EKNK Kuressaare Koguduse kuukiri nr. 9 (15) September 2009

KAKS KOJA EHITAJAT

Rahutervitused kõigile lehe lugejatele.

Kätte on jõudnud septembri-kuu ja algamas uus kooliaasta. Õpilastel on suvepuhkus läbi ja taas minnakse kooli, et oman-dada teadmisi. Mäletan aega kui koolis käisin ja lause mida õpe-taja ütles: “Teadmised ja tarkus, mida koolis omandate on alus millele te hakkate rajama oma elu.”Jah, loomulikult on teadmised ja tarkus oluline ja vajalik, kuid rajades oma elu ainult koolis omandatud teadmistele ja tar-kusele ei ole küllalt piisav, et meie koda mida oleme ehitamas vastu peaks “elutormidele”! Kas on siis miskit mida me veel võiks teada? On üks lugu Piiblis paljude teiste lugude hulgas, mis on kirja pandud Matteuse evan-geeliumi 7:24-29Jeesus kõneleb: “Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja teeb nende järele, on võrreldav mõist-liku mehega, kes ehitas oma koja kaljule. Ja ränk sadu tuli ja tulid

vetevoolud, ja tuuled puhusid ja sööstsid vastu seda koda; aga ta ei langenud, sest tema alus oli ra-jatud kaljule. Ja igaüks, kes neid minu sõnu kuuleb, aga ei tee nen-de järele, on võrreldav jõleda me-hega, kes oma koja ehitas liivale. Ja ränk sadu tuli ja tulid vetevoo-lud, ja tuuled puhusid ja sööstsid vastu seda koda, ja ta langes, ja tema langemine oli suur.” Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud need kõned, et rahvahulgad häm-mastusid tema õpetusest; sest ta õpetas neid nõnda nagu see, kel-lel on meelevald, ja mitte nõnda nagu nende kirjatundjad.Nüüd ma tean, et on veel üks õpetaja, õpetaja JEESUS, kelle õpetust kuulasid rahvahulgad ja olid hämmastunud sellest kuidas ja mida ta õpetas. Täna on ka meil võimalus lugeda neid lugu-sid Piiblist, mida Jeesus rahvale jutustas ja õpetas. Ja kõik see õpetus mis on kirjutatud Piib-lisse on see, mida me vajame, et oskaksime õigesti elada.Lugu mille ta rääkis, kõneleb ka-hest koja ehitajast. Üks koda jäi püsima kui tulid tugevad tuuled ja vetevoolud ja teine koda lan-ges. Mis siis oli nende kodade erinevus? Vaadates nende ma-jade maapealset osa ei pruugi-gi aru saada, et nad erineksid. Võibolla see koda, mis purunes

paistis silmale isegi ilusam ja uhkem kui see mis jäi tormides püsima. Leiame, et põhjus miks üks koda jäi püsima ja teine langes on ehi-tajates.Jeesus ütles: “Kes minu sõnu kuuleb ja teeb nende järele, on mõistlik mees, kes ehitab oma koja kaljule”. Ja see koda jääb püsima!Ja igaüks, kes Jeesuse sõnu kuu-leb ja ei tee nende järele on võr-reldav jõleda mehega, kes oma koja ehitas liivale. Ja see koda langes!Iga inimene on ehitaja ja kuidas keegi oma koda on ehitamas võiks mõtiskleda selle loo üle mille Jeesus kõneles? Täna ei ole veel hilja, et alustada koja ehitust selliselt, et ta jääks püsima!Oli aeg, kus Eestimaa koolides peeti vajalikuks inimesele anda eluteele kaasa mitte ainult selle “maailma tarkust” vaid ka Ju-malasõna õpetust, mis on täht-sam inimese elus kui ükski teine õpetus.Kallid kristlased, hoiame oma lippu kõrgel ja au sees ning teeme eestpalveid, tänupalveid kõigi inimeste eest ja kõigi üle-mate eest, et võiksime vaikset ja rahulikku elu elada kõiges juma-lakartuses ja aususes!

Alur Õunpuu,pastori kt

LEHES

Tervitus!Rait jaCorine Sool ....... lk2

heidke kõik oma mure tema pealeKarmen Benno .............. lk2

Ära jää ilma kuningriigist!John Eckhardt ............... lk3

Julgustus – hoolimise võtiLawrence J. Crabb, jr. ja Dan B. Allender .............. lk4

Märtrite Hääl ............................................ lk5

Noorte suvetegemistestTiina Usin .................... lk7

Nelikaare / September 2009 / nr 92 Tervitus / Mõtisklus

Tervitame Teid taas kõiki pa-lavalt meie Issanda Jeesuse

Kristuse nimel. Oleme Jumala-le väga tänulikud Teie sõpruse ja kõige selle hea eest, mida Ta meile on Kristuses annetanud. Oleme hiljuti lähemalt siinse ko-guduse keskel uurinud, kui võr-ratu on meie Issand ning mida tähendab olla Kristuses. Usun, et kõige imelisem on arusaami-ne, et Kristus on meile juba ab-soluutselt kõik andnud, mis on vajalik eluks ja jumalakartuseks (2Pe.1:3). Temas on meile antud Jumala arm ja rahu (2Pe.1:2), meie pattude andekssaamine ja lepitus Jumalaga (Ro.3:25, Ef.1:7), vabadus (Ga.5:1), Juma-la lapseõigus (Ga.3:26, Ef.1:5), taevariigi pärimine (Ga.3:29, Ef.1:14), jpm. Kristuses on an-tud meile ka armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus, s.o. Vaimu vili (Ga.5:22,23). Just nimelt, see kõik on Jumala Vaimu vili ja mitte meie ene-se püüdluste, pingutuste, hea-tegude, s.t. Seaduse järgimise vili (Ro.3:19,20; Ga.5:23). Meie vana, lihalik ja patune loomus ei suuda iialgi tuua esile Jumala-le meelepärast Vaimu vilja, sest meie enese loomus on vaenuja-lal Jumala Vaimuga (Ga.5:17). S.t. meis iseenestes ei ela mi-

dagi head, mis võiks meeldida Jumalale (Ro.7:18). Meie eneste „süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud” (Jer.17:9). Oma loomu poolest oleme oma esi-isalt Aadamalt pärinud kurja, uskumatu südame (Heb.3:12).

Aga tänu olgu Jeesusele Kristu-sele, kes on meie ustav Päästja, kes on tulnud, et anda elu ja seda ülirohkesti (Jh.10:10). Minu suurimaks vaenlaseks olen ma ise, sest mul enesel puudub või-me uskuda Jumala tõotustesse ja headusesse. Iseenesest ei suuda ma iialgi end sellest lootusetu-sest olukorrast päästa. Seetõt-

tu ütleb ka apostel Paulus: „Oh mind õnnetut inimest! Kes ostab mind lahti sellest surma ihust? Aga tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!” ning „Nii ei ole nüüd enam min-git hukkamõistu neile, kes on

Kristuses Jeesuses (kes käivad Vaimu ja mitte lihaliku loomuse järgi)” (Ro.7:24,25; 8:1). Tõesti, ma võin nüüd rõõmuga tänada Jumalat, et mul on Kristuse läbi rahu Temaga. Sest minu patu-ne loomus suri koos Kristusega Kolgata ristil, ning maeti risti-mises maha koos Temaga, nüüd aga võin elada Jumalale Kris-

tuses Jeesuses (Ro.6:3,4). Minu „vana Aadama loomus” suri koos Kristusega, ning nüüd elab Kristus minu sees ja minu läbi Oma võrratut elu (1Kor.15:22; Ga.2:19,20). Mulle tundub see nii hea, et see tõotus on lausa uskumatu! Kuid see on just nii, kuidas Jumal näeb mind Kris-tuses. Ainus viis, kuidas seda vastu võtta ja selles õnnistuses elada, on usu läbi Tema sõnasse. Kas ma ikka usun sellesse, sest ilma usuta on võimatu olla mee-lepärane Jumalale (Heb.11:6). Issand, „ma usun, aita mind mu uskmatuses!” (Mk.9:24). Vaadakem siis üles Jeesusele, meie usu alustajale ja täidesaat-jale (Heb.11:2), lase Tema viib oma töö lõpuni meie sees oma Vaimu läbi, kes meis elab. Luba Vaimu viljal tulle esile sinu elus, et Kristus võiks särada sinu läbi ning inimesed sinu ümber võik-sid näha, kuulda ning tunda, kui hea on meie Kristus! Igatse Teda tunda lähemalt kui kunagi varem, et sa võiksid ka ise võtta vastu oma usu eesmärgi – oma hinge pääste! (1Pe.1:9).Jumal õnnistagu Sind väga, ar-mas Jeesuse sõber!

