Integreeritud taimekaitse

teraviljal

Resistentsete umbrohtude

populatsioonid

23

45

2

13

2

3

3

1

4 1

4

1 1

1

28 8

1

17

3

2

3

1

8 5

1

3

1

1

1

1

3

14

1

5

4

1

3

18

52

139

4

26

2

7

7

1

7 1

14

1 1

1

3 1

59 14

1 2

5

1

18 14

3

11

1

1

1

1

14

2 26 5

16

2

19

10

1

5

7

1 6

1

33

33 1 24 3

7

10

27

12

14

1

2013 –

397 Resistentset biotüüpi,

217 liiki (129 kaheidulehelist ja 88 kõrrelist)

61 riigis (Heap, 2013)

Source: Heap, 2013; www.weedscience.org

Herbitsiidiresistentsus on globaalne probleem, mis kasvab kiiresti.

On täheldatud multiresistentsust.

Umbrohutõrjevahendite

klassifikatsioon, HRAC

WCPM – 2013 03 13 - RB

Rukki-kasteheina resistentsed populatsioonid

Leedus 2013

Resistentsuse

tüüp

Herbitsiidi

grupp

Resistentsuse

määr

Leiukoht

Ensüümi

mutatsioon

ALS 87% Marijampole

Ensüümi

mutatsioon

ALS 17% Marijampole

Ensüümi

mutatsioon

ALS 100% Sakiai

Ensüümi

mutatsioon

ALS 63% Smilgiai

Viljavaheldus

Kvaliteetne seeme

Väetamine vastavalt põllu vajadustele

Vähendage kahjurite survet – niitke kraavid ja teeservad

Külvake sugulastaimed teineteisest kaugele (nt suvi- ja taliraps ei tohiks olla kõrvuti)

Vaadake rotatsiooni kui tervikut – kõike ei saa lahendada ühe aastaga

Viljelusvõtete vahetamine

Väldib sõltuvust herbitsiididest

Läga kasutamine –> umbrohutõrje olulisus

Talivilja osakaalu suurenemine – uued umbrohud

Integreeritud taimekaitse

Kombineerige erineva toimeviisiga preparaate

Varieerige pritsimisaega

Ärge vähendage norme – tekib resistentsus

Preparaatide segamisel (või vaheldumisi kasutamisel) peavad mõlemad

toimeained:

olema väga tõhusad tõrjutava umbrohu vastu

toimima umbrohutaimele erinevalt

muutuma kultuurtaimele ohututeks erineval moel.

preparaadi segude kasutamine Integreeritud umbrohutõrje

Keemilise toimeviisi vahetamine

Ühe herbitsiidigrupi surve vähendamine

Erinevatel kultuuridel erineva koostisega preparaadid

0

20

40

60

80

100

järg

ne

va

ta

lira

ps

ikü

lvi

ka

hju

stu

s [

%]

Attrib

ut 50

Attrib

ut 100

Attrib

ut 200

Monito

r 10

Monito

r 25

Monito

r 50

Lexus

10

Lexus

20

Lexus

40

Atla

ntis 2

50

Atla

ntis 5

00

Atla

ntis 1

000

sü

gavko

besti

ran

daal

Herbitsiidie järelmõju talirapsile*

* Ametlik katse Alam-Saksimaal, 2003

Kevadisest umbrohutõrjest tingitud kahjustus talirapsil sügisel allikas: Fricke, Karl; nõustaja Uslar’is (Saksamaa); top agrar 11/2003

Sügav harimine vähendab kahjustuse tõenäosust !

Jääkmõjude tõenäosus sulfuroon-tüüpi

herbitsiididel

kahjustus teraviljal maisil

Praktiliselt ei esine Harmony Extra

Granstar Preemia

Atlantis OD Maister OD

Vahel Sekator

Grodyl

Titus

Võimalik Attribut Milagro

Monitor

Logran/Lintur

Tombo

Mustang Forte

Sageli Glean

Jodosulfuroon, Saksamaa näide

x x

x

x

x

x

x

x

pritsimine

HUSSAR

200 g/ha

umbes 4 kuud

Taliraps tavaliselt

sobib

järelkultuuriks

rohkem kui 100 mm sademeid

kündmine ei ole vajalik

vähem kui 100 mm sademeid

tuleks künda, et vähendada kahjustuste ohtu,

kui ei künna - tärkamine võib hilineda

Rukki-kastehein

+ kaheidulehelised

Kas pärast teraviljakoristust on vaja künda?

