looduse hüvede (ökosüsteemide teenuste) kaardistamine ja · eesti ökosüsteemide teenuste...
TRANSCRIPT
Looduse hüvede (ökosüsteemide teenuste) kaardistamine ja hindamine Eestis
mis, miks ja kuidas?
Lauri Klein
Projektijuht,keskkonnaagentuurikeskkonnaanalüüsi osakond
29. ja 30.05.2017
Raha on, aga heaolu
millegipärast väheneb, miks
Omand
Rahandus
Õigus
Loodus
Infotehnoloogia
Majandus
Inimene püüab oma elukeskkonda endast lähtuvalt ümber kujundada ja on reeglina enesekeskne, emotsioonidel põhinev ja vähe koostööaldis.
Ökosüsteemidlooduses põhinevad aga just koostöövõrgustikel, mitte enesekesksusel.
Liialt enesekeskne liik sureb looduses välja.
Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonna-tingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva ja areneva terviku (mets, niit, meri, järv, jõgi, aga ka väiksemad üksused elupaiga/kasvukoha tasemel – palumännik, puisniit jne)
Ökosüsteemide või nende komponentide puhverdusvõime on võime kahjutustada saasteaineid ja tasandada muid välismõjusid, muutmata oma olekut, seisundit ja talitust
Tasakaal on süsteemi püsimine statsionaarses (ajas ja/või ruumis enam-vähem muutumatus) olekus
Allikas: - V. Masing. Ökoloogialeksikon. Tallinn 1992
Rohetaristu (ehk roheline infrastruktuur (inglise keeles green infrastructure) ehk rohevõrgustik) on ökoloogilise tervikuna toimiv ruumielementide kogum, mis ühendab looduslikke ja poollooduslikke alasid eesmärgiga säilitada ökosüsteemidepakutavate hüvede (ökosüsteemiteenuste) mitmekesisust kõigile ala elanikele, nii inimesele kui ka teiste liikide asurkondadele, teisisõnu, kogu elurikkusele.
Rohetaristut võib mõista ka kui planeeringulist lähenemist, mida rakendades koos mitmeotstarbelise maakasutusega, säilivad maastiku ökoloogilised funktsioonid.
Allikas: - "Green Infrastructure" European Comission, 13.01.2016.
http://ec.europa.eu/environment/nature/ecosystems/index_en.htm
Hüvesid, mida ökosüsteemid pakuvad inimestele, on hakatud nimetama ökosüsteemiteenusteks (ecosystem services), aga ka looduse hüvedeks (natural goods), looduskapitaliks (natural capital) jne
Ökosüsteemiteenuste ehk looduse hüvede temaatika kerkis esile 1990. aastatel ja kujunes oluliseks uurimis- ja aruteluteemaks aastatuhande vahetuse paiku
Kuna inimese heaolu ei sõltu ainult materiaalsest, vaid ka tervisest ja puhtast elukeskkonnast, headest sotsiaalsetest suhetest, turvatundest, samuti vabadusest iseseisvalt valikuid teha ja tegutseda, jagunevad ökosüsteemiteenused väga mitmeteks hüvedeks, mis toetavad inimkonna heaolu (MEA, 2005)
Allikas: - Sall, M., Uustal, M., Peterson, K. Ökosüsteemiteenused.
Ülevaade looduse pakutavatest hüvedest ja nende rahalisest väärtusest. Säästva Eesti Instituudi väljaanne nr 18, Tallinn, 2012
Millenniumi ökosüsteemide hindamise aruanne (MEA, 2005) jagab looduse hüved ehk ökosüsteemide teenused nelja rühma:
Tugiteenused (supporting services) – teenused, mis on vajalikud kõigi teiste teenuste pakkumiseks: - Ökosüsteemide põhiprotsesside säilitamine (nt aineringe, mullateke, primaarproduktsioon, fotosüntees) - Toiduahelate ja –võrgustike säilitamine (nt (taas)tootmiseks vajalikud elupaigad, seemnelevi, liikide vahelised
suhted)- Elurikkuse säilitamine ja kaitse (geneetiline, liigiline ja elupaigaline mitmekesisus)
Varustusteenused(provisioning services) –
ökosüsteemide võime pakkuda loodusvarasid:- Toidu pakkumine- Vee pakkumine- Toorained (puit, kütus jne) - Ravimid/kosmeetika- Geneetiliste varude
pakkumine
Reguleerivad teenused(regulating services) –ökosüsteemide võime regu-leerida protsesse:- Kliimaregulatsioon- Looduskatastroofide regulats.- Vee, õhu ja pinnase puhast.- Erosiooni ja muldade
toitelisuse regulatsioon- Tolmeldamine- Müra regulatsioon- Kahjurite ja haiguste
regulatsioon
Kultuuriteenused(cultural services) –ökosüsteemide võime pakkuda mitte-materiaalseid hüvesid:- Puhkus ja turism- Esteetilised väärtused- Inspiratsioon kunstis,
tehnoloogias ja teaduses- Hariduse ja uurimis-
materjal- Hingelised ja usulised
kogemused- Kultuuriline identiteet
Mis?
