EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA

NR 22 • 19. DETSEMBER 2012 • IGA LIIGE LOEB!

•

Soovime Teile rahulikke jõule ja edukat uut aastat!

•

•

•

••

•

••

••

•

••

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

• ••

•

•

•

••

•

•

•••

•

•

•

•

•

•

•

•

••

•

•

•

•

SINU REKLAAM VÕIKS ILMUDA JUBAJÄRGMISES NUBRIS SIIN.TEE OMA ETTEVÕTENÄHTAVAKS ENAM KUI 3200 LIIKME SEAS.

Uuri

rek

laam

ivõi

mal

usi:

ww

w.k

oda.

ee/r

ekla

amite

enus

ed •

Kai

di T

alse

n •

Tel:

604

0085

• E

-pos

t: ka

idi@

koda

.ee

Lisa

info

:

3

- J U H T K I R I -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

eema ei ole uus. Sellest onräägitud episoodiliselt juba

mitmeid aastaid ning ehk elava-malt pärast möödunud aastalPraxise koostatud sotsiaalkindlus-tussüsteemi jätkusuutliku rahas-tamise võimaluste analüüsi. Väljaon pakutud erinevaid lahendusi jakuulatud paljusid väliseksperte.Avalikumalt või varjatumalt käibparaku enamkest aruteludest läbika mõtteid ettevõtete vastutusesuurendamiseks. Seda eelkõige argumenteerides, et mitmetesteis tes riikides nii on. Aga kas kaEestis, sest pimesi mõne teise riigisüsteemi ülevõtmine võib meievankri hoopis kraavi ajada, kustseda pärast välja aidata on jubaoluliselt keerulisem.

On vastuvaidlematult selge, et riigimajanduslik olukord mõjutab nii et-te võtete, kuid seeläbi ka inimestesissetulekute taset ja tööhõive kau -du omakorda otseselt sotsiaalkind-lustussüsteemi panustajate arvu.

Ka on argumenteeritud aruteluEesti sotsiaalkindlustussüsteemipikaajalise jätkusuutlikkuse ületervitatav ning vajalik, kui arves-ta da kasvõi järgmise 20-30 aastajooksul prognoositavaid demograa-filisi arenguid ja asjaolu, et prog-noo side kohaselt on alates aastast2030 ravikindlustuse kulude ja tu-lude suhe negatiivne. Seega pea -vad ka mistahes muudatused, kuineid otsustatakse teha, olema pike -mas perspektiivis rakendatavad

ega tohi kaasa tuua negatiivseidtagajärgi majanduskeskkonnale.Teiseks peavad võimalikud muu-datused arvestama Eesti majandu -se ja siinse keskkonna (ühiskonna)eripärade ja arengutega, sh meieheaolu tänase tasemega. Ei saa hü-pata üle oma varju. Oleme praegu

oma heaolu tasemelt suhteliselttagareas võrreldes nende riikidega,kellest soovime eeskuju võtta. Võibolla üsna kindel, et enamik mude -leid, mis kuskil on töötanud, eitööta üks ühele ülevõetuna meilega ole siin rakendatavad. Seega eisaa kindlasti ei Hollandi, Ühend-kuningriikide ega kellegi teise hai-gushüvitiste või muud süsteemiEestisse otse üle võtta, sest jubalähtealused on teised. Loomulikulttuleb aga erinevate praktikategatutvuda, kuid omad valikud ja ot-sused peame ikka ise tegema jatagama, et need just meile sobiksidja läbikaalutud oleksid. Vaadatesnäiteks Eesti ja Hollandi (selle riigihaigushüvitiste mudelit on viimaselajal meile sagedasti ühe valikunavälja pakutud) ettevõtete struk -

tuuri ning majanduskeskkonda janende erinevusi, olen üsna veen-dunud, et selline süsteem na guHollandis ei ole meil võimalik —vähemalt mitte järgmise 15-20 aas -ta jooksul, mis seal on kulunud süs-teemi tööle saamisele. Ka pikemasperspektiivis oleksin skeptiline.

Töövõimetuse ja haigushüvitistesüsteemis on arvukalt erinevaidaspekte, mis kõik vajavad tasa kaa -lustatult arvestamist — see eitähenda ainult arutelu selle üle,kes hüvitist maksab või kui palju.Kahtlemata on oluline abivajajatelevõimalikult kiiresti tähelepanupöörata ja tegeleda rehabilitat-siooniga võimalikult varases staa-diumis, sest kokkuvõttes on seeoluliselt odavam. Vajalik on kind-lasti arutada sellegi üle, kuidastagada, et inimeste tervisekäitu-mine ja motivatsioon tervena pü -sida oleksid senisest enam täht -sustatud. Kas arusaamine sellest,milliseid kulusid riigile ja tööand-jale toob kaasa ebatervislik käitu-mine on täna inimestes alati ole -mas ja adekvaatne? Kardan, etmitte piisavalt.

Loomulikult peab ka tööandja ta -gama, et töökeskkond ja tingi mu -sed oleksid kohased töö tegemi -seks ja ei kujutaks endast luba-matut riski tervisele. Tuleb aga kaarvestada, et erinevad tööd ongierineva riskiga ning nõuavad eri -nevat suhtumist ja hoolsust niitööandja kui töötaja poolt. Samas

ei saa tööandjale panna ka tervis -hoiuasutuse või riigi terviseeden-damise funktsioone ning kohus -tada teada vastutama töötaja ter-vise eest rohkem kui töötaja ise.Tööandja ei saa olla töötajale lapse-hoidja eest ega saa vastutada selleeest, mis juhtub töökeskkonnastväljaspool. Miks peaks tööandjakandma täiendavat riski selle eest,kui töötaja kõnnib pimedas ilmahelkurita ja jääb auto alla ning saabvigastada või kui ta murrab suusa-puhkusel jala või kui tal tuvasta -takse pikaajalisest suitsetamisesttekkinud kopsuvähk? Seetõttuoleks tööandjale lausvastutuse pa -nemine kindlasti lubamatu.

Ideaalset töövõimetussüsteemi onilmselt võimatu leida, aga see eitähenda, et kui olemasolev süs-teem paistab pikaajaliselt prob-leemne, ei peaks otsima selleparandamiseks lahendusi. Need onvaja välja pakkuda, nende üle onoluline avalikult arutada ja kõigi osapoolte arvamused ära kuulata.Tegemist on valdkonnaga, mis puu-dutab meid kõiki ning kus rahalisedsoovid on enamasti alati suuremadkui võimalused, mida ettevõtjad jamaksumaksjad kanda jõuavad.Selles võtmes ei ole täna maksu -koormuse suurendamine ettevõt-jaile kindlasti ei võimalik ega lahen -dus ühelegi sotsiaalkindlustus-valdkonna probleemile, sest tule-mus oleks majanduskesk konnahal venemise läbi kindlasti hoopisnegatiivne. �

TÖÖVÕIMETUS- JA HAIGUSHÜVITISTE SÜSTEEM VAJAB LÄBIMÕELDUD JA PIKAAJALIST LÄHENEMIST

Viimastel nädalatel on taaskord ärgitatud inimesi arutelule, milline

võiks olla töövõimetuskindlustuse puhul Eestile sobivaim mudel.

T

Mistahes muudatused,kui neid otsustatakseteha, peavad olemapikemas perspektiivisrakendatavad ega tohi kaasa tuua negatiivseid tagajärgi majanduskeskkonnale.

MAIT PALTSPeadirektor

KALENDERSISUKORD

JUHTKIRITöövõimetus- ja haigushüvitiste süsteem 3vajab läbimõeldud ja pikaajalist lähenemist

SEADUSANDLUS

Euroopa Komisjon soovib kehtestada sookvoote 5börsiettevõtete juhtkonnale

Käsil on alkoholi ja tubaka valdkonna 6regulatsiooni tuleviku kujundamine

Otsekorraldusteenuse arendamine e-arve 8püsimakseteenuseks ja üleeuroopalise SEPA otsekorraldusteenuse kasutamine

Kutsehariduse koolitustellimuse taustast 10

Ettevõtja küsib: kas juhatuse liikmega 11võib sõlmida töölepingu?

EUROOPA UUDISED

Majanduskasvu võti 11

VÄLISSUHTED

Euroopa ASEAN ärikeskus Bangkokis 13viib Euroopa ettevõtted „Aasia sajandisse”

KOJA LIIKMED

Väike suure nimega ettevõte — Orto AS 14

TAGASIVAADE

Kaubanduskoja äridelegatsioon külastas 16Soome Vabariiki

STRATEEGILINE FILANTROOPIA

Arendades sotsiaalseid (äri)ideid senisest paremini 18

KOOSTÖÖ

Kaubanduskoda ja salvest aitasid puuduses peresid 19

TEATED 20

LIIKMELT LIIKMELE 24

JUUBILARID 25

RIIGIHANKETEATED 26

KOOSTÖÖPAKKUMISED 26

9. jaanuar Seminar „2012. aasta majandusaasta aruande koostamine. RTJ muudatused“Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu)

Kati Krass Tel: 443 0989 • E-post:kati@koda.ee

16. jaanuar Seminar „2012. aasta majandusaasta aruande koostamine. RTJ muudatused“Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Kati Krass Tel: 443 0989 • E-post:kati@koda.ee

24. jaanuar Kontaktkohtumiste üritus Häuslbauermesse raames GrazisAustrias Grazis

Triin Udris Tel: 604 0090 • E-post: triin@koda.ee

24. jaanuar Pärastlõuna maksukonsultandiga: Muudatused maksuseadustesKaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Jane Juhanson Tel: 604 0081 • E-post: jane@koda.ee

29. jaanuar Seminar „Kinnisvarade hindamine — ainult olulisest!”Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Toomas Hansson Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

12. veebruar Seminar „Aktuaalset ehitusõigusest —millised on ehitamise suhtes kehtivad piirangud?”Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Toomas Hansson Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

TÄPSEM INFO KÕIGI ÜRITUSTE KOHTA AADRESSIL WWW.KODA.EE

HEAD LIIKMED!KAUBANDUSKODA ON 27. JA 28. DETSEMBRIL

AVATUD TAVAPÄRASTEL TÖÖAEGADEL. 31. DETSEMBRIL ON KODA SULETUD.

OOTAME TEID JÄLLE 2. JAANUARIL 2013.

4

- T E E J U H T -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

5

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

MARKO UDRASPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

ookvootide kehtestamise ees-märgiks on suurendada mär-

kimisväärselt naiste osalemist et-te võtete juhtimisel. Hetkel on Euroopa Liidu suuremate ette -võtete nõukogude liikmetest 15%ja juhatuse liikmetest 8,9% naised.Eestis on naiste osakaal suuremateettevõtete juhtimisel veelgi väik-sem — umbes 5%. Kuigi viimastelaastatel on olukord mõnevõrra pa -ranenud, ei ole muudatused Eu-roopa Komisjoni hinnangul toi -munud piisavalt kiiresti. Seetõttusoovitakse kehtestada sookvoote,mille kohaselt peab aastaks 2020naiste osakaal ettevõtete juhtkon-nast olema 40%.

Kohustuslik sookvoodi nõue ei puu -dutaks igat Eesti ettevõtet, vaid ainult neid, kus on rohkem kui 250töötajat, käive ületab 50 mln eurotning äriühingu väärtpaberitega onvõimalik kaubelda mõnel EuroopaLiidu liikmesriigi börsil. Eestis vas -tab nendele kriteeriumitele hetkel11 ettevõtet. Samuti tuleb rõhutada,et 40% reegel kohalduks ainultnõukogu koosseisule, mitte koguettevõtte juhtkonnale. See tähen -dab, et sookvoote ei peaks järgimajuhatuse osas. Samas kohustataksebörsiettevõtteid kasutusele võtmaindividuaalseid meetmeid, et paran-dada aastaks 2020 soolist tasakaaluka juhatuses.

Sookvootide täitmiseks sisaldubEuroopa Komisjoni ettepanekuspõhimõtete, mille kohaselt peaksaktsionäride üldkoosolek uue nõu -kogu liikme valimisel eelistamaõrnema soo esindajat. Ebavõrdnekohtlemine oleks aga lubatud üks -nes juhul, kui naissoost kandidaaton meessoost kandidaadiga võrd -ne nii sobivuse, pädevuse kui kaametialase suutlikkuse poolestning ettevõtte nõukogus jääb nais -te osakaal alla 40%. Kui börsiet-tevõte ei täida 40% nõuet aastaks2020, siis on võimalik äriühingutkaristada rahatrahviga.

Sookvootide kehtestamisega kaas-nevaks negatiivseks mõjuks on et-te võtete aruandluskohustuse suu -re nemine. Euroopa Komisjoni ette -paneku kohaselt peaksid börsiet-tevõtted edastama kord aastasteavet juhatuse ja nõukogu soolisekoosseisu kohta. Samuti tuleks äri -ühingutel anda ülevaade meetme -test, mida on ettevõttes raken datudsoolise tasakaalu paranda miseks.Juhul kui ettevõte ei ole täitnud40% nõuet, tuleb välja tuua ka ees -märgi täitmata jätmise põhju sed.

Koda ei toeta sookvootide

kehtestamist

Lisaks halduskoormuse kasvule onveel mitmeid põhjuseid, miks me ei

pea sookvootide kehtestamist sobi-likuks abinõuks naiste osakaalu suu rendamiseks ettevõtete juhtimi -sel. Meie hinnangul piiraksid soo -kvoodid üleliigsel määral ette-võt lus vabadust, sest need ei lubaksaktsionäridel vabalt valida nõukoguliikmeid. Samuti oleme veendunud,et naiste osakaal ettevõtete juhtor-ganites ei ole väike seetõttu, et vas-tava soo esindajaid diskrimineeri-takse juhtorgani liikme valimisel.Peamiseks põhjuseks on ikkagiühiskonnas levinud rollikujutised,mis omistavad naistele ja meesteleerinevaid väärtuseid, hoiakuid jaülesandeid. Seetõttu tuleks soo -kvootide kehtestamise asemel kes -kenduda üldisematele meetmetelevähendamaks naiste ja meesteebavõrdusust ning suurendamaksmuuhulgas naiste osalemist ette -võtete juhtimisel. Samuti on mitmeEuroopa riigi (nt Rootsi, Soome)praktika näidanud, et ka ilma soo -kvootideta võib suurendada naisteosakaalu ettevõtete juhtorganites.

