Aasta betoon-ehitis

skulptuur Cromatico

MT sinule

Vhma paraFiinist liuvliuus vormel Fest12uus vormel Fest12uus vormel Fest12

FS team Tallinn

TO

OT

MIS

E JA

TE

HN

IKA

AJA

KIR

I AP

RIL

L 4

/20

12

(42

)l

og

iCa

EE

st

i: tu

gE

v k

b

Er

tu

rb

E ja

ko

sm

os

E a

la

l >> E

ria

la

va

lik

u d

ilE

mm

ad

>> t

P

ing

i mE

dit

siin

ika

ar

t >> W

or

ld

sk

ill

s 2

01

1

Tootmise ja tehnika ajakiri

APRILL 4/2012 (42)

tugEv kbErturbE ja kosmosE aLaL

LOGICA EESTI:

koLLEEgiumi LiikmEd

Madis VrasKolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos)Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei HbemgiEesti Masinatstuse Liit, arendusdirektoraleksei@emliit.ee

Arvi HamburgEesti Inseneride Liit, presidentarvi.hamburg@gaas.ee

Sirje Potisepp Eesti Toiduliidu juhataja sirje@toiduliit.ee

Enno LendTallinna Tehnikakrgkool, rektorenno@tktk.ee

Priit KuluTT, mehaanikateaduskonna teadusprodekaanpriit.kulu@ttu.ee

Aleksandr MiinaMT Lean Enterprise Estonia asutaja, Tallinna Tehnikalikooli doktorantaleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis VirkebauEesti Tandjate Keskliit, volikogu liigeinfo@textile.ee

Ain VeskivliEAS, Ettevtete vimekuse divisjoni tstusvaldkonna juhtain.veskivali@eas.ee

inseneeria kolleegium

E sikaanel on illustratsioon Galileo satelliidist, mille tarkvaralise poole pealt lb kaasa ka Logica Eesti.

Esikaane foto

Peatoimetaja Mati Feldmannmati.feldmann@directormeedia.eeTel. 56 616 262

Korrektor Triinu Tamm

Aprill 4/2012 (42)

Ajakirja antakse vlja Ettevtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Kujundaja Taivo Org

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

ReklaamRando Meotsrando.maeots@directormeedia.eeTel. 687 9101

Vljaandja Director Meedia OEndla 90-1, 10614 TallinnTel. 625 0940, 56 616 262

TIRAA9000

Trkk Reusner

impressum

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka mrge.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Loe ja kommenteeri! http://inseneeria.eas.ee

Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja Loe ja

http://inseneeria.eas.ee http://inseneeria.eas.ee

valgel taustal

vrvilisel vi foto taustal

must: CMYK 70-50-30-100

hall: CMYK 0-0-0-65

DIRECTOR MEEDIA LOGO KASUTUS

hall: CMYK 0-0-0-30

EsikaanE Pilt: Esa / P.Carril

juhtkiri

maNdaat Edasi tEgutsEda

mati FELdmaNN,Inseneeria peatoimetaja

Inseneeria elab endiselt tegevuste the all, mille hine nimetaja on leminek isemajandamisele. ks meie jaoks olulistest sammudest oli

lugejaksitluse lbiviimine meie jaoks olu-listel teemadel. Ehkki selle veeru kirjutami-se ajal polnud lugejaksitlus veel lppenud, sai ometi juba jreldusi teha sest protsent siia-sinna vga palju ei muuda. Igal juhul oli vastajaid rekordiliselt, umbes 1100. T-nud aktiivsuse eest. Lugejaksitluse tpsed tulemused saavad avaldatud mai Insenee-rias.

Olulisim nitaja palju seni tasuta tel-lijatest on nus 2,95 euroga kuus Insenee-riat edasi tellima oli 27. mrtsi seisuga umbes ks kolmandik. Sellest suurem prot-sent, umbes 40, oli senistest ettevtetest tellijate hulgas, veidi viksem protsent era-isikutest tellijate hulgas. See on ka miste-tav: sama raha vib tunduda ettevtte jaoks vike, aga inimese jaoks suur.

Loeme seda protsenti igati tubliks tule-museks, mandaadiks edasi tegutseda. Lisaks tellijatele lheb Inseneeria ka vabamki, see on meie jaoks uus asi.

Teise tegevusena korraldame Inseneeria kolleegiumiga he tsise ajurnnaku tee-madel, mis lugejaksitlus meie ette seab, ehk mida on Inseneerias parasjagu, mida puudu ja mida vib-olla le. Aga mberkor-ralduste baasiks jb ikkagi senine Insenee-ria.

Kolmanda tegevusena alustame aprillis aktiivset tellimiskampaaniat. Aega ei ole.

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

Eestist Maailma

08 Oleme tugevad kberturvalisuse ja kosmose alal

Huvitav lahendus

12 Vhma ainu-laadne uisuvljak Konverents / Mess

16 Uus trend diisel- ja elektrimootoriga hbriidpaadid

Insenerikutse

18 Maailmatasemel logistikape TT-s Huvitav lahendus

22 Uus relv USA mereves elektromagnetiline kahur

Ehitus

24 Aasta betoonehitis on heliskulptuur Cromatico

Inseneri tvahendid

26 Tpingi meditsiini-kaardi koostamine

Tootmissisendid

28 Kui kaua ktuse-hinnad veel kerkivad? Konverents / Mess

30 Blue Competence ja meditsiinitehnoloogia METAV 2012 messil

Insenerikutse

34 Uus vormel on ratastel, mis saab edasi?

Magistrit

38 Inseneeria versus pehmed erialad ehk erialavaliku dilemmadest

Insenerikutse

42 Konstrueerimine kui teadus, kunst ja ksit Noored meistrid

46 WorldSkills meie noorte meistrite le maailmne proovikivi

Insenerikutse

50 Ehitusinsener Karl Ipsberg

53 Summary

54 Nuputamist

SISUKORD / JUHTKIRI 3

Foto: riPEv

uudisEd / kroonika4

4/2012 (42) Pildid: sEromar, lEnnusadam

seromar o laiendab kredExi toel tootmist

krEdEX kEndas sauEl

tEgutsEva mEtallitstusEt-

tEvttE sEromar o invEstEE-

rimislaEnu, millE abil soEtas

EttEvtE CnC-FrEEsPingi.

Uus pink vimaldab meil valmistada suuremt-melisi detaile ning laiendada toodangu sortimenti. Plaa-nime luua uue pingi kasutuselevtuga kaks uut tkohta, tles Seromar O tegevjuht Daniel Sternfeld. Kuna suu-remtmeliste detailide valmistami-seks meldud freespinke on Eestis vhe, siis ootab ettevte klientide huvi kasvu masina kasutamise osas.

Toetame elujulisi ettevtteid, kes vajavad laenuraha, kuid kellel puuduvad laenu saamiseks vajalikud tagatised, snas KredExi ettevtlus-divisjoni juht Lehar Ktt.

Seromar O on 2001. aastal asu-tatud Eesti kapitalil metallitstuset-tevte, mis on spetsialiseerunud all-hanketdele. KredEx aitab paranda-da Eesti ettevtete rahastamisvima-lusi, maandab krediidiriske ja vimal-dab inimestel rajada vi renoveerida oma kodu.

uudisEd / kroonika4

lennusadam avab klastajatele uksed

12. mail avab uksEd uus unikaalnE klastuskomPlEks, EEsti mErE-

muusEumi lEnnusadam. unikaalsEtEs vEsilEnnukitE angaaridEs

Elustub EEsti mErEajalugu ja lEnnusadam rgib lugusid nii vEE alt,

vEE PEalt kui ka vEE kohalt.

Vimalikult paljude huviliste vas-tuvtmiseks ollakse esimesel ndalavahetusel avatud tervelt 33 tundi jrjest.

Lennusadama ekspositsiooni prl on allveelaev Lembit mitte ainult igast kljest vaadeldav, vaid ka seestpoolt avastatav. Originaalkujul taastatud Lembit pakub ainulaadse vimaluse astuda allveelaevniku kingadesse ning nha lhedalt 1930. aastate militaarteh-noloogia saavutusi.

Angaaride lae all on oma koha sisse vtnud unikaalne vesilennuk Short Type 184, millest tnaseks pole mujal maail-mas silinud htegi tielikku eksempla-ri. Short 184 oli oma aja pommituslen-nuk, millega sooritati maailma esimene hutorpeedornnak.

Ekspositsioon sisaldab ka 16. sajan-dil Saaremaa laevameistrite ke all val-minud Maasilinna laeva vrakki, ranna-kaitsepatarei kahureid ning palju muud.

Lisaks asub angaarides mitu multimee-diaseadet ja matkurit, mis vimaldavad olla vesilennuki piloot vi minna Kolla-ses Allveelaevas hoopis reisile lbi maailma merede.

Pnevust jtkub ka Lennusadama angaaridest vljapoole: kai res ootab klastajaid jmurdja Suur Tll. Kokku ootab Lennusadam kesoleva aasta jooksul 100 000 klastajat Eestist ja vljapoolt. Juba tna kib Lennusada-masse ekskursioonide broneerimine, oodatakse nii turismigruppe kui koha-likke huvilisi.

Lennusadama muuseumikompleks kuulub leriigilise thtsusega kultuuri- ja turismiobjektide nimekirja, mille vlja-arendamise investeeringute kava on kinnitanud vabariigi valitsus. Investeerin-gukava kaasrahastaja on Euroopa Regio-naalarengu Fond EASi meetme leriigi-lise thtsusega kultuuri- ja turismiobjek-tide vljaarendamine raames.

short tYPE 184, millEst tnasEks PolE mujal maailmas silinud htE-gi tiElikku EksEmPlari

uudisEd / kroonika6

4/2012 (42) Pilt: PanasoniC

uudisEd / kroonika6

Panasonic toob Euroopasse hglambi vlimusega lEd-pirnid

Panasonicu jaoks on keskkon-nasstlikkus tootearendu-se juures alati suurt rolli mnginud, kommenteeris Ermo Rae, Pa-nasonicu esindaja Eestis. Lpuks juab 75-aastane kogemustepagas valgustusris innovatiivsete toodete kaudu ka Euroopa tarbijateni, kommenteeris Rae. Panaso-nicu eesmgiks on juda kolme aastaga Euroopa LED-valgustuse turuliidrite sekka ning aastaks 2018 elektroonikatstuses tippu rohelise mtteviisiga ettevtete seas, lisas Rae.

Innovatiivsed LED-pirnid on disainitud selliselt, et meenutavad nii vaadates kui puudutades traditsioonilist hglampi. Erinevalt teistest LED-lampidest nevad Panasonicu Nostalgic Clear LED-lambipir-

PanasoniC, maailma suurusElt nEljas lambiPirnitootja, toob aPrillis

EurooPa turulE innovatiivsEd lEd-lambiPirnid, mis vlimusElt mEEnutavad

traditsioonilist hglamPi, Ent tarbivad viis korda vhEm EnErgiat ja

PEavad vastu 40 korda kauEm.

nid vlja tpselt nagu tavalised lambipirnid, kasutades Centre-Mount-tehnoloogiat, mis hajutab valguse erinevatesse suundadesse, andes tulemuseks valguse, millega tarbijad harjunud on. LED-tulukesed on paigalda-tud samamoodi nagu hglambi hguvad osad, erinevus LED- ja hgpirni vahel on praktiliselt olematu. Innovatiivne disain ja tehnoloogia on prjatud ka prestiise Gold iF disainiauhinnaga.

Panasonicu 8-vatine lambipirn tarbib ainult viiendiku energiast, mis 40-vatine hgniitpirn. Keskmiselt moodustab val-gustus pere elektriarvest 20%, seega on pere rahakotile positiivne mju olemas. htlasi peab LED-pirn vastu umbes 40 korda kauem, umbes 40 000 tundi, sel-gitas Rae.

lufthansa thistas tallinnas tegevuse alustamise 20. aastapeva

Kui me Tallinnas 20 aastat tagasi tegevust alustasime, lendas Lufthansa Tallinnast vlja kolm korda ndalas. Tna maandume Lennart Meri Tallinna Lennujaamas kolm korda pevas see on muljetavaldav, tu-gev ja jtkusuutlik kasv, nentis Lufthansa Soome ja Balti riikide ksuse direktor Ma-rek Kuchta.

Lufthansa kahekordistas oma igape-vaseid lende Tallinnast Mnchenisse, hendades linnad kaks korda pevas oma moodsaima lhimaalendude lennukiga

29. mrtsil 1992 maandus luFthansa lEnnuk EsimEst korda tallinnas.

boEing 737 lEndas kolm korda ndalas FrankFurdist tallinna ja sEEjrEl

minski kaudu saksamaalE tagasi. tallinn oli ks EsimEsi PEalinnu, millE

luFthansa 1990. aastatEl ida-EurooPassE laiEnEmisEl vlja valis.

Embraer 195. Uus lend LH2437 vljub Tallinnast kell 13.10 ja tiendab juba ki-gusolevat lendu LH2435, mis stardib Eesti pealinnast hommikul kell 06.35. Lisalendudega Tallinna ja Mncheni va-hel pakub Lufthansa oma Eesti reisijatele ja kigile teistele Balti riikide reisijatele parimat lennuhendust enam kui 200 sihtkohta rohkem kui 80 riigis, lisas Kuchta.