Kohandatud Euroopa keskkonnaagentuuri 2015. aasta aruande baasil, kujutab looduskapitali erinevaid komponente, mis hõlmavad nii ökosüsteeme kui ka nende teenuseid (Allikas: joonis 2, lk 5 EuroopaKomisjoni väljaandest nr 11, May 2015: Science for Environment Policy. In-depth report. Ecosystem Services and Biodiversity)
Looduskapital
Ökosüsteemide kapital
Ökosüsteem kui vara
Ulatus, struktuur ja seisund:
Metsad, puistud, jõed, järved, ookeanid, märgalad, niidud, põllud, nõmmed, linnapargid jne
Habras
Ökosüsteemi-teenused• Varustavad
teenused (toit, materjalid, energia jne)
• Reguleerivad ja tugiteenused (kliimaregulatsioon, vooluhulgad, tolmeldamine jne)
• Kultuurilised teenused (loodusturism, looduskasutus vaimsetel eesmärkidel jne
Lõpliku varuga
Abiootilisedvarad
Abiootilisedteenused
Päikesekiirgus Taastuv energia (päikese-, tuule,
hüdro- jne)
Lõpmatu varuga Lõpmatu varuga
TO
OD
AV
AD
Lõpliku varuga Lõpliku varuga
Maavarad, fossiilkütused,
osooniekraan jne
Fosfaat-väetamine,
kiirguskaitse jne
Mis?
Inimeste vähene teadlikkus Eesti elurikkuse seostest iga kodaniku igapäevase eluga.
Eestis puuduvad
lihtsad ja selged ja ilma pikema otsimiseta leitavad selgitused ning juhised
vormis et:- milleks on üldse vaja elurikkust hoida;- mida teha kui…;- mis juhtub kui teen nii…;- milline on elurikkus minu kodukohas;- kuidas saan aidata kaasa elurikkuse paranemisele jne…
või on see informatsioon väga killustatud ja raskesti leitav.
Miks?
Otsustajate ja majandussektorite strateegiliste planeerijate vähene teadlikkus elurikkuse seostest ühiskonna majandusliku kestlikkusega, puuduliktervikliku pildi nägemise võime.
Puuduvad erinevate majandustegevuste elurikkusele toimivaid mõjusid selliselt kirjeldavad juhendid, mis näitaksid ära mõjude sotsiaalmajanduslikud seosed (kuidas minu (planeeritav) majandustegevus pikas perspektiivis ühiskonnale ja järeltulevatele põlvedele mõjub, seega kui kestlik see on ja kuidas saaks seda kestlikumaks muuta) või on see informatsioon väga killustatud ja raskesti leitav.
Miks?
Ökosüsteemiteenuste pakkumise seosed elurikkusega
Kohandatud Braat & ten Brink (2008) järgi. (Allikas: Joonis 4, lk 9 Euroopa Komisjoni väljaanne nr 11, May 2015: Science for Environment Policy. In-depth report. Ecosystem Services and Biodiversity)
Legend:R: reguleerivad teenused kokku; P: varustavad teenused kokku; Cr: kultuuriline-puhkemajanduslik väärtus kokku; Ci: kultuuriline-informatiivne väärtus kokku (sh kultuuririkkus, haridus jne); ESL: kõik ökosüsteemiteenused kokku.
