hetkel patenteeri-

Eesti firma kundedeks onSamsung, Nikonja Canon

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeEksport28

misel nii Euroopas kui ka USAs. Selle pea-

miseks tunnuseks on Voznessenski snul

see, et referentspinnana kasutatakse punkt-

ava lbimisel paindunud sfrilist lainefron-

ti (punktava on vikseim ava metallis, mille

suurus on vrreldav valguse lainepikkuse-

ga). Niisugune referentspind tagab suurima

mtetpsuse. Konkurendid kasutavad re-

ferentspinnana reaalset poleeritud katse-

plaati, mille valmistamine on mrksa v-

hem tpne ja mida tuleb suure vaevaga

vhimategi kahjustuste eest kaitsta.

VTT interferomeetrid on ainulaadsed

tnu PDI-phimtte esimesele teadaolevale

edukale tstuslikule kasutamisele (PDI on

lhend snadestpoint diffraction interferome-

ter punktdifraktsiooninterferomeeter,

punkt on punktava tavanimetus). Ka on

Tartu Teaduspargis tegutseb

vike ja vhetuntud tehnoloo-

giafirma VTT Optik, mille

klientide ja partnerite hulgast

leiab suured Jaapani ja Korea

hiiglased Samsungi, Nikoni

ja Canoniga eesotsas.

ks huvitav idee on VTT-l n- tavatarbijate jaoks: arendada

vlja keprane seade, millega igamees saaks hinnata poes

mgiloleva fotooptika kvaliteeti.

VALGEVENES PLANAR CORPORATIONIS KASUTUSEL OLEVEESTLASTE VALMISTATUD INTERFEROMEETER.

FOTOD: VTT OPTIK

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

29/56

EKSPORT 29

8/2009 (16)

VTT interferomeetrid stabiilsed, ei ole

tundlikud vibratsiooni suhtes ja on ergo-

noomilised.

Peamiselt toodetakse interferomeetreid

Euroopas, USAs ja Aasias riikides, kus

toodetakse ka tppisoptikat. Tsi, optikatootmine on viimasel ajal liikunud pigem

Aasiasse odavamatesse, kuid head kvali-

teeti pakkuvatesse riikidesse nagu Taivan,

Luna-Korea, Hiina, Singapur jt.

Paari ttajaga VTT konkurendid, nagu

niteks New Yorgi brsil noteeritud enam

kui miljardikroonise kibe ja 500 ttajaga

Zygo, on Voznessenski snul nii suured ja

vimsad, et viksid pisikese Eesti firma

hoobilt konkurentsist krvaldada.

Ehk on VTT aastate prast mne suure-

ma tegija jaoks levtmisobjekt. Aga vib-

olla vtame hoopis meie mne suurema

konkurendi le! muigab VTT turundus-

juht, asutaja ttar Maria Voznessenskaja.

Interferomeeter on kll spetsiifiline,

kuid selle turgu peab Nikolai Voznessenski

mrkimisvrseks. Krgkvaliteedilist opti-

kat toodetakse tuhandetes tehastes. Ja iga-

ks neist vajab mitte hte, vaid vhemalt

paarikmmet interferomeetrit, rgib ta.

VTT partnerite ja klientide hulgast

leiab aukartust ratavaid nimesid.

Firma ise rhutab koostd Valgevene

kontserniga Planar Corporation, kelle poolt

korraldatud interferomeetri soetamise

hanke Eesti firma 2007. aastal vitis. Mullu

saadeti aparaat Valgevenesse.

ks VTT interferomeeter on testimisel

ka Korea elektrotehnoloogia uurimise ins-

tituudis KERI. Selle uurimisasutuse ks

tippklient on Luna-Korea elektroonika-

hiid Samsung. Korea instituudi teadur

Kyeong Hee Lee on VTT Optikus vhemus-

osanik.Eesti firmal on viimasel ajal aina tihe-

damad sidemed ka Korea Poltehnilise

Instituudiga KPU.

Vhemalt paar Tartus toodetud inter-

feromeetrit on kasutusel ka veel Euroopas.

ks neist niteks Moskvas, Venemaa Tea-

duste Akadeemias, kus Vene teadlased t-

tavad koos Jaapani firmadega Nikoni ja

Canoni litograafiaprojekti kallal. Teine Eu-

roopa seade paikneb Brsselis, rahvusvahe-

lises uurimiskeskuses ISTC, mis teeb samu-

ti koostd jaapanlastega.

Samsungile on VTT varem tootnudtarkvara, millega mdetakse DVD-kirjuta-

jate andmelugejate kvaliteeti nii on VTT

teatud mttes ka tarkvaratootja.

Voznessenski tleb, et firma toodetud

esimesed kuus interferomeetrit on mne-

vrra eksperimentaalsed. See thendab, et

nad annavad kll tpsed tulemused, kuid

nende kasutusmugavust saab veel oluliselt

parandada.