Mncheni lennujaam, mis teenindab le 35 miljoni reisija aastas, on ks Euroo-pa kiiremini kasvavaid slmjaamu. Algselt

kivitatud Frankfurdi liinil lendab moodne Airbus A320, mis vljub htuti.

Kahe aastakmne edukatele aastatele tagasi vaadates torkab silma meie reisijate arvu suur kasv. 2011. aasta oli Lufthansale Eestis ja teistes Balti riikides kige edukam aasta. Meie kaudu lendas Tallinna ja tagasi 151 000 reisijat. See teeb kasvuks le 15%, selgitas Kuchta. Teeme sel turul kigi partneritega tihedat koostd, et hoida oma Tallinnast vljuvate lendude tituvust rekordilisel 80% tasemel, mille me eelmisel aastal saavutasime. Lennuteenuste uue kontseptsiooni raames pakutakse turis-tiklassi reisijatele taas tasuta suupisteid ja jooke. Piirilestel Euroopa lendudel kestu-sega le kahe tunni pakutakse reisijatele sooja ski.

Lufthansa hletati maailma reisiauhin-dade valimisel Euroopa juhtivaks lennu r-maks enam kui 5000 les seatud reisi rma, sihtkoha ja organisatsiooni seast.

Eestist Maailma8

Logica EEsti:

oLEmE tugEvad kbErturvaLisusE ja kosmosE aLaL

Pildil on visand EEsti EsimEsEst satElliidist EstCubE, mis PEaks lhiaasta-tEl orbiidil oma missiooni titma. koosts tartu likooli ja logiCa EEstiga valmib missiooni toEtav tarkvara.

Pildid: logiCa, Esa

Et liikuda vrtusahelas krgemale, luua rohkem lisandvrtust, eksportida ja ma

maailmaturule, ei pea omama tingimata konkreetset oma brndi toodet, vaid vib

osutada ka teenust. inseneeria otsustaski laiendada veidi oma ampluaad ja klastas

ht valdavalt ri- ja it-teenuseid pakkuvat ettevtet Logica Eesti. inseneeria

toimetajaga ajasid juttu Logica Eesti tegevjuht avo kask ja rijuht andres birnbaum.

EEstist maailma 9kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Galileo raames konkreetsemalt mis-siooni juhtimise tarkvara. Geoinfoss-

Logica Eesti

Kive 2011: 4,4 mln eurot (aastane kasv 43%)

Eksport 2011: 2,6 mln eurot (aastane kasv 116%)

Ttajate arv: 110

lhitutvustus

mati FELdmaNN,Inseneeria peatoimetaja

Lviosa Logica ttajatest kannab inglise keeles ametinimetust Software Engineer ehk siis tark-varainsener, seega on igati tegu Insenee-ria prusmaaga. Tarkvaraarenduse elutskkel on paljuski sarnane kegakat-sutavate toodete/lahenduste loomisele. Projekti meeskonnas on analtikud, disainerid, arhitektid, projekteerijad, arendajad-insenerid ning testijad.

Ent kas Logica Eestil on oma brndi toode, mille saaks niteks ajakirja kaa-nele panna? Logica Eesti on osa suurest rahvusvahelisest Logica Grupist, kes pa-kub laia ringi konsultatsiooniteenuseid. Lhtume iga kliendi omaprast ja teeme kliendile rtsepalahenduse alustame situatsiooni analsist ning lpetame teenuse juurutamisega kliendi juures, selgitab tegevjuht Avo. Meil on pikaaja-lised kliendisuhted, pakume IT-lahen-duste perekonda, mitte ksikut lahen-dust. Aga meie brnd on meie inime-sed.

Kui Logica nol on tegu suure rah-vusvahelise grupiga, siis kas saame r-kida ka grupisisesest tjaotusest? Et si-na teed seda, ja sina seda?

kberturvalisus, kosmos, geoinfossteemid ja utilities

Iga ksus teeb seda, mida ta kige paremini oskab, rgib rijuht Andres. Teiste krval on meie suuremateks valdkondadeks kberturvalisus, kosmos, geoinfossteemid ja nn utilities, mida eesti keeles viks nimetada kommunaal-teenuste valdkonnaks elektrienergia, gaas, vesi, kaugkte, prgimajandus jne. Kosmose valdkonnas teeme td Euroo-pa Kosmoseagentuurile (ESA) projekti

teemide valdkonnas loome hirekesku-sele lahendust GIS 112, mis aitab kiires-ti tuvastada helistaja asukohta, juhib kiirabiauto meeskonna igesse kohta, tuvastab psteameti jaoks veevtuko-had jms. Helsinki psteametis on Lo-gica poolt loodud niisugune ssteem juba aastaid kasutusel.

Kommunaalteenuste valdkonnas on meie kliendid elektri-, gaasi-, veefi rmad. Aitame luua niisuguseid rakendusi nagu arveldamisssteemid, mteandurite mtude vi nitude haldamine, kas siis automaatselt loetud vi ksitsi vetud, tarneahela jlgimise tarkvara. Meie suu-remad kliendid on EMT, Eesti Gaas, Eesti Telekom, Linde Industrial Gases (Eestis AGA), kosmosevaldkonnas ESA, loetleb Andres.

Tartu likooliga on meil slmitud koostmemorandum tudengisatelliiti-

galilEo satElliit, millE tarkvaralisE PoolE PEalt lb kaasa ka logiCa EEsti

EEstist maailma10

de projekti toetamiseks, lisab Avo. Toetame koolilaste IT-olmpiaadi kor-raldamist. Anname vlja kige laisema programmeerija auhinda sellele, kelle programm on ridade poolest kige l-hem.

saksamaa saab Eestilt kberturva-alast nu

Kas vib olla nii, et mne teise riigi Logica ksus prdub Eesti poole min-gis ksimuses?

Jaa, niteks Logica Saksamaa ksus on prdunud meie poole kberturva ksimustes, sest nad teavad, et me ole-me selles tugevad. Satelliidid peavad Maaga pidevalt sidet ja thtis on, et vras ei saaks oma ktt vahele, rgib Andres. Saksamaa ksus arendab meie kaasabil satelliitide juhtimise ja operee-rimise ssteemi ning siia me pakkusi-me olulist teadmist kberturvalisuse osas lisaks.

aga mida saaks niteks saksamaa ksus Eestile pakkuda?

Niteks ERP-paketid fi nantssektori tarbeks, leiab Andres. Meil ei ole need nii hsti vlja arendatud. Hollandis jl-legi on tugev teadmine elektriautode laadimisvrgu alal. Suurimad tuulepar-gid Euroopas paiknevad Hispaanias ja Portugalis seal on vlja ttatud Lo-gica Renewables Suit, mis vimaldab elektrituulikute kaughaldust ning elutskli jlgimist. Logica rendib seda teenust pilve-phimttel teistegi elektri-tuulikute tarbeks. Taanis on vlja tta-tud mudel, mis arvestab elektrituulikuid koos hdroelektrijaamadega kui tuu-leenergiat on hetkel le, pumbatakse vett le tammi les tagasi.

tkohtade arv tootmises ei vhene, aga teiseneb

Rgime natuke innovatsioonist. Kas pole nii, et innovatsioon vi uuen-duslikkus selle asemel, et luua uusi tkohti, hoopis kaotab seniseid t-kohti, sest inimeste t teevad ra riist-

ja tarkvara? Niteks jlgib toote elutsk-lit niisugune asi nagu Product Lifecycle Management ja tublit inseneri vi tehno-loogi polegi homsest enam vaja.

Ega tkohti sellest vhemaks j, tkohad on teistsugused. Tootmisega kipub minema nii, et piltlikult eldes fsiliselt toodab ks inimene, kes on liini operaator, aga mitukmmend ini-mest mtlevad vlja, loovad ja arenda-vad toodet, kirjutavad tarkvara, mvad toodet, juurutavad ja hooldavad toodet jne, toob Avo vrdluse, tootmise tugi-teenuste osakaal pidevalt suureneb. Niteks Logica Eesti on raskustes heade ttajate leidmisega.

me juba ekspordime

soome, rootsi, suur-

britanniasse ning

saksamaale oskus-

teavet, millest seal

riikides puudus on.

avo kask

EEstist maailma 11

logica Eestisse pole mtet hindusid importida

Ent Eestis on niteks kllalt tarkva-rafi rmasid, kellel on lbi ja lhki rahvus-vaheline meeskond ja tkeel on inglise keel. Logica Eesti viks hid ttajaid tuua niteks Indiast?

Logica Grupil on India ksuses tl ca 5000 inimest. vastab Avo. Meil pole vaja neid siia tuua. Me saame neid niisa-magi kasutada, kui vaja. Logica Eesti tkeeled on eesti ja inglise keel, sest meil on tl mned inimesed vljast-poolt, niteks Poolast, lisab Andres.

Rgime ka tootlikkusest, vrtuske-tis lespoole liikumisest kuidas Logica

Kberkaitse kosmoses

MKMF (Master Key Management Facility) on Logica Eesti ks hiljutisemaid projekte kosmose valdkonnas. Selle tulemusena valmis turvalisust ksit-lev tarkvara kmnele Sentinel-seeria satelliidile, mis on osa GMESi programmist. GMES (Global Monitoring for Environment and Security) on lemaailmne vaat-lusvrgustik, mis annab radari piltide kaudu kasulikku teavet erinevatele prob-leemidele lahenduste leidmiseks.

Logica loodud tarkvara lesanne on maapealse juhtimiskeskuse ja satellii-tide vahelist suhtlust kaitsta seda krpteerides. Valminud tarkvara genereerib esmalt juhuslikud krpteerimis- ja ligipsuvtmed, kaitseb neid volitamata ligipsu eest ning kannab hoolt, et igete ligipsuvtmetega suudab satelliit saadetud snumid lahti krpteerida.

Kesoleva tarkvaralahenduse tegemisel olid peamisteks vljakutseteks:ssteemi poolt genereeritavate vtmete juhuslikkuse tagamine; ssteemi vtmete turvaline hoiustamine; ssteemi toimingute jlgitavus.

Enne MKMFi oli sarnaste satelliitide suhtlus juhtimiskeskusega krpteerimata, mis thendas, et vajalike vahendite olemasolul oli vimalik kigil neile juhiseid saata.

Logica Eesti rijuht Andres Birnbaum

eesti-ksuse tugevus

Eesti on need eesmrgid enda jaoks s-nastanud ja kus asub praegu?

Juba tnases pevas ei asu me Lo-gica kontsernis tootmisahela alumises otsas ei tegele odava tju pakkumi-sega. Me juba ekspordime Soome, Root-

si, Suurbritanniasse ning Saksamaale oskusteavet, millest seal riikides puudus on. Edaspidi on plaanis veelgi suuremat vastutust vtta ning juhtida terveid pro-jekte piiri taga algusest lpuni, selgitab Avo.

arianE 5 start 2005. aastal

Fotod: mati FEldmann, sakala

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eehuvitav lahEndus12

4/2012 (42)

Huvitav lahendus12

kohaliku elu edendamine:

vHma aiNuLaadNE uisuvLjakinseneeria kis

klastamas vhmas

paiknevat omaprast

para inil baseeruvat,

mitteklma aasta-

ringset uisuvljakut

ja sattus vaimustusse

sellest, kui palju saab

hea tahtmise korral

nappide vahenditega

ra teha.

mati FELdmaNN, Inseneeria peatoimetaja

Libisemine toimub parafi inist uisuvljakul samamoodi kui tavalisel jvljakul, selgitab Peter Wthrich, kes on uisuvljakut halda-va MT Sinule juhatuse liige ja uisuvlja-ku peamine eestvedaja. Uisuraud tekitab aluspinnale pris tugeva rhu, mille tule-musel kas siis j vi parafi inisegu hetkeks sulab ja mille peal uisk libisebki. (Seda nhtust nimetatakse fsikas Le Chatelier pritsiibiks toim.) Vrreldes jga on pa-

rafi inikihi peal libisemine pisut kehvem, just uisutamise esimestel tiirudel, rgib Peter. Tuleb vlja, et libisemise parandami-seks peab uisud n- soojaks uisutama. Ui-suraudade soojendamiseks on vljaku -res ka elektriline rster.

sooja j tpne koostis jb siiski saladuseks

Muidugi huvitab kige rohkem, mis materjalist tpselt ikkagi uisuvljaku kate

tehtud on. Teada on see, et peamine kom-ponent on parafi in. Katsudes tundubki materjal nagu knla parafi in, aga on vii-masest tunduvalt kvem. Peter nitab lauatkki, mille peale on materjal umbes poolesentimeetrise kihina kantud ja tea-tab, et tpset koostist ei tea temagi niisu-guse kattematerjali on vlja melnud ks veitsi mees ja tehnoloogia on patenteeri-tud. Vhmasse rajatud uisuvljak, sead-med, poordid jms ongi prit veitsist, kus

LiuvLjaLt LaHti kraabitud Puru kogutaksE kokku ja sEE LHEb mbErsuLatamisELEl

as

te j

a p

ered

e k

oh

t

j HooLdamisE masiN PEtEri kEs

sEE aLEksaNdrikooki mEENutav tkk oNgi umbEs PooLEsENtimEEtriNE jkiHt koos aLusmatErjaLiga

LiuvLjaLt LaHti kraabitud Puru kogutaksE j HooLdamisE masiN PEtEri sEE aLEksaNdrikooki mEENutav

huvitav lahEndus 13

4/2012 (42)

niisuguseid aastaringseid uisuvljakuid on palju. Peter Wthrich ise on samuti prit veitsi saksakeelsest piirkonnast, aga kogu oma jutu rgib ta ra heas eesti keeles.

