konservatiiv 1/2014

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri TALV 2014

EESTI MAJANDUSEST vestlusringis VALIMISED – kuidas läks

SUURKOGU – mida me valime?

VABARIIGI AASTAPÄEV 95 aastat tagasi LEEDU eesistumisest Euroopa Liidus

HARIDUS – kas Eesti edulugu?

HOBIPÕLLUMEES Taivo Niitvägi

HEAD EESTI ASJAD, sekka hää retsept

URMAS REINSALU:ajame eestimeelset ja ausat poliitikat.

Ajame Eesti asja - Euroopas!

IRLil on põhjust eelmise aastaga rahul olla. Mul on hea meel selle üle, et paljude inimeste järjepidev ja sisukas töö sügisel toimunud kohalike valimiste kampaania ajal peegeldus ka IRLi valimistulemuses. Rahvuslik-konservatiivne maailmavaade sai eelmisel aastal Eestis toetajaid juurde ning selle üle võime rõõmu tunda.

Täitsime üsna veenvalt eesmärgi pälvida 100 000 inimese usaldus. IRLi poolt hääletas kohalikel valimistel 107 000 inimest, seda on 15 000 toetajat rohkem kui eelmistel kohalikel valimistel. Valimiste järel on IRLi esindajaid kohalike omavalitsuste volikogudes rohkem kui ühelgi teisel erakonnal: kokku 445 voli-kogu liiget üle kogu Eesti.

Alanud aasta tuleb samuti toimekas. Praeguseks on juba toimunud üldkogud enamuses IRLi piirkondades ja osakondades. Erakonna suurkogu toimub aga 8. veebruaril Nokia Kontserdimajas, Tallinnas. Seal toimuvad erakonna kõige olu-lisemad sisevalimised: valime järgmiseks kaheks aastaks erakonnale esimehe, aseesimehed, eestseisuse ning revisjonikomisjoni ja aukohtu.

Ennekõike on aga europarlamendi valimiste aasta ning ettevalmistused selleks on alanud. Eesti asja tuleb ajada ka Euroopas ja seda läbimõeldult ning selgete sihtidega. Käimas on Euroopa Parlamendi valimiste programmi koostamine ja esimene versioon sellest jõuab üsna pea tutvumiseks ja kommenteerimiseks ka erakonnaliikmeteni. Samas on selge, et IRL lähtub oma senisest poliitilisest põhiliinist. IRL hoiab au sees eestimeelsed väärtused ning vastandub nende poliitiliste jõududega, kes nendele väärtustele vastu töötavad.

Töökat aastat soovides,

TIIT RIISALOIRLi peasekretär

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN

TALV 2014 Konservatiiv2

SAATEKS

Isamaa ja Res Publica Liidu ajakiri

Väljaandja: IRLTiraaž: 9800 Trükkis: PrintallIlmub neli korda aastas.

Telefon: 6 240 400E-post: [email protected]: Paldiski mnt 13, Tallinn 10137

Toimetus: Gerrit Mäesalu, Kaido Kukk ja Karl-Kristjan Nigesen

Tagasiside: [email protected]

KAU

PO K

IKKA

S

SISUKORD

Sisukord

4 Uudised

6 Urmas Reinsalu:“Järgmised valimised võidab erakond, kellel on realistlik visioon, kuidas eesti pere toimetulekut ja turvalisust lähiaastatel parandada.”

10 Quo vadis, Eesti majandus?Kaido Kuke ja Siim Kabritsa juhitud vestlusringis arutavad riigikogu liik-med Reet Roos ja Toomas Tõniste ning Finance Estonia juhatuse esi-mees Aare Tammemäe selle üle, kuidas tagada Eestis jätkusuutlik ma-janduskasv ning mismoodi puhuda Eesti arengule uus tuul tiibadesse.

15 Head Eesti asjad Elektroonikast mööblini, sekka üks hää retsept.

17 Eakatest räägib Andres ErgmaEesti Pensionäride Ühen duste Liidu esimees Andres Ergma on IRLi liige olnud ligi kaks aastat. Intervjuus Konservatiivile räägib ta, kuidas muu-ta elukeskkonda eakatesõbralikumaks, ja kutsub eakaid inimesi valitava-tesse kogudesse rohkem kandideerima.

18 Kuidas tähistati iseseisvus-päeva 95 aastat tagasi? Uurime ülesvõtteid Tartust ja Tallinnast.

20 Tulemas on suurkogu. Mida mõjutab sinu osalemine?Erakonna liikmel on suur vastutus, sest juhtorganeid valides on just te-mal ülioluline roll IRLi käekäigu määramisel. Et selle rolliga paremini hak-kama saada, heidame pilgu erakonna struktuurile ja erinevate organite kujunemisele demokraatlikus protsessis.

22 Valimised on möödasOmavalitsusjuhid räägivad valimis kampaaniast ja tulevikuplaanidest.

26 Esimese Balti riigina oli Leedu Euroopa Liidu eesistujariikÜlevaate Euroopa Liidu eesistumisest teevad riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Leedu välisminister aastatel 2010–2012 Audronius Ažubalis.

28 Jätkame Eesti hariduse eduluguEesti haridussüsteem on edukas, aga muutused asustuse struktuuris ja demograafias toovad kaasa vajaduse muudatusteks. Probleemiks on ka palga rahaga seonduv. Riigikogu liige Andrus Saare räägib lähemalt.

30 Galerii IRLi tegemistestKohalikud valimised, erakonna sisepoliitika ja sekka pidulikumaid hetki.

32 Hobipõllumees Taivo NiitvägiPõllumajandus on harv hobi, kuid tõenäoliselt kohtab seda nüüd ai-na sagedamini. Taivo Niitvägi kasvatab vilja, et olla oma maale väärili-ne peremees. Karl-Kristjan Nigesen uudistab hobipõllumehe tegemisi.

35 Ristsõna

21. jaanuari seisuga on erakonna üldko-gud toimunud 11 piirkonnas. Uus juha-tus on valitud Saaremaa, Jõgevamaa, Hiiu-maa, Tartumaa, Tallinna, Lääne-Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Viljandimaa, Ida-Vi-rumaa ja Pärnumaa piirkondades.

Ajakirja trükkimineku ajaks on juba selgunud mõnede piirkondade esimehed. Saaremaa piirkonna 8-liikmelise juhatuse esimeheks sai Kaido Kaasik, Jõgevamaal valiti 16-liikmelise juhatuse etteotsa Ai-var Kokk. Hiiumaal sai 5-liikmelise juhatu-se etteotsa Hergo Tasuja, Tartumaa piir-konna 13-liikmelise piirkonda juhib Rein Kokk, Tallinna esimehena jätkab Siim Kiis-ler ning Järvamaa piirkonna vedajaks sai Pipi-Liis Sie mann.

Soovime uutele piirkonnajuhtidele edu ja jaksu!

Üle Eesti toimuvad piirkondade üldkogud

Noorte varivalimised võitis IRLEesti noorteühenduste liidu korraldatud va-rivalimised võitis erakondade arvestuses IRL, kes kogus 23% häältest. 1.–9. oktoobrini toimunud varivalimiste hääletussimulatsioo-nis osales kokku 2599 noort vanuses 13–17 aastat.

Ka Eesti kõige suuremas omavalitsuses, Tallinnas, oli IRL 36%-ga noorte eelistatuim valik. Järgnesid reformierakond 23% ja sot-siaaldemokraadid 17% häälega. Keskera-kond sai võrdselt valimisliitude kandidaati-dega 9% häältest.

TALV 2014 Konservatiiv

UUDISED

4

Igaühel on võimalus europarlamendi valimiste programmi koostamises kaasa lüüaEuroparlamendi valimiskava koostamine sai alguse kohe pärast kohalikke valimisi, kui kooskäimist alustas programmitoimkond. Esialgne versioon programmist saadetakse erakonna liikmetele kommenteerimiseks ja täiendamiseks.

Programmi koostamise juhtgruppi kuu-luvad Priit Värk, Veiko Lukmann ja Tiit Rii-salo. Programmi koostamise esimeses faasis on aktiivselt osalenud IRLi välispoliitika nõu-kogu Marko Mihkelsoni juhtimisel ning Tun-ne Kelam koos oma bürooga. Oma panuse on andnud ka ministrid ja teised erakonna poliitikud.

Kui ka Konservatiivi lugejal on mõtteid europarlamendi programmi osas, siis kõik ettepanekud on oodatud e-posti aadressile [email protected].

Koalitsioon moodustab elatisraha töörühmaKoalitsioon otsustas moodustada töörüh-ma, et leida lahendusi üksikvanemate laste elatisraha probleemidele. IRLi poolt hakkab töögruppi vedama riigikogu sotsiaalkomis-joni esimees Margus Tsahkna.

Tsahkna sõnul on IRL juba aastaid taga-si välja pakkunud elatisraha fondi idee, mil-le eesmärgiks on parandada üksikvanema-te majanduslikku olukorda, makstes lastele toetust ajal, kui vanemad vaidlevad elatis-raha üle.

Elatisraha teemat arutati ka 21. jaanua-ril riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istun-gil „Last üksi kasvatavate vanemate majan-duslik ja sotsiaalne toimetulek – probleemid ja lahendused“.

Eesti kuulub üksikvanemate suure hul-ga poolest OECD riikide esiviisikusse. Kokku on Eestis ligi 50 000 üksikvanemat, mis tä-hendab, et ligi 21% lastest kasvab ühe va-nema hoole all.

IRL ja Eesti Memento Liit sõlmisid koostöölepinguIRL ja nõukogude okupatsiooni tõttu kanna-tanute eest seisev Eesti Memento Liit sõlmi-sid 21. jaanuaril riigikogus Kalevipoja saa-lis koostöölepingu, millele kirjutasid alla IRLi esimees Urmas Reinsalu ja Eesti Memento Liidu esimees Leo Õispuu.

Urmas Reinsalu sõnul on koostöö Eesti Memento Liiduga heaks võimaluseks tege-leda Eesti rahvusliku mälu hoidmise ja rep-

resseeritute esindamisega. Tema sõnul saab koostöö üheks olulisemaks punktiks kom-munismiohvrite memoriaali rajamine Tallin-na kesklinna.

Memento ühendab inimesi, kes vangis-tati ja keda piinati ning kes võitlesid Eesti ise-seisvuse eest ja kannatasid võõrvõimu kurite-gude tõttu. Eesti Memento Liitu kuulub 17 ühendust, ligikaudu 2000 liikmega.

URM

AS LU

IK /

PÄRN

U P

OST

IMEE

S

5Konservatiiv TALV 2014 5

UUDISED

Are vallavanem Lauri Luur astus erakonna liikmeks

Pärnumaal asuva Are valla vallavanem Lau-ri Luur astus erakonna liikmeks. Kokku on IRL üle Eesti esindatud 83 omavalitsusjuhiga.

2013. aasta viimase kolme kuuga kas-vas erakonna liikmete arv 71 inimese võrra. Eelmise aasta lõpu seisuga oli erakonnal liik-meid 9778. Suurimad piirkonnad on Tallinn 3107 liikmega, Tartu 992 liikmega ning Har-jumaa 835 liikmega.