Elurikkus madalkõrge
looduslik vähene kasutus
eksten-siivne
inten-siivne
degra-deerunud
linna-keskkond
kasutus
kõrg
em
adal
Öko
süst
eem
itee
nust
e pa
kkum
ine
Jägala joa rahaline väärtus on 10 miljonit eurot Jägala joa tingliku hindamise (maksevalmiduse) uuring tõi välja, et loodusliku vooluhulgaga Jägala joa rahaline väärtus on ligi 35 korda suurem joa väärtusest elektrienergia tootmisel. Allikas: Jaagant, 2009
Tabel 6.1.Järvselja looduskaitseala metsa rahaline väärtus (euro/aasta)
Ökosüsteemiteenus Rahalise väärtuse arvutamise meetod
Rahaline väärtus, euro/aasta
Rahaline väärtus,euro/ha/a
Varustusteenus 114 379 617Puit Turuhinna meetod 60 306 325Seened ja marjad Turuhinna meetod 54 073 292Reguleeriv teenusSüsiniku sidumine Turuhinna meetod 273 159* 1473**Kultuuriteenus 1 024 292 5525Rekreatsioon Turuhinna meetod 540 3Turism Turuhinna meetod 15 000 81Loodusharidus ja teadmised Kulupõhine meetod 782 793 4222
Tööhõive Kulupõhine meetod 225 959 1219Elupaiga teenus 14 633 007 78 927Elurikkus Tingliku hindamise meetod 14 633 007 78 927
Elupaigateenus on ligi 45 korda väärtuslikum kui varustusteenus Allikas: Aija Kosk et al, 2013
GLOBAALNE MEGATREND:Kasvav surve ökosüsteemideleGlobaalne ökosüsteemide kadu jätkub. Suurimat mõju avaldab see arenguriikides elavatele vaestele
Keskmine liigirikkuse
muutus, % Muutuse prognoos võrreldes
baastasemega 2010
Maailm Jaapan Euroopa Lõuna- Indoneesia Lõuna- Hiina Brasiilia Põhja-
ja Korea Aafrika Aasia Ameerika
Asustustihe-
dus (in/km2): 54 >400 116 ? 132 ? 142 24 >20
Inimesi: 7,3 mlrd 178 mln 742 mln ? 252 mln ? 1,3 mlrd 204 mln 565 mln
Allikas: SOER2015
Allikas: ÜRO
Miks?
Kokku on Eestis eElurikkuse
veebiportaali andmetel
28.05.2017 seisuga registreeritud
28 198 liiki
Neist 1329 ehk ca 4% on
ohustatud ja 171 ehk ca 0,5%
tänaseks välja surnud
Teadlaste hinnangul peaks Eestis
elama vähemalt 40 000 liiki
1978 1988 1998 2008
Ohustatuse
trend
Soontaimed 143 164 241 384 tõusev
Sammaltaimed 0 38 151 213 tõusev
Vetikad 0 5 14 23 tõusev
Seened 0 11 91 345 tõusev
Samblikud 0 38 109 181 tõusev
Selgrootud 4 19 413 87 kõikuv
Kalad 9 2 15 10 kõikuv
Kahepaiksed ja roomajad 4 5 4 5 kõikuv
Linnud 73 40 47 74 kõikuv
Imetajad 12 11 14 7 kõikuv
KOKKU 245 333 1099 1329 tõusev
Elurikkus Eestis
Võib prognoosida, et aastaks
2050 kaob senise trendi (1998-
2008 alusel) jätkumisel umbes
1% kuni 2% Eesti liikidest, st
umbes 250 kuni 450 liiki
Miks?
Elurikkus EuroopasKaitsestaatus
%
4945 72128 2756 2544 45 41301351 352124 1051948 2321 9 25 243244 35
SKP
(tuh
$/in) 68
Allikas: SOER2015
Allikas: Maailmapank
20EL 21%
Natura 2000
CDDA
N2000/CDDA kattuvusesGlobaalne eesmärk 2020:
17% maismaa ja siseveekogud
+ 10% rannik ja meri
54
41
3737
35
25
35
37
30282828
20 212221 22 22
23
18181716
15141412
7
Kuidas?
Allikas: Eesti elurikkuse levik aastal 2010. Keskkonnateabe Keskus 2011.
Kuidas?
Kaitsealuste liikide teadaolev levik Eestis
Allikas: Keskkonnaagentuur 2017
Kuidas?
Kaitstava territooriumi osakaal KOV pindalast
Allikas: Keskkonnaagentuur 2017
Kuidas?
Karula
Soomaa
Alam-Pedja
Tartu
Läänemaa Suursoo
Noarootsi-Vormsi
Pärnu
Tallinn-Rapla
Lääne-
Saaremaa
Võru
Lääne-
Hiiumaa
Kõnnumaa
Räpina
Otepää
Võimalikud konfliktipiirkonnad
rahvastikutiheduse ja looduskaitse vahel Kuidas?
Kuidas?
Inimene otsib ja püüab kulukalt luua kestlikku heaolu, aga tema silme ees eksisteerivad juba aastatuhandeid isereguleeruvad süsteemid –looduslikud ökosüsteemid.
Inimene otsib looduspõhiseid innovaatilisi lahendusi – just terviklikult toimiva isereguleeruva ökosüsteemi hoidmine sellisel isetaastuval tasemel (nn kriitiline seisund, mille ületamisel iseregulatsioon enam ei toimi või hakkab toimima alles inimese abil), mis toodab kestlikke hüvesid ongi lahendus, mida inimene tegelikult vajab.