Vhma uisuvljak on kokku laotud ruudukujulistest plaatidest mtudega umbes 50 korda 50 sentimeetrit ja paikneb kooli kehalise kasvatuse tundide jaoks pstitatud ketavas angaarhallis. Vljaku pindala on 196 ruutmeetrit, saab teha iluuisutamist, mngida jhokit. Vaid j-tantsu jaoks ei ole vljak Peteri snul ki-ge sobivam.

Piletihinnad on vgagi kasutajasbralikud

Vljaku hooldamine kib suures osas samamoodi kui jvljaku puhul. Parafi in-vljaku puhul kogutakse lahtine parafi ini-puru kokku, sulatatakse uuesti les ja kantakse taas vljakule peale. Seda td teeb hooldusmasin, mis sulatab pinna

uisuvljak on koht, kus

vhma lapsed ja ka pered

saavad aega veeta ja

kuhu tullakse meeleldi

snnipeva pidama.

ParaFiinil uisuvljak PaiknEb kooli kunagisEs kEtavas vimlahallis

Bomar lintsae-

masinad

Bomar

Individual seeria kahesambalised lintsaed.Kahele poole 60-0-60 keeratavadIndividual 520.360 DGHIndividual 620.460 DGHIndividual 720.560 DGHIndividual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja ligatavad nurgad jne.

Kaeseri lai ja krgekvaliteediline tooteprogramm sisaldab:

KAESER KOMPRESSORIDKesk tee 23, Jri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, HarjumaaTel 606 4290 Faks 606 4297 info.estonia@kaeser.com

Rohkem suruhku vhema energiakuluga ... ... lemaailmselt tunnustatud SIGMA PROFILEga

www.kaeser.ee

Kruvikompressorid Kolbkompressorid Teisaldatavad diiselkompressorid Juhtimiskeskused Rootor-puhurid Vaakumpumbad Suruhu kuivatid ja ltrid Suruhu ksitriistad

huvitav lahEndus14

4/2012 (42)

kergelt les ja lisab uut jd vedelal ku-jul, mis tasandab konarused. Vljakut hooldab Peter ise umbes korra kahe nda-la tagant, korraline hooldus vtab aega paar tundi.

Rgime Peteriga sellest, kas selline uisuvljak ka ennast ra tasub. Pilet vlja-kule maksab lastele he euro ja tiskasva-nutele poolteist eurot, ajapiirangut polegi. Kuupilet platsile maksab vaid viis eurot. Lahti on plats neli peva ndalas, peale Peteri enda on tl ks palgattaja. Vh-ma linn toetab uisuvljakut, niteks aitab katta halli kttekulusid, mnab Peter. Koos linna toetuse ja piletirahaga jb kuludest kuus sadakond eurot le. Aga uisuvljak on koht, kus Vhma lapsed ja ka pered saavad aega veeta ja kuhu tullak-se meeleldi snnipeva pidama. Tahame Vhma renomeed tsta, et sellest ei rgi-taks vaid pankrotti linud lihakombinaadi kontekstis.

senine koguinvesteering on le 70 000 euro

Palju on uisuvljaku alla raha pandud? Uisuvljaku esimene jrk lks maksma 800 000 krooni, millest umbes pool oli vljak ise ja millest hooldusmasinad mak-sid 12 000 eurot; sna kalliks kujunes ka kige selle transport veitsist. Hankisime ka 3040 paari uiske, mida vlja laenuta-da, loetleb Peter. Teises jrgus tegime platsi 100 ruutmeetrit suuremaks, paigal-dasime poordid ja halli vljatmbe venti-laatori, kuna suvel lheb hall liiga kuu-

ParaFiiNist j HooLdamiNE NEb vLja PEaaEgu samasuguNE kui Prisj PuHuLl

as

te j

a p

ered

e k

oh

t

LiuvLja krvaL saab mNgida ka LauamNgE

LaENutamisE ootEL uisudParaFiiNist j HooLdamiNE NEb vLja PEaaEgu LiuvLja krvaL saab mNgida LaENutamisE ootEL uisud

maks. Hankisime veel 30 paari uiske ja uiskude teritamise masina. Teist osa rahas-tati Liidri programmist 23 000 euro ulatu-ses.

Vhmas kulgeb elu rahulikult ja kii-rustamata. Ka meie jutuajamine Peteriga kulgeb kiirustamata, tal on aega rkida peale uisuvljaku ka eesti asjadest ldise-malt, sellest, et talle Eestis meeldib ja ta elab siin psivalt. Teise ettevtmise, osa-hingu Eesti Valgus kaudu on ta Vhmas arvestatav tandja. Ta leiab, et ettevtlus ei pea koonduma ainult Tallinna vi Har-jumaale, sest mujal Eestis on tootmiskulud viksemad. Tallinnas ei saaks ta uisuvlja-kut he euro eest lahti hoida. Peter Wth-rich on igal juhul Vhma patrioot. Edu ettevtmistes!

liuvlja on klastanud ka PrEsidEnt toomas hEndrik ilvEs. EsiPlaanil PEtEr WthriCh

vhma liuvlja hinnad on vgagi sbralikud ^ uisuta vi tErvE PEv

Ruukki tooteseeria Optim sisaldab mitmeid krgtugevaid ja likrg-tugevaid konstruktsiooniteraseid. Maailma tugevaim kuumvaltsitud teras - Optim 1500 QC valmistatakse ainulaadsel otsekarastusmeetodil, mis on vlja ttatud Rautaruukki kontsernis. Esimesed sel meetodil valmisatud krgtugevad terastooted tarniti 2002. aastal. Ruukki on otsekarastusteh-noloogia juhtiv kasutaja maailmas.

OtsekarastamineOtsekarastamine seisneb umbes 900 C-ni kuumutatud teraslehe vi -plaadi kiires mahajahutamises vees kuni ruumitemperatuu-rini vahetult prast valtsimist. Kiire jahutamine muudab terase rmiselt kvaks ning annab sellele vga tugeva mikrostruktuuri, mis lisaks koostisele mjutab ka terase omadusi.

Otsekarastatud teraslehe valtsimismeetodil toodetakse rmiselt hukesi, 2,5 kuni 8,0 mm paksusi teraslehti. Ruukki vttis aastaid tagasi oma Raahe tehase plaadivaltsimisliinil kasutusele lmu-tamisega kombineeritud otsekarastamise. Valtsimisliinil too-detakse paksemaid Optim-seeria teraseid, millest tugevaim on praegu Optim 700 QL, paksusega kuni 20 millimeetrit. Suurem tugevus vimaldab konstruktsioonide valmistamisel kasutada hemaid materjale. See omakorda aitab vhendada konstruktsiooni omakaalu ja suurendada kandevimet. Niteks saab viksema thimassiga veokiga vedada suuremaid koormaid. htlasi vheneb iga kaubahiku vedamisele kulutatud ktuseko-gus. Lisaks majanduslikule kasule vhenevad selgelt ka keskkon-da paisatavad heitmed.

Lti tootja Metsateki puiduveomasina tstukinoole valmistamisel on kasutatud

Ruukki Optim 650 MC terasemarki. Tnu sellele on tstuki kaal viksem ja ts-

tevime suurem. Kergem kraana vhendab ka veoki kogukaalu ning ktusekulu.

TooteuuendusedRuukki valmistab toruvaltsimisliinidel krg- ja likrgtugevast terasest konstruktsioonitorusid. Need torud on kas ruut-, ristk-lik- vi mara ristlikega. Terasprofiilide valtsimisliinil valmis-tatakse klmvaltsitud tooteid, muu hulgas ka erikujulisi profiile. See annab klientidele vimaluse optimeerida konstruktsioonide omadusi ja massi vastavalt lpptoodangu eriprale.

Ruukki krgtugev Optim teras kasutamiseks kige nudlikumates tingimustes

Ruukki teeninduskeskused pakuvad laia valikut ttlemisteenu-seid. Laserlikamine asendab mitmeid traditsioonilisi likemee-todeid nagu perforeerimine ja tavalikamine. Suurimat kasu saadakse keeruka kujuga toodete likamisel ja siis, kui mdu- tpsus on oluline. Vimalik on ligata kuni 508 mm lbimduga torusid. Gaas- ja plasmalikamine vimaldab saada ettenhtud kujuga detaile vajadusel isegi faasitud servaga. Laserkeevitus vimaldab erinevaid terasemarke ja paksusi uuenduslikul viisil hendada. Nii saame klientidele pakkuda uutmoodi vabadust toodete projekteerimisel.

Hollandi tootja Schenki jtmepresside klgseinte, lagede ja tagaseinte tarbeks

kasutatakse 3 mm Optim 700 MC teraslehti. Laserhbriidkeevitus vimaldab saa-

da suureprase mdutpsusega laiu ja hukesi teraslehti. Prast keevitamist

painutatakse hukesed ja laiad lehed Ruukki ttlemiskeskuses ning seejrel

tarnitakse kliendile monteerimiseks.

ArendustRuukki krgtugevate teraste tootevalikut laiendatakse pidevalt. 2010. aasta kevadel tiendati Optim tooteseeriat mitmete uute terastega. Suure tugevuse ja hea ilmastikukindlusega Optim 960 QCW, uus karastatud ja lmutatud terasplaat Optim 700 QL ning uus lehtteras Optim 700 MC Plus lisavad turule uut potentsiaali, sest on klmalt valtsitavad ja hea lgikindlusega.

Tehniline klienditeenindus ja projekteerimistugiRuukki tehnilise klienditeeninduse poole soovitame prduda juba toote projekteerimise staadiumis. hendades teadmised terase ja selle omaduste kohta ning mistes klientide vajadusi, loome optimaalsed eeldused toodete paremate tomaduste saavutamiseks. Ruukki eksperdid teavad tpselt oma toodete kasutusvimalusi ja oskavad elda, kuidas toode kitub liga-tuna, keevitatuna, puurituna vi painutatuna.

Usume, et erinevate valdkondade asjatundjate tihe koost on kige thusam viis leida lahendusi, mis loovad vrtust nii nende kasutajatele kui ka tootjatele ja materjalide tarnijatele.

www.ruukki.ee tasuta infolefon 1914

Reklaamtekst

Pildid: autor

konvErEnts / mEss16

4/2012 (42)

konvErEnts/mEss16

innovatsioon:

uus trENd diisEL- ja ELEktri-mootoriga HbriidPaadid

helsingis 2012. aasta veebruaris toimunud Phja-Euroopa suurimal

paadimessil osales kmne peva jooksul ligi 350 eksponenti.

seitsmes nitusesaalis esitleti kokku umbes 600 paati.

vEijo kauPPiNEN, Aalto likooli tehnikaprofessor

Paadimessil oli eksponentidena esindatud suur arv organisatsioo-ne, kes valmistasid aktiivselt ette nituseklastajatele esitlemiseks meldud programmielemente. Uueks ettevtmiseks olid oksjonid. Klastajad said muu hulgas teha enampakkumisi nii riietele, ujuvva-henditele, ankruvintsidele, mootoritele kui ka paatidele.

Vga selgeks tulevikusuundumuseks nivad olevat alumiiniumkerega paadid. Soomes on juba ettevtteid, kus alumii-niumpaate toodetakse. Soome firma Buster on selles vallas teerajaja ning omab juba 50 aasta pikkust vastavasisulist koge-must. Mnes fi iberklaasist paate tootvas fi rmas lisandub 2012. aasta hooaja vali-kusse rida alumiiniumkerega aluseid.

akusid saab laadida sadamas ja diiselmootoriga

Hbriidautod on juba kasutusel, nd on meil olemas ka hbriidpaadid. Helsingis esitleti kaht erakordselt suurte akudega paati. Akusid saab laadida nii sadamas kui ka paadi diiselmootori abil. Sidukiirus diiselmootoriga on umbes 30 km/h, ksnes elektrimootori kasutamisel alla 10 km/h. Selliste hbriidpaatide hinnalisa knib le 60 000 euro.

Huvitav uus paat on Soome fi rma Lu-via Boats toodetav Barchetta 27. See uuen-duslik alus on tehtud puidu-fi iberklaasi komposiitmaterjalist ja on kihilise ehituse-ga. Paat jtab puitpaadi mulje, kuid on palju kergem. Samuti on selle hooldamine sama hlbus kui fi iberklaasist paatide pu-hul.

soome paadieksport Eestisse 2011. a vhenes

Eesti ei kuulu Soome paatide ekspordis esimese kmne sihtriigi hulka. Aastal 2010 oli Soome eksport Eestisse le he miljoni euro. Aastal 2011 toimus mrgatav vhene-mine Soome eksport Eestisse kahanes 600 000 euroni. Paadimessil osalesid ka mned Eesti eksponendid. O Top Marine toodab ja mb selliseid merendustooteid nagu ujuvsillad, kimispoomid, toodrid ja torupoomid. Andry Prodeli snul on ette-vttel ndseks Soomes vga tugev turupo-sitsioon. Tallinna ettevtte KEHA3 tegevus-valdkond hlmab omatoodete disaini, disai-nijuhtimist ja disainiteenuste osutamist. KEHA3 toodete hulgas on ka valgusti-mere-poi, mis on tepoolest nutikas ja uuendus-lik toode.