Euroopa Rahvapartei nõuab Venemaaga suhtlemisel uut Euroopa Liidu strateegiat

Kauaoodatud idapartnerluse tippkohtumine Vilniuses ei toonud oodatud tulemust. Ukrai-na valitsuse keeldumine Euroopa Liiduga as-sotsiatsioonileppe sõlmimisest tõi Ukrainas rahva tänavatele. Sündmustele Ukrainas rea-geeris Euroopa Parlament omapoolse reso-lutsiooniga, mille algatasid Euroopa Rahva -partei fraktsiooni liikmed, sealhulgas Tunne Kelam. Resolutsioon nõuab Venemaaga suht-lemisel uut Euroopa Liidu strateegiat, mis adekvaatselt ja sümmeetriliselt reageeriks

Vene maa Euroopa Liidu vaenulikule poliitika-le idapartnerite suhtes. Ka on resolutsioonis kirjas Ukrainale makromajandusliku toetuse pakkumine juhul, kui Kiiev assotsiatsioonile-pingule alla peaks kirjutama. Europarlamen-di saadiku Tunne Kelami sõnul nõuab tekki-nud uus revolutsiooniline olukord Euroopa Liidult selget ja ühtset poliitikat. Tema sõnul pole kaalul mitte üksnes ühenduse idanaabri-te tulevik, vaid ka Euroopa Liidu enese tulevik ja usaldusväärsus.

Euroopa Parlamendi saadi-kud toetamas Euromaidani aktsiooni Brüsselis

Riigikogu kodanikuühiskonna toetusrühm on aktiveerunudPoliitiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna aktivistide vahele on tekkinud mõningane vas-tasseis, vähemalt jääb selline mulje, kui sirvida mulluseid ajalehti.

Läinud aasta lõpul jõuti lõpuks ühise laua taha, et lahendada pakilisi probleeme, mis ta-kistavad kodanikuühiskonna arengut.

Neist teravaim on tulumaksusoodustuse-ga mittetulundusühingute nimekiri. Puudulik seadusruum on tekitanud olukorra, kus mitte-tulundusühingute tegevuse heategevuslike ja avalike eesmärkide hindamisega tegeleb mak-suamet ning sellest on palju tüli tõusnud. Mit-med mittetulundusühingud on soodustusest ilma jäänud või pidanud oma seisukohti kaits-ma kas juristide abiga või suisa kohtus. See on selgelt üleliigne energiakulu.

Teiseks oluliseks probleemiks on rahandus-ministeeriumist lähtuv statistika, mis ei võimal-da saada selget ülevaadet kodanikuühenduste rahastamisest.

Riigikogu kodanikuühiskonna toetusrühma juhib Priit Sibul, kelle hinnangul on kolman-da sektori tegevus kiirelt kasvav ja mitmekesine, kuid sellega kaasneb ka rida seni lahendamata probleeme. “See on seotud nii ühiskondliku kui ka majandustegevusega. Ühenduste tegevuse kriteeriumina on esitatud tegutsemine avalikes huvides. Et leida optimaalne lahendus kooskõ-las kehtivate maksuseadustega, on vaja põhja-likult analüüsida olukorda ja kehtestada mõistli-kud reeglid,“ ütleb Sibul. Ta lisab, et selgus tuleb luua nii annetuste, preemiate, toetuste kui ka sti-pendiumide maksustamisega seotud küsimustes.

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN


INTERVJUU

Oled olnud erakonna esimees kaks aastat. Mis on sellele ajale tagasi vaadates kõige meeldejäävamad hetked?

Neid ilusaid hetki on olnud päris pal-ju. Laari valitsuse 20. aastapäeva konve-rents, ERSP juubel, valimismöll kõigis maakondades. Poliitikat on mõtet teha siis, kui see, mida sa teed, läheb sulle kor-da ja sa usud, et suudad asju muuta pa-remuse suunas. Nii mõtlevaid inimesi on meie erakonnas palju.

IRL on kandnud valitsusvas-tutust seitse aastat, mis hinde erakonnale paned? Mida on IRL oma valija jaoks ära teinud?

Need seitse aastat ei ole olnud liht-sad aastad. Me asusime valitsusse 2007,

kui majandusbuum oli lõpusirgel. 2007. aasta valimiste eel hoiatasime kulude vas-tutustundetu kasvatamise eest. Mäletate loosungit “Õnn ei ole rahas”? Siis meie konkurendid naersid selle üle. Buumi taga järgi tuli kriisi ajal hakata klaarima meil. Me ei löönud keset kriisi põnna-ma ja tegime neid raskeid otsuseid nii, et Eesti majandus väljus sellest kriisist tugevamalt kui kriisi sisenedes. Eesti röö-bastel hoidmine on olnud IRLi juhtmõte. Selleks, et Eesti liiguks edasi, tuleb julgeda langetada otsuseid, mis võivad tunduda hetkel ebarealistlikud, aga mille kvaliteeti mõistetakse pikema aja pärast. Olgu sel-leks siis meie tasuta kõrghariduse sissevii-mine või riigikaitse kulude viimine 2%-ni SKPst. Meie poliitika ei taotle valijate ja inimrühmade omavahelist vastandamist.

Reinsalu: “Järgmised valimised võidab erakond, kellel on realistlik visioon, kuidas eesti pere toimetulekut ja turvalisust lähiaastatel parandada.”

IRLi esimehel URMAS REINSALUL täitub kaks aastat erakonna esimehena. Konservatiiv uuris temalt nii ametis oldud aja, möödu-nud valimiste kui ka erakon-na tulevikuplaanide kohta.

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN

7Konservatiiv TALV 2014

INTERVJUU

Me ei soovi ühe ühiskonnarühma edu teise arvelt. Seetõttu ei ole langetatud otsuste puhul lähtutud populaarsusest, vaid sellest, milline on parim otsus Eesti tulevikku silmas pidades.

Kohalikel valimistel läks IRLil hästi. Millal ja kuidas hakkab ettevalmistus europarlamendi valimisteks? Ja riigikogu valimisedki pole enam kaugel.

Aga europarlamendi valimiste etteval-mistus käib täie hooga. Töötab program-mitoimkond ja valimisstaap. Pärast era-konna suurkogu peaks volikogu kinnitama meie kandidaadid, keda vastavalt seaduse-le saab olla tosin. Riigikogu valimised on muidugi teine tõsine proovikivi. Selge on, et jooksvas kampaanias saab teha ühtesid valimisi korraga, kuid kõik kontaktid ja saadud toetushääled on reaalne kapital ka riigikogu valimiste kontekstis. Ma tahan, et erakond teeks tõsise pingutuse ja meil oleks kõigi aega de parim valitsemiskava riigikogu valimisteks. Eelmistel valimistel küsisime ka rahva tagasisidet meie va-limislubadustele. Meile vastas toona ju ligi 50 000 inimest. Pean mõistlikuks, et järgmise nelja aasta valitsemiskava koos-tamisel kaasaksime arvamusliidreid ka väljaspool erakonda. Samuti soovin, et kuulamise käigus saaksid oma arvamuse öelda inimesed üle kogu Eesti. Erakond ei tohi olla suletud süsteem, kaasaegses maa-ilmas peame suutma ideid läbipaistvalt mõtestada ja kaaluda.

Kohalike valimiste eel sõnastasid väga konkreetse eesmärgi: saada 100 000 häält. Tegelik-kuses sai see eesmärk varuga täidetud. Mis on IRLi eesmärk europarlamendi valimistel?

Europarlamendi valimiste valimis -aktiivsus on paratamatult madalam võr -reldes muude valimistega. Läinud korral oli valimisaktiivsus 40%. Kuid madal vali -misprotsent tõstab iga üksiku hääle kaa-lu. Meie põhiülesanne on kõnetada meie toetajaid nii, et nad eurovalimistel koju ei jääks. Kodus võib ikka olla, aga siis tuleb valida internetis. Eelmistel valimistel saime 48 000 inimese toetuse. Pean täiesti või-malikuks see arv nendel valimistel ületada. Sean eesmärgiks saada 70 000 inimese toetus. See annaks meile kindlalt vähemalt ühe koha. Samuti annaks see selge ja tugeva tõuke eelseisvateks parlamendivalimisteks.

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN


INTERVJUU

Ütlesid viimasel erakonna volikogul, et nüüd on vaja sõnastada visioon Eesti ja Euroopa tuleviku kohta. Milline peaks olema selle visiooni kese?

Oleme olnud vabad pea ühe inim -põlve. Oleme olnud Euroopa Liidus ja NATOs kümme aastat. Eesti tulevikku vaadates on tähtis sõnastada avameelselt meie võimalused ja ohud järgnevaks küm-neks aastaks. Selle alusel on vaja langetada valikud praktilises poliitikas. Kuidas eden-dada majandust, haridust, hoolekannet. Kuid selle visiooni kese peab olema ambit-sioonikas: kuidas teha nii, et kümne aasta perspektiivis oleks Eesti maailmas parim koht meie peredele elamiseks. Perele, kus

kõlab eesti keel ja kasvavad lapsed. See tähendab sissetulekute ja tööhõivepolii-tika arengut. Inimestele on vaja pakkuda kindlustunnet ja lootust. Emotsioonid on visioonide puhul väga tähtsad. Sest kaas-aegses maa ilmas on visioone võimalik ellu viia ühisloominguna.

Milliseks kujuneb sinu hinnangul europarlamendi ja riigikogu valimiste keskne teema?

Inimeste kindlustunne homse ees. Era-kond, kes suudab anda realistliku visiooni, kuidas tavalise eesti pere toi metulekut ja turvalisust lähiaastatel prak ti liselt paran-dada, võidab järgmised va limised.

Viimaste valimiste kontekstis on IRL muutunud juhtivaks paremerakonnaks. Mida see erakonnale õigupoolest tähendab?

Ühelt poolt on see avanss, mis tu-leb välja teenida. Teisalt, konservatiivne po lii tika on vastupidiselt Lääne-Euroopa suundadele olnud Eesti poliitikas pigem alaesindatud. Näiteks Saksamaal said konservatiivid viimastel Bundestagi vali-

mistel pea pooled hääled. Usun, et meie elutervel poliitikal on ühiskonnas potent-siaalselt väga suur kandepind. Sest vastu-pidiselt kõigile teistele ideo loogiatele ase-tab konservatism poliitika keskmesse just konkreetse rahva va ja dused ja huvid. See-ga, ennekõike oleme rahvuslik erakond. Oleme erakond, mis on väärtuspõhine ja uuendusmeelne. Meie rahvuslik maail-mavaade ei vastanda vulgaarselt rikkaid ja vaeseid. Meie sõnum on selge: kõigil peab olema võimalus ennast teostada.

Vaadates tagasi kohalikele valimistele, siis millised olid suurimad õnnestumised? Kas midagi jäi ka kripeldama?

Juba see oli suur õnnestumine, et suutsime nii palju nimekirju välja panna. Aitäh kõigile kandidaatidele ja abilistele! Teiseks see, et volikogu liikmete arvult tõusime 2009. aasta kolmandalt kohalt 443 volikogu mandaadiga üle maa esime-seks. See on suur jõud. Ja kolmandaks see, et suutsime säilitada erakondade arvestu-ses esikoha nii maakondades saadud hääl-te kui ka omavalitsusjuhtide arvu poolest.

Mis oleks pidanud olema teisiti? Savi-saar oleks pidanud võimult kukkuma. Sel-le nimel pingutasime tõsiselt, kuid meie heast tulemusest jäi üksi väheks. Nüüd peame pingutama, et Savisaar riigis pukki ei saaks. Tema poliitika puhul on tege-mist julgeolekuriskiga meie rahvuslikele huvidele.

Juba mõnda aega on keskerakonna ja sotside reiting kõrgem kui koalitsioonil. Kui tõenäoliseks pead sa, et 2015. aastal ootab Eestit ees vasakpööre? Mida saab IRL teha, et nii ei läheks?

