Ülevaade Üpp reformi rakendusmäärusest

Ülevaade ÜPP reformi rakendusmäärusest

Ülevaate eesmärk

Käesoleva ülevaate eesmärk on anda üldine arusaam ÜPP reformi rakendamiseks välja töötatud Euroopa Nõukogu määruse eelnõust, mis läheb heakskiidetavaks Euroopa põllumajandusministrite nõukogu istungile 29. septembril 2003

Ülevaade ei sisalda kõiki nimetatud määruses sisalduvaid detaile (määruse maht on 163 lehekülge sisaldab 149 artiklit ning 11 lisa)

Lisaks käesolevale määrusele rakendatakse ÜPP reformiotsused veel 6 (väiksemamahulise) määruse raames, mis käsitlevad üksikuid sektoreid (piim, teravili)

Ülevaate eesmärk 2

Käesoleva ülevaate lisaeesmärgiks on ka selgitada, millised on võimalikud küsimused, mille osas uutele riikidele tehakse eraldi rakendusreeglid

Neid reegleid (EK ettepanekut) hakatakse arutama tõenäoliselt oktoobri viimasel nädalal

Need on reeglid, mille loomise diskussioonis on vajalik PMAN aktiivne kaasatöötamine!

Ülevaatest

Käesolev ülevaade ei käsitle konkreetsetele piirkondadele rakendatavaid erandeid ning toetusskeeme, mis ei laiene looduslike tingimuste tõttu Eestile

Ülevaatest saab ka esialgse pildi, millised on Eesti, kui tulevase EL liikmesriigi valikud ÜPP rakendamisel

Nõukogu määrus, mis sätestab ühised reeglid Ühise Põllumajanduspoliitika raames makstavate

otsemaksete osas ning teatud toetusmeetmete osas põllumajandustootjatele

Määruse struktuur

Sissejuhatus Eesmärk ja definitsioonid Üldsätted Ühtne maksete süsteem Muud toetusskeemid Ülemineku ja rakendusreeglid (ei ole

käsitletud detailselt käesolevas ülevaates) Lisad (I-XI)

Sissejuhatus

Sissejuhatus kui dokumendi alus

Sissejuhatuses on toodud ära millisel eesmärgil antud määrus kehtestatakse – see ei ole otseselt määruse reguleeriv osa, kuid on aluseks, kui tekib kahtlusi määruse rakendamisel.

Käesolevas ülevaates ei ole kajastatud detailselt sissejuhatuse osa mis puudutab administratsiooni

Sissejuhatus EI OLE BLA-BLASissejuhatus

Sissejuhatus

Otsetoetus peab olema seotud reeglite täitmisega, mis puudutavad põllumajandusmaad, põllumajandustoodangut ja –tootmist

Reeglid puudutavad baasnõudeid keskkonna, toiduohutuse, loomade tervise ja heaolu osas ning nõudeid maakasutuseks järgimaks häid põllumajandus ja keskkonnatingimusi

Liikmesriik peab osaliselt või täielikult nõudma tagasi või mitte maksma otsetoetust nõuete mittetäitmise osas võttes aluseks proportsionaalsuseid ja objektiivseid kriteeriume.

Sellised sanktsioonid peavad rakenduma sõltumatult muudes EL õigusaktides ette nähtutest

Sissejuhatus

Sissejuhatus 2

Vältimaks jäätmaade teket ning tagamaks, et põllumaa hoitakse heas põllumajanduslikus ning keskkondlikus korras peab liikmesriik looma vastavad standardid mille aluseks on Ühenduse vastav raamistik. Muuhulgas määratakse tingimused maa kasutusele, viljavaheldusele, põllumajandusmeetoditele.

Sissejuhatus

Sissejuhatus 3

Arvestades püsirohumaade positiivset mõju keskkonna seisukohalt on vajalik rakendada meetmeid, mis toetavad olemasolevate püsirohumaade majandamist ning väldivad nende massilist kasutuselevõttu künnimaana

Sissejuhatus

Sissejuhatus 4

Saavutamaks paremat tasakaalu põllumajandusele ning maaelule suunatavate ressursside vahel, rakendataks kohustuslikku otsemaksete vähendamist perioodil 2005-2012. Otsemaksed vähendatakse teatud tasemest alates ning vabanev ressurss suunatakse maaelu arengu programmidesse.

Modulatsioon

Sissejuhatus

Sissejuhatus 5

Vältimaks põllumajanduseelarve ülekulutamist, vähendatakse otsemakseid proportsionaalselt, kui Ühenduse vastava eelarve kasutuse prognoos seda nõuab.

Sissejuhatus

Sissejuhatus 6

Piirkondades, kus väheneb oluliselt rukki tootmine seoses rukki väljaarvamisega interventsioonisüsteemist, suunatakse osa modulatsiooni raames vabanevast ressursist nende põllumajandustootjate üleminekuprobleemide lahendamiseks.

Sissejuhatus

Sissejuhatus 7

Toetamaks põllumajandustootjaid kaasaegse, kõrgetasemelise põllumajandustootmise nõuete täitmisel on vajalik, et liikmesriigid loovad teatud tähtajaks vastava nõuandesüsteemi tootmisfarmidele. Põllumajanduse nõuandesüsteem peab aitama põllumajandustootjatel saada paremat ülevaadet oma tootmisest ning sellega seotud keskkonna, toiduohutuse, loomatervise ning –heaolu osas.

Nõuandesüsteemis osalemine või mitteosalemine ei mõjuta aga kuidagi põllumajandustootjate kohustust vastavaid nõudeid järgida

Sissejuhatus

Sissejuhatus 8

Liikmesriigid peavad võtma tarvitusele abinõud tagamaks, et kõik väljamaksed on tehtud ja kontrollitud korrektselt ning on võetud vastu abinõud väärkasutuste ennetamiseks vastavalt 1258/1999 Art 8

Vajalik on rakendada integreeritud administratsiooni ja kontrollisüsteem vastavalt 3508/92 tagamaks ühtse otsemaksete skeemi rakendamine, samuti proteiinikultuuride, energiakultuuride, kartulitärklise, piima, seemnete, kaunviljade toetuste osas, samuti nõuetele vastavuse (cross compliance), modulatsiooni ning põllumajandusnõustamissüsteemi rakendamiseks. See süsteem peab olema laiendatav võimalikeks uuteks toetusskeemideks

Sissejuhatus

Sissejuhatus 9

Taotlemise lihtsustamiseks peab liikmesriigil olema õigus luua süsteem, kus samal taotlusel on võimalik taotleda toetust mitme toetusskeemi raames

Teatud tingimustel asendada iga-aastane taotlemine permanentse taotlusega, mille raames tehakse vaid igaaastane kinnitus toetusskeemis osalemisest

Sissejuhatus

Sissejuhatus 10

Nõuetele vastavuse rikkumiste korral sanktsioonide raames vähendatud otsemaksed peavad minema tagasi Ühenduse vastavasse eelarvesse, välja arvatud teatud osa, mis jääb liikmesriigile

Ühenduse eelarvest maksed peavad olema tehtud kasusaajatele liikmesriigi kompetentse ametkonna poolt täies mahus (välja arvatud vähendused) ning ettenähtud ajaperioodidel.