Harjumaal tegutsev Werfest O on

ttk

to

imet

am

ised

andrY ProdEl on soomE turuga rahul

ttk

to

imet

am

ised

eks

po

na

ate

, ek

sp

on

ente

soomE Firma luvia boats PurjEPaat barChEtta 27 on tEhtud Puidu-FiibErklaasi komPosiit-matErjalist ja on kihilisE EhitusEga

kEha3 valgusti sEa buoY

konvErEnts / mEss 17

4/2012 (42)

kangaid ning hooldab ja parandab purjesid ja purjeriiet.

Lisateave Soome paaditstuse kohta: Soome Paaditootjate Liit (Venealan Keskusliitto) Finnboat, www.Finnboat.Fi.

kuumtsinkimise teel. Kalle Saar tleb, et ettevte tuli Helsingisse juba kolmandat korda.

Fillip Sail on Helsingi paadimessi uus-tulnuk. Firma asub Tallinnas Noblessneri sadamas. Fillip Sail toodab erinevaid paadi-

keskendunud vikepaatide tarbeks rooste-vabast terasest ja mustmetallist lisatarvikute tootmisele kigele, mis jb kalda ja paadi vahele. Mustmetalli kasutatakse peamiselt jahtide ning mootorpaatide pukkide ja aluste valmistamiseks, mida tdeldakse

kolmandat korda mEssil osalEv kallE saar

maia krnWald-mki EsitlEb FilliP saili kangaid

helsingis esitleti kaht

era kordselt suurte aku-

dega paati. akusid saab

laadida nii sadamas kui ka

paadi diiselmootori abil.

HDRAULIKASSTEEMIDHDRAULIKA ON KIKJAL!HDRAULIKA ON KIKJAL!

Hdraulikalahendused

laevadele

Baltflex on hooldanud, remontinud ja ehitanud hulgaliselt

hdraulilisi lahendusi laevadel. Nende seas kanaftapuuraukude hoolduslaev Skandi Aker"

Foto: Ron Damman

Baltflex AS

Tkoja 4a

Tallinn 11313

Tel: 646 1015

www.baltflex.eu

HDRAULIKASSTEEMID

HDRAULIKA ON KIKJAL! HDRAULIKA ON KIKJAL!

Hdraulikalahendused

laevadele

Baltflex on hooldanud, remontinud ja ehitanud hulgaliselt

hdraulilisi lahendusi laevadel. Nende seas ka

naftapuuraukude hoolduslaev Skandi Aker"

Foto: Ron Damman

Baltflex AS

Tkoja 4a

Tallinn 11313

Tel: 646 1015

www.baltflex.eu

HDRAULIKASSTEEMID

HDRAULIKA ON KIKJAL!HDRAULIKA ON KIKJAL!

Hdraulikalahendused

laevadele

Baltflex on hooldanud, remontinud ja ehitanud hulgaliselt

hdraulilisi lahendusi laevadel. Nende seas ka

naftapuuraukude hoolduslaev Skandi Aker"

Foto: Ron Damman

Baltflex AS

Tkoja 4a

Tallinn 11313

Tel: 646 1015

www.baltflex.eu

HDRAULIKASSTEEMIDHDRAULIKA ON KIKJAL! HDRAULIKA ON KIKJAL!

Hdraulikalahendused

laevadele

Baltflex on hooldanud, remontinud ja ehitanud hulgaliselt

hdraulilisi lahendusi laevadel. Nende seas kanaftapuuraukude hoolduslaev Skandi Aker"

Foto: Ron Damman

Baltflex AS

Tkoja 4a

Tallinn 11313

Tel: 646 1015

www.baltflex.eu

Pildid: istoCkPhoto, bigstoCkPhoto

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeinsEnErikutsE18

4/2012 (42)

Insenerikutse18

kati krbE,tt logistikainstituudi ProjEktijuht

Veebruaris kinnitati uued ppeka-vad nii bakalaureuse- kui magistri-ppes, uudsena on lisandunud kolmas magistrippe peaeriala tarneahe-la juhtimine. Tarneahelate juhtimist pee-takse maailmas heks kige populaarse-maks erialaks, sest nende spetsialistide j-rele on pidev suur nudlus. Tarneahela-juhtimine on ideaalne nendele tudengite-

uus instituut:

maaiLmatasEmEL LogistikaPE tt-s

14. mrtsil avas tallinna tehnikalikool uue

logistikainstituudi. sjaasutatud instituudi ppe- ja

teadustegevus hendab endas tarneahela juhtimise,

transpordiplaneerimise ja logistika valdkonnad.

le, kelle jaoks MBA vi rijuhtimine on liiga pehme eriala ja tehnilised alad liiga insenerlikud. Mitmed spetsialistid arvavad, et ideaalne haridus ettevtte juhil ongi tarneahelajuhtimise diplom.

mis on logistika ja tarneahelajuhtimine?

Logistika on arenev interdistsiplinaarne valdkond. Logistika huviorbiiti kuuluvad varustamine, laondus, veondus, infojuhti-mine, pakkimine, klienditeenindus, turun-

damine ja tagastus. Logistika tnase miste mratlemine on tihedalt seotud tarneahe-la ksitlusega.

Tarneahelajuhtimise rahvusvaheliselt tunnustatud defi nitsiooni kohaselt on tege-mist ettevtte protsesside ja tegevuste koor-dineerimisega tarnijast lpptarbijani, et ta-gada toodete, teenuste ja info vrtuse kasv klientide, ettevtte omanike ja teiste sidus-gruppide jaoks. Seega vib logistikat vaadel-da ka kui mttelaadi, kompetentsust ja te-gutsemisviisi nii ettevtte kui rahvamajan-duse konkurentsivime tstmiseks.

Tnapeva logistikateooriasse on integ-reeritud elemente teistest teadusharudest ssteemi- ja protsessiteooriast, organisat-siooniteooriast, operatsioonianalsist, transaktsioonikulude, raha ajavrtuse teooriast, raamatupidamisest, printsipaali ja agendi suhete teooriast jne. Seega nuab logistika teadusliku mtte areng ka TT erinevate teaduskondade laiaphjalist kaa-samist logistika akadeemilisse ppesse.

intelligentsed transpordissteemid

Viimane peaeriala magistratuuris on transpordiplaneerimine. Kige huvitavam osa selles programmis on intelligentsed transpordissteemid mobiiltelefoni ra-

kati krbE,tt logistikainstituudi ProjEktijuht

V

Vastavalt t-turu vajadusele

Ettevtted vajavad heal tasemel tarneahela juhte, transpordiplaneerijaid ja logis-tikuid, et olla tnapevases maail-mas konkurentsivimelised ja jtkusuutlikud, tles instituudi juht professor Ott Koppel. Uuenenud interdistsiplinaarsed ppesuunad on vlja ttatud koosts valdkonna ettevtjate ja ekspertidega, see tagab ppe vastavuse tturu vajadustele, lisas professor Koppel.

kommentaar

Reklaamtekst

insEnErikutsE20

4/2012 (42)

Kommentaarid

Hele Hammer, AS Telema Eesti tegevjuht

Tnaseni on tarneahela juhtimise kursusi Eestis kllalt harva, veelgi vhem on olnud vimalust seda teemat s-vendatult likoolis ppida. Olin kaasatud ppekava vl-jattamisse. ppekava sai nii mitmeklgne ja pnev, et ka Telema Eestist on sgisel vhemasti paar tarneahela juhtimise erialal magistrippesse prgijat.

jaanus murakas, P E-Piim juhatuse esimees

Meie ettevte vajab hid spetsialiste nii tarneahela juhtimise kui logistika alal. Arvestades TT laiaphjalist potentsiaali, leian, et just seal oleks logistikavaldkonna magis-trippel vimalik areneda rahvusvaheliselt tunnustatud p-pekavaks.

Enn saar, Eesti Info-tehnoloogia- ja Telekommunikat-siooni Liidu juhatuse liige

Naljalt ei leia enam majandusvaldkonda, kus on vimalik olla edukas ja konkurentsivimeline ainult selle valdkonna teadmisi ja kogemusi rakendades. Edukad on need ettevtted ja inimesed, kes oskavad oma tegevuses kasutada teiste vald-kondade kogemusi ja vimalusi. Niteks on logistikassteemide efektiivsuse vti peidus infotehnoloogia kasutamises, ri-juhtidele petakse ha phjalikumalt pshholoogiat jne.

Rm on jlgida, kuidas ka Eesti krgkoolid on lpuks vtnud suuna ppekavade kaasajastamisele, et tagada li-koolide lpetajate tasemel ettevalmistus valdkondades, mis on Eesti majandusarengule olulised. Positiivse nitena vrib esiletstmist uus tarneahelate juhtimise magistripe TTs, kus lisaks logistika valdkonna ainetele on senisest suurem thelepanu nii majanduse kui infotehnoloogia ppeainetel.

Nii petatakse tnaseid ja tulevasi logistikuid ja tarne-ahelate juhte, kuidas riteavet hallata, visuaalset analtikat rakendada, IKT-lahendusi logistikas ja transpordiplaneeri-mises kasutada. Tarneahela juhi edu sltub tna IT-lahen-duste tundmises ja nende oskuslikus kasutamises.

urmas roosimaa,Ramirent Baltic ASi Fleet Manager Baltic

Vga hea meel, et on leitud vimalus hakata alates sgisest magistritasemel logistikuid ja tarneahela juhte koolitama uue ppekava raames, kuna praegu on keeruline antud alal leida tiendpet. Korraliku erialase koolituse saamiseks peab kiikama piiri taha.

kendused (akseleromeetrid), RFID-d jne. Intelligentsed transpordissteemid suuren-davad olemasoleva taristu rakendamist, li-savad transpordi taristule ning sidukitele info- ja sidetehnoloogia mtme, mis kok-

kuvttes viib liiklusturvalisuse suurenemi-sele. Rakendustest vib veel mainida:

sidukite avastamise ssteemid, k.a liiklusloenduse ja kaalumise sstee-mid;

kinnised televisioonissteemid, k.a tee- ja liikluskaamerad;

teeilmajaamade infossteemid; infomrgid, k.a kiirustablood.

Kik nimetatud erialad on interdistsipli-naarsed ja hea haridus antakse nii erinevate erialade Eesti tippe kaasates kui ka vlismaa eksperte rakendades. Uuendusena kasuta-takse ettevtjate kaasamist: iga ppeaine ja moodul on saanud endale nn vaderid et-tevtetes ttavate erialaspetsialistide nol. Nad annavad sisendit, mis antud valdkon-nas toimub, mida ootavad tandjad, ja tagavad, et petamine toimuks viimaseid innovatsioone jagades.

tarneahelajuhtimine on

ideaalne neile, kelle jaoks

rijuhtimine on liiga peh-

me eriala ja tehnilised

alad liiga insenerlikud.

Reklaamtekst

Pilt: baE sYstEms

huvitav lahEndus22

4/2012 (42)

huvitav lahendus22

Elektromagnetiliste kahurite vlja-ttamist ja katsetamist kureerib USA mereve teaduslik katselabor NRL. Siiani on katsetatud vaid uue relva-liigi laboratoorseid variante, mille eesmrk oli testada, kas iseenesest ldse on vima-lik rakendada elektrit mrskude tulistami-sel ja kuivrd saab sellist lahendust kasu-tada sjategevuses. Kahuri laboratoorse mudeli tegi valmis Briti kompanii BAE Systemsi Ameerika allksus.

Seni katsetusel olnud ssteem oli aga rmiselt kohmakas ja kulutas palju vim-sust mitteametlikel andmetel kuni 20 megavatti lasu kohta. Ka relva lasketpsus oli suhteliselt madal, kahuritoru ressurssi jtkus vaid mneks lasuks, prast seda tuli see vlja vahetada. Lisaks ei kannatanud laboratoorne prototp kuigivrd niiskust vgagi kriitiline tegur USA mereve

jaoks, kes kavatses uusi kahureid rakenda-da perspektiivsetel Zumwalt-tpi hvitus-laevadel. Uue relva tstuslikul mudelil on BAE Systems pdnud osast nimetatud puudustest vabaneda.

mrskude teekonda saab korrigeerida gPsiga

Kahuri tstuslik variant erineb USA mereve uuringu- ja analsiosakonna ONR andmeil laboratoorsest eelkige kompaktsuse poolest (ehkki kaalub endi-selt mitu tonni), kahuritoru on tunduvalt vastupidavam nagu ka relva konstruktsioo-nis kasutatud materjalid. Vliselt sarnaneb uus prototp rohkem kahuriga kui vara-sem.