Küsimus ei ole esmajoones vasak- või parempoolses poliitikas. Vaid selles, kas aetakse eestimeelset ja ausat poliitikat. See on kõige olulisem skaala. Seega on meie ülesanne, et eestimeelne ja aus poliitika valitseks Eestis ka 2015. aasta järel. Mida me saame teha? Kui riigikogu valimised oleksid olnud läinud sügisel, siis oleks Savisaar moodustanud valitsuse. Meile andsid valijad teise koha. See on ühtlasi vastutus hoida Eestis ära Savisaare võim. Me suudame seda teha, kui meie toetus on valimistel tugev. Selleks peavad meil ole-ma selged sõnumid, usaldusväärne mees-kond ja valmisolek teha hullupööra tööd. Sest kaalukausil ongi Eesti tulevik.

Konservatiiv TALV 2014 9

INTERVJUU

Erakond ei tohi olla suletud süsteem,

kaasaegses maailmas peame suutma

ideid läbipaistvalt mõtestada ja kaaluda.

Pärast kriisijärgset taastumis perioodi on Eesti majanduskasv pidurdunud ja jäi 2013. aasta kolmandas kvartalis 0,7 prot sendi juurde, kuigi Eesti Panga esialgne prognoos ulatus 3 protsendini. Kas ta gasihoidlik majanduskasv on üllatav ja mida teha, et majandus oleks jätkusuutlik?

Reet Roos: Mina arvan, et esiteks tuleb täpsemini prognoosida. See ei ole esimene kord, kui prognoosid on uhkemad, kui tegelikkuses välja kukub. Teiseks, nagu ka Mart Laar hiljuti välja tõi, oleks meil vaja

majanduses teha revisjon. Viimased 20 aastat tuleb võtta kokku: mis on töötanud, mis mitte.

Oleme küpsed, et mõelda, mis võiks olla meie uus edu valem. Ideesid liigub, aga ideede teostamiseks on vaja rohkem konsensust ja julgust. Kõrgeks majanduskasvuks peame mõtlema raa -midest väljapoole ja leidma midagi heas mõttes revolutsioonilist, millest uuesti rääkima hakatakse.

Toomas Tõniste: Mart Laari öeldud revis joniteema on ka minu peas viima-sed aas tad kummitanud. Liiga palju hoi-takse meil praegu kinni oma kunagistest valimis loosungitest, kuid need ei pruu-gi enam sobida uude tervikpilti. Riigi majandus kasv sõltub meie maksusüstee-mist, mistõt tu oleks mõistlik maksusüs-teem laiemas ringis üle vaadata. Praegu-ne rapsimine maksu auku de täitmiseks ei tundu olevat parim tee.

Kaido Kuke ja Siim Kabritsa juhitud vestlusringis arutavad riigikogu liikmed Reet Roos ja Toomas Tõniste ning Finance Estonia juhatuse esimees Aare Tammemäe selle üle, kuidas tagada Eestis jätkusuutlik majanduskasv ning mismoodi puhuda Eesti arengule uus tuul tiibadesse.

Quo vadis,Eesti majandus?

10 TALV 2014 Konservatiiv

VESTLUSRING

10

Kas kriisieelne Balti tiigrite ajastu, kus majanduskasv oli igal aastal vähemalt 6 protsenti, on nüüdseks lõplikult läbi?

Reet Roos: Mõneks ajaks on see kindlasti läbi. Kui uut kvalitatiivset hüpet ei leiutata, siis ei maksa meil sellisest kasvust lähiajal unistada. Aga me keskendume liigselt numb ritele, selle asemel peaksime tegelema uue kvalitatiivse reaalsuse väljatöötamisega.

Aare Tammemäe: Oluline aspekt hetke olukorra analüüsimisel on kindlus-tunne. Kui inimestel ja ettevõtetel on in-vesteerimiseks piisavalt kindlustunnet, on meil eeldused majanduskasvuks loo dud. Edasine sõltub riigi strateegiast: mida teha üldiste tingimuste (eesmärgid, EL inves-teeringud, seaduseloome, mak sud) loo-misega, et kasvu saavutada. Valitsuse kin-nitatud „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ keskendub peamiselt sellele,

et aidata kaasa Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmise-le. Viimane lähtub Euroopa 2020. aasta eesmärkide saa vutamisest. Mul aga tekib seda vaadates küsimus, mis on Eesti enda strateegia?

Reet Roos: Minu talupojamõistus ütleb, et kui me teeme oma strateegia Euroopa järgi, puudub meil eripära, mille põhjal saavutada kiirem kasv. Me peame suutma teatud aspektides Euroopast eristuda ja selleks on meil vaja oma ideid. Näiteks, kui Laari teine valitsus tahtis sisse viia ettevõtete tulumaksuvabastuse, oli dis -kus sioon selle ümber, kuidas see on oma olemuselt Euroopa Liidule vastu -võetamatu ja miks seda seetõttu teha ei tohiks. Aga tahtmine oli olemas, leiti võimalus ja tehtigi ära. Väikese ja paindliku riigina saaksime siin testida väga palju huvitavaid mõtteid ja pakkuda maailmale välja ideid!

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN


VESTLUSRING

11

Aare Tammemäe: Mulle meeldib ka see mõte, et võiksime olla testriik. Aga me saak-sime pöörata ka oma senised edusammud tugevaks ekspordiartikliks, müües näiteks maksuameti e-lahendusi ja e-riigi teenust edasi teistele rii ki dele. Kuna meil on suhte-liselt vähe loodus ressursse, raha ja inimesi, peaksime neid eelisjärjekorras konkreetse-tesse vald kondadesse paigutama. Väike riik ei saa kõikidesse valdkondadesse korraga panustada ja sealjuures veel edukas olla.

Rääkides riigi otsustavast tegutse misest eesmärkide saavutamisel, siis ettevõtete tu-lumaksu kaotamisele sarna ne näide on võtta Poolast, kus tehti seadusandlus, mis sundis kohalikel pen sioni fondidel Poolasse inves-teerima. See on küll liialt ekstreemne näide, mis ei vas ta ka Euroopa Liidu direktiividele, kuid tänu sellele hakkas toimima kohalik kapitaliturg, mille tulemusena tekkis Poo las keskmise suurusega ettevõtetel lisaks pan-kadele alternatiivne ligipääs kapitalile.

Aare Tammemäe, ütlesid ühes hiljutises intervjuus, et Eesti kapitalituru hinne on 2+. Kuidas seda hinnet tõsta?

Aare Tammemäe: Meil on ettevõtjate finantseerimise turg oma loomult olnud väga pangakeskne. Tähelepanuta on aga jäänud alternatiivne võimalus ehk kapi tali -turud, mis koosnevad võlakirja- ja aktsia -

turgudest. Buumi ajal andsid pan gad välja laene, mis ületasid deposiidi e säästusid pea 1,7 korda. Praeguseks on see vahekord oluliselt muutunud: laene antakse välja sama palju, kui on pankades sääste. See aga tähendab, et kriisi ajal viidi kogu raha, miljardid eurod, mis siia panganduse kaudu oli tulnud, kiirelt emapankade kodumaale tagasi. Selle võrra vähenesid oluliselt ette -võtjate investeeringud Eestis. Probleem on selles, et kui sõltuda ainult pangaturust, ilma alternatiivsete finantsturgudeta, ole -me kriisidele palju vastuvõtlikumad.

Kuivõrd suureks probleemiks on Eesti ettevõtjatele raha kättesaadavus ja raha hind? Rootsiga võrreldes on raha intress Eestis märksa kõrgem.

Aare Tammemäe: Väikestele ettevõte -tele väikestes riikides ongi raha hind kallim – see on paratamatus. Rootsis on intressid madalamad, kuna sealsed ettevõtted on suu remad, töötavad rahvusvahelistel tur -gu del ja riskimarginaalid on seetõttu väiksemad. Raha hinnast olulisem on raha kättesaadavus. Ettevõtetele on tähtis, et nii pangad kui ka kapitaliturud toimiksid hästi.

Toomas Tõniste: Raha kõrge hind ei ole ainult Eesti probleem. Kolleegid Taanist kurdavad, et seal on rahakraanid sisuliselt suletud ja raha hind veelgi kallim kui meil. Kui mina ettevõtlusega alustasin, oli tavaline maksta ka 24-protsendiseid intresse ja kuidagi sai hakkama. Hullem variant oleks, kui laenu üldse ei saaks.

Soomes on ametis välis kaubandus minister Alexander Stubb, kes tegeleb põhiliselt Soome reklaamimisega maailmas. Kas Eestis oleks vaja sellist nn riiklikku müüginägu?

Reet Roos: Meil on EASis (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) vastavad inime -sed olemas ja kindlasti teevad nad oma tööd hästi. Küsimus pole mitte kehvas müügioskuses, vaid oluliste inimeste juur -de jutule pääsemises, sest meie ametnike ametinimetus pole selline, mis avaks välismaal uksi. Inimestele tuleb panna asjakohane tiitel, millega pääseb näiteks Hiinas õigete inimeste jutule. Veelgi parem oleks aga teha Eestis piisavalt suu ri asju, mis täidavad ise ajalehtede esikaaned. See oleks meile parim reklaam.

VESTLUSRING

AARE TAMMEMÄE on töötanud

finants sektoris alates 1992. aastast,

olles mitmete Balti- ja Põhjamaade

tippfirmade juhtivatel ametikohtadel.

Praegu on ta 2008. aastal loodud

investeerimispanganduse ettevõtte

Redgate Capital juhatuse liige ja partner.

Aare on ka finantsklastri FinanceEstonia

juhatuse esimees.

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN


Aare Tammemäe: See küsimus viib meid tagasi strateegiateema juurde: mis me siis õigupoolest riigina tahame? Mida me müüme? Soome ministri Stubbi te ge vus pole ju juhuslik, vaid lähtub konk reet sest strateegiast. Ta loob Soome ettevõtetele turgu ning müüb välismaal Soome töös-tuspotentsiaali. Ma arvan, et Eesti puhul peaksime müüma siinset töö jõudu, soodsat äri- ja maksukeskkonda, info tehnoloogilist taset, head geo graafilist asukohta. Meie sõnum peaks olema, et ta hame Eestisse nutikaid ettevõtteid, kel le le meil on pak-kuda häid tingimusi oma teenuse või toote eksportimiseks. Selle sõnumi levitamisel saab iga Eesti minister ja ka riigi president väga edukas müügimees olla.

Räägime põgusalt ka väljarändest. Ühelt poolt on meile oluline rahvusriik, teisalt aga teeb muret väljaränne. Lihtne matemaatika ütleb, et töökäte ja maksutulu jaoks peab keegi tulema lahkunute asemele. Kas majanduslik rikkus ja rahvusriik käivad 21. sajandil üldse kokku?

Reet Roos: Minu arvates ei tohiks karta piiride avamist, aga loomulikult peab seda tegema omadel tingimustel. Meil on vaja siia kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. Odava tööjõu sissetoomist peab vältima.

Toomas Tõniste: Nõustun! Piiride ava -mine tuleb kõne alla kõrgelt kvalifit seeritud spetsialistide puhul, kellest meil praegu on teatud sektorites suur puudus. Aga sellega paralleelselt tuleb tegeleda maksuteemaga. Ühelt poolt naudivad ettevõtted kasumi mittemaksustamist, teisalt takistab kõrge tööjõumaks ette võtetel Eestisse tulla, siin olevatel ette võtetel on aga raske laieneda.