Sissejuhatus

Sissejuhatus 11

ÜPP raames makstavate otsetoetuste eesmärk on anda otsest sissetulekutoetust tagamaks põllumajandustootjatele normaalne elustandard. See eesmärk on tihedalt seotud maapiirkondade majandamisega.

Vältimaks Ühenduse finantsvahendite väärkasutamist, ei tohi makseid teha põllumajandustootjatele, kes on kunstlikult loonud tingimused saamaks vastavaid toetusi.

Sissejuhatus

Sissejuhatus 12

Tõstmaks Ühenduse põllumajanduse konkurentsivõimet ja toetamaks toidu kvaliteeti ja keskkonna olukorda on vältimatu institutsionaalsete hindade alandamine ja paratamatu tootmiskulude tõus

Saavutamas seda eesmärki ja toetamaks rohkem turule orienteeritud ja jätkusuutlikku põllumajandust, on vältimatu täielik muutus tootmise toetamiselt tootja toetamisele. See tähendab nn tootmisest lahtiseotud toetust igale põllumajandustootjale.

Samas on otstarbekas selle toetuse saamise tingimuseks seada nõuete täitmine keskkonna, toidu ohutuse, loomatervise ning –heaolu aga samuti põllumajandusettevõttes heade põllumajanduslike ning keskkonnatingimuste järgimise

Sissejuhatus

Sissejuhatus 13

Ühtsesse otsemaksete skeemi ühendatakse põllumajandustootjale referentsperioodil antud olemasolevad otsetoetused

Esimesel perioodil haaratakse ühendatud otsemakse skeemi senised põllukultuuride, kaunviljade, seemnete, veise ja lambaliha toetused. Piimasektori toetused integreeritakse vastavasse süsteemi sektori käimasoleva reformi lõppemisel.

Kartulitärklise osas ei integreerita tööstusele makstavat toetust

Sissejuhatus

Sissejuhatus 14

Kanepi osas tuleb rakendada meetmeid vältimaks illegaalse toodangu tootmist. Lubatud on vaid kindlad kanepisordid.

Sissejuhatus

Sissejuhatus 15

Jätmaks põllumajandustootjale vabaduse valida, mida toota, (sealhulgas põllumajandussaadused, mille tootmisel makstakse nn mittelahtiseotud toetust) parendades sellega turule orienteeritust ei tohi ühtse otsemakse saamine olla seotud ühegi konkreetse põllumajandussaaduse tootmisega.

Siiski, vältimaks ebaausat konkurentsi, peab mõnede põllumajandussaaduste viljelemine olema keelatud toetuse aluseks oleval maal.

Sissejuhatus

Sissejuhatus 16

Et määrata ühtse otsemakse maht, mida põllumajandustootja on õigustatud saama on otstarbekas toetuda temale referentsperioodil makstud toetuse mahule.

Et võtta arvesse eriolukordi peab loodama nn rahvuslik reserv. Seda reservi võib kasutada ka toetamaks uute põllumajandustootjate osalemist skeemis. Ühtne otsemakse tuleb määratleda põllumajandusettevõtte tasemel (farm level)

Sissejuhatus

Sissejuhatus 17

Kogu toetusmaht, mida põllumajandustootja on õigustatud saama, tuleb jaotada osadeks (nn toetusõigusteks) ning siduda teatud arvu toetusõiguslike hektaritega. See võimaldab toetusõiguse ülekandmise.

Vältimaks spekulatiivseid üleandmisi, mis toovad kaasa toetusõiguste akumuleerimise ilma vastava põllumajandusliku baasita on vajalik luua side toetusõiguste ja toetusõiguslike hektarite vahel, samuti piirangud toetusõiguste ülekandmiseks ühest regioonist teise.

Eri sätetega tuleb määratleda lahendused olukordadeks, kus maaga sidumine on raskendatud – näiteks uttede ja kitsede karjatamine.

Sissejuhatus

Sissejuhatus 18

Sundkesa (set-aside) nõue haritaval maal (arable land) säilib ka uues otsetoetuste süsteemis.

Sundkesa rakendamisel on kaks eesmärki– “põllumajandussaaduste” pakkumise piiramine– Keskkonnaolukorra paranemisele kaasaaitamine

Sissejuhatus

Sissejuhatus 19

Tugevdamaks proteiinirikaste kultuuride rolli ja laiendamaks nende külvipinda on otstarbekas maksta neid tootvatele põllumajandustootjatele täiendavat toetust.

Selleks tuleb määrata Ühenduse tasemel maksimaalne (lisa)toetusega kaetud pind ning vähendamise alused, kui see pind ületatakse.

Sissejuhatus

Sissejuhatus 20

Praegu toetatakse energiakultuure, sundkesa kaudu (st neid võib kasvatada sundkesa alal). Siiski on vajalik luua täiendav toetusskeem energiakultuuridele asendamaks süsihappegaasi allikaid

Selleks tuleb määrata ka Ühenduse piires maksimaalne garanteeritud pind ning toetuse vähendamise alused selle ületamisel.

Sissejuhatus

Sissejuhatus 21

Käesoleva määruse jõustumisel moodustavad EL-i 15 liikmesriiki. Võttes arvesse, et 8 uut riiki liituvad 1. mail 2004, tuleb käesolevat määrust kohandada ka neile riikidele liitumishetkest, vastavalt liitumislepingus ette nähtud protseduuridele.

