jukka kolari raamat "paremad videod canon legria videokaameratega"

paremad videod Canon LeGria videokaameratega

Jukka Kolari

videote näitamine ja levitamine

video salvestamise põhitõed

3 2 Tutvumine digitaalse videokaameraga

1

paremad videod Canon LeGria videokaamerategaväljaandjaHabakuk iTC Ltd / Habakuk BooksTekst ja tootmine efortium / Jukka KolariKujundusWorkshop pälviä oy / Heikki pälviäFotodpeter Forsgård, Jukka Kolari, panu pälviäCopyright 2010 Habakuk iTC Ltd / Habakuk BooksiSBN 978-952-5668-52-0muudatuste õigus on kaitstud. Kõik ettevõtte- ja/või tootenimed on kaubamärgid ja/või registreeritud kaubamärgid, mis kuuluvad vastavale omanikfirmale selle sihtturgudel ja/või -riikides. Kõik kaubamärgid on kaitstud.

printing partners oÜ, estonia 2010. 1. väljaanne.

digivideo paljud võimalused 6Standard- või kõrglahutus? 8Canon LeGria videokaamerad 10videokaameraga tutvumine 12videograafiat toetav tehnoloogia 14menüüd ja põhisuvandid 16videokvaliteedi valimine 18Fotode tegemine videokaamera abil 20videokaamera lisatarvikud 22

Lihtne alustada! 26Kasutage suumi mõõdukalt 28panoraamimine ja kallutamine 30digivideo töövoog 32Üldplaanist suure plaanini 34võttenurga ja asukoha muutmine tasub end ära 36Hankige statiiv ja muutke filmimisasend täiuslikuks 38mitmekülgsed videod täiustatud funktsioonide abil 40valgusest ja valgustamisest 42Heli salvestamine 44Nõuanded video tegemiseks 46

videote taasesitus videokaameras 50video taasesitus teleris 51võtete edastamine videokaamerast arvutisse 52videote redigeerimine 54piXeLa imagemixer 56videote redigeerimine imagemixeri abil 58valmis videote näitamine teistele 60muud videoredaktorid 62

Sõnastik 64

raamatu näidetes kasutatakse Canon LeGria videokaameraid, mis salvestavad välkmällu. paljusid raamatus kirjeldatud näiteid saab kasutada ka muude digikaameratega. et funktsioonid erinevad sõltuvalt videokaamera mudelist, soovitame tutvuda oma videokaamera funktsioonide ja juhtelementidega, mida tutvustatakse kaameraga kaasas olevas kiirjuhendis ja juhendis.

Digitaalsed videokaamerad on toonud professionaalse kvaliteediga videod kodukasutaja käeulatusse. Elavaid mälestusi pere igapäevatoimetustest ja pidudest on tänu kaasaegsete digitaalsete videokaamerate suurepärasele pildikvaliteedile hea vaadata ka aastate pärast.

Kuigi videokaamerate poolt loodava pildi tehniline kvaliteet on väga kõrge, soovivad paljud kodukasutajad teha paremaid videoid. paljud koduvideod tõestavad, et kaamera kasutaja on tuttav vaid murdosaga kaamera funktsioonidest. Kõige enam kasutatakse suumi, mis on sageli üleekspluateeritud. Kui võtted on harvad ja liiga pikad ning kaamerat liigutatakse suumide vahel juhuslikult, pole lõpptulemusest palju loota – ei vaataja ega operaatori seisukohast.

Selles raamatus soovime anda nõuandeid ja teavet, mis aitab kaamera kasutajal teha paremaid videoid. raamatu esimeses osas käitleme kaamera tehnoloogiat, keskel videograafia põhiküsimusi ning lõpus tutvustame valmis videote esitamise ja avaldamise eri viise. raamatu lõpus on sõnastik, milles selgitatakse videograafia põhitermineid.

paremad videod Canon LeGria videokaameratega

2 paremad videod l 3

1Tutvumine digitaalse videokaameraga

digitaalne videokaamera pakub väga laialdasi võimalusi. Selle raamatu esimeses osas tutvustatakse videokaamerate kasutamise põhialuseid.


Teie valite,

mida salvestada!

Kõik see on nüüd

lihtsam kui

kunagi varem!

Lihtne, kvaliteetne video teie oma videokaameraga Lisaks digitaalsetele videokaameratele on turul saadaval ka muid videosalvestusseadmeid. igal alternatiivil on oma tugevused ja nõrkused.

mobiiltelefon lihtsalt kaasaskantav, kuid see ei paku pildi redigeerimise võimalust ning videopilt ise on üsna küsitava kvaliteediga, kui salvestustingimused pole olnud head. Kompaktfotoaparaadid pakuvad pildistamise ajal paremat pildikvaliteeti ja ergonoomiat, kuid need ei ole videopildi kvaliteedi poolest videokaameraga võrreldavad.

videofunktsiooniga SLr-kaamerad salvestavad kvaliteetseid täis-Hd-videoid ka vähese valgusega, samuti suudavad nad kontrollida teravussügavust. autofookus on salvestamise ajal aeglane, mis tähendab, et liikuva objekti korral on tavaliselt vaja käsitsi fokusseerimist. Kaamera kiirel liigutamisel võivad pildid viltu kiskuda ning võtete maksimaalne arv olla piiratud.

Teisalt loodi digitaalsed videokaamerad selleks, et teha kvaliteetseid videoid ergonoomselt. autofookus toimib kiiresti ja töökindlalt. video salvestamiseks mõeldud pildistabilisaator vähendab tõhusalt kaamera kasutaja käte värisemisest tekkivat värinat. Te ei pea objektiivi vahetama, sest suumiobjektiiv katab laia ala alates videonurgast kuni telefotoni. vajadusel saab suure LCd-ekraani pöörata filmitava isiku poole.

Tänu välkmälu levikule on muutnud videokaamerad väiksemaks, kergemaks ja vastupidavamaks. videovõtteid saab kiiresti kopeerida välkmälust arvuti mälukaardile. Uue LeGria videokaamera funktsioonid, nt režiimid dual Shot ja video Snapshot muudavad kaamera kasutamise lihtsamaks kui kunagi varem. LeGria sarjas on ka nõudlikule kasutajale mõeldud kaamerad, millel on lai valik juhtelemente.

suurendatakse seda teleris 1920-pikslise laiuseni. Kõik selles raamatus tutvustatavad kõrglahutu-

sega videokaamerad toodavad 1920 x 1080 täis-Hd-videoid.

Välkmälu kasutamine on kasvanudvarasemad videokaamerad salvestasid videoklipid kas lindile, dvd-plaadile või kaamera kõvakettale. Sellised videokaamerad on endiselt müügil, kuid lõviosa uusi kaameraid kasutab välkmälu, mis või-maldab toota väikseid, kergeid ja vastupidavaid kaameraid.

välkmäluga LeGria kaamerad ühilduvad Sd- ja SdHC-mälukaartidega.

Canon LeGria sarjas on ka niinimetatud dual Flashi kaamerad, mis võimaldavad kasutada lisaks Sd- ja SdHC-mälukaartidele kaamera sisevälkmälu. Canon LeGria kaamerasarja tutvustatakse lähemalt leheküljel 10–11.

digitaalsete videokaamerate abil on lihtne sal-vestada elu olulisi hetki. Teie lapse arengu etapid, sünnipäevad, pulmad ja muud peresündmused, puhkuse tipphetked, lemmikloomad, pereliikmete hobid – kõiki neid momente on lihtne salvestada ja koduarvutis, dvd-l või Blu-ray-plaadil säilitada. Samuti saab neid interneti kaudu jagada kogu maa-ilmaga.

Standard- ja kõrglahutusvideokaamera ostjatel on nüüd rohkem võimalusi kui kunagi varem. Kaamerad on algajale lihtsalt kasutatavad, kõrglahutusega mudelid, millel on

täiustatud funktsioonid, ja professionaalsele kasu-tajale mõeldud kaamerad.

Tänapäeval kasutatakse kõigis videokaamerates digitaaltehnoloogiat. videokaamerad jagatakse Sd-mudeliteks, mis salvestavad standardlahutusega videoid, ja Hd- ehk kõrglahutusega mudeliteks.

Sd (standardlahutus) tähendab traditsioonilist resolutsiooni (720 x 576 pikslit). See on piisav nii tavalisele telerile kui ka internetis.

Hd on lühend sõnast high definition e kõrgla-hutus. Kõrglahutusega videokaameratega loodav resolutsioon on kas 1920 x 1080 või 1440 x 1080 pikslit. Kui pilt salvestatakse 1440 piksli laiusena,

digivideo paljud

võimalusedTavaliselt on uue videokaamera

ostmisel kindel põhjus – vana kaamera on ajast ja arust või te

soovite teha eesseisvast üritusest võimalikult hea kvaliteediga

videosalvestist.

Lapse sünd, sünnipäev, lapse pulmapidu, lapselapse esimesed sammud. elavad mälestused puhkusest või pere igapäevatoimetustest. mängiv lemmikloom. milline näeb teie golfilöök välja aeglustusena?


Täiskõrglahutus, st 1920 x 1080 piksline resolutsioon loob suurel Hd-teleril selgelt teravama pildi kui tavalisel 720 x 576 pikslise resolutsiooniga venitatud digivideol. pildid on palju detailirohkemad. alljärgnevalt kirjeldatakse Hd- ja Sd-videokaamera pildi erinevusi Hd-teleril.

HD-valmidusTermin, mis tähendab seadme kõrglahutusvalmidust. Terminit kasutatakse üldiselt seoses teleriga, kus see tähendab 1366 x 768 pikslilist resolutsiooni. Hd-valmidusega telerite puhul tuleb Hd-videokaamera resolutsiooni vähendada.

AVCHDadvanced video Coding High definition kasutab mpeG-4/H.264 kodeeringut ning on spetsiaalselt Hd-video jaoks välja töötatud salvestusmeetod, mida kasutatakse video salvestamiseks välkmällu, dvd-plaadile või kõvakettale.

MPEG-4 Uus video- ja helikompressiooni standard, mis saavutab tõhusama kompressioonisuhte kui varasema mpeG-2 standardiga. välkmälu, kõvaketta ja dvd-ga videokaamerates kasutatav avCHd-vorming põhineb mpeG-4 standardil.

Canon LeGria sarjas on nii standardlahutusega (Sd) kui ka kõrglahutusega (Hd) videokaamerad. Üks kesksemaid küsimusi digitaalse videokaamera ostmisel on see, kas traditsioonilisest videokaamerast piisab või on vaja kõrglahutusega kaamerat.

Standard- või kõrglahutus?

SDStandardlahutus, traditsiooniline digivideo resolutsiooniga 720 x 576 pikslit. (Lühendit Sd kasutatakse ka seoses Sd- ja SdHC-mälukaartidega.)

HDKõrglahutusega video. Kõrglahutusega videokaameratega loodav resolutsioon on kas 1440 x 1080 või 1920 x 1080 pikslit.

Täis-HDTäiskõrglahutust (1920 x 1080 piksilt) kasutatakse kõrgeima kvaliteediga kõrglahutusega telerites ja täis-Hd-videokaamerates.

Kõigi LeGria kaameratega on võimalik saada kva-liteetseid pilte, kuid kõrglahutusega kaameratel on detailid veelgi teravamad. erinevus ei pruugi olla märgatav veebivideotes ega tavalises teleris, kuid kõrglahutusega teleris on erinevus selgelt näha. Hd-pildi resolutsioon on kuni viis korda kõrgem kui Sd-videol. Kõrglahutusega videos avalduvad väikesed detailid hoopis teisiti kui tavalises videos. Hd-kaamerate hind on veidi kõrgem kui Sd-kaame-ratel. Kui kavatsete kasutada videokaamerat harva ega soovi osta Hd-telerit, on mõttekam muretseda endale Sd-videokaamera.

Kõrglahutusega

video töötlemine

nõuab rohkelt mälu

arvutivõimsust.

Hiilgavad pildid kõrglahutusega kaameragaKõrglahutusega kaamerad võimaldavad luua kõrge kvaliteediga täpseid videoid. inimeste ilmed ja muud väikesed detailid on videolt selgelt näha. Kui teil juba on Hd-teler ning kõrglahutusega kaamera hind pole takistus, on mõttekas osta Hd-videokaa-mera, mis võimaldab kasutada Hd-teleri potent-siaali täiel määral.

Hd-kvaliteediga telejaamu on vähe, kuid oma Hd-videokaameraga on lihtne luua kvaliteetset meelelahutust.

Hd-videokaamerad salvestavad videoid Hdv- või avCHd-tehnoloogia abil. Hdv-tehnoloogia, mis on turul kauem olnud, salvestab video lindile. Kaamerad, mis kasutavad salvestamiseks uuemat avCHd-meetodit, kasutavad video salvestamiseks sisevälkmälu, mälukaarti, kõvaketast või dvd-d.

Kui te soovite oma videoid arvutis redigeerida, on kasulik teada, et kõrglahutusega videote tööt-lemine nõuab rohkelt mälu ja arvutivõimsust. redi-geerimisest räägitakse uuesti selle raamatu lõpus.


Canon LeGria HF m Canon LeGria HF SSD HD HD HDCanon LeGria FS Canon LeGria HF r

Välkmäluga kaamerate eelised

+ Hea mälumaht ja lisamälu tekitamise võimalus mälukaartide abil

+ �Kerge ja väike kaamera, mille saab igale poole kaasa võtta

+ Kaamera käivitub kohe, kui vajutate toitenuppu

+ väike energiatarve

+ vastupidavad ja kahjustuskindlad mehaanilised osad

+ �videoid on sõpradega lihtne jagada

Tähelepanu

– välkmäluga kaamerad kasutavad avCHd salvestusmeetodit ning selliste materjalide sujuvaks töötlemiseks on vaja võimsat arvutit.