Teid tervitavad palavalt Rait abikaasa Corine’iga, hetkel veel Austraaliast

Tere kallid sõbrad!

Heitke kõik oma mure tema peale!

Me kõik oleme läbi tulnud erinevatest rasketest olu-

kordadest, kas oleme kaotanud lähedase, tulnud läbi rasketest võitlustest, pidanud pettuma kelleski või milleski jne. Jumal näeb meie valu, kurbust ja pisa-raid. Oluline on usaldada Juma-lat, hoolimata sellest, mis prob-leemid parajasti sinu elus on. Jumalal ON kõigele lahendus, ta on tõotanud meile seda! Siinko-hal ma tahan just Sind julgusta-da, Jumala Sõnaga.1Pt 5:7 ütleb: “Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest! “. Jumal tahab, et me oleks vabad probleemide ahelatest! Jumal tahab, et me saaksime tä-nada Teda selle eest, et Tema on vabastaja! Probleemid ja mured EI OLE sinu kanda, Sina ei pea

ennast koormama nendega.Paar kuud tagasi, ühes laagris olles tõi Jumal mulle ja ühele mu sõbrale ühe suure kinnituse. Minu jaoks elu muutva tähtsu-sega kinnituse. Me olime noor-teteenistusel, kui äkki Jumal käskis mul minna allkorrusele ning võtta kätte paber, pliiats ja Piibel. Ma hakkasin Piiblit lappama ja ootama Püha Vai-mu kinnitust, millal on see mo-ment, mil ma olen leidnud õige kirjakoha. Lõpuks ma leidsingi selle, kirjutasin paberile ning panin selle inimese kotti. Selle noore inimese elus olid hiljuti ära surnud kaks sõpra. Just see kirjakoht oli nii tema elule kui ka minu elule vägevaks kinni-tuseks. Halleluuja! See kirjakoht oli Filiplastele 3:13-14 : “...Ma unustan ära, mis on taga, ja si-rutun sinnapoole, mis on ees, tae-

vase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses.” Selle tagapool oleva all mõeldakse minevikku, meie läbielatut. Kui ka oleme teinud pattu, Jumal andestab selle meile ning tahab, et me ei hoiaks sellest kinni ega põeks selle asja pärast. Probleemide ja muredega on samamoodi. Ju-mal tahab, et me unustaksime selle, kuna kui me sellele tihti mõtleme, hakkab segama see meie vaimuelu. Võivad tekkida süümepiinad või koguni mõt-ted, et ei olda Jumala väärilised. See aga viib meid Jumalast kau-gemale. Kuid Püha Vaim ütleb Pauluse kaudu, et me sirutuks ettepoole ning see võikski ja peakski olema meie eesmärk. Põdemisega ei saavuta me mitte midagi, kui ainult rohkem prob-leeme. Jumala peale vaadates, aga saavutame me vabaduse Jee-

suses Kristuses, nagu on õeldud Galaatlastele 5:1: “Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Pü-sige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!”Ma tahan teid väga julgustada, Jumal siiralt armastab teid ning tahab teile parimat. Ta ei taha, et te vaevleksite. Jumal on ala-ti olemas, et teid toetada, kus iganes te ka oma eluga ei oleks. Ka kõige suuremas patus, Jumal tahab teile andestada, et te saak-site minna edasi. Ta hoolib teist. Jeesus on valanud oma vere Sinu ja minu eest. Ta armastab Sind ainuisikuliselt ja ta ei lase Sinul langeda probleemide meeleval-da! Ta EI lase sul langeda!

Rahu ja õnnistust kõigile, Jumal hoiab Teid, mis iganes ka ei juh-tuks. Te olete Tema suurimad silmaterad!

Karmen Benno

Nelikaare / September 2009 / nr 9 3Prohvetlik sõna

John EckhardtIMPACT

“Ära jää ilma Kuningriigist! Võta ja haara sellest kinni!” „... Ja ma nägin öistes nägemustes, vaata, taeva pilvedega tuli keegi, kes oli Inimesepoja sarnane. Ja ta saabus Elatanu juurde ning viidi tema ette. Ja temale anti valitsus ja au ning kuningriik; ja kõik rahvad, suguvõsad ja keeled teenisid teda. Tema valitsus on igavene valitsus, mis ei lakka, ja tema kuningriik ei hukku. … Ja kuningriik ning valit-sus ja võim kuningriikide üle kogu taeva all antakse Kõigekõrgema pühale rahvale. Tema kuningriik on igavene kuningriik ja kõik va-litsused peavad teda teenima ning temale alistuma.“ Taanieli 7:13-14 ja 27

Taanieli prohveteering räägib ’inimese pojast,’ kes tuleb vas-tu võtma Kuningriiki. Salmis 13 seatakse meile Jumala Kuningrii-ki puudutava osas alus. Mäletad, Jeesus kuulutas Jumala Kuning-riigi evangeeliumi. Kõikjal, kuhu ta läks, kuulutas ta sama sõnumit: „Parandage meelt, sest Jumala Kuningriik“ või „Taeva Kuning-riik on lähedal“ (vt Mt 4:17 ja Mk 1:15). Me leiame kõikjal evangee-liumist, et Jeesuse rõhuasetus oli Kuningriigil.

Jeesus valis 12 meest, seadis nad apostliteks ning saatis nad välja selle sama sõnumiga. Kuulutage Jumala Kuningriiki! Tehke haiged terveks, äratage üles surnud, tehke pidalitõbised puhtaks ja ajage väl-ja kurjad vaimud. Ta ei käskinud mitte ainult kuulutada, vaid ka de-monstreerida Jumala Kuningriiki. Luuka 10 peatükis määras Jeesus veel 70 ja saatis nad kahe kaupa välja, öeldes neile sama. Ta käskis neil minna ja kuulutada, et Jumala Kuningriik on ligi ja tervendada haiged.

Peamine põhjus, miks Jeesus tuli maa peale, oli et juhatada sisse Ju-mala Kuningriik. Sageli me kuu-leme, et põhjus, miks Jeesus tuli, oli surra ristil. Jeesus tõesti tuli, et surra ristil, aga see surm ristil oli sellel eesmärgil, et rajada Jumala Kuningriik.

Kui kuningriik tuleb sinu juurde – haara sellest kinni!Kui Jeesus kuulutas Kuningriigi evangeeliumi, olid seal suured rah-va hulgad. Mõned jäid sellest ilma – teised ei jäänud. Jeesus ütles: „… taevariiki rünnatakse ja ründajad kisuvad selle endale (ingl.k Taeva Kuningriik kannatab vägivalla all ja vägivaldsed võtavad selle jõuga) (Matteuse 11:12). See sõna ’vägi-valdne’, ei viita füüsilisele vägival-lale, vaid pigem inimesele, kellel on ilmutus Kuningriigist ja kes haarab sellest kinni! Nad võtavad selle jõuga.

Jõuga võtmine tähendab ’aresti-mist’. Kui politsei tuleb ja arestib kedagi, siis nad võtavad ta jõuga kinni. Kui kuningriik tuleb sinu lähedale, siis tuleb sul see kinni võtta! Sul tuleb see jõuga haarata, ära lase sellel mööda minna. Kui sa lased ta mööda, võid sa sellest ilma jääda. Ära võta liiga palju aega selle üle mõtisklemiseks ja otsustamiseks, kas sa seda tahad. Kui kuningriik tuleb, pead sa sel-lest kinni haarama!