Selle relva energeetiline vajadus on 32 megadauli, kahur on vimeline metallist mrske vlja tulistama kiirusega 9000 km/h. Tulistama hakkab kahur metallist kineetilisi mrske, mille teekonda on vi-malik GPSi abil korrigeerida. Kahur kasu-tab elektromagnetilisi jude, tulistamaks mrske, mis tulistamise esimesel etapil moodustavad elektromagnetilise keti he osa. Oma nimetuse relsotron/railgun sai kahur tnu kahele kontaktrelsile, mille vahel ja millega kokkupuutes mrsk lii-gub. Esialgset relsotroni laskekaugust, 160 kilomeetrit, plaanitakse pikendada 352 kilomeetrini.

ttatakse vlja vimsat energia impulssallikat

Eeldatakse, et USA mereves kujuneb relsotroni lasketempoks 610 lasku minu-tis, kusjuures iga lask vajab vhemalt 16 megavatti vimsust. Problemaatiliseks osutus aga fakt, et Zumwaltid plaaniti va-rustada gaasiturbiinide abil ttavate energiaseadmetega, mille vimsus on 78 megavatti. Sellest jb paraku relsotroni ja laeva muude energiatarbijate varustami-seks vheks. Nii slmiski USA mereve meressteemide vljattamise valitsus lepingu fi rmaga Raytheon, et see ttaks relsotroni, laserite ja radarite tarvis vlja energia impulssallika.

Analoogsed lepingud slmiti ka BAE

arsenali tiendamine:

uus rELv usa mErEvEs ELEktromagNEtiLiNE kaHur

relsotroni laske -

tempoks on 610 lasku

minutis, iga lask vajab

vhemalt 16 megavatti

vimsust.

usa merevgi katsetab esimest tstuslikku elektro-

magnetilise kahuri prototpi. tulevikus peaks sellest

saama Zumwalt-tpi hvituslaevade phirelvastus.

baE sYstEmsi ElEktromagnEtilisE kahuri katsEtaminE 2012. a jaanuaris

huvitav lahEndus 23

4/2012 (42)

Systemsi ja General Atomicsiga. Iga lepin-gu maht on ligikaudu 10 miljonit dollarit. Lepingute jrgi kivitub perspektiivse ssteemi PFN (Pulse Forming Network) esialgne projekteerimine. Projekti ksikas-ju asjaosalised ei avalikusta. Kaitsetstus-ettevtte Raytheon andmeil suudab relsot-ron tnu PFNile anda mrsule lennukii-ruse vhemalt 1500 meetrit sekundis.

relva ks puudusi relsotron kardab niiskust

Peale PFNi tegelevad Raytheon, BAE Systems ja General Atomics ka relsotroni mrskude etteandmise ssteemi vljat-tamisega. Ssteem peaks kindlustama ka-hurile kiire lasketempo. Ebaselge on veel, kes tegeleb relsotroni lahingssteemide vljattamisega. Muuhulgas pole teada, kuidas kindlustada relsotroni stabiliseeri-mist, sihtimist ja lehelikiirusel lendavate kineetiliste mrskude juhtimist. Sjave-lased ega elektromagnetilise kahuri vlja-

ttajad pole seni andnud pdevat selgi-tust, kuidas hakatakse relsotroni kaitsma niiskuse eest.

Sjavelastel ja USA firmadel tuleb lahendada veel hulgaliselt ksimusi, enne kui esimesed relsotronid seeriatootmisse lhevad. Muuseas, need peaksid olema praegu katsetatavatest prototpidest tun-duvalt vimsamad. Varem on teatatud, et 2012. aastal plaanib USA merevgi hakata vlja ttama 64-megadauliseid relsotro-ne. Millal sellised relvad valmis saavad, ei tea paraku sjavelased isegi. ONRi and-meil peaks projekti lppthtaeg saabuma 2020. aastal, NRL on aga rkinud aastast 2025.

kaitse-eelarve krpimine vib takistada vlja ttamist

Linud aasta keskel kiitis komisjon heaks USA kaitse-eelarve tiendatud ver-siooni summas 664,5 miljardit dollarit,

see on 6,4 miljardi vrra viksem Valge Maja pakutust. Viimases oli sees ettepa-nek jtkata relsotroni vljattamist. Detsembris kiideti heaks Pentagoni 2012. aasta eelarve lplik variant summas 662,5 miljardit dollarit. Seal on uue relva vlja-ttamise finantseerimine sees, samas puuduvad igasugused garantiid, et see jtkub ka 2013. ja 2014. aastal. Lhema kmne aasta jooksul peab Pentagon kr-pima kulutusi peaagu 480 miljardi dolla-ri ulatuses.

Praegu on relsotroni laboratoorne va-riant teinud juba le 1000 lasu. 2007. aas-tal alanud katsetusi korraldatakse regulaar-selt: spetsialistid testivad kahuritoru erine-vaid konfiguratsioone, relsside konstrukt-sioone ja kahuridetailide sulameid, astudes nii samm-sammult krgtehnoloogilisele tulevikule lhemale.

Vlisajakirjanduse phjal

CNC treimine alates 3 kuni 250 mm. Partiid alates 25 kuni 50 000 tk.

Fotod: EEsti bEtoonihing

Ehitus24

4/2012 (42)

EhitusEHITUS24

tunnustus:

aasta bEtooNEHitis oN HELiskuLPtuur cromatico

Eesti betoonihing kuulutas betoonipeval tt aulas vlja konkursi aasta betoonehitis

2011 vitjad. aasta betoonehitis 2011 on heliskulptuur Cromatico tallinna lauluvljakul.

Konkursi peaauhinna plvis Cro-matico skulptor Lukas Khne Saksamaalt, konstruktori auhinna Andrei Kervalivili Nordecon Betoon Ost, ehitaja auhinna Nordecon Betoon O ja betooni tarnija auhinna HC Be-toon AS.

Heliskulptuur Cromatico visualiseerib kromaatilist muusikalist heliastmestikku, koosnedes 12 betoonkambrist nagu klave-ri he oktaavi jagu musti ja valgeid klahve. Betoonist klakoja iga kamber klab eri helikrgusel vastu. Cromatico teostus Eu-

roopa kultuuripealinn Tallinn 2011 prog-rammi raames.

rii kommentaar: kohapeal monoliitbe-toonist valatud vga hukeste seintega skulptuur nudis oskuslikke betoonivala-jaid. Teisalt on tegemist keerulise insener-tehnilise lahendusega, kus kohtuvad kunstniku ngemus helidest ja nende levi-misest ning selle tehniline teostus. Croma-tico annab betoonile uue rolli kasutab teda akustiliselt. Vlu on just selles, et ongi ainult betoon ilma hegi lisavidinata.

Skulptuur on nnestunult maastikku pai-gutatud.

rii esimees Aadu Kana: Eesti on saanud endale kogu maailmas ainulaadse he-liskulptuuri, mis teostus Lukas Khne ja Mikko Fritze ideevlgatustest betoonime-he Mait Rmusaare (Nordecon Betoon O) entusiastlikul kaasabil.

Kogu projekt oli suures osas pro bono ettevtmine, mida kik osapooled tegid siira phendumusega hiskondlikus kor-ras. See on parim reklaam betoonile.

Ehitus 25

4/2012 (42)

Helme 14 korterelamud, Helme tn, Tallinn. Eriauhind arhitektibroole JVR O (arhitektid Kalle Vellevoog ja Velle Kadalipp) ning ASile E-Betoonelement erinevate nudlike, uudse tehnoloo-giaga kvaliteetsete betoonpindade teostamise eest.

rii kommentaar: arhitekt ja arendaja on leidnud vimaluse kasu-tada mitut erisugust, erinevate tehno-loogiate abil loodud betoonpinda. Graa liste betoonkujutiste saamiseks leiti uuenduslik lahendus, mis on kor-dades konoomsem senikasutatutest. Reljeefsete betoonpindade valuks meldud kummimatriitside valmista-mise tehnoloogia avardab arhitektide ja tellijate valikuvabadusi betoonpin-dade ilmestamisel.

Eramu tabasalus, Lehe 8, Taba-salu, Harku vald, Harjumaa. Eriauhind Palm E arhitektibroo O-le (arhitek-tid Eero Palm ja Pille Noole) ning telli-

ja Priit Altperele tellija ja arhitekti hea koost eest.

rii kommentaar: arhitektide hea t esmapilgul ei torkagi silma, et tegu on elementmajaga. Betoonpinda-de eksponeerimisel ei ole hoone sees le pingutatud, betoon moodustab teiste materjalidega harmoonilise terviku. Tegu on oskuslikult ja kindla-keliselt rajatud omanolise koduga.

tallinna reoveepuhastusjaama bio ltri hoone. Ajakirja Ehitaja eriauhind ASile Kontek Int kvaliteetse-te betoonitde teostamise eest. Sa-muti veebiportaali Ehitusuudised.ee eriauhind lugejaksitluse vitjale.

Eesti Betoonihingu eriauhinnad

mis veel riile meeldis

hElmE 14 kortErElamud

Pildid: autor

insEnEri tvahEndid26

4/2012 (42)

Inseneri tvahendid26

vLadimir orEHHov, robur Estonia o ProjEktijuht

CNC-juhtimisega likettluskes-kuste ekspertiisi- ja diagnostikass-teemiga Renishaw QC20-W ballbar on vimalik andmeid koguda ja tdelda tpingi 14 erineva parameetri kohta, et anda tehnilisele seisukorrale eksperthin-nang.

Diagnostikassteem koosneb digitaal-sest, juhtmevaba hendusega mteandu-rist ja mtmistulemuste ttlemise tark-varast.

Mteanduri pramisel mber fi ksee-ritud punkti mdetakse raadiuse muutu-mist erinevatel ajahetkedel ja positsiooni-des. Mtmistulemused fi kseeritakse ja neid saab kasutada CNC-juhtimisega sead-mete tehnilise seisukorra analsimisel.

Diagnostikassteem on komplekteeri-tud tpingi arvjuhtimisssteemiga hil-duva tarkvaraga, mille abil toimub tpin-gi mdistamine ja seisukorra tuvastami-ne. Tpingi erinevate piirkondade

diagNostika ja HooLdus

tPiNgi mEditsiiNikaardi koostamiNE

uue plvkonna hooldus-

ssteemide abil on vimalik

jlgida seadmete seisukorra

muutusi ajas ja ennetada

tootmise kvaliteeti

mjutavaid muutusi, neid

prognoosida ja ennetada

seadme rikkeid. kige

selle eelduseks on

regulaarne

diagnostika ja

hooldus.

mdistamise ja pingi t kontrollimise tulemuste ttlemine vimaldab krvuta-da mdistatud piirkondi ja hinnata t-pingi krvalekaldeid kompleksselt. Tuvas-tatud vigade tarkvaraga ttlemisel on vimalik korrigeerida tpingi juhtimis-programmi vastavaid koordinaate vi mratleda tpingi tpsusklassi taastami-seks vajalikud remonttd. Mtmise tu-lemuste kohta saab vljastada graafi lise levaate ja digitaalse aruande (hilduvus

programmidega OC Windows XP, Win-dows Vista, Windows 7).

Mteanduri signaali edastamiseks ar-vutisse kasutatakse juhtmevaba sidesstee-mi Bluetooth 2. Korpusel asuva indikaa-tori abil on vimalik jlgida seadme toite-allika seisukorda ja juhtmevaba henduse olekut.

Kasutades Renishaw QC20-W ballbar seadistamiseks kaliibreid Zerodur, m-detakse absoluutvrtusi, mitte suhtarve.

mtehik 0,1 mTpsusklass ballbar +/- 0,5 m (20 C juures)Tpsusklass Renishaw +/- 1,25 m (20 C juures)Mtevahemik +/- 1,0 mmLoendi sagedus 1000 HzTemperatuurivahemik 0 C ^ 40 C

Mtessteemi parameetrid

sele 1

insEnEri tvahEndid 27

4/2012 (42)

See tagab standardites ISO 230-4 ja ASME B5.54/57 esitatud nuete titmise. Enne tpingil mtmiste tegemist mratakse diagnostikaprogrammis teostatavate mt-miste tpsusklass koosklas tpingi val-mistajatehase andmetega, mis vimaldab optimaalselt hinnata tpingi tegelikku seisukorda.

diagnostika kigus tuvastatavad peamised krvalekaldeda. geomeetrilised

Ttlemise telgede omavaheliste asendi-te mittevastavus etteantud normi dele

Tsklilised krvalekalded Tskliliste krvalekallete korduvused

Mdistamisel kogutud andmete fik-seerimine ja vljastamine graafiliselt ja andmetabelina vastavuses standardite ISO 230-4, JIS B 6190-4, B5.57, B5.54 ja GB17421.4 nuetega.

Nitudes toimunud muudatuste jlgi-mise vimalus varasema diagnostikaga vrreldes

Tpingi tpsusklassi mramine reaal-ajas

Diagnostikassteemi regulaarselt rakenda-des on vimalik koostada tpingi medit-siinikaart, diagnostika ajalugu, millelt on nha seadme seisukord erinevatel ajahetke-del ja nitajate muutused ajas. See levaade vimaldab prognoosida ja ennetada vima-likke tehnilisi rikkeid.

Krvalekalded ringjoonelisel liiku-misel

b. dnaamilised Vibratsioon Prlemistelgede omavahelised asen-

did Ltkud suunamuutusel Astmeline liikumine (Stick-slip) Ltkud ajamites

lbiviidud diagnostika aruandlus ja tulemused

Andmete ja mtmistulemuste kogu-mine reaalajas, rikete tuvastamine ja nende krvaldamise tehnoloogia m-ratlemine

tootmissisEndid28

4/2012 (42)

tNis oja,postimehe majandusajakirjanik

Igakuine toorainekommentaar:

kui kaua ktusEHiNNad vEEL kErkivad?

tootmissisEndid28

maailma majanduslangus vi -kriis suude-takse ra hoida. Majanduskasv toob enda-ga kaasa naftasaaduste tarbimise suurene-mise ja surve ka hinnatusule.