Hetkel ei ole veel Euroopa Liidutasandil kindlalt otsustatud, kassookvoodid tulevad või mitte.Tõenäoliselt tehakse vastavasisu-line otsus tuleval aastal. Meileteadaolevalt on mitmed liikmes -riigid, näiteks Suurbritannia, Rootsija ka Eesti, seisnud sookvootide kehtestamise vastu. �

EUROOPA KOMISJONSOOVIB KEHTESTADASOOKVOOTE BÖRSIETTEVÕTETE JUHTKONNALE

O L U L I N E :

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, mille kohaselt peaks

aastaks 2020 börsiettevõtete nõukogude liikmetest 40% olema naised.

Kaubanduskoda sookvootide kehtestamist ei toeta.

S• Ettepaneku kohaselt

peaksid aastaks 2020

börsiettevõtete

nõukogu liikmetest

40% olema naised.

• Nõukogu liikme

valimisel tuleks

võrdsete kandidaatide

korral eelistada nõu-

kogus alaesindatud

soost kandidaati.

• 40% reegli järgimata

jätmise korral

võidakse ettevõttele

määrata rahatrahv.

• Euroopa Liit ei ole

veel teinud lõplikku

otsust sookvootide

kehtestamise kohta.

Euroopa Komisjoni

sookvootide kehtestamise

ettepanekuga ning meie

seisukohtadega antud

teema osas saab lähemalt

tutvuda Kaubanduskoja

kodulehel www.koda.ee.

6

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

ohelistes raamatutes oneesmärgiks seatud alkoholi

liigtarvitamise ja suitsetamisevähendamine Eestis. Selleks onvälja käidud mitmeid ettepanekuid,mis oma sisult on erineva ise loo -muga keelud ja piirangud alkoholija tubaka käitlemistingimustele.Mõistagi on sellistel keeldudel ja piirangutel ka tegelikult ettevõt -lusvabadust riivav mõju. Viimati -öeldu tõttu ei saa mööda vaadatasellest, et keelud ja piirangud pea -vad olema proportsionaalsed, shaitama kaasa ka tegelikult eesmär -gi saavutamisele. Kaubanduskojahinnangul sisaldavad praeguselkujul rohelised raamatud ettepa -nekuid, mille kooskõla eelmaini-tuga on küsitav.

Avaldatud rohelisi raamatuid saabiseloomustada praegu kui ideedekogumikke, kuhu on koondatud erinevaid maailma praktikaid, mil -lest kõik ei pruugi olla Eestile üldsevõi vähemasti üks ühele kohalda -tavad. Kindlasti on oluline rõhuta -da, et kõik esitatud ettepanekudpole protsessis osalenute konsen-suslikud otsused või kokkuleppedja mõnel juhul näib, et kahe silmavahele on jäänud üsna olulised

aspektid. Sestap ei maksa sealt ot-sida ka kokkulepitud ja valmis la-hendusteid ning esitatud ette -panekuid tuleks kriitilise pilgugavaadata jõudmaks arusaamisele,millised neist on rakendatavad jamillised mitte. Samuti peaks kaa -luma rõhuasetuse muutmist keel-dudelt ja piirangutelt rohkem tea -vitustööle ja järelevalvele.

Mis puutub antud roheliste raa-matute koostamise protsessi, siispeab kahjuks märkima, et huvi-gruppide kaasamine ning osalenudhuvigruppide seisukohtade sisu-line arvestamine on olnud prob-leemne. Kaubanduskoda on olnudkaasatud ühe — alkoholivaldkonna —rohelise raamatu koostamisse, kuidmitte teise, tubakapoliitika koosta -misprotsessi. Viimasesse keeldusministeerium nii tubakatööstusekui ka Kaubanduskoja esindajaidkaasamast vaatamata asjaolule, etKaubanduskoja umbes 3200 liik -mest on tubakavaldkonnaga ehkotsesemalt seotud vaid alla kümneettevõtte, kuid kaubandusega seo-tud ettevõtjaid on liikmeskonnaskümneid kordi enam. Kaubandus -koja hinnangul annab see selgesignaali sellest, et ettevõtjate

suuremat kaasamist protsessi soo -viti vältida, mistõttu on keerulineantud protsessist rääkida ka kuikaasavast ja avatust.

Käesolevas artiklis keskendutakseeelkõige alkoholipoliitika roheliseleraamatule, kuivõrd Kaubandus -koda osales ka ise vastavas prot-sessis. Siiski juhitakse tähelepanuka mõningatele probleemkohta de -le, mis tubakapoliitika rohelise raa-matuga tutvumisel silma hakkab.

Tubakapoliitika

rohelisest raamatust

Esitatud ettepanekute seas jäävadiseäranis silma sellised ettepane -kud (piirangud), mis oma olemuseltriivavad olulisel määral intellek -tuaalsest omandist tulenevate õiguste teostamist (eelkõige kau -bamärgist tulenevate õiguste teos -tamist). Nimelt on välja pakutudpilthoiatuste kasutuselevõtt, kee-lata tubakatoodete müügikoha tä -histamine tubakatoodete kauba -märkidega ning tubakatoodete letialla viimine (poes avaldatakse üks-nes nimekiri müüdavatest toode-test). Rõhutada tuleb, et kauba -märgiks võib olla ka pakendi enda

KÄSIL ON

ALKOHOLI JA TUBAKA VALD-KONNA REGULATSIOONI TULEVIKU KUJUNDAMINE

O L U L I N E :

Hiljuti avalikustas Sotsiaalministeerium alkoholi- ja tubakapoliitika

rohelised raamatud. Nimetatud raamatute näol on tegemist tegelikult

alusdokumentidega, mis peaksid tulevikus hakkama kujundama antud

valdkondade õigusloomet. Teisiti öeldes ei ole tegemist eelnõudega,

milles esitatu kindlasti kehtima hakkab. Samas ei tähenda see ka seda,

et ettepanekuid kuidagi alatähtsustada saaks, sest on tõenäoline,

et nii mõnigi neist võib kunagi siiski tee seadusesse leida.

R• Huvigruppide

kaasamine ning

osalenud huvi-

gruppide seisukohtade

sisuline arvestamine

on probleemne.

• Reklaami keelamise

tagajärjel saaksid

suurema tähelepanu

ilmselgelt välismaised

tootjad.

• Igal keelul ja piirangul

võib olla soovitud mõju

kõrval ka negatiivne

külg, mis võib ühel

hetkel hakata

varjutama esimest.

MART KÄGUPoliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kt

7

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

kuju või kujundus. Kaubamärgi ka-sutamise eesmärgiks on eristadaühe isiku kaupa või teenust teiseisiku samaliigilisest kaubast võiteenusest. Kaubamärk ise ei kutsukedagi otseselt tubakatooteid tar-bi ma. Kirjeldatud ettepanekutevalguses tekib küsimus lõppkokku -võttes sellest, kas selliste meetme -te kasutoov mõju on ikka proport -sioonis nende meetmetega kaas-neva omandiõiguse riivega (intel -lektuaalne omand).

Alkoholipoliitika

rohelisest raamatust

Rääkides alkoholipoliitika roheli -sest raamatust tuleb esmalt maini -da, et koostamise protsessis moo -dustati mitu erinevat töögruppi,kes tegelesid erinevate teemadega.Nii näiteks oli moodustatud töö-grupid, kes tegelesid eraldi maksu-ja hinnapoliitika küsimustega, kät -tesaadavuse ja turunduse (rek -laam), salaalkoholi vähendamisetemaatikaga jne. Siinkohal olgutaaskord ära öeldud see, et rohe-lises raamatus sisalduvad ette -panekud ei ole vastavate töögrup -pide konsensuslikud otsused. Te -gelikult on mitmed väljakäidud et-tepanekud üllatuslikud just sellelpõhjusel, et isegi töögruppides eileidnud need selge enamuse toe-tust (nt vanuse alampiiri tõstmine,täiendavad reklaamipiirangud jne).See ilmneb selgesti alkoholipolii -tika rohelise raamatu lisadest, mis on üleval Sotsiaalministeeri-umi kodulehel. Aga mida täp seltsiis ettepanekutena on välja käi-dud?

„Algatada diskussioon alkoholi ost-mise ja tarbimise eapiiri tõstmiseosas.” Vastava ettepaneku esita-mine raamatus on ootamatu justpõhjusel, et selge enamus ei pida -nud seda üleüldse asjakohaseksega vajalikuks. Iseenesest oleksvõrdlemisi kummaline olukord, kuiisik saab valimistel hääletada,

korraldada enda elu iseseisvalt (te -ha iseseisvalt kehtivaid tehinguid),asutada ettevõtteid jne, aga poestteatud kaupade ostmine oleks pii -ratud. Ilmselt pole eapiiri tõstmiselvälistatud see, et soovitud kauphangitakse mõnest naaberriigist jasellisel juhul juba suuremates ko-gustes. Seega ei saa mööda vaa-data meetme võimalikust varjatud(negatiivsest) küljest.

„Alkoholivabade päevade sissevii -mine.” Antud ettepaneku puhultekib küsimus eelkõige sellest, kasselline keeld ei mõju hoopis selli -selt, et inimesed varuvad nö igaksjuhuks alkoholi ette teades, etnendel päevadel ei saa osta.Teiseks tuleb tähelepanu juhtidaasjaolule, et kehtiva õiguse järgisaab kohalik omavalitsus sedatäna juba vajadusel otsustada.Kaubanduskoja hinnangul tun-neb kohalik omava litsus koha-likku (KOV) eluolu pare mini jaseetõttu peaks saama KOV jätku-valt ise otsustada sellist laadikeeldude kehtestamise üle.

„Analüüsida ja kaaluda jaemüügikohtade vähendamise võimalusi.”Ka see ettepanek jäi töögrupis ilm-selge enamuse toetuseta. Kehtivaseaduse järgi saab seda KOV kapraegu teha. Ka töögrupi koos -olekutel on sellele tähelepanu juhi-tud. Seega jääb mõneti arusaa ma -tuks, kas ja kuidas täiendavate pii -rangute seadmine eesmärgi saa -vutamisele veelgi paremini kaasaaitab. Sealjuures ei näita ka raama-tus viidatud uuringud, et kõigerohkemate müügikohtade arvugapiirkonnas oleks alkoholi tarbiminekõige suurem. Kui rääkida laste -asutuste jms asutuste lähedalalkoholi müügi piiramist, siis peakssee olema KOV pädevuses, kes onkohaliku elu osas pädevam kind-lasti kui riik (riigi tasandil kõigileühesuguse keelu seadmine võibkaasa tuua väga ebaproportsio -naalsed ja põhjendamatult raskeid

tagajärgi — nt supermarketi sulge -mise, mis on võib-olla aastaid jubategutsenud vastavas kohas).

Eeltooduga seondub tegelikult kaettepanek „kortermajades müügikeelustamine.” Õigus piirata alko-holi jaemüüki on KOV-l tegelikultolemas ka täna ja uuesti üle regu -leerida seda ei ole vajalik. Retoo-riliselt võiks siinkohal küsida, kassiis kortermaja kõrval asuv poodon oma iseloomu poolest midagitäiesti erinevat? Reaalselt tooksselline piirang kaasa lihtsalt selle,et osad poed satuksid väga eba -võrdse konkurentsiolukorda puh-talt oma asukoha pärast.

Kindlasti ei saa selles küsimusesvõtta aluseks vaid suuremate lin-nade tingimusi. Arvestada tulebkaupluste arvu ja paiknemise eri -pära erinevates Eesti piirkonda des,sh hajaasustatud maapiirkonda -des. Kõnealuse kitsenduse asjako-hasust saab hinnata kõige pare mi-ni KOV, milleks tal ka keh tiva õigu-se kohaselt võimalused on.

„Luua korduvrikkumiste korral või-malus rakendada koheselt õigustteha ettekirjutus ilma teistpooltkuulamata.” Antud ettepanekupuhul tekib küsimus selle koos -kõlast kehtiva karistusõigusega.Samuti on küsitav, kuidas karis-tuse määramine ilma kaitseõigusttagamata kõlab kokku õigusriigipõhimõttega. Ilmselt on raskevastu vaielda sellele, et asjaoludpole alati must-valgelt selged ningmenetlusaluse isiku selja taga otsustamine võib väga kergelt viiasüütu isiku süüdistamise ja süüdi -mõistmiseni.

„Alkoholireklaami piiramine võilauskeelustamine.” Kõnealune et-tepanek ei saanud samuti töö-grupis enamuse toetust. Viimastilmselt põhjusel, et kehtiva õigu -sega on juba praegu alkoholi rek -laam märkimisväärselt piiratud

ning jääb selgusetuks, kuidas veel -gi karmimad piirangud toovad kaa -sa soovitava tulemuse. Reklaamitäieliku keelu korral saaksid mõis -tagi juba turul olevad tooted olu -lise konkurentsieelise tulevikusturule tulevate toodete ees.

Veelgi olulisem on aga see, et täna -päeval ei ole võimalik piirata ini -mesteni jõudvaid välismaiseid jainternetis levivaid reklaame. Seegareklaami keelamise tagajärjel saak-sid suurema tähelepanu ilmselgeltvälismaised tootjad, mis seaks mõis -tagi märksa raskemasse kon ku -rentsiolukorda kohalikud tootjad.

„Erinevate alkohoolsete jookide ak-tsiisi miinimummäärade ühtlusta-mine.” Selle ettepaneku elluviimisepuhul tekiks oht, et lahjema jakangema alkoholi hind kujuneksselliseks, et inimesed hakkaksideelistama kangemate jookide ost-mist, kuivõrd lõppkokkuvõttestunduks see soodsam. Rohelistesraamatutes on aga välja toodudjust see, et mh peetakse problee -miks kangete jookide tarvitamistning tarbimisharjumused võik sidkujuneda sellisteks, et eelistatakselahjemate jookide tarvitamist. See -ga pole välistatud, et see ette -panek hakkaks töötama seatudeesmärkidele hoopis vastu.

„Kaaluda erimaksu kohaldamistalkoholi sisaldavatele kosmeetika-toodetele jt joomiseks mittemõel-dud vedelikele.” Nimetatud ette- panek tundub kahjuks kosmeeti-katoodetega kauplevate isikute karistamisena, eriti veel juhul, kuiselline erimaks kohalduks puhtaltfakti alusel, et toode sisaldab al-koholi. Puudutatud kaupade ring

Seega reklaami keelamise tagajärjelsaaksid suurematähelepanu ilmselgeltvälismaised tootjad.

8

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

kujuneks sellisel juhul väga laiaks ja ilmselt satuksid sellesse ringi ka kaubad, mille puhul vastav eri-maks jääks täiesti arusaamatuks.