Fungitsiidide kasutamine sügisel

Lääne-Virumaa

24.04.13

Lääne-Virumaa 16.05.13

16.05.13

Lääne-Virumaa 01.07.13

01.07.13

Lääne-Virumaa 29.07.13

Lääne-Virumaa 29.07.13

Kontrollala keskmine saak 6,31 t/ha

alal keskmine saak 7,56 t/ha

Viljandi katsekeskus

1. variant - kontroll - 4690 kg/ha

2. variant – sügisene fungitsiid ja kevadine

fungitsiid - 6910 kg/ha

3. variant - sügisene fungitsiid - 5120 kg/ha

Fusarium ssp. –

haigustekitaja arengutsükkel

Nakatunud

seemned

Mullanakkus Nakatunud

tõusmed

Viljapeade nakkus

taimejäänustelt või

lehtedelt

Protiokonasool

• Väga lai tõrjespekter – eriti tõhus fusariooside vastu

• Süsteemne, pikaajaline mõju

• Raviv ja kaitsev (profülaktiline)

• Füsioloogiline mõju

Sügisene haigustõrje

Siltra 0,75 – 1,0

Input 0,8-1,0

Prosaro 0,75 – 1,0

Hiilamardikad 2013 – varakult ja palju

Hiilamardika vastuvõtlikkus - püretroidid

IRAC Vastuvõtlikkuse meetod nr 11 –

täiskasvanud mardikate katseklaasitest

Kontroll-püretroid: lambda-Cyhalothrin (Karate)

Monitooringu meetod:

10 mardikat/klaasis

Peale 24h surnud mardikad loendatakse

Resistentsuse klassifikatsioon IRAC järgi

(ainult püretroidid ja hiilamardikas)

Kontsentr. (% täisnormist)

mõjutatud klassifikatsioon kood

100 %

20 %

100 %

100 %

Väga

vastuvõtlikud 1

100 %

20 %

100 %

< 100 % Vastuvõtlikud 2

100 % < 100 ≥ 90 % Mõõdukalt

resistentsed 3

100 % < 90 ≥ 50 % Resistentsed 4

100 % < 50 % Väga

resistentsed 5

Hiilamardika resistentsus püretroididele 2012

Page 21

Vastuvõtlikke hiilamardika populatsioone Lätis ja Leedus enam ei ole

Insecticide Resistance Action Committee

www.irac-online.org

• Valmikute viaalitest (200, 100 ja 20% kulunorm)

• Kontroll-neonikotinoid: tiaklopriid (BISCAYA®)

• Lihtne kasutada

• Usaldusväärne ja stabiilne

Hiilamardika vastuvõtlikkus - neonikotinoidid

Kogutud proovide analüüsitulemused

Soome 2012 (n = 8)

200%

kulunorm

100%

20%

kontroll

Järeldused:

• tiaklopriid (Biscaya) on väga

tõhus

• >90% soovitatud kulunormil

DK, FIN & S

• Efektiivsuse vähenemise

kohta signaalid puuduvad

Biscaya Brand Communication Concept • 14

January 2014 • Slide 24

Kas oled valmis uue

põlvkonna insektitsiidi

vastuvõtuks?

Neonikotinoid insektitsiidid

Imidacloprid, Thiamethoxam, Clothianidin, Thiacloprid, Acetamiprid, Nitenpyram ja

Dinotefuran

ÜHISED OMADUSED:

Süsteemselt liigub taimesse (akropetaalne transport mööda ksüleemi)

Toimib selektiivselt putukkahjuri atsetüülkoliin-retseptoritele

OLULISED ERINEVUSED OHUTUSES MESIALSTELE

Nitro-rühmaga neonikotinoidid

Cyano-rühmaga neonikotinoidid

Cyano- Cyano- Nitro-

Neonikotinoid-insektitsiidid

Akuutne Toksilisus Mesilastele LD50 (kontaktne kokkupuude):

Nitro-rühmaga neonikotinoidid

Imidacloprid: 0.018 μg/mesilane

Clothianidin: 0.022 μg/mesilane

Thiamethoxam: 0.030 μg/mesilane

Dinotefuran: 0.075 μg/mesilane

Nitenpyram: 0.14 μg/mesilane

Cyano-rühmaga neonikotinoidid

Thiacloprid: 14.6 μg/mesilane-> 811 x vähem toksiline kui Imidacloprid!!! (= ca 250

l/ha Biscayat)

Acetamiprid: 7.07 μg/mesilane-> 393 x vähem toksiline kui Imidacloprid!!!

Mesilased ja kimalased

suudavad cyano-rühmaga

neonikotinoide ise organismis

kahjutuks muuta

Ökotoksikoloogilised omadused

- ohutu mesilastele

Tolmeldajad - Põldkatsed: mõju mesilaste toitumise aktiivsusele

õitsva rapsi pritsimisel

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

-2 D

BT

-1 D

BT

0 DB

T

0 DA

T

1 DA

T

2 DA

T

3 DA

T

4 DA

T

5 DA

T

6 DA

T

7 DA

T

Biscaya 240 OD

(72 g a.i./ha)