Järeldus

l �digitaalsed videokaamerad, mis salvestavad välkmällu, sobivad kasutajatele, kes soovivad osa saada tehnika viimasest sõnast, omada väikest kaamerat ning kasutada suurt mälumahtu. mälukaardile salvestatud klippe on lihtne sõprade ja perega jagada.

Uued digitaalsed videokaamerad kasutavad salvestamiseks välkmälu.

LeGria videokaamerate eelisteks on vastupidavus, väiksus ja

parandatud funktsioonid.

videokaamerate välkmälu saab kasutada kahel viisil. Sisemälu on püsimälu, mis on kaamerasse statsionaarselt paigaldatud ja alati kasutusvalmis. Lisaks sisemälule võib kasutada ka eraldi mälukaar- dil olevat välkmälu. dual Flash memory kaamerad kasutavad nii sisemälu kui ka mälukaarte.

Sisemälu suurus on üldiselt 8–64 gigabaiti. SdHC-mälukaartide maht on kuni 64 gigabaiti. 16-gigabai-dine mälu mahutab üle kahe tunni kõrglahutusega videot resolutsiooniga 1920 x 1080 pikslit.

Canon LeGria videokaamerad

välkmälu sobib hästi videote salvestamiseks. Lisaks väiksele energiakulule on välkmälul ka muid eeliseid. väike suurus võimaldab toota väikeseid ja kergeid kaameraid. videoid saab lihtsalt arvutisse kopeerida. välkmälu on ka väga vastupidav, sest sellel pole mehaanilisi osi. Seetõttu on välkmäluga kaamerad sobilikud ka kõige nõudlikumale kasu-tajale.

Suurepärane pildikvaliteet ja väike vorm Stiilsed ja kompaktsed kõrglahutusega videokaamerad LeGria HF m on rohkete funktsioonide ja nuppudega.

võite kasutada LeGria HF mi juhtimiseks nii nuppe kui ka 6,8 cm (2,7-tollise) diagonaaliga puuteekraani.

Täiustatud funktsioonid LeGria HF S-seeria tooted esindavad Canoni tavakasutajatele mõeldud kaameravaliku tippkvaliteeti: 8-megapiksline CmoS-sensor ja kvaliteetne optika loovad hiilgava kõrglahutusega pildi. Lisaks puuteekraanile ja pildiotsijale pakuvad LeGria HF S-seeria mudelid ka palju muid täiustatud funktsioone.

Algajatele ja põhilisteks videofunktsioonideksvideokaamerad LeGria FS on Canoni tootevalikus ühed väiksemad ja kergemad ning sobivad kasutamiseks näiteks perekaameratena. LeGria FS-seeria kaamerad pakuvad ka algajatele lihtsat ja taskukohast võimalust salvestada kvaliteetseid videoid, mille puhul pole vaja kõrglahutust.

Taskukohane kõrglahutusStiilne videokaamera LeGria HF r annab soodsa võimaluse teha algust kõrglahutusega videote salvestamisega.

Sarja LeGria HF r videokaamerad on kerged ja väikesed ning sobivad ideaalselt näiteks puhkusele kaasavõtmiseks.


eesmärk

Nupp PHOTONuppu kasutatakse fotode tegemiseks. Kui nupp pHoTo pooleldi alla vajutada, toimub automaatne teravustamine. Kui näete üht või mitut rohelist fookusraami, võite nupu pHoTo lõpuni alla vajutada ja kaamera salvestab foto mällu.

LCD-ekraandigitaalsetel videokaameratel on LCd-ekraan (vedelkristallekraan), mida saab kasutada nii kadreerimiseks kui ka seadistamiseks. LCd-ekraani suurus on tavaliselt 6,8–8,8 cm (2,7–3,5 tolli). ekraan on liigendiga ning seda saab soovi korral pöörata ka salvestatava objekti poole. Lisaks videote salvestamisele ja vaatamisele saab ekraanil liikuda ka menüüdes ja sätetes. mõnel LeGria kaameral on puuteekraan, mida juhitakse sõrmeotsa ja liikumisega.

ToitenuppSellest nupust saab kaamerat sisse ja välja lülitada.

Märgutuli SEES/VÄLJASToitenupu kõrval olev oN/oFF-indikaatortuli näitab, millises režiimis on kaamera. Kui kaamera on salvestusrežiimis ja salvestamiseks valmis või vaaterežiimis, on tuli roheline. ooterežiimis on tuli oranž. Kui toide on välja lülitatud, on tuli kustunud.

Nupp START/STOPSalvestamise alustamise nupp. See oluline nupp asub kaamera tagaküljel, kus seda saab hõlpsalt pöidlaga vajutada. Nupu STarT/STop kasutamist on soovitatav harjutada, et kaamera ei liiguks vajutamise ajal. Salvestamist on soovitatav alustada paar sekundit enne salvestatava tegevuse algust ja lõpetada paar sekundit pärast salvestatava tegevuse lõppu.

Töörežiimi valiku nuppLeGria kaameratel on salvestamiseks kaks töörežiimi: dual Shot ja manual. režiimis dual Shot kannab kaamera sätete eest ise hoolt ning fotosid saab teha videote vahel, vajutades nuppu pHoTo. manuaalrežiimis (m) saab kasutaja kaamera sätteid vabalt reguleerida, kuid videorežiimist fotorežiimi lülitumine nõuab fotorežiimi aktiveerimist enne nupu pHoTo vajutamist.

videokaameraga tutvumine Kaamera funktsioonide tundmine on eduka videograafia oluline osa. Kaamerat saab juhtida menüüde ja nuppude abil, mis asuvad kaamera korpuse eri osadel. Nuppude abil saate muuhulgas valida töörežiimi, käivitada ja seisata salvestamise, suumida, teha fotosid ja valida kaamera menüüst suvandeid. mõned nupud asuvad ekraani alumises osas ja on nähtavad ainult siis, kui ekraan on avatud.

Kohandatav nupp/ketas (CUSTOM)mõnel LeGria kaameral on programmeeritav nupp/ketas, millele saab määrata mõne sageli kasutatava funktsiooni. See võimaldab kiiret juurdepääsu kindlale funktsioonile, ilma et selleks oleks vaja menüüs liikuda.

SuuminuppSuuminupu abil saab muuta fookuskaugust ka võtte ajal. Liigne suumimine pole siiski soovitatav. Kui soovite vaadet laiendada, liigutage suumihooba W (lainurga) suunas. Kui soovite objektile lähemale suumida, liigutage suumihooba T (telefoto) suunas.

KaameramikrofonKaameral on integreeritud mikrofon, mille helinivood saab menüüs reguleerida.

Funktsioonid

ja seaded erinevad

sõltuvalt kaamera mudelist.

Soovitatav on oma

kaameramudeli juhend

läbi lugeda ja lugemise

ajal eri funktsioone

proovida.

Objektiivi kiirus Teine oluline näitaja on objektiivi valgusjõuli-sus, mida väljendatakse f-väärtusena ning mis on seotud konkreetse objektiivi suurima võimaliku avaga – mida väiksem number, seda ”kiirem” (val-gusjõulisem) on objektiiv.

Kui objektiivi kiirust väljendatakse kahe numbri abil (nt f 1.8–3.0),on väiksem number seotud objek-tiivi suumi laiema otsa kiirusega ja suurem number objektiivi pikema (suumi) otsa kiirusega.

Canoni HD-videoobjektiividvideokaamera objektiivid on valmistatud mitmest objektiivielemendist, läbi mille liigub valgus senso-rini ja tekitab objektist pildi. Kõrglahutusega (Hd) video nõuab kvaliteetset objektiivi ning Canoni kõrg-lahutusega mudelid kasutavad spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud Canoni Hd-videoobjektiive. osadel professionaalsetel videokaameratel on või-malik objektiivi vahetada, ent enamasti on kaameral fikseeritud suumobjektiiv, mida ei saa eemaldada.

Objektiivi fookuskaugusvideokaamera objektiivi fookuskaugust väljenda-takse tavaliselt nii kordustegurina kui ka millimeet-rites.

Näiteks videokaameral Canon LeGria HF S21 on 10-kordne optiline suum fookuskaugusega 6,4–64 mm. objektiiv loob kaamera 1/2,6-tollise CmoS-sensori abil sama vaatevälja nagu 43,5–435 mm suumiga objektiiv 35 mm SLr-süsteemil.


Sensor ja protsessor tagavad kõrge pildikvaliteedi ja kaamera kiire töö

SensorTeine peamine pildikvaliteeti mõjutav tegur on sensor, mis salvestab objektiivi kaudu edastatava pildi. Canon kasutab oma videokaamerates nii CCd- kui ka CmoS-sensoreid. Hd-laiatarbekaamerates olevad CmoS-sensorid salvestavad täis-Hd-pilti resolutsiooniga 1920 x 1080 pikslit.

ProtsessorKaamera sees on ka protsessor, mis mõjutab nii pildikvaliteeti kui ka kaamera funktsioone. Kõrglahutusega (Hd) salvestamine võtab kuni viis korda rohkem ruumi kui tavaline (Sd) video, seetõttu nõuab video töötlemine ja salvestamine kiiret ja võimsat protsessorit. Uusimad Canoni videokaamerad kasutavad diGiC dv iii protsessorit, mis töötleb kiiresti Hd-salvestamise käigus tekkivat hiiglaslikku andmevoogu. Lisaks video töötlemisele ja salvestamisele kannab diGiC dv iii protsessor hoolt värvide ja toonide täpse esitamise eest ning hoiab mürataseme madalal.

pilti tekitavad valguskiired liiguvad läbi objektiivi sensorini, seejärel töötleb neid protsessor ning lõpuks salvestatakse kujutis kaamera sisemällu.

Autofookusvideokaamera üks olulisemaid funktsioone on autofookus. Kõrglahutusega video esitab autofoo-kuse funktsioonile erilise väljakutse, sest fookuse-vead on nähtavamad kui kunagi varem.

Uued LeGria kaamerad kasutavad kiiret ja täpset autofookussüsteemi instant aF, mis regu-leerib teravust isegi siis, kui objekt liigub. Samuti saab kasutada režiimi Normal aF, mille võib valida lainurkkonverteri kasutamise ajal või siis, kui soovi-takse aeglasemalt reageerivat autofookust.

paljudel videokaameratel on ka käsitsi teravus-tamise võimalus, mida saab kasutada olukorda-des, kus autofookus pole piisavalt kiire või usaldus-väärne. autofookuse jaoks on keerulised näiteks olukorrad, kus filmitakse kiiresti liikuvaid või vähese kontrastsusega objekte. Samuti võivad kaame-rale väga lähedal olevad objektid autofookuse funktsiooni segadusse ajada. Seetõttu võib näiteks võrkaia taga olevate objektide filmimisel käsitsi teravustamisega parema tulemuse saavutada.

LeGria kaamerate automaatne näotuvastusfunktsioon muudab videote tegemise lihtsamaks, sest kaamera tuvastab automaatselt pildil olevad näod ning rakendab näo jaoks optimaalse fookuse ja muud sätted.

automaatne näotuvastus

videograafiat toetav tehnoloogiaLeGria videokaamerates kasutatav tehnoloogia tagab kvaliteetse pildi ja optimaalse töö igasugustes oludes. Täiustatud pildistabiliseerimissüsteemid aitavad vältida pildi värisemist kaamera käes hoidmise ajal ning automaatne teravustamine hoiab ka liikuva objekti fookuses.

Pildistabilisaatorpildistabilisaator kompenseerib kaamerat hoidvate käte värisemise ja liikumise, mis tekib video salves-tamise ajal ebatasase pinna tõttu.

pildistabilisaator on käsikaameraga filmides alati abiks, kuid statiivi kasutamisel on soovitatav see välja lülitada.

pildi stabiliseerimine on võimalik digitaalselt, piirates sensori salvestatavat kujutist, või optiliselt, kompenseerides kaamera liikumist objektiiviele-mentide liigutamise abil. digitaalne pildistabilisaa-tor on soodsam, kuid optiline pildistabilisaator on tõhusam ega halvenda pildikvaliteeti.

Canoni Hd-videokaamerad kasutavad spetsiaal- set pildistabilisaatorit, mis on mõeldud kõrglahu-tusega kasutamiseks ja ennetab nii pildi aeglast kui ka kiiret liikumist. Stabilisaatori sätteid saab muuta menüüs.

režiimis dynamic vähendab pildistabilisaator tugevaid vibratsioone (nt neid, mis tekivad kõndi-misel) ning on kõige tõhusam lainurga kasutamisel. režiimis Standard kompenseerib stabilisaator väik-sema vibratsiooni, näiteks käte vähese liikumise, kui operaator seisab paigal. Kasutage seda sätet siis, kui olete kinnitanud kaamera külge lainurk- või tele- fotokonverteri.

mõnel LeGria videokaameral on ka režiim powered iS, mis vähendab väga tõhusalt kaamera kasutaja seismise ajal tekkiva kätevärina. Kui seisate paigal ja salvestusobjekt on kaugel, ei tule lühi-keste võtete jaoks tingimata statiivi kasutada, sest powered iS on kõige tõhusam objektiivi pikas otsas. režiim powered iS aktiveeritakse, vajutades LCd-ekraani küljel olevat nuppu.


valge tasakaalu reguleerimine puuteekraani abil Kaamera sätteid saab reguleerida mitmel viisil FUNC. ja meNU suvandite abil. Üks olulistest parameetritest on valge tasakaal.

enamasti suudab kaamera valge tasakaalu automaatselt reguleerida, ent kui LCd-ekraanilt on näha, et kaamera hindab valgustingimusi valesti, tuleb kasutajal seda sätet reguleerida. valge tasakaalu viga on võimalik ära tunda näiteks selle järgi, et valgetel pindadel on märgatav kollane või pruunikas toon või pildi üldine toon tundub olevat vale.