Kuningriigi sõnum jõuab mõnede inimesteni ja nad mõtlevad sel-le üle. Nad mõtlevad sellele, nad uurivad seda ja siis see läheb neist mööda. Teised, kelle juurde see sõnum on jõudnud, on sellest kin-ni haaranud. Nad haarasid sellest kinni, sest nad oli meeleheitlikud. Evangeeliumi kuulutati peami-selt vaestele seetõttu, et nad olid meeleheitel. Jeesus ütles: „Issan-da Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõ-musõnumit …“ (Lk 4:18). Põhjus, miks vaesed sisenevad Jumala Kuningriiki kiiremini kui rikkad, on seepärast, et nad on meeleheit-likud. Rikas peab jõudma iseenese lõppu. Vaesed on sõltuvad, nad on murtud ja nad vajavad abi.

Kui Jumala Kuningriigi hea sõ-num jõuab vaese juurde, on ta selle jaoks valmis. Vaene ja haige, pime ja kuivetunud, lombakas ja kurjast vaimust vaevatud, nad kõik jooksevad Jumala Kuningrii-ki. Nemad olid need, kes järgnesid Kristuse teenistusele. Piibel ütleb, et seadus ja prohvetid ulatusid Ristija Johanneseni. Aga sellest ajast peale kuulutatakse evan-geeliumi Jumala riigist ja igaüks

tungib väevõimul sinna sisse (Vt Lk 16:16). Sõna ’tungima’ räägib rahvast, kes tungib peale, et haa-rata kinni Kuningriigist.

Jeesus käis ringi linnades ja kü-lades, kuulutades evangeeliumi – häid sõnumeid. Seal olid hul-gad vaeseid, haigeid ja kurjadest vaimudest vaevatuid. Neid peeti ühiskonna madalaimateks. Kuid ometi, nemad tungisid sisse, et haarata kinni parimatest uudistest, mida nad iial olid kuulnud. Isegi oma olukorras – haigena, vaesena ja vaevatuna, nad teadsid ja neil oli ilmutus, et see mees, Jeesus, ei tulnud neid hukka mõistma. Ta ei tulnud nende üle kohut mõistma. Vaid ta tuli, et tuua lootust, et tuua Kuningriik, mis ei ole selle maa-ilma kuningriigi sarnane. See on Jumala Kuningriik.

Jumala Kuningriik on suurem, kui Inimese KuningriikTaanieli raamatust sa leiad, et ta kirjeldab inimeste kuningriiki kui metsalist. Inimese loomust on kõrvutatud metsalise omaga. Arv 666 on inimese arv; see on metsa-lise arv. Sageli võib inimene käi-tuda kui metsaline (metsloomad, kiskjad). Neil on võime olla julm, domineeriv ja häbematu. Sageli ühiskonna madalamates klassi-des, koosneb inimeste kuningriik neist, keda on hüljatud, keda on põlatud ja kellest on taga räägitud. Neid on vääriti koheldud, justkui neil ei oleks õigusi, neid põlatakse ning kasutatakse ära.

Inimeste kuningriigis antakse väärtus positsiooni, võimu, kuul-suse ja raha järgi. Jumala Kuning-riik on vastupidi. Jumala Kuning-riigis, ei tähenda inimese staatus, võim ja nimi mitte midagi. Kui palju sul raha on, ei avalda Juma-lale muljet. Jeesus ütles: „hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki“ (Mt 19:24)

Jeesus ei öelnud, et rikkal on või-matu minna tema Kuningriiki. Kuid sageli, kui neil on võim, raha, prestiiž ja mõjukus, siis kaldub neil olema ka uhkust ja neil ei ole alandlikkust. Neil ei ole vaja sõltu-da kellestki, nii et kui Kuningriik tuleb nende juurde, siis hakkavad nad sageli juurdlema, nad mõtisk-levad, uurivad ja ütlevad iseene-

ses: „Mul ei ole seda vaja, mul on kõik olemas. Mul on raha ja maju. Mul on ilus auto, positsioon, kuul-sus ja võim. Ma olen number üks oma enda kuningriigis, oma ühis-konnas.“ Neil ei ole ilmutust ega arusaamist oma vajadusest Jumala Kuningriigi järele.“

Vaesed, keda on rõhutud, kes va-javad vabastust, keda on maha kantud, on need, kellele Jeesus tuli kuulutama. Need on need, kes su-rusid ennast Kuningriiki ja haara-sid sellest kinni, sest nad mõistsid oma vajadust. Nad mõistsid, et on Kuningriik, mis on kõrgem, kui need kuningriigid, mis on neid maha surunud. Kuningriik, mis on kõrgem kui ükski poliitiline kuningriik, religioosne kuning-riik, kõrgem kui nõiduse kuning-riik või isegi haiguse kuningriik. Igaüks neist inimestest, kes Jeesu-se juurde tuli, surus peale, ta uskus ja haaras kinni Jumala Kuningrii-gist ning sai terveks, vabastatud ja vabaks.

Sul tuleb kinni haarata Tema Ku-ningriik – haara kinni sellest – kui sa ei tee seda, siis see läheb sinust mööda. See on hämmastav, kuidas üks ime võib olla su ukse taga ja kui sa sellest kinni ei haara, siis see läheb sinust mööda. Me ei saa istuda ja religioossed välja näha – kui Jumal tuleb kohale, haara temast kinni! Too ta oma olukor-da. Praegu ei ole aeg olla lahe või muretseda, mida sinu sõbrad ja perekond ütlevad. Tunne ära oma vajadus tervenemise ja vabastu-se järele ja oma vajadus Jumala Kuningriigi järele. Tänu Jumalale tema Kuningriigi eest!

Jumala Kuningriik on nüüd – see on siin!Kui Jeesus tuli ja kuulutas Juma-la Kuningriigi evangeeliumi, siis juutide jaoks ei olnud see võõ-ras mõiste. Nad ootasid, et Mes-sias tuleks Taeva Kuningriigiga. Taanieli kaudu olid nad saanud prohveteeringud ’sellest, kes tuleb …’ (Vt Tn 4:13, 23 ja 7:13). Nii, et variserid ootasid inimese poega tulemas au pilvedes, et neid room-laste käest vabastada. Nad ootasid Iisraeli kuningat.

Variserid ei uskunud, et Jeesus oli-gi see, kuid ometi nad küsisid talt, millal see kuningriik tuleb. Jeesus oli kuulutanud, et Jumala Kuning-

Ära jää ilma Kuningriigist!

Nelikaare / September 2009 / nr 94 Prohvetlik sõna / Kristlik elu

Julgustus – hoolimise võtiLawrence J. Crabb, jr. ja Dan B. Allender

igatsevad Kristust tunda sellise kirega, mis muudab kõik tei-sed soovid ebaolulisteks. Peale rohket palvet ja piibliõpet järel-davad nad, et nende esmaseks ülesandeks peab olema saada vastastikku julgustavaks osadu-seks. Teinud kindla otsuse tõota-vad nad teha kõik mis võimalik, et julgustada üksteist armastuse-le ja headele tegudele.Üks praktiline grupiliige aga katkestab koosoleku öeldes: “Me leppisime kokku, et me peame üksteist julgustama. Kuid ma pole päris täpselt kindel, mida ma tegema peaks, et see julgus-tav oleks.” Teised vaagivad seda ja nõustuvad, et küsimus on häs-ti püstitatud. Kuidas kristlased üksteist julgustavad?Kõik grupis lepivad omavahel kokku mõelda, lugeda ja nõuka-te inimestega rääkida, et antud küsimusele vastust leida. Peale kuuajalist uurimistööd kogub grupp oma avastused kokku. Nad tulevad järeldusele, et ena-mik inimesi lihtsalt ei kuula üksteist. Kui nad tahavad ini-meste kui jumaliku kuju kand-jate väärtust tõsiselt võtta, pea-vad kristlased inimesi kohtlema inimese moodi. Grupp loeb üles silmkontakti, avavad küsimused, koosveedetud kvaliteetse aja, tunnete peegeldamise, avatud arutelu, kuuldu täpsustamine ja teised vestlusstrateegiad. Nad loodavad, et need annavad edasi respekti ja väärtustamist ja seega on julgustavadTeatud aja edeneb eksperiment üllatavalt hästi. Gruppi täidab soojuse ja läheduse voog. Osa-dusajad on tähendusrikkad. Varsti aga paistab lähedus kaha-nevat. Siis hakkavad kogu grupis levima ootamatud pinged, mida verbaalsed tehnikad paistavad olevat võimetud kontrolli all hoidma. Liikmed näevad, kuidas nende kogudus silmnähtavalt laiali laguneb ja imestavad, mis valesti läks.Paljud kogudused on taolise asja üle elanud. Otsusekindel soov perekondliku atmosfää-ri väljaarenddamiseks paistab mõnda aega vilja kandvat. Siis kaob aga ühtsus järk järgult ja hulk kristlasi satub segadusse, kaotab julguse ja hinge tuleb tühjus ja lootusetus.

riik on tulnud – et see oli kohal. Ta kuulutas seda siis ja ta kuulutab seda praegu. Jumala Kuningriik on nüüd – see on siin!