Sissejuhatus

Määruse reguleeriv osa

Eesmärk ja definitsioonid

Art 1 Määruse eesmärk

Käesolev määrus sätestab:– Ühised reeglid otsemaksetele ÜPP raames mis finantseeritakse

EAGGF Garantii sektsioonist, välja arvatud need, mis rakendatakse 1257/1999 (maaeluarengu meetmete baasmäärus) alusel;

– Sissetulekutoetuse põllumajandustootjatele (edaspidi viidatud, kui ühendatud otsetoetuse skeem);

– Toetusskeemid põllumajandustootjatele, kes toodavad durum nisu, proteiinkultuure, riisi, pähkleid, energiakultuure, tärklisekartuleid, piima, seemneid, põllukultuure, lamba- ja kitseliha, veise ja vasikaliha ning kaunvilju

NB osa eelpoolnimetatud skeemidest liidetakse ühendatud otsemakse skeemi üleminekuperioodi lõpuks!!!


Art 2 Definitsioonid

“põllumajandustootja” tähendab kas füüsilist või juriidilist isikut, või füüsiliste või juriidiliste isikute gruppi ja nende liikmeid vastavalt rahvuslikule seadusandlusele, kelle ettevõte (holding) asub Ühenduse territooriumil, nagu viidatud Lepingu artiklis 299 ning kes tegelevad põllumajandusega (agricultural activity)

"farmer" means a natural or legal person, or a group of natural or legal persons, whatever legal status is granted to the group and its members by national law, whose holding is situated within Community territory, as referred to in Article 299 of the Treaty, and who exercises an agricultural activity,


Art 2 Definitsioonid 2

Põllumajandusettevõte (holding) all käsitletakse kõiki põllumajandustootja tootmisüksusi ühe liikmesriigi piires

holding" means all the production units managed by a farmer situated within the territory of the same Member State

Põllumajandustootmine tähendab tootmist, karjatamist või kasvatamist sealhulgas saagikoristust, piimatootmist, loomakasvatust samuti loomade pidamist põllumajanduslikel eesmärkidel või põllumajandusmaa hooldamist vastavalt headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele nagu sätestatud artiklis 5

(c) "agricultural activity" means the production, rearing or growing of agricultural products including harvesting, milking, breeding animals and keeping animals for farming purposes, or maintaining the land in good agricultural and environmental conditions as established under Article 5,


Art 2 Definitsioonid 3

“maksed kalendriaastal” või “maksed referentsperioodil” tähendab makseid mis on antud või antakse kõnealuse aasta(te) eest, sealhulgas kõik maksed muude perioodide eest, mis algavad nimetatud kalendriaasta(te)l

"payments in a given calendar year” or “payments in the reference period” means the payments granted or to be granted in respect of the year/years concerned, including all payments in respect of other periods starting in that calendar year/years,

“Põllumajandussaadused” tähendavad saadused mis on esitatud Lepingi Lisas 1, sealhulgas puuvill, kuid välja arvatud kalasaadused

“agricultural products" means the products listed in annex I of the Treaty, including cotton, but with the exception of fishery products.


Üldsätted

Nõuetele vastavus Art 3 Peamised nõuded

Põllumajandustootja, kes saab otsemakseid, peab järgima kohustuslikke majandamisnõudeid (sätestatud Lisas III) ning häid põllumajandus ja keskkonnatingimusi mis on kehtestatud Art 5 alusel (vt Lisa IV)

Riik peab tagama nende nõuete kättesaadavuse

Üldsätted

Art 4 Kohustuslikud majandamisnõuded

Kohustuslikud majandamisnõuded on esitatud lisas III ning kohalduvad sellisena, kui nad hetkel Ühenduses kehtestatud – see tähendab, et kui lisas märgitud regulatsiooni täiendatakse, siis muutuvad vastavalt ka nõuded

Üldsätted

Art 5 Head põllumajandus ja keskkonnatingimused

Liikmesriik peab tagama, et kogu põllumajanduslik maa, eriti maa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, on hoitud vastavalt headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele

Need tingimused peab liikmesriik sätestama järgides Lisas IV esitatud raamistikku

This is without prejudice to the standards governing good agricultural practices as applied in the context of Council Regulation (EC) No 1257/1999 and to agri-environment measures applied above the reference level of good agricultural practices

Üldsätted

Art 5 Head põllumajandus ja keskkonnatingimused 2

Liikmesriik peab tagama, et põllumajandusmaa, mida kasutati pikaajalise rohumaana 2003 pindalatoetuste taotlemise perioodil, on edaspidi kasutusel pikaajalise rohumaana

Siiski võib liikmesriik, kui see on põhjendatud, teha erandeid ülalolevast, eeldusel, et selle tulemuseks ei ole üldise pikaajalise rohumaa pinna vähenemine

Samuti ei kehti see nõue ka keskkonnasõbraliku metsastamise puhul, kuid ei tohi istutada jõulukuuski ning muid kiirekasvulisi liike.

Üldsätted

Art 6 Maksete vähendamine või mittemaksmine

Kui põllumajandustootja ei järgi kohustuslikke nõudeid või häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi tema poolt võimalikul viisil, vähendatakse (rikkumise) kalendriaastal antavaid otsetoetusi pärast artiklite 10 ja 11 rakendamist olenevalt rikkumise ulatusest kuni toetuse mittemaksmiseni kooskõlas artiklis 7 ettenähtud reeglitele

Ülaltoodut rakendatakse vaid juhul, kui rikkumine on seotud– põllumajandustootmisega – tootmisüksuse põllumajandusmaaga, sealhulgas sundkesaga

Üldsätted

Art 7 Toetuse vähendamise või mittemaksmise detailsed reeglid

Detailsed reeglid toetuse vähendamiseks koostatakse vastavalt Art 144 lõige 2 toodud protseduurile võttes arvesse rikkumise tõsidust, ulatust, püsivust ja korduvust

Mittetahtliku rikkumisega seotud vähendamised ei tohiks ületada 5% ja nende korduval ilmnemisel mitte üle 15% toetuse kogumahust

Tahtliku rikkumise korral ei tohiks vähendamine olla reeglina alla 20% ning võib ulatuda kuni toetuse täieliku mittemaksmiseni ühe või mitme toetusliigi osas ning rakenduda ühe, kuni mitme kalendriaasta jooksul