Selles näites aktiveerime elektrivalguse jaoks mõeldud valge tasakaalu sätte. See on kasulik näiteks olukordades, kus videokaamera pilt on automaatse valge tasakaalu kasutamisel pruunikas.

Uus – puuteekraanvarem asus peaaegu kõigil digikaameratel osa juhtnuppe ekraani ääres. Nii sai kasutaja näiteks menüüdes liikuda ja neist suvandeid valida.

mõnel uuel LeGria mudelil on menüü-suvandite valimiseks puutetundlik ekraan. Juhtnupud ja menüüd muutuvad vastavalt kaamera töörežiimile, valikute tegemiseks tuleb sõrme ekraanil liigutada.

puuteekraani kasutamisel tehakse valikuid soovitud menüüelemendi puudutamisega. Libistades sõrme menüül või pildikataloogis, saate liikuda üles, alla, vasakule ja paremale. Selleks et ekraan reageeriks, peab sõrmevaju-tus olema piisavalt tugev.

avage paneel FUNC., vajutades kaamera ekraanil nuppu FUNC. (nupp on nähtav manuaalses videorežiimis). valge tasakaalu reguleerimiseks valige vajalik menüüelement, vajutades paneelil FUNC. valge tasakaalu nuppu White Balance.

menüüd ja põhisuvandidLeGria kaameraid saab juhtida kas nuppude abil või käsitsi menüüde FUNC ja meNU kaudu. režiimis dual Shot pole võimalik menüüdesse pääseda, sest kaamera valib kõik sätted kasutaja eest.

Paneel FUNC.paneelil FUNC. on kõige sagedamini kasutatavad salvestusfunktsioonid. Sellelt saate valida näiteks valge tasakaalu, teravustamismeetodi ja salvestusprogrammi. paneelilt FUNC. pääsete ka menüü meNU suvanditesse.

MENUvalides paneelilt FUNC. menüü meNU, avaneb sätete menüü. vahekaartide all olevate suvandite abil saate reguleerida näiteks suumikiirust ja videokvaliteeti ning määrata, millisele andmekandjale video ja fotod salvestatakse.

elektrivalguse sätte leiate teiselt menüülehelt, mis avaneb, kui liigutate sõrme ekraanil üles. Kui elektrivalguse sätte nupp ilmub nähtavale, saate funktsiooni aktiveerida nupule vajutamisega. valiku mõju on ekraanil kohe näha.

menüü sulgemiseks vajutage paremas ülanurgas olevat nuppu X.


menüüde

väljanägemine võib

sõltuvalt mudelist erineda.

Kaameraga tutvumise

ajal on soovitatav menüüd

hoolikalt läbi käia.

Samal ajal saate teha

kaamerasätetes soovitud

muudatusi.

Põimitud ja progressiivne videoTraditsiooniline video koosneb 50 põimitud kaadrist sekundis, mida tähistatakse 50i (i tuleb sõnast interlaced e põimitud). põimitud signaali moodustavad vaheldumisi asetsevad horisontaalsed paaritud ja paarisjooned.

Lisaks vaikesättele 50i on Canoni Hd-laiatarbekaameratel ka režiim 25p. Number 25 tähistab 25 täiskaadrit, mis salvestatakse ühe sekundi jooksul. Täht p tuleb sõnast progressive e progressiivne; kaadrid salvestatakse progressiivrežiimis tervikuna, mitte põimituna. Sellisel juhul võib pilt tunduda teravam, kuid liikumine võib olla järsem, nt kaasavedamise ajal.

LeGria kaameratega saab soovi korral lisada pildile täiendava kinoefekti, kasutades selleks režiimi Cinema; see muudab mh teravust, heledust ja värviedastust.

andmekandja valimine videoid ja fotosid saab salvestada kaamera sisemällu ja mälukaardile. Kui kaameral on sisemälu, salvestatakse videod sinna, kui kasutaja ei vali muud võimalust. andmekandja valitakse kaamera menüüst; video- ja fotorežiimi kohta saab teha eraldi valikuid.

Sisemälu võib kasutada salvestamiseks siis, kui soovite teisendada Hd-videod Sd-ks otse kaameras, nt internetti laadimiseks või dvdde kirjutamiseks. (mõned LeGria Hd kaamerad toetavad Hd-vormingust Sd-vormingusse teisendamise funktsiooni.)

Kui kaameral on sisemälu ja mälukaart, saab määrata ka andmekandja automaatse vahetuse. Selle funktsiooni abil jätkub video salvestamine ilma katkestuseta mälukaardil, kui sisemälu saab täis.

põhivalik: põimitud või progressiivne video?

videokvaliteedi valimineLeGria kaameral saab kasutaja muuhulgas valida salvestusrežiimi ja kasutatava andmekandja.

LeGria kaamerad võimaldavad kasutajal valida salvestusrežiimi, mis omakorda mõjutab salvestus-mahtu ja videosalvestise kvaliteeti.

Kõrglahutusega mudelitel saab parima pildikva-liteedi luua mXp- ja FXp-salvestusrežiimide abil, mis salvestavad täis-Hd-resolutsiooniga (1920 x 1080). Xp-, Sp- ja Lp-režiimides on resolutsioon veidi madalam (1440 x 1080 pikslit), kuid salvestusmahtu saab mXp- ja FXp-režiimis soovi korral kuni viis

Salvestusrežiimi juhtimine

1 avage ekraanil oleva nupu FUNC abil paneel FUNC. vajutage nuppu meNU ja valige keskmine vahekaart.

2 valige suvandi recording mode abil soovitud videokvaliteet. pärast valiku märkimist näitab kaamera järelejäänud salvestusaega.

3 menüü sulgemiseks vajutage nuppu X.

korda suurendada. Näiteks mahutab 16 GB mälu-kaart umbes poolteist tundi mXp-kvaliteedis kõrg-lahutusega videot. Samale kaardile saab salvestada üle 6 tunni Lp-kvaliteediga kõrglahutusega videot.

mXp-režiimis salvestatud videoid ei saa dvd-kir-jutaja dW-100 abil avCHd-plaadile kopeerida. mXp-režiimis salvestatud videod on soovitatav varun-dada arvuti ja kaameraga kaasas oleva rakenduse pixela imagemixer 3 Se abil.


Fotode tegemine videokaamera abildigitaalse videokaameraga tehtud fotode kvaliteet on 10 x 15 cm fotode jaoks piisavalt hea. Fotorežiimis saab videokaameraga LeGria HF S21 teha kuni 8-megapiksliseid fotosid, mis sobivad ka a4–a3-formaadis printimiseks. Fotorežiimis tehtud pildid salvestatakse kaamera mälus eraldi failidena.

isegi kui te pole eraldi fotosid teinud, saate neid teha hiljem arvutis videost. pildikvaliteet pole küll päris sama hea kui eraldi tehtud fotodel, mistõttu videokaadritest tehtud fotod sobivad kõige paremini näiteks internetti.

Suum aitab ka fotode tegemiseldigitaalsed videokaamerad sisaldavad suumobjektiivi, mis on kasulik ka fotode tegemisel. Ülalolevad fotod on tehtud samast kohast, kasutades maksimaalset lainurka ja telefotot.

Kasutage välku ainult vajaduse korral videokaamera sisseehitatud välgu abil saab halva valgusega oludes lähedalasuvast objektist paremaid pilte teha.

Kvaliteetseid fotosid on kõige lihtsam saada tava-lise digitaalse fotokaameraga, kuid fotode tegemise funktsioon on ka digitaalsetel videokaameratel.

Kuigi need ei sobi ilmselt plakatisuuruste fotode tegemiseks, saate piisava valgusega pildistades siiski head 10 x 15 cm fotod.

LeGria sarja kaameratel on võrreldes vane-mate mudelitega suurem sensor, parem optika ja tõhusam pildistabilisaator.

Puhkuse ajal piisab videokaamerast täielikult.Kuigi videokaamera fotofunktsioon ei pruugi sobida igapäevaseks kasutamiseks, ei jää olulised fotod siiski pelgalt sellepärast tegemata, et fotoapa-

raati parasjagu kaasas ei ole. Näiteks saate puhku-sereisile kaasa võtta ainult ühe kaamera – videokaa-mera, mis teeb ka fotosid.

Fotode suurus on eri kaameratel 1–8 megapikslit. Fotosid saab salvestada kaamera sisemällu ja mälu-kaardile. Fotode salvestamisel mälukaardile saate neid lihtsalt välja trükkida, ka oma reisi sihtpunkti kohalikus fotopoes.

Fotode printimiseks kodus pole isegi arvutit vaja. Fotosid saab printida otse LeGria videokaamerast; kaamera ja printer ühendatakse USB-kaabli abil ning printimist juhitakse kaamerast. printer peab toetama pictBridge’i standardit.

Fotode tegemine videokaamera abildigitaalse videokaameraga saab teha ka fotosid. videokaameraga tehtud fotod ei pruugi kvaliteedi poolest konkureerida fotoaparaadiga tehtud fotodega, kuid need sobivad siiski mälestuseks ja internetis kasutamiseks.


veealune

Mäluseadmedenamikul uutest videokaameratest on tänapäeval sisemine välkmälu, kuid on ka kõvakettapõhiseid kaameraid, mis salvestavad videomaterjali videokaamera sees olevale kõvakettale. muude videokaameramudelite kasutajad peavad hankima oma kaamera jaoks vajaliku hulga mäluseadmeid, näiteks mälukaarte, minidv-linte või dvdsid.

isegi kui välkmälu kasutaval kaameral on sisemälu, saab täiendava andmekandjana kasutada Sd-kaarti või võimsamat SdHC- või SdXC-kaarti. mälukaartide kirjutamiskiirus on jagatud klassidesse: 2. klassi kaartide kirjutamiskiirus on 2 mB/s (16 mbit/s), 4. klassi kaartidel 4 mB/s (32 mbit/s), 6. klassi kaartidel 6 mB/s (48 mbit/s) ja 10. klassi kaartidel 80 mbit/s (10 mB/s). Täis-Hd-videote salvestamiseks on vaja vähemalt 4. klassi SdHC-mälukaarte.

mälukaardid on väga vastupidavad, kui nendega õigesti ümber käia. Kaardiliidese kontakte pole soovitatav puudutada ning kaarte ei tohi painutada. mälukaardid tuleb panna mälukaardipilusse õigesti – kaarti ei tohi jõuga lükata, kui see ei lähe sisse. mälukaardi saab kaardipilust välja võtta järgmiselt: vajutage kaart õrnalt sisse ning see hüppab seejärel välja.

MikrofonNagu varem öeldud, on kõigil videokaameratel integreeritud mikrofon. See salvestab enamasti mõne meetri kaugusel asuva inimese hääle või sündmuse üldheli.

Kui soovite mikrofoni paremini suunata või kui teil on salvestatavale helile kõrgemad nõudmised, tuleks osta eraldi mikrofon. Kaamera peal olevale tarvikutallale saab paigaldada mõningaid väliseid mikrofone (nt Canoni suunatavad stereomikrofonid dm-50 ja dm-100 ning ruumilise heli mikrofon Sm-v1).

välise mikrofoni saab 3,5 mm pistiku abil ühendada ka paljude laiatarbekaamerate mikrofonipessa. mikrofonil peab sellisel juhul olema oma toiteallikas.

StatiivKui soovite kaamerat intensiivselt kasutada või pikki videoid salvestada, tuleks kindlasti hankida statiiv. Lisaks sellele, et statiiv peab olema stabiilne, peaks selle pea võimaldama kerget ja sujuvat liigutamist.

Veealune videoCanoni tarvikute hulgas on kaks veekindlat ümbrist (Wp-v1 ja Wp-v2), mille abil saab mõnda LeGria videokaamerat kasutada turvaliselt niiskuse ja lume käes ning vee all salvestamiseks kuni 40 meetri sügavusel. valge tasakaalu saab hõlpsalt parandada kaameras oleva veealuse video režiimi abil.

videokaamera lisatarvikud

videokaamera ostja saab kaasa hea tarvikukomplekti. peale

nende on aga saadaval terve hulk muid tarvikuid, mida võite

oma kaamerale muretseda.

Videolambidenamikul LeGria videokaameratest on sisseehitatud minivideolambid, mis annavad halva valgusega oludes lisavalgust. eraldi videolambid on sisetingimustes ja öösel salvestamise korral täiendavaks abiks. Need aitavad halbades valgustingimustes värve ja detaile välja tuua. videolamp saab energiat kas oma patareist või tarvikutalla kaudu kaamera akust. Canoni tarvikuvalikusse kuulub mitu videolampi.

Akuddigitaalsed videokaamerad kasutavad tavaliselt liitiumioonakusid. enamasti kinnitatakse aku kaamera tagaküljele ning seda laetakse toitekaabli kaudu, mis ühendatakse kaamera külge.

Täislaetud aku peab salvestamisel vastu umbes ühe tunni; rohke salvestamise korral tuleks kindlasti hankida vähemalt üks lisaaku. Lisaks tavalistele akudele saab paljude videokaameratega kasutada võimsaid akusid, mis peavad kauem vastu. aku tühjenemise eest hoiatab uutel videokaameratel olev funktsioon, mis peab järelejäänud akuvõimsuse üle arvet kas minutites või protsentides.

Ümbris Kui peate kaamerat ja selle tarvikuid ühest kohast teise transportima, on soovitatav muretseda sobiv kaamerakott või -ümbris. Näiteks sobib hästi Canoni tootevalikusse kuuluv pehme kandekott SC-2000, milles on palju ruumi lisatarvikutele.