Mõnedele võib meeldida posit-sioon, kuid kuningriik ei ole po-sitsioonis. Asi pole selles kui või-tud sa oled, kui suur sa oled, mis su nimi on või kas sa oled televi-sioonis või raadios. Jumal ütleb, et sa alandaksid ennast ja tema ülen-dab sind. Kui sina ei hooli oma mainest, siis tema ülendab sind. Kui Jumal sind ülendab, siis ükski inimene ei saa selles osas mida-gi teha. Tema on kohtumõistja. Tema kõrvaldab ühe ja tõstab teise üles. Tema on kuningas oma Ku-ningriigis!

Tänu Jumalale Kuningriigi eest! Uuenda oma meeled: Jeesus tuli tooma teistsugust korda. Ta tuli tooma teistsugust Kuningriiki, hoopis midagi muud, mida sa iial oled tundnud. Eemalda oma meeltest asjad, millega sa oled harjunud. Eemalda oma meeltest asjad, mida sa näed televisioonist, mis on meelelahutus programmi-des. Ei ole oluline, kes juhib või kes järgneb. Kõrvalda see kõik oma meeltest. See ei ole Jumala Kuningriik.

Kuningriik puudutab alandlikkust; see pu-udutab teenimist ja ar-mastamist. See puudutab halastust. Me võime olla nii hõivatud tee-nistusega, et me paneme möö-da Jumala Kuningriigist. Jeesus ei ole tulnud tooma teenistust – ta tuli tooma Kuningriiki. Me laulame, tantsime, jutlustame ja prohveteerime, me ajame välja kurje vaime, me reisime ja meil on suured teenistused, meil on suured kogudused ja ikkagi ei tunne Jumala Kuningriiki. Me teame usust, tervenemisest, ime-dest, apostellikust ja prohvetlikust teenistusest. Me teame kõike eest-palvest ja kurjade vaimude välja ajamisest aga me ei tea Kuning-riigist.

Jeesus ei tulnud jutlustama usust või tervenemisest. Ta ei jutlusta-nud imedest. Ta jutlustas Jumala Kuningriigist! Tervenemised, va-bastus ja usk tulid neile, kes haa-rasid kinni Jumala Kuningriigist. Kõige esimene asi Jumala mõtteis on tema Kuningriik. Enne kui Jee-sus Kristus tuleb tagasi, tuleb meil see korda seada. Ta ei tule järele

segamini kogudusele. Ta tuleb tagasi Kogudusele, mis on laiguta ja plekita ja kortsuta. Ta tuleb ta-gasi Kuningriigi rahvale! Ta näi-tab meile, milline on Kuningriik. „Taevane Isa, näita meile, näita mulle oma Kuningriiki!“ Ära pane mööda Jumala Kuningriigist.

Kuidas toimida Jumala KuningriigisKui sa tahad toimida tema Ku-ningriigis, tuleb sul ennast alan-dada. Kui sa tahad toimida tema Kuningriigis, tuleb sul mõned asjad kõrvale asetada. Aseta maha ambitsioonid, igatsus olla nähtav, positsioon või võimu iha. Need ei ole Kuningriik. Jeesus ütles varise-ridele (pea meeles, religioossetele inimestele), et probleem on selles, et te otsite mingit suurt sündmust, et taevad avaneksid; Kuningriik ei tule sel viisil. Jumala Kuning-riik on siin ja praegu, sest MINA OLEN KUNINGAS ja teie ei näe seda.

Luuka 17, Jeesus ütleb, et nad ot-sivad taevast seda, millest Taaniel rääkis ja ütlevad: „Millal sa tuled tagasi?“ Teie silmad on olnud kes-kendunud taevastesse, aga siinsa-mas, teie ees, on Jumala Kuning-riik.

Sama on täna. Inimesed vaatavad taevasse, oodates, et midagi juh-tuks, kui Jumal aga ütleb: „Minu Kuningriik on siinsamas, juba praegu.“ Kui sa kuuled Jumala Kuningriigi evangeeliumi – võta see kinni! Haara sellest kinni ja pressi selle poole. Ära jää sellest ilma!Ilmus Elijah Listis 27. august 2009

Tõlkinud Tiina Usin

Autorist: John Eckhardt on tu-geva apostelliku kutsega, ning ta toimib apostli ametis. Ta on üle-vaataja Crusaders Teenistusele, mis baseerub Chicagos, Illinois osariigis. Ta on teeninud kõikjal Ühendriikides ning enam kui 70 erinevas riigis. Apostel Eckhardt rajas IMPACT võrgustiku, et tuua esile globaalne apostellik refor-matsioon. Kirgliku evangeeliumi sulasena, on tema visiooniks näha kogudust saamas apostellikuks, valmistades pühasid teenimise töö ja Kuningriigi jaoks, õpetami-se, aktiveerimise ja demonstreeri-mise kaudu. Ta on kirjutanud üle 35 raamatu; paljud neist on tõlgi-tud mitmetesse keeltesse. Apostel Eckhart elab Chicago piirkonnas koos oma naise, Wanda, ja viie lapsega.

KOKKUVÕTEKristlased peavad õppima, kui-das üksteist sõnadega julgus-tada. Sõnad ei saa julgustada, kui inimesed end haigetsaamise eest varjates kaitsekihtidesse mässivad. Sõnad, mis on moti-veeritud kaitsmisvajaduse poolt on ennastteenivad ja seetõttu mittejulgustavad. Ainult armas-tuse sõnad saavad julgustada. Kihilt- kihile osadus peab saama eemaldatud et areneks tõeline kogukond, mida iseloomustavad armastus ja vastastikune hoolit-sus.Ravimiks kihilt-kihile osaduse tarvis ei ole mitte see, kui oma kaitsekihid ära rebida ja üks-teisele julgelt näidata kõike mis me oleme ja tunneme. Kuigi me peame end Jumala ees avama ja Talle avalikult oma patusust tunnistama, siis täielik avatus inimestega on viga. Üldiselt on see motiveeritud igatsusest, et teised meid võtaks sellistena, nagu me oleme. Me peaksime ainult Jumalast sõltuma, et saada aksepteeritust, mida me vajame.Täielik avatus kui põhiline lä-henemisviis suhetes toodab ise-kat ülehõlmatust inimese enda õnnelikkusega ja lõhenemisi ja pingeid suhetes. Pealiskaudse kogukonna probleemile peame leidma teise lahenduse.