Igal juhul järgitakse kogu toetuse vähendamisel Art 6 lõige 1 esitatut

Üldsätted

Art 8 Vaheülevaade

Euroopa Komisjon teeb hiljemalt 31.12.2007 ülevaate nõuetele vastavuse süsteemi rakendamisest ning vajalikud muudatusettepanekud, seda eelkõige Lisa III täiendamise osas

Üldsätted

Art 9 Nõuetele vastavuse rakendamise tulemusel tekkiva finantsressursi kasutamine

Reeglina lähevad vähendamistest tekkinud finantsid EAGGF Garantiisektsiooni eelarvesse tagasi, kuid liikmesriik võib jätta enda kasutusse 25% sellest ressursist

Üldsätted

Modulatsioon ja finantsdistsipliinArt 10 Modulatsioon

Kogu liikmesriigis kalendriaastal makstavaid otsetoetusi vähendatakse alljärgneval määral:

– 2005: 3 %– 2006: 4 %,– 2007: 5 %,– 2008: 5 %,– 2009: 5 %,– 2010: 5 %,– 2011: 5 %,– 2012: 5 %.

Üldsätted

Art 10 Modulatsioon 2

Eeltoodud vähendamisest tekkiv ressurss (välja arvatud Lisas II toodud määrad), suunatakse EAGGF Garantii sektsiooni kasutamiseks kooskõlas määrusega 1257/1999

Ressurss, mis vastab 1 protsendipunktile konkreetses liikmesriigid vabanenud ressursist jääb sellesse liikmesriiki, ülejäänud ressurss jagatakse vastavalt Art 144 lõige 2 protseduurile liikmesriikide vahel lähtudes alljärgnevatest kriteeriumidest:

– põllumajandusmaa,– Põllumajandushõive– SKP elanikkonna kohta lähtudes ostujõustgross domestic product (GDP)

per capita in purchasing power Siiski peab iga liikmesriik saama vähemalt 80% ressursist, mis on

modulatsiooni kaudu konkreetses liikmesriigis vabanenud (Saksamaa 90%).

Modulatsioon ei laiene uutele liikmesriikidele enne nendes otsemaksete jõudmist Ühenduse 100% tasemele

Üldsätted

Art 11 Finantsdistsipliin

Kui kulutused EAGGF Garantiisektsioonist ületavad prognoositult vastava eelarveaasta eelarve miinus 300 milj €, vähendatakse otsetoetusi EK ettepanekul Euroopa Nõukogu poolt proportsionaalselt.

See süsteem rakendub aastast 2007

Üldsätted

Art 12 Täiendav otsetoetus

Täiendavat otsetoetust makstakse tootjatele, kes saavad käesoleva määruse aluseid toetusi vähem, kui 5000€

Täiendava otsetoetuse suurus on “kompenseerib” kuni 5000€ toetuse artikli 10 rakendamisest tuleneva vähendatava osa

Liikmesriigis ei tohi kogu ülaltoodud “kompensatsioon” ületada Lisas II toodud määra, kui see aga juhtub peab “kompensatsiooni” vähendama proportsionaalselt

“Kompensatsioon” ei ole Art 10 sätestatud vähendamise objekt Alates 2007 ja kooskõlas Art 144 lõige 2 protseduuriga vaatab

EK üle Lisas II toodud piirmäärad võtmaks arvesse tootmisüksuste struktuurimuutust liikmesriigis

Üldsätted

Põllumajandusnõustamise süsteemArt 13 Põllumajandusnõustamise süsteem

1 jaanuariks 2007 peavad liikmesriigid looma süsteemi nõustamaks põllumajandustootjaid põllumajandusmaa ja põllumajandustootmisüksuse majandamise osas (edaspidi “põllumajandusnõustamise süsteem”) mis toimib ühe või mitme määratud institutsiooni või eraettevõtte kaudu

Nõustamine peab katma vähemalt kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus ja keskkonnatingimused

Põllumajandusnõustamise süsteem

Art 14 Tingimused (põllumajandusnõustamise süsteemile)

Põllumajandustootjatele on nõustamissüsteemis osalemine vabatahtlik

Liikmesriigid peavad looma eelistingimused põllumajandustootjale, kes saavad rohkem kui 15 000€ otsetoetusi.


Art 15 ja 16

Artiklid sätestavad nõustamise käigus nõustajale nõustatava kohta saadava info konfidentsiaalsuse ning EK ülesanne teha vaheraport põllumajandusnõustamise süsteemi rakendamisest 31.10.2010 koos vajadusel ettepanekutega süsteemi parendamiseks


Integreeritud administratsiooni ja kontrollisüsteemArt 17 IAKS eesmärk

Integreeritud Administratsiooni ja Kontrolli Süsteem (IAKS) peab katma ka Lisas III ja IV toodus nõuded ning 1259/1999 artiklis 2a toodu

IAKS

Art 18 IAKS elemendid

IAKS põhielementideks on– Arvutiandmebaas– Põllumassiivide identifitseerimissüsteem– Süsteem identifitseerimaks ning registreerimaks

toetusõigusi (Art 21) – Taotlusvormid– Integreeritud kontrollisüsteem– Ühtne süsteem registreerimaks ning identifitseerimaks iga

põllumajandustootja, kes esitab toetustaotluse

IAKS

Art 18 IAKS põhielemendid 2

Juhul, kui rakendatakse Art 66, 67, 68, 69 ja 70 toetusi, peab IAKS sisaldama ka põllumajandusloomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, mis on loodud vastavalt direktiivile 92/102 ning määrusele 1760/2000

IAKS

Art 19-23

Art 19-23 sätestavad täpsemad nõuded IAKS-ile

IAKS

Art 24 Toetuse vähendamine ning mittemaksmine

Lisaks artiklis 6 sätestatud toetuse vähendamise ja mittemaksmise alustele rakendatakse vähendamist ja mittemaksmist ka vastavalt 1259/1999 artiklile 2a

Selliste vähendamiste määrad peavad olema proportsionaalsed rikkumisele ning täpsemad reeglid nende osas sätestatakse vastavalt Art 144 lõige 2

IAKS

Art 25 Kohustuslike majandamisnõuete täitmise kontroll

Liikmesriik on kohustatud viima läbi kohapealseid kontrolle järgimaks põllumajandustootjate poolt Lisas III toodud kohustuslike majandamisnõuete, edaspidi nõuetele vastavuse, järgimist

