Vaba ja tasuta...?Vaba ja tasuta...?

Kaido KikkasIT kolledž / TLÜ

Vaba tarkvara päev26.09.14

Kaido Kikkas 2014. Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on sätestatud ühega järgnevatest litsentsidest kasutaja valikul:* GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versioon 1.2 või uuem* Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (CC BY-SA)

Mõned arvamusedMõned arvamused

● alati tasuta● võib teha mida iganes● äri teha ei tohi● jaosvara, vabavara, vaba tarkvara - mis seal

vahet on?● kama, mida litsents ütleb... Kedagi ju ei huvita

Neli põhikriteeriumiNeli põhikriteeriumi

● vabalt kasutatav mistahes otstarbel● vabalt levitatav● vabalt muudetav ● vabalt levitatav ka muudetud kujul (ent

samadel tingimustel)

Kõrvalepõige: natuke terminitestKõrvalepõige: natuke terminitest

● Neid sõnu kasutatakse tänasel päeval palju, seega siin väike esmatutvustus:

– Vaba tarkvara – vt eelmist slaidi

– Omandvara (omanduslik tarkvara) – kinnise lähtekoodiga, tootena turustatav tarkvara

– Priivara – nullhinnaga omandvara

– Jaosvara – tasuta prooviajaga omandvara

– Tootjalukustus – tootja püüe panna klient sundseisu, milles just selle tootja toodang on ainus või selgelt eelistatav lahendus. Hea näide IT maailmast on MS Office (eriti failivormingute kaudu)

Väike pilk ajalukkuVäike pilk ajalukku

● 60/70-ndate häkkerikultuur

● 70-ndad ja 80-ndate algus: äri murrab sisse

● Richard M. Stallman, MIT "viimane tõeline häkker"

● 1983 - GNU projekti algus

● 1989/91 - GNU litsents ehk GPL

● 1991 – Linux

● 1992/93 – Free/Open/NetBSD

● 1995 – LAMP, Apache, Red Hat

● 1996-97 - GNOME ja KDE

● 2001 – OpenOffice.org

● …

Tuntumad litsentsidTuntumad litsentsid

● GNU GPL (versioonid 2 ja 3)● GNU LGPL (versioonid 2 ja 3)● BSD litsents● MIT litsents● Apache litsents● Mozilla litsents (MPL)● AGPL● EUPL

Nii ja naapidiNii ja naapidi

● tasuta - enamasti küll, ent vaba tarkvara määratlus ei keela selle müümist või muudmoodi äritegemist, kui litsentsi tingimusi järgitakse

● kopeeritav - jah, aga nõuab litsentsi kaasapanekut ja lähtekoodi kättesaadavust

● muudetav - jah, aga ei nõua paljudel juhtudel (k.a. GPL) "majasiseste" muudatuste avaldamist (NB! Seda nõuab AGPL)

Õiguste edasikandumine Õiguste edasikandumine (copyleft)(copyleft)

● puuduv - tuletist võib ümber litsentsida. N: BSD, MIT, Apache

● nõrk - tuletis jääb üldjuhul sama litsentsi alla, ent linkimine muu litsentsiga tarkvaraga on lubatud. N: LGPL

● tugev - tuletis läheb samaväärse litsentsi alla. N: GPL

● ülitugev - tugevale lisandub "teenusepakkuja klausel". N: AGPLNB! Tarkvara kombineerimisel jääb peale tugevam aste!

Avatud lähtekood?Avatud lähtekood?

● Kaks lähenemist sisuliselt samale asjale– Vaba tarkvara (free software) – eetilis-poliitiline

lähenemine (vaba, kuna nii on õige ja hää)● Richard M. Stallman● http://www.fsf.org

– Avatud lähtekood (open source) – pragmaatiline lähenemine (vaba, kuna nii on mõistlikum)

● Linus Torvalds, Bruce Perens, Eric Raymond jt● http://www.opensource.org

● Eesti keeles on “vaba tarkvara” pruugitud laiema terminina, kattes mõlemad suunad

ÕpetamineÕpetamine

● Millele peaks koolides vaba tarkvara rakendades tähelepanu pöörama:

– Litsentside ühilduvus omavahel ja omandvara kasutustingimustega

– Erinevalt omandvarast ei ole reeglina eraldi “kooliversioone”

– Kindlasti tuleks kasutada ära võimalus anda vaba tarkvara õpilastele koju kaasa

– Litsentsi- ja tooteülene õpetamine

ÄritegemineÄritegemine

● Ärisfääris kasutatakse vaba tarkvara tegelikult väga palju, sh Eestis

– Serverid (veeb, e-post jne)

– Arendus

– Testimine

– Andmeturve

● Arendajad peaksid vabu litsentse paremini tundma (eriti õiguste edasikandumise eri variante) - “üks vabavara kõik” võib tuua kaasa üllatavalt suure paugu

● Põim- ja hübriidmudelid

KokkuvõtteksKokkuvõtteks

● Vaba tarkvara väärib paremat tundmaõppimist● Litsentsid on kohati väga erinevad● Ühilduvus on tähtis küsimus

Aitäh!Aitäh!

http://www.slideshare.net/UncleOwl