Eestis, kus itseb igasugune interneti-

teenuste ri, tunneb VTT Optik end krg-

tehnoloogiliste seadmete tootjana prishsti. Voznessenski snul on Eestil tihedad

tehnoloogia-alased sidemed erinevate riiki-

dega ning komponente on siia lihtne telli-

da.

VTT lhiaja plaanis on abitaotluse esi-

tamine EASile, et saaks valmistada seadme

prototbi, mida klientidele nidata. Prae-

gu ei leidu Tartus htki interferomeetrit,

sest kik nad on leidnud rakendust klienti-

de juures. Voznessenski snul ritab VTT

ka insenere juurde palgata, et jtkata aktiiv-

set tootearendust.

Sest vhemalt ks huvitav idee on VTTinseneridel veel n- tavatarbijate jaoks. Nad

tahavad vlja arendada keprase seadme,

millega igamees saaks hinnata poes mgil-

oleva fotooptika kvaliteeti.

Vaata ka doktor Nikolai

Voznessenskiga tehtud

videointervjuud TigerPrises.comist.

NIKOLAI VOZNESSENSKI

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

30/56

HUVITAV LAHENDUS30

8/2009 (16)

Huvitav lahendus30

JOONIS 1. SEADME KS PRAKTILINE KASUTUSALA VIB OLLA KNDUDE MTMI-NE METSAMEESTE VISTLUSTEL.

uus patent:

Meetod ja seade tahkiseastet iseloomustavatesuuruste mtmiseksPatenditaotleja:

TALLINNA TEHNIKALIKOOL

Leiutise autor:

MAIDO AJAOTS

Leiutis kuulub mtetehnika

valdkonda ja vib leida kasu-

tamist mistahes tahkise

astmeid iseloomustavate

suuruste he komplektina

koos mtmisel masina-,

ehitus- ja mblitstuses,puitmajade ehitamisel, tisleri-

ja metsatdel jne.

ehnikas on tuntud mtetehnika-

firmade, niteks Mitutoyo jt

mtevahendid astmete mtmi-

seks, milleks on kohandatud nihikuid,

kruvikuid, mtekelli jt pikkusmteva-

hendeid, millele on lisatud mitmesuguseid

spetsiaalseid manuseid. Samuti on tuntudmtevahendid, kus on kombineeritud

pikkus- ja nurgamdikud. Analoogidena

plvivad siiski kigepealt thelepanu m-

tevahendid, mida kasutatakse rbastee,

eriti relsside elementide ning nende kulu-

mi mtmiseks (RU2196199C2 ja Vene-

maa tstusnidis RU00042482).

Antud leiutisele kige lhemaks tehni-

liseks lahenduseks on meetod ja seade

raudteerelsside kulumi mtmiseks kahe

teineteise suhtes 90 nurga all fikseeritud

pikkusmdiku abil, mis vimaldab m-

ta relsi laiuse ja krguse muutu (kulumit).

Meetod on kitsalt sihtotstarbeline ja piira-

tud mteulatusega ega sobi seetttu ka-

sutamiseks juhul, kui objekti, tahkise ast-mete kuju ja mtmed muutuvad laiades

piirides.

Kesoleva leiutise eesmrgiks on tahki-

se astet iseloomustavate suuruste samaaeg-

ne mtmine ja mtmisvigade vhenda-

mine seadme lesseadistuse kordade v-

hendamise teel.

Leiutise eesmrgi saavutamiseks ve-

takse meetod ja seade tahkise astme krgu-

se ja laiuse mtmiseks, kus mdetav

tahkis paigutatakse lugemisseadistega ja

pikkusmtessteemidega mteseadme

baas- ja kompava mteotsiku vahele nii,

et lhtebaas toetub mdetavale tahkisele,

otsikud viiakse kontakti mdetava tahki-

se elementidega ning fikseeritakse lugemi-seadmelt saadud mdis. Leiutise meetodi

puhul viiakse baas- ja kompav mteotsik

lhteasendisse koos, nullitakse lugemisea-

dised, nihutatakse kompav otsik astme

soovitavasse punkti ning fikseeritakse lu-

gemiseadiselt mdised hja b. Fikseeritak-

se nurgamdikutelt saadud astme pinna

kaldenurk horisontaalpinnast ning kom-

pava otsiku siirdesihi mrav nurk . Ho-

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

31/56

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

32/56

HUVITAV LAHENDUS32

8/2009 (16)

risontaalpinnaga nurga moodustaval

pinnal saadud laiusemdise bja kompava

otsiku siirde hkaudu arvutatakse kompava

otsikuga mratud punkti ja baaspunkti

krguste vahe hivalemiga

hi= cos [h (b tan )]

ja laius horisontaaltasapinnas valemiga

bi= (h b tan ) sin + b / cos .

Nurga all liikuva kompava otsikuga m-

ratud mte punkti ja baaspunkti krgus-

te vahe hiarvutatakse lugemiseadiste ni-

tude alusel valemiga

hi= h cos .