Liikmesriigid võivad kasutada olemasolevaid järelvalvesüsteeme nendeks kontrollideks nii nõuetele vastavuse, kui ka heade põllumajandus ja keskkonnatingimuste täitmise kontrolliks

IAKS

Art 26 Muude toetuste osas IAKS vastavus

Alljärgnevate (Lisa V) toetuste osas peavad liikmesriigid peavad tagama, et administreerimise ja kontrollimise meetmed on vastavuses IAKS meetmetega

– Vähemsoodsate ning keskkonnapiirangutega alade toetus– Põllumajanduskeskkonnatoetus

Vastavus peab olema tagatud– Andmebaaside– Põllumassiivide identifitseerimissüsteemide– Ning administratiivse kontrollisüsteemi tasandil

IAKS

Art 27

EK-l on õigus osaleda IAKS raames läbiviidavates kontrollides, samuti kontrollida selle rakendamist

IAKS

Muud üldsättedArt 28 Toetus

Toetused makstakse täielikult taotlejale, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti

Toetused makstakse kord kalendriaasta jooksul 1.detsembrist kuni 30. juunini taotlemisele järgneval kalendriaastal

Artiklis 12 sätestatud täiendav otsetoetus makstakse hiljemalt 30 septembriks järgneval kalendriaastal

Teatud tingimustel on võimalikud ka varasemad osalised maksed (vastavalt art 144 lõige 2)

Muud üldsätted

Art 29 toetusest keeldumine

Olenemata konkreetses toetusskeemis sätestatud tingimuste täitmisest ei maksta toetust taotlejale, kelle osas on tuvastatud, et nad on kunstlikult loonud tingimused toetuse saamiseks ning seega saaksid toetust vastupidiselt toetuse eesmärgile

Muud üldsätted

Art 30-32

Art 30 – Lisas I toodud toetusskeeme rakendatakse sõltumatult vahepealsetest turuülevaadetest

Art 31- Lisas I toodud toetuste rakendamise osas viiakse läbi vahehindamine

Art 32 - Lisas 1 toodud toetusskeeme loetakse sekkumisteks (interventsiooniks) 1258/1999 artiklite 1(2)b ning 2(2) mõttes

Muud üldsätted

Ühtse otsemakse skeem

ÜldsättedArt 33 Toetusõigus

Põllumajandustootjal on õigus ühtse otsemakse skeemi raames toetusele, kui:

– Kui ta on saanud referentsperioodil vähemalt üht lisas VI nimetatud toetust

– Kui nad on pärinud põllumajandusettevõtte, mille omanik on saanud ülaltoodud toetust

– Kui ta on saanud toetusõiguse riiklikust toetusõiguse reservist või ülekandena

Kui põllumajandustootja, kes sai Lisas VI nimetatud toetust referentsperioodil, muudab oma juriidilist staatust sel perioodil või mitte hiljem, kui 31 detsembril enne ühtse otsemakse skeemi rakendamist, säilitab ta oma õiguse ühtsele otsemaksele


Art 33 toetusõigus 2

Põllumajandusettevõtete ühendamisel saab ühendatud põllumajandusettevõtte omanik toetusõiguse, mis on võrdne ühendatud ettevõtete toetusõigusega

Põllumajandusettevõtte jagunemisel jaguneb ka toetusõigus


Art 34 Rakendamine

Ühtse toetusskeemi rakendamise esimesel aastal saadab vastutav ametkond (PRIA) art 3 mainitud põllumajandustootjatele taotlusvormi, kuhu on märgitud indikatiivselt:

– Toetuse määr– Hektarite arv vastavalt Art 43– Toetusõiguste arv ja väärtus

Üldjuhul peavad põllumajandustootjad esitama taotluse enne 15 maid, erandina võib vastavalt art 144 (2) viidatud protseduuri kaudu pikendada taotlemisperioodi, kui see on põhjendatud


Art 35 Kahekordne taotlemine

Pindala kohta, millele taotletakse toetust ühtse otsemakse skeemi alusel võib saada ka muid pindalapõhiseid toetusi, kui need ei sätesta teisiti.


Toetusmakse

Toetust ühtse pindalatoetuse skeemi alusel makstakse võttes arvesse toetusõigusi (nagu defineeritud allpool) millele peab vastama ka kasutuses olev toetusõiguslik põllumajandusmaa hektarite arv (art 44(2))

Liikmesriik võib kombineerida ühtse pindalatoetuse skeemi toetustega ükskõik millise teise toetusskeemi raames


Toetusõiguse suuruse määramineArt 37 Toetusõiguse arvutamine

Toetusõiguse kogumaht arvutatakse referentsperioodi kolme aasta keskmise toetuse alusel (Lisas VI esitatud toetused) ning korrigeeritult vastavalt Lisale VII.


Art 38 Referentsperiood

Referentsperioodiks on kalendriaastad 2001, 2002, 2003


Art 39, 40, 41

Art 39 – sätted riikidele kes kasutasid modulatsiooni ja nõuetele vastavuse elemente enne käesoleva määruse jõustumist

Art 40 - erijuhud toetusõiguse määramisel Art 41 - viitab lisale VIII mis määrab liikmesriigiti

summaarsed maksimaalsed toetusõigused ning sätestab proportsionaalse vähendamine, kui individuaalsete toetusõiguste summa selle ületab


Art 42 Riigi toetusõiguste reserv

Määratletakse riigi toetusõiguste reservi moodustamise alused

Määratletakse riigi toetusõiguste reservi kasutamise alused


Toetusõiguse seotus põllumaa pindalagaArt 43 Toetusõiguste määramine

Üldjuhul saab põllumajandustootja toetusõiguse hektari kohta, mis on leitud jagades referentstoetusmäära 3 aasta keskmise põllumajandusmaa hektarite arvuga (referentsperioodil)

Arvesse võetakse hektarid, mis andsid talle õigusi saada toetust Lisas VI märgitud toetusskeemide raames

Toetusõiguste koguarv võrdub eeltoodud keskmise hektarite arvuga

Artikkel sisaldab hulgaliselt täpsustavaid määratlusi


Art 44 Toetusõiguste kasutamine

Iga toetusõigus koos toetusõigusliku hektariga annab õiguse saada toetust vastavalt fikseeritud toetustasemele (vt toetusõiguste arvutamine art 37)


Art 45 Kasutamata toetusõigused

Kõik kolm aastat kasutamata toetusõigused lähevad üle riiklikkusse reservi, kui toetusõiguse mittekasutamine ei ole seotud vääramatu jõuga


Art 46 Toetusõiguste ülekandmine

Toetusõigusi võib üle kanda vaid liikmesriigi territooriumil tegutsevale põllumajandustootjale, välja arvatud pärandamise korral. Igal juhul peab toetusõigusi kasutama sama liikmesriigi territooriumil.