Kaubanduskoda

kutsub üles roheliste

raamatutega tutvuma

ja arvamust avaldama

Leiame, et antud kujul rohelisedraamatud ei arvesta tegelikultkõiki olulisi asjaolusid ning onpigem koostatud põhimõttel, ettäiendavate piirangute ja keeldudekehtestamises peituks justkui lahendus kõigile probleemidele.Kahjuks pole arvesse võetud, etigal keelul ja piirangul võib ollasoovitud mõju kõrval ka negatiivnekülg, mis ühel hetkel võib hakatavarjutama esimest. Oleme seisu -kohal, et igasugune ettevõtlus -va baduse piiramine peab olemapõhjendatud ja n-ö eksperimendikorras selle piiramine peab olemavälistatud.

Eeltoodust tulenevalt olekski prae-gusel juhul oluline hinnata, kasväljapakutud keelud ja piirangudaitaksid ka tegelikult kaasa valit-suse seatud eesmärkide täitmiselening oleksid reaalselt ja mõistlikekuludega rakendatavad ning Eestiskohased. �

Kaubanduskoda ootab

eelkõneldud dokumentide

kohta arvamust oma liikmetelt

hiljemalt 7. jaanuariks

aadressile mart@koda.ee.

Mõlema rohelise raamatu

tekstiga saab lähemalt tutvu-

da nii Koja kui ka Sotsiaal-

ministeeriumi kodulehel.

onsulteerides otsekorraldu se -ga makseid koguvate klienti -

dega on jõutud järeldusele, et turuarengu ja efektiivsuse huvi des onotstarbekas praegune otsekorral-dus teenus lõpetada ja aren dadavälja e-arvel baseeruv püsimakse-teenus, mis on täna pakuta va Eestie-arve standardil2 põhi ne va teenuseedasiarendus. Arvete elektroonseksmuutmine aitab hoi da kokku kulusidja säästa loodust ning see on koos -kõlas Euroopa Komisjoni eesmärki -dega3. Alternatiivina oleks võimalikkasutada ka üleeuroopalist SEPA[ELi ühtne euromaksete piirkond(i.k Single Euro Payments Area)]otsekorraldusteenust.

E-arve ja

e-arve püsimakseteenus

E-arve ja e-arve püsimaksetee nu sekasutuselevõtuga toovad pangadturule otsekorraldusest moo dsamaja mugavama maksetee nuse, mishakkab asendama või konkureerimaotsekorraldustee nusega ka teistesriikides. Täna seks on e-arvel põhi -neva mak seteenuse väljaarenda -mist alusta nud Soome ja Prantsus -maa ning Soomes asendatakse e-arve ga siseriiklik- ning pangasiseneotse korraldusteenus 2013. aastal.

E-arve teenus võimaldab pankadelsissetuleva e-arve alusel luuamaks jale eeltäidetud maksekorral-duse. Selle alusel saavad maksjadkas sea distada maksekorralduseedaspidise automaatse püsimaksevõi kinnita da iga makse igakord-selt. Mõlemal juhul säilitab pankmaksjale ülevaa det raamatupida-misdokumentidest.

Saajad saavad edaspidi ühe doku-men dina edastada panka nii arvekui maksenõude. Juhul kui ette võt -tel on kliente, kellel puudub arvetevaatamise võimalus interneti-panga kaudu, peab ettevõte otse-korralduse asendamiseks e-arvepüsimakse teenusega võimaldamaoma kliendil tellida panka saadeta -vale e-arvele lisaks arve muul vii sil(vastavalt seni sele kokkuleppeleettevõtte ja kliendi vahel, nt pos -tiga või e-pos tiga). Sel juhul lii gubpanka e-arve, mille alusel loob pankmaksjale eel täidetud maksekorral-duse, mis kuulub tasumisele e-arvepüsimakse teenusega ja maksjasaab ettevõttelt eraldi ar veteatisekokku lepitud viisil ka edaspidi. Hin-nanguliselt on klientide hulk, keskasutavad otse korraldust, kuid poleregulaarsed internetipanga kasuta-jad ca 100 000.

OTSEKORRALDUSTEENUSEARENDAMINE E-ARVE PÜSIMAKSETEENUSEKS JA ÜLEEUROOPALISE SEPA

OTSEKORRALDUSTEENUSE KASUTAMINE

Alates 01.02.2014 ei tohi pangad enam tänasel kujul otsekorraldusteenust

pakkuda1. Otsekorraldusteenuse näol on tegemist populaarse teenusega,

millel on ca 1,5 mln kehtivat makselepingut. 95% teenuse mahust

moodustavad maksed 50 ettevõttele. Suurema saajate massi moodustavad

väikese maksete arvuga ettevõtted, nt korteriühistud.

K

Otsekorralduse e-arve teenusegaasendamise eelduseks on ettevõtte võimekusväljastada Eesti e-arve standardilevastavaid e-arveidvõi koostöö e-arveteoperaatoriga. E-arveei ole sama, mis otsekorralduse maksenõue, e-arvesisaldab lisaks maksenõude infolekõiki arve andmeidning asendabtäielikult paberarvet.

Eesti Pangaliit

9

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

Loe lisaks:

www.eestipank.ee/sepa.

Üleeuroopaline

SEPA otsekorraldus

Alternatiivina oleks võimalik otse -korraldusteenuse mahud viia üleüleeuroopalisse SEPA otsekorral-dusteenusesse, kuid see tooks kaasakardinaalsed muudatused otsekor-raldusteenuse loogikas. Seetõttu onesialgu otsustatud eelistada SEPAotsekorraldusteenust vaid piiriüles -te tehingute puhul ja pangad ana -lüüsivad võimalusi teenuse turuletoomiseks.

Üleeuroopalise otsekorraldustee -nuse siseriikliku kasutamise osas onteenuse kasutajad toonud välja järg -mised puudused:

Maksjal:• Kaob võimalus lepingute sõlmi -

miseks pangas (lepingu peabsõlmima teenusepakkuja juu -res) — Pangad on otsinud ka või-malusi ise teenusepakkuja ni -mel lepingute sõlmimiseks, kuidseda takistab asjaolu, et SEPAotsekorraldusskeem ei toetavastavat võimalust sobiva info-vahetuse standardiga.

• Kaob võimalus saada pangastülevaadet oma kehtivate mak-selepingute kohta.

Saajal:• Lisandub maksjalepingute sõl -

mimise ja andmebaasi halda -mise kohustus (täna haldavadandmebaasi pangad).

• Tarbija 8 nädalase (no ques-tions asked) tagasinõude õigu-sega kaasneb määramatus jakäsitöö raha saaja jaoks, lisakstagasi nõude õigus 13 kuud auto risee rimata OK puhul (nteba korrekt selt vormistatudvõi puu duv OK leping maksjaja saa ja vahel).

• Kõrged arenduskulud.

Pangal:• Kaob ülevaade maksjate nõus -

olekust oma kontot debitee ri -da (kuritahtliku saajaga seon - duv turvarisk), kuna mandaaton maksja poolt antud saajale.Tekib vajadus sõlmida kõikidemaksjatega SEPA OK maksjaraamleping, et maksja saaksteenust üldse kasutama ha -kata ning seejuures oleks ta-gatud määruses nõutud es-mane turvalisus (whitelist,blacklist, limii did, regulaar-sus).

• Kõrged arenduskulud ning liitu-mis- ja aastatasud otseliikmele(EBA Clearing).

Planeeritavad tegevused

Paljud pangad pakuvad juba tänae-arve panka edastamise teenust,e-arve püsimakse teenus arenda -takse välja 2013. aasta I poolaastalning esimesed kliendid saavadhakata teenust kasutama alates 1.juulist 2013.

Otsekorralduse e-arve teenusegaasendamise eelduseks on ette võt -te võimekus väljastada Eesti e-arve standardile vastavaid e-arveidvõi koostöö e-arvete operaatoriga.E-arve ei ole sama, mis otsekorral-duse maksenõue, e-arve sisaldablisaks maksenõude infole kõiki ar -ve andmeid ning asendab täielikultpaberarvet.

Ettevõtted, kes soovivad kasutadae-arve teenust peavad vastavafunktsiooni koos oma pangagavälja arendama. Koostöös pangagamõeldakse läbi ka olemasolevateotsekorraldusteenusega maksjateüleviimine e-arve teenusele. Ar-ves tama peab võlaõigusseadusesttuleneva kahekuulise klientide etteteavitamisperioodiga ning tea -vituseks kuluva ajaga, seega onvajalik ettevalmistuste läbiviiminehiljemalt 22. novembriks 2013.

Otse korraldusteenus tänasel kujulkaob turult hiljemalt 1. veebruarist2014 ning ettevõtted, kes muuda-tusi läbi ei vii, ei saa oma klien dilepakkuda maksevõimalust ei otse -korralduse aga e-arvega.

Pangad valmistavad ette otsekor-raldusega maksjatele mõeldud üht -lustatud sõnumid, kuna täpse tee -nuse ülemineku aja otsustab igasaaja, siis on vajalik saajapoolnemaksjatest klientide informeerimi -ne. Üleminekuks töötatakse väljaka eraldi kommunikatsioonikava. �

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogumäärus (EL) nr 260/2012

2 http:/www.pangaliit.ee/arveldused/e-arve

3 http://ec.europa.eu/internal_market/e-commerce/docs/communication2012/SEC2011_1641_en.pdf

Saate kordus laupäeva õhtul kell 22.00 ja teisipäeval kell kell 21.30 ning saated järelkuulatavad internetist.

Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses hetkel toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUMigal laupäeval kell 15.00.

10

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

aridus- ja teadusminis-teerium on koostanud riik-

liku koolitustellimuse analüüsisotsiaalse ja majandusliku vaja-duse kohta kutsehariduses aasta-tel 2013-2015. Riikliku koolitus-tellimuse analüüsi eesmärgiks onkutsehariduse koolitusvajaduseväljaselgitamine lähtudes oma-korda sotsiaalsest ning majandus-likust vajadusest.

Majandusliku vajaduse hindamisepeamisteks alusteks on võetudMajandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi koostatud tööjõuva-jaduse prognoos aastani 2019 ningandmed õppeasutuste lõpetajaterakendumise kohta tööturul. Töö-jõuvajaduse prognoos näitab, etrohkem vajatakse töötajaid tööt-levas tööstuses, kaubandussek-toris, ehituses, veonduses ja laon-duses ning eelkõige valdkondades,kus loodav lisandväärtus töötajakohta on suurem või on potent-

siaali selle oluliseks kasvatamiseks,näiteks info ja side sektor, masi-natööstus, elektroonikatööstus.Lisaks näeb tööjõuvajaduse prog-noos 2019. aastaks ette ca 13 300oskustöötaja ja 3700 teenindajalisandumist tööturule.

Kuigi tööjõuvajaduse prognoosiskasutatavad majandusharud ei oleotseselt ühendatavad Haridusmi-nisteeriumi poolt koostatud kooli-tustellimuses toodud õppekava-rühmadega, saab paljudel erialadelparalleele siiski tõmmata. Vägaväärtuslikku infot õpetatavate eri-alade nõudluse kohta tööturul an-nab õppeasutuste poolt igal aastalläbiviidav tagasisideuuring lõpeta-jate seas. Kuus kuud peale õpingu-te lõppemist võtavad koolid ühen-dust endiste õpilastega, et väljaselgitada nende edasine käekäik.

Alltoodud graafik näitab, kui paljukutsekoolide lõpetajaid on 6 kuud

peale lõpetamist tööle asunud, kuipalju lõpetajatest asunud erialaseletööle ning kui palju on 6 kuudpeale kooli lõpetamist töötud.

Kutseõppesse astujate arv oli era-kordselt kõrge 2009. aastal (12 609vastuvõetut), millist tulemust lähi-aastatel enam ei prognoosita. Koolimeelitas õpilasi eeldatavalt majan-dussurutis, kui suuresti tööpuu-dusest tingituna jätkati või alustatiõpingutega. Kasvanud on ka vane-maealiste õppurite osakaal kutse-õppes, kus näiteks 2007/2008 õp-peaastal oli kutseõppes 4% 25-29aastaseid ning 11% üle 30aasta-seid ja suurema osa moodustasidikkagi alla 20aastased (67%). Sa-mas aga 2011/2012. õppeaastalmoodustasid suurima õppuritehulga küll alla 20aastased (54%),kuid seda juba märgatavalt vähe-mal määral ning 26% oli 20-24-aastased, 7% oli 25-29aastasedning koguni 13% oli üle 30aasta-

sed. Vanemaealised on pigem hu-vitatud näiteks aianduse eriala-dest, teraapia ja taastusravi ningsotsiaaltöö ja nõustamise valdkon-dadest. Alla 20aastased on suun-dunud pigem mootorliikurite, lae-vanduse ja lennundustehnika,muusika ja esituskunstide eriala-dele, ehitus ning elektroonikavaldkondadesse.

Lisaks sotsiaalsetele ja majandus-likele vajadustele lähtub minis-teerium koolitustellimuse koosta-misel ka õppeasutuste võimestõpet tellitud mahus läbi viia, lähtu-valt õppeasutuste taotlusest õppe-kohtade saamiseks ning teisaltsenise riikliku koolitustellimusetäitmise statistikast.

2013. aastaks on riikliku koolitus-tellimuse koolituskohtade arv kok-ku 23 575, 2014. aastal 24 751koolituskohta ja 2015. aastaks pla-neeritakse 24 966 koolituskohta. �

KUTSEHARIDUSE KOOLITUSTELLIMUSE TAUSTAST

O L U L I N E :

H

• Tööjõuvajaduse prognoos näitab, et rohkem vajatakse

töötajaid töötlevas tööstuses, kaubandussektoris, ehituses,

veonduses ja laonduses ning eelkõige valdkondades,

kus loodav lisandväärtus töötaja kohta on suurem või

on potentsiaali selle oluliseks kasvatamiseks, näiteks

info ja side sektor, masinatööstus, elektroonikatööstus.

Pikemalt on võimalik ministeeriumi analüüsiga tutvuda Koja

kodulehel www.koda.ee ning oodatud on kõik kommentaarid

ja ettepanekud e-posti aadressile koidu@koda.ee.

KOIDU MÖLDERSONPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

70

60

50

80

30

20

10

02009

54%

62% 64%

43%39%

19%26%

12%

2010 2011

KUTSEKOOLI LÕPETAJATE TÖÖHÕIVE 6 KUUDPEALE KOOLI LÕPETAMIST

tööle asunuiderialasele tööle asunuidtöötuid

11

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

äiksemates ettevõtetes, kusjuhatuse liige täidab lisaks

juhtimisele samaaegselt veeltäien davaid ülesandeid, jääb tihtiebaselgeks, kas ja millistel tingi -mustel võib juhatuse liikmega sõl -mida töölepingu. Kui juhatuse liigetäidab ainult sea dusest või põhikir-jast tulenevaid juhatuse liikme ülesandeid, siis võib temaga sõlmi -da juhatuse liikme le pingu. Kirjel-datud olukorras ei ole juhatuseliikmel lubatud tulenevalt töö -lepingu seadusest (§ 1 lõige 5) täitaoma kohustusi töölepingu alusel.