Seadme pikkusmtessteemid on omava-

hel sltumatud, baas- ja kompav mteot-

sik on omavahel sidestatud liigendi abil,

seade on varustatud nurgamtessteemi-

dega ning horisontaalasendi reguleerimis-

mehhanismiga. Seadme mteotsikud on

oma telje suhtes pratavad.

Meetodi ja seadme ldjuhul valitakse

tahkisel 1 (joonis 1) lhteasend O, millesseon asetatud baasotsik 2, mis on jigalt

seotud kanduriga 3, millele omakorda on

jigalt kinnitatud suurekigulise liuguri 4

juhik 5. Samuti on kanduri 3 klge kinni-

tatud elastne element 6, mis stabiliseerib,

tasakaalustab vi tagab mtevahendi

psiasendi kolme tugipunkti abil: he

punkti moodustab baasotsik 2 ja teised

kaks punkti on element 6 piktiival 7,

kumbki vrdsel kaugusel reguleerimis-

mehhanismi 8 mjuteljest. Reguleerimis-

mehhanismi 8 abil on vimalik mteva-

hend viia horisontaalasendisse, mtesseejuures nurgamteseadme 9 abil nurga

, mis on heks astet iseloomustavaks

suuruseks. Liugurile 4 on kas elastse vi

jiga arniiri 10 kaudu kinnitatud teine

juhik 11, mille suurendatud kiguga liugu-

ri 12 klge on kinnitatud kompav otsik 13.

Liugurite 4 ja 12 siiret mdetakse pikkus-

mtessteemidega 14 (saadakse krguse

mdis h) ja 15 (laiuse mdis b). Astme

esitahu asendinurk mdetakse nurga-

mteseadmega 16.

Seade on koostatav ldotstarbelistest

konstruktsioonielementidest juhikutest,

liigenditest, liidetest, tugi- ja kandedetaili-

dest ning muunduritest ja mdikutest.

On vimalik, et struktuurielementidetiskomplektist realiseeritakse hes sead-

mes vaid he konkreetse mtmislesande

lahendamiseks vajalik osakomplekt.

Leiutise teostamise niteks on valitud

ldjuht vastavalt joonisele 1, kui tahkiseks

1 on raievistlustel mdetav knd. Meeto-

di realiseerimiseks vetakse seade, asetatak-

se knnu likepinnale, fikseeritakse seadme

asend piktiiva 7 surumisega vastu kndu,

reguleeritakse reguleerimismehhanismi 8

ja nurgamteseadme 9 abil seade horison-

taalseks, nihutatakse kompav otsik 13 koha-

kuti baasotsikuga 2 ja nullitakse pikkus-

mtessteemide 14 ning 15 lugemiseadi-

sed. Nullitud lugemiseadistega seade aseta-

takse seejrel vistluste kohtuniku pooltvalitud mtepositsiooni nii, et baasotsik 2

toetub vastu pideriba serva ja seade on

piktiiva 7 abil fikseeritud knnu likepin-

nal. Seejrel nihutatakse kompav otsik 13

langetusslgu phjas vastu pideriba teist

klge ja fikseeritakse pikkusmtessteemi-

de 14 ja 15 saadud mdised. Mtmist

korratakse vistlusmrustes mratletud

pideriba mtepositsioonides.

Seep turba ja lisanditegaKasuliku mudeli omanik ja autor:ALVAR LIIBERT

Leiutise eesmrk on vlja pakkuda looduslikul toimeainel phinev

hgieenivahend, mis kuulub ka alternatiivmeditsiini valdkonda ja

on haiguste ennetamiseks ja raviks meldud vahend.

urvas on laialdaselt tuntud ktuse ja kasvuturbana, kuid leiab kasutamist kaalternatiivmeditsiinis. Turvas omab antiseptilist ja bakterisiidset toimet. Uu-

ringud on andnud turba humiinhappe sisalduse protsendiks 13,7739,3; hmato-metaanhappe sisalduseks 3,3219,32 ja fulvohappe sisalduseks 0,932,65.

Turbal on nii fsiline efekt soojuse kaudu kui biokeemiline efekt turbas leidu-vate bioloogiliselt aktiivsete ainete kaudu. Nende mju on maailmas hsti uuritudning saadud positiivseid tulemusi. Turvas sisaldab bioaktiivseid aineid, mis lbinaha imendudes leevendavad valu, tstavad organismi kaitsevimet, parandavadvereringet ja kiirendavad krooniliste pletike paranemist.