2 video salvestamise põhitõedSelles osas käsitleme tegureid, mille abil on võimalik parandada videote kvaliteeti. Teemade hulgas on kadreerimine, pildi piiramine, stabiilne salvestamine ja valgustingimused.


Funktsiooni video Snapshot aktiveerimisel nupuga video SNap ilmub LCd-ekraanile sinine raam.

Kui seejärel vajutada nuppu STarT/STop, salvestab kaamera neljasekundilise klipi ja naaseb selle lõppedes ooterežiimi. Kui olete järgmise kaadri salvestamiseks valmis, vajutage uuesti nuppu STarT/STop.

Lihtne videokollaaž

dual Shot ja video Snapshot

– lihtne alustada!Canoni LeGria videokaameratega on video salvestamine väga lihtne.

režiim dual Shot võimaldab teha nii videoid kui ka fotosid. Funktsioon video Snapshot võimaldab salvestada lühikesi

klippe, millest on väga lihtne teha muljetavaldav film.

Funktsioon video Snapshot (videokollaaž) või-maldab hõlpsalt salvestada filme, kus üksikud kaadrid on vaid mõne sekundi pikkused. Selle funktsiooni kasutamisel salvestab kaamera paari sekundi pikkuse klipi iga kord, kui kasu-taja vajutab nuppu STarT/STop. päeva jooksul salvestatud klippidest saab hõlpsalt tempoka videoesitluse luua – selleks tuleb klipid pai-gutada mälukaardil esitusloendisse, kust neid saab otse mängida.

Topeltvõterežiimis dual Shot juhib videokaamera peaaegu kõike – kasutajal tuleb vaid kaamera objektile suunata ja kadreerida. Kasutaja saab soovi korral valida ka mälu, mida videoklippide ja fotode salves-tamiseks kasutada.

automaatsed funktsioonid tuvastavad objekti omadused ning tausta- ja valgustingimused, millest lähtuvalt määratakse fookus, säri ja muud videot mõjutavad põhisätted. režiimis Smart auto valivad LeGria kaamerad 31 stseenitüübi hulgast kõige sobivama (nt paigalseisvad inimesed, liikuvad ini-mesed, maastik või lähedal asuvad objektid).

Salvestamise alustamiseks vajutage nuppu STarT/STop ja salvestamise peatamiseks vajutage sama nuppu uuesti.

Kui soovite teha fotosid, vajutage esmalt nupp pHoTo pooleldi alla, et automaatselt teravustada. Kui ekraanile kuvatakse üks või mitu teravustamis-raami, vajutage nupp pHoTo lõpuni alla. Kaamera teeb foto ja salvestab selle eraldi pildifailina mällu.

Videoklipi pikkusLeGria videokaamerate videokollaaži üksikute klippide vaikepikkus on 4 sekundit, kuid seda saab muuta vahemikus 2 kuni 8 sekundit.

režiimis

video Snapshot saab

videote loomuliku taustaheli

otse kaameras muusikaga

asendada.

Lisaks kaameras olevale

muusikale saate ühendada

kaameraga mp3-mängija ja

kasutada taustamuusikana

oma lemmiklaule.

video Snapshot (videokollaaž)


Kui soovite

kasutada suumifunktsiooni

salvestamise ajal, ärge alustage

suumimist kohe võtte alguses.

Kõigepealt filmige objekti

mõni sekund ning seejärel

alustage suumimist;

toimige samal põhimõttel

pärast suumimise

lõpetamist.

optiline või digitaalne suum

?

Lainurk- ja telekonverteridLaiatarbekaameratel ei saa objektiivi vahetada. mõned kaamerad võimaldavad siiski fookuskaugust muuta lainurk- või telekonverteri abil, mis kinnitatakse objektiivi ette.

Lainurkkonverter on kasulik näiteks siseruumides, samuti maastiku- ja arhitektuurivõtete tegemisel, sest kaadrisse on võimalik mahutada hoopis suurem ala. Näiteks videokaamera Canon LeGria HF S21 harilik lainurga säte on 43,5 mm (35 mm ekvivalent).

Optiline ja digitaalne suum Lisaks objektiivi pakutavale optilisele suumile mainitakse videokaamerate reklaamides sageli digitaalset suumi, mis põhineb pildi kärpimisel. digitaalne suum saavutatakse tavaliselt pildi keskosa suurendamisel interpolatsiooni abil, mille käigus väheneb pildikvaliteet seda rohkem, mida suurem on suumisuhe.

videokaamerad pakuvad kuni 2000x digitaalset suumi – seda on tore proovida, kuid tavaliselt on pildikvaliteedi huvides parem jääda optilise suumi juurde. Canoni Sd-videokaamerad võimaldavad kasutada ka täiustatud suumifunktsiooni (advanced Zoom), mis kasutab sensori kõrglahutust. Selle kasutamisel ei vähene pildikvaliteet selliselt nagu tavalise digitaalse suumiga.

Suumobjektiiviga kaugustessevideokaamera suumobjektiivi abil on võimalik saa-vutada tõeliselt lai pildiala. Siin olevad pildid on tehtud kaameraga Canon LeGria HF S 21 samast kohast. Ülemisel pildil on kasutatud lainurka ja alu-misel pildil telefoto sätet.

Äärmuslikes olukordades ei ole see piisav, kuid kui kinnitada objektiivi ette Canoni lainurkkonverter Wd-H58 (suurendusteguriga 0,7), annab see tulemuseks tõelise lainurga (35 mm ekvivalent 30,45 mm).

Canoni telekonverter TL-H58 suurendab teisalt fookuskaugust teguriga 1,5, tuues kaugelasuvad objektid lähemale. Telekonverter on praktiline spordi- ja loodusfotode tegemisel.

Peale ja maha suumiminepeale suumimine suurendab fookuskaugust, muutes pildil oleva objekti suuremaks. See sobib näiteks detailide esiletoomiseks. maha suumimine vähendab fookuskaugust ja toob nähtavale objekti ümbruse. maha suumimine algab tavaliselt suurest plaanist, kus objekt on selgelt nähtav. maha suumimist võib kasutada näiteks videomontaaži viimase pildina, et maastik üldplaanis välja tuua.

Kasutage suumi mõõdukalt

pildi kadreerimiseks tuleb liigutada kaamerat või kasutada suumi.

Kõigil laiatarbekaameratel on suumobjektiiv, mis võimaldab objektiivi fookuskaugust muutes kiiresti kaadri paigutust muuta. Suumimisel muutub näili-selt objektide vaheline kaugus: lainurgaga tundu-vad objektidevahelised kaugused suuremad kui objektiivi pikas otsas.

Suumifunktsioon on väga praktiline, sest selle abil saab kaugemal asuvatest objektidest kiiresti lähivõtteid teha.

Suumi liigset kasutamist tuleks siiski vältida, sest pidev suumimine teeb video rahutuks. profes-sionaalsed kasutajad suumivad tavaliselt kaadrite vahel – see on kasulik nipp ka amatööridele.

Laiatarbekaamerates juhitakse suumi suumi-hoova abil. pilti saab laiendada, liigutades suumi-hooba lainurga (W) suunas. Kitsama ja objektile lähema kaadri saamiseks liigutage suumihooba telefoto (T) suunas.

aeglaseks suumiseks vajutage hooba õrnalt, kii-remini suumimiseks tugevamalt. Suumi kiirust saab muuta menüüs. m

aha suumim

ine peal

e su

umim

ine


panoraamimisel

peab liikumine olema sujuv

ja mõõdukas: ei liiga laia

ulatusega ega liiga kiire.

Statiivi kasutamine

aitab kaamera liikumist

ühtlustada.

panoraamimine ja kallutamine Kaadreid saab hõlpsalt elavdada, kui kaamerat läbimõeldud viisil liigutada. Kaamerat võib liigutada horisontaalselt või vertikaalselt, et tekitada panoraam, või vedada pilti liikuva objektiga kaasa.

Kallutaminevertikaalsel panoraamimisel kallu-tage kaamerat suunaga ülevalt alla või vastupidi. Kaamerat on vaja kallu-tada näiteks kõrghoonete filmimisel. Kaldenurk võib olla kuni 90 kraadi.

Nagu horisontaalse panoraami puhul, on ka kallutamisel mõtte-kas kaamerat kaadri alguses ja lõpus mõni sekund paigal hoida. Kalluta-mise alustamisel ja lõpetamisel tuleks kaamera liikumist järk-järgult aeglus-tada.

panoraamimine panoraamimine tähendab kaamera horisontaalset liigutamist paremalt vasakule või vastupidi.

Kui jälgite panoraamimise ajal liikuvat objekti, on võimalik vaataja tähelepanu objektile suunata, kuna taust muutub häguseks. Liikuva objekti jälgi-misel on hea komponeerida pilt selliselt, et liikumise suunas on rohkem ekraaniruumi.

panoraamida saab statiivipea hooba liigutades või oma keha pöörates. Keha pööramine on soo-vitatav eelnevalt läbi mõelda, et panoraamimine oleks algusest lõpuni sujuv.

panoraamimine toimib kõige paremini vede-likpeaga statiivi kasutamisel. Statiivi kasutami-sel tuleks pildistabilisaator panoraamimise ajaks välja lülitada, et vältida videos asjatuid nõksatusi.

Kui panoraamite kaamerat käes hoides, on mõtte-kas kasutada pildistabilisaatori režiimi dynamic või Standard.

panoraamida tuleks alati aeglaselt. Kui soovite, et pilt oleks stabiilne, proovige panoraamimise ajal mitte filmida liiga laia nurgaga. eelkõige käsikaa-meraga filmimisel on panoraamimine efektsem, kui kaamerat pööratakse umbes 30 kraadi võtte kohta. objektiivi lainurksätte kasutamine aitab paremini panoraamida.

panoraamimisel on soovitatav hoida kaamerat enne ja pärast panoraamimist mõni sekund paigal. alustamisel ja lõpetamisel on mõttekas kaamera lii-kumist aeglustada.


3 41 2

mõelge juba

ette valmis,

millist lugu ja kellele

te soovite rääkida.

See muudab salvestamise

palju lihtsamaks.

Ka valmisvideo on

sellisel juhul palju parem.

videokaamera ühendamisel arvutiga saate klippe töödelda ja monteerida, et oma video kokku panna.

Canoni välkmäluga LeGria videokaamerad ja kõvakettaga kaamerad on varustatud tark-varaga piXeLa imagemixer. Selle lihtsalt kasu-tatava rakenduse abil saate klipid kaamerast arvutisse kopeerida ning neist valmis videod monteerida, lisades ka pealkirju, eriefekte ja muusikat.

pärast videote töötlemist saate neid jagada sõprade ja terve maailmaga. videoid saab sal-vestada dvd-plaadile, mida on dvd-mängijas ja arvutis lihtne mängida, või laadida videote jagamiseks mõeldud veebilehtedele, nagu YouTube, vimeo ja Flickr. Kõike seda on võima-lik teha piXeLa tarkvaraga imagemixer.

Töötlemine avaldamine

digivideo töövoog

Uute digitaalsete videokaameratega on võimalik luua kvaliteetseid

koduvideoid, mida saab jagada pere ja sõpradega või interneti kaudu

koguni terve maailmaga. Kvaliteetsete videote loomiseks

tuleb arvestada digivideo töövoo nelja komponendiga:

ettevalmistus, salvestamine, töötlemine ja avaldamine.

videotöövoo keskmes on video salvesta-mine. paljud algajad suunavad kaamera liht-salt objekti poole, alustavad salvestamist ja püüavad tekitada pildi liikumist, kasutades pidevalt suumi. Tihtipeale on lõpptulemuseks pikk klipp, kus kaamera lihtsalt liigub ruumis ühelt inimeselt teisele. Kui soovite teha kvali-teetseid videoid, tuleks mõelda teisiti.

Kõigepealt on tavaliselt parem teha lühe-maid klippe, mis tuleks salvestada eri nurkade alt. Samuti tuleks teha nii üld-, kesk- kui ka suures plaanis võtteid – kuid kasutage suumi säästlikult ning peamiselt kaadrite vahel. Lõpuks peaks teil olema monteetimiseks pii-savalt materjali. Ärge unustage salvestada ka klippe, mida saab kasutada video algus- või lõpukaadritena.

Kaadrite vahel vaadake salvestatud klippe kaamera LCd-ekraanilt, et kontrollida nende kvaliteeti. Hiljem võite ühendada kaamera teleriga ja vaadata, kuidas klipid teleriekraanil paistavad.

ettevalmistus Salvestamine

Hea ettevalmistus on eduka võtte võtmetegur. Kui lähete video tegemiseks kodust eemale, tuleks kõik vajalikud asjad alati kaasa võtta.

Kas olete kaasa võtnud ühe või mitu varu- akut ja kas kõik akud on täis laetud? Keegi ei soovi, et aku saaks tühjaks näiteks keset pul-matseremooniat! Kui palju mälukaarte, linte või dvdsid on vaja, et kõik salvestatud saaks? Kas teil on vaja statiivi või filmite käsikaame-raga?

Samuti on mõttekas kirjutada üles kõik või-malikud kaadrid, mida soovite salvestada.


vahelduvad kaadrid

ja lühikesed klipid hoiavad

vaataja tähelepanu märgatavalt

paremini kui üks pikk salvestis

samast kohast.

Kaadrite vahel saab suumi

abil kiiresti kompositsiooni

muuta.

DetailplaanSee on efektne ja lähedalt tehtud võte, mis võimal-dab esile tõsta loo jaoks olulisi elemente. portreede puhul kasutatakse detailplaani harva: sellisel puhul on nähtav ainult nägu või näo osa (näiteks kulmu-tõste või sõrmede liigutamine). detailplaani saab kasutada meeleolu loomiseks, kuid seda ei tasu liiga palju kasutada.