Aare Tammemäe: Vaatame fakte. 19–65-aastaseid inimesi on meil 850 000, aastaks 2030 on neid praeguse iibe ja migratsioonitrendide juures 750 000. See tähendab, et praeguse suuna jätkumisel väheneb elanikkond 15 aasta jooksul üle 100 000 tööealise elaniku võrra. Niisiis on selge, et teiste riikidega konkurentsis püsimiseks tuleb luua tingimused kõrgelt haritud spetsialistide riiki tulemiseks nii Euroopa riikidest kui ka mujalt. Samas võiks küsida, mis on lõppkokkuvõttes ühiskonna arengule parem. Kas lasta Ees-tisse valimatult inimesed, kes teevad liht-

töid madalama palga eest ja ettevõtted saavad seeläbi suuremat kasumit? See peaks hoidma palgainflatsiooni kontrolli all. Või me ei ava piire odavale tööjõule, mille tulemusena palgakasv ei pidurdu, ent ettevõtjate kasumid on väiksemad. Viimane sunniks Eesti ettevõtjaid tegema kõrgema lisandväärtusega tööd (arenda-ma toodet, leidma uusi turge), mis aitaks kaasa sellele, et majandus looks rohkem lisandväärtust.

Reet Roos: Teine aspekt, mis majandust küll niivõrd ei puuduta, on elukeskkond. Me kõik soovime, et meie rahvusriik ei oleks ülerahvastatud ja meil oleks öko -loogiliselt puhas keskkond. Ei maksa teha siia odavaid allhanketehaseid ja pärast imestada, kuidas keemiajõed voolavad.

Aare Tammemäe: Alles hiljaaegu viidi Eestis läbi tore initsiatiiv, millega kutsuti talente koju. Praegu vaatan sel lele teise pil guga. Mina leian, et ei pruugi olla üldse halb variant, kui mõned meie talendid töötavad väljaspool Eestit rahvusvahelis-tes finantskeskustes. See omakorda võib avada uksi järgmistele eestlastele ja avar-dab meie võimalusi eksporditurgude osas, mis omakorda suurendab kodumaal töö-hõivet. Meil on ju praegugi olemas edu-lugusid Eesti ettevõtetest, mis kuuluvad

VESTLUSRING

REET ROOS on Baltikumi juhtiva

meediaettevõtte Inspired Universal

McCann looja ja omanik, andes tööd

rohkem kui 200-le inimesele. Ta on

riigikogu sotsiaalkomisjoni liige.

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN


eestlastele, aga asuvad välismaal, kus nad pakuvad tööd ja kogemusi teistele eestlas-tele. Näi teks Transferwise, Isepankur, Erply, Defendec jne.

Toomas Tõniste ja Reet Roos, olete öelnud, et noored ei ole Eestis piisavalt ettevõtlikud. Äkki peaks hoopis alustama inimestest. Kas noori saaks ettevõtlikuks õpetada?

Toomas Tõniste: Ettevõtlikkuse puu -du mine noorte seas on tõsine probleem. See hakkab silma, kui käin koolides esine-mas. Olen küsinud mitme tuhande güm-naasiumieas õpilase käest, paljud neist on mõelnud hakata ettevõtjaks. Vastustest selgub, et selliseid mõtteid mõlgutavad väga vähesed.

Ettevõtlikkust võiks iseenesest män-gulisuse kaudu ju ba lasteaias õpetada. Hilisemates kooli astmetes tuleks aga kaa-sata edukaid ette võtjaid, kes räägivad oma kogemusest ja edulugudest.

Reet Roos: Ma arvan, et ettevõtluse-ga mõtleb tegelema hakata vähe noori, kuna ettevõtlusele on teenimatult külge jäänud kehv maine. Teiseks õpetatakse lapsi koo lis liigselt konkureerima. Noore loogika on kahjuks praegu selline, et ta konkureerib tööle, mitte ei hakka ise töö-

kohti looma. Kuni meil ei ole sellisel kujul ettevõtlusõpet, nagu vaja, siis mina olen noortele soovitanud teha oma firma kohe esimesel võimalusel ülikooli kõrvalt, kui inimene veel põrumist ei karda.

Aare Tammemäe: Mina sain oma magist rikraadi 90ndate alguses USAs ja selliseid ettevõtlusaineid, nagu seal, nägin ma esimest korda elus. Seal viiakse läbi teadlikku ettevõtlusele suunatud haridus-poliitikat, mis algab varakult. Minu arva-tes saaks juba alates keskkoolist rollimän-gude ja elementaarsete teadmiste kaudu õpetada, kust raha üldse tuleb. Positiivse külje pealt on noortel aga kerge ettevõtlu-sega alustada, kuna ettevõtte tegemine on meil väga lihtne ning selle alla pole vaja panna rahalist kapitali.

Paar sõna kokkuvõtteks?

Aare Tammemäe: On selge, et Eesti arengut piiravad teatud tegurid, nagu ela-nikkonna vananemine ja ressursside vä-hesus. Samas on meil võimalusi, et aren-dada nutikaid ettevõtmisi, mille lahendusi saab rakendada üle kogu maailma. Siin peab kindlasti riik omalt poolt abistama, luues ja arendades näiteks finantstaristut, mille osaks on nii panga- kui ka kapitali-turud. Riigil peab olema konkreetne suur strateegia ja mitte palju väikseid stratee-gilisi eesmärke, mida on raske täita ja mis võivad vahel ka omavahel vastuolus olla. Ja mis veelgi olulisem: strateegiaid tuleb ellu viia.

Toomas Tõniste: Tahaksin kokku -võt teks suunata teraviku kaugemale. Et saaksime majanduslikult jõukaks ja ette-võtlikuks riigiks, tuleb alustada noor test. Kui meil pole ettevõtlikku mõttelaadi, siis rohkem kui mõnest üksikust eduloost me rääkida ei saagi. Loodan, et leitakse kon-sensus, mille tulemusena avatakse arute-ludeks teatud peatükid, nagu mak sundus ja Eesti riigi efektiivsus. Ma näen seda, et avalik sektor aina paisub, kuid lisandväär-tust toodab ettevõtlus.

Reet Roos: Me liigume õiges suunas ja meil on palju häid mõtteid, peame liht salt hakkama neid ellu viima. Samuti võiksi-me olla veidi enesekindlamad, sest maa-ilmal on ka meilt üht-teist õppida. Oleme efektiivne, väike ja üllatav riik. Meil on, mida õpetada.

TOOMAS TÕNISTE on alates 1992.

aastast tegutsenud ettevõtjana. Tema

ettevõtted annavad tööd rohkem

kui 150-le inimesele. Ta on riigikogu

majanduskomisjoni liige.

VESTLUSRING

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN


Ambitsioonikas eestimaine mööbel

Borg on kodumaine pehme mööbli tootja, mis on kasvanud välja varemalt suure mööbli-tehase palgal olnud projektijuhi Mart Jõhvika soovist senisest avaramalt teostada omi mõt-teid ja visioone. Tempo, millega väikese tootja töökojas idee paberilt valmistooteni jõuab, on kordades suurem, kui suure tootja põhjalikus, ent mõneti kohmakas tootearendusprotsessis.

Peatselt oma uude tootmishoonesse ko-liv Borg teeb nii tellimusmööblit kui ka seeria -tooteid ning väga tõenäoliselt olete nende toodetega mõnes kodus või avalikus ruumis kokku puutunud. Kui veel ei ole, siis Borgi salong asub aadressil Liivalaia 40 ehk Stock-manni vastas.

Custo on mööblisari, mis tunneb end kõi-ge kodusemalt lounge’is või esindusruumis, ent kahtlemata klapib ilmestama ka avara-maid koduinterjööre.

Kui nüüd meelde tuletada, siis olete ehk isegi kohanud neid efektseid toole ja diiva-neid Tallinna Lennujaamas, EMT kontoris või hoopis näiteks Helsingi Messikeskuses.

Efektse Custo sarja disainer on Kärt Kuk-kur, end Roomas täiendanud EKA haridusega disainer, kes on praktiseerinud ka Massimilia-no Fuksase arhitektuuribüroos.Vaata ka www.borg.ee.

Maailma ägedaim ID-kaardi lugejaMiks peaks ID-kaardi lugeja olema kole ja kohmakas? Ei pea ju! Nõnda arvas ka disai-ner Martin Lazarev. Uus lugeja ID+ on kaua tehtud kaunikene, toote idee sündis aas-tal 2006 ja nüüd on see lõpuks ka tarbijani jõudnud. Kompaktsesse vormi ei ole pakitud mitte ainult ID-kaardi lugeja, seadmes on ka MicroSD-kaardi pesa. Seega on elegantne lugeja vajadusel ka mälupulk või võimaldab mobiilseadme kaardilt vajalikke faile arvutis-se lugeda.Vaata ka www.pluss-id.com.

BORG

WW

W.P

LUSS

-ID.C

OM

WW

W.P

LUSS

-ID.C

OM


HEAD EESTI ASJAD

15

Põltsamaal hakkavad kuulsad aastakäiguveinid otsa saama. Tõmmu on läinud ja viimased 2005. aasta Kuldsed on peagi poodidest kadumas. Meie kurvastame, aga naudime siiski võimalust, et saabuval Eesti Vabariigi aastapäeval on meil veel rõõm maitsta head eestimaist dessertveini. Võtame siinkohal ette ühe retsepti, mis valimiste eel ilmunud kokaraamatust “Eesti maa maitsed” välja jäi ja teeme Kuldsest ühe pidupäevalauale sobiva magustoidu.

4 munakollast4 spl suhkrut120 ml Põltsamaa Kuldsetnäpuotsatäis kaneeli

Sega munakollased ja suhkur mikseriga koogelmoogeliks nõnda, et segu oleks kenasti vahustunud ja helekollane. Lisa kaneel ja vähehaaval vein ning jätka segamist. Pane pott veega tulele ja soojenda segu poti peal asetsevas kausis (otse tulel soojendades jääb

muna põhja kinni), samal ajal jätka segamist. Munakollane vahustub ja magustoidu maht suureneb märkimisväärselt. Jätka segamist niikaua, kuni vaht on piisavalt paks, ent sellesse pole moodustunud tükke. Soovitame serveerida soojalt laiemates pokaalides, aga kannatab serveerida ka jahtunult.

Sisuliselt on tegemist üsna traditsioonilise zabaglione´ga, eestimaise kiiksu saab see roog õunaveinist ja kaneelist, mis kokku annavad mõnusa õunapirukaliku nüansi ...

Eestipärane zabaglioneKA

RL-K

RIST

JAN

NIG

ESEN


HEAD EESTI ASJAD

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN


Eesti Pensionäride Ühen duste Liidu esimees Andres Ergma on IRLi liige olnud ligi kaks aastat. Intervjuus Konservatiivile räägib ta, kuidas muuta elukeskkonda eakatesõbralikumaks, ja kutsub eakaid inimesi valitavatesse kogudesse rohkem kandideerima.

“Valimistel peaks kandideerima rohkem aktiivseid eakaid,” on Andres Ergma veendunud.

Kandideerisid kohalikel valimistel Tallinnas ja lubasid seista eakatesõbralikuma linnakeskkonna eest. Mida see endas kätkeb?