Seadusest aga ei tulene absoluut-set keeldu, et juhatuse liige eisaaks töötada samas ettevõttestöölepingu alusel. Kui juhatuseliige peab täitma ettevõttes täien-davaid ülesandeid, mis väljuvadjuhatuse liikme kohustuste piiri-dest, siis on lubatud juhatuse liik-mega sõlmida tööleping. Näitekskui juuksur on juhatuse liige ningsamas ettevõttes ka juuksur, siisvõib temaga sõlmida kaks lepingut:esiteks juhatuse liikme kohustustetäitmiseks juhatuse liikme lepingning teiseks tööleping juuksuri ülesannete täitmiseks.

Seega on võimalik juhatuse liikme -ga sõlmida tööleping juhul, kui töö -lepingu alusel tehtav töö ei kujutaendast juhatuse liikme kohustustetäitmist. �

MARKO UDRASPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

ETTEVÕTJAKÜSIB:KAS JUHATUSE LIIKMEGA VÕIB SÕLMIDA TÖÖLEPINGU?

V uroopa Komisjon (EK) on pa-berile pannud „Progressi või-

maldavate tehnoloogiate (PVT)Euroopa strateegia — võimalus ma-janduskasvuks ja uuteks töökoh -tadeks” (Teatis). Tegemist on Ko-mis joni teise teatisega sellel tee -mal. Teatises määratleb EK needtehnoloogiad, mis EK hinnangul,võttes aluseks praegused teadus -uuringud ja turusuundumuste ma-jandusliku analüüsi, võimaldaksidEuroopas progressi. Need on: mikro-ja nanoelektroonika, nanotehno -loogia, fotoonika, kõrgtehno loo -gilised materjalid, tööstuslik bio -tehnoloogia ning uudsed tootmis-süsteemid. Olukorra analüüsis tõs -tetakse esile järgmisi punkte:

• EL on PVTde arendamises üle-maailmne liider;

• EL ei kasuta ära oma teadmis-te baasi;

• ELi suurim nõrkus on see, et taei oska oma teadmistebaasitoo detesse ja teenustesse suu-nata;

• PVTdega seotud tootmise puu -dumine on ELile väga kahjulikkahel põhjusel: lühemas pers -pektiivis jäädakse ilma kasvu jauute töökohtade loomise või-malustest; pikemas perspek -tiivis võib tekkida teadmisteloomise puudujääk. Komisjonimeelest on nende puudustepõhjused järgmised:

• PVTde jaoks ühise määratlusevõi arusaama puudumine;

• poliitiliste meetmete ebapiisa -vus PVTde sünergilise mõju

ära kasutamiseks ja nende turus-tus-valmiduse kiirendamiseks;

• puuduvad tooteesitluse ja kont -septsioonide toimivuse projek-tid;

• riiklike ressursside ebatõhuskasutamine ja koordineerimine;

• puudulik juurdepääs riskikapi-talile;

• ELi siseturu killustatus ning eripiirkondade ja liikmesriikide va-helised regulatiivsed erinevu -sed;

• oskustööliste ja ettevõtjatevähesus.

Loomulikult soovib EK nende puu -duste vastu midagi ette võtta japakub välja järgmist:

• keskendada ELi poliitika meet -med järgmises mitmeaastasesfinantsraamistikus teadusuurin- gutele ja innovatsioonile ningühtekuuluvuspoliitikale ningprioritiseerida EIP laenutehin-guid PVTde kasutamise soo -dus tamiseks;

• tagada ELi ja riikide meetmetekoordineerimine, et saavutadanendevaheline sünergia ja vas-tastikune täiendavus ning an -da vajaduse korral vahendidühiskasutusse;

• moodustada väline PVTde töö -rühm, kes annab komisjonilenõu PVTdega seonduvate poli-itikaküsimuste alal;

• mobiliseerida olemasolevad kau -bandusmeetmed, et tagada auskonkurents ja võrdsed rahvus-vahelised tingimused.

MAJANDUSKASVU

VÕTIEuroopa Komisjon on paberile pannud

„Progressi võimaldavate tehnoloogiate

Euroopa strateegia — võimalus majanduskasvuks

ja uuteks töökohtadeks”.

E

EMSK on seisukohal,et edukas üle-kandmine eeldabtootjaid, kes onsuutelisedtehnoloogiat loomaja rakendama, ningEMSK arvates ei oleEuroopas piisavaltettevõtteid, keskonkureeriksid ülemaailmseteskõrgtehnoloogilisetootmise sektorites.

REET TEDERKaubanduskoja esindaja EuroopaMajandus- ja Sotsiaalkomitees

12

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

Seda EK teatist arutas ka EuroopaMajandus- ja Sotsiaalkomitee.EMSK leidis järgmist: see stratee-gia on kavandatud selleks, etedendada ELi kodanike ja et-tevõtete igapäevaeluks vajalikekõrgtehno loogiliste toodete ELispaiknevat tootmist aastani 2020ja pärast seda.

Euroopas paiknev kõrgteh noloo-giliste toodete tootmine ei olepraegu ülemaailmsetel turgudelpiisavalt konkurentsi võimeline,kui gi Euroopa teadus- ja arendus -tegevust peetakse maa ilmaklassikuuluvaks. Probleem ei ole mitteEuroopa kõrgtehnoloo gilise toot-mise jõudluses või suut likkuses,vaid suutmatuses teadus- ja aren-dustegevust tootmisse üle kanda.Tegelikult seisneb komis joni stra-teegia tehnoloogia suunamisestootjatele. Ent EMSK on seisuko-hal, et edukas ülekandmi ne eel-dab tootjaid, kes on suute li sedtehno loogiat looma ja raken-da ma, ning EMSK arvates ei oleEuroopas pii savalt ettevõtteid,kes konkuree riksid ülemaailmse -tes kõrgtehno loogilise tootmisesektorites.

Eu roopa on juhtpositsioonil kee -mia ja tööstus tehnoloogia sek-toris. Tugev positsioon on tal kafarmaatsia- ja biotehnoloogiasek-toris. Alates 1957. aastast on ELisraja tud aga vaid kolm ülemaa-ilmset kõrgtehnoloogiaettevõtet:ASML, Nokia ja SAP. Muude maa -ilma piir kondadega võrreldes onEL olnud pidevalt teistest maas.

Samal ajal kui USA rakendab pal -judes valdkondades vabaturu ka -pitalismi, on tema militaarne/töös tuslik süsteem seotuna temamaailmas juhtival positsioonil ole -vate ülikoolidega loonud äärm seltviljaka pinnase leiutistele ja roh-ketele ideedele, mida saab valit-sevas ettevõtluskultuuris ja suu -rel turul ära kasutada. Aasia riigidpakuvad uutele ettevõtetele ak -tiivset riigipoolset toetust ja kait-set kuni need on end sisse sead -nud. Nad on olnud välisinvestee -ringute jaoks avatud ja samas kaatraktiivsed. Tänu kõnealustelevälisinvesteeringutele on nad saa -bunud tehnoloogad vastu võtnudja kasutavad neid.

Kokkuvõtteks — strateegias soo -vib EK lisaks otsesele teadus- jaarendustegevusele toetada kakatse sarju, et arendada välja pro-totüü bid ja uuenduslikud toot-mis süstee mid, et muuta tehno -loogiad toodeteks.

Sellega seoses on EMSKil kakssoovitust. Esimene soovitus on, etstrateegia rõhuasetus ei tohikskahjustada ELi teadus- ja aren-dus tegevust ega vähendada selleulatust, kuna teadustegevus, eritijust alusuuringud, on vajalik alustulevaste progressi võimaldavatetehnoloogiate tekkimiseks. Teinesoovitus on, et kõnealust stratee-giat, mis näib tuginevat n-ö uutetehnoloogiate turule lükkamisele,peaks täiendama ka turule tõm-bamine pikaajalistelt tootjatelt.Sellest tulenevalt soovib EMSKnäha, et suurem rõhk pannakseELi tootmisettevõtete suutlikkusesuurendamisele.

PVTde programmil peab olemastrateegia Euroopa nõrkade sek-torite tugevdamiseks ja nendesektorite ärakasutamiseks, kus taon suhteliselt tugev. Eriti medit -siini tehnoloogia ja tervishoiu -seadmete sektoris. �

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesoovib näha, et suurem rõhk pannakse EuroopaLiidu tootmis-ettevõtete suutlikkusesuurendamisele.

uroopa ettevõtete ühine

hääl Tai Kuningriigis

Bangkokis asuv Euroopa ASEANärikeskus (EABC) alustas ametli -kult tööd käesoleval aastal. Sellemissiooniks on „Toimida Euroopaettevõtete häälekandjana Tais,eesmärgiga arendada Euroopa et-tevõtete jaoks soodsat ettevõtlus -kliimat, suurendada investee rin -gute mahtu ja turuvõimalusi Tais,ning propageerida Taid ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni(ASEANi) kui suure potentsiaaligakaubandus- ja investeeringutur-gusid”.

EABC peamiseks prioriteediks onolla Euroopa erasektorite huvideeestkõneleja Tai Kuningriigis.EABC on võtnud südameasjakssaada propageerimistöö kaudustrateegiliseks suhtluspartneriksEuroopa Liidu, Tai Kuningriigi jaASEANi piirkonna majandus-suhete arendamisel. EABC esime-ses ärivaldkonna taustadoku -men dis, mis saadeti välja 2012 juunis, on toodud kaheksa EABCtöögrupi soovitused Euroopa Liiduja Tai ärisuhete parandamiseksning Tai kui konkurentsivõimeliseja atraktiivse investeerimissiht-turu positsiooni tugevdamiseks.

EABC toimib ka platvormina Eu-roopa ja Tai ettevõtjate kokku-toomisel, nt networking-ürituste,seminaride või Euroopa Liidumes sibokside kaudu. Olles Euroo -pa Liidu ettevõtete jaoks väravakserinevatele teenustele ja ressurs -sidele, mida Tai pakub, soodustabsee infovoogu ja täiendab olemas -olevaid ettevõtlust toetavaid struk-tuure.

Täiendamine, avaliku ja erasek-tori partnerlus ning jätkusuut-likkus on peamised selle organi -satsiooni edu tagada aitavad fak-torid ning need peegelduvad kaselle organisatsioonilises struk -

tuuris — tegemist on Euroopa Liidufinantseeritava initsiatiiviga, midajuhib 16 Euroopas ja Tais asuvastpartnerist koosnev konsortsium,kelle hulgas on ka Eurochambresja Euroopa kahepoolsed kauban-duskojad Tais.

Suure kasvupotentsiaaliga

turu rakendamine

Tai Kuningriigil on Euroopa ette -võtetele paljut pakkuda. Kagu-Aasia suuruselt teise majandu -sena kujutab see Euroopa inves -torite jaoks endast potentsiaalsetärikeskust: 70% selle SKPst tulebekspordist, mis näitab, et riik onmaailmaturuga hästi integree -ritud.

Tai ekspordil põhinev mudel pee -geldub selle suures arvus Aasia riikidega sõlmitud kaubandus -lepingutes. Lepingud on sõlmitudselliste riikidega nagu Hiina, Jaa-pan ja India, Austraalia ning Uus-Meremaa. Tai ja Euroopa Liit tee -vad nüüd tööd selle nimel, et libe -raliseerida omavahelist kauba -vahetust veelgi, mis aitaks po-tent siaalsetele investoritele veel -gi paremaid võimalusi pakkuda.

Tai Kuningriigi rahvaarv on 67miljonit, seal on 39 miljonist ini -mesest koosnev tööjõuturg ningkiiresti kasvav keskklass. Seegaon Tai mitte ainult peamine toot-miskeskus, vaid ka mitmetele sek-toritele: turismist finantsteenus -teni, autotootjatest põllumajan-dusettevõteteni, huvi pakkuv tar-bijaturg.

Tai paistab oma regioonis silma kaettevõtluse lihtsuse poolest: Maa -ilmapanga Doing Business Index2012 edetabelis on riik 18. kohal,mis on oluliselt kõrgem koht kuiteistel regiooni ja paljudel Euroo -pa riikidel. Võrreldes mõnede suu remate naaberriikidega do-mi nee rib Tai majandust avatud

E

13

- V Ä L I S S U H T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

ettevõtlikkus, mille illustreerimi -seks sobib asjaolu, et inglise keelträägib peaaegu kogu ärikogukond,eriti aga nooremad ettevõtjad.

Värav Kagu-Aasiasse

Tai strateegiline asukoht Aasia sü-dames on ideaalne nende ette -võtete jaoks, kes soovivad teenin -dada antud piirkonna peamisi turge.Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni(ASEAN) aktiivse liikmena on Tairiik teinud palju tööd selleks, etluua tihedad majandussidemedoma naabritega ning saavutadaseeläbi parem integreeritus.

Juba aastal 1992 allkirjastatudASEANi vabakaubanduslepinguga(AFTA) võeti eesmärgiks äratadahuvi uute investorite seas, kõrval-dades tariifsed ja mittetariifsedkaubandustõkked ning tugevda -des piirkonna konkurentsieelist.Kui saab teoks 2015. aastasse ka-vandatud ASEANi majanduspiir -kond, saab Kagu-Aasiast maailmasuurim ühisturg ja tootmisbaas,mis võimaldab kaupade, teenuste,investeeringute, kapitali ja tööjõuvaba liikumist kogu piirkonnas. Seevähendab tootmiskulusid ningloob ideaalsed tingimused välis -investoritele. Majandusteadlased

usuvad, et integratsioon peakssamuti kogu regiooni majandus -kasvule tõuke andma ning kasvu -määrad jõuavad tõenäoliselt üsnapea Hiina ja India vastavatele näi-tajatele järele. See on asi, mida po-tentsiaalsed Euroopa investoridpeaksid pidama silmas, kui kaalu-vad oma ettevõtte viimist välis-maale.

„Kagu-Aasia piirkondlik integrat-sioon tähendab Euroopa Liidu ettevõtetele suurt potentsiaali.Unikaalne strateegiline eelis, midakujutab endast juurdepääs selleletohutusuurele turule, annab Tai

konkurentsivõimele lisajõudu ningon suund, mida EABC propageeribaktiivselt tegevustes, mille abilsoovitakse suurendada Euroopainvesteeringuid Kuningriiki,” ütlebEABC juht John Svengren.