Lähivõtevõte, kus kaadris on objekti pea, kael ja võib-olla ka õlad. Lähivõttes on objekt kaadri keskel ning objekti ilmed ja tunded antakse selgelt edasi. Suurt plaani kasutatakse palju näiteks intervjuude jaoks. Taust on võrdlemisi ebaoluline.

Keskplaanobjektile keskenduv võte, kus on näha ühe, kahe või maksimaalselt kolme inimese pea ja ülakeha. Kesk-plaani, kus objekti ilme on juba rohkem näha, võib kasutada näiteks vestlus- ja intervjuuolukordades.

Kesk-üldplaanFilmides on see kõige sagedamini kasutatav neut-raalne pildisuurus, kus ümbruse tähtsus on väiksem kui üldvaates. Kui objekt seisab, on teda näha umbes vöökohast ning tema ilme on juba märgatav.

Üldplaanvõte, kus põhiobjekt mahub täielikult kaadrisse. objekti taga asuv maastik või ümbrus on samuti selgelt näha. Üldplaani saab komponeerida kitsa-malt ja laiemalt, kuid oluline on et objekti kohale jääks veidi ruumi. Jalgade alla pole tingimata vajalik ruumi jätta.

Üldplaanist suure plaanini Kuigi võtte ajal tuleks vältida liigset

suumimist, sisaldavad muljetavaldavad filmid ja videod alati eri viisil

komponeeritud ja eri kaugustelt tehtud kaadreid. Selles tabelis kirjeldatakse

plaane ja rakursse.

Lai võteKõige sagedamini tehakse lainurgale seatud suumobjektiiviga võtteid ürituse toimumispai-gast või võttekohast. Laivõttel nähtavad inime-sed on üldiselt näha üksnes maastiku osana. Laia võtet võib kasutada videosalvestise algus- ja lõpukaadritena.

videoesitused, kus kasutatakse mitmesugu-seid plaane ja eri pikkusega kaadreid, hoiavad vaataja tähelepanu märgatavalt paremini üleval kui sama koha pikk salvestamine.

Kui soovite videoklippe pärast arvutis mon-teerida, tehke ümbruskonnast, üksikasjadest ja sündmusel viibivatest inimestest mitme-suguseid võtteid. Ärge unustage salvestada kaadreid, mis sobivad video algusse ja lõppu. avavõte võib olla näiteks üldine pilt, mis kujutab ürituse keskkonda, lõpuvõte võib olla suurenduskaader või poollähivõte.


võttenurga ja asukoha muutmine tasub end äraeri plaanides ja rakurssidest tehtud võtted lisavad loole meeleolu ja dramaatilisust.

Ka koduvideod tulevad palju köitvamad, kui filmija ei unusta muuta plaane, võttenurka ja kaamera asu-kohta.

Kui soovite

videot hiljem monteerida,

filmige eri rakurssidest.

Salvestage ümbruskonnast,

inimestest ja sündmuse üksikasjadest

piisaval hulgal kaadreid.

püüdke teha lühikesi klippe ja ärge

unustage salvestada filmi algus- ja

lõpukaadreid.

Ühelt kaadrilt teisele ülemineku

võimaldamiseks on mõttekas

alustada ja lõpetada iga

võte 3–5 sekundi

lisamaterjaliga.

altaltpoolt filmitav isik tundub sageli tugeva, võimsa ja enesekindlana.

Ülevalt Ülevalt filmimist võib muuhulgas kasutada ürituse mõõtmete rõhutamiseks või üldpildi mulje loomiseks. Kui kaamera on objekti kohal, paistab objekt sageli väiksena. Suures plaanis võib objekt tunduda isegi nõrga ja alandlikuna. Kui kaamera asub objektist oluliselt kõrgemal (nt rõdul või rahvahulga kohale tõstetud käes), on mulje sageli neutraalsem.

Silmade kõrgusel inimestest tehakse lähivõtteid kõige sagedamini silmade kõrguselt – kas objekti silmade kõrguselt või veidi kõrgemalt.

Neutraalse mulje saavutamiseks peab filmija langetama kaamera objekti silmade kõrgusele, ka laste ja istuvate täiskasvanute filmimisel.


Käerihma kasutamineKäerihma on soovitatav kasutada alati, kui hoiate kaamerat filmimise ajal käes. reguleerige käerihma selliselt, et nimetissõrm ulatub suumi juhtelemendini ja pöial STarT/STop-nupuni. vasaku käega saab kaamerat toetada kas altpoolt või LCd-ekraani küljelt.

Seiske kindlaltSalvestaja asend mõjutab märgatavalt salvestise ühtlust. Kui salvestate seistes, siis hoidke jalgu kergelt harkis ning seiske stabiilsel pinnal.

Leidke tugipunktpüsti filmides võite toetuda näiteks vastu seina, uksepiita või sammast – leidke midagi kõva ja stabiilset. Kui välist tuge pole, saab filmimisasendit stabiliseerida, toetades küünarnukid filmimise ajaks rinnale. Kui filmite istudes, saate toetada käed näiteks vastu tooli seljatuge.

pildistabilisaatori kasutamineNagu eelnevalt mainitud, püüab LeGria kaamera optiline stabiliseerimissüsteem kompenseerida kaamera värisemist, mis tekib nii aeglastest kui ka kiiretest liigutustest.

Stabilisaatori sätted ja funktsioonid erinevad sõltuvalt videokaamerast, mistõttu oma mudeli kasutusjuhendit tasub tähelepanelikult lugeda. Stabilisaatori saab välja lülitada, kuid see on soovitatav ainult statiivi kasutamisel.

mõned kasutajad lülitavad stabilisaatori välja näiteks panoraamimise ajal. Üldiselt on soovitatav testida stabilisaatori tööd kõigepealt režiimis Standard või dynamic ning lülitada stabilisaator välja ainult siis, kui testvõtetel on näha stabilisaatorist tulenevaid nõksatusi või muid pildivigu.

Hankige statiiv ja muutke filmimisasend täiuslikuks LeGria videokaamerad on kerged ja väiksed. Seetõttu on oluline õppida neid filmimise ajal toetama.

Suureks abiks on statiivvideo salvestamisel on soovitatav kasutada võima-lusel statiivi. Statiiv on eriti kasulik pikkade võtete salvestamisel ja suumiobjektiivi laia teleskoopvahe-miku kasutamisel.

isegi monostatiivi või ühejalgse tugiposti kasu-tamine aitab kaamerat stabiliseerida; aktiivsel sal-vestajal on soovitatav hankida endale videoalus või kolmejalgne statiiv.

Statiivi kõrgus peab olema reguleeritav ja statiivil peab olema ühtlaseks kinnitamiseks videopea. Sta-tiivi ja videopea võib osta ühe tervikseadmena või eraldi.

vedelikuga niisutatud videopea aitab filmijal lii-gutada kaamerat õrnalt ja stabiilselt, nii et näiteks panoraamimine toimub sujuvalt. Kvaliteetse video-pea kõige tähtsam omadus on sujuv liikumine ning liikumise märkamatu algus ja lõpp.


pildistabilisaator

on käsikaameraga

filmimisel

alati praktiline.

StseenirežiimidLeGria videokaameratel on olemas eri stseenirežiimid kindlate võtteolukordade jaoks. Stseenirežiimide hulgas on näiteks: portrait (portree), Sports (sport), Night Scene (öövõte), Snow (lumi), Beach (rand), Sunset (päikeseloo-jang), Low Light (vähene valgus), Spotlight (prožektor) ja Fireworks (ilutulestik).

iga stseenirežiim on vastava olukorra jaoks ette val-mistatud – näiteks režiimis portrait (portree) kasutatakse rohkem suurt ava ja pehmendatakse objekti tausta. režiimides Snow (lumi) ja Beach (rand) püütakse vältida ereda keskkonna tõttu tekkivat objekti alasäritust. Öö- ja ilutulestikurežiimi kasutamisel on tavaliselt kõige parem hoida videokaamerat paigal, näiteks statiivi abil.

Portree Päikeseloojang

Sports (sport) Low Light (vähene valgus)

Night Scene (ööstseen) Spotlight (prožektor)

Lumi Ilutulestik

RandSelles tabelis kirjeldatavad funktsioonid, pealkirjad ja sümbolid on eri videokaamera mudelitel erinevad. Näiteks mõnel mudelil võib olla topeltvõtterežiimi dual Shot asemel nutikas automaatrežiim Smart aUTo ning manuaalrežiimi asemel võib olla paindlik salvestusre-žiim. Selles tabelis olevates näidetes on kasutatud video-kaamerat Canon LeGria HF S21 ja selle menüüpealkirju.

algajal on kõige lihtsam alustada filmimist topeltvõtterežiimis dual Shot, kus videokaamera kannab hoolt kõigi seadistuste eest. iga LeGria kasutaja peaks tutvuma videokaamera manuaalsete sätete ja stseenirežiimidega, mis on loodud eri võtteolukordade jaoks.

mitmekülgsed videod täiustatud funktsioonide abil

P (programmeeritud automaatsäri)vaikerežiim. videokaamera kannab kõige eest hoolt automaatselt, kuid kasutaja saab reguleerida näiteks valge tasakaalu.

Tv (säriaja prioriteet)Kasutaja määrab säriaja ning kaamera valib automaatselt õige ava. Kõige tavalisem säriaeg video tegemisel on 1/50 sekundit. võite kasutada pikemat säriaega näiteks vähese valgusega oludes, et muuta pilt eredamaks (pildikvaliteet võib kannatada). Lühem säriaeg ”külmutab” üksikute videokaadrite liikumise, mis taasesitamisel võib muuta pildi katkendlikuks.

Av (ava prioriteet)Kasutaja määrab ava suuruse ning kaamera valib automaatselt õige säriaja. ava reguleerimine muudab teravussügavuse kergelt suuremaks või väiksemaks. Suure ava (= väike avaarv) kasutamisel on üksnes fookuskeskmes olev objekt täiesti terav, mistõttu see tuleb taustal paremini esile. Samamoodi muudab väiksem ava (= suurem avaarv) pildi üldiselt teravamaks. Suur ava on sobiv näiteks portreede tegemiseks, väike ava aga maastikuvõteteks.

KinorežiimLeGria videokaamerad võimaldavad videole režiimi Cinema abil kinoefekti lisada; see mõjutab teravust ja eredust, muutes tugevamaks ka värviesituse.

Manuaalrežiim ja salvestusprogrammidmanuaalrežiimi saab valida keerates režiimilüliti asen-disse m. pärast seda saate kasutada kõiki menüüdes olevaid funktsioone ja reguleerida näiteks säriaega, fookust ja valge tasakaalu ise.

manuaalrežiimis saab valida näiteks kasutatavat sal-vestusprogrammi. Kui soovite valida salvestusprog-rammi, minge paneelile FUNC., vajutades ekraanil nuppu FUNC. ja vajutage jaotist recording programs (Salvestus-programmid).

Keerulistes

salvestamisolukor-

dades saab sätteid

hõlpsalt õigeks

seada, kasutades

spetsiaalseid

stseenirežiime.


Reguleerige säri käsitsiKui kaader on suhteliselt ühtlaselt valgustatud, saab videokaamera säriaega tavaliselt automaat-selt reguleerida. Kui kaader on eredalt valgusta-tud ainult osaliselt (näiteks taustal), võib olla vajalik säriaja käsitsi reguleerimine.

Kui näiteks inimesi pildistatakse päikesepais-telise ilmaga siseruumis akna ees, võivad inime-sed muutuda tumedaks või pildil olla näha üksnes

nende siluett. Säriaega tuleb reguleerida ka pano-raamimisel, kui maastik on ebaühtlaselt valgusta-tud.

mõned LeGria videokaamerad võimaldavad kasutada manuaalset säriaega ja säriaja kompen-satsiooni. mõttekas on tutvuda nende funktsiooni-dega videokaamera kasutusjuhendi abil.

valgusest ja valgustamisest

Videolambi kasutamineKui pildil olev objekt on liiga tume või kui esineb liigne müra või halb värviesitus, võib videolamp aidata olukorda parandada. Saate suunata objektile rohkem valgust, kasutades videokaamerasse integ-reeritud minivideolampi või lisavarustusse kuuluvat videolampi. Siiski tuleks märkida, et ei videokaa-mera oma lamp ega ka välised videolambid ei kata väga suurt ala, tekitades pigem suunatud valguse. Lampe on kõige parem kasutada suhteliselt lähedal asuva isiku valgustamiseks.

videoid ja fotosid saab teha halbades valgus-tingimustes minivideolambi abil. enamikul LeGria videokaameratel olevat minivideotuld saab kasu-tada menüüde kaudu.

Õige valgus on oluline nii hea kvaliteediga video kui ka fotode tegemisel. Kui olemasolev valgus on ebapiisav, tuleks kasutada minivideolampi või lisavarustusse kuuluvat videolampi. videokaamera kasutaja peaks tutvuma ka videokaamera särielementidega.

Väline videolamp Kui teil on vaja tugevamat valgusallikat kui minivideolamp ning videokaameral on tarvikutald, võite kasutada lisatarvikute hulka kuuluvat välist videolampi. Canoni tarvikuvalikusse kuulub mitu videolampi (nt mudelid vFL-1, vFL-2, vL-3 ja vL-5).

enamik tarvikutallale ühendatavaid videolampe saab toidet videokaamerast, mistõttu on mõttekas hoida nende kasutamisel valmis lisaakut.