Liikmesriigil on õigus oma piires määrata regioonid, mille piires on õigus toetusõigusi üle kanda


Art 46 Toetusõiguste ülekandmine 2

Toetusõigusi võib müüa või üle kanda muul müügiga võrdsustataval teel koos või ilma toetusõigusliku maata.

Toetusõigusi võib rentida vaid koos proportsionaalse toetusõigusliku maaga

Toetusõiguse müügi puhul võib liikmesriik otsustada, et automaatselt võetakse osa toetusõigusest riiklikku reservi


Art 47-49 Toetusõiguste erijuhud

Artiklites sätestatakse teatud erinõuded toetusõiguste osas mis baseeruvad referentsperioodil saadud järgmiste toetuste osas:– Veiste tapatoetused– Ammlehma toetus, kui põllumajandustootja oli

vabastatud loomkoormuse piirangust– jne


Art 50 Piimatootmise toetus ja täiendav toetus piimatootjatele

Sätestab alused kuidas piimatootmise toetus ning täiendav toetus piimatootjatele integreeritakse aastast 2007 ühtsesse otsemaksesse (lisanduvad konkreetset toetust saanud põllumajandustootja toetusõiguse määra).

Piimatootmise toetus

Maakasutus ühtse otsemakse skeemi raames

Art 51 Põllumajandusmaa kasutus

Põllumajandustootjad võivad kasutada maad, mis on deklareeritud vastavalt Art 44 igasuguseks põllumajandustootmiseks, välja arvatud püsikultuurid ning välja arvatud värske puu ja köögivili ja kartulikasvatus nagu sätestatud määruses 2200/96 art 1(2)

Võib toota tärklisetootmiseks kartulit (vastavalt käesoleva määruse artiklile 92)


Art 52 Kanepikasvatus

Artikkel sätestab nõuded lubatud kanepisortidele ning tingimused nende kasvatamisele

Art 53-57 Toetusõiguste kasutamine sundkesa puhul

Sätestatakse nõuded sundkesale ühtse otsemakse skeemi rakendamisel ning nõuded sundkesa pinnale, mida deklareeritakse toetusõiguse aluse maana

Ühtse otsemakse skeemi rakendamine lähtudes regionaliseerimisest ning

muud erisused

Väga oluline!

Regionaalsel baasile ühtse otsemakse rakendamine on alternatiiv nn tava ühtse otsemakse rakendamise skeemile

Liikmesriik peab valima kumba skeemi rakendada

RegionaliseerimineArt 58 Artiklis 41 sätestatud piirmäära regionaalne määramine

Liikmesriik võib otsustada 1 augustiks 2004, rakendada ühtset otsemakse skeemi regionaalsel alusel vastavalt allpoolesitatud tingimustele

Liikmesriik peab määratlema objektiivsete kriteeriumide alusel regioonid

Juhul, kui liikmesriigis on alla 3 miljoni hektari põllumajandusmaad võib liikmesriik määratleda kogu oma territooriumi ühe regioonina

Liikmesriik peab jagama Artiklis 41 (Lisas VIII) sätestatud toetusõiguste summaarse piirmäära objektiivsete kriteeriumide alusel regioonide vahel

Ühtse otsemakse skeem regionaliseerimise puhul

Art 59 Ühtse otsemakse regionaliseerimine

Regionaalse Ühtse otsemakse rakendamisel jagatakse regiooni otsemakse kogusumma selles regioonis ühtsele otsemaksele üleminekuaastal kasutatava põllumajandusmaa hektarite arvuga

Selle tulemusel leitakse toetusõigus hektari kohta, mis on sama kogu regioonis

Iga põllumajandustootja summaarne toetusõigus määratakse vastavalt tema poolt sel aastal kasutatava põllumajandusmaa hektarite arvule


Art 59a Põllumajandusmaa kasutus regionaalse ühtse otsemakse rakendamise korral

Erinevalt nn tavapärase ühtse otsemakse süsteemi rakendamisest võivad regionaalse ühtse otsemakse rakendamise korral põllumajandustootjad kasvatada toetusõiguslikul maal ka puu ja köögivilja ning kartulit.

Siiski ei loeta toetuskõlblikuks maad, mida kasutatakse püsikultuuride kasvatamiseks

Artikkel määratleb ka reeglid, mida peab rakendama vältimaks puu ja köögiviljakasvatuse olulist laienemist nimetatud regioonis (kuni põllumajandustootja tasandil tootmispiirangute kehtestamiseni)


Art 60 Rohumaa

Liikmesriik võib diferentseerida regionaalse ühtse otsemakse skeemi rakendamisel erineva toetustaseme pikaajalistele heina- ja karjamaadele

Sel juhul arvestatakse ka põllumajandustootja poolt kasutatava maa kasutust.


Art 61 Piima- ning täiendavad otsemaksed

Aastast 2005 võidakse piimale makstavad ning täiendavad otsemaksed (toetusümbrik piimatootmisele) liita farmitasandil põllumajandustootjale makstavale ühtsele otsemaksele suurendades proportsionaalselt põllumajandustootja otsemakse määra


Art 62 Toetusõiguste ülekandmine ning sundkesa rakendamine regionaalse toetusõiguse raames

Artikkel määrab, et toetusõigusi võib üle kanda vaid konkreetse regiooni piires või regioonide vahel juhul, kui toetuse määr on konkreetsetes regioonides sama.

Antakse detailsed reeglid sundkesale toetusõiguse määramiseks ning selle rakendamiseks


Osaline ühtse otsemakseskeemi rakendamine

Väga oluline!!!