Euroopa Liit on hetkel peaminevälismaiste otseinvesteeringuteallikas ASEANi riikides. Piirkond-liku majanduse tõenäoline inte-greerimine võib kujutada endastolulist nihet ELi-ASEANi kauban-dussuhetes, sest mõlemad piir -konnad kaaluvad hetkel täielikuvabakaubanduspiirkonna kehtes-tamist. �

EUROOPA ASEAN ÄRIKESKUS BANGKOKIS VIIB

EUROOPA ETTEVÕTTED„AASIA SAJANDISSE”Käesoleval aastal Bangkokis tööd alustanud Euroopa ASEAN ärikeskuse

(EABC) missiooniks on edendada Euroopa Liidu ja Tai majandussuhteid ning

luua Euroopa ettevõtetele selles regioonis paremaid võimalusi, samuti

tutvustada Tai Kuningriigi pakutavat Euroopa investoritele, kes soovivad

oma tegevust teistesse riikidesse laiendada. Tai Kuningriik on Kagu-Aasia

suuruselt teise majandusega riik, mille strateegiline asukoht Aasia südames

on ideaalne stardiplatvorm nendele ettevõtetele, kes soovivad tegutseda

turul, millest üsna pea on saamas maailma suurim ühisturg.

Lisainfo EABC kohta:

www.eabc-thailand.eu.

EABC boks messil

Food and Hotel 2012.

EABC Thailand

14

- K O J A L I I K M E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

ähe on neid, kes ei oleks kuulnud Ortost. Kõik, kes

on pisutki vanemad kui 25, peak-sid mäletama ümmarguses valgespakendis päevituskreemi, pesu -pulbrit Pipi, kelmika pudeli kujun -dusega Perešampooni või Ortokingaviksi. Laia tootevalikuga tõ-siseltvõetav ettevõte on Orto katäna, oma 80. juubeliaastal. Koguoma tegutsemise aja on firmaolnud ka Eesti Kaubandus-Töös-tuskoja liige. Tänuks pikaajalise liik melisuse eest tunnustas Kau -

banduskoda ettevõtet ka tänu -kirjaga. Külastasime sel puhul juu-bilari ning ajasime juttu ettevõttejuhi Gunnar Laasiga.

Orto algusaastatel arendati pea -miselt nelja tootesuunda — tarbe-keemia (määrded, õlid, värvid, liim,tint, äädikas), kodukeemia (pesu -pulber, saapakreem, põrandavaha,metallipuhastaja), tööstuskeemia(taskulambipatareid) ja parfümee-ria (seep, hambapasta, kölnivesi,juukseõli, näokreem). Aastate jook-

sul on tootevalik muutunud, vahe-peal katsetati isegi plastmööbliga.Tänasel päeval on Orto tuntudpea miselt selliste tootesarjadenagu Puhas Loodus, Puhas Limpa,Solar ja Plix poolest. Eesti juhtivakosmeetikatootjana järgib ettevõteüldist „rohelist” trendi, valmistadesvõimalikult puhtaid tooteid.

Suurettevõttest väikeseks

Orto ajalugu sai alguse 1932. aas -tal, kui Tallinna Ühise Haigekassa

alla võeti tööle kolm Eesti Tarvita-jate Keskühisuse Keemiatehasetöölist. Orto nime hakkas ettevõtekandma 1937. aastal pärast ühi ne-mist tööstuskaubanduse osa ühin -guga Estonafta. Nimi Orto päri nebkreekakeelsest sõnast „orthos”(sirge, õige).

Nõukogude ajal pea 800 inimeseletööd andnud ettevõttest on täna -seks saanud 22 töötajaga moodneväikeettevõte. Töötajate arvu vä -he nemine on suuresti tingitudtehnoloogia efektiivsemaks muu-tumisest. Orto juhi sõnul võetakseettevõttesse tööle neid, kellel onsoov midagi ära teha. Suurem osaettevõtte „uuema aja” töötajaid onsaanud spetsiifilise väljaõppe jubaettevõttes sees, pikaajaliselt firmastöötanud spetsialistide käe all. „Onparatamatus, et inimestest onreaalainete valdkonnas puudus.Tudengid tahavad minna tööle nnvingetesse ja maailmakuulsatesseettevõtetesse,“ nentis Gunnar Laas.

Ettevõte on oma pika ajaloo jook-sul elanud üle nii kergemaid kui kakeerulisemaid perioo de. GunnarLaas näeb kriisides aga ka posi-tiivset poolt. Hiljutise finantskriisivalguses sõnas ette võtte juht: „Kriisi mõju turule on puhastavatoimega, tuleb üle vaadata toote-

VÄIKE SUURE NIMEGA ETTEVÕTE –

ORTO ASSel aastal oli Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis võimalik näha näitust

tänavu oma 80. juubeliaastat tähistava kosmeetika ja kodukeemiatoodete

tootmisega tegeleva ettevõtte Orto pakenditest läbi aegade.

Orto kreemipakkijad 1950ndatel.

KAIDI TALSENToimetaja

V

15

- K O J A L I I K M E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

portfellid, investee rin gud ningtulevikku puudutavad lennukadideed. Kriisiolukord nõuab kiiretreageerimist, mis on kergem väi -kestele ettevõtetele nagu Orto.Tänu tasakaalustatud tooteport-fellile ning õigetele turunduslikeletegevustele kasvas kriisiaastatelOrto käive stabiilselt 10-15%. Kind-lasti hakkasid tarbijad kriisiaasta-tel Eesti kosmeetika ja kodukeemiatootjatele rohkem tähelepanupöörama.”

Juhi sõnul on kriis olnud väga heavundamendi ladumiseks uuelekasvuperioodile. Aastatel 2009-2010 panustati jõuliselt tootearen-dusse, mille tulemused on jõudnudturule aastatel 2011-2012.

Eesti kosmeetika

konkureerib edukalt

välismaisega

„Orto tooted on kindlasti leidnud teeeestlaste südamesse ning meie 80-aastane ajalugu räägib järjepidevu -sest, mis väljendub ka meie klien -tuuri stabiilsuses,“ rääkis GunnarLaas. „Oleme tuntud ja teatud —meie tooted on müügil nii pealinnapeenemates kaubamajades kui kaväikestes külapoodides. Eestlasejaoks on oluline eestimaine toodening seda osatakse hinnata,“ lisas

ettevõtte juht. Laasi sõnul tulebneil tihedas konkurentsis jälgida,mida teised kosmeetikaettevõttedteevad ning viima end kurssi katooraineturu muudatustega, etpakkuda võimalikult konkurentsi -võimelisi tooteid.

Aastate jooksul on Orto tooted tei -nud läbi olulise kvalitatiivse muu -tuse. Võib kindlalt öelda, et Ortotooted ei jää kvaliteedilt ja mõjultkonkurentidele, ei välis- ega kodu-maistele, mitte millegagi alla. „Agaumbusk keemiatööstuse kui ter-viku vastu on ajalooline ning sedaon palju,“ ütles Laas.

Kui Orto tooted kvaliteedilt teistetootjate omadele alla ei jää, siis kasettevõttel pole tekkinud mõtet kateistele turgudele liikuda ja eks -portimist proovida? Gunnar Laasisõnul soovib Orto olla pigem arves -tatav tegija Eesti turul kui margi-naalne osaleja välisturul. Eestismän gib olulist rolli ka Eesti inimesesuhestumine Orto ajalooga. Edumäärab ka see, kui hästi üks võiteine ettevõte müügikettidega läbisaab.

Sama mastaabiga kodumaiseidtootjaid, kes Ortole konkurentsipakkuda võiksid, Eestis ei ole. Ühaenam populaarsust koguvate Eesti

väikeste kosmeetikatootjate mahudveel Ortoga konkureerima ei ulatu,kuigi need on omale kindla kohaleidnud. „On koduõlletegijad ja onkodukosmeetika tegijad, igal asjalon oma nišš. See ongi ettevõtlus,”sõnas Laas.

Rangelt reguleeritud

valdkond

Ettevõtte juhi hinnangul ei olehind enam see peamine eelis, mil-lega kodumaine toode välismais-tega Eesti turul konkureerib. Laasisõnul mõjutavad kosmeetika- jakeemiatoodete hinda väga paljuseda valdkonda reguleerivatestmäärustest tulenevad karmid nõu -ded. „Keemiatööstus, mille alla meietootmine kuulub, on väga tugevaltreguleeritud tööstusala. Sellegakaasneb rohkelt investeeringuidning uurimis- ja paberitööd, et va-jalike muudatustega õigeks ajaksvalmis olla. Kuigi Euroopa Liidu uuskemikaalipoliitika (REACH — Regis-tration, Evaluation, Authorisationand Restriction of Chemical Sub-stances) meie ettevõtet otseselt eipuuduta, mõjutab see meid kasvõitoorainete hinnatõusu kaudu,” täp-sustas Laas.

„Kosmeetikatoodete tootmisel järgi-me rangeid nõudeid, mis on kooskõ -

las heade tootmistavadega ja kirjel-datud ka vastavas ISO standardis.Kosmeetikaalase seadusandlusevõtmeteguriks on tooteohutus, milleeest vastutab tootja. Tootjal on ko-hustus viia iga toote kohta läbi ohu -tuse hindamine. Kosmeetikatoodetepuhul on see riskihindamise prot-sess, mis sarnaneb põhimõtteliseltmistahes teise ala riskihindamiseprotsessiga,” selgitas ettevõtte juht.

Väike saab abi liikmelisusest

Selleks, et ühe väikeettevõtte häälkurtidele kõrvadele ei kostuks, saababi kuulumisest erialaliitudesse ningesindusorganisatsioonidesse. See -tõttu kuulubki Orto mitmesse orga -nisatsiooni, sealhulgas Eesti Kau -bandus-Tööstuskotta ja Eesti Kee -miatööstuse Liitu. Nii on võimalik ka22 töötajaga ettevõttel anda omapanus riigipoolse ülereguleerimisevältimisse ja tegeleda pigem omapõhitegevuse, tootmisega. �

O R T O

• Asutatud aastal 1932.

• Kaubanduskoja liige

alates aastast 1932.

• Töötajaid 22.

• www.orto.ee

1940 1950 1978 2012

16

- T A G A S I V A A D E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

isiidi eesmärgiks oli saadavärskemat infot Soome ma-

janduse ning Soome-Eesti majan-dussuhetes toimuva kohta. Sa mu-ti soodustada koostööd teadus- jaarendustegevuses nii ülikoolidekui ettevõtete vahel. Mõlemad rii gid soovisid tõsta piirkonnaatraktiivsust ettevõtluse ja inves -torite jaoks kui kiiresti arenevat,mitme kesist ja integreerunud re-giooni. Samuti leida koos pare-maid lahendusi uutele väljakut-se tele.

19. novembril algas äridelegatsioo -ni programm Wärtsila külastusega,kus anti ülevaade Wärtsilä Corpo-rationi tegevuste kohta globaalsesmastaabis ja Eestis (Elering PowerPlant projekti tutvustus Kiisal jaWärtsilä Ship Power). 4,2 miljardieurose käibega Wärtsilä tegutseb70 riigis, põhitooted on laeva-mootorite- ja jõujaamade valmis-tamine ning hooldus. Wärtsilämootoreid leidub mitmetel Eestilipu all sõitvatel laevadel, uurimis -alast koostööd on alustatud Tallin -na Tehnikaülikooli Virumaa Kolled -žiga. Delegatsiooni tervitas Wärt-silä Corporationi asepresident KariHietanen, kohtumisel viibis kaaren dusjuht Timo Mahlanen jamüügijuht Johan Hanstén.

Lõunaseminaril kohtus äridelegat-sioon Soome-Eesti võrgustiku liik-metega. Soome Keskpanga rah -vus vahelise majanduse ja majan-duspoliitika nõunik Märten Rossesines ettekandega teemal „Soomemajanduse areng Euroala võlakrii -si valguses”.

Päev jätkus Finlandia Hallis toi mu -nud Eesti-Soome foorumiga „Ühes-koos oleme ainulaadsed” ja äridele -gatsiooniga liitus ka peaministerAndrus Ansip. Lisaks Eesti pea -ministrile tervitas foorumil osale-jaid ka Soome peaminister JyrkiKatainen. Foorumi eesmärgiks oliarutleda Eesti-Soome koostöö het-keseisu ning tuleviku üle. Foorumiesimeses paneelis arutlesid SoomeKaubanduskoja president Risto E. J.Pentillä, Eesti Kaubandus-Tööstus -koja juhatuse esimees ToomasLuman ja Nordic Investment Bankiasepresident Gunnar Okk ette võt -lus keskkonna üle laiemas plaanis.Ettekanded haridusest ja start-upettevõtetest tegid haridus- ja tea -dusminister Jaak Aaviksoo, ITKolledži lektor Linnar Viik ningTuomo Lähdeniemi Fountain ParkOY-st. Foorumi kolmandas panee -lis rääkisid majandus- ja kommu-nikatsiooniminister Juhan Parts,Eesti Logistikaklastri arendusjuht

Illimar Paul, Tallink Silja OY tegev -direktor Margus Schults, Helsingisadama tegevdirektor Kimmo Mäkining Helsingi aselinnapea PekkaSauri logistika ja selle tulevikuteemadel.

Keeleõppe tähtsuse rõhutamiseksandis Eesti-Soome Kaubandus -ühingu (SEKY) aseesimees JuhaniJärvi ja Eesti haridus- ja teadus-minister Jaak Aaviksoo üle soomekeele õppestipendiumi Eesti ma -gistrandile, kelleks osutus GreteKikas Tallinna Tehnikaülikoolist.

Inspireerival foorumil osales 150inimest, moderaatoriks oli EestiVabariigi aukonsul Vaasas PekkaHaapanen.

Helsingi programm lõppes suur-saadik Mart Tarmaku vastuvõtugaEesti Vabariigi Suursaatkonnas.

20. novembril oli äridelegatsioonVierumäel ja Lahtis. Vierumäeltut vuti Soome Spordi Instituudi ja Soome-Eesti Sport Inno Campprojektiga. Lahtis tutvusid ette-võtjad cleantechi, disaini, energiaja meh hatroonika valdkondadega,mis on Lahtis väga tugeval järjel.Tutvuti UPM Kymmene Plywooditoote- ja tehnoloogiaarendusega.

KAUBANDUSKOJA ÄRIDELEGATSIOON KÜLASTAS SOOME VABARIIKI

C F & S E S T O N I A A S :

19.-20. novembril külastas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt kokku

pandud äridelegatsioon Soome Vabariiki. Visiidi raames kohtuti erinevate

Soome ettevõtjatega ning osaleti ka Eesti-Soome foorumil.