5. TÄIELIK PÜHENDU-MINE: ÕIGE LAHEN-DUS

Eelnevad peatükid on näida-nud, et julgustava kogukonna väljaarendamine pole lihtne asi. Üks-kaks-kolm tüüpi vormelid ei tööta, kui sihiks on inimesi tähendusrikkalt ja kestvalt ai-data. Kogudused on proovinud paljusid programme, et kiriku-siseseid suhteid edendada, kuid lahendus pole programmides. Lahenduseks on üleloomulikul teel antud armastus. Kuid tihti me eksime selle armastuse juur-de viivalt teelt.Kaalugem järgnevat: rühm Ju-mala inimesi tuleb kokku siira, otsusekindla igatsusega väljen-dada praktilise elu kaudu kristli-kus kogukonnas oma usku. Nad

Nelikaare / September 2009 / nr 9 5Kristlik elu / Märtrite Hääl

Teheran, Iraan – Kaks Iraani kristlasest naist, olid pühapäeval 9. augustil Teheranis ringkonnakohtu ees, nende süüdistuseks on ’usust taganemine’ ning neid sunniti lahti ütlema oma usust Jee-susesse Kristusesse. Kuigi neile avaldati tugevat survet, teatasid mõlemad naised, et nad ei salga oma usku. Maryam Rustampoor ja Marzieh Amirizadeh arreteeriti 5.märtsil, 2009 ning on vang-las olles palju kannatanud, nende tervis on halvenenud, nad on olnud üksikvangistuses ning talunud mitmeid tunde ülekuula-misi kinniseotud silmadega. Pühapäeval, 9.augustil, kutsuti nad kohtusse, et kuulda nende kohtuotsust. Peamine ülekuulaja oli soovitanud ’ususttaganemise’ otsust, kuid kui nad kohale jõud-sid, ei antud mingit otsust. Selle asemel oli kohtusessioon kesken-dunud sellele, et abiprokurör, Hr Haddad, küsitles Maryami ja Marziehi nende usu kohta ning ütles neile, et neil tuleb oma usust lahti öelda, nii verbaalselt kui kirjalikult. See tõi selgelt esile, et Maryami ja Marziehi ainus kuritöö, oli kristlusesse pöördumi-ne.“ Hr Haddad küsis neilt naistelt, kas nad on kristlased. „Me ar-mastame Jeesust,“ vastasid nad. Ta kordas oma küsimust ning sai vastuseks: „Jah, me oleme kristlased!“ Seejärel ütles Hr Haddad: „Te olite moslemid ja olete saanud nüüd kristlaseks,“ „Me sün-disime moslemi perekonda, kuid me ei olnud moslemid,“ oli nende vastus. Hr Haddad’i küsitlus jätkus ning ta küsis, kas nad kahetsevad kristlaseks saamist, millele sai vastuse: „Meil ei ole midagi kahetseda.“ Seejärel ütles ta rõhutatult: „Te peaksite oma usust lahti ütlema suuliselt ja kirjalikult.“ Naised seisid kindlalt ja vastasid: „Me ei salga oma usku.“ Ühel küsitluse pingelisel het-kel, viitasid Maryam ja Marzieh sellele, et Jumal oli neid veennud oma Püha Vaimu läbi. Hr Haddad ütles neile: „Jumalal on või-matu inimestega rääkida,“ Marzieh küsis temalt vastu: „Kas sa sead kahtluse alla Jumala kõikväelisuse?“ Hr Haddad vastas siis: „Sa ei ole väärt, et Jumal sinuga kõneleks.“ Marzieh vastas: „See on Jumal, mitte teie, kes otsustab, kas ma olen väärt seda.“ See-järel kästi naistel pöörduda tagasi vanglasse ning mõelda nende valikute üle, mis neile pakuti ning tulla tagasi, kui nad on valmis (kuuletuma). Maryam ja Marzieh vastasid: „Me oleme juba tei-nud oma mõtlemise.“Vaatamata ametnike ühistele pingutustele suruda neid oma usust lahti ütlema, armastavad Maryam ja Marzieh Jeesust ning on otsustanud seista kindlalt kuni lõpuni vaatamata sellele, mis juhtub. Nad on näidanud välja oma armastust Jeesuse vastu ning on valmis andma ka oma elud, kui seda peaks nõutama. Peale kohtuistungit nad ütlesid: „Kui me tuleme vanglast välja, tahame teha seda auga.“ Praegu on naised vanglas tagasi, oodates koh-tuotsust. Suur hulk arreteerimisi, mis valimisprotestide ajal toi-musid, võivad otsust viivitada. Todd Nettleton, Märtrite Häälest, ütleb: „Üks karistusi usust taganemise eest Iraani kohtusüstee-mis, on surmanuhtlus. Tavaliselt seda naistele ei määrata, kuid see on üks võimalustest usust taganejale. Üsna tõenäoline on aga pikk vanglakaristus.“ Naistel on ka võimalus hiljem otsust edasi kaevata, kuid ei ole tõenäoline, et seda otsus muudetakse, kuna mullad on Iraanis võimul. Tundub, et kristlased kogevad seal kas-vavat tagakiusu. Hiljuti arreteeriti ja kuulati üle kümneid kristla-si, kuigi enamik neist hiljem vabastati. „See kohtuprotsess on osa Iraani valitsuse strateegiast, et evangeelsetele kristlastele rohkem survet avaldada,“ rääkis Nettleton. „Valitsus ja eriti religioossed juhid näevad tuhandeid moslemeid valimas järgida Jeesust. Nad tahavad seda peatada … seepärast reageerivad nad taolise surve-ga; arreteerimiste, ülekuulamiste ja kohtuprotsessidega.“ Palveta Maryami ja Marziehi eest, mil nad ootavad kohtuprotsessi tule-must.

ALGUSPUNKTMa usun, et nende inimeste probleemiks julgustava osaduse ehitamisel on vale alguspunkt. Suhtlemisstrateegiate valimine ja äraõppimine ei ole see asi, millest alata. Kui kogudus julgustamisega tõeliselt edasi jõuda tahab, peab ta esmalt pikalt ja põhjalikult ole-masolevate suhete olemust uuri-ma. Hoolikas järeleuurimine toob päevavalgele fundamentaalse ras-kuse, mida pelk suhtlemisoskuste parandamine isegi mitte ei puudu-ta. Inimeste südameis luurab sügav hirm, et nende igatsus selle järele, et neid kui väärtuslikke inimesi koheldakse, ei täitu kunagi. Nen-de põues on hirm hülgamise ja lu-gupidamatuse ja tähtsusetuse ees. Loomulik hoolitsus oma ohutuse eest õhutab inimesi ennast emot-sionaalsete kaitsekihtidega riieta-ma. Need on turvavad kattekihid, mis kaitsevad inimest solvangute ja kriitika eest, maskid mille var-just üksteist tervitada; fassaadid mis on loodud hoidmaks eemal piinlikkust või naeruvääristamist. See on kokkusepitsetud väliskuju, mis peidab neid külgi, mis vastu-võtmatud paistavad.Need kaitsekihid on tugevasti pai-gale kinnitatud. Teravaks ihutud tehnikad ja pealiskaudne sõbra-likkus ei tõrju neid paremini välja, kui hernepüss pilvelõhkuja pikali lükkab. Kuulamis- ja heakskiit-mistehnikatel pole kestvat väär-tust, kui neid räägitakse ühelt kaitsekihilt teisele. Distants jääb. Kaitse, mille eesmärgiks on blo-keerida hülgavaid sõnu, hoiab ära ka julgustavate sõnade jõudmise inimese südamesse. Kui me taha-me, et kirikutest saaksid tõeliselt julgustavad kogukonnad, siis es-majärguline küsimus on mida ette võtta pealiskaudse kogukonnaga.4. peatükis nägime, et kaitsekihti-de äraheitmine ja kõigi oma tun-nete taktitu väljendamine ükstei-sele ei ole edukas viis tegelemaks pealiskaudse kogukonnaga. Milles on lahendus? Pange tähele apostel Pauluse sõnu efeslastele:

“Ühtegi nurjatut sõna ärgu tul-gu teie suust, vaid rääkige ainult seda, mis on hea teiste ülesehita-miseks, et kuuljad saaksid armu” (EF 4:29).