Osaline ühtse otsemakse skeemi rakendamine on võimalik nii tava, kui ka regionaalse ühtse otsemakse skeemi rakendamise puhul

Osalise ühtse otsemakse põhisisu on see, et selle puhul ei integreerita kõiki Lisas VI toodud otsemakseid ühtse otsemakse skeemi

See tähendab, et osa otsemaksest jääb sõltuvaks põllumajandustootja tootmisest (kultuuride pindalast, loomade arvust ja vanuselisest struktuurist)

Art 63 Üldsätted

1 Augustiks 2004 võib liikmesriik otsustada rakendada ühtset otsemakset alternatiivina vaid osaliselt

See tähendab, et teatud otsemaksete maksmisel jäädakse lähtuma põllumajandustootja poolt kasvatavate põllumajandusloomade arvust ja struktuurist ning põllukultuuride pindalast

Täpsemad reeglid selle rakendamiseks on esitatud alljärgnevalt

Niinimetatud tootmisega seotud otsemaksete maht vähendatakse ühtse otsemakse kogumäärast

Osaline ühtse otsemakse skeemi rakendamine

Art 64 Toetusõiguste vähendamine osaliselt tootmisega seotud toetuste rakendamisel

Ühendatud otsemakset põllumajandustootjale vähendatakse proportsionaalselt liikmesriigi poolt konkreetse otsetoetuse tootmisega seotuks jäetava võrra, lähtudes põllumajandustootja poolt referentsperioodil saadud vastava toetuse mahust.

Osaliselt võib tootmisega seotuks jätta põllukultuuride toetuse, teatud veiselihasektori toetused ning lamba ja kitselihasektori toetused


Art 65 Põllukultuuride toetused

Põllukultuuride toetusest võib liikmesriik jätta tootmisega seotuks kuni 25% ulatuses – see tähendab, et selle toetuse eelduseks on vastavate põllukultuuride kasvatamine

Artikkel annab ka täpsemad reeglid sundkesa rakendamiseks sellisel juhul


Art 66 Lamba ja kitseliha toetus

Liikmesriik võib jätta kuni 50% rahvuslikust toetusõigusest seotuks tootmisega, ehk sõltuvaks konkreetse tootja loomade arvust


Art 67 Veise ja vasikaliha toetused

Liikmesriik võib tootmisega seotult makstakuni 100% vasikate tapatoetustjakuni 100% ammlehmatoetust ja kuni 40% veiste, välja arvatud vasikad,

tapatoetustvõi100% veiste, välja arvatud vasikad, tapatoetustvõi75% veiste spetsiaaltoetust

NB allajoonitud on alternatiivid, ehk üksteist välistavad


Art 69 Alternatiiv mõnede toetusskeemide väljaarvamiseks ühtsest otsemakse skeemist

Liikmesriik võib otsustada 1 augustiks 2004 mitte integreerida ühtse otsemakse skeemi seemnekasvatuse toetuse ning kuivsööda tootmise toetuse


Rakendamine

Art 70 võimalik üleminekuperiood

Kui see on vajalik võivad Liikmesriigid otsustada minna üle ühtse otsemaksete skeemile pärast üleminekuperioodi, mis peab lõppema kas 31.12.2005 või 31.12.2006

Üldreeglina rakendatakse ühtse otsemakse skeemi aastast 2005

Muud toetused

Oluline

Muud toetused on toetused, mida rakendatakse täiendavalt ühtse otsemakse skeemile

Toetus proteiinikultuurideleArt 75 Eesmärk

Toetust antakse põllumajandustootjale, kes kasvatab– põldherneid– põldube– magusat lupiini

Toetus proteiinkultuuridele

Art 76 Toetuse suurus

Toetus on 55.57€/ha Toetust makstakse reeglina koristatud

hektarite eest välja arvatud juhul, kui koristus ei ole võimalik ilmastikuolude tõttu


Art 77

Maksimaalne garanteeritud toetatav pind EL-s on 1 400 000 hektarit

Kui see pind ületatakse, vähendatakse toetust proportsionaalselt


Toetus energiakultuurideleArt 87 Toetus

Toetus energiakultuuridele on 45€/ha aastas Energiakultuurideks loetakse kultuure, mida

toodetakse järgmistel eesmärkidel:– Biokütuste tootmiseks vastavalt direktiivile

2003/30– Biomassiks elektri ja soojusenergia tootmiseks

Toetus energiakultuuridele

Art 88 Toetatav pind Art 89 Toetuse kriteeriumid

Maksimaalseks garanteeritud pinnaks on Euroopa Liidus 1 500 000 hektarit

Kui see pind ületatakse, siis vähendatakse toetust proportsionaalselt

Kui energiakultuuri ei kasuta põllumajandustootja ise, on toetuse eelduseks leping energiakultuuri eesmärgikohaseks kasutamiseks

Toetus energiakultuuridele

Toetus tärklisekartulileArt 92 Toetus

Toetust antakse tärklisetootmise eesmärgil kasvatatava kartuli pindadele

Toetus hektarile on:– 110,54 €/ha 2004/2005 turustusaastal – 66,32 €/ha 2005/2006 turustusaastal ja edaspidi

Toetusmäära korrigeeritakse vastavalt saagi tärklisesisaldusele

Toetus tärklisekartulile

Art 93 Tingimused

Toetust makstakse vaid eeldusel, et põllumajandustootjal on leping tärklise töötlejaga ning kvoodi piires

Toetus tärklisekartulile

Piima toetus ja täiendav toetus (piimale)Art 94 Piima toetus

Alates aastast 2004 kuni aastani 2007 on piimatootjatel õigus saada piimatoetust igal kalendriaastal ning sõltuvalt temale määratud tootmiskvoodist

Toetus arvutatakse korrutades kalendriaasta 31. märtsi tootmiskvoot– 8.15 € 2004 aastal– 16.31 € 2005 aastal– 24,49 € 2006 ja 2007 aastal

Piima tootmise toetus ja täiendav toetus

Art 95 Täiendav otsetoetus

Sätestab täiendava, nn rahvusliku ümbriku, piimatootjatele

See täiendav toetus peab jagatama piimatootjatele objektiivse kriteeriumi alusel, vältides turumoonutusi ning tagades tootjate võrdse kohtlemise. Need maksed ei tohi olla seotud turuhinnakõikumistega

Artikkel sisaldab ka rahvusliku ümbruse määrad liikmesriikidele

Piima tootmise toetus ja täiendav toetus

Seemnekasvatuse toetusArt 98 Toetus

Kui liikmesriik kasutab võimalust artiklis 69, st mitte integreerida seemnekasvatustoetust ühtsesse otsetoetuse skeemi, peab ta maksma seemnekasvatustoetust vastavalt lisas XI toodud määradele