Turba toime naha kuivusest tingitud pragunemise, allergiast tingitud nahal-be ja psoriaasi puhul on raviv. Turba kasutamine seebis on vahend naha hgieeni-liseks puhastamiseks koos kasuliku niisutamise, toitva ja raviva toimega. Lisanditelisamisega suurendatakse seebi pesemisomadusi ja parandatakse esteetilist vli-must. Lisanditeks vivad olla taimsed, mineraalsed, orgaanilised, eeterlikud lid jasnteetilised lisaained vi nende kombinatsioonid. Kesolevale leiutisele vastavaseebisegu turbaga saamiseks segatakse loomsed vi taimsed rasvad-lid ningsegatakse sinna sobivas koguses lahustatud leelist ning saadud seebisegusse se-

gatakse turvas, mis on looduslikus olekus vi eelnevalt puhastatud ja peenestatud.Niteks: seebisegu 80%, turvas 10%, lisandid 10%. Segu valatakse vormidesse.Vormides seep kuivab ja seejrel vajadusel tkeldatakse. Seepe silitatakse kuivasja pimedas.

uus kasulik mudel

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

33/56

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

34/56

ILLUSTRATSIOONID: ISTOCKPHOTO, FOTO: ERAKOGU

RIIK JA ETTEVTJA34

8/2009 (16)

ka tnnetus ei ha tulles:

TNU VARE,Tinspektsiooniavalike suhetepeaspetsialist

askete tnnetuste arv vhenes

aastaga 13,2%. Surmaga lppenud

tnnetusi toimus 2008. a sama

palju kui aastal 2007 21. 100 000 ttajakohta on tnnetuste suhtarv mnevrra

2008. a kasvanud (618), 2007. a vaid 568.

Kuna tinspektsiooni eesmrk on tagada

thus jrelevalve vimalikult paljude eri-

nevate ettevtete le, kasvas ka klastatud

ettevtete arv vrreldes 2007. aastaga 4%

ehk 188 ettevtte vrra.

Tnavu teises kvartalis registreeriti

Tinspektsioonis 600 tnnetust, mis

on 472 tnnetuse vrra vhem kui 2008.

aasta teises kvartalis. Vrreldes eelmise

Teises kvartalis vhenes tnnetuste arv vrreldes

varasema aastaga pea kaks korda. Ksimus: kas selle

taga on ohutum tkorraldus, tandjate usinam enne-

tustegevus vi on vhenenud thive ja tde maht.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeRiik ja ettevtja34

ja veondus-laondus, aga ka jae- ja hulgi-

kaubandus. Nii juba aastaid.

Veel tesema pildi saame, kui vrdle-

me tnnetusi tegevusalati suhtarvus ehk

100 000 ttaja kohta. 2007. aastal oli see

142, mullu juba 163 ning tnavu ootusp-

raselt 101. Ka tnnetuste nominaalar-

vud nitavad kikumist vastavalt 933,

1072 ja 600. Jb ksimus, kas selle taga on

parem (ohutum) tkorraldus, tandjate

usinam ennetustegevus vi on vhenenud

thive ja tde maht.

Suhtarvuna oli tnavu suvel tnne-

tusi kige rohkem haldus- ja abitegevuses(221), ttlevas tstuses (171), avalikus

halduses ja riigikaitses (162), metstuses

(147). Ehituses vhenes suhtarv eelmise

aasta sama perioodiga vrreldes kaks kor-

da! llatavalt krge (151) oli suhtarv ma-

jutuses ja toitlustuses, letades mrgatavalt

riigi keskmise. Jrgnevalt esitan lhiniteid

juhtunud nnetustest.

Kannatanu sai turvattajat abistades

kliendilt lgi nkku.

Liikudes kgis, komistas ttaja teise

aasta teise kvartaliga on registreeritud

tnnetuste arv vhenenud 44%, sh ras-

kete tnnetuste arv 49%. Kergeid tn-

netusi registreeriti 345 vrra ning raskeidtnnetusi 123 vrra vhem. Surmaga

lppes eelmisel kolmkuul kaks tnne-

tust, mis on kordades vhem kui kahel

eelmisel aastal samal perioodil.

Tnnetuste ldarv vhenes peaaegu

kigis tegevusvaldkondades, vaid tervis-

hoius ja sotsiaalhoolduses ji seis erandli-

kult samaks. Vrreldes mdunud aasta

teise kvartaliga registreeriti tnnetusi

rohkem vaid haldus- ja abitegevuse sekto-

ris (+5%) ttavate turvateenistuste tta-

jatega. Muidugi on kvartal ldistuste tege-

miseks lhike aeg, kuid mingi pildi t-ohutuse muutustest see annab.

Suurim registreeritud tnnetuste

vhenemine on toimunud ehituses (92%),

metallitstuses (72%) ning puidutstu-

ses (46%). Rasked tnnetused vhene-

sid enim ehituses (59%), hulgi- ja jaekau-

banduses (58%) ning metallitstuses

(57%).

T iseloomust sltuvalt on tegevus-

alasid, mis on tohtlikumad ehitus,

metallitstus, puidutd, keemiatstus

Tnnetusi juhtubmujalgi kui ehituses

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

35/56

RIIK JA ETTEVTJA 35

8/2009 (16)

ttaja avatud lavagrilli sahtli otsa, kuk-

kus ja vigastas ktt.

Ttaja lks vastu kohvimasinat ja filt-

rihoidja kukkus talle ke peale. Kuna

masin ttas, oli filtrihoidja kuuma

kohvipulbrit tis ning kannatanu parem

ksi sai pletushaavu.

Ttaja komistas trepil ja kukkus.

Ttaja koristas vannituba ja libastus,

astudes trapi kaanele, misjrel kaotas ta

tasakaalu ja venitas lalihaseid.Patsiendile mudaprotseduuri tehes

vnas ttaja tagasi astudes parema

jala hppeliigese vlja.

Klmkapist toiduainete vljatstmisel

ji ttaja jalg kapi prandal oleva

puitresti klge kinni ja ta kukkus plvi-

li, vigastades jalga.

Raamatupidaja otsis arhiivis dokumen-

ti ning riivas peaga sprinklerit, mille r

vigastas ta peanahka.

Kokk hakkis paprikat. Kuna likelaual

polnud libisemisvastaseid stabilisaato-reid, libisesid nuga ja likelaud ja vigas-

tada sai parema ke teine srm.

Ttaja srm ji pendeluksest lbimine-

kul ukse vahele.

Peamiselt kannatavad tnnetustes 2060-

aastased naised, sest nemad on tkollektii-

vides lekaalus (kokk, koristaja, protseduu-

ritegija, toateenija, toitlustusteenindaja, ad-

ministraator, raamatupidaja jne).

Toetust tnnetustest kirjutamisekssain Euroopa Tohutuse ja Ttervishoiu

Agentuurilt (EU-OSHA), kes vttis aastatel

20082009 heks kampaania teemaks t-

nnetuste ennetamise hotelli-, restorani- ja

toitlustussektoris. Alates selle loomisest

1996. aastal on EU-OSHA panustanud

ohutumate, tervislikumate ja tootlikumate

tkohtade loomisse.

Agentuuri soomlasest direktor Jukka

Takala: Tkeskkondade muutmine loob

uusi riske, millega tuleb tegeleda uuel vii-

sil. Teenustesektor on Euroopas praegu

peamine tandja ning pshholoogilised

ja korralduslikud nudmised muutuvad

ha olulisemaks. Lhiaastatel tuleb meil

lisaks nnetuste ennetamisele tegeleda

oluliste tervishoiuksimustega kogu elu

jooksul. Traditsioonilised ennetusmeet-

med tuleb ehk asendada terviklike lhene-

misviiside ja uuenduslike tavadega vi tu-

leb traditsioonilisi ennetusmeetmeid

tiendada. Lisaks tuleb meil nha kauge-

male olemasolevast suremust ksitlevast

statistikast. Tga seotud probleemide te-

gelik ulatus hlmates tga seotud hai-

gusi ning mitte ainult nnetusi vib olla

mitu korda suurem. Agentuuril on nen-

dest ulatuslikematest tervisemjudest tea-

vitamisel tita thtis roll.

Hotelli-, restorani- ja toitlustussektor

on Euroopas kiiresti kasvav sektor, kus

2004. aastal ttas 7,8 miljonit inimest

(Eurostat, 2005), sektori kive oli le 336

miljardi euro (Eurofound, 2005). Sektor

hlmab peamiselt restorane ja baare, kus

ttab kolmveerand valdkonna inimes-

test. Lisaks kuuluvad sinna kmpingud,

hostelid ning sklad. Paljudes sektori

ettevtetes ttab alla kmne inimese,

naised moodustavad tjust veidi le

poole, tkohad on tavaliselt ajutised,

Lintsaemasinad BOMAR, MEP

Saelindid LENOX

Ketassaemasinad MEP, BOMAR

Saekettad STARK, BLECHER, TENRYU

Metallittlemisemulsioonid TEHNOL EMULSO

Keevitusseadmed WALLIUS, SINCOSALD, GYS

Gaasilikus- ja kuumutusseadmed HARRIS

Magnetjalaga puurmasinad MAGTRON

Termopuurimine FLOWDRILL Sammas- ja radiaalpuurpingid STRANDS, DONAU

Merec Tstuse OSuur-Sjame 44a, Tallinn Tel 600 7843 Faks 600 7842 E-post info@merec.ee

Metallittlemisseadmed

ja -vahendid

Vaata sooduspakkumisiwww.merec.ee

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

36/56

Redel olgu t jaoks sobiva pikkusega ning redeli klglattide

la- ja alaotstes olgu libisemiskindlad otsakud. Redeli asemelei tohi kasutada abivahendeid, nagu toole, kaste vi tnne.

RIIK JA ETTEVTJA36

8/2009 (16)

taeg korrapratu, palgad vikesed ning

karjrivimalused piiratud. Samuti t-

tab sektoris palju noori.

Sektorile on omased jrgmised tunnu-

sed, mis vivad mjuda negatiivselt t-

ohutusele ja ttervishoiule:

suur tkoormus;

seismine ja liikumatu tasend pika aja

vltel;

suhtlemine (vahel problemaatiliste)

klientidega;

sage ttamine htuti ja ndalavahetus-

tel, mis hirib ttajate t- ja eraelu

tasakaalu;

stress;

monotoonne t;

ahistavad ning mnikord vgivaldsed

kliendid, tkaaslased ja lemused;naiste ning vrttajate diskriminee-

rimine.

Enamasti on tnnetusi vimalik

ennetada thusa koolitusega heast juhti-

misest ja jrelevalvest. Tnnetuste enne-

tamine on lahutamatu osa eduka ettevtte

juhtimisest. Tandjad saavad paljusid

tnnetusi ja kutsehaigusi ennetada, tu-

vastades ja krvaldades tkoha ohud vi

minimeerides nende mju.

EU-OSHA korraldatava tervislike t-

kohtade kampaania ldeesmrk on eden-

dada terviklikku riskijuhtimist, kus vetak-

se arvesse riskihindamise eri etappe.

Euroopa riskihindamise kampaaniaphieesmrgid on:

julgustada kikide tasandite sidusrhmi

vtma leeuroopalisest kampaaniast

aktiivselt osa;

suurendada teadlikkust tkoha riski-

hindamise iguslikust kohustusest ja

praktilisest vajadusest selle jrele;

edendada lihtsat astmelist lhenemist

riskihindamisele ning demstifitseerida

riskihindamise protsessi;

julgustada ettevtteid (eriti mikroette-

vtteid ja VKEsid) riskihindamist ise

korraldama (ettevttesiseselt);

edendada arusaama, et riskihindamine

on hine tegevus. See on iga ttaja,

mitte ksnes tandjate vi erialatta-

jate kohustus;

toetada tandjaid, tkeskkonnavoli-

nikke, asjaomase valdkonna ttajaid,

ennetusteenistusi, poliitikakujundajaid

ja muid sidusrhmi riskihindamise pa-

randamisel;

teadvustada, et riskihindamine on esi-

mene samm tohutuse ja ttervis-

hoiu sstemaatilise juhtimise suunal.

Ttajaid kaitseb direktiiv 89/391/EM

ttajate ttervishoiu ja tohutuse pa-randamist soodustavate meetmete kehtes-

tamise kohta. Raamdirektiiv kehtestati 12.

juunil 1989. aastal, selle ldised phimt-

ted ksitlevad kutsealaste riskide vltimist,

tervishoidu ja ohutust, riski- ja nnetuste-

gurite krvaldamist, teavitamist, konsul-

teerimist ja tasakaalustatud osalust koos-

klas siseriiklike igusaktide ja/vi tavade-

ga ning ttajate ja nende esindajate vl-

japet ning ldisi juhiseid knealuste

phimtete rakendamiseks. Direktiivi

kohaldatakse nii avaliku kui erasektori

kikide tegevusvaldkondade suhtes (ts-

tus, pllumajandus, kaubandus, haldus,

teenindus, haridus, kultuur, vaba aeg).

Samas, direktiivi kohaldamine ei piira

selliste olemasolevate vi tulevaste siseriik-

like ja henduse stete kohaldamist, misttajate tervist ja ohutust tl paremini

kaitsevad.

Direktiivi teine jaotus tandja kohus-

tuste kohta stestab, et tandja kohustus

on tagada ttajate ohutus ja tervis kiki-

des tga seotud aspektides. Oma vastutuse

piires vtab tandja kasutusele kik t-

tajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud

meetmed, sealhulgas kutsealaste riskide

rahoidmine, teabe ja vljappe andmine,

korralduse ja vajalike vahendite taga-

mine.

Tandja rakendab meetmeid jrgmis-

te ldiste ennetusphimtete alusel:

a) riskide vltimine;

b) vltimatute riskide anals;

c) riskide trjumine nende tekkefaasis;

d) t kohandamine ksikisiku jrgi, eelki-

ge tkohtade kujundamise, tvahendi-

te valiku ning t- ja tootmismeetodite

valiku osas, pidades eriti silmas ksluise

t ja etteantud kiirusel ttamise lee-

vendamist ning nendega seotud tervist

kahjustavate mjude vhendamist;

e) kohandamine vastavalt tehnika arengu-

le;

f) ohtlike tegurite asendamine ohutute

vi vhem ohtlikega;g) htse ldise ennetuspoliitika vljat-

tamine, mis hlmab tehnikat, tkor-

raldust, ttingimusi, sotsiaalsuhteid ja

tkeskkonnaga seotud tegurite mju;

h) kollektiivsete kaitsemeetmete eelistami-

ne ksikult vetavatele kaitsemeetme-

tele;

i) ttajatele asjakohaste juhiste andmine.

Tandja peab ettevtte ja/vi asutuse te-

gevuse laadi arvesse vttes hindama ohtu

ttajate ohutusele ja tervisele, muu hul-gas tvahendite valikul, keemiliste ainete

vi valmististe kasutamisel ja tkohtade

sisustamisel.

Raamdirektiiviga saab eesti keeles

tutvuda aadressil http://eur-lex.europa.eu/

LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:05:01:

31989L0391:ET:PDF.

EU-OSHA annab asjakohaseid juhiseid.

Kanna kohaseid jalatseid.

Kontrolli, et valgustus oleks kllaldaneja nuetekohane.

Sulge ahju, nudepesumasina ja kappi-

de uksed.

ra jookse, vaid knni.

Redel olgu t jaoks sobiva pikkusega

ning redeli klglattide la- ja alaotstes

olgu libisemiskindlad otsakud.

Redeli asemel ei tohi kasutada muid

abivahendeid, nagu toole, kaste vi

tnne.

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

37/56

RIIK JA ETTEVTJA 37

8/2009 (16)

Trepid peavad olema hsti valgustatud

ning neil peavad olema tugevad ksi-

puud.

Liikumisteedel olgu libisemist takista-

vad matid.

Hoiatussildid tuletagu inimestele ohte

meelde.

Thelepanu tuleb prata piirkondadele,

mis jvad ngemisulatusest vlja, nt

klmkambrid, jahutus- ja hoiuruumid,

laadimisplatvormid vi baarileti tagune

ala.

Likureid, hakkureid, miksereid ja nuge

kasutatakse kkides vga palju. Enamik

kkides juhtunud tnnetustest on

likehaavad, mis saadakse kas nimetatud

vahendite kasutamisel vi nende puhasta-misel. Mida teha niisuguste nnetuste en-

netamiseks?

Noad peavad olema teravad ja tkor-

ras. Pese nuge kshaaval.

Kasuta lesandeks sobivat nuga.

Kasuta sobivat mittelibisevat likelau-

da.

Nuge tuleb hoida noahoidikus, asjako-

hasel noariiulil vi seinale kinnitatud

magnetribal.

Kontrolli, et kikidel seadmetel oleksid

tkked ja kaitseseadised ning et kikttajad kasutaksid neid seadmete k-

sitsemisel. Viilutitel peavad olema

pidlakaitsmed ning viimase viilu li-

kamise seadised.

Vljallitamisnupp peab olema kerges-

ti ligipsetav.

Paljud hotelli-, restorani- ja toitlustussek-

tori td hlmavad raskuste ksitsemist:

pottide, pannide ning nudepesumasina-

restide tstmine, taldrikuvirnade tassimi-

ne, kummardumine fritterite kohale nen-

de puhastamisel. Sestap on ka vaevusedseotud luu- ja lihaskonnaga. Enamik tga

seotud luu- ja lihaskonna vaevusi on ku-

mulatiivsed ning tulenevad pika aja jook-

sul korduvast suure vi viksema intensiiv-

susega koormusest.

Luu- ja lihaskonna vaevusteks vivad

olla ka nnetuse korral tekkivad gedad

traumad, niteks luumurrud. Luu- ja lihas-

konna vaevused esinevad tavaliselt seljas,

kaelas, lgades ja ktes, vahel ka jalgades.

Veel soovitusi.

Hinda kiki oma t aspekte, et teha

kindlaks luu- ja lihaskonna vaevuste

riskid (nt kas tstmist ja kandmist on

vimalik vltida).

Kasuta vimalikult palju mehaanilisi

abivahendeid, niteks kahe- vi nelja-

rattalisi krusid.

Kohanda tkoha planeeringut, pida-

des nu teiste ttajatega.

Esemeid tstes vi kandes hoia koorem

kehale vimalikult lhedal.

Osta tarnijatelt kaupa kergemate saade-

tistena ja viksemas koguses.

Ladusta varud riiulitele ohutult.

Pshhosotsiaalsed riskitegurid on seo-

tud tkorralduse ja t vaimsete nuete-

ga. Vasturkivad nudmised, tlesan-

nete sisu otsustamise vimatus ning kaas-

ttajate ja juhendajate toetuse puudumi-

ne on kik olulised riskitegurid.

Pikk taeg ning sage siti ja ndala-

vahetustel ttamine suurendab hotelli-,

restorani- ja toitlustussektori ttajate

stressi, samuti problemaatilised kliendid.

Selle sektori t on agentuuri EU-OSHA

kohaselt ebasotsiaalne.

47,5% ttajatest ttab vhemalt kord

kuus vhemalt 10 tundi pevas.

Ttajate tndala pikkus on keskmi-

selt 43 tundi.

71% ttab htuti ajavahemikus 18

22.

45% ttab siti ajavahemikus 2205.

83% ttab laupeviti ning 69% pha-

peviti.

36% tleb, et nende taeg ei sobi hsti

kokku perekondlike ja sotsiaalsete ko-

hustustega.

Kui tandjad ja ttajad oskavad vltida ja

ennetada kergeid tnnetusi, on suurem

tenosus, et ka raskemate tagajrgedega

tnnetused jvad juhtumata. Teisisnu

eldes: tohutuses ei ole pisiasju.

TARMETEC O

Ringtee 6

51013 Tartu

tel. 7 385 000; faks. 7 385 007

metec@metec.ee

www.metec.ee

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

38/56

EDUKUSE VALEM38

8/2009 (16)

kaajalise mtlemise filosoofia eesmrk

on ilsam kui lihtsalt raha teenimine.

Viimased teemad enne suve olid jidoka

ige kvaliteet esimese korraga, konsensuse

saavutamine ning standardiseerimine kui

alus iga asja parendamiseks. Kesolevas

artiklis jtkame kulusstliku mtlemise

he alustala, pideva protsessi vooluga.

Pidev protsessi vool vimaldab drasti-

liselt lhendada protsessi faktilist kestvust,

mis omakorda tstab kvaliteeti, kahandab

laovarusid, vhendades kulusid. Lisaks

nuab pidev protsessi vool teiste lean-t-

riistade ranget rakendamist.

Pidev protsessi vool thendab ideaalis

seda, et tooted vi teenused liiguvad etap-

pide vahel he tki kaupa, ei seisa etappi-

Inseneeria jtkab artikliseeriat Tootlikkuse tstmise kool, mille eesmrk on kirjeldada erinevaid

tootlikkuse tstmise meetodeid punkt punkti haaval, vrreldes neid omavahel ning tuues vlja

nende head kljed ja vead. htlasi tutvustame meetodite ajaloolist tausta.

Pidev protsessi vool toob

ALEKSANDRMIINA,TT majandus-teaduskonnadoktorant,FM Partners Okonsultant

uvi on lbi ja algab uus kooli- ningtaasta. Enne, kui alustame uue

artikliga, viskame pilgu tagasi

millest oleme rkinud varem?

Kik algas Toyota perekonna ajaloost,

kudumismasinatest ning Toyota Motor

Company loomisest aastal 1930. Esimesed

vaadeldud printsiibid olid vga lihtsad

visuaalne juhtimine 5S-i ning kiired le-

minekud SMED-meetodi abil. Jrgmisena

ksitlesime filosoofilisemat aspekti: kaizen

ehk pideva parendamise ssteem ning pi-

de vahel ning neid toodetakse tpselt nii

palju, kui klient on tellinud. Vrdleme

seda tavalise masstootmisega. Masstootmi-

se tava on toota partiide kaupa, kusjuures

arvatakse, et mida suurem partii, seda pa-

rem. (Rohkem arenenud ettevtted kasu-

tavad optimaalse partii mistet partii

tootmise psikulud on vrdelised partiitootmisega muutuvkuludega.) Sealt teki-

vad jrgmised probleemid:

pooltoodete suured kogused etappide

vahel tundub, et nad on vajalikud,

samas tekib ksimus, miks nad seisa-

vad;

toodete vi teenuste tegelik liikumine

toorainest kuni valmistooteni on vga

pikk ning reaalne vrtust loov aeg

kogu liikumisajas on kaduvvike 90%

tegevustest on raiskamine;

EDUKUSE VALEM38

ILLUSTRATSIOON: TERESA FELDMANN

7/22/2019 Inseneeria 2012-08

39/56

EDUKUSE VALEM 39

8/2009 (16)

probleemid pinnaleKaheksa raiskamise tpi

Raiskamine

Ttajate

realiseerimatapotentsiaal

Defektid

leliigsedliigutused

letootmine

leliigsedvarud

leliigne

ttlemine

Transport

Ootamine

niisugune tootmisviis on potentsiaalse-

te vigade peitja: kui mni etapp mille-

giprast toodab praaki ning saadab se-

da vahelattu, siis jrgmine etapp saab

vea avastada ainult siis, kui antud partii

juab temani. Aga partii kogus vib

olla ka 1000 toodet, mis thendab ette-

vttele suurt kulu;

kui mni etapp ei tta rikke prast, ei

kiirusta keegi seda parandama meil

on ju vahelaod olemas, aega veel on.

Teiste snadega: et tuua need probleemid

pinnale, tuleb tekitada vool. Kulusstli-

kus mtlemises rgitakse, et pidev vool

toob probleemid pinnale, nagu mn

toob vlja kaljud: kas tegeled probleemi-

dega ning ujud edasi vi lhed phja. Aga

need samad kaljud ehk probleemid ei ole

midagi muud kui raiskamine. Raiskamise

vljajuurimine on terve Kulusstliku

mtlemise phiidee, millele panustavad

kik printsiibid.

Raiskamine on kik see, mis ei lisatootele vrtust, kusjuures vrtust hinna-

takse kliendi vaatenurgast. Kulusstlik

mtlemine eristab kaheksat raiskamise

tpi. Tuletame neid meelde (allikas:

Aleksandr Miina, ripeva