Helitaseme seadmine Tavaliselt reguleerivad laiatarbekaamerad salvesta-tava heli taset automaatselt. LeGria videokaamera-tel saab seda reguleerida käsitsi.

valides menüüst manuaalse helitaseme, näete ekraanil lisaks helitaseme tulpadele heli salvestus-taseme näidikut, mis võimaldab hinnata regulee-rimisvajadust. Helinivood on soovitatav aeg-ajalt reguleerida selliselt, et näidik liigub paremale, 12 dB ikooni poole. Kui salvestustaseme näidik liigub punase (0 dB ikoon) ala suunas, võib helisal-vestis moonduda. Selle kohta saate lisateavet oma videokaamera juhendist.

Kõvaklappide kasutamine mõnedele LeGria videokaameratele saab lisada kõrvaklapid, et jälgida heli taasesitust või salvestusnivood.. LeGria videokaameratel ühendatakse kõrvaklapid av out / kõrvaklapiliidesesse 3,5 mm pistiku abil.

Kuna av out / kõrvaklapiühendust saab kasutada nii kõrvaklappide kui ka av-liidesena, tuleb selle soovitav otstarve valida menüüst. Kui valitud on kõrvaklapirežiim, kuvatakse ekraanil kõrvaklapiikoon.

Muud reguleerimissuvandidTuulekaitse aktiveerimisel menüüs summutab kaamera õues salvestamise ajal tuule tekitatava taustamüra. Tuulekaitsesätet pole soovitatav hoida pidevalt sisselülitatuna, sest see võib summutada lisaks tuulele ka muu müra. praktiline helisäte on ka mikrofoni väljalülitamise võimalus, mis aitab enne-tada heli moondumist.

Kõigil LeGria kaameratel on integreeritud stereo-mikrofon, mille tugevust saab menüüs reguleerida. Sellega saab hõlpsalt salvestada ka ümbritsevat üldheli. Kuigi videokaamera mikrofon pole suuna-tav, võimaldab see teil salvestada ka samas ruumis rääkiva inimese kõnet, eeldusel et taustaheli pole liiga tugev.

Helikvaliteeti saab parandada välise mikrofoni abil. Canoni suunatavaid stereomikrofone dm-50 ja dm-100 saab ühendada videokaameral olevale minitarvikutallale. Suunatav mikrofon võimaldab näiteks salvestada kõnesid ja vestlust keskkonnas, kus on ka muu müra või heli. Canoni tootevalikus on ka ruumilise heli mikrofon Sm-v1, mis võimaldab kvaliteetselt salvestada ka suurema ruumi heli.

paljudel videokaameratel saab videokaamera mikrofoniliidesesse ühendada välise mikrofoni. Ühendus luuakse 3,5 mm mikrofonipistiku ühen-damisega videokaamera mic-porti. mikrofonil peab olema oma toiteallikas.

Heli salvestamine

Heli on video oluline osa. Filmimise ajal salvestatava heli saab hiljem

asendada näiteks taustamuusikaga või eraldi heliseadme abil salvestatud

heliga. Tavaliselt kasutatakse filmi audiosignaalina siiski koos videoga

salvestatavat heli.

puhas heli

Puhastage helimaastik!Kuna integreeritud mikrofon on videokaamera osa ning suhteliselt tundlik, võib see vaikses keskkonnas salvestada ka kaamera tööga seotud helisid. Selle vältimiseks võib kasutada välist suunatavat mikrofoni või eraldi heliseadet. Kõrge kvaliteediga heli tagamiseks on soovitatav vähendada ka välist taustamüra, mida võib tekitada näiteks õhukonditsioneer.


Salvestamine vähese valgusega ja automaatne võimenduse kontroll (AGC) vähese valgusega või pimedas filmimisel püüab kaamera suurendada võimendust, et pilti heledamaks muuta. Kuigi terminit ”võimendus” kasutatakse videokaamerate puhul sõna ”tundlikkus” asemel, räägitakse praktikas siiski samast asjast, mis fotoaparaatidel on iSo-tundlikkus. Ka lõpptulemus on sama: kuigi võimenduse suurendamine lihtsustab filmimist vähese valguse korral, suurendab see ka pildimüra, nagu see on pildistamisel iSo-tundlikkuse puhul.

Laiatarbekaamerad reguleerivad võimendust tavaliselt automaatselt, kuid mõnel LeGria kaameral on automaatne võimenduse kontroll (aGC), mis võimaldab kasutajal määrata maksimaalse lubatava võimenduse. mida väiksemat aGC-väärtust vähese valgusega filmimisel kasutada, seda tumedam on pilt ja väiksem on pildimüra. Kui soovite, võite määrata aGC-funktsiooni nupule CUSTom, et saaksite seda kiiresti kasutada, näiteks ühe võtte juures korraga.

Ekraanimarkerid Lisaks kindlale käele on hea video tunnuseks ka see, et horisont ja muud horisontaalsed elemendid jäävad horisontaalseks ka videol. LeGria videokaamerad võimaldavad kuvada LCd-ekraanil salvestamise ajal abiruudustiku või horisontaalse joone. See võimaldab videokaamera operaatoril jälgida näiteks seda, et videokaamera ei oleks filmimise ajal kaldus. ekraanimarkerid on kasulikud ka panoraamimisel. ekraanimarkereid saab aktiveerida menüüst.

Elektrooniline pildiotsija videokaameral Canon LeGria HF-S21 on lisaks LCd-ekraanile elektrooniline pildiotsija, mis kuvab sama pildi kui LCd-ekraan. pildiotsija on kasulik näiteks ereda päikesevalgusega salvestamisel ning väikeste, kiiresti liikuvate või muidu raskestijälgitavate objektide jälgimisel. pildiotsijat võib kasutada ka siis, kui LCd-ekraan on pööratud objekti poole. pildiotsija kasutamiseks tuleb see välja tõmmata.

Ärge unustage salvestamist peatadaigaüks unustab mõnikord salvestamisfunktsiooni pärast võtte lõppu välja lülitada. Selle tagajärjel salvestab kogemata väljalülitamata jäänud videokaamera klipid, kus pole näha muud, kui maapind ja liikuvad jalad. olge sellega ettevaatlik, sest kui kaamerat soovitakse uuesti salvestamiseks kasutada, lülitub see nupu STarT/STop vajutamisel hoopis välja, nii et võite olulistest hetkedest ilma jääda. Seetõttu on oluline olla tähelepanelik ning alati jälgida, et võtte lõpus vajutatakse nuppu STarT/STop.

KiirkäivitusLeGria kaamerat pole vaja võtete vahel välja lülitada. LCd-ekraani väljalülitamine sisselülitatud toitega lülitab videokaamera ooterežiimi, kus voolutarve on ainult üks kolmandik salvestamisaegsest voolutarbest. LCd-ekraani avamisel on videokaamera salvestamiseks valmis umbes ühe sekundiga – ja teie samuti.

Kui videokaamera on ooterežiimis üle 10 sekundi, lülitub toide välja, et aku ei tühjeneks. Kui soovite toite uuesti sisse lülitada, vajutage nuppu poWer.

Digiefektid digiefekte saab aktiveerida LeGria videokaamera menüüs. valida saab kahe värviefekti vahel (mustvalge ja seepia).

Lisaks saab menüüs valida kas ühekordse või iga võtte alguses ja lõpus automaatselt rakenduva üleminekuefekti.

EelsalvestamineLeGria videokaamerad võimaldavad kasutada eelsalvestusrežiimi. Selles režiimis alustab videokaamera salvestamist 3 sekundit enne nupu STarT/STop vajutamist. eelsalvestamise abil saate salvestada ootamatult toimuvate sündmuse alguse, ka kiiretes olukordades. Seda on hea kasutada kiiret reageerimist nõudvates olukordades, kus operaator ei tea, millal salvestamist alustada, näiteks laste- ja spordiüritustel ja ilutulestiku filmimisel.

Self-timer (viitaeg) Canoni LeGria videokaamerad võimaldavad kasutada salvestamise alustamiseks viitaega. viitaja funktsiooni saab aktiveerida videokaamera menüüst. Kui see funktsioon on aktiveeritud, alustab kaamera nupu STarT/STop vajutamisel salvestamist 10 sekundit hiljem, andes teile aega ise kaadrisse astuda. viitaega saab kasutada nii videote kui ka fotode tegemiseks.

Nõuanded video tegemiseks


3 videote näitamine ja levitamineSelles osas kirjeldatakse salvestatud videoklippide töötlemisega seotud funktsioone. muuhulgas käsitleme järgmisi teemasid: video taasesitus, klippide kopeerimine kaamerast arvutisse, videote redigeerimine ja dvd- ning Blue-ray-plaatidel ja internetis levitamine.


AV

HDMI-ühendusKui kasutate Hd-videokaamerat ja Hdmi-liidesega varustatud kõrglahutusega telerit, on soovitatav kasutada Hdmi-kaablit, mis edastab videokaamerast telerisse digitaalselt nii pildi kui ka heli. Hdmi-kaabli väiksem ots ühendatakse videokaamera Hdmi out-porti ja laiem ots telerisse.

Kuigi videoid saab videokaamera ekraanilt vaadata, on sal-vestatud video kvaliteet palju paremini arusaadav, kui ühen-dada videokaamera teleriga. Kõrglahutusega video kvaliteet tuleb tõeliselt esile suurel kõrglahutusega teleriekraanil. Kuid videoid saab taasesitada ka traditsioonilisel elektronkiirtele-ril. Lisaks teleriekraanil vaatamisele saab fotosid vaadata ka videokaamera mälukaardilt.

KomponentkaabelSamuti võite kasutada kõrglahutusega video edastamiseks videokaameraga kaasas olevat komponentkaablit. Heli edastamiseks tuleb kasutada videokaameraga kaasas olevat stereovideokaablit.

StereovideokaabelSd- või Hd-videokaamera ühendamisel traditsioonilise elektronkiireteleriga võite ühendada videokaamera teleri külge kaasasoleva stereovideokaabliga. arvestage, et kui teleri küljesuhe on 4 : 3 ja te soovite mängida 16 : 9 küljesuhtega videot, võib olla vajalik seada teler käsitsi laiekraani režiimi.

video taasesitus telerisLeGria videokaameraga tehtavate kvaliteetsete võtete tõeline efekt tuleb esile suurel kõrglahutusega teleriekraanil.

Kolm alternatiivset ühendust

videote taasesitus videokaameras videokaamera ekraani kasutades tehtud võtteid saab vaadata traditsioonilisel elektronkiir- või kõrglahutusega teleri- ja arvutiekraanil.

Salvestatud klippe saate vaadata kaamera LCd-ekraanil kohe pärast nende salvestamist. olulistel hetkedel või keerulistes tingimustes tehtud võtteid on LCd-ekraanilt hea üle vaadata. LeGria videokaa-merate suurelt ekraanilt saab näiteks vaadata, kas säri oli piisav ning kuidas automaatne valge tasakaal valgust tõlgendas.

Kui soovite salvestatud võtteid videokaamera ekraanil taasesitada, minge taasesituse režiimi, vajutades nuppu Camera/play (vt video-kaamera kasutusjuhendit). Seejärel valige taasesitatav võte. Taasesitus algab valitud klipist ja kestab kuni pildikataloogi viimase võtteni, kui te taasesitust varem ei peata.

Samuti saate valida võtted, mida soovite taasesitada. Sõltuvalt videokaamera mudelist on võtete valimiseks eri võimalusi – soovitatav on tutvuda teie kaamera taasesitusvõimalustega juhendi abil.

Videosalvestiste kopeerimine videokaamera siseseltKui teie LeGria videokaameral on nii sisemälu kui ka mälukaart (või kaks mälukaarti), saate kopeerida fotosid ja videoid ühest mälupesast teise. palun lugege selle kohta videokaamera juhendist.

HDMI-väljund

HDMI-kAAbelHDMI-miniühendus Standardne HDMI-ühendus

koMponentkAAbel

StereoVIDeokAAbel

punanekoMponent

punane

Sinine

roheline

Valge

AUDIo

punaneValge

StereoVIDeokAAbel

kollaneAV

HDMI-sisend


väiksemad failid

HD-videote konvertimine videokaameras SD-vormingusseCanon LeGria kõrglahutusega videokaamerate abil tehtud võtteid saab enne arvutisse kopeerimist konvertida kaameras Hd-vormingust Sd-vormingusse. See funktsioon on saadaval mõnes LeGria Hd videokaameras.

pärast konvertimist saab videod piXeLa 3 Se rakenduse abil arvutisse kopeerida ja näiteks dvd-plaadile varundada. Sd-vormingusse konverditud videod on palju väiksema mahuga kui algsed Hd-vormingus videod, nii et nende üleslaadimine internetti toimub kiiresti.

enne videote konvertimisega alustamist veenduge, et videokaamera mälupesas on piisava vaba mälumahuga mälukaart. enne konvertimise alustamist võite valida ka konvertimise kvaliteedi (kõrgem bitiarv tähendab kõrgema kvaliteediga videot) ja selle, kas faili loomise aeg on eksporditud videos nähtav.

Kõrglahutusega materjali teisendamine Sd-vormingusse võtab umbes sama kaua kui teisendatava materjali taasesitus.

Kui soovite kopeerida videokaamerast võtteid arvuti kõvakettale, ühendage toitekaabel kaame-raga ja kaamera arvuti USB-porti kaasasoleva USB-kaabli abil.

Kui olete ühendanud videokaamera arvutiga USB-kaabli abil, ärge avage mälukaardipesa ega eemal-dage mälukaarti. Ärge lülitage videokaamera toidet välja ega lahutage USB-kaablit ülekande keskel.

võtteid saab kopeerida LeGria videokaamerast arvutisse hõlpsalt videokaameraga kaasas oleva piXeLa imagemixer 3 Se rakenduse abil. Sama raken-dust saab kasutada, kui soovite edastada videofaile arvutist tagasi videokaamerasse.