Kontroll

DBT = Days Before Treatment –

Päevi enne pritsimist

DAT = Days After Treatment –

Päevi pärast pritsimist

Mesilaste arv m² õitsva suvirapsi taimikul

Tiaklopriid ei mõjuta mesilasi

aktiivsus sama, mis kontrollil

Paagisegude ohutus mesilastele,

Saksamaa klassifikatsioon

Preparaat Kulunorm

l/ha

Biscaya

OD

B4

Avaunt,

Plenum

B1

Mavrik

B4

Fastac,

Karate

Zeon

B4

Bulldock,

Decis,

Fury

B2

Propulse 1,0 B4 B1 B2 B2 B2

Orius 1,5 B4 B1 B2 B2 B2

Folicur 1,5 B4 B1 B2 B2 B2

Prosaro 1,0 B4 B1 B2 B2 B2

Juventus 1,5 B4 B1 B2 B2 B2

Mirage 45

EC

1,5 B4 B1 B2 B2 B2

Mirage 45 EC = prokloraas 450 g/l

Fury = Zeta-tsüpremetriin 100 g/l

B4 – mesilastele ohutu

B1, B2 – mesilastele mürgine 0,3 L/ha Biscaya OD + 1,0 L/ha Propulse on

mesilastele ja haudele ohutu

Kasutamine

Mõju: süsteemne. Kontakt kehapinnaga, läbi seedesüsteemi

Tugevalt söömapärssiva toimega.

Visuaalne halvatus saabub 24 h möödumisel.

O-TEQ formulatsioon-> parim kinnitumine, vihmakindlus

Ohutu tolmeldavatele putukatele (mesilased ja kimalased).

Lubatud kasutada rapsi õitsemise ajal

Tõhus hiilamardikale, mis ei allu püretroididele.

Toimeaine: tiaklopriid 240 g/l

Kulunorm: 0,3 l/ha

Töölahus: 150 – 200 l/ha

Kõdra-peitkärsaks

Kõdrasääsk

Varre-peitkärsakas Lehetäid

Maakirp

Hiilamardikas

Sügis Kevad

Putukkahjurite tõrje rapsil

Maakirp

Suvi

Presentation • 14 January 2014 • Slide 31

Hiilamardikate hirm

KULDA VÄÄRT

Koostis, omadused, kasutamine

Toimeained:

Tõrjespekter :

Kasutamine:

Fluopüraam 125 g/l +

Protiokonasool 125 g/ha

N N H

O C F 3

Cl F 3 C

Propulse on kõige tasuvam rapsi fungitsiid, kuna võimaldab rapsitaimel suurema

enamsaagi moodustada.

Kulunorm: 0,8 – 1,0 l/ha

Valgemädanik

Kuivlaiksus

Ristõieliste

mustmädanik

Tsülindrosporioos

Hahkhallitus

Ristõieliste

ebajahukaste

Ristõieliste

jahukaste

Jahukaste kõtradel

10 11 19 30 16 57-59 12 69 65

GAP: BBCH14 to 73 – 1 l/ha (125 + 125 g a.s./ha)

+9%

Mõju valgemädaniku vastu talirapsil 47 katse keskmine

2007 – 2012 GER (36), FRA(3), UK (2), POL (6)

Pikem kasutusaeg valgemädaniku tõrjel võrreldes teiste fungitsiididega

Tugeva valgemädanikku nakatumise korral ca 10 % tõhusam kui teised fungitsiidid

Mõju valgemädaniku vastu 47 katse keskmine

2007 – 2012 GER (36), FRA (3), UK (2), POL (6)

+9%

Propulse Presentation • Slide 36

Kõdra tugevuse mõju koristuseelsele

varisemisele Allikas ja metoodika: Dr. Ralf-Rainer Schulz, Landesforschungsanstalt für Landwirtschaft und Fischerei MVP

Kõdra tugevus, mis mõjutab varisemist ja saagikadusid, on

sordi-spetsiifiline !

Kõdra avamiseks vajaminev jõud Varisemine

V

arisem

ine k

g/h

a

Propulse Presentation • Slide 37

Sõltumata pritsimisajast parandab Propulse kõtrade stabiilsust.

Tulemus – väiksemad saagikaod.

Mõju rapsi kõdra tugevusele Õitsemisaegne valgemädaniku ja kuivlaiksuse tõrje.

2 katse keskmine, GER 2012

Propulse Presentation • Slide 38

0

0.5

1

1.5

2

2.5

3

kontroll Propulse 1 l Propulse 0,8 l

Mõju rapsi kõdra tugevusele Allikas ja metoodika: Karel Říha, MZLU, Brno, Tšehhi

Mõõdeti jõudu, mida vajati nõela surumiseks läbi kõdra kesta

(simuleeriti kõdra-peitkärsaka tegevust), 548 proovi

Kõdra vastupidavus mõjutab saagi suurust (tugeva kõdraga taimel

pudeneb seemneid vähem -> väiksem saagikadu)!

Propulse Presentation • Slide 39

Tänan tähelepanu eest !