2013. aasta maikuus toimus Brüsselis konverents „Eakatesõbralik Euroopa Liit 2020“. Eri maade liikmesorganisatsioonid rääkisid erinevatest praktilise iseloomuga ettevõtmistest, mille teostamine ei ole kulukas, aga muudaks ümbritseva kesk-konna eakatesõbralikumaks. Näiteks val-gusfoori tsükli reguleerimine nii pikaks, et eakas inimene jõuaks üle tee minna

ja bussipeatused mõlemas suunas kau-bandusettevõtete juures. Kui see ei ole võimalik, siis pingid puhkuseks pensio-näride võimalikele liikumisteedele, parem tänavavalgustus jpm.

Eestist on saanud euroopalik riik, mis-tõttu aktiivsena vananemise tingimused peavad olema loomulikud ja kõigile kät-tesaadavad.

Elanikkonna vananedes on üha enam pakkunud kõneainet töökohtade kohaldamine eakate vajadustele. Kuidas saaks rohkem eakaid tööturul aktiivsed olla?

Eakaid puudutab enam isegi tööaja režiimi paindlikumaks muutmine. Kuna vanusega on seotud ka intensiivse tööta-mise võime langus, siis tähtsad on osalise tööajaga töötamise võimalused, puhke-pausid tööaja sees jms.

Mil viisil oleks sinu hinnangul võimalik tihendada koostööd riigi ning pensionäride huvide eest seisvate organisatsioonide ja huvigruppide vahel?

Eelkõige tuleks innustada aktiivseid ea-kaid kandideerima enam valitavatesse ko-gudesse. Positiivse nähtusena võib märkida 63-aastaste ja vanemate aktiivset osalust viimastel valimistel. Nimelt oli 15 000 kan-didaadi hulgas 1988 inimest, kelle vanus ületas 63 aastat.

Milliseid pensionäride jaoks olulisi IRLi algatusi ja poliitikaid tood esile?

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit tervitas vanemapensioni sisseseadmist, mis väärtustab täiendava pensioni näol laste kasvatamist. Samuti on väga oluli-ne tulumaksuvaba miinimumi tõstmine pensionäridele, mis säilitab ka pärast 1. aprilli pensionitõusu keskmise pensioni tulumaksuvabana.

Mis on peamised eakate mured, millega Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu poole pöördutakse?

Peamiselt on küsimused seotud ter-vishoiu teenuste kättesaadavusega ja eri-arstiabi järjekordadega. Paljud eakad ei saa endale hambaravi võimaldada. Samuti on probleemiks ravimite hinnad ja eluase-mega seotud kulud.

Kui suureks probleemiks pead eakamate inimeste üksindustunnet? Kuidas hindad eakatele suunatud vaba aja veetmise võimalusi?

Vaba aja veetmise võimalused on pal-juski olemas, näiteks isetegevus, käsitöö, võimlemine.

Viisime pensionäride hulgas läbi kü-sitluse, millest selgus, et üle poole naistest elavad üksinda.

See on tõsine probleem juba majan-dusliku toimetuleku seisukohalt, rääki-mata psühholoogilisest mõjust.

ANDRES ERGMAEesti Pensionäride Ühenduste Liidu esimees

EAKAD

EEST

I FIL

IMAR

HIIV


AJALUGU

95 aastat tagasi 1919. aastal tähistati üle Eesti esi-

mest vabariigi aasta päeva, olgu gi et Vabadussõda

käis täie hooga. 24. veebrua riks oli sõjaõnn

lõplikult Eesti kasuks pöördunud: kindral Johan

Laidoner kandis sellel päeval Eesti Maanõukogule

ette, et vaen lane on Eesti piiridest välja aetud.

Sõda jätkus väljaspool Eesti territooriumi.

Kuidas tähistati iseseisvuspäeva 95 aastat tagasi?

EEST

I FIL

IMAR

HIIV


AJALUGU

1919. aasta 25. veebruari Postimees kir-jeldab vabariigi aastapäeva tähistamist Tartus: “Palju valgust ja päikest, uulitsatel pidulik elevus. Esimest korda näeb Tartus nii palju rahvuslikke lippe. Neid oleks roh-kemgi olnud, kui vastavad riide tagavarad ei oleks linnas otsa saanud.

/.../ Kaupluste akendelt vaa-tavad dekoreeritud Eesti riigi-meeste ja sõjaväejuhtide port-reed. Koolides toimusid selle päeva puhul aktused, kirikutes jumalateenistused ning kõik-jal lauldi Eesti hümnust. Kell

pool 12 koguneti raekoja et-te paraadile. Linnarahvas sei-sis külgedel, sõjaväelased olid ülesrivistatud platsi keskele. Mängis neli sõjaväeorkestrit. Kohal olid ka Soome sõjaväe esinejad.“.


SuurkoguErakonna suurkogu on erakonna kõr-

geim esinduskogu ehk erakonna liikmete üldkoosolek. Suurkogu otsustab erakon-na tegevuse põhiküsimusi: võtab vastu erakonna põhikirja ja programmi, kinni-tab erakonna majandusaasta aruande ja valib erakonna juhtorganid.

VolikoguErakonna volikogu on erakonna kõr-

geim esinduskogu suurkogude vahelisel ajal. Volikogu võtab erakonna nimel vastu olulisi poliitilisi otsuseid, kinnitab ministri -kandidaadid ja erakonna kandidaadid euro parlamendi ja riigikogu valimistel ning otsustab presidendikandidaadi ülessead-mise erakonna poolt.

EestseisusErakonna eestseisus juhib erakonna

tegevust suurkogude ja volikogude vahe-lisel ajal. Eestseisus võtab erakonna nimel vastu poliitilisi otsuseid ja avaldusi, kor-raldab erakonna tegevust rahvusvahelisel tasandil, juhib valimiskampaaniaid ning erakonna majandustegevust. Erakonna eestseisuse tegevust korraldab erakonna esimees.

PiirkondErakonna piirkond teostab erakonna

poliitikat maakonna tasandil. Piirkond koordineerib maakonnas asuvate osa-kondade kohalike valimiste kampaaniaid. Samuti võtab piirkond vastu liikmeid era-konda ning korraldab piirkonna liikmete arvestust.

OsakondErakonna osakond on erakonna regio-

naalse struktuuri põhiüksus, mis teostab erakonna poliitikat kohaliku omavalitsuse tasandil. Osakond korraldab oma terri-tooriumil kohalike valimiste kampaaniat.

PeasekretärErakonna peasekretär juhib erakonna

tegevuskava ja eestseisuse otsuste täit-mist, peasekretär valmistab ette erakonna eelarve eelnõu ja vastutab eelarve täit-mise eest. Samuti vastutab peasekretär erakonna kantselei töö eest ning koordi-neerib valimiskampaaniaid.

AukohusErakonna aukohus arutab erakonna

liikmete ja organite vahelisi tüliküsimusi, mis on seotud erakondliku tegevusega. Aukohus arutab auhaavamise süüdistusi, annab omapoolseid hinnanguid erakon-na liikmete tegevuse kõlbelise sobivuse asjus ning tõlgendab põhikirja. Samuti arutab aukohus erakonna organite (välja arvatud suurkogu ja volikogu) tegevuse kohta esitatud avaldusi, hinnates tegevuse kooskõla põhikirja ja programmiga ning suurkogu ja volikogu otsustega.

RevisjonikomisjonErakonna revisjonikomisjoni põhiüles-

anne on erakonna organite otsuste täitmi-se, finantskorra järgimise ja majandustege-vuse kontrollimine. Vähemalt kord aastas revideerib revisjonikomisjon erakonna ja/või piirkondade rahaliste ja muude vahen-dite laekumist ning kasutamist.

ÜLDKOGU

IRLi suurkogu on erakonna selle aasta olulisim sünd-mus. Just siin pannakse paika isikud, kellest sõltub järgmistel aastatel erakon-na poliitika ja võimekus. Demokraatlikud sisevalimi-sed toovad kaasa pingeid, rõõme ja pettumusi. Erakonna liikmel on suur vastutus, sest juhtorganeid valides on just temal ülioluline roll IRLi käekäigu määramisel. Et selle rolliga paremini hakkama saada, heidame pilgu erakonna struktuurile ja erinevate organite kujunemisele demokraatlikus protsessis.

Heidame pilgu IRLi organisatsioonile ja juhtimisele


ÜLDKOGU

ERAKONNA VOLIKOGU

piirkondade esindajad

valib

valib

eestseisuse liikmed

ERAKONNA EESTSEISUS

AUKOHUS

PIIRKONDADE JUHATUSED

PIIRKONDADE REVISJONI-

KOMISJONID

REVISJONIKOMISJON

liikmedase- esimehedesimees

PEA- SEKRETÄR

SUURKOGU(kõik erakonna

liikmed)

PIIRKONDADEÜLDKOGUD

(kõik piirkonna liikmed)

OSAKONDADE ÜLDKOGUD

OSAKONDADE JUHATUSED

valib

valibvalib

kinnitab

valib

valib

teeb ette-

paneku

valib

valib

Kuidas toimub IRLi juhtorganite moodustamine?

Heidame pilgu IRLi organisatsioonile ja juhtimisele

Viljandi MandriEesti ühes vanimas linnas Viljandis teenis Viljandi Pärimusmuusikafestivali eestvedaja Ando Kivibergi veetud IRLi nimekiri 29,1% häältest, millega võideti valimised ja saadi volikogus 8 kohta. Oma plaanidest Viljandis annab ülevaate värske linnapea.

Viljandis tõi meile edu senisest aktiivsem, energilisem ja professionaalse-malt korraldatud valimiskampaania. Edule aitas kaasa ka poliitilises mõt-tes uute, ent oma senise tegevuse kaudu valijatele hästi tuntud liidrite esiletõus, kelle soov oli valitsemiskultuuri oluliselt edasi arendada.

Viljandi on väärika ajalooga ja vaimses plaanis erilise tänapäeva-ga linn, millel on väga arvestatav arengupotentsiaal. Järjest ühetaoli-semaks muutuvas ning globaliseeruvas maailmas saavad paikkondlik eripära ja kultuuriidentiteet üha olulisemaks. Edukas ettevõtluski põ-hineb loovusel ja oskusel selgelt eristuda. Meie soov on sellist ettevõt-likku loovust arendada ning luua Viljandis hubane, turvaline ja inspi-reeriv elukeskkond neile inimestele, kes seda hindavad. Viljandi peab arenema nii, et siinne elu loob igaühele hea tuju.

Viljandi käimasoleva valitsemisperioodi eesmärgid on seotud väl-jarände peatamisega ning elukeskkonna kvaliteedi olulise arendami-sega. Viimase kümne aastaga on linn väljarände tõttu kaotanud üle 10% elanikest, mitmete ettevõtete arengut ja ekspordikasvu pär-sib tööjõupuudus. Me peame aitama ettevõtetel neid töötajaid lei-da, peame suutma motiveerida uute kõrge lisandväärtusega ettevõ-tete Viljandisse asumist. Samuti vajab tugevalt arendamist meie linna turismipotentsiaal. Me teeme Viljandist sisemaakuurorti, nagu ta oli 1930ndate aastate lõpul. Linna elukeskkonna hubaseks ja inimsõbra-likumaks muutmiseks kavatseme investeerida läbimõeldult ja julgelt.

Valimised on möödasOmavalitsusjuhid räägivad valimis kampaaniast ja tulevikuplaanidest

Kohalike omavalitsuste valimistel teenis IRL 107 000 inimese usalduse, mis andis erakonnale üle Eesti kohalikes omavalitsustes kokku 445 mandaati. Valimiste järel kuulub kõige rohkem omavalitsusjuhte just IRLi. Järgnevalt teevad põgusa tagasivaate valimiskampaaniasse ja annavad ülevaate oma tulevikuplaanidest Viljandi linnapea Ando Kiviberg, Tarvastu vallavanem Alar Karu, Eesti väikseima linna Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg, Rakvere linnapea Mihkel Juhkami ning värskelt loodud Hiiu valla vallavanem Georg Linkov.