Raha on arvestatud valesti ja looduse
pakutavate hüvede vähenemisega
seotud kulud on alahinnatud või
hindamata
• Ruumiliste planeerijate ja keskkonnamõjude hindajate vähene teadlikkus elurikkuse seostest ühiskonna sotsiaalmajanduslike protsessidega ja ka kliimamuutusega ning sellega kuidas nende poolt tehtud igapäevased otsused mõjutavad tulevikku või on see informatsioon väga killustatud ja raskesti leitav.
Planeeringud on alusmaterjaliks:
- veemajanduskavade koostamisele;- kaitsekorralduskavade koostamisele;- metsamajanduskavade koostamisele;- maakorralduskavade koostamisele;- looduskaitsele väljaspool kaitsealasid;- taristu rajamisele.
Kuidas?
Eesti ökosüsteemide (meri, mageveed, metsad, sood, niidud, põllud, asulad)teenuste kaardistamine ja hindamine – ELME projekti esimene tegevus
Töörühm (10 liiget): KAUR (3) + KEM LKO (3) + KEM KKO (2) + KEA (1) + RM PO (1)
1. Eesti ökosüsteemide teenuste kaardistamise ja hindamise tegevuskava koostamine: 2016 detsember kuni 2017 juuni;
2. Eesti rohevõrgustiku planeeringute analüüs: kas ja kuidas säilitab Natura 2000 võrgustikku; kas ja kuidas säilitab ökosüsteemide teenuseid: 2017 juuni kuni 2018 aprill;
3. Juhendi koostamine KOV planeerijatele ökosüsteemide teenustega arvestamiseks rohevõrgustiku kandmisel üldplaneeringutesse: 2017 juuni kuni 2018 aprill;
4. Eesti ökosüsteemide teenuste baastasemete (ulatus ja kvaliteet) määratlemine ehk teenuste kaardistamine ja hindamine: 2017 september kuni 2018 detsember;
5. Eesti ökosüsteemide seisundi kriitiliste tasemete (liigiline, elupaigaline, vanuseline jne struktuur) määratlemine ja nende indikaatorite süsteemi loomine: 2018-2019;
6. Prognoosmudelite olemasolu analüüs, mudelite hankimine ja välja töötamine: 2018-2019;
7. Eesti elurikkuse seisundi hindamine ja prognoosimine ökosüsteemide kaupa: 2019-2020;
8. Juhendi koostamine ökosüsteemide teenustega arvestamiseks keskkonnamõjude hindamisel: 2019-2020.
Kuidas?
Ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamise metodoloogia superskeem. Allikas:
Mere ja siseveekogude ökosüsteemi teenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia väljatöötamine
Ohud elurikkusele:
• Igale üksikule looduse komponendile püütakse anda hinnalipikut
sõltumata tervikust
• Ökosüsteemide teenustest tehakse eraomand ilma tervikut
kaitsmata ja planeerimata
• Riik hakkab ökosüsteemide teenustega ise kauplema ettevõtluse
reeglite järgi, unustades tasakaalu
• Riik ei ole piisavalt tugev ega tasakaalukas, et ökosüsteemide
teenuste mitmekesisust hoida ja ei sea piisavalt rangeid nõudeid
teenustega kauplemisele
Eesti rohevõrgustik Ida-Virumaal – piirkonnas, mis peaks olema üks metsasemaid
alasid Eestis ja ühtlasi ka paljude suurte loomade Eestisse sisserände tee…
Ida-Viru maakond:- u 17% kaitse all- u 80% rohevõrgus- u 15% tehisalad/karjäärid- u 60% loodus/maardla kattuvus
Näide rohetaristuga arvestamisest
Eile
Täna
Milline saab olema meie arenguvalik:kas elurikkuse kao ja järgmiste põlvkondade
rikkuse arvel kiirelt, aga ajutiselt rikkaksvõi
nutikalt elurikkuse olemasolu toel püsivalt rikkaks?
Geneetiline
mitmekesisus
Toitaine-
ringe
Maa-
viljelus
Mulla-
viljakus
Elu-
kesk-
kond
Sotsiaalsed
tegevused
Bioloogiline
kontroll
Kliima-
regulat-
sioon
Geneetiline
mitmekesisus
Toitaine-
ringe
Maa-
viljelus
Mulla-
viljakus
Elu-
kesk-
kond
Sotsiaalsed
tegevused
Bioloogiline
kontroll
Kliima-
regulat-
sioon
Allikas: Swedish Government Inquiries. Making the value of ecosystem services visible. Stockholm 2013.
Uus-Meremaal asuvale Whanganui jõele omistati 170 aastat kestnud vaidluste järel inimesega võrdne juriidiline staatus
Aitäh!
Lauri [email protected]