Selles salmis esitab Paulus lahen-duse meie suhtlemisprobleemide-le. Lahendus on nii radikaalne, et selle lihtsus meil kahe silma vahe-le jääb. Nagu ma Pauluse sõnadest aru saan, ei nõuta meilt midagi

vähemat kui et iga meie suust tu-lev sõna oleks kooskõlas eesmär-giga ehitada üles meie kuulajaid. Meil pole lubatud tuua üle huulte midagi, mis kompromiteeriks või häiriks seda ühest, kõikehõlmavat eesmärki.Pauluse lahendus probleemile pole selles, et heita ära piirangud ja end täielikult “paljastada”. Pige-mini juhatab ta meid, et me mõis-taks teiste teiste inimeste hirme ja kaitsehoiakuid ja vajadusi ja et me pühenduksime mitte iseendi jagamisele, vaid Issanda jagami-sele teiste vajaduste teenimiseks. See on ka kooskõlas mujalasuvate Pauluse manitsustega pidada teisi tähtsamaks kui iseennast (nagu näiteks FI 2: 3-4).See kõlab petlikult lihtsalt: eelis-tada täielikku pühendumist täie-likule avatusele. Selle asemel, et väljendada mida mina tunnen ja püüda oma kaitsekihte eemalda-da peaksin ma kandma hoolt selle eest, et ma räägin sõnu, mis ulatu-vad teiste kaitsekihtide taha ja vai-gistavad teiste hirme. Kuid täieliku pühendumise otsusega edasijõud-misel on oluline takistus. Pauluse idee nõuab, et me arendaksime välja väga selgepiirilise motivat-siooni, et meil oleks kontroll oma sõnade eesmärgi üle. Ta ei räägi meile, mis sõnu öelda; ta räägib meile, milline peaks olema moti-vatsioon meie sõnade taga.See teeb asja häirivalt keerukaks. Meil tuleb vähem muret tunda selle üle, mida me ütleme ja roh-kem hoolt kanda selle eest, miks me seda ütleme. Kuid on tohutult lihtsam teha lihtsalt õiget asja, kui arendada välja õiget motiivi. Meid suunava motiivi mahuti pole mitte ainult raskesti mürgitatud isekuse ja iseolemisega, vaid raske on ka märgata tõelisi põhjuseid meie tegude taga. Meie süda on petlik ja kuri üle kõige muu. Me oleme imepäraselt võimekad veenmaks endid, et meie tõeline eesmärk on üks asi, kui tegelikult on see hoo-pis midagi muud. Ütlused nagu: “Kallis, ma tõesti armastan sind”, võivad olla ajendatud peidetud eesmärgist kuulda vastuseks sa-masuguseid sõnu. Või - “Ma tõesti tänan sind abi eest” võib edukalt ümber tõlkida “Ma tahan, et sa mind veel aitaks.” Lihtne tervitus nagu “Tere, kena sind näha”, võib tegelikult olla püüd leevendada omaenda närvilisust, mitte nii-võrd viis anda edasi südamlikku soojust. Ilma et me oleks sellest teadlikud, võib see, mida me üt-leme olla ajendatud soovist saavu-

Nelikaare / September 2009 / nr 96 Kristlik elu

tada midagi, mida meie taotleme, isegi kui sõnad ise on viisakalt teiste kesksed.Piibel kutsub meid üles halastama-tule eneseuurimisele. Kuid ilma üleloomuliku abita jäävad meie pingutused viljatuks. Me lihtsalt satume segadusse, kaotame jul-guse ja saame pahaseks. Ainult Jumal saab tõeliselt eristada meie südame peidetud motiive. Tema Sõna kaheteraline mõõk on Vai-mu instrument ilmutamaks meile meie sisemisi mõtteid ja kavatsusi (HE 4:12). Jumala ees peame ole-ma emotsionaalselt alasti ja vabad kaitsekihtidest tuues kõik meis peituva täielikult ilmsiks. Heebrea 4:13 ütleb: “Ja ükski loodu ei ole Tema ees nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud Tema silma ees - Tema ees, kellele meil tuleb aru anda.” Sõna, mis on tõlgitud kui “paljastatud”, sisaldab tähen-dust olukorrast, kus meie pea on kuklasse tõmmatud ja meie kõri on meie kallaletungijale paljasta-tud, nii et ta võib meid kahjusta-da just nii palju kui soovib. Jumal teab, kes me oleme. Me peame ise osalema teadvustamisprotsessis, et olla teadlikult olukorras, kus me oleme püha Jumala poolt haa-vatavad.Kiirustamata hetked mõtisklevaks endassesüvenemiseks, juhituna ja kontrollituna Vaimu poolt, Kes läbi Pühakirja räägib - need on vältimatud eeltingimused meie motivatsiooni selgitamiseks ja „joonde“ seadmiseks. Lävides ini-mestega peame muutuma tundli-kult ärksaks oma tõelise eesmärgi suhtes. Vastasel korral ei saa me kuuletuda Pauluse käsule olla va-litsetud teenimismotiivi poolt.Kaitsekihtidega osadusele on ai-nult üks lahendus, mis tõeliseks julgustamiseks võimalusi loob: täielik pühendumine olla Jumala tööriistaks teiste inimeste eludes. Ja millestki vähemast kui Vaimust juhitud ja Piiblist ärgitatud enese-uurimine ei piisa võimaldamaks meil ära tunda, kas meie sõnad on ennastteenivad või ajendatud igat-susest teisi teenida. Täieliku pü-hendumise lahendus sunnib meid seetõttu tegelema meie motivat-siooni probleemiga. Kuid see seab meid vastamisi uue dilemmaga.

KES MEID JULGUSTAB?Me võime välja arendada võime tundlikult eristada oma peidetud motiive ja end tähendusrikkalt teenimise eesmärgile pühendada. Kuid mida teha meie vajaduste ja valudega?

Kuidas tuleme toime hirmude ja igatsusega aksepteerituse järele, mis meid endiselt kaitsekihtidega riietuma ajendab? Täieliku pü-hendumise lahendus pakub meile põhialust rääkimaks sõnu, mis on mõeldud teiste julgustamiseks, kuid kes meid julgustab? Me või-me autoga pika maa maha sõita, kuid mingil hetkel on vaja ben-siinipaaki täita. Me võime anda ja anda ja anda, kuid kui me mi-dagi vastu ei saa, sureb auto keset teed välja. Mõnikord on vaja meie emotsionaalset bensiinipaaki täi-ta.Nagu enamik inimesi, tunnen ma töölt tulles tihti end kurnatuna ja väsinuna. Vahetevahel olen ma eriti koormatud läbikukkumis-test oma nõustamises- nagu siis, kui abielupaar, keda ma kuude kaupa nõustanud olen, on just helistanud ja öelnud, et nad lähe-vad lahku. Üle koduläve astudes pole ma tõesti teenimistujus. Ma igatsen kahtekümmend vaikset minutit, kus ma saaksin õhtulehe spordirubriiki lugeda ja kergelt ja meeldivalt vesteldes lõdvestunult õhtust süüa. Mu naine tervitab mind: “Tere kallis, kuidas su päev läks?” Ma vastan kuuldavalt oha-tes: “Ma olen audis. Mis õhtusöö-giks on?”Mõtle, mu sõnade eesmärgi pea-le. Ilmselt tahan ma, et mu naine mõistaks mu kurnatud olukorda ja kohtleks mind kaastundlikult. Kuuldav ohe on mõeldud talle vihjeks, et ta hoiaks uudised kat-kiläinud külmkapi kohta teiseks korraks. Minu vajadused, mitte tema omad saavad esmase koha.Kuid apostel Paulus ütleb mulle, et ma eksin ja olen olukorra pea peale pööranud. Minu naise vaja-dused, mitte minu omad peaksid olema mu esmaseks hooleks. Ma ei peaks ütlema midagi, mis rikub mu pühendumist olla tema elus Jumala poolt kasutatav.Oletagem, et ma tulen koju ja tuletan endale meelde pühendu-must oma naisele. Kõik muu jääb samaks. Ma olen väsinud ja julgu-se kaotanud ja mu naine tervitab mind: “Kuidas sa end tunned?” Nüüd ma vastan öeldes: “Kallis, mul oli tõesti raske päev ja ma tunnen end halvasti. Ma tahan mõne minuti puhata enne kui ma pere hulka tulen.”Mitte miski nendes sõnades ei ole tingimata vastuolus teenimise ees-märgiga. Kui ma olen teadlikult pühendunud eesmärgile teenida oma naise vajadusi, siis vastavad mu sõnad Pauluse kriteeriumile.