MAI

LIS

LAO

S | D

REAM

STIM

E.CO

M

VALIMISED


Tarvastu vald

Ühe parima valimistulemuse tegi IRLi nimekiri veidi enam kui 3000 elanikuga Tarvastu vallas, kus saadi koguni 87,9% häältest ja 14 kohta 15liikmelises volikogus. Valimistulemusi kommenteerib Tarvastu vallavanem Alar Karu.

IRLi tublile tulemusele panid aluse 2009. aasta kohalikud valimised, kus IRLi nimekiri sai 15st volikogu kohast 8. Olgugi et saime voliko-gus absoluutse enamuse, püüdsime opositsiooniga sõbralikult jagada mitmeid kohti: komisjoni esimeeste kohti ja aja möödudes ka volikogu aseesimehe koha. Avatud suhtlus opositsiooniga õigustas end. 2013. aasta valimisteks ei olnud enam tugevat vastasseisu vallavalitsuse te-gevusele alles jäänud ning IRLi nimekirja tulid kandideerima ka mit-med eelmistel valimistel teistes nimekirjades kandideerinud.

Valla kõige keerulisem probleem järgnevatel aastatel on rahvaar-vu pidev vähenemine ja vastavalt sellele koolihariduse ümberkorral-damine. Mitmes valla lasteasutuses on laste arv vähenenud kriitilise arvuni ja on tarvis kokkulepet kogukonnaga, kuidas edasi minna. Sa-mas, eakate osakaal valla elanike seas suureneb ning üha enam vaja-vad nad hoolt ja tähelepanu.

Suurematest investeeringutest on üks olulisemaid Tarvastu güm-naasiumi hoone ja võimla rekonstrueerimine, Tarvastu käsitöökoja õue valmisehitamine ja Mustla rahvamaja remondi lõpule viimine. Tu-rismile mõeldes püüame arendada Tarvastu ordulinnust.

Mõisaküla

Eesti väikseimas linnas, ligi 900 elanikuga Mõisakülas, kogus IRLi nimekiri 84,5% häältest ja teenis sellega 11liikmelises volikogus 10 kohta. Vallavanema Ervin Tambergi sõnul oli edu aluseks ühtselt toimiv meeskond.

Mõisaküla on väike linn, mistõttu linna rahaliste vahenditega eriti priisata ei saa. Igapäevased toimetused on aga eelarvega kaetud ja jõuame investeerida linnale kuuluvate hoonete parendamisse, vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusse, tänavate korrashoidu ja teistesse olu-listesse valdkondadesse.

Mõisakülas on väga hästi toimiv kogukond. Kui olla ise aktiivne ja suhelda inimestega, kuulata ära nende mured ja leida võimalusel muredele lahendus, siis inimesed tunnustavad seda. Meil oli juba va-limiste eel olemas väga hea toimiv meeskond, nii et kella kukkudes tuli vaid nimed kirja panna ja valimistele vastu minna.

Järgnevaks neljaks aastaks võtsime reaalsed plaanid, nagu vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus, tänavate tolmuvabaks muutmine, spordi -hoone ja noortekeskuse renoveerimine, kultuurikeskuse arendamine. Kindlasti jätkame väikeettevõtluse toetamist ning teeme kõik selleks, et meie linnas oleks mõnus ja turvaline elada ja siia tuleks inimesi juurde.

MAT

S TO

OM

ING

| D

REAM

STIM

E.CO

M

MAI

LIS

LAO

S | D

REAM

STIM

E.CO

M

PEET

ER K

ÜM

MEL

/ SAK

ALA


VALIMISED

Rakvere

Rakvere on IRLi nägu – IRL on olnud osaline kõigis Eesti taasiseseisvumisjärgsetes koalitsioonides Rakveres. Nendel valimistel sai IRL 25,6% häältest ja võitis valimised. Valimistulemustest teeb ülevaate vastne Rakvere linnapea Mihkel Juhkami.

Asjaolu, et IRL on osalenud kõikides Rakvere koalitsioonides, tähen-dab ilmselt seda, et inimesed, kes on erakonna nimekirjas valimistel kandideerinud ja valituks osutunud, ei ole seda kõike teinud mitte isikliku heaolu või mõne hetkesoovi ajel. Silmas on peetud ikka piir-konna ja Eesti riigi jaoks olulisi eesmärke.

Teiseks oluliseks põhimõtteks on meil olnud soov juhtida linna kaasavalt ja laiapõhjaliselt. Me ei ole kunagi valimiste järel asunud ehitama barjääre eri erakondade ja valimisliitude vahel, vaid oleme üritanud otsida ühisosa ja koostöövõimalusi kõigiga. Me oleme olnud usaldusväärsed partnerid teistele erakondadele ning avatud ja suhtle-misvalmis oma valijatega.

Tulevikku vaadates oleme sõnastanud oma eesmärgina soovi ol-la lähitulevikus üks Eesti viiest olulisemast mõjukeskusest. Ambitsioo-nikas eesmärk – kindlasti, aga arvame, et realistlik. Loomulikult tä-hendab see ka muutust seni levinud Tallinna-keskses valitsemistavas.

Hiiu vald

IRL teenis vastloodud Hiiu vallas 29,6% valijate toetusest, millega saadi volikogus 6 kohta. Valimistulemusi kommenteerib Georg Linkov, kes vahetas Kärdla linnapea ameti Kärdla ja Kõrgessaare ühinemisel tekkinud Hiiu valla vallavanema ameti vastu.

IRLile tõi viimastel kohalikel valimistel edu see, et me olime kogu eel-neva valitsemisperioodi teinud seda, mida olime valijatele lubanud. Toonase koalitsioonilepingu täitsime 90%. Kõikide saavutuste kroo-niks oli kohalike elanike jaoks märgilise tähtsusega Kärdla sadama val-mimine, mida on üritatud teha viimased 20 aastat.

Järgmise nelja aasta prioriteet uue teenusstandardi osas on kind-lasti sotsiaalkeskuse rajamine ja käivitamine. Strateegilisel tasandil on meie peamine eesmärk liikuda edasi ühtse Hiiumaa suunal ja valmis-tada ette järgmisi ühinemisi. Selle eelduseks on aga see, et me suu-dame järgmistel aastatel oma tegudega tõestada, et Kõrgessaare ja Kärdla omavalitsuste ühendamine oli õige otsus.

OLY

MPU

S999

| D

REAM

STIM

E.CO

M


VALIMISED

IRLi nimekirjas kandideerijadIRLi nimekirjades kandideeris 1400 meest ja 817 naist. Kindlas-

ti jagub tulevasteks valimisteks mõtteainet, kuidas kaasata roh-

kem naiskandidaate.

Nimekirjade arv valimistelIRL pole kunagi varem valimistel olnud esindatud sellise hulga

nimekirjadega – 174 omavalitsust. See on 42 nimekirja rohkem

kui 2009. aasta kohalikel valimistel.

2009 2013

70

30

96

13

350

300

250

200

150

100

50

0 Valimis- KE IRL RE SDE EKRE liidud

204

132

134

292

192

174

156

350

300

250

200

150

100

50

0

Kokku Mehed Naised

18-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70+

323

414

600

527

258

95

208 25

6

355

344

170

66115 15

8

245

182

88 29Mandaatide jagunemine (%)Erakondlikus arvestuses kogus kohalikes volikogudes kõige roh-

kem kohti IRL: 445 mandaati ehk 15% kõikidest mandaatidest.

Nimekirjad omavalitsustesIRLi nimekiri oli esindatud 81% omavalitsustes. Meie esindatus

omavalitsustes kasvas olulisel määral.

IRL

keskerakond

reformierakond

sotsid

valimisliidud

üksikkandidaadid

2009 2013

100

90

80

70

60

50

40

30

20

10

0 IRL KE RE SDE

58%

90%

81%

73%

59%

89%

31%

45%

15

14

13

11

44

3

Osakaal kõigist kandidaatidest (%)Valimisliitudes kandideerijaid oli 5% võrra vähem kui 2009. aas-

tal, kuid siiski üksjagu rohkem kui erakondade nimekirjades. Ka

IRLil on arenguruumi.

Kandidaatide arv valimistelKokku kandideeris IRLi nimekirjades nendel valimistel 2217 ini-

mest, seda on rohkem kui 2009. aastal.

IRL

keskerakond

reformierakond

sotsid

valimisliidud

üksikkandidaadid

2009 2013

566

206

7000

6000

5000

4000

3000

2000

1000

0 Valimis- KE IRL RE SDE EKRE liidud

6248

5393

3128

2834

2009 22

17

2031 23

78

15

19

1612

36

2

1759

1095


VALIMISED

Leedu tegeles eesistumise viimase poolaasta jooksul väga aktiivselt Euroopa poliitikaga. Selle aja jooksul korraldasime ligi 2000

kohtumist Brüsselis ja Leedus, üle 1000 töögruppide koosoleku ja sadu kohtumisi diplomaatiliste esindajatega nii Euroo-pas kui ka väljaspool. Et sellises mahus programmi ellu viia, valmistusid Leedu diplomaadid ja avaliku sektori asutused mitu aastat väga intensiivselt. Leedu par-lamendi eelmisel ametiajal koostasime eesistumise ajaks mahuka institutsiooni-devahelise tegevuskava ja me suutsime 2013. aastaks täita 80 protsenti kõikidest püstitatud ülesannetest.

Peamised ülesanded olid seotud eel-arvega, ühise energia- ja välispoliitikaga. Leedu eesistumise ajal viidi lõpuni Euroo -pa Liidu mitmeaastase finantsraamisti-ku läbirääkimised, kiideti heaks ühtse järele valvemehhanismi loomine finants-asutustele, algasid Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduslepingu läbirääkimised, Kanada ja Euroopa Liidu vahel sõlmiti vabakaubandusleping ning pandi paika

ühised huvid energiasektoris. Idapartnerlus ja Vilniuse tippkohtu-

mine olid päevakorras kõige erilisemad sündmused. Praegu jälgime Ukrainas toi-muvat väga murelikult ja kahetsusega, et Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioo-nileping ei ole veel allkirjastatud. Aga kui me võrdleksime praeguseid saavutusi meeleoludega, mis valitsesid idapartner-luse programmi osas kaks aastat tagasi, on toimunud siiski teatud edasiminek. Näiteks on Gruusia ja Moldova para-feerinud assotsiatsioonilepingud Euroopa Liiduga ning samuti on sõlmitud mitmeid olulisi lepinguid teiste idapartnerluse rii-kidega.

Kokkuvõttes olen ma veendunud, et Leedu eesistumise poolaasta oli väga edu-kas. Loodan, et see on positiivseks näiteks ka teistele Balti riikidele. See, et Leedu võttis selle väljakutse esimesena vastu ja läbis edukalt eesistumise testi, peaks andma julgust meie lähimatele partneri-tele ja tekitama suuremat usaldust Balti riikide suhtes ka vanades Euroopa Liidu liikmesriikides.

Leedu täitis püstitatud eesmärgid

Esimese Balti riigina oli Leedu Euroopa Liidu eesistujariik

Euroopa Liidu eesistujariigi kohustused võttis Leedult aasta vahetumisega üle Kreeka. Tegemist oli ajaloolise hetkega, sest Leedu tegi esimese Balti riigina otsad lahti, juhtides pool aastat Euroopa Ülemkogu tööd. Järgmise aasta esime-sel poolel võtab vastutuse enda õlgadele meie lõunanaaber Läti ja 2018, oma sajandal juubelil, saab eesistujariigiks Eesti.