Ehkki vahel vib tunduda, et ktuste vi muu toorme hinnad vivad jdagi tusma, pole see kindlasti nii. Mingist hetkest hakkab nafta liiga krge hind tar-bimise kasvu prssima, sest tarbijad hakka-vad otsima alternatiive ning vimalusi tarbimise vhendamiseks.

Ma pole veel selliseid analse koha-nud, aga kas vi positsioneerimisseadmete plahvatuslik kasv viimastel aastatel on muutnud sidukite liikumise sihiprase-maks ning seelbi sstnud mrkimisvr-selt ka ktust.

Teisalt soodustab hinnatus investee-ringute kasvu ning selle tulemusena hak-kab pikapeale kasvama ka nafta pakkumi-se pool. Nafta madala hinna tttu eelmise sajandi 80. ja 90. aastatel vhendasid nafta-kompaniid mrkimisvrselt investeerin-guid. Peale selle vhendati likoolides naftageoloogide ja -spetsialistide erialade mahtu.

See prssis tugevasti uute naftaleiu-kohtade avastamist ning varude suurenda-mist. Prast seda, kui nafta hind hakkas selle sajandi alguses kiiresti tusma, hak-kasid taastuma ka investeeringud. Kuna investeeringute tasuvus selles majandusha-rus on sna pikk, siis tulemusi on hakanud see andma alles nd.

Tna oleme lpuks judnud olukorra-ni, kus naftavarud kasvavad tootmisest kiiremini, mis peaks pikas perspektiivis pidurdama ka hinnatusu.

Peter Hermanrudi peamine snum oli rahustav sel aastal jb Brenti nafta hind stabiilseks ning vib jrgmisel aastal lange-da kuni 110 dollarini barrel. Kui see on nii, siis naftaokki pole meil karta vaja.

Foto: riPEv

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

uus aasta llatas meie tarbijaid ebameeldivalt.

Ehkki nafta maailmaturu hinnarekordini, 147,5

dollarit barrel, jb veel ruumi piisavalt, kerkisid

mootoriktuste jaehinnad tanklates ha uutele

ja uutele rekordkrgustele.

tna oleme olukorras,

kus naftavarud kasvavad

tootmisest kiiremini, mis

peaks pikas perspektii vis

pidurdama hinnatusu.

rud tles veebruari lpus Swedbanki klientidele peetud ettekandes, et Hormuzi vina sulgemine tooks endaga kaasa tieli-ku paanika.

Nafta hinna tus 180 dollarini then-daks 1979. aasta sarnast okki, lisas ta.

Kuna nafta ja naftasaadustega kaubel-dakse peamiselt, et mitte elda ainult, dollarites, sltub autoktuse hind paljuski ka dollari kursist euro suhtes. Sel peval, kui me kik Vabariigi aastapeva thistasi-me, kerkis nafta hind eurodes mdetuna kigi aegade krgeimale tasemele.

Pingete jreleandmine Euroopa vla-kriisirindel ti endaga kaasa optimismi, et

Phjuseid, miks ktuste jaehinnad uutele rekordtasemetele tusid, on pris mitu. Kige olulisemaks neist on Iraani kon ikt ja pinged Lhis-Idas. Mningate hinnangute kohaselt ula-tub nn Iraani preemia kuni 30 dollarini barrel. See thendab, et kui hel peval suudetakse Iraani kon ikt likvideerida, ning investorid peavad Lhis-Ida piirkonda stabiilseks, vib oodata musta kulla hinna-langust viiendiku kuni veerandi vrra.

heks suureks riskiks naftatarnete katkestusele on Hormuzi vina sulgemine, mida Iraan on hvardanud teha. Vina l-bib 17 miljonit barrelit naftat pevas, mis on 56 protsenti Naftat Eksportivate Riikide (OPEC) ja 19 protsenti maailma naftatoodangust.

Norra suurima investeerimispanga First Securities peastrateeg Peter Herman-

tootmissisEndid 29

4/2012 (42)

Naftaoki rahoidmiseks valmistub USA president Barack Obama kasutusele

vtma ka strateegilisi varusid. Tema jaoks on nafta hinna kontrolli all hoidmine,

eriti sgiseste presidendivalimistega seoses, vga oluline.

graaFik 1.

nafta hind, usd/barrel (nYmEX)graaFik 2.

maagaasi hind, usd/mmbtu (iCE, london)

23.0

9.11

7.10

.11

21.1

0.11

4.11

.11

18.1

1.11

2.12

.11

16.1

2.11

30.1

2.11

13.0

1.12

27.0

1.12

10.0

2.12

24.0

2.12

9.03

.12

16.0

3.12

23.0

9.11

7.10

.11

21.1

0.11

4.11

.11

18.1

1.11

2.12

.11

16.1

2.11

30.1

2.11

13.0

1.12

27.0

1.12

10.0

2.12

24.0

2.12

9.03

.12

16.0

3.12

graaFik 3.

vase hind, usd/t (londoni metallibrs)graaFik 4.

terase hind, usd/t (londoni metallibrs)

23.0

9.11

7.10

.11

21.1

0.11

4.11

.11

18.1

1.11

2.12

.11

16.1

2.11

30.1

2.11

13.0

1.12

27.0

1.12

10.0

2.12

24.0

2.12

9.03

.12

16.0

3.12

23.0

9.11

7.10

.11

21.1

0.11

4.11

.11

18.1

1.11

2.12

.11

16.1

2.11

30.1

2.11

13.0

1.12

27.0

1.12

10.0

2.12

24.0

2.12

9.03

.12

16.0

3.12

graaFik 5.

kulla hind, usd/tr.oz (london)graaFik 6.

nisu hind, Eur/t (Euronext/matif, Pariis)

23.0

9.11

7.10

.11

21.1

0.11

4.11

.11

18.1

1.11

2.12

.11

16.1

2.11

30.1

2.11

13.0

1.12

27.0

1.12

10.0

2.12

24.0

2.12

9.03

.12

16.0

3.12

23.0

9.11

7.10

.11

21.1

0.11

4.11

.11

18.1

1.11

2.12

.11

16.1

2.11

30.1

2.11

13.0

1.12

27.0

1.12

10.0

2.12

24.0

2.12

9.03

.12

16.0

3.12

graaFik 7.

Puuvilla hind, usd/nael (nubot, Chicago)graaFik 8.

tselluloosi hind, usd/t (Foex, soome)

allikad: nYmEX, nYbot, iCE, lmE, EuronEXt, FoEX ltd

23.0

9.11

7.10

.11

21.1

0.11

4.11

.11

18.1

1.11

2.12

.11

16.1

2.11

30.1

2.11

13.0

1.12

27.0

1.12

10.0

2.12

24.0

2.12

9.03

.12

16.0

3.12

20.0

9.11

4.10

.11

18.1

0.11

1.11

.11

15.1

1.11

29.1

1.11

13.1

2.11

27.1

2.11

10.0

1.12

24.0

1.12

7.02

.12

21.0

2.12

6.03

.12

13.0

3.12

60

80

100

120

2

4

6

6000

8000

10000

400

500

600

1500

2000

150

200

250

80

100

120

800

1000

Pildid: autor

konvErEnts / mEss30

4/2012 (42)

konvErEnts/mEss30

tasus vaadata:

BLUE COMPETENCE ja mEditsiiNitEHNoLoogia mEtav 2012 mEssiL

dsseldor s 28. veebruarist 3. mrtsini toimunud

tootmistehnoloogia ja automaatika messil mEtav said taas

kokku kliendid ja tootjad saksamaalt ning mujalt Euroopast. 26 riigist oli saabunud ligikaudu

700 eksponenti. viie peva jooksul visas dsseldor messi rohkem kui 40 000 klastajat enam

kui 30 riigist. iga kmnes klastaja saabus vljastpoolt saksamaad.

vEijo kauPPiNEN, Aalto likooli tehnikaprofessor Saksa tpingitstus kuulub viie suurema sektori hulka riigi masi-naehituse valdkonnas. Peale m- nekuulist jrsku tusu trib Saksa t-pingitstus taas rahulikumatesse vetesse, usub Saksa Tpingitootjate Assotsiat-

15 mEditsiinitEhnoloogia valdkonna EttEvtEt EsitlEsid oma tootEid ja lahEndusi tEist korda toimunud ErinitusEl METAL MEETS MEDICAL

konvErEnts / mEss32

4/2012 (42)

Flagship-algatus ehk ressursisstlikkus

Tstusharu on otsustanud koondada oma ressursid ja teadmised, et saada leilm-seks tehnoloogialiidriks jtkusuutlikkuse alal ning suurendada oma rolli elukvaliteedi parandamisel Euroopas. Blue Competence toetab otseselt Euroopa Liidu Flagship-alga-tust, mille eesmrgiks on ressursisstlik Euroopa.

Blue Competence eesmrkide hulka kuu-lub muuhulgas ka teadlikkuse tstmine jtkusuutlikest tootmistehnoloogiatest, energiasstlike alamssteemide ja kompo-nentide kasutuselevtu toetamine ning tpinkide jaoks energiasstu suuniste vljattamine.

Rohelised vrtused ja jtkusuutlik tootmine polnud messil nii hemtteliselt esindatud, nagu viks arvata. Paljudel juh-tudel esinesid need varjatud kujul. Niteks ilmnes trend, kus hdrauliline juallikas asendatakse elektrilisega. Hdrauliline juallikas tarbib ksjagu energiat ka siis, kui masin ei tta.

meditsiinitehnika toodab ha viksemaid koguseid

Nitena rohelisest lhenemisest vib tuua Soome ettevtte Prima Power, kelle puhul hdrauliliste likemasinate asenda-mine servo-elektrilistega annab energiass-tu umbes 20 000 eurot aastas.

Prast edukat algust messil METAV 2010 jtkub erinitus Metall Meditsiinis (Metal Meets Medical), seekordse pealkirja all k-

sioon VDW. Seejuures ebakindel olukord fi nantsturgudel kestab. Kesoleva aasta esimese suurema metallittlejate messina demonstreeris METAV selgelt, et vaatama-ta poliitilisele ebakindlusele valitseb ts-tusharus optimism ning klientidel on jt-kuvalt huvi investeerida.

METAV on alati tegelnud teemadega, mis on jooksvalt tstusharu huviorbiidis. Sel messil korraldati rida ritusi, mis andsid klastajatele lisainfot ja taustateadmisi eks-poneeritava kohta.

meditsiinitarvikute moodne protsessiahel

Niteks demonstreeriti meditsiinitarvi-kute tootmise moodsat protsessiahelat, uuendusi metalli ja fi iberkomposiitmaterja-lide efektiivsel ttlemisel; mitmesuguseid esitlusi korraldasid Phja Rhein-Westfaleni erinevad klastrid. Erinevalt EMO messist Hannoveris ei keskendutud Dsseldorfi s kosmosetstusele.

Praeguseni pole tpinkide osas vlja ttatud objektiivseid, standardiseeritud energiakulu mtmise ja vrdlemise me-toodikaid.

Euroopa tpingitstus valmistab tootmisvahendeid ja -tehnoloogiaid kigi-le tstusharudele, olles seega ressursi-sstlike protsesside vtmeks. Euroopa tpingitootjad, kes on hinenud Blue Competence-nimelise ettevtmisega, phen-duvad jtkusuutlike praktikate rakendami-sele protsesside kujundamises ning toote-arenduses.

eks

po

na

ate

mes

sil

t

ssinikFiibrist hoidEPEa on tEra-sEst valmistatust 70% kErgEm

trEiPingi hdrostaatilinE konstruktsioon Firmalt monForts

trEiPingi hdrostaatilinE trEiPingi hdrostaatilinE mattErhorni mgi, valmistatud EttEvttE agiECharmillEs Poolt

mattErhorni mgi, valmistatud mattErhorni mgi, valmistatud vEitsi ssinikFiibrist hoidEPEa on tEra- ssinikFiibrist hoidEPEa on tEra-

sikeksemplarist Masstootmiseni. Meditsiini-tehnoloogia toodete turg muutub jrjest individualiseeritumaks, mis thendab jrjest viksemate koguste tootmist. Hambaravi tooted on sna sageli ksikeksemplarid.

Sellegipoolest esitab meditsiinitehnika valmistajatele jtkuvalt vljakutseid ka ku-luefektiivne, lhikeste tsklitega masstoot-mine. Erinituse korraldas Siemens koos-ts oma partneritega CAM-tarkvara, met-roloogia ja tpinkide valdkonnast.

Seminar pealkirjaga Jtkusuutlike Metallilikeprotsesside Tehnoloogiafoo-rum keskendus puuraukude makro- ja mikrotehnoloogiale ning tppisttlusele. Erinitus Komposiidid Kergkonstrukt-sioonidele demonstreeris moodsaid la-hendusi fi iberkomposiitmaterjalide tt-lemiseks.

Miniatuursed tooted pole ainult medit-siinitehnoloogia valdkonna teema. Paljudes sektorites on vikestel detailidel thtis roll kella- ja juveelitstus on philine nide miniatuursete mehaaniliste komponentide tppisttlemisest.

Messil eksponeeriti ka tpinke, mille vga vikese diameetriga karbiidist frees on vimeline turbokiirusel freesima karastatud terast.