V• CF&S Estonia AS,

mis on suuremalt

jaolt aktiivsemalt

tegutsenud muudel

turgudel, pöörab

enam pilku põhja

poole, et lüüa kaasa ka

sealses transpordiäris.

Kohtumistel sai mõt-

teid vahetatud mitme

huvipakkuva ette-

võttega. CF&S toetab

ka edaspidi selliste

visiitide korraldamist.

HARRI RÄSTASCF&S Estonia AS tegevdirektor

LIIS LEHESALU Rahvusvaheliste suhete koordinaator

17

- T A G A S I V A A D E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

Kim Poulsen, UPM Plywood BAärisuuna juht rääkis kontserni jaärisuunast ning UPM Plywood BAärisuuna arendusjuht Kaido Kukkvalgustas kontserni ja ärisuunastrateegiat ning arendusvaldkondi.Sibeliustalos ütles avasõnad LahtiRegional Development Companyarendusjuht Pekka Komu, LahtiRegional Development Companyarendusjuht Jari Tiikkainen rääkisLahti regiooni mehhatroonika klas-trist, EAS-i Helsingi esinduse di-rektor Valdar Liive andis ülevaateEesti majandusest ning Egon Missiktutvustas Soome Disaini Sihtasu-

tust. Lahti programm lõppes firmaOilon külastusega. Tutvuti soojus -seadmeid valmistava kontsernilaboratooriumi ja tehasega. Äridel-egatsiooni võõrustas juhatuse es-imees Päivi Leiwo, kes on ühtlasika Soomet välismaal tutvustavaTeam Finland juhtrühma liige.

Äridelegastiooni osalenute ette -võt jate tagasiside oli väga positiiv -ne ja Soome kohta saadi isegi ülla -tavalt palju uut infot.

Soome ja Eesti on naabrid, kes saa -vad ühiselt tegutsedes tõmmata

suuremat tähelepanu Soome lahepiirkonnale — üheskoos oleme uni -kaalsed.

Visiit ja foorum korraldati koostöösEAS Helsingi esindusega, Välis-ministeeriumi ja Eesti saatkonnaning Soome Kaubanduskojaga.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kok -ku pandud ärididelegatsioonis osa -lesid Endel Palla (Harju Elekter AS),Tõnis Tamme (Pan-Balti advokaa -dibüroo TRINITI), AareTark (TarkGrunte Sutkiene), Tiit Sarapuu (Era -kliinik Dentes AS), Karl Kivi (FEMW

OÜ), Harri Rästas (CF&S EstoniaAS), Jüri Rass (EA Reng AS), KaidoKukk (UPM-Kymmene Otepää AS),Margus Schults (Tallink Silja OY), Illimar Paul (Eesti Logistikaklaster),Üllas Täht (Ensto Ensek AS), AndrusMossov (Silberauto Eesti AS), AtsoMatsalu (Puukeskus AS), AndresTrink (Merko Ehitus AS), ValdarLiive (EAS, Helsingi esindus),Toomas Luman (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), Mait Palts (EestiKaubandus-Tööstuskoda), LiisLehesalu (Eesti Kaubandus-Töös-tuskoda), Jane Juhanson (EestiKaubandus-Tööstuskoda). �

Äridelegatsioon koos

Oilon juhatuse esimehe

Päivi Leiwoga.

Kaido Kukk, UPM Plywood BA

ärisuuna arendusjuht

tootmisringkäiku sisse juhatamas.

18

- STRATEEGILINE FILANTROOPIA -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

agu iga hästitoimiv organ-isatsioon, nii on ka Heategu

muutuvatele oludele reageeridesaeg-ajalt kohendanud oma tege-vusmudelit. Meie hetkel käimas -olevad arendused on seotud va -jadusega pöörduda tagasi Heateoloomise peaeesmärgi juurde —ergutada Eestis uute ja innovaa -tiliste sotsiaalsete (äri)ideede aren -gut. Me soovime senisest pareminikasvatada ja toetada (potentsi-aalse) suure ühiskondliku mõjugavabaühendusi. On ju Heateo toe-tusest saanud Eesti vabakonnasjustkui kvaliteedimärk, mis näitab,et organisatsioon on hästi juhitudja elujõuline ühiskonna muutja.

Heateo põhikompetentsid on seo-tud ärisektori teadmiste ja koge-muste kasutamisega Eesti vaba -konna arendamiseks. Oma töösoleme tihti tajunud kahte olulistprobleemi — vabaühenduste jät -kusuutlikkus ja tegeliku ühiskond-liku mõju ebaselgus. Jätkusuut -likkuse arendamiseks oleme aas-taid propageerinud sotsiaalse et-tevõtluse ideed, millest räägitakseühiskonnas järjest valjeneva hää -lega. Sellel hooajal on sotsiaalse et-tevõtluse teema eraldi valdkon -

nana esindatud ka Eesti suurimalettevõtluskonkursil Ajujaht ningHeateo SA on valdkonna põhitoe -taja. Aja jooksul on Heateo abigasirgunud Eesti esimesed tugevadja edukad sotsiaalsed ettevõtted.2012. aasta parima noore naisette -võtja Katriin Jüriska juhtimisel onnäiteks Uuskasutuskeskusest saa -nud äriliselt tulemuslik ja kasvavettevõte, mis võimaldab järjestpare mini täita enda sotsiaalset rollijätkusuutliku tarbimise ja keskkon-nateadlikkuse propageerijana.

Meie järgmine eesmärk Eesti vaba -konna arendamisel on võtta tõsi -selt käsile vabaühenduste ühis -kondliku mõju hindamise ja kom-munikatsiooni teema. Suvel andisHeateo meeskond välja „Kodani ku -ühenduste ühiskondliku mõju hin-damise käsiraamatu”, millele olemesaanud vabaühendustelt positiiv -set tagasisidet. Heateo roll mõjuhindamise arendamisel ei piirduainult käsiraamatuga, meie pike-ma ajaliseks ambitsiooniks on muu -ta oma ühiskondliku mõju hinda -mine Eesti vabakonnas standar -diks, mis aitaks kaasa kogu sektorieesmärgipärasuse, efektiivsuse jaläbipaistvuse tõstmisele. Kutsume

omalt poolt ärisektori esindajaidüles oma toetustegevuses rohkemküsima ja hindama toetavate orga -nisatsioonide ühiskondlikku mõjuning tegema eeskätt mõju suuru -sel põhinevaid valikuid!

Olulise uuendusena oma tegevu -ses oleme aga loomas Heateo se -nisele toetusmudelile uut üksust,arendusprogrammi, mis on eel -kõige suunatud uutele „tulijatele”ning mille peamine eesmärk saabolema leida ning arendada uusi jahuvitavaid sotsiaalseid ideid võioma tee alguses olevaid ambit-sioonikaid organisatsioone, kellelon potentsiaali saavutada Eestiühiskonnas ühe või teise problee -mi lahendamisel tõeline läbimurre.Programmi tulemusena peaks osa -lenud organisatsioonil valmimaarengustrateegia, mille realisee -rimist toetab Heategu kogu omapartnerite ja erasektori vabataht-likke jõu ja nõuga. Meie mudeli järg -miseks astmeks arenguprogrammikõrval on aga kasvuprogramm, kuseesmärgiks on suur ja süsteemnekasv välja valitud organisatsioonisja selle tegevusvaldkonnas. Võrd-selt tähtis osa meie uues mudelison juhtide isiklik arenguprogramm

„Heateo Akadeemia”, mille lipu allkasvatada Eesti vabakonnale uusitugevaid liidreid ja eestvedajaid.Ent Akadeemia on suunatud kaerasektori inimestele, toetades jaarendades neid vabatahtliku rollis,et sektoritevaheline koostöö oleksvõimalikult sujuv ja tõhus.

Loodame oma laienenud toetus-mudeli abil Heateo tegevust tun-tavalt elavdada ning usume, etleiame erinevate toetusprogram-mide abil nii mõnegi idee, millestmeie tiimi ja partnerite-vabataht-like abiga võib lõpuks välja kasvadatugev ja hästi tuntud sotsiaalne al-gatus. Nagu seda on näiteks omalajal Heateo initsiatiivil ja toel loo dudharidusprogramm Noored Kooli. �

ARENDADES SOTSIAALSEID (ÄRI)IDEID SENISEST PAREMINI

Heateo Sihtasutus saab järgmise aasta maikuus kümme aastat vanaks.

Loodud stimuleerima sotsiaalset innovatsiooni, oleme Eesti ainsa strateegilise

filantroopia põhimõtetel tegutseva organisatsioonina keskendunud suure

ühiskondliku mõjuga vabaühenduste leidmisele ja toetamisele.

N

ANDRUS ALJASHeateo Sihtasutuse juhataja

Kutsume omalt pooltärisektori esindajaidüles oma toetustege-vuses rohkem küsimaja hindama toetavateorganisatsioonideühiskondlikku mõjuning tegema eeskättmõju suuruselpõhinevaid valikuid!

19

- K O O S T Ö Ö -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

MAARJA LOORENTSKommunikatsioonijuht

oidupanga aktiivset tegevuston paljud näinud kindlasti eel -

kõige suurtes kaubandus kes kus tes,kus nädalavahetustel sa geli hädas-olijate aitamiseks toidu aineid ko gu -takse. Kaubanduskojal tuli aga ideeToidupangale appi minna omaaastalõputegevusi plaanides. Jõulu -kuiste Toidupanga toidukogumis-päevade aegu on iga vabatahtlikkätepaar suureks abiks ja seda abiotsustasidki Kaubandus koja tööta-jad Toidupangale pakkuda. Koja et-tepanekuga ras kustes peresid aida -ta ühines hea meelega ka Kauban-duskoja liige, Eesti toiduainetöös-tuse lipulaev Salvest AS.

Selle aasta kõige toredama kuu -päevaga päeval, 12.12.2012 veeresnii umbes keskpäeva paiku Toidu-panga lao ukse ette järjekordne veokja tõsteti maha kolm suurt alusetäitkaupa. Salvest andis Toi dupangaleüle mitu alusetäit erine vat toitu,sealhulgas ka erinevat purgitoitu,mis on mõeldud just beebidele. „Sal -vest on ainus eestimaine lastetoidutootja, iga aasta jõulude ajal on tege-likult antud tooteid lastekodudelening lasterikastele peredele. Selaasta otsustati anda tooteid kaToidupanga kaudu, kellel on pare-mad kontaktid ning vajalik logistika,et jõuda just vähekindlustatud ja

lasterikaste peredeni, et tuua rõõmuja jõulutunnet võimalikult paljudeselliste eestimaalasteni, kes kan-natavad puu dust. Meil on hea meel,et Kau bandus koda leidis sellise heamoo duse Salvesti ja Toidupangakok kuviimi seks, et sellest ka suuremkõlapind tekiks, mis loodetavasti in-nustab ka teisi ettevõtteid leidmavõimalust Toidupanga (aga ka teis -te heategevusorganisatsioonide)toetamiseks,” ütles Salvesti juha-tuse liige Tamara Gubenko.

Kas teadsite, et Eestis on täna um bes 63 000 last, kes elavadperedes, kus vanematel on raskusi

KAUBANDUSKODA JA SALVEST AITASID PUUDUSES PERESID

TOIDUPANKADE TÖÖÜLDPÕHIMÕTTED

Selle aasta jõulude eel panid Kaubanduskoda ja Koja pikaaegne liige

Salvest AS jõud kokku ning otsustasid alustada koostööd Toidupangaga.

T• Toit saadakse

kohalikust kaubandus-

võrgust, tootjatelt

ning talumeestelt.

• Toit saadakse tasuta

ja antakse ära tasuta.

• Toidupangad aitavad

peresid, kes on

sattunud ajutiselt

majanduslikult

keerulisse olukorda

(nt töökaotus).

Tegemist on lühiaja-

lise abiga — tavaliselt

suudavad inimesed

hiljemalt 1-2 aasta

möödudes kriisist

väljuda ja edasi minna

ilma lisaabi vajamata.

Eesti Toidupank on

Euroopa toidupankade

föderatsiooni (FEBA)

täisliige.

Toidupakkide komplekteerimisel abiks olnud Kaubanduskoja töötajad.

Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts, Toidupanga juht Piet Boerefijn ja Salvesti müügijuht Jaan Rainola.

20

- K O O S T Ö Ö -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

igapäe vase toidulaua katmisega.Abso luutses vaesuses elavaid lapsion neist 45 000. Samal ajal jääb suurtes toidukauplustes ja hulgi-ladudes üle palju toitu, mis on veeltäiesti kasutuskõlblik. Toidupankkutsu tigi 2010. aasta kevadel ellujust selle eesmärgiga, et kogudataoline toidukaup kokku ja andaabivajajatele. Seega võitleb toidu-pank mh ka toidu raiskamise vastu,püüdes vähendada ületarbimist jahoolima tut suhtumist meie iga -päevatoitu.

13. detsembril läksid ka Kauban-duskoja ja Salvesti töötajad appiToidupangale toitu komplektee -rima. Sel päeval pandi kokku täp -selt 209 toidukasti. Igal nädalaljagab Toidupank üle Eesti laiali1300 toiduabipakki, mis komplek-teeritakse vabatahtlike abi ga. Toi -dupangal on kogu Eestis kokkurohkem kui 100 püsivat va bataht-likku abilist, kes ei pea paljuks iga -nädalaselt Toidupangale oma aegakinkida. Toidupakid ja/või -kastid jagatakse erinevate hea tege vus -organisatsioonide kaudu laiali toi -metulekuraskustes peredele. „Vaba -tahtlike panus on toidupankadetöös ääretult oluline, ilma nendetasee võrgustik ei toimiks. Lisaks

meie oma püsivatele vaba tahtli -kele on meil käinud paljud eri ne vadettevõtted oma mees kon dadegaabiks toidukastide komplek teerimi -sel ja selle üle on meil väga heameel,” on Eesti Toi du panga juht PietBoerefijn veendunud.

„Loodan, et meie ühine algatusSalvestiga ärgitab ka teisi ettevõt-jaid, kellel võimalusi ja tahet Toidu-panka või teisi sarnaseid tegevusitoetada, ning on heaks näiteks,kuidas saame oma liikme ja abiva-jaja kokku viia ja selliselt prob-leeme lahendada ja abi pakkuda,”sõnas Kaubanduskoja peadirektorMait Palts. Toidupanga tugevusseisneb selles, et tegu on üle-ees -tilise algatusega ja abi jõuab roh kemkui kümnesse linna, lisaks samademaakondade paljud vallad. �

Seminar

2012. aasta majandusaasta aruande koostamine. RTJ muudatused.9. jaanuaril Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis16. jaanuaril Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 9. jaanuaril kell 10.00-16.00Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu) ja 16. jaanuaril kell10.00-16.00 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „2012.aasta majandusaasta aruande koostamine. RTJ muudatused.” Semi-nari sihtgrupp on raamatupidajad ja finantstöötajad. Seminari lektoron vannutatud audiitor, Finantsinspektsiooni regulatsioonide jaaruandluse divisjoni spetsialist Maire Otsus.