Videoklippide redigeeriminearvutisse kopeeritavaid võtteid saab taasesitada ja redigeerida paljude muude rakendustega. Canoni LeGria videokaameraga kaasas olev piXeLa ima-gemixer 3 Se rakendus võimaldab kasutada põhi-lisi redigeerimisfunktsioone; samuti on palju muid

rakendusi, mida saab kasutada Windowsi ja maciga. Tutvume nende rakendustega järgmistel lehekülgedel.

Võtete eemaldamine videokaamerastruumi saab vabastada, eemaldades videokaame-rast ebaõnnestunud ja ebavajalikud võtted. olge siiski ettevaatlik, sest kustutatud võtteid ei saa taas-tada.

Kui olete kopeerinud võtted arvutisse, saate videokaamera mälu tühjendada kas kõigi kustuta-tavate võtete valimisega või mälu vormindamisega (vormindamine tähendab kõigi andmete eemalda-mist mälust).

Kustutada ja vormindada saab nii videokaamera sisemälu kui ka mälukaarte. videokaamera tuleb vormindamiseks ühendada toitevõrku.

võtete edastamine videokaamerast arvutisseKui videokaamera sisemälus või mälukaardil on vaba ruumi, võite salvestada võtted videokaameras või mälukaardil. Teatud hetkel on siiski soovitatav kopeerida võtted näiteks arvuti kõvakettale, kus neid saab püsivamalt säilitada ja ka redigeerida.

Võtete eksportimine tagasi videokaamerassevideofaile saab kopeerida arvutist tagasi videokaamerasse, et neid seal näiteks taasesitada.

Kopeerida saab nii originaalvõtteid kui ka piXeLa imagemixeri abil redigeeritud videoid. Kui soovite eksportida originaalvideofaile, valige imagemixeri aknast Launcher videofaili eksportimise käsk video file export. imagemixeriga redigeeritud failide korral valige käsk edited video file export.

Lisateavet piXeLa imagemixeri programmi kasutamise kohta lugege järgmistelt lehekülgedelt.

videofailide eksportimine


redigeerimiseks vaja vähemalt 4-gigabaidilist ram-mälu. Kui kavatsete videoid tihti redigeerida, peak-site kaaluma 64-bitise operatsioonisüsteemiga arvuti soetamist, sest see võimaldab kasutada 8 kuni 16 GB ram-mälu.

videofailide suuruse tõttu peaks arvutil olema piisavalt kõvakettamahtu (näiteks 500 gigabaiti või rohkem). Kui kavatsete videomaterjali regulaarselt redigeerida, on soovitatav hankida videofailide jaoks eraldi kõvaketas. et andmeedastuskiirus on video redigeerimise juures oluline, on avuti kesk-protsessoriga ühendatud kõvaketas parem lahen-dus kui väline USB-kõvaketas. Kui soovite kirjutada videoid dvd- või Blu-ray kettale, tuleks oma arvu-tisse hankida dvd- või Blu-ray kirjutaja.

Rakenduste rikkalik valikSd-videote redigeerimisrakendusi on saadaval kümnete kaupa – nii tasuta kui ka tasulisi prog-ramme. mõni aasta tagasi oli Hd käitlemiseks saa-daval vaid käputäis programme, kuid nüüd on valik suur nii algajatele, amatööridele kui ka professio-naalidele.

LeGria Hd videokaamerates kasutatav avCHd (advanced video Codec High definition) salves-tusvorming põhineb mpeG-4 kompressioonil, kus kompressioon toimub nii kaadri sees kui ka järjes-tikuste kaadrite kogumite kaupa.

LeGria kasutajad saavad kasutada video-

kaameraga kaasas olevat piXeLa imagemixer 3 Se rakendust. programm sisaldab video redigeerimise põhifunktsioone, mida kirjeldatakse järgnevatel lehekülgedel. Lisafunktsioone võib leida näiteks adobe, apple’i, microsofti ja pinnacle’i rakendus-test.

adobe pakub videote redigeerimiseks kahte rakendust: soodsa hinnaga ja algajatele mõeldud premier elements ning ka professionaalide vaja-dustele vastav premiere pro CS5. premier elements on saadaval Windowsi arvutitele. premiere pro rakendus on saadaval nii Windowsi kui ka macin-toshi jaoks.

Windows vista ja Windows 7 kasutajad saavad redigeerida oma videoid microsoft Windows Live movie makeri abil, mille saate internetist tasuta alla laadida. Kuigi selle funktsioonid ei ole nii mitme-külgsed kui tasulistel rakendustel, on see algajale piisav rakendus oma videote tegemiseks.

Tasulistest programmidest on Windowsi kasuta-jatele soodne ja lihtne lahendus pinnacle Studio 14 Hd, millel on palju täiustatud funktsioone. See on väga paljude Windowsi omanikest videoamatöö-ride jaoks eelistatuim videoredaktor.

apple’i arvutitega on kaasas lihtne videote redi-geerimise rakendus imovie, mis sobib algtasemel kasutajale ideaalselt. apple’i kasutajatest edasi-jõudnud amatöörid ja filmiprofessionaalid eelista-vad mitmekülgset Final Cut pro rakendust.

Microsoft Windows Live Movie Maker on tasuta videoredaktor, mille saab internetist alla laadida. Rakendus võimaldab redigeerida ka kõrglahutusega videot.

videote digitaliseerimise üks olulisemaid mõjusid on see, et videote redigeerimine on nüüd palju lihtsam. videote redigeerimisel ja monteerimisel saab isegi algaja luua kvaliteetse koduvideo, mõnin-gase kogemuse olemasolu korral aga koguni lühi-filmi.

Kui soovite oma videoid arvutis redigeerida, tasuks hankida võimas arvuti, et redigeerimisfunkt-sioonid toimiksid kiiresti. Lisaks arvuti võimsusele mõjutavad digitaalvideosalvestiste redigeerimise kiirust ka muud tegurid, näiteks video redigeeri-mise rakenduse poolt kasutatavate arvutusalgorit-mide kiirus. videote redigeerimiseks võib kasutada nii Windowsi kui ka macintoshi arvutit.

videote redigeeriminevideote arvutis redigeerimine võimaldab luua täiesti uusi kogemusi lähimatele sõpradele ja peredele – või ka kogu maailmale.

enamik uuematest arvutitest ja redigeerimisra-kendustest saab Sd-digivideo (Standard definition) töötlemisega hõlpsalt hakkama. materjali töötlemi-sel võite luua kiiresti näiteks üleminekuid, ekraani-tekste ja aegluubis esitust.

Kõrglahutusvideo on keerulisem pikslite mitu korda suurema arvu tõttu võrreldes Sd-videoga. Hd-video redigeerimine on seda lihtsam, mida võimsam arvuti teil on.

Võimas masin HD redigeerimiseksLisaks võimsale protsessorile vajab videoredak-tor ka suurt mahtu ram-mälu. Nii Windowsi kui ka maci arvuti puhul on kõrglahutusega video


1

3

2

Arvutisse kopeeritud võtete korrastamineKui soovite arvutis olevaid võtteid kontrollida, klõpsake imagemixeri rakenduses olevas menüüs videofaili haldamise ja redigeerimise suvandil video file management & edit. Kuvatakse imagemixer Library aken. akna ülemises servas olevatelt vahekaartidelt saate valida, kas soovite töötada videovõtetega avCHd, Sd või mpeG-2 vormingus.

Küljepaneelilt Source saate valida eri kaustades ja albumites asuvaid videovõtteid. Kõige ülemises Library valikus kuvatakse kõik videovõtted. Üksikud videovõtted on näha paneelil view kas loendina (List) või pisipiltidena (Thumbnails).

Võtete taasesitusvõtteid on lihtne vaadata: valige võtted paneelil view ja klõpsake taasesituse nuppu playback. Kuvatakse taasesituse aken, mille suurust saab menüüs view muuta. Samuti saate muuta taasesituse ajal kasutatavat helitugevust.

Võtete kustutamineebavajalikud võtted saab arvuti kõvakettalt hõlpsalt kustutada: valige veeru Source jaotisest Library soovitav võte, tehke sellel hiirega topeltklõps ja valige avanevast menüüst delete. Kui soovite soovitud võtte arvuti kõvakettalt kustutada, valige avanevast aknast recycle Bin (prügikast), kui soovite eemaldada võtte üksnes imagemixeri rakendusest, valige Keep files (Jäta failid alles).

Võtete korrastamine albumitesKokkukuuluvad võtted saab imagemixeris albumitesse jagada. albumid on praktilised näiteks siis, kui soovite taasesitada või salvestada dvd-le üksnes kindlad võtted. Näiteks kui olete samal päeval filminud nii sünnipäeva tähistamist, jalgpallimatši kui ka õhtust pidutsemist, saate salvestatud klipid paigutada eraldi albumitesse. albumi loomiseks klõpsake imagemixeri rakenduse alumises vasakus nurgas olevat nuppu +.

võtte lisamisel albumisse ei looda kõvakettale mitte uut koopiat, vaid ainult viide vastavale võttele. võtte kustutamisel albumist (või terve albumi kustutamisel) jääb kõnealune võte kõvakettale ning selle leiab ka jaotisest Library. võtet võib lisada mitmesse albumisse.

rakendus piXeLa imagemixer pakub algajatele hõlpsat ja mugavat võimalust oma videoid töö-delda.

imagemixeriga saate nii üksikuid videokaadreid redigeerida kui neid pikemateks videoteks monteerida. Samuti saab materjalile lisada algus- ja lõputiitreid ning töödeldud videod soovitud vormingus salvestada, et need seejärel näiteks dvd-plaadile kirjutada või internetis avaldada.

Käesolevas raamatus puudutame ainult mõningaid põhifunktsioone, mida imagemixer võimaldab. põhjalikum teave on imagemixer 3 Se kasutusjuhendis, mille leiate kaameraga kaasasolevalt Cd-plaadilt.

piXeLa imagemixer LeGria videokaameratega kaasas olev piXeLa imagemixer on lihtsalt kasutatav rakendus, mis võimaldab teil videoklippe korrastada, põhifunktsioonide abil redigeerida ja avaldada.

Käivitage piXeLa imagemixer ja asuge videofaile importima.

Lülitage videokaamera toide peanupust sisse ja aktiveerige taasesituse režiim. Ühendage videokaamera ja arvuti USB-kaabli abil. imagemixeri rakendus käivitub automaatselt ning te näete ekraanil üsna varsti imagemixeri käivitusakent.

valige video file import (videofaili import), et videofaile kaamerast importida.

valige mälu, milles on videofailid, mida soovite arvutisse importida.

valige, kas soovite importida kõik videod või ainult need, mis pole veel arvutisse salvestatud. valige oK ja importimine algab.

arvutisse imporditud failid jagatakse kaustadesse vastavalt failitüübile.


1 2 3 4

Tutvuge ka muude

rakendustega!

imagemixer on algajatele

hea vahend, kuid selle

funktsioonid on üsna piiratud.

Lehekülgedel 62–63

tutvustame teile

teisi rakendusi ja

nende funktsioone.

videoklippide töötlemine võtab pisut aega.Seejärel avaneb video redigeerimise aken. valitud võtted on nähtaval akna alumises osas

kas Storyboardi alas eraldi või, sõltuvalt teie sätetest, järjestikku ajaskaala jaotises Timeline.

video redigeerimise akna paremal poolel näete võtete eelvaate ala preview.

võtteid saab lisada töödeldavasse filmi jaotise Library kaudu.

Nupu Titler abil saab lisada tekste, näiteks ajaskaalal olevatele algus- ja lõppvõtetele.

Helitugevuse reguleerimise nupu adjust volume abil saate reguleerida jaotises Storyboard olevate võtete helitugevust. Kõrvaloleval pildil on näha, kuidas filmi esimeses kaadris olev heli on algul vaigistatud ning valjeneb järkjärgult kaadri keskel.

Projekti salvestaminevõtete töötlemiseks võib luua projekti. Nii saate valmis filmi hiljem uuesti redigeerida, näiteks kui peaksite taasesituse ajal märkama osi, mille kallal on vaja rohkem töötada.

Kui soovite projekti salvestada, valige videoeditori akna failimenüüst Save project (Salvesta projekt) ja andke projektile nimi.

piXeLa imagemixeri rakendust võib kasutada põhiliste redigeerimistoimingute tegemiseks. muuhulgas võimaldab raken-dus teil määratleda võtete algus- ja lõpphet-ked, võtteid kombineerida, lisada võtetele teksti ja reguleerida võtete helitugevust.

videote redigeerimine

imagemixeri abil

Järgmises aknas valitakse redigeeritava filmi resolutsioon. Kui lisate videoid, mis on salvestatud erineva resolutsiooniga, tuleb

osa materjali skaalat suurendada või vähendada. Tavaliselt on soovitatav valida kõrgeim algses videos kasutatav resolutsioon.

Redigeeritud videote salvestamine filminaKui soovite salvestada videoeditori aknas redigeeritud võtted filmina ehk ühe videofailina, klõpsake vahekaardil Save (Salvesta). Soovi korral võite mängida videot akna paremas servas oleval eelvaateekraanil. Kui olete lõpptulemusega rahul, klõpsake akna alumises paremas nurgas olevat nuppu Save (Salvesta).

Seejärel saate valida sihtkausta ning alustada videofaili salvestamist. video salvestamiseks kuluv aeg sõltub muuhulgas filmi pikkusest.

Kui soovite redigeerimist alustada, valige imagemixer Library aknast üks või mitu võtet. pärast seda vajutage redigeerimisnuppu movie

edit, misjärel avaneb uus aken, kus tuleb valida uue filmi redigeerimise nupp edit new movie.

videote põhilised redigeerimistoimingud


Muude vormingute salvestamineimagemixeri rakendus võimaldab teil salvestada videofaile arvutisse mpeG-2 vormingus, samuti ipodi ja iphone’i jaoks. peale selle saate luua video-faile internetis kasutamiseks, valides iga olukorra jaoks optimeeritud videokvaliteedi.

Klõpsake aknas Library menüüs File (Fail) valikul export (ekspordi) misjärel avaneb faili sihtkausta valimise aken. Te saate salvestada faili, klõpsates nupul export.

DVD-, AVCHD- ja Blu-ray-plaadile salvestamineKui soovite salvestada kõrglahutusega videoid tava-lisele dvd-plaadile, võite alustada salvestiste teisen-damisega standardlahutusega failideks juba kaa-meras (see funktsioon on saadaval mõnes LeGria Hd-videokaameras). Salvestades konverditud võtted dvd-le, saate mängida plaati tavalises dvd-mängijas ning dvd-mängijaga arvutis. Kaameras standardla-hutusega failideks salvestatud võtted saab salvestada dvd-le piXeLa imagemixeri abil.

Teie videovõtteid saab salvestada kõrglahutusega failidena kas Blu-ray- või dvd-plaatidele (viimasel juhul avCHd-standardina). videote salvestamiseks võite kasutada imagemixer 3 Se rakendust ja oma arvutit, kui sellel on salvestav Blu-ray kettaajam.

avCHd-plaate saab salvestada ilma arvutita, kui kasutate lisavarustusse kuuluvat Canoni dW-100 kirju-tajat. Selliselt kirjutatud plaate saab mängida dW-100 kirjutajas ja avCHd-ga ühilduvates dvd- ja Blu-ray-mängijates. arvestage siiski, et mpX-vormingus sal-vestatud kõrglahutusega videoid ei saa salvestada avCHd-plaatidele.

Video eksportimine YouTube’iYouTube on populaarne internetipõhine video-teenus, mille abil on võimalik videoid vaadata ja jagada. Kui teil on olemas YouTube’i konto, saate laadida videoid arvutist YouTube’i piXeLa image-mixeri rakenduse abil. valige imagemixeri raken-duse Launcheri aknas video file management & edit (videofaili haldus ja redigeerimine), misjärel avaneb aken Library. Klõpsake akna alumises osas oleval veebi üleslaadimise nupul Web upload.

avaneb veebi üleslaadimise aken, kus saate valida internetti laadimiseks kuni 10 videot. Klõpsa-tes nuppu add saate lisada faile üleslaadimisloendi väljale Upload list.

Kui olete valmis, klõpsake üleslaadimisnuppu Upload, misjärel liigute järgmise sammu juurde ja saate valida video kvaliteedi.

Seejärel peate sisestama imagemixeris oma YouTube’i kasutajanime ja parooli.

Lõpuks palub veebi üleslaadimise funktsioon teil määrata pealkirja ja muu YouTube’is vajaliku põhi-teabe üleslaaditava video kohta.

võtete konvertimine ja üleslaadimine algab, kui vajutate üleslaadimise nuppu Upload.

valmis videote näitamine teisteleKui videoklipid on redigeeritud ja ühendatud suuremaks tervikuks, soovitakse neid sageli näidata, näiteks pereliikmetele, sõpradele või ka interneti kaudu kogu maailmale.

Üleslaadim

ine YouTube’i

Video üleslaadimine YouTube’i otse videokaamerastSamuti on võimalik laadida videoklippe YouTube’i otse videokaamerast. Ühendage videokaamera arvutiga ja valige ekraanile ilmuvast imagemixeri aknas Launcher suvand Web upload (Laadi veebi). Seejärel saate valida failid, mida soovite YouTube’i üles laadida.


Adobe Premiere Pro (Windows ja Mac)premiere pro on täiustatud videoredaktor, mille funktsioonid sobivad ka tele- ja filmitootmisse. pre-miere pro on osa adobe Creative Suite’i rakendus-test, mille hulka kuuluvad ka muud videote redi-geerimisega seotud rakendused, näiteks adobe after effects. adobe premiere pro uusim versioon on 64-bitine rakendus, mis sobib nii Windowsile kui ka macile.

iMovie (Mac)Samuti on saadaval mitmesuguseid apple macintoshi kasutajatele mõeldud videoredakto-reid. Kõige tuntum neist on apple'i imovie, mis on uutele macidele eelinstallitud. imovie on lihtsalt kasutatav, kuid mitmekülgne algajatele mõeldud rakendus. See võimaldab teil korraldada, redigee-rida ja jagada videoklippe.

Final Cut Pro (Mac)Kui adobe premiere pro on esimene valik Window-sile mõeldud rakenduste hulgast, kasutab enamik macintoshi arvuti omanikest professionaalidest ja edasijõudnud amatööridest programmi Final Cut pro. Canoni rakendus sobib nii filmi tegemiseks kui ka YouTube’i videote koostamiseks. eri videovor-mingute tugi pole küll nii lai nagu adobe premiere prol.

Premiere Pro on täiustatud videoredaktor, millel on kõik filmitegemiseks vajalikud täiustatud funktsioonid.

Macintoshi arvutis on hea alustada iMovie’iga, mis sobib nii algajatele kui ka videoamatööridele.

Final Cut Pro sobib professionaalidele ja amatööridele, kes peavad videoid redigeerima professionaalsel tasemel.

Adobe Premiere Elements on mitmekülgne ja taskukohane rakendus amatööridele, mis võimaldab paigutada ajaskaalale kattuvaid võtteid.

Adobe Premiere Elements (Windows)adobel on ka amatööridele mõeldud videoredak-tor premiere elements. Kuigi selle funktsioonide valik on väiksem kui premiere pros, on see äärmi-selt mitmekülgne rakendus. Sellega saab näiteks paigutada iga võtte oma videorajale, mis tähen-dab, et võtted võivad ajaskaalal kattuda.

muud videoredaktorid Lisaks piXeLa imagemixerile on palju muid tasuta ja tasulisi videoredaktoreid. Kõige populaarsemate rakenduste funktsioonid on palju mitmekesisemad kui imagemixeris.

Windows Live Movie Maker Windows Live movie maker on tasuta allalaaditav ja lihtsalt kasutatav videoredaktor, mis võimaldab luua ja avaldada videoid. videofailid salvestatakse Windows media failidena (.wmv). võite lisada üle-minekuid (näiteks võtete vahelist sulandumist), visuaalseid efekte (näiteks seepiavärv) ning peal-kirju ja muid tekstielemente.

Pinnacle Studio HD (Windows)pinnacle Studio Hd on videoredaktor, mida eelis-tavad paljud Windowsi kasutajad. mitmekülgne ja taskukohase hinnaga rakendus võimaldab tutvuda isegi algajatel videoredigeerimise paljude valdkon-dadega, samuti on programmis palju funktsioone, mis sobivad ka professionaalsemaks kasutamiseks. rakendus saab töödelda nii LeGria videokaamera-tega loodud avCHd-faile kui ka Canoni eoS kaame-ratega loodud .mov-faile.

Windows Live Movie Maker võimaldab kasutada mitmesuguseid üleminekuid ja efekte.

Pinnacle Studio HD on mitmekülgne rakendus Windowsi kasutajatele. See võimaldab kasutajatel lisada videotele muljetavaldavat pealkirjagraafikat. Samuti saab heli soovitud viisil reguleerida.


AVCHDavCHd (advanced video Coding High definition), mis kasutab mpeG-4/H.264 kodeeringut, on Hd-videote salvestamiseks mõeldud salvestusmeetod. Seda kasutatakse video salvestamiseks välkmällu, dvd-le või kõvakettale.

Blu-ray Kõrglahutusega filmide salvestamiseks mõeldud plaadivorming. Blu-ray-plaadile mahub rohkem andmeid kui dvd-plaadile.

Fookuskaugus videokaamera objektiivi fookuskaugust väljendatakse tavaliselt nii kordustegurina kui ka millimeetrites. Näiteks Canon LeGria HF S21 videokaameral on 10-kordne optiline suum fookuskaugusega 6,4–64 mm. objektiiv loob kaamera 1/2,6-tollise CmoS-sensori abil sama vaatevälja nagu 43,5–435 mm suumiga objektiiv 35 mm SLr-süsteemil.

Full HDTäiskõrglahutust (1920 x 1080 piksilt) kasutatakse kõrgeima kvaliteediga kõrglahutusega telerites ja täis-Hd-videokaamerates.

HDHd – kõrglahutusega video. Kõrglahutusega videokaameratega loodav resolutsioon on kas 1920 x 1080 või 1440 x 1080 pikslit. Kui pilt salvestatakse 1440 piksli laiusena, suurendatakse seda teleris 1920-pikslise laiuseni.

HDMI-ühendusKõrglahutusega multimeedialiides. Ühendus, mis võimaldab edastada digitaalselt nii kõrglahutusega kui ka mitmekanalilist heli näiteks videokaamera ja HdTv-teleri vahel.

Kallutaminevideokaamera pöörab salvestamise ajal horisontaalselt.

Kuvasuhepildi laiuse ja kõrguse vaheline suhe. varasemad videod on salvestatud kuvasuhtega 4 : 3, mida kasutatakse standardlahutusega televisioonis ja CrT-ekraanidel. Tänapäeval kasutatakse sagedamini suhet 16 : 9, mis on kasutusel ka laiekraaniga televisioonis.

Kõrglahutusvt Hd.

Lai võteKõige sagedamini tehakse lainurgale seatud suumiobjektiiviga võtteid ürituse või filmimise asukohast. Laivõttel nähtavad inimesed on üldiselt näha üksnes maastiku osana. Laia võtet võib kasutada videosalvestise algus- ja lõpukaadritena.

LCD-ekraandigitaalsetel videokaameratel on LCd-ekraan (vedelkristallekraan), mida saab kasutada nii salvestamiseks kui ka seadistamiseks. LeGria videokaamerate ekraan on liigendiga ning seda saab soovi korral pöörata ka salvestatava objekti poole.

Lähivõtevõte, kus kaadris on objekti pea, kael ja võib-olla ka õlad. Lähivõttes on objekt kaadri keskel ning objekti ilmed ja tunded antakse selgelt edasi.

MPEG-4Uus video- ja helikompressiooni standard, mis saavutab tõhusama kompressioonisuhte kui varasema mpeG-2 standardiga. välkmällu salvestavate videokaamerates ja muudel elektroonilistes salvestuskandjatel kasutatav avCHd-vorming, mis põhineb mpeG-4 standardil.

Objektiivi kiirusobjektiivi kiirus, mida väljendatakse F-väärtusena, kirjeldab konkreetsel objektiivil võimalikku suurimat ava. mida väiksem see number on, seda ”kiirem” (tundlikum) on objektiiv. Kui objektiivi kiirust väljendatakse kahe numbri abil (nt F 1.8–3.0),on väiksem number seotud objektiivi suumi laiema otsa kiirusega ja suurem number objektiivi pikema (suumi) otsa kiirusega.

Panoraamiminevideokaamera pöörab salvestamise ajal horisontaalselt.

Pildistabilisaatorpildistabilisaator kompenseerib videokaamera tekitatava värina.

Progressiivne videoTavalises videos on näiteks 50 põimitud kaadrit sekundi kohta, kuid LeGria kõrglahutusega videokaamerad võimaldavad salvestada ka progressiivset videot, kasutades selleks 25 p režiimi. Sellisel juhul salvestatakse igas sekundis 25 täiskaadrit, st mittepõimitud kaadrit. vrd põimitud video.

Protsessorvideokaamera protsessor mõjutab nii videopildi kvaliteeti kui ka videokaamera funktsionaalsust. Lisaks video töötlemisele esitab protsessor täpselt ka värvitoone ja hoiab heli kontrolli all.

Põimitud videovideosignaal, mis koosneb nt 50 põimitud kaadrist sekundis (i-täht tuleb sõnast interlaced e põimitud). põimitud signaali moodustavad vaheldumisi asetsevad horisontaalsed paaritud ja paarisjooned. vrd progressiivne video.

SDSd (standardlahutus) tähendab traditsioonilist resolutsiooni (720 x 576 pikslit). See on piisav nii tavalisele telerile kui ka internetis.

SD, SDHC, SDXCväikese mälukaardi tüüp, mis põhineb välkmälul. SdHC- ja SdXC- kaartidel on suurem maht kui Sd-kaartidel, kuigi kaartide füüsiline suurus on sama. Täis-Hd-video salvestamiseks on vaja vähemalt 4. klassi SdHC-mälukaarti.

Sensorandur võtab vastu ja salvestab objektiivi poolt edastatava pildi videokaamera mällu. Canon kasutab oma videokaamerates nii CCd- kui ka CmoS-sensoreid.

Standardlahutusvt Sd.

Suumiminevideokaamera fookuskaugust saab muuta selliselt, et vaateväli kas kitsenb või laieneb.

Topeltvõte LeGria töörežiim, kus videokaamera juhib peaaegu kõike. videokaamera kasutaja peab vaid suunama videokaamera objekti poole, komponeerima kaadri ja salvestama.

Täisvõtevõte, kus põhiobjekt mahub täielikult kaadrisse. Lisaks pildi objektile näete taustal selgelt maastikku või asukohta. Täisvõtte võib kadreerida tihedamalt või vabamalt, kuid pildil oleva objekti kohale tuleks jätta veidi ruumi.

Videolambidenamikul LeGria videokaameratest on sisseehitatud minivideolambid, mis annavad halva valgusega oludes lisavalgust. eraldi videolambid on sisetingimustes ja öösel salvestamise korral täiendavaks abiks.

Video Snapshot (videokollaaž)video Snapshoti funktsiooni abil salvestab kaamera STarT/STop-nupu vajutamisel paari sekundi pikkuse klipi.

SÕNaSTiK

64

jukka kolari raamat "paremad videod canon legria videokaameratega"

Documents