Noortele meldud eristend Masina-tstus Mjukas Tkoht plvis petajate, juhendajate, haridusjuhtide, poliitikute ning muidugi ka noorte enda thelepanu. Messi klastas ligikaudu 4600 koolipilast.

Jrgmine METAV toimub 11.15. mrtsini 2014.

Pildid: Fs tEam tallinn

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeinsEnErikutsE34

4/2012 (42)

INSENERIKUTSE34

fest12:

uus vormEL oN ratastEL, mis saab Edasi?

kesoleva artikli kirjutamise hetkel oli jnud tpselt

17 peva ajani, mil FEst12 pidi lbima esimesed

meetrid omal jul. tpsemini eldes: eesmrgiks oli

seatud, et uus vormel sidab 2. aprillil. Pstitatud

lesande titmiseks ji teha veel palju td.

Fs tEam taLLLiNN,tallinna tEhnikakrgkool, tallinna tEhnikalikool

Konkreetselt auto ratastele saamiseks tuli esmalt kokku keevitada torudest raam, mille klge pidi seejrel kshaaval keevita-ma vedrustuse detailide ning muude tol hetkel oluliste komponentide kinnitused. FEST12-le valmistasime uued tshoovad ning vedrustuse esinookurid, mis sel aastal on esmakordselt anodeeritud ning mus-taks toonitud, lisades sellega detailidele nii tugevust kui ka silmailu.

FEst12 saab endale ventilaatorveljed

FEST12 papud ehk rattad, millega ta 3. mrtsi varahommikul esimest korda kodu-maa pinda puudutas, on tegelikult esialgu siiski vanemalt vennalt laenatud, sest kuigi rehvimt jb samaks, saab FEST12 endale tuliuued disainveljed. FS Team Tallinna esimestel vormelitel olid 13-tolli-se lbimduga rattad, kuid eelmise hoo-aja mudelil FEST11 kasutasime esmakord-selt 10-tolliseid rattaid.

Mtmete vhenemine ti endaga kaasa probleemid pidurite jahutamisega. Nimelt kippus pidurivedelik sooja ilmaga le kuumenema, mille tulemusel pidur-dusjud vhenes. Selle vea leevendamiseks sai hdaolukorras kasutusele vetud lisa-voolikud tiendava huvoolu juhtimiseks piduritele.

Oluline thtaeg, mis sgisel paika sai pandud, oli 1. mrtsiks auto ratastele saada, ja selle vljakutse vib viksele hilinemisele vaatamata soo-ritatuks lugeda. Nimelt 3. mrtsi varahom-mikul kell 00:24 seisis FEST12 uhkelt ga-raais, toetudes oma neljale rattale, mber-ringi sravate ngudega asjaosalised ja -huvilised.

Otsime kiiret pilooti!

tkuulutus

Kui varasematel aastatel on meeskond rooli lubanud vaid insenere, siis kogemused nita-vad, et krgeimasse tippu prgimiseks on vaja professio-naalseid piloote. Uueks hooajaks otsime enda koosseisu tudengeid, kel mrkimisvrseid kogemusi ringrajal. Kik vihjed ja pakku-mised on oodatud info@formu-lastudent.ee.

FEst12 Puudutab EsimEst korda maad

insEnErikutsE 35

4/2012 (42)

rem kodarate vahelise avatud osa pindala, mis juba iseenesest peaks piduritele taga-

vedrustuse osad. Siiski on FEST12 velgedel oma vahetu eelkijaga vrreldes ka suu-

Selline lahendus oli aga liiga kohma-kas ning seetttu saab FEST12 endale n- ventilaatorveljed. Iga kodar on labakujuli-ne ja kergelt kallutatud asendis, mis velje prlemisel tekitab ventilaatori efekti ning juhib huvoolu auto sisemusest lbi velge-de vlja.

juhitavust ei tohiks uued veljed mjutada

Uued veljed moodustuvad kahest osast: sisemisest ja vlimisest veljevrust, mis on omavahel poltidega hendatud. Sisemised vrud, mis jvad auto keskme poole, on valmis kujul tellitud ja vajavad vaid kerget modifi tseerimist. Vlimised veljevrud aga valmistame alumiinium-toorikutest ise CNC-pingis.

Teoreetiliste arvutuste phjal liigub kiirusel 50 km/h he sekundi jooksul lbi iga velje ligikaudu 0,4 kuupmeetrit hku auto keskme poolt vljapoole. Tegelikku-ses aga hakkavad hu liikumist takistama knmikud, pidurikomponendid ning

tElEsaatE rakEtt69 lEsvtminE

Teie partner tootmises aastast 1992

CNC ttlemine7UHLPLQH)UHHVLPLQH.RPSOHNWHHULPLQH

Hanval Metall O

Tel: +372 51 41 100www.hanval.ee

Tstuse 1A 69101 Karksi-Nuia

insEnErikutsE36

4/2012 (42)

ma parema hu juurdepsu ning sellest tulenevalt efektiivsema jahutuse. Juhita-vust ei tohiks uue kujundusega veljed mjutada, kuna hu liikumine on iga ratta juures sarnane.

meeskonna esindus osaleb kahel seminaril

Vormeli ehitamise ja koolis ppimise krvalt on meil veel plaanis ennast eriala-selt tiendada. Selleks oleme lhindalatel vtnud sihiks saata oma meeskonna esin-duse kahele seminarile. Esimene neist IPG Formula CarMaker Training toimus mrtsi lpus Rootsis Chalmersi Tehnika-likoolis Gothenburgis. CarMakeri kesk-kond vimaldab luua realistlikke simulat-sioone, viies vajadusel siduvahendite nii siduautode, vidusidumasinate kui ka vikeveokite ja busside testimise vima-likult virtuaalseks.

IPG Formula CarMaker Training an-nab osalejatele vajalikud teadmised autode valmistamisetappidest, tutvustab CarMa-keri keskkonda ja pakub spetsialistidele erinevaid protsesside automatiseerimisvi-malusi.

Teine seminar, kuhu kavatseme oma esinduse saata, on Formula Student Engi-ne Symposium, mis toimub 24. 25. april-lil Ungaris Gyris. Selles linnas toimuvad ka Formula Student Ungari vistlused. Smpoosiumil astuvad les mitmed oluli-sed tegijad maailma autotstusest ja osalejad viiakse ka ekskursioonile Audi Ungari tehasesse. Lisaks autotehnika prli-tele klastavad meie meeskonna insenerid

FEST12 (vasakul) ja FEST11 (paremal) velgede vrdlus

Sele 2

Uute velgede huvoolavuse anals

Sele 3

FEST12 uued veljed

Sele 1

FEst12 sai endale n-

ventilaatorveljed. iga

kodar on labakujuline

ja kergelt kallutatud

asendis.

insEnErikutsE 37

4/2012 (42)

ka Kuninganna balletietendust Gyri bal-letitrupi esituses. Sellest, kuidas lks kooli-tustel, saate lugeda juba Inseneeria jrg-mistest numbritest.

garaais toimus rakett 69 salvestus

Vhethtis pole ka see, mis toimus Tallinna Tehnikakrgkooli autolaboris 10. mrtsil. Terve laupeva olid meie garaais kaameramehed, kohtunikud, teadlased ja noored teadushuvilised saatest Rakett 69. Vistlussaates osalejad pidid seekord la-hendama otseselt tehnikaga seotud lesan-deid. heks vljakutseks oli vikeauto Toyota iQ keskmise vimsuse mramine, mis toimus dnaamikalaboris. Formula Studenti teemaliseks erilesandeks oli vormeli raskuskeskme mramine auto-nurgakaalude abil.

Saate salvestusel oli kohal ka raske gaasijalaga eriklaline, kes oli abiks he lesande kigus plasttorudest valmistatud summutite testimisel. Saamaks teada, kes

mustaks anodEEritud vEdrustusE nookur

oli see eriklaline, kelle vistkond nautis seekord vidudui vi kui suure paugu-ga vit tuli, peab vaatama aprilli alguses

ETV saadet Rakett 69. Kes telelinastuse maha magab, saab saadet vaadata ERRi arhiivist ETV kodulehel.

Pilt: autor

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eemagistrit38

4/2012 (42)

Magistrt38

margus sarmEt,mkmi Ehitus- ja Elamuosakonna juhataja

Krghariduses on uuel aastatuhan-del jtkuvalt olulised loodus-, tppis- ja tehnikaerialad (edaspidi LTT-erialad), samuti tervise ja keskkonna-kaitsega seotud erialad ning kindlasti eri-nevad insenerierialad kui teadmistephise majanduse ja innovatsiooni phieeldus.

Tturuameti andmetel on ttuid mehaanika-, ehitus-, keemia-, energeetika- ja arvutiinsenere vga vhe (Kbarsepp, 2008). Vlja on toodud lahknevus hiskon-na vajaduste ning krgkooli astuvate noor-te huvi vahel LTT-erialade vastu. Samal ajal on krgkoolides ppijate seas tusnud oluliselt just humanitaar- ja sotsiaalteadus-

debatt jtkub:

INSENEERIA VERSUS PEHMED ERIALAD EHK ERIALAVALIKU DILEMMADEST

hiskonnas on eri tasanditel arutletud karjrivaliku

teemade le. riik on panustanud uuringutesse, et

selgitada vlja suundumused, kuhu hiskond liigub ning

millise pro iliga spetsialiste meil tulevikus vaja on, et

vastavalt ka ennetavalt reageerida.

te ppimise populaarsus (Klooster & Tnis-son, 2010), ja seda vaatamata asjaolule, et valdav osa nendel ppekavadel ppivatest tudengitest teevad seda oma raha eest, sa-mal ajal kui LTT-erialadel saaksid nad suure tenosusega ppida riikliku koolitustelli-muse raames (Eamets, Krillo & Themas, 2011).

insenerivaldkondades on palk suhteliselt krge

Vastavalt Lissaboni strateegiale (2000) ja uuenenud Lissaboni strateegiale ehk majanduse ja thive strateegiale (2005) ning Eesti krgharidusstrateegiale aastateks 20062015 peetakse ainuvimalikuks Eesti ja terve ELi majandust arendada teadmiste-phise majanduse suunas, kus tnu insene-ride ja teadlaste krgele kontsentratsioonile saavutatakse majanduslik edu eelkige tehnoloogiliselt krgtasemelise lisandvr-tuse loomise kaudu. Vaatamata LTT-eriala-de ppurite arvu kasvule absoluutarvudes, on hiskonnas viimase kmne aasta jook-sul LTT-erialade krgharidusega spetsialis-tide osakaal kigist krgharidusega spetsia-listidest langenud (Haridus- ja Teadusminis-teerium, 2011). See seab lgi alla Eesti riigi majandusliku edu tulevikus.

Insenertehnilise haridusega inimeste puudujgile viitab ka tehnilistel erialadel ttavate inimeste konkurentsivimeline sissetulek. Nagu selgus Eesti Panga (Rm,

2007) uuringust, on insenerivaldkondades tegutsevate ettevtete palgatase kikidest

margus sarmEt,mkmi Ehitus- ja Elamuosakonna juhataja

KMargus sarmet ttab Ma-jandus- ja Kommunikat-siooniministeeriumis ehitus- ja elamuosakonna juhatajana. Ta on lpetanud Tallinna Ehituskooli ehitustislerina, Tallinna Teh-nikakrgkooli hoonete ehituse erialal, omandanud Tallinna Teh-nikalikoolis tehnikateaduste (teadus)magistri kraadi ehitusteh-nika erialal ning kaitsnud Tallinna likoolis sotsiaalteaduste magist-rikraadi organisatsioonikitumise erialal. Margus on ttanud ehi-tuses ehitusplatsi abitlisest kuni projektibroo tippjuhini ning esi-nenud klalislektorina krgk-oolides. Margus on volitatud ehi-tusinsener ja energiaaudiitor.

on leitud, et noored pea-

vad krgkoolieriala valides

konkurentsitult kige

olulisemaks kindlat t-

kohta prast lpetamist.

magistrit 39

4/2012 (42)

teistest valdkondadest krgem, vlja arva-tud finantssektor. Sarnasele jreldusele judis ka Fontese Palgakonsultatsioonide tehtud Eesti palgauuring 2011. aastal (Pe-terson, Rae & Phjala, 2011).

huvi humanitaaria vastu on terves Euroopas

Hoolimata riigieelarvelisel ppekohal ppimise vimalusest, krgest palgatase-mest ning meedia survest ppida LTT-eri-alasid, valib jrjest rohkem noori humani-taar- vi sotsiaalteadusliku eriala ehk nn pehme eriala. Keskkoolilpetajate huvi humanitaar- ja sotsiaalteaduste vastu ei ole Eestis erandlik. Euroopa majanduspiirkon-na (EU27) ja Eesti trendid erialagruppide populaarsuses noorte seas on rmiselt sarnased, erinedes vaid mne protsendi-punkti vrra (Ranguelov, Coster, Forsthu-ber, Noorani, Ruffio, Brel, Lel, Desurmont, Monseuer, Oberheidt, Mejer, Beck-Domzals-ka, Gere, Hirmo, Istrate, Reis, Turchetti, Uhlar, 2009).

Samas riikide likes eraldi vrrelduna on kikumised tehnikaerialadel ppijate osakaalu osas mrkimisvrsed. Niteks Austrias, Soomes ja Rootsis on insenerieri-alal ppijaid osakaalult ligikaudu kaks korda rohkem kui Eestis, Liechtensteinis isegi kolm ja pool korda rohkem kui Eestis (Ranguelov et al., 2009).