Kui ta nüüd kohe need raskused teatavaks teeks, millega ta silmitsi on, siis nõuab mu pühendumus, et ma annaks talle vastuse. Ja Jumala arm teeb mind võimeliseks hästi vastama.Aga siiski, kuigi ma teen kõik et elada teenimise motiiviga koos-kõlas, jään ma teravalt teadli-kuks omaenda emotsionaalsetest vajadustest. Oletagem, et naine reageeris sellele, kui mees soovis mõnda minutit vaikust toibumi-seks, nähvates: “Alati pead sa oma päeva minu omast raskemaks! Ma tahaks näha, kuidas sina hoiaks maja puhta, vastaksid viisküm-mend korda päevas neetud telefo-nile, hoiaksid tänapäeva hindade juures külmkapi toitu täis ja peak-sid vastu sellele, kui kari lärma-kaid lapsi päev otsa uksest sisse ja välja jookseb. Millal mina puhata saan?”Kuidas peaks mees sellele vas-tama? Kui me oma Piibli kinni hoiame ja südametunnistuse vait sunnime, tulevad ehk mõned võimalused pähe. Kuid kui meie Piibel on avatud Efesose kirja 4. peatüki kohalt ja meie südame-tunnistus Vaimu juhtimisele, siis mis nõu me raske valiku ees seis-vale mehele annksime? Küsimuse saab taandada järgnevale: Kuidas saame järgida eesmärki teenida teisi, kui meie oma rahuldamata vajadused karjuvad? Et sellele raskele küsimusele vasta-ta, peame vahet tegema kahel eri-neval asjal: EESMÄRK ja IGAT-SUS.

EESMÄRK IGATSUSE VASTUEesmärki võib defineerida kui sih-ti, mille saavutamisele inimene on püsivalt pühendunud. Ta tunnis-tab, et on eemärgi eest tingimus-teta vastutav ja see on saavutatav, kui ta tahab selle nimel tööd teha.Igatsust võib siinjuures definee-rida kui midagi, mida ei ole või-malik saavutada ilma teise inime-se koostööta. See on siht, mille saavutamise eest ei saa inimene mingit vastutust võtta, kuna see on tema kontrolli alt väljas. Igat-suse saavutamine ei tohiks kunagi saada käitumise taga olevaks mo-tiveerivaks eesmärgiks, sest siis võtab inimene vastutuse millegi eest, mida ta oma jõududega pole võimeline saavutama.Paistab et üks teatud sõber ei mõista kunagi mu seisukohta, ükskõik millal me ka arutlema ei hakkaks. Mõnikord olen ma mõelnud et kas ta üldse austab

minu mõtteid piisavalt, et sellele mida ma ütlen tõelist tähelepanu pöörata. Mõnikord olen ma tund-nud, kuidas pettumus ja viha ko-gunevad, kui meie vestlus kandub teemadele, milles meie arvamused lahku lähevad. Miks? Millest tuleb mu pettumus?Mõelgem, mis mu sõnade ees-märk võib olla. Äkki ma nõuan, et mu sõber mu mõtteid mõistaks, isegi kui ta nendega nõus ei ole. Ma püüan oma sõnadega jõu-da mingile sihile, kuid ma ei saa seda garanteerida. Ma ei saa teda mõistma sundida. Veelgi vähem saan ma teda panna mõista taht-ma. Siiski on mu eesmärgiks saa-nud panna ta minu ideid mõist-ma. Mu motivatsioon on vale. Võibolla see, et mu sõber keeldub kuulamast kujutab endast tema kaitsekihti, et ta ei peaks tegelema probleemidega, millele ta ei taha näkku vaadata. Kindlasti aga ku-jutavad mu tõredad pingutused endast kaitsekihte, mis on loo-dud vääritimõistmise valu vastu. Apostel Pauluse standardite järgi on mu sõnad kahjuliku mõjuga, kasutud ja väärtusetud- läbinisti mittejulgustavad. Ma ei näita üles mingit pühendumust oma sõbra heaolule.Mu eesmärk sundida teda kuula-ma on siht, mis on vastuolus sel-lega, milline eesmärk mul tohiks olla, kuid see sobib hästi igatsuse alla. Muidugi ma tahan, et ta mind kuulaks. See iseenesest pole patt. Kuid nõuda, et ta kuulaks; kuidagi eeldada, et mul on vaja et ta mind kuulaks, on patt. Ma pean mõningad vaimsed „juhtmed“ ümber ühendama, et mu eesmärgiks saaks mõista teda nii hästi kui ma suudan. Seda kahest eesmärki- mõista teda ja väljenduda selgelt on võimalik saavutada ilma tema kaasabita või koos sellega. Mu igatsust, et ta mind kuulaks, peab hoidma just õigel kohal - see peab olema igat-sus, mitte eesmärk.Eesmärgid on sihid, mille saavu-tamiseks peaksime vaeva nägema. Igatsused on sihid, mille eest me peaksime palvetama. Ma pean pingutama selle nimel, et oma sõpra mõista ja oma mõtteid aru-saadavalt esitada. Ja kui ma selle eesmärgi nimel töötan, palvetan ma, et ta ükspäev mind mõistaks. Palveta igatsuste eest. Tööta ees-märkide nimel.Võibolla me oleme väsinud abi-kaasad, keda äravaevatud naised kodus vastu võtavad. Tõrjutud naised, kes on hüljatud töönar-

Nelikaare / September 2009 / nr 9 7Noortetöö

Noorte suvetegemistest!Tiina Usin kaks üritust, mida aja puudusel

ei saanud eraldi teha – ratta matk ja noorte suvelaager. Neist kok-ku saime 17.-19. juulil ’Laager ratastel’. Nii, et 25 noort otsustas siis laagrisse sõidu teekonna võt-ta ette ratastel, ülejäänud tulid muude transpordi vahenditega järele. Teekond ise oli u 45 km pikk, sõitsime Meiustesse, kus sealne kogudus meid väga lah-kelt vastu võttis. See oli äärmi-selt lahe ja õnnistatud aeg. Meil oli külas Ingmar Elm, kes jagas oma väga võimast tunnistust ja sõnumit üleloomulikest asjadest, mis on kättesaadavad Jumalas. Pühapäeval, viimasel teenistusel saime kuulda rohkem kui küm-met tunnistust sellest, mida Ju-mal selle aja jooksul tegi. Mitmete noorte suhe sai Ju-malaga taastatud; üks noor sai päästetud; mõni koges võimast Püha Vaimu puudutust; mõni

koges kuidas Jumal meid enam ühendas; kohalikelt kuulsime, kuidas jutud meist levisid üle alevi; tunnistusi oli sellest, kui-das Jumal kuni pisiasjadeni meid juhtis; keegi tunnistas, et tema allergia nähud taandusid jne. See oli äge! Teine laager, milles mitmed noored veel osalesid, oli 26.- 30. juulini Kaarma Põhikoolis toi-munud inglise keele laager. See laager oli suunatud väljapoole, noortele, kes kirikus ei käi ning selle kaudu saime üsna mitmete uute noortega kontakti. Usume, et paljud neist tulevad ka edas-pidi noortekatele. Aga me jätkame! Uus hooaeg on tulemas. Issandal on palju head varuks ja me oleme pürgimas selle poole, et need asjad kätte saada! Palvetage meie eest jät-kuvalt!

Kuhu suvi kadus? Alles see algas ja nüüd juba ongi sep-

tember käes! Kui poleks tore-daid mälestusi nendest kolmest kuust, siis poleks neid nagu ol-nudki. Noorte jaoks toob suvi endaga alati kaasa palju suurema vaba-duse ja valikute võimaluse. Kui-das siis keegi? Üks valikutest, mida me tahame neile ka suvel anda, on osadus omavahel ja tugevama suhte saamine Issan-daga. Seepärast jätkasime noor-teõhtutega ka suvel, tulles kokku mõnikord ka lihtsalt ülistuseks ja palveks. Läbi aastate on minu arvates parima vaimuliku mõjuga ol-nud millegipärast just noorte suvelaagrid. Oleme mitu aastat teinud seda koos Siioni noorte-ga. Sel aastal tahtsime ühendada

komaanidest meeste poolt. Üksikud vallalised, kes ei leia oma kohta elus. Sõbralikud kristlased, keda pidevalt kül-malt koheldakse - kestahes me ka oleksime, peame hoolikalt eristama oma eesmärke ja igat-susi. Me võime õigustatult nii väga igatseda julgustuse järele - see on igatsus, kuid me pea-me oma tahte suunama ees-märgile julgustada teisi - meie eesmärk. Peame palvetama, et meie igatsus julgustuse järele saaks rahuldatud (ja usaldama Jumalat ükskõik kuidas läheb) ja peame kõvasti töötama, et teisi julgustada. Mu igatsus on, et mina julgustatud saaks. Mu eesmärk on teha kõik mis või-malik, et teisi julgustada.Pealiskaudse kogukonna prob-leemi lahendus peitub täieli-kus pühendumises teenimise eesmärgile. Kuid see ei lahen-da kogu probleemi. Oletagem, et minu seesmised igatsused jäävad pidevalt rahuldamata. Kas ma suudan piiramatult jätkata teiste teenimise ees-märgi suunas edasirühkimist, kui keegi mind ei teeni? Selle küsimusega tegeleb järgnev peatükk.

KOKKUVÕTEPealiskaudse kogukonna prob-leemile ei too lahendust mitte täielik avatus, vaid täielik pü-hendumine.Täielik pühendumine nõuab, et ma ei pühenduks omaenda hirmude vähendamisele. Ees-märk on teha kõik mida suu-dan, et hajutada teiste hirme või täita nende vajadusi.Täieliku pühendumise idee ulatub motivatsioonini meie sõnade taga. Peaksime roh-kem hoolt kandma selle eest, et meie eesmärgiks oleks teisi teenida, kui teatavaid kindlaid sõnu välja öelda. Oma motii-videst teadlikuks saamiseks on meil vaja vaimulikku läbi-nägelikkust. Seda on võima-lik saavutada vaid Pühakirja tundmaõppimise ja selle üle mõtisklemise teel.Me peame end teiste julgusta-mise eesmärgile pühendama. Samas tunnistame endile oma igatsust, et teised meid julgus-taksid. Kui meie igatsus saada julgustust ei täitu, on raske teiste teenimise eesmärgile kindlaks jääda. Kuid see on võimalik.

JärgnebTõlkinud Aare Luup

Rattalaagri algus ...

ja lõpetamine.

Nelikaare / September 2009 / nr 9

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kuressaare KogudusKaare tn. 6, KuressaareTelefon +372 454 9479, 5331 6153e-mail: info@nelikaare.eea/a 221011046162 Hansapank

Koguduse sekretär: Helle PiiskTel. 507 0563, e-post: helle.leib@tt.ee

8 Koguduse info / Reklaam / Kuulutused

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kures-saare Koguduse kuukiri

Koguduse juhatus: Pastori kt Alur Õunpuu, juhatuse esimees Tõnu Usin, Kalmer Koppel, Aivar Arge, Ain VaresÜlistus: Aivar Arge, Kalmer Koppel, Virge Siirak, Karin Reisko, Karmen Benno, Alic KallasLastetöö: Angela Koppel, Marvi Õunpuu, Sirli KallasNoortetöö: Tiina Usin

06. SEPTEMER, pühapäevKülas Rahvusvahelise Kiriku pastor RANDY EPLIN

12. SEPTEMER, laupäevülistusteenistus SIIONI KIRIKUS, algus kell 14.00

13. SEPTEMER, pühapäevKõneleb Kalmer Koppel. Issanda surma mälestamine, uute koguduseliikmete õnnistamine

20. SEPTEMER, pühapäevKõnelevad Külli liiv, Tõnu Paju

27. SEPTEMER, pühapäevKõnelevad Tõnu Usin ja Aivar Arge

30.september - 01.oktoober noorteüritus “Vali vabadus”, noored kuulutavad evangeeliumi koolides nii sõna kui lauluga.

Noortekad : 05.09.09 laupäev kell 18.0019.09.09 laupäev kell 18.0026.09.09 laupäev kell 18.0001.10.09 neljapäeva õhtul noortekoosolek “Vali vabadus”

Koosolekud toimuvad Kaare tn. 6, I korruse saalis

Jumalateenistus igal pühapäeval algus kell 11.00Pühapäevakool igal pühapäeval algus kell 11.00Osadusõhtu igal kolmapäeval algus kell 19.00Palvehommik igal kolmapäeval algus kell 10.00 Vendade osadus igal reedel algus kell 18.00Palveõhtu igal reedel algus kell 19.00Noortekas igal laupäeval algus kell 18.00

Iga kuu teisel pühapäeval Issanda surma mälestamineIga kuu kolmandal pühapäeval misjoniohver

Igal pühapäeval avatud kohvik, müügil vaimulik kirjan-dus ja avatud raamatukogu.

Koguduse koduleht: www.nelikaare.ee(uus koduleht valmimisel)

SÜNDMUSED

NELIKAARE KIRIKU TEGEVUS

TÄHTPÄEVAD

“Ärka üles, kes sa magad,ja tõuse üles surnuist,siis särab sulle Kristus!”

Ef 5:14

Toimetus: Helle Piisk, Kalmer Koppel, Tiina Usin, Veljo Puujalg, Ain VaresInfo: tel. 507 0563, 520 3537e-mail: ajakiri@nelikaare.eeTrükk, küljendus: Väljaandmist toetab:

Nelikaare teenistused Pildiraadios igal pühapäeval 15.00

www.pereraadio.com

EKNK Orissaare KogudusKuivastu mnt 14, OrissaarePühapäev Jumalateenistus kell 11 Esmaspäev Palveosadus kell 19 Teisipäev Naisteosadus kell 19 (Rita Lauge kodus)Neljapäev Osadus kell 19

AugustNadezda Puujalg 03. sept.Varje Tulit 03. sept.Marvi Õunpuu 04. sept.Maimu Kalm 07. sept.Leini Puhhalova 08. sept.Toomas Paju 17. sept.Maiu Medri 20. sept.Toivo Sääsk 21. sept.Margus Sirk 22. sept.Kristiina Linna 24. sept.Erika Reisko 27. sept.Robert Kalm 27. sept.Heigo Kips 29. sept.Tõnu Usin 30. sept.

Rohket Jumala õnnistust!

Nimed jutustavad

06. Septembril külasRahvusvahelise Kiriku

pastor RANDY EPLIN

* Elizabeth ja Leonardo Nott Arizonast võtsid varjupaigast raskeid päevi näinud koera, keda oli hoitud pidevalt õues Arizonas suures kuumuses. ”Seal oli nagu tulises ahjus (Taanieli 3). Me panime talle nimeks Sadrak. Nüüd on ta armastatud, ära hellitatud ja naudib eraldi sissepääsu maj-ja. Ta elab koos meiega majas, kus on kena ja jahe.”

* Mona Lackore perel ei ol-nud õnne kassidega. Neid oli olnud tervelt üheksa ja ükski neist polnud elanud kaua. Lootes järgmisele kassile pi-kemat elu, pani naine talle ni-meks Mooses Metuusala. “Ta tõesti elas märkimisvaarselt kauem kui kõik tema eelkäi-jad”, teadis rääkida nende naaber.

* Rennard ja Grace Svanoe, kes olid misjonärid Mehhi-kos, leidsid kord oma mik-robussi roninud paisetega kaetud haige koera. “Mei-le meenus kohe mõistujutt rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest.” Laatsarus, kes ilmus ootamatult nende ellu, sai head ravi, tähendusrikka nime ja ilusa elamise.

* Paulus oli tagakiusatud Jee-susesse uskumise tõttu oma elu ajal. Keiser Nero, vara-kristlaste tagakiusaja, nautis aga võimu ja rikkust täiel rinnal. Tänapäeval on kogu maailm täis nimesid Paul ja Paulus, seevastu Nero nime antakse enamasti vaid koer-tele.

Tallinna Allika Baptistikoguduse weebilehelt.

MITMESUGUST