AUDRONIUS AŽUBALISLeedu seimi väliskomisjoni aseesimeesLeedu välismister 2010–2012

EUROOPA


LLäinud aasta teine pool möödus Euroopa Liidus Leedu lippude all. Selline ülesanne oli Leedule esmakordne ning suurepärane

kogemustepagas Lätile ja Eestile. Vaata-mata eesistumise keerukusele ning alati ettetulevatele üllatustele sai Leedu oma ülesandega väga hästi hakkama.

Tugeva vundamendi Leedu õnnestu-misele rajas pikaajaline ning sihikindel ettevalmistusperiood. See on eriti oluline väikeriigile, kelle ressursid on piiratud. Kuidas muidu on võimalik ette kujutada sadade koosolekute ja kohtumiste korral-damist nii kodus kui ka Brüsselis.

Eesti eesistumine Euroopa Liidus al-gab 1. jaanuaril 2018 ning kestab kuus kuud. Ettevalmistused selleks on juba ala-nud ning eeldatavasti täpsustuvad need kohe, kui on toimunud järgmise aasta parlamendivalimised. Siis on selge, mil-lises poliitiliste jõudude vahekorras ees-istumine läbitakse. Samas ei tohi see olla määrav, sest senini on Euroopa Liidu kü-simustes valitsenud enamalt jaolt konsen-sus. See on olnud üks Eesti edu pantidest Euroopa Liidus.

Leedu eesistumine õpetas, et ka meil tuleb arvestada mitme tundmatuga. Suur-te prioriteetsete teemade kõrval pakub praegune dünaamiline maailm kindlasti rohkem üllatusi, kui seda keegi oskaks

ette aimata. Leedu sai seda tunnetada näiteks Süüria keemiarelvarünnaku, Vene kaubanduspiirangute ja idapartnerluspo-liitika tagasilöökide kaudu.

Samas peame endale aru andma, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist on liikmesriikide roll eesistumise ajal oluli-selt tagasihoidlikum. Palju tähelepanu sel-lega riik ei saavuta. Vaevalt teab suurem osa Euroopa kodanikke, et uus eesistuja on Kreeka.

Eestil on siiski võimalus oma ees-istumist veidi paremini välja mängida, kui me selleks targasti valmistume. 2018. aas-tal tähistab iseseisev Eesti oma sajandat sünnipäeva, mis loob mõistagi hea või-maluse tähelepanu kasvatamiseks. Miks mitte kuulutada aasta 2018 „Visit Estonia“ aastaks? Selleks võiksime juba praegu suunata lisavahendeid turismisektorisse ja muuta ettevõtluskeskkond praegusest oluliselt atraktiivsemaks nii kodu- kui ka välisinvestoritele. Selle sisse mahub mui-dugi hästi ka Eesti positsiooni ja nähtavu-se tõus Euroopa Liidus.

Konkreetselt eesistumiseks valmistu-misel peaksime keskenduma eeskätt meie oma inimeste võimekuse arendamisele, alustades keeleõppest ja lõpetades Euroo-pa Liidu sisemotoorika tundmisega. Pole kahtlust, et Eesti saab oma üles andega sama hästi hakkama kui Leedu.

Esimese Balti riigina oli Leedu Euroopa Liidu eesistujariik

Ülevaate Euroopa Liidu ees-

istumisest, Leedu saavutus-

test ja Eesti perspektiividest

teeb riigikogu väliskomisjoni

esimees Marko Mihkelson.

Eestil on võimalus siduda eesistumineriigi juubeliga

MARKO MIHKELSONriigikogu väliskomisjoni esimees


EUROOPA

Jätkame Eesti hariduse edulugu

Tühi kott ei seisa püsti — sel-le vanarahva tarkusega võtan üldistatult kokku vastuse küsi-musele, miks on tarvis muuta

üldhariduskoolide rahastamist. Kui me rahastamist ei muuda, vajuks suur osa Eesti haridussüsteemist oma raskuse all ajapikku lihtsalt kokku.

Igal teol on oma põhjus ja tagajärg, kaasa arvatud nendel muudatustel, mis üldhariduse korraldamiseks on juba teh-tud ja mis veel ees seisavad. Muudatuste eesmärk on säilitada Eesti hõrenevas ha-jaasustuses põhikoolid võimalikult kodu lähedal ja tugev gümnaasium maakonna-keskuses.

Eesti haridussüsteem on edukas, aga muutused asus-tuse struktuuris ja demograafias toovad kaasa vajaduse muudatusteks. Probleemiks on ka palga rahaga seon-duv. Riigikogu liige Andrus Saare räägib lähemalt.

Jätkame Eesti hariduse edulugu

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN

28 TALV 2014 Konservatiiv28

HARIDUS

ANDRUS SAAREriigikogu kultuurikomisjoni liige

Nendest teesidest juhindudes viis rii-gikogu läinud aasta juunis sisse muudatu-sed põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse ning peatselt annab valitsus välja määru-se, millega muudetakse üldhariduskooli-de rahastamist.

Tegemist ei ole revolutsiooniliste muudatustega Eesti hariduses, see on adekvaatne reageering ühiskonnas toi-munud muutustele. Tegelikkuse ees on võimalik mõneks ajaks silmad sulgeda, kuid pahatihti ei muutu reaalsus sellest kenamaks, vaid läheb ajaga hullemaks.

Arusaadavalt kajavad üldhariduse ra-hastamise ajakohastamiseks astutud sam-mud ühiskonnas vastu. Teisiti ei saaks see ollagi, sest Eestis on vähe inimesi, kes poleks mõne kooliga seotud kas otseselt või emotsionaalsel pinnal.

Igasugused muudatused tekitavad ini-mestes küsimusi, kõhklusi ning loovad infomüra, kus reaalsus ja soovmõtlemine võib ohtlikult sassi minna. Nii on ka hari-dus- ja teadusministeeriumit süüdistatud maagümnaasiumide väljasuretamises ja õpetajate palgarahaga närutamises.

Õpetajale motiveeriv palkNii ministeeriumi kui ka riigikogu

kultuurikomisjoni eesmärk on tugevdada kodulähedasi põhikoole ning luua tugev alus heale gümnaasiumiharidusele maa-konnakeskustes, kust see viimasel ajal ära kippus libisema.

Hea hariduse vankumatuks eelduseks on motiveeritud õpetajad. Sestap on ääre-tult oluline jätkata pedagoogide palga järkjärgulist tõstmist üle Eesti keskmise palgataseme, mis tekitaks sellele ametiko-hale suurema konkurentsi.

Palga kasv ei saa toimuda kellegi sõr-menipsu peale. See peab olema kooskõlas valdkonna üldise arenguga. Kuni üldha-riduse koolivõrk ei ole elujõuline, ei taga raha „juurdekühveldamine“ õpetajatele tuntavat palgatõusu, sest ebaefektiivne süsteem sööb lisaraha enne lihtsalt ära.

Eestis moodustab õpetaja palk üld-hariduskuludest vaid 36 protsenti, samas kui Soomes on see protsent 52 ja OECD keskmine üle 60 protsendi. Järelikult ei ole meie süsteem õpetaja suhtes õiglane ning vajab muutmist, et hariduskulude kasv ka tegelikult pedagoogideni jõuaks.

On omavalitsusi, kus vaatamata las-te arvu vähenemisele ei ole muudatusi koolivõrgus soovitud läbi viia ning ko-lossi püsti hoidmiseks on omavalitsus

kulutanud majanduskuludele ka õpetajate palgaraha. See ei saa nii jätkuda.

Eesti üldhariduskoolide personali dü-naamikast on näha, et õpilaste arv on protsentuaalselt langenud rohkem kui õpetajate arv. Õppeaastal 1997/98 oli Ees-ti 16 880 pedagoogi kohta 224 086 õpilast. Õppeaastaks 2012/13 oli õpetajate arv langenud 15,9 protsenti ja õpilaste arv 37,1 protsenti. Õpilaste arv ühe õpetaja kohta on nende aastate jooksul langenud 13,3-lt 9,9-le.

Lõpp palgarahaga trikitamisele

Positiivse külje pealt tähendab see kõik, et õpetajal on iga lapsega tege-lemiseks rohkem aega. Negatiivse kõr-valmõjuna on laste arvu kahanemine vähendanud koolide sissetulekut ning pedagoogide palgafondi on muuhulgas kasutatud ka teiste kooli pidamisega seo-tud kulude katteks. Tulemuseks on üldine rahulolematus.

Üldhariduskoolide rahastamise üm-berkorraldamine muudab süsteemi lihtsa-maks, läbipaistvamaks, prognoositavaks ja manipuleerimiskindlamaks. Toetus hakkab omavalitsustele laekuma sihtots-tarbeliselt. Nii saame olla kindlad, et täna-vu 800 eurole tõstetud õpetaja alampalk, millele lisandub 20-protsendine lisatasu, jõuab ka tegelikult õpetajateni.

Põhihariduse kättesaadavuse tagami-seks võetakse kasutusele regionaalsed te-gurid, sest umbes 90 protsendis omavalit-sustes ei ole võimalik tagada optimaalset klassitäituvust.

Nagu viimase aja uudised kinnitavad, on Eesti lapsed rahvusvahelises seltskon-nas väga konkurentsivõimelised. See on laste ja õpetajate koostöö vili. Mõistlike muudatustega on võimalik seda edulugu jätkata ja kinnistada Eesti hariduse kon-kurentsivõime.

KARL

-KRI

STJA

N N

IGES

EN


Hea hariduse vankumatuks eelduseks on motiveeritud

õpetajad.

HARIDUS

Eerik-Niiles Kross saabus valimisnimekirjadega Tallin-

na linnavalitsusse jalgrattal, mille taha oli ühendatud

valimisloosung Savisaare korruptsioonist. 19% pealin-

laste toetusega sai IRL Tallinnas teise tulemuse.

Valimiskampaania Pärnus oli aktiivne nii mitmeski mõttes.

Pildil mängivad Pärnu linnapeakandidaat Andres Metsoja ja

Peeter Prisk IRLi vanavanemate päeval korvpalli.

Tartu linnapeaks kandideerinud ja 3260 häält kogunud Mar-

gus Tsahkna kirjutab erakonna kontoris valijatele pühendusi.

Õhus on põnevust!

Nii oodati valimis-

tulemusi erakonna

valimispeol Tallin-

nas. Kes on sees ja

kes jääb välja?


GALERII

30

Elust IRLis

31TALV 2014 Konservatiiv

GALERII

IRLi aasta viimane volikogu toimus novembri-

kuus Viljandis, kus õnnitleti uusi omavalitsus-

juhte.

IRL Noored tähistasid aasta lõppu seekord

1920ndate stiilis.

IRLi suurima piirkonna Tallinna üldkogu toimus 17. detsembril. Põllu majan -

dus minister Helir-Valdor Seederi kõrval jälgivad üldkogu käiku Tallinna

linnavolikogu liikmed Yoko Alender, Kalev Vapper ja Toivo Jürgenson.

Pärnumaa IRLi naisklubi naised külastasid aasta alguse

puhul koos Sindi gümnaasiumi algklassiõpilastega

Vändra alevi hoolekandekeskust.

LIIS

TRE

IMAN

N /

POST

IMEE

S

MAR

IA B

ARBA

RA N

IITVÄ

GI


HOBI

Põllumajandus on harv hobi, kuid tõenäoliselt koh-tab seda nüüd aina sage-damini. Mõni peab väikest lambakarja, mõnel teisel on mägiveised rannaniitusid hooldamas. Taivo Niitvägi kasvatab vilja, et olla oma maale vääriline peremees.Karl-Kristjan Nigesen uudis-tab hobipõllumehe tegemisi.

Taivo on muusik ja intellektuaal. Välimuse põhjal enamik inime-si seda ilmselt ei arvaks. Tugev mees, lühikesed hallid juuksed,

habe. Neli last ja kõik ühest abielust – nagu ennevanasti. Taivo näeb välja nagu vana sõdalane mõnest ajaloolisest filmist. Ja mõ-nes mõttes ta ongi sõdalane, kaitseb vähest head, mis Tallinna vanalinnas säilinud on. Taivo spartalikku elamist ehivad üksikud iidsed maalingutekatked.

Ta ärkab hommikul vara ja siirdub kabelisse, et laulda hommikused palved. Taivo on katoliiklane – Martin Lutheri reformatsiooni eelne mees. Tallinna va-nalinna parimatel päevadel oli siin taolisi härrasid üksjagu, praegu jääb nende üles-lugemisel ka ühe käe sõrmi üle.

MUUSIKU JA PRODUTSENDINA on Tai-vo peamiseks tegevusväljaks vanamuu-sika. Oli juba nooruses, kui ta Hortus Musicuses mängis, on olnud hiljem lin-namuusikuid juhtides. Produtsendina on Taivol haaret. Tänu temale on Eestisse lavastama jõudnud Juri Ljubimov, kes on vast 20. sajandi kuulsaim vene lavastaja. Taivo isiklikud tuttavad on maailma tun-nustatuimad vanamuusikud, kes ka siin aeg-ajalt kontserte annavad. Eriti sageli kohtab neid Trialogose festivalil. Tege-mist on nii muusika kui ka haridus- ja teadusüritusega, mida Taivo korraldab juba kuueteistkümnendat aastat.

Aga mitte sellest kultuuri-Taivost ei taha me seekord rääkida. On olemas ka üks maalähedasem ning võimalik, et täna -


päevasele inimesele mõistetavam mees.See maalähedane Taivo seisab Võ-

rumaa servas Visela külas viljapõllul ja vaatab, kuidas kasvab Sangaste rukis. Väike-Linnamäe talu pole Niitvägide põlistalu. Taivo soetas selle ühes kaa-sa Tiinaga nõukogude aja lõpus: maja koos õuemaaga, nagu toona kombeks. Põhimõtteliselt oli see suvila vanajumala seljataga või hoopis süles, sõltub, kuidas vaadata. Teisel pool metsa elas Edgar Valter ja mõnigi Taivo maadel paiknev kaunis vaade on jõudnud Valteri piltide-le. Mitmed Taivo tuttavad vaatasid seda maakohta kui tuntud muusiku väikest veidrust – nii metsikus kohas normaalne inimene ei tegutse.

TAIVO TEGUTSES IGA AASTAGA AINA ENAM. 90ndate alguses sündis paberite järgi mesindustalu, kus mesilased olid vaid unistuseks, millele oli antud teostuda kaugemas tulevikus – alles ülemöödunud aastal. Tõsi, Taivo oli üksjagu aeglasem kui naabrimehed, näiteks asus oma maid erastama alles siis, kui ülejäänud küla oli sellega ühele poole saanud. Taivo ümber oli siiski veel vaba maad üksjagu, kant oli nii metsik, et ei pakkunud kellelegi huvi.

Erastamise lõpuks oli Niitvägidel rii-giregistrites maad kirjas juba kahekoha-line arv hektareid ning tänaseks on arv tasapisi kasvanud kolmekohaliseks. Nii vägev pole Väike-Linnamäe talu ilmselt kunagi olnud.

Enamik maadest on mets, mis alg-selt oli suuremas osas ülekasvanud ning

metsamajanduskava järgne metsakorras-tamine võttis päris palju aega. Alguses müdistas seal Taivo ise, abiks kassettma-ki vastu vahetatud mootorsaag Partner, aga üsna pea selgus, et mõistlikum on kasutada professionaalset abi. Nüüd on ülekasvanud mets maha võetud, uus mets istutatud ja linnamees Taivol on aega ja energiat maaellu tõsisemalt sisse elada. Mitte et ta nii linnamees oleks – lapsepõlv möödus ju maal ühes maatöödega ja käe mullaseks tegemine ei ole talle mitte ene-seületus vaid tagasitulek.

Sangaste rukis on midagi, mis Taivo puhul on ilmselt möödapääsmatu. Vana-muusiku ja kristlasena on tema otsingud suunatud harmoonia ja tõe suunas. Nii ka rukkikasvatuses. Tema kolmest väi-kesest põllust – 4, 5 ja 7 hektarit – on kaks söötis, kolmandale külvab folkloorse väärtusega Sangaste rukist. Taivo väetisi ei kasuta, kolmeväljasüsteemis on puhka-vatele ning rukki jaoks jõudu koguvatele põldudele külvatud näiteks mesilastele rakendust pakkuv mesikas.

Hobipõldnik Taivo Niitvägi

Sangaste rukis on midagi, mis Taivo puhul on ilmselt möödapääsmatu.

HOBI

ESIMENE RUKKIAASTA oli 2009. Kui sü-gisel tehtud külv polnud juunis veel tärka-ma hakanud, tundus, et linnamehe esime-ne väljakasvatusaasta läheb aia taha. Taivo kutsus appi preestri, isa Ivo, ning otsis välja vana põllupühitsemisrituaali. Ilmselt käitusid samamoodi ka meie esiisad, kes inimese jõu ja tarkuse otsasaamise korral pilgu taevaste vägede poole pöörasid.

Põld pühitsetud, suundus Taivo um-bes kuuks ajaks Itaaliasse muusika ning vaimsusega seotud teemadega tegelema. Juulis taas põllule jõudes ootas teda ees tihe vöökõrgune rukkiväli.

HOBIPÕLDNIKU SAAK EI OLE SUUR. Arhailise kasvatusmeetodiga annab 7 hektarit 11 tonni vilja, moodne põllu-mees saab ühelt hektarilt kõvasti üle kahe tonni. See-eest on Taivo vili puhas mis ta-hes keemiast või mürkidest. Tegemist on muidugi hobipõllundusega, sest nõnda maad harides pole lootust rikkaks saada.

Kuigi Taivo rukkijahule leidub turgu küll. Pille Leib OÜ valmistab tema jahust rukkileiba, mis on eriline just tänu jahule. Kuidas eriline? Jahu on ju jahu. Tuleb aga välja, et ei ole.

Taivo on ka siinkohal traditsioonidele truu ning kasutab jahvatamiseks kiviveskit. Esimene kogemus oli tal vana möldriga Lõuna-Eestis, kes askeldas hästi hooldatud kolmekorruselises veskis, tassis kotte ja jahvatas. Oli vana mees, silma järgi um-

bes seitsmekümnene, aga tavatult heas vormis. Rääkis lugusid, kuidas ta sõja ajal veskis töötades möldrina sõjaväeteenistu-sest pääses – oli ju toona tegu strateegilise ametiga. Jutt hakkas natuke kahtlane tun-duma, kuna möldrihärra oleks pidanud sõ-ja ajal olema väike laps. Tuli välja, et härral oli vanust 95 aastat. Tänaseks on ta sajane ja lõpuks ka päriselt pensionile läinud.

Taivo jahvatab nüüd Hellenurme ves-kis, kus toimetab 79-aastane mölder Harri.

Kivijahvatus pole kunagi ühtlane. Jah-vatusaste määratakse jahu kõige jämeda-ma fraktsiooni järgi, lisaks sisaldab see alati ka peenemat jahvatust ning seetõttu käitub see jahu leivateo puhul mõnevõrra teisiti kui tavaline.

LISAKS RUKKILE on Taivo hobipõllun-dusprojektiks ka tatar, seda sõltumata asjaolust, et tema peres tatraputru eriti ei sööda. Hobipõldniku suurim rõõm on avastamisrõõm ...

Hobipõllundusele kulub aastas kaks nä-dalat tihedat tööd. Kui Taivo oleks aktiiv-sem müüja ja jahiks suuremat kasumit, siis võtaks müügitegevus ilmselt rohkem aega.

Kui Taivolt küsida, millega hobipõl-lumees hätta jääb, siis mõtleb ta hetke ja teatab, et koristusega. Ühte pisikest isik-likku kombaini oleks vaja. Eriti tore oleks, kui selliseid hobipõllumehi oleks veel ning kombainikulu saaks jagada. Paraku on maale jäänud peamiselt suurtootjad ...

Taivo mõtted väiketootjana

Suurim probleem on väiketootja kvaliteet-kauba turustamise süsteem.

Mida rohkem on väiketootjaid, seda pa-rem on tööhõive ja sotsiaalne olukord. Väi-ketootja tööjõukulu on alati suurem kui suurtootjal.

Suurtootja ei tekita külakogukonda, väike aga tekitab. Väiketootja maad on küla piires, ühte teenust osutab naabrimees sulle, teist sina temale. Tööd ja võimaluse jalad alla saada leiab ka praegune külajoodik.

Väiketootja toodangul on alati oma nä-gu ja iseloom.

Kas me oma rahvaarvu ja maa suurusega oleme konkurentsivõimelised anonüümsete suurtootjate maailmas? Või hoopis väiketoot-jatena, müües head toodet õiglase hinnaga?

Soovid Taivo rukist proovida?

Helista 510 2298 või saada e-kiri [email protected].

MAR

IA B

ARBA

RA N

IITVÄ

GI


HOBI

Soovid Taivo rukist proovida?

Helista 510 2298 või saada e-kiri [email protected]. MART LAAR:

“Häbi ja piinlikkust

valmistab, kui kuulen

kedagi rääkivat ...”

MAR

IA B

ARBA

RA N

IITVÄ

GI

NB! Saada ristsõna lahendus veebruari lõpuks e-postiga aadressile [email protected] ja osale loosimisel! Õige vastuse

saatnute vahel loosime välja Kalle Muuli raamatu “Vabariigi sünnimärgid. Varjatud murdehetki Eesti poliitikas 1987–

2007” ning Mart Laari raamatu “Metsavennad”.

8. veebruaril algusega kell 12.00 Tallinnas Nokia KontserdimajasIRLi SUURKOGU 2014

Suurkogu toimub kell 12.00–19.00Uksed avatakse kell 10.00Hääletusmandaatide väljastamine toimub 10.00–13.30Hääletamine 14.00–15.00

Suurkogul valime esimehe ja erakonna eestseisuse, kellega läheme vastu järgmistele Euroopa Parlamendi valimistele ja 2015. aasta Riigikogu valimistele.

Suurkogul antakse ü levaade Euroopa Parlamendi valimistest. Võetakse kokku erakonna, meie Riigikogu fraktsiooni ja ministrite tegevus möödunud aasta jooksul.

Päevale annavad hoogu meeleolukad videod Eesti Asja Ajamisest ning muusikalised vahepalad.

IRLi kuldmärkidega tunnustatakse tublisid erakonnakaaslasi ja kuulutatakse välja IRLi Aasta Tegija 2013.

Transpordi osas võta ühendust oma piirkonna arendusjuhiga.

PS! Kell 19.00 jätkub vabas vormis arutelu Vabaduse väljakul kohvikus Wabadus!

konservatiiv 1/2014

Documents