Ka Majandus- ja Kommunikatsioonimi-nisteeriumi (MKM) tjuvajaduse prog-noos aastani 2018 nitab nii kutse- kui krgharidusega tehnikaerialade spetsialisti-de ja juhtide vajaduse kasvu (MKM, 2011).

kige thtsam on hilisem kindel tkoht

Eelnenust vib tuletada, et keskmise gmnaasiumilpetaja esialgsed erialavali-kud ei ole alati ratsionaalsed ning ilmselt ei phine olukorra ja suundumuste analsil. Samal ajal Alexitchi (1999) uurimistle tuginedes teevad keskkoolilpetajad edasi-ppimise ppekavavaliku mitte ainult enda huvidest, vaid ka praktilistest kaalutlustest lhtudes. Must (2006) on leidnud, et noored peavad krgkoolieriala valides konkurent-sitult kige olulisemaks kindlat tkohta prast lpetamist. Vhemoluline on t sisu huvipakkuvus ja seejrel hea teenistus. Pukk (2003) nitab uuringus selgelt, et

-JTBJOGPSNBUTJPPOJTBBNJTFLTIFMJTUBHFOVNCSJMF

+VEMVTKBLWBMJUFFUoLTJNVTFJPMFSBIBT

#Z+FU4NBSU4TUMJLVIJOOBHBLSHLWBMJUFFUOFKBLPNQBLUOFWFTJMJLVS

-BTFS]1BJOVUVT]7FTJMJLVTXXXCZTUSPOJDDPN

magistrit40

4/2012 (42)

noorte eesmrk likooli astumisel on lisaks tasuvale karjrile ka teadmiste omandami-ne ja kompetentsuse saavutamine valitud valdkonnas.

Tuginedes eelnenule, saab vita, et enamik vliseid erialavaliku motivaatoreid suunab noori valima insenertehnilise eri-ala, kuid paljud noored valivad siiski huma-nitaar- vi sotsiaalteadusliku eriala.

Analsimaks probleemistikku, viidi sgisel 2011 lbi uuring Tallinna Tehnika-likooli, Tallinna Tehnikakrgkooli ja Eesti Maalikooli ehitusinseneri erialade esma-kursuslaste (204 vastanut) seas. Vrdlusbaa-siks viidi sama uuring lbi sotsiaal- vi hu-manitaarerialade tudengite seas (207 vasta-nut) Tallinna likoolis ja Tartu likoolis.

karjrinustajad on kahjuks ebapopulaarsed

Jrgnevalt on toodud vlja valik huvita-vamaid tulemusi ja jreldusi.

karjrialased infoallikad. Ootusp-raselt leiti, et kige enam saavad noo-red karjrialast infot mitteformaalse-test kanalitest ehk eelkige internetist ja spradelt/tuttavatelt/sugulastelt. Sa-mas on aga konkurentsitult kige v-hem populaarsed infoallikad karjri-nustajad, petajad ning infomessid ja muud teavitusmaterjalid. Kirjeldatud tulemused viivad paratamatult ksimu-seni, kas karjrinustamise (sh peta-jad) puhul on tegemist antud teenuse madala kvaliteediga vi ei vaja his-kond sellist teenust.

Seega tuleb pidada internetti, spru/tuttavaid/sugulasi ning krgkoolide lahtiste uste pevi efektiivsemaks kom-munikatsioonivahendiks noorteni judmisel ning raha kulutamine spet-siaalsetele tegevustele nagu reklaam meedias, infomessid, karjrinustajad jms ei pruugi ennast ra tasuda.

karjrivaliku le nu pidamine. Konkurentsitult kige populaarsemad nupidamise partnerid karjrivaliku ksimustes olid noortele nende vane-mad. Seejrel tulevad oluliselt vhem-thtsamana sbrad ja tuttavad ning partner. Kui arvestada asjaoluga, et sa-maaegselt arvestavad noored enim ema ja seejrel isa arvamusega ning nende enda arvamus langeb samuti kokku

enim ema ja seejrel isa arvamusega, saamegi vita, et suures osas tehakse otsus noore erialavaliku suhtes ra pe-reringis.

Ema arvamusega arvestavad htmoodi krgelt nii ehitusinseneri erialasid kui ka pehmeid erialasid ppivad noored. Samuti puuduvad ema arvamusega ar-vestamisel statistiliselt olulised erinevu-sed sugude likes. Seega on erialavalikul ema puhul tegemist selgelt universaalse arvamusliidriga. Trendi, et erialavaliku tegijad arvestavad oma valikutes eelki-

ge nende nuandjate arvamusega, kes on valitava erialaga ise seotud, saab pida-da igati tervitatavaks, kuna sellisel juhul saab noor soovituste andja kest ka pildi selle eriala argipevast ja tal ei tule hil-jem pettuda. Teades vanemate olulisust karjrivaliku protsessis, tasuks krgkoo-lidel kaaluda osa teavitust suunamist noorte enda krval ka nende vanemate-le, aitamaks potentsiaalsetel lipilastel teha tarka valikut.

karjrivaliku tegemise aeg. Selgus,

et erialavaliku otsuse teeb enda jaoks aasta jooksul enne sisseastumist tublisti le poole (56%) krgkooli astujatest. Siiski teevad paljud oma otsuse kas sa-mal suvel vi pris viimasel hetkel (37%). Ebakindlus on veidi suurem pehmetel (58%) kui insenerierialadel (54%) ppijatel. Phikoolis vi lapse-plves on teinud oma erialavaliku 13% noortest, ca 1/3 teeb oma valiku gm-naasiumi/keskkooli ajal.

Seega ajaprofi ilist lhtudes on krgkoo-lidel mistlik hoida erialavaliku info kttesaadav aastaringselt, kuid panusta-da erinevatesse turundustegevustesse kontsentreeritumalt kevadel ja suvel, enne ja samaaegselt dokumentide vastu-vtuga.

karjrivaliku kindlus. Ehitusinsene-ri erialadel ppijatel on pitav eriala esimeseks valikuks 73 protsendil juhtu-dest, samas kui pehmetel erialadel on vastav nitaja vaid 59%. Seega on eriala-valiku kindlus ehitusinseneri erialal oluliselt suurem kui pehmetel eriala-del. Ka juhul, kui ehitusinseneriks p-pijal polnud pitav eriala esimene va-lik, oli tema esimene valik kaks korda sagedamini seotud mne muu tehnilise erialaga kui mittetehnilise erialaga. Kui erialade sisene ppekavade konkurents vlja taandada, tuseb ehitusinseneri erialavaliku kindlus 77 protsendini.Neist pehmete erialade tudengitest, kes

ei pi oma esimesel valikul, mrkis ligi 90% oma esimeseks valikuks mittetehnilise eri-ala. Seega toimub tehniliste ppekavade vaheline konkurents eelkige tehniliste ppekavade endi vahel ja vljastpoolt teh-nilisi erialasid tudengite juurdeleidmine vi kaotamine on vhetenoline. Samuti ei ole phjust loota, et ehitusinseneride erialasid sooviks ppida juba ht krghari-dust omavad isikud, kuna teiseks krghari-duseks valiti pehme eriala ligi seitse korda tenolisemalt kui ehitusinseneri eriala.

Must et al. (2006) on leidnud, et krg-kooli vastuvtu hetkel on olemasoleva info alusel raske prognoosida hilisemat ppet peatumist vi piedu. Akadeemi-line vimekus ja koolihinded krgkooli sisseastumisel nivad olevat prognoosiliselt sekundaarse thtsusega. Ainus oluline vastuvtul selguv tegur, mis hiljem hakkab

Erialavalikul on ema

puhul tegemist

selgelt universaalse

arvamusliidriga ja

see ei sltu noore

soost.

magistrit 41

4/2012 (42)

vimenduma, on eriala ja krgkooli vali-mise selgus. Kui lipilaskandidaat lhtub ainult krghariduse ja krgkooli mainest, teades suhteliselt vhe pitavast erialast, on tenosus suur hilisemaks ppets pettumiseks ja ppet katkestamiseks (Must et al. 2006).

Seega vib krgkoolidele soovitada pda vastuvtukonkurssidel eraldada t-siselt erialast huvitatud ja juhusliku valiku tttu konkureerima sattunud, pdes eelis-tada erilast huvitatuid isegi siis, kui nende riigieksamite tulemused on mnevrra ta-gasihoidlikumad.

Erialavalikuga rahulolu. Kuigi tihti klavad vited, et tehnilisi erialasid minnakse ppima eelkige soovist teha karjri ning eneseteostuseks valitakse pigem pehmed erialad, siis vaadeldes kesoleva uuringu tulemusi erialaga rahulolu kohta, statistiliselt olulisi eri-nevusi ei leitud, ka mitte meeste ja naiste likes.

tunnetatud sotsiaalne toetus. Seda uuriti kolme alaskaalaga: ppejudude, sprade ja pere ning kaaslipilaste poolne sotsiaalne toetus. Kogu valimi likes tunnetati kige enam sprade ja pere sotsiaalset toetust, seejrel kaasli-pilaste ja kige vhem ppejudude sotsiaalset toetust. Ilmselt on siin krg-koolidele mttekoht! Ehitusinseneri eriala lipilased tunnetasid kaasli-pilaste sotsiaalset toetust oluliselt rohkem kui pehmete erialade lipila-

sed. Oluliselt rohkem tunnetavad sp-rade ja pere sotsiaalset toetust naised kui mehed. Kaaslipilaste ning ppe-judude sotsiaalse toetuse tajumises statistiliselt olulist erinevust sugude likes ei leitud.

karjrivaliku motivaatorid. Leiti, et nii ehitusinseneriks kui ka pehmetel erialadel ppijatel olid sisemised eria-valiku motivaatorid konkurentsitult kige olulisemad erialavaliku motivaa-torid. Seega tehakse erialast sltumatult valik lhtudes siseveendumusest ja eri-ala meeldivusest.

Inimese sisemisi motivaatoreid on m-jutada keeruline, kuna need on kujune-nud vlja indiviidi arengus pika aja jooksul. Seega pdes noori kallutada insenerierialasid valima, tuleb eelkige panustada vlistele karjrivaliku moti-vaatoritele rhutades just neid moti-vaatoreid, mida vimalikud kandidaadid enda jaoks oluliseks peavad.

Olgu siinkohal toodud rida motivaato-reid, mida kesoleva uuringu phjal ehitusinseneriks ppivad tudengid kr-gemalt thtsustavad: - tegemist on eelkige juhi erialaga,

mida ppides on vimalik teha ver-tikaalset karjri;

- sellel erialal tegutsejatel on kindlus-tatud thive ja vga konkurentsi-vimeline sissetulek;

- insenerierialad on elitaarsed erialad (ehk eriala on populaarne);

- selle eriala spetsialistid on tturul nutud ja hinnatud;

- ehitusinseneri haridust omades on vimalik saada eksklusiivseid tege-vusigusi ehk asuda tegutsema valdkondades, kuhu muidu puudub ligips;

- vimalus ppida riigieelarvelisel kohal (vi suure tenosusega min-na sellele le lhemas tulevikus, kui nrgemad vlja langevad).

Lpetuseks. Autorile teadaolevalt ei ole Eestis varem analoogilist vrdlevat uurin-gut lbi viidud ning sarnase probleemips-titusega uuringut ei nnestunud leida ka mujalt maailmast. Nagu tst selgub, erine-vused inseneeria versus pehmete erialade kasuks otsustavate noorte vahel nii suured ei olegi. Philisteks valikukriteeriumiteks, erialast olenemata, on sisemised erialavali-ku motivaatorid, mis suuresti phinevad n- lastetoal ja kodusel kasvatusel, mis ku-jundavad noore inimese sisemise minapildi ja mida vgivaldselt muuta ei ole vimalik. Seega tuleb tulevaste inseneride kasvatamist alustada juba nende varases lapseplves koos eelduste loomisega vimekuse tekkeks inseneeriat ppida. Sellesse protsessi peavad panustama korraga nii kodu, kool kui his-kond. See on ainus vimalus edendada teadmistephist majandust ja kasvatada rahvuslikku rikkust.

Terviktekst on kttesaadav kodulehel www.acto.ee.

Pildid: autor, vikiPEEdia

insEnErikutsE42

4/2012 (42)

Ideid on vaja palju, sest vaid vike osa juab tegeliku rakendumiseni

Sele 1

INSENERIKUTSE42

tiit tiidEmaNN,mEhaanikainsEnEr, koolitaja

Konstrueerimine masina loomisel on htaegu nii teadus, kunst kui ka ksit. Teadus, kuna tugineb ma-terjali- ja tugevuspetuse, masinaelementi-de, masinate tkindluse teadmistele. Kunst, kuna konstruktoril peab olema vime oma t tulemusi natuuris ette ku-jutada, tajuda inimese vajadusi, ka moeka kujustamise seisukohalt. Ksit oskus vallata tehnilise joonestamise vtteid, arvu-tiprogramme, tunda standardeid, konst-ruktsioonide tehnoloogilisust, ka pitavaid loova t vtteid nt Leiutava Probleemi-lahenduse Teooria TRIZ arsenali. Thtis on omandada metallitunnetus,