Kui seemnekasvatuse pinnale taotletakse toetust ka ühtse otsemakse skeemi raames, siis vähendatakse seemnetoetust vastavalt, kuid mitte rohkem kui 0-ni

Seemnekasvatuse toetus

Muud olulised artiklidArt 144 Otsemaksete korralduskomitee

Euroopa Komisjoni toetab Otsemaksete korralduskomitee, milles on esindatud liikmesriikide esindajad ning mida juhib Euroopa Komisjoni esindaja

Art 145

Annab Euroopa Komisjonile ulatuslikud volitused sätestada täpsemad reeglid (komisjoni määrused) antud (nõukogu) määruse rakendamiseks

Rakendusmäärusi võib tekkida kuni 17 NB nende täpsemate reeglite arutelu ja

koostamine toimub komisjoni vastavates korralduskomiteedes (näiteks piim, teravili, otsetoetuste komitee jne)

Mis on jäänud ettekandes kajastamata

Ettekandes ei ole kajastatud toetusskeemid, mis Eestile ei oma tähtsust

Samuti ei ole kajastatud sätted, mis reguleerivad otsetoetuste maksmist enne üleminekuperioodi lõppu

Kogu regulatsioonist detailse ülevaate saamiseks on soovitatav see läbi töötada personaalselt

Lisad I ja II

Lisa I loetleb otsetoetused, mida käesolev määrus käsitleb

Lisa II määrab riiklikud piirmäärad mille ulatuses on võimalik kompenseerida modulatsioonist tulenev otsetoetuste vähendamine talunikele, kes saavad alla 5000€ toetust (FADN alusel)

Lisa III

Lisa III sätestab kohustuslikud majandamisnõuded ning nende rakendamise ajakava

NB need nõuded rakenduvad vastavalt ajakavale vaatamata sellele, mis aastal riik ühtse otsemakse skeemile üle läheb

Lisa IV

Lisa IV annab raamistiku, mille osas liikmesriigid peaksid sätestama head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, millele põllumajandusmaa, mille kohta taotletakse toetusi, peaks vastama

Lisad V ja VI

Lisa V loetleb muud toetused, mille rakendamine peaks toimuma vastavuses Integreeritud Administratsiooni ja Kontrolli Süsteemiga – meid puudutavad peamiselt põllumajanduskeskkonna programm ning vähemsoodsate ja keskkonnakitsendustega alade toetus

Lisa VI määratleb otsetoetused, mida võetakse aluseks põllumajandustootjale ühtse otsemakse määramisel

Lisad VII, VIII ja IX

Lisa VII käsitleb mõnede, käesolevas määruses sätestatud toetuste, arvutusmetoodikad

Lisa VIII määrab ühtse otsemakseskeemi piirsummad liikmesriikidele

Lisa IX määrab põllukultuuride liigid, millele makstakse põllukultuuride toetust, kui liikmesriik kastutab artiklis 65 sätestatud võimalust

Lisad X ja XI

Lisa X sätestab traditsioonilised durum-nisu tootmispiirkonnad (durumnisule makstava toetuse reguleerimiseks vajalik)

Lisa XI sätestab seemnekasvatustoetuse raames toetatavad liigid ja toetusmäärad

Tänan tähelepanu eest!!!

Lisa III Kohustuslikud majandamisnõuded

01.01. 2005Keskkonnanõuded

Nõukogu direktiiv (79/409/EEC) loodusliku linnustiku kaitsest 2.aprill 1979

Nõukogu direktiiv 17. detsembrist 1979 põhjavee kaitsmisest ohtlike ainetega reostamise vastu (80/68/EEC)

Direktiiv 86/278/EEC keskkonna hoidmise kohta, eriti pinnast, kus põllumajanduses kasutatakse kanalisatsioonijääke

Direktiiv 91/676/EEC veeala kaitsmine põllumajandusest pärit nitraatidest tingitud reostumise vastu

Nõukogu direktiiv 92/43/EEC looduslike elupaikade/kasvukohtade ning looduliku loomastiku ja taimestiku kaitsest 21.mai 1992

Rahvatervis ja loomatervis

Nõukogu Direktiiv 92/102/EMÜ 27. novembrist 1992. a, mis sätestab loomade identifitseerimise ja registreerimise nõuded (sigade, lammaste ja kitsede)

Komisjoni Määrus 2629/97 29. detsembrist 1997. a, mis sätestab täpsed reeglid Nõukogu Määruse 820/97 rakendamiseks kõrvamärkide, farmiregistrite ja veisepasside osas veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomiseks.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrus 1760/2000 17. juulist 2000. a, millega luuakse veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteem ning veiseliha ja –lihatoodete märgistamise nõuded ning tunnistatakse kehtetuks Nõukogu Määrus 820/97

01.01.2006Rahvatervis, loomatervis, taimetervis

Nõukogu Direktiiv 91/414/EMÜ,15. juuli 1991, taimekaitsevahendite turuleviimise kohta.

Nõukogu Direktiiv 96/22/EÜ 29. aprillist 1996. a, mis keelustab teatud hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ning β-agonistide kasutamise loomakasvatuses

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused

Euroopa parlamendi ja Nõukogu Regulatsioon No 999/2001, millega luuakse nõudeid transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate (TSE) ennetamiseks ja tõrjeks

Haigustest teavitamine

Nõukogu direktiiv 85/511/EMÜ, mis esitab meetmeid suu-ja sõrataudi tõrjeks

Nõukogu direktiiv 92/119/EMÜ, mis esitab üldisi meetmeid teatud haiguste tõrjeks ja spetsiifilisi meetmeid sigade vesikulaarhaiguse tõrjeks

Nõukogu direktiiv 2000/75/EÜ, mis sätestab lammaste katarraalse palaviku tõrje eeskirju

Alates 1.1.2007Loomade heaolu

Nõukogu direktiiv 91/629 vasikate kaitsest nende pidamisel

Nõukogu direktiiv 91/630 sigade kaitsest nende pidamisel

Nõukogu direktiiv 98/58 põllumajandusloomade pidamisest

Ülevaade Üpp reformi rakendusmäärusest

Documents