Maire Otsus on lõpetanud Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi eriala,töötanud pearaamatupidajana, audiitorina. Praegu töötab Finants-inspektsioonis järelevalvepoliitika spetsialistina. Vandeaudiitor alates1994. aastast. Tegutsenud koolitajana raamatupidamise, finantsana-lüüsi ja finantsjuhtimise valdkondades alates 90. aastate lõpust.

Seminaril antakse ülevaade Eesti raamatupidamise hea tavanõuetele vastava 2012. a raamatupidamise aastaaruande koostamisesõlmküsimustest. Selgitatakse, kuidas arvestada aastaaruandekoostamisel RTJ muudatusi. Tehakse raamatupidamise aastaaruandekoostamisel esinevate vigade ja kogemuste analüüs ning pöörataksetähelepanu e-aruande esitamise nüanssidele.

Käsitletavad teemad:

• RTJ muudatused

Uus RTJ muutub kohustuslikuks 2013. aastal. Kas tuleks varemrakendada ja mida peaks varasemal rakendamisel silmas pidama?Olulisemad muudatused.

• Majandusaasta aruanne, selle osad ja lisatavad dokumendid

Raamatupidamise aastaaruanne. Tegevusaruanne. Kasumi jao-tamise (kahjumi katmise) ettepanek ja otsus. Audiitorkontroll.

• Raamatupidamise aastaaruande koostamine

• Olulisemad aspektid varade ja kohustuste hindamisel nii prae-guse kui ka uue RTJ valguses: nõuete hindamine; varude kajas -tamine; põhivara hindamine, sh põhivara kaetav väärtus; kin nis-varainvesteeringute hindamine; kohustuste kajastamine; oma -kapitali tehingute kajastamine; sihtfinantseerimise kajastamine.

• Omakapitali muutuste aruanne ja rahavoogude aruanne. Midatuleb silmas pidada omakapitali muutuste aruande ja raha -voogude aruande koostamisel? Sagedamini esinevad „komis-tuskivid” rahavoogude aruandes.

• Majandusaasta aruande elektroonilisest esitamisest

Lisainfo ja registreerumine: KATI KRASSTel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

KUIDAS TOETADA TOIDUPANKA?

Toidupanga tegevusele kaasa aitamiseks on palju erinevaid või-

malusi nii üksikisiku kui ka ettevõttena:

• Tehes vabatahtlikuna Toidupangas tööd.

• Annetades toiduaineid.

• Annetades vajalikke vahendeid: laomööblit, kaste,

transpordivahendeid jms.

• Annetades raha ülekandega või helistades

annetustelefonidele.

• Korraldades oma ettevõttes toidukogumisürituse

Toidupanga toetuseks.

• Levitades infot Toidupanga tegevuse ja toetusvõimaluste

kohta oma organisatsioonis või tutvusringkonnas.

• Algatades Toidupanga tegevuse oma kodukohas.

Loe lähemalt: www.toidupank.ee/toidu-annetamine

Mait Palts: „Loodan, et meie ühine algatus Salvestiga ärgitab ka teisi ettevõtjaid, kellel võimalusi ja tahet Toidupanka või muid sarnaseidtegevusi toetada.”

21

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

Paljud ettevõtted omavad kinnisvara ning vähemalt kord aastas tõstatubküsimus nende varade väärtuse hindamise kohta. Isegi juhul, kui hin-damisel võetakse appi ettevõtteväline ekspert, võib aastaaruande koost-amisel ja selle auditeerimisel tekkida mitmeid olulisi küsimusi nagunäiteks: milliseid kinnisvarasid ja nende komponente on üldse lubatudümber hinnata; milline on kvaliteetne eksperthinnang; millised meeto-did ja hindamise eeldused on need „õiged” jne. Käesolev koolitus ongimõeldud just sellistele küsimustele vastamiseks. Koolituse käigus käsitle-takse hindamist raamatupidaja, kinnisvara eksperdi ja audiitori silme läbining antakse praktilisi juhiseid.

Seminar „Kinnisvarade hindamine — ainult olulisest!” toimub 29. jaan-uaril kell 11.00–16.15 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17,Tallinn). Koolituse maksumus on Kaubanduskoja liikmele 60 eurot ja mit-teliikmele 120 eurot, lisandub käibemaks. Kui ühest firmast on mitu os-alejat, siis rakendatakse hinnasoodustust -10%. Hinnas sisalduvadjaotusmaterjalid, lõuna ja kohvipausid.

Lektorid:

SVEN SILING BDO Eesti partner ja vandeaudiitor, kes omab ligi 15 aastapikkust audiitorluse kogemust. Lisaks on ta Eesti Audii -torkogu metodoloogiakomisjoni liige ning spetsialisee -runud erinevate raamatupidamis- ja auditialaste koo -lituste andmisele.

MARTIN KÕIV Kutseline hindaja ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingujuhatuse liige. Omab laialdast töökogemust kinnisvarahindamise ja vahendamise valdkonnas, on seotud mit-mete kinnisvara hindamise teemaliste koolitustega.

AIVAR TOMSON DTZ Kinnisvaraekspert hindamisosakonna juhataja,Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu ja RICS-i (Royal Insti-tution of Chartered Surveyors) liige. 2012. aastal kaitseslitsentsiaadi kraadi Aalto Ülikoolis (Helsinki). On osale -nud paljudes hindamist ja turuanalüüsi puudutavatesprojektides nii Eestis kui ka teistes riikides.

Seminar

Kinnisvarade hindamine — ainult olulisest!29. jaanuaril Kaubanduskojas

Käsitlemisele tulevad järgmised teemad:

• Raamatupidamislik käsitlus

• Millises väärtuses tohib erinevaid kinnisvarasid kajastada?• Kuidas identifitseerida kinnisvarainvesteeringut

keerulisematel juhtudel?• Soetusmaksumuse meetodi ja õiglase väärtuse

meetodi võrdlev analüüs• Õiglase väärtuse määramise olulised eeldused• Õiglase väärtuse hindamise usaldusväärsuse hierarhia• Millistel juhtudel tuleb väärtuse hindamisel kasutada eksperti?

• Kinnisvara eksperdi käsitlus

• Ekspertide erinevad töövõtud, sh sõltumatud eksperthinnangud ja hinnangu läbivaatus

• Finantsaruandluse eesmärgil tehtud hindamised, sh kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse hindamine

• Vara parim kasutus — mida see täpsemalt tähendab?• Hindamise erinevad meetodid — võrreldavad turutehingud,

diskonteeritud rahavood (sh diskontomäära leidmine), kulumeetod• Millist meetodit millal kasutada ja millal mitte kasutada?• Mida sisaldab eeskujulik eksperthinnang?• Praktikas enamlevinumad küsimused ja vastused

kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse hindamisel• Milliseid hinnanguid lisaks õiglasele väärtusele on võimalik veel

eksperdilt finantsaruandluses kasutamise eesmärgil tellida?

• Audiitori käsitlus

• Audiitori protseduurid juhtudel, kui ettevõte on hindamisel kasutanud välist eksperti

• Juhtkonna eksperdi usaldusväärsuse hindamine• Audiitori eksperdi kasutamise põhimõtted• Eksperthinnangu analüüs (eksperdi sõltumatus, töö eesmärk,

kasutatud eeldused ja meetodid ning järeldused)• Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse

arvestushinnangu auditeerimine• Enamlevinumad küsimused eksperthinnangu kasutamisel ja

vastused nendele küsimustele

Lisainfo ja registreerumine: TOOMAS HANSSON • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

22

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

Kontaktkohtumiste üritus Future Match 2013 CeBIT messil5.-9. märtsini Hannoveris

Kaubanduskoda kutsub IKT ettevõtteid osalema Enterprise EuropeNetworki ühel suurimal ja läbi aastate edukaimal kontaktkohtumisteüritusel, mis on aidanud ettevõtetel leida koostööpartnereidtootearenduse, teadusarendustöö, ühisettevõtluse, tootmise ningturundus ja litsentsilepingute valdkonnas.

Üritusele oodatakse osalema ligi 400 ettevõtet (k.a ülikooli ja uurimus-asutust) 39 riigist ning korraldatakse eeldatavalt 1500 kohtumist.

Osalemistasu on 110 eurot, hind sisaldab käibemaksu ja CeBIT mes-sipiletid. Registreerimine 1. detsembrist kuni 14. veebruarini.

Rohkem infot peatselt http://www.b2match.com/futurematch

Loomemajanduse mess ja kontaktkohtumiste üritus Ambiente18. veebruaril Frankfurdis

Kaubanduskoda kutsub loomemajanduse ettevõtteid osalema 18. vee-bruaril Saksamaal, Frankfurdis Ambiente messi raames korraldatavalkontaktkohtumiste üritusel. Messile oodatakse üle 4500 ettevõtte 87 riigist, mis teeb Ambientest maailma ühe suurima ja prominentsema tarbekaupade messi. Osalema on oodatud nii disainerid kui ka tarnijad.

Tehes koostööd „Messe Frankfurt against Copying“ algatusega paku-takse ettevõtetele kontaktkohtumiste ürituse raames ka tasuta IPR kon-sultatsioone. Seda kõike lisaks tasuta kontaktkohtumistele! Ürituselosalevate Saksa ettevõtetega on võimalik tutvuda Kaubanduskoja kodulehel.

Kontaktkohtumistele registreerumise tähtaeg on 31. detsember.

Kolitus toimub 23. jaanuaril, 6. märtsil ja 8. mail kell 10.00–14.50 EestiStandardikeskuses (Aru 10, Tallinn). Koolituse viib läbi Urmas KarileetIntegre OÜst. Koolituse eesmärk on õlbustada väikeettevõtete iseseis-vat kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamist ning jagada infot sertifit-seerimise nõuete kohta. Koolitusele on oodatud ettevõtjad, kvaliteedi -juhid ja asutuste esindajad, kes soovivad alustada kvaliteedijuhtimis-süsteemi ISO 9001 juurutamist omal käel. Koolitus on jagatud kolmeetappi. Koolitus on mõeldud kvaliteedijuhtimissüsteemi iseseisvaksloomiseks. Koolituse II ja III etapis vaatame üle teie poolt tehtud sam-mud ning täiendame ja arendame neid edasi. Koolituspäevade vahelejääb optimaalne aeg uue süsteemi juurutamiseks oma ettevõttes.

Osavõtutasu ühele osalejale on 330 eurot. Kahe osaleja tasu ühest ettevõttest on 370 eurot. Soovitame kahte osalejat igast ettevõttest,sest see lihtsustab teil kvaliteedijuhtimissüsteemi loomist ja ellu-viimist. Osalejatel on võimalus osta standard „EVS-EN ISO 9001:2008ja uus käsiraamat ISO 9001 väikeettevõttele. Mida teha?” 10% soodus-tusega. Koolitusele saab registreerida 14. jaanuarini või kuni kohtijätkub.

I etapp • 23. jaanuar

ISO 9001:2008 standardi nõuded ja kasu. Kvaliteedipoliitika ja -ees-märgid. Tegevused soovitud tulemuste saavutamiseks, protsessideskeem. ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimise süsteemi loomine, näidised.Juhtimissüsteemi kirjeldava dokumentatsiooni loomine, kodutöö.

II etapp • 6. märts

ISO 9001:2008 siseaudiitorite koolituse teoreetiline osa. ISO 9001:2008siseaudiitorite koolituse praktiline osa, nõuete täidetuse vastavushin-nang konkreetsete juhtimissüsteemi osade ja protsesside näitel. Ette-valmistus juhtimissüsteemi auditeerimiseks, auditi plaan ja ressursid,kodutöö.

III etapp • 8. mai

Dokumenteeritud, rakendatud ja siseselt auditeeritud juhtimissüsteemiülevaatus, tagasiside kodutööst. Koolitusel osalenud ettevõtete juh-timissüsteemi loomise praktilise kogemusega tutvumine. Juhtimissüs-teemi juhtkonnapoolne ülevaatus. Ettevalmistus juhtimissüsteemisertifitseerimiseks.

Lisainfo ja registreerumine: TRIIN UDRISTel: 604 0090 • E-post: triin.udris@koda.eewww.ambiente.messefrankfurt.com

Lisainfo ja registreerumine: www.evs.ee/Koolitused • Tel: 605 5053 • E-post: koolitus@evs.ee

Lisainfo ja registreerumine: TRIIN UDRISTel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

Koolitus

ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimissüsteem ja selle omal käel rakendamine väikeettevõtteleEesti Standardikeskuses

23

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

Seminar

Aktuaalset ehitusõigusest — millised on ehitamise suhtes kehtivad piirangud?12. veebruaril Kaubanduskojas

12. veebruaril kell 11.00-14.30 toimub Eesti Kaubandus-Tööstuskojas(Toom-Kooli 17, Tallinn) seminar „Aktuaalset ehitusõigusest — milli sedon ehitamise suhtes kehtivad piirangud?”

Seminari eesmärgiks on varustada ettevõtjaid teadmistega, misvõimaldavad ennetada ja lahendada ehitusõiguslikest piirangutesttulenevaid probleeme. Seminari ülesehituses on oluline osa kohtula-hendite ja kaasuste tutvustamisel.

Seminari lektoriks on advokaadibüroo Eversheds Ots & Co partner javandeadvokaat Toomas Pikamäe. Ta juhib advokaadibüroos nii ava-liku õiguse ja keskkonnaõiguse kui ka majandustegevusega seotudrikkumiste töörühma. Lisaks on ta hinnatud lektor haldusõiguseteemalistel seminaridel.

Käsitlemisele tulevad järgmised teemad:

• Ehitusõiguse üldised alused põhimõtted

• Detailplaneeringu menetlus:• algatamine• keskkonnamõju hindamisega seonduv• koostamine ja koostamise üleandmine arendajale• vastuvõtmine ja avalik väljapanek• ettepanekud ja vastuväited ning avalik arutelu• maavanema järelevalve• kehtestamine• erimenetlused (lihtsustatud kord, joonehitised,

olulise ruumilise mõjuga objektid)

• Projekteerimistingimuste menetlus

• Ehitusluba, selle tähendus ja menetlus

• Kasutusluba, selle tähendus ja menetlus

• Vaidlustamine

Koolituse maksumus on Kaubanduskoja liikmele 40 eurot ja mitteli-ikmele 80 eurot, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotus-materjalid ja lõuna.

Kontaktkohtumiste üritus Häuslbauermesse raames 24. jaanuaril Grazis

24.-27. jaanuar 2013 toimuva Häuslbauermesse messi raames korral-datakse 24. jaanuaril Enterprise Europe Networki abiga ka keskkonna -säästliku ehitusega tegelevatele ja seotud ettevõtetele kontakt -kohtumiste üritus Grazer Stadthalle messikeskuses. Tegu on Austria ühesuurima messiga, kuhu igal aastal oodatakse osalema umbes 450 ettevõtet 10 riigist, lisaks 40 000 külastajat.

Nii mess kui ka kontaktkohtumiste üritus on mõeldud ettevõtetele, mistegutsevad järgmistes sektorites:

• Päikeseenergia tehnoloogiad/fotogalvaanilised elemendid.• Isolatsioon.• Soojustus/Ventilatsioon.• Soojusvahetajad.• Biomass.

Registreerumine aadressil: bit.ly/YlTG6J

Kontaktkohtumise üritusel osalemine Enterprise Europe Networki vahendusel on kõigile tasuta. Registreerides valige palun Estonian Cham-ber of Commerce kui EENi vahendav partner.

Lisainfo ja registreerumine: TRIIN UDRISTel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

Lisainfo ja registreerumine: TOOMAS HANSSONTel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee

24

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

Pärastlõuna maksukonsultandiga:

Muudatused maksuseadustes24. jaanuaril Kaubanduskojas

Jätkame kevadel alanud koolituste sarja „Pärastlõuna maksukonsultandiga”.Koolituse eesmärk on tutvustada maksumaksja ja maksuhalduri iga päe -vase suhtlemise variante tegeliku elu alusel ja analüüsida selle tegevuseseoseid maksukorralduse seadusest tulenevate sätetega. Koolitusele onoodatud nii ettevõtete juhid, finantsjuhid kui ka igapäevaselt teemagakokku puutuvad raamatupidajad. Koolituse lektoriks on Rödl & PartnerAudit OÜ-s maksukonsultandina töötav Virve Aru.

Neljapäeva, 24. jaanuari koolitusel „Muudatused maksuseadustes” käsit -letakse maksuseaduste muudatusi, mis jõustunud 01.01.2012 ja hiljem:

13.45-14.00 Registreerimine ja tervituskohv14.00-16.30 Ettekanne teemal „Muudatused maksuseadustes”

ja arutelu• Tulumaks. Kulutused ja väljamaksed, mida ei

maksustata tulumaksuga. Tulust tehtavate mahaarvamiste piirang. Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamine. Erisoodustus ja tasemekoolitus. Maksusoodustusegaseonduv informatsiooni kohustus.

• Käibemaks. Kauba eksport. Teenuse käibe tekkimisekoht. Käibemaksumäärad. Sisendkäibemaksu mahaarvamine. Nõuded arvetele, arvete säilitamisekoht ja viis. Maksustamise erikorrad.

• Sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud.Töötuskindlustus. Töötuskindlustusmakse määrad.

Virve Aru on Rödl & Partner Audit OÜ-s töötanud maksukonsultandinaalates 2002. aastast. Tal on majandusalane kõrgharidus ja tema igapäe-vane töö seisneb klientide ja kolleegide konsulteerimises, maksuriskidehindamises ja auditi meeskondades osalemises. Samuti on Virvel pikaaja-line töökogemus rahvusvahelistes ärinõustamisettevõtetes, olles töötanudviis aastat maksunõustajana rahvusvahelise taustaga audii tor firmas. Teistsamapalju on ta tegutsenud maksuametis tulu- ja käibemaksu peaspet-sialistina. Virve on maksulektorina tegutsenud juba üle 20 aasta.

Koolituse maksumus on Kaubanduskoja liikmele 30 eurot ja mitteliikmele60 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad tervituskohv jakoolitusmaterjalid. Registreerumise tähtaeg on 21. jaanuar.

Lisainfo ja registreerumine: JANE JUHANSONTel: 604 0081 • E-post: jane@koda.ee

VIRVE ARUKoolituse lektor

KK TRANSPORT OÜ

Pakume transpordi ja logistika korraldamise teenust ettevõtetele,kellel ei ole oma logistikut. Oleme Teie jaoks n-ö väljaspool ettevõtettegutsev püsikuludeta logistikaosakond. Eristume suurtest trans-pordi- ja ekspedeerimisettevõtetest kompleksse ja personaalse lähe -nemisega.

Kompetentsivaldkonnad : Rahvusvaheline mere- ja maismaatrans-port. Õhu-, kuller- ja eriveod. Kaupade kindlustamine, tolliformaal-suste teos-tamine, Intrastat aruandlus.

Lisainfo:

KK Transport OÜ Kose tee 14, 12011 TallinnTel: 648 0335; 5300 6496 E-post: kristjan@kktrans.ee Skype: kristjan.kruusement www.kktrans.ee

PAKKUMISED LIIKMELT LIIKMELE:

Lisainfo: KAIDI TALSENTel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

ETTEVÕTJA, KES SA OLED 2012. AASTAL

KASUTANUD ENTERPRISE EUROPE NETWORKI TEENUSEID!

Kaubanduskoda püüab omalt poolt pidevalt kõigiti kaasa aidata sellele,et kontaktide- ja infovahendus ning korraldatavad üritused tooksid osa-pooltele võimalikult kasulikke ja paljulubavaid lahendusi. Seetõttupalume tagasisidet teile osutatud teenuste kohta.

Tagasisidet saate anda täites Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee küsitlusvormi või saates kirja e-posti aadressil kadri.rist@koda.ee. Teie vastuseid ootame kuni 20. jaanuarini!

25

- U U E D L I I K M E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

HARJUMAA JA TALLINN EAST-WEST SHIPPING AGENCY OÜ www.ewshipping.eu 606 2491 Rahvusvaheliste auto-, lennu-, vee- ja raudtee vedude

organiseerimine. Metallimüük.

EESTI KOOLITUS- JA www.eestikonverentsikeskus.ee 608 0848 Koolituste ja konverentside korraldamine.KONVERENTSIKESKUS OÜ

NEXTIM INDUSTRIALS www.nextimindustrials.com 668 3022 Ärialane nõustamine.SERVICES & TRADING OÜ

OMD OÜ www.omdrobots.eu 5336 4352 Eriseadmete valmistamine. Tootmisliinide ja seadmete moderniseerimine, tööstusrobotite müük ja paigaldus ja hooldus. Masinnägemissüsteemide integreerimine.

DXLABS OÜ www.dxlabs.eu 5347 1235 Toiduohutusega seotud laboratoorsete analüüside müük, toiduallergeenide kiirtestide müük. Antikehade müük.

BALTIC FERRUM OÜ 523 5532 Metallide ja metallijäätmete müük.

BALTPELLET OÜ www.strawpellet.ee 5563 8191 Põhupelletite ja briketi tootmine, eksport ja hulgimüük. NICOREX e-sigarettide jaemüük ja ekspordi konsultatsioonid.

FIXUS TRADE OÜ www.fixustrade.ee 677 1199 Elastsete rull-lehtmaterjalide töötlemine, tihendite ja tihenduslintide tootmine.

ECOGLYM OÜ www.egetours.ee 5597 0068 Muu reisimisega seotud reserveerimine, sh giidide, piletiagentuuride ja turismiinfopunktide tegevus.

ALPHA MULTITRADE OÜ 600 3684 Tööstuskemikaalide ja metallide vahendamine.

EIKER TuÜ 510 9295 Pagari- ja kondiitritoodete tootmine. Kohvikud. Teedehooldus.

HEATCONSULT OÜ www.heatconsult.ee 5800 3989 Soojus- ja gaasivarustuse projekteerimine.

NVK OÜ www.nvk.ee 631 9114 Ekspedeerimine ja tolli delkareerimine.

5T OHUTUSE OÜ www.5t.ee 5667 0970 Ohutusalaste koolituste ja teenuste osutamine.

SUVOROFF TRADE OÜ www.rocs.ee 661 6115 Suuhügieenitoodete müük.

AKUANT OÜ www.akuant.ee 651 6256 Venemaal toodetud veo- ja sõiduautode varuosade hulgi- ja jaemüük. Koormakinnitusvahendite ja filtrite müük.

CARERIA OÜ www.careria.ee 660 2150 Kosmeetikatoodete ning aksessuaaride tootmine ning hulgimüük.

C-PNEUMAATIKA KOMPONENDID OÜ www.pneumaatika.eu 611 9055 Pneumaatika komponentide müük.

EASTERN TRADING COMPANY OÜ www.easterntradingcompany.ee 600 5660 Jahtide ja nende osade müük.

HIIUMAAHALIMBUS OÜ www.halimbus.eu 501 1274 Magnettugitoodete hulgimüük.

Kuivatatud öko-rukkileivakrõpsude hulgimüük.

JÄRVAMAAKRIVE EHITUS OÜ www.krive.ee 523 6833 Elamute ja mitteeluruumide ehitus. Arhitektitegevused.

TARTUMAAREKNAR GRUPP OÜ www.reknar.ee 5669 1218 Toidukaupade jae- ja hulgimüük (Konservtooted, kuivained).

Ehitustööde juhtimine. Ehitusjärelvalve.

OLLY TERASPROFIILID AS www.olly.ee 736 2549 Erinevate madalate katuste terasprofiilide ja liistude tootmine. Vihmaveesüsteemide ning katuste turvavarustuse müük ning paigaldustööd.

UUEM VIIS OÜ www.um5.ee 508 4240 Tööriistade ja -tarvikute, tööriiete ja -jalatsite hulgimüük. Kodutehnika hulgimüük. LED-valgustite ja -lampide hulgimüük. Garaažiuste müük.

VILJANDIMAAAMIKOR TR OÜ 503 5462 Metsamaterjali ülestöötamine, ost ja müük.

Alltöövõtud laevatööstuses. Tööjõurent. Ehitus.

VÕRUMAAESTELAXE OÜ www.estelaxe.ee 782 5037 Polüuretaanist istmete, polüuretaanist elastomeerist detailide

valmistamine ning ABS ja HDPE plaatidest detailide vormimine.

26

- P A K K U M I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 22 • 19. DETSEMBER 2012

KAUBANDUSKODAEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid

Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad

Tel: 604 0090 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus

Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted

Tel: 604 0088 • avalikud suhted

Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

• Norras hangitakse muusikariis -tu, spordikaupu, mänge, mängu -asju, käsitöö- ja kunstitarbeidning nende tarvikuid. Tähtaeg31.01.2013. Kood 5503

• Saksamaal hangitakse veetööt -luskemikaale. Tähtaeg 31.01.2013. Kood 5504

• Norras hangitakse majaehitus-materjale. Tähtaeg 24.01.2013.Kood 5505

• Rootsis hangitakse koolimajadeehitustöid. Tähtaeg 24.01.2013.Kood 5506

• Soomes hangitakse killustikku.Tähtaeg 18.01.2013. Kood 5507

• Lätis hangitakse jäätmekõrval-dus- ja käitlusteenuseid. Täht-aeg 22.01.2013. Kood 5508

• Rootsis hangitakse mööblit. Täht-aeg 08.02.2013. Kood 5509

• Rootsis hangitakse kuvareid.Tähtaeg 15.01.2013. Kood 5510

• Soomes hangitakse traktoreid.Tähtaeg 24.01.2013. Kood 5511

• Norras hangitakse kooli- ja kon-torisisustust. Tähtaeg 31.01.2013.Kood 5512

• Rootsis hangitakse veekindlaidrõivaid. Tähtaeg on 30.01.2013.Kood 5514

• Rootsis hangitakse piimatoo teid.Tähtaeg 10.01.2013. Kood 5513

• Norras hangitakse elektrisead-mete osasid ja tarvikuid. Täht-aeg 11.01.2013. Kood 5515

• Taanis hangitakse rõivaid. Täht-aeg 05.02.2013. Kood 5516

• Rootsis hangitaks tuletõrjujatevormirõivaid. Tähtaeg 11.01.2013.Kood 5517

• Rootsis hangitakse kergveokiterehve. Tähtaeg on 24.01.2013.Kood 5518

• Soomes hangitakse tööpinke kivitöötlemiseks. Tähtaeg 14.01.2013.Kood 5519

• Leedus hangitakse kraane, ven -tiile jmt. Tähtaeg on 08.01.2013.Kood 5520

• Soomes hangitakse kaubabe -tooni. Tähtaeg on 11.01.2013. Kood 5521

• Lätis hangitakse ribakardinaid.Tähtaeg 23.01.2013. Kood 5522

RIIGIHANKETEATED: KOOSTÖÖPAKKUMISED:

• Hollandi mereseadmetele spet-sialiseerunud ettevõte (rooli-süsteemid, mootorite osad lae-vatööstusele) otsib edasimüü-jaid, agente, pakub alltöövõttu. Kood: 2012-12-03-056

• Vene ehitusmaterjalide, elektro -tehniliste seadmete, torude va -rustamisega tegelev ettevõ tepakub vahendus-, transport-jaallhanketeenust. Kood: 2012-12-03-008

• Suurbritannia juhtiv saelehtedetootja otsib oma kauba edasi müü -jaid tööstussektori ettevõ tete hul-gast. On huvitatud ka vastastiku -sest tootmisest ja all hankijatest. Kood: 2012-11-30-044

• Tšehhi autotööstuses kasuta -tavate akude, patareide ja nen derakenduste ning akude kont rol-limise süsteemide tootja (bus sid,kaubikud, jahid, trollid jne) otsiboma kauba edasi müüjaid. Kood: 2012-11-30-005

• Poola toidukaupade vahendu -sele spetsialiseerunud ettevõteotsib toitlustusettevõtteid (ho -tellid, restoranid ja kohvikud)toodete müügiks Poola turule. Kood: 2012-11-28-016

• Vene remondi- ja ehitustöö degategelev ettevõte pakub ühisette-võtlust ja vastastikust tootmist. Kood: 2012-12-03-006

• Taani orgaanilise õunamahlatootja otsib filtreerimata mahlatootjaid (villitud klaas- või läbi-paistvatesse plastikpudeli tesse).Kood: 2012-11-28-011

• Vene metalli müügiettevõte(mõõ tmisseadmed, metallilõi kusjm) otsib metallilõikusega tegel-evaid ettevõtteid. Kood: 2012-11-30-022

Koostööpakkumiste põhjalikumadkirjeldused on nähtavad Koja

kodulehel http://www.koda.ee/koostoopakkumised.

Lisainfo: KADRI RISTTel: 604 0091 E-post: kadri.rist@koda.ee

Lisainfo: TRIIN UDRISTel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee