Jõelähtme vallas elab 1. jaanuari seisuga 6035 elanikku. Aastalõpu kam-paania "Jätame maksud endale" peaauhinna (go-lfi kursus kahele) võitis Germo Garry Heinmets Iru külast.

Lumetöödest nii ja teisiti

Lemmikloomade register on asutatud

Loo noortekesku-ses saab teha oma bändi

Infot lasteaiast Pää-supesa

Volikogu otsused ja vallavalitsuse teated

Sotsiaaltoetuste määrad jäävad samaks ja ka maa-maksumäärad ei muutu.

Sotsiaalelurüümide üürile andmise ja kasutamise kord

5. märtsil 2011 toimuvad Ülgases vastlaliu võistlused

NR. 163JAANUAR 2011

Merike Metstak

8. jaanuaril 2011 Pär-nu Kontserdimajas toimu-nud “Laulukarussell 2010” fi naalvõistlusel tunnistati parimaks solistiks Loo koo-li 5.a klassi õpilane VIOLETA OSULA.

Loo kooli direktor Ants Re-bane tänas suure töö ja ilusa-te hetkede kinkimise eest nii Violetat kui ka tema juhenda-jat muusikaõpetaja Leili Vär-tet koolipere üldkogunemisel.

Ema Deivi ütles, et laulja saab Violetast nagunii, laul-mine on meeldinud talle pea 10 aastat. Ema sõnul on 11-aas-

tane Violeta äärmiselt sihikin-del laps. “Ta teadis juba kol-meaastaselt, et tahab muusi-kuks saada.”

ETV poolt on Violetale auta-suks temast tehtav eraldi lau-lusaade.

Õpetaja Leili Värte (aas-ta õpetaja 2010): “Olen Viole-tat õpetanud esimesest klas-sist peale. Märkasin andekat ja töökat laululast juba laste-aiapäevilt. Imeilus hääl, an-dekus, töökus, hea koostöö-võime ja avatus – niisugune ta on. Olen saanud Violetaga pal-ju esineda, tunnen teinekord, et ta vajaks juba täiesti teistsu-guse taseme õpetust. Õpetaja tajub, kellega tasub tööd teha ja lõpuni välja minna. Kõik see

aeg ja vaev, mis tööle kulub, tuleb tänuga tagasi. Kokku oli alates Jõelähtme valla laulu-lapse võistlusest kuni üleriigi-liseni kuus esinemist. Kesken-dumine, endast maksimumi andmine koostöös ansambli ja võttegrupiga – see oli mees-konnatöö. Kui muidu tunneb Violeta laval end vabalt, siis

lõppkontserdi päev kujunes eriliselt raskeks.”

Õhtuleht kirjutas, et Violeta võit tuli läbi pisarate.

“Kurb olin jah natuke. Olek-sin tahtnud paremini esine-da,” tunnistab Violeta Osu-la, kes pidi lõppkontserdil oo-tamatult esitama oma võist-luslaulu tunduvalt lühenda-tud versiooni. “Vahetult en-ne lõppkontserti avastati, et meie laulu pikkus on üle nel-ja minuti, aga reglemendi ko-haselt tohivad laululapsed esi-neda ainult kuni kolmeminu-tiliste lauludega. Tegime siis koos Urmas Lattikasega laulu kiirelt lühemaks. Vahemäng jäi lõppkontserdil esitamata, osa laulusõnu laulmata. Vio-

leta hakkas seepärast kontser-di eel lausa nutma. Ei suutnud süüagi,” kahetseb Violeta ema Deivi Talve.

Kõik laulud õpib Violeta ise-seisvalt selgeks ja otsustab siis, kas see on “tema laul” või mit-te. Ning ise on ta endale ka kõi-ge karmim kriitik. “Ikka tean ju ise kõige paremini, mis va-lesti läks,” ütleb Violeta. “Mul on nii armas õpetaja, tahak-sin talle suure kalli teha!” on “Laulukarusselli” võitja tänu-lik oma juhendajale.

Peale laulmise meeldib Vio-letale lugeda, klaverit õppi-da, sõpradega mängida ja jalg-rattaga sõita. Omajagu aega nõuab ka kolmeaastane jork-širi terjer Ross ehk Rosin.

Merike Metstak

Meie rahvakalendris tä-histab taliharjapäev talve keskpaika.

Taliharjaööl murtakse tal-ve selgroog pooleks, ütles va-narahvas. Karu keerab külge ning hakkab teist käppa ime-ma. Loomatoitu peab veel pool alles olema ... Aga aeg lii-gub juba kevadesse ja päev on jõulust saati läinud kukesam-mu võrra pikemaks. Taliharja-päeva uskumustes olevat täh-tis koht päikesel. Sarnaselt mitme teise maarahvapühaga on taliharjalgi hea enne siis, kui päike end kas või hetkeks näitab. Kui mees jõuab päike-sepaistel hobuse selga hüpata, tuleb päikseline ja viljakas su-vi. Kui terve päev on pilves, on suvigi jahe ja pilvine.

Taliharja on nimetatud ka meeste pühaks, sest päike toob siis meestele tervist ja sel-get meelt.

Arvata võib, et ka 120 aas-tat tagasi hakkas taliharjapäe-val lumi sulama, kui Jõeläht-me vallavolikogu taliharjal 1891 oma esimest istungit pi-das. Seda suurt juubelit tähis-tatakse nüüd volikogu piduli-ku istungiga 27. jaanuaril Loo kooli saalis. Kui 1891. aastal pi-did koosoleku protokoll ja do-kumendid olema kirja pandud vene keeles ja võisid lisaks ol-la ka eesti keeles, siis nüüd toi-mub istung digitaalselt prog-rammis VOLIS ja on jälgitav üle maailma.

Valla taasloomist meenu-tades kirjutab Taimi Saarma, et 1989. aasta juba vabamatel valimistel oli vallas tervelt 11 valimisringkonda. Saadikud seati üles rahvakoosoleku-tel või kogutud allkirjadega ja kindlasti pidi olema valimis-ringkonnas üles seatud roh-kem inimesi, kui ringkonnas saadikukohti ette oli nähtud. Tänasel päeval on nii mõnda-gi otsust ehk raske mõista, aga taasiseseisvumise-eelses Ees-tis olid arusaamad ja majan-duslik olukord hoopis teised kui praegu.

Vaatasin läbi paljud 1891. aasta jaanuari-veebruari aja-lehed. Kolmes lehes kirju-tatakse, et Jõelähtmest pä-rit voorimees Jaan Jõgi poos end üles, aga muud Jõeläht-me uudist ei leidnud. 6. veeb-ruari Valgus kirjutab, et Har-jumaal Kose kandis ühenda-takse kuus valda uueks Alek-

sandri vallaks. 25. veebruari Olevik kirjutab Tartumaa val-dade ühendamisest. Jõeläht-me vald sündis samuti väike-valdade ühendamise järel. Mi-dagi pole uut siin päikese all – valdade ühinemise teema on tuline tänaseni.

Sirvisin ka enam kui sa-janditaguseid volikogu koos-olekute protokolle veendu-maks, et peamised küsimu-sed on püsinud vallavoliko-gu töös 120 aastat muutuma-tuna: maksud, uute liikme-te kogukonda vastuvõtmine, eelarve, koolide töö korral-damine, kõrtsid, viinamüük, laadad, ettevõtlus, sotsiaal-elu jne. Veel sai lehtedest lu-geda, et 31. jaanuaril 1891 oli suur tuisk, Harjumaal Neha-tus hukkus üks mees tuisus (Valgus, 13. veebruar 1891). Mitmel korral kirjutatakse, et laevad ei pääse Tallinna sada-masse – kuigi laht on jääst va-

ba, segab ajujää ning laevadel tuleb reidil oodata.

Kui aastal 1991 valmistuti krooni taastulekuks, siis täna-seks on kroonid ajalugu. Pisut nukker tunne mitte makseva-hendi, vaid meie oma Krist-jan Raua, Karl Ernst von Bae-ri, Paul Kerese, Jakob Hurda, Anton Hansen Tammsaare, Rudolf Tobiase, Lydia Koidu-la, Carl Robert Jakobsoni pä-rast. Kuid milleks nutta – ega krooniga lähe siis prügikas-ti Koidulad, Hurdad, Tamm-saared. Kroonidel kujutatud Tartu ülikool, Narva jõgi koos Narva ja Jaanilinna linnusega, Tamme-Lauri tamm Urvastes, Vargamäe talu, Estonia teater, Põhja-Eesti paekallas ja suit-supääsuke ei kao kuhugi.

Suures ühtses majandus-ruumis poleks väikese Eesti raha võib-olla suutnudki kes-ta. Ja veel – nüüd on kadunud “suure raha” illusioon ning on

palju lihtsam võrrelda – pen-sionär saab kuni neli korda ja töötegijad samuti mitu korda vähem eurosid kui sama staa-tusega kodanikud vanades Eu-roopa Liidu liikmesriikides.

Aastavahetuse paiku muu-tis lumesadu rahavedajate tal-gutöö enneolematult raskeks. Detsembritormide järel said vastavad ametimehed endale peegli ees ausalt silma vaada-tes tunnistada – nii lumeroh-keks talveks ei ole meil sobi-vat teehooldetehnikat. Lume-lükkamisel läksid käiku ja olid abiks nii teedeehituse kui ka kõikvõimalikud laadimise ja muud masinad. Talihoolde-tööde tegijate kiitmisega ei to-hiks küll kitsi olla.

Tänases Jõelähtme vallas pole probleemidest puudus. Mõlemal pool Narva maan-teed laiuvad paepinnasel kas-vavad loopealsed Piritast kuni Jägalani välja. Paekivi on rah-vuskivi, mis tähendab hoopis enamat kui killustik või be-toonisegu. Kes otsustab, mil-line paik väärib kaitsmist ja säilitamist järeltulevatele põl-vedele? Kaevandamisloa väl-jaandmise üle Ruu külas paik-neva Jägala maardla rajami-seks käib tuline kohtuvaidlus. Loo–Liivamäe piirkonna kae-vandamisloa menetluste osas on toimunud hoopis teistsu-gused arengud. Jah, sajandi eest olid vallal ilmselt teistsu-gused mured, aga tänapäeval oleme ikkagi optimistid – val-la elu areneb ja küll saame ka raskustest ühiselt üle.

Violeta Osula laulis end Eesti rahva südamesse

Koduvallal on sünnipäev

NR. 163JAANUAR 2011

2

Andrus UmbojaLoo alevikuvanem

Samal ajal kui Ruu külas paik-neva Jägala maardla kaevanda-mislubade osas käib tuline koh-tuvaidlus kaevandamisloa välja-andmise osas, on Loo (Lemmin-käinen/Talter) ja Loo II (Seapaju I) kaevandusloa menetluste osas toi-munud hoopis teised arengud.

Taotleme kaitseala moodustamist

Nagu varem juba kirjutatud, esi-tas vallavalitsus 22. juulil 2010. aastal Keskkonnaministeeriumi-le taotluse looduskaitseala moo-dustamiseks uue kogujatee, Loo aleviku ja Liivamäe küla vaheli-sele alale. Samal alal on menet-luses ka eelnimetatud alal Loo ja Loo II maardla kaevandamislu-bade taotlused. Kaitse alla võtmi-se taotluse esitamise aluseks oli Tallinna Ülikooli Matemaatika ja

Loodusteaduste Instituudi assis-tendi hr Tõnu Ploompuu eksper-dihinnang, mis tuvastas, et antud alal kasvab elujõuline II kaitseka-tegooria alune taimeliik aasnelk (Diantus superbus), et uuritud ala on liigi Põhja-Eesti metapopulat-siooni tuumala osa. Liik on Tal-linnast ida pool peaaegu hävinud ning selle kasvukoha hävimine tähendaks tugevalt fragmentee-runud kasvukohtade osatähtsu-se suurenemist ligi pooleni Tallin-nast ida pool asuval liigi levialal. Lisaks aasnelgile kasvab planeeri-tud kaevanduse alal II kaitsekate-gooria liik hanepaju (Salix repens), III kaitsekategooria alune taime-liik kuuskjalg ja III kaitsekategoo-ria alune taimeliik kahkjaspuna-ne sõrmkäpp (Dactylorhiza incar-nata). Täiendavalt esitas vallava-litsus 28. septembril 2010 täiendu-si oma varem esitatud ettepane-kule, kus muu hulgas, tulenevalt looduskaitseseaduse § 8 lõikest

6, palutakse peatada haldusakti-de, mis võivad ettepanekus esita-tud loodusobjektide seisundit mõ-jutada (kaevandamislubade me-netlused Loo ja Loo II kaevandus-alal), menetlused. Keskkonnami-nisteerium edastas antud ettepa-neku 23. augustil 2010 Keskkon-nametile menetlemiseks ning pa-lus vastavalt looduskaitseseadu-se § 8 lõikele 3 korraldada ettepa-nekus nimetatud loodusobjek-ti kaitse alla võtmise põhjendatu-se ja kavandatud piirangute ots-tarbekuse ekspertiisi. Lisaks alga-tas Keskkonnaministeerium Loo ja Loo II maavara kaevandamisloa menetluse peatamise seniks, ku-

ni on võetud vastu otsus kaitseala moodustamise osas.

Mis saab edasi?Keskkonnaameti ülesandeks on

koostöös loodusekspertidega välja selgitada loodusväärtused Liiva-mäe külla ja Loo alevikku kavan-dataval kaitsealal. Loodusväär-tuste, st looduskaitsealuste taime- ja loomaliikide (nt nahkhiirte) alal leidumise, nende leviku ulatuse ja arvukuse väljaselgitamiseks olu-liste inventuuride ja uuringute lä-biviimine on Keskkonnaametil kavandanud järgmisse aktiivses-se taimekasvu- ning loomade si-gimis- ja pesitsusperioodi, st 2011. aasta kevadsuvisesse aega. Sõltu-valt kavandatud inventuuride ja uuringute tulemustest teeb Kesk-konnaamet Keskkonnaministee-riumile ettepaneku riiklikul ta-sandil kaitstava ala moodustami-se või moodustamata jätmise koh-ta.

Eelmise aasta viimane volikogu istung toimus 30.12.2010.

Kuigi aastavahetus oli lähedal, möödus is-tung väga töises õhkkonnas: päevakorras oli 19 punkti, sh viis detailplaneeringut.

Maamaksu teema, mille arutamiseks sai paar kuud tagasi eraldi ümarlaud moodus-tatud, jõudis vahefinišisse ja volikogu otsus-tas jätta maamaksumäärad 2010. aasta ta-semele. Diskussioon kodualuse maa vabas-tamiseks maamaksust jätkub aga järgmisel aastal kindlasti.

Munitsipaalomandis olevate spordiob-jektide haldamiseks otsustati vallavalitsu-se ettepanekul asutada mittetulundusühing Jõelähtme Spordiklubi. Plaani kohaselt võ-tab moodustatav MTÜ üle nii Loo spordi-hoone kui Loo kooli staadioni ja skate-par-gi haldamise. Plaan on kahtlemata väga hea. Jääb vaid loota, et teostus on sama hea ning et meie spordirajatiste haldamine tulevikus veelgi paraneb.

Pikalt avalikkuse huviorbiidis olnud kin-keraamatu küsimus leidis lõpuks lahendu-se: vallavalitsuse ettepanekul otsustas voli-kogu anda vallavalitsusele loa sõlmida raa-matu trükkimiseks uus tellimisleping ning nõuda eelmi-se vallavalitsuse poolt Entsüklo-peediakirjastu-sele makstud ra-ha tagasi.

Esimese lu-gemise läbis valla 2011. aasta eelarve, mil-le planeeritud mahuks on tänase seisuga li-gi 94 miljonit krooni. Seejuures on tulud pla-neeritud küllaltki konservatiivselt – 86,4 mil-jonit – ning finantseerimistehingud ehk lae-natav summa on 7,5 miljonit krooni. Nime-tan need summad kroonides, et oleks liht-sam ja harjumuspärasem, kuid vastuvõeta-vasse eelarvesse tulevad nad juba eurodes.

Möödunud 2010. aastale tagasi vaadates meenub palju positiivset. Volikogu töö sai üle viidud uude digitaalsesse vormi nimega VOLIS, mis on aidanud muuta volikogu ot-suste menetlemise läbipaistvamaks ja jälgi-tavamaks kõigi vallakodanike jaoks.

Nii volikogus kui komisjonides valitses möödunud aastal väga konstruktiivne ja töi-ne õhkkond. Selle eest tahaksin tänada kõi-ki volikogu ja komisjonide liikmeid, vallava-litsuse töötajaid ja vallavanemat. Koostöö toimis nii volikogu ja vallavalitsuse kui ko-misjonide tasandil. Vaatamata rahaliselt vä-ga keerulisele aastale sündisid raskeimad-ki otsused volikogus tihti konsensuslikult, st koalitsioon ei sõitnud opositsioonist üle ega opositsioonisaadikud ei keeranud tüh-jast “tolmu” üles, vaid esitasid oma konst-ruktiivsed ettepanekud, kui seda vajalikuks pidasid. Väga paljudel juhtudel neid ettepa-nekuid otsuse lõppversioonis ka arvestati. Seepärast tahaksin tänada ka kõiki oposit-sioonisaadikuid, sh Kai Rimmelit, kes pikalt asendas Maido Pajot, kuid nüüd uuel aastal volikogust arvatavasti lahkub.

27.01.2011 toimub pidulik volikogu istung, meenutamaks 120 aastat tagasi kogunenud esimest Jõelähtme valla volikogu ja seetõt-tu ei toimu traditsioonilist volikogu esimehe vastuvõttu. Kes aga siiski kokku soovib saa-da, sellel palun minuga aeg kokku leppida telefoni või e-kirja teel.

Ilusat jätkuvat 2011. aastat!

e-post: art@artkuum.eetelefon: 5017127

Skype: art.kuum

VALD

Looduse kaitsest Loo lähialal

Tahaksin tänada ka kõiki oposit-sioonisaadikuid.

Volikogu esimehe veergArt Kuum volikogu esimees

6 palutakse peatada haldusakti

s i

a

s

ö

e

s

t l

d

e

a

e7

m

Jaan TeppRuu küla heakorra selts

Harjumaa on muutunud olu-liseks lakmustestiks kaevandus-ettevõtjate ja elamisväärse elu-keskkonna eest võitlejate huvi-de määratlemisel.

Siin on hulk juba toimivaid kae-vandusi, kuid veelgi suurem hulk planeeritavaid tegevusi. Enim meedia tähelepanu on saanud Na-bala karstiala juhtum, kuid hoo-pis vaiksemalt on liikunud kohtu-vaidlused Ruu ja Loo karjääri ava-mise ümber.

Nii näiteks on Ruu küla kohtu-vaidluste dokumendihulk küündi-mas juba jaankrossiliku suurteose mõõtudeni, kuid paraku näib, et see on alles algus uue meetripik-kuse riiuli täitmiseks keeruliste juuraalaste toimikutega.

Tagasivaade olukorra tekkimisele

Nimelt võttis Ruu küla rahva al-guses sõnatuks ja siis muutis ti-gedaks valitsuse otsus kaevandu-sele loa andmiseks, mida kohali-kud inimesed vallavalitsuse sel-ge eitava hoiaku tõttu kaevandu-se osas isegi karta ei osanud. Pa-raku näitab tekkinud olukord, et ei saa lasta ennast hetkekski lõd-vaks, kui on karta kaevandusmag-naatide huvi maapinna segituhni-miseks ja kohalike inimeste elu-keskkonna hävitamiseks. Valitsu-se otsus loa andmiseks vaidlustati küll kohtus ja Ruu küla seltsi hagi

võeti isegi menetlusse, kuid see ei garanteeri, et vaikselt liikuma lü-katud rong saaks nii lihtsalt peata-tud. Nimelt ei ole valitsuse otsuse vaidlustamine siduvaks Keskkon-naametile, kes jätkab kaevandus-loa menetlemist. Kuigi selts palus kohtult esialgse õiguskaitse klaus-li rakendamist ja loa edasise me-netlemise peatamist, leidis ko-hus, et me võime kohtus vaidlus-tada väljastatava kaeveloa eraldi-seisvas protsessis ja nõuda kahe hagi (valitsuse otsus ja kaeveluba) ühendamist ning taotleda õigus-kaitset sel viisil.

Ehk on halduskohtumenetlu-se seadustiku raames meie jaoks protsessi keerukamaks muutmine isegi hea, sest paneb asjaosalised kõnelema rohkem asjast ja annab vähem võimalust eksitada kohut paljasõnaliste tsitaatidega ehitus-lubjakivi vältimatust vajadusest. Nii nagu OÜ Väo Paas üritab apel-leerida kaevanduse avamisel ava-liku huvi olemasolule ehk Harju-maad kohe ja peatselt kummitava killustiku puudusele, nii on meie ülesanne tõestada, et faktid, mida vaidluses kasutatakse, ei kannata pehmelt öeldes kriitikat ja et nen-de alusel on desorienteeritud olu-

lisi riigiasutusi, kes on kaasatud kaevanduse loamenetlusse. Eri-nevad uuringud on tõestanud, et Harjumaa olemasolevate ja toimi-vate kaevanduste mahtudest jät-kub veel ca 16 aastaks vajamineva ehituslubjakivi tootmiseks.

Kas avalik huvi on vaid ettevõtjate huvi?

Küll hämmastas meid haldus-kohtu esialgse õiguskaitse klausli rakendamisest keeldumise juures see, et ohtralt on kopeeritud tsitaa-te OÜ Väo Paas põhjendustest kae-vandamise avamisest, mis tugine-vad justkui “olemasolevale avali-kule huvile”. Just need põhjendu-sed ja mitte halduskohtumenetlu-se seadustiku tõlgendused sundi-sid meid minema määruskaebu-sega ringkonnakohtusse.

Kohus leidis millegipärast, et “asjas esitatud tõendite kohaselt” ammenduvad Tallinna lähipiir-konna lubjakivi- ja kruusavarud 2015. aastaks, samas välja tooma-ta, millistele konkreetsetele tõen-ditele ta selle järelduse tegemi-sel on tuginenud. Kahjuks unus-tatakse ettevõtjate tsiteerimisel, et OÜ Väo Paas on vaid üks era-õiguslik juriidiline isik, kes tegut-seb äriloogikast lähtuvalt ja isikli-kes ärihuvides ning kes ei pea pal-juks üldsuse desinformeerimist ja faktidega vassimist, et saada kätte enda eksistentsiks vältimatu kae-veluba.

Nimetatud markantne juhtum paneb meid tõsiselt mõtlema selle üle, kas ettevõtluse edumeelsusest

joovastunud valitsus ja selle tuu-les liikuvad riigiasutused on üld-se võimelised aru saama loodusli-ku elukeskkonna väärtusest ja ko-haliku kogukonna rollist valijana. Või on valimiste eel iga ettevõtja-telt saadud toetuskroon olulisem kohalike inimeste häältest? Usun, et kohalike inimeste usk meid õi-ges suunas juhtivasse valitsusse saab taastuda vaid siis, kui valit-sus keskkonnaministri isikus, kel-le haldusalasse on käesolev kohtu-vaidlus liikunud, otsustaks prag-maatliselt, et ta kohalike inimes-te heaolu nimel ja hea valimistu-lemuse tagamiseks võtab kaeve-loa väljastamist lubava otsuse ta-gasi. Juhul kui kogu Jõelähtme ini-meste kogukonda valijana ei pee-ta aga millekski ega soovita süüvi-da vigastesse alusdokumentides-se, mille alusel on eri riigiasutused veendunud avatava kaevanduse vajalikkuses ning eitatakse katast-rofaalset keskkonnamõju olemas-olu, siis andku jumal meile jõudu sellise valitsuse vastu hääletami-sel ja piisavalt mammonat pikka-deks kohtuvaidlusteks. Ja just ni-melt nendes vaidluses pannakse proovile ka kohtute sõltumatus ja valmidus süüvida näiliste pooltõ-dede taga peituvatesse faktidesse.

Ruu küla testib kohtute sõltumatust

Ruu küla heakorra selts, reg 80313351, Ruu küla, Jõelähtme vald, SEB pank a/a: 10220119019011, e-post: Ruukyla@gmail.com

Võtame vastu annetusi juriidilise abi ostmiseks

3NR. 163JAANUAR 2011

Merike Metstak

Toivo Veller on Agrovaru AS tegevjuht. Ettevõte tege-leb tõstukite remondiga ja annab tööd paarikümnele inimesele.

Teede hooldus on üks ko-halikule omavalitsusele seda-võrd tähtsaid valdkondi, et sa-gedasti tõuseb teema isegi va-limislubaduste loetellu.

Räägime Toivoga fosforiidi-karjääri alla jäänud lapsepõl-vekodust, Maardu ja Kallave-re koolidest, tööst, poliitikast, aga kõige rohkem muidugi lu-mest.

“Kui elasime Võerdlas Lepi-kul, siis tuiskas talviti mõni-kord maja räästani hange, sul-ges köögiakna. Tol ajal ei hoid-nud keegi teid asfaldini puhta-na. Maanteed aeti samamoo-di risti lahti. Algkoolis käisin kolm kilomeetrit jalgsi Maar-dus, kogu aeg sai lumehan-gesid pidi turnida. Vana-Nar-va maanteed ei hoitudki üld-se lahti. Vahel käis meil keegi koolis hobusega vastas. Mille-gipärast käisime teises vahe-tuses.

Meie kodu jäi fosforiidikar-jääri alla, see oli 1967. aastal. Olin 22-aastane, kui tuli ära kolida. Paljud on küsinud, kas

oli kurb ja kahju kodu maha jätta. Traagika tuleb ootama-tult, aga karjääri pealetung oli teada aastakümneid ette. Aeg-sasti sai ümberasumiseks et-tevalmistusi tehtud, maja Kal-laveresse ostetud ja suure-makski ehitatud. TPI-s õppi-mise ajal hakkasin ise endale maja ehitama, tolle aja “kolm tuba ja köök” põhimõttel. Siis ei olnud kombeks ehitada ko-losse, mis rohkem Vahemere äärde passivad.”

40 AASTAT ÜHES KOHASKüsimusele, kuidas ta tee-

hoolduse peale sattus, vastab Toivo Veller, et tolleaegne val-lavanem pakkus Iru külas lu-melükkamist, oli kiiresti ke-dagi vaja leida. “Nüüd olen tei-nud seda tööd siin vallas ju-ba 14 hooaega. Juhuslikult nä-gin Soomes ärireisil olles ühes firmas kasutult seisvat trakto-rit, mis sobis lume lükkami-seks. Võtsin masina rendile ja see on tublisti teeninud. Tege-likult olen väljaõppinud auto-insener, aga töö õpetab tegijat – proovid ja teed ja nii see ko-gemus tuleb. Praktika on kõige parem õpetaja. Mõned sõbrad, kes olid teedeehitust õppinud, andsid nõu ka. Ja muidugi töö-mehed on meil alati tublid ol-nud,” meenutab ta.

Nii rohke lumega detsembrit

kui möödunud aastal ei mäle-tata lähemast ega kaugemast minevikust. Hangedes teede-tänavate lahtiajamisega oli kiire, sest mõne päeva pärast pudenes taevalaotusest alla juba järgmine laar lund. Esi-mese hooga tuli teed vähemalt ühe sõidurea laiuselt lahti lü-kata ning edasi sai tegeleda ju-ba sõiduruumi laiendamise-ga. Kui Monika lumi oli kerge ja kohev, siis järgmise tormiga tulnu tunduvalt raskem.

“Vald on teedevõrguga väga hästi kaetud, Ülgasesse, Reba-lasse ja Mannivasse saab kol-me teed mööda. Suure tuisu ajal hoidsime näiteks Rebala küla kolmest väljapääsust üh-te teed lahti. Tormi ajal pole mõtet lund lükata, see kogu-neb vallide vahele. Kõrgeim lumekiht vallide vahel oli ini-mesekõrgune, põllul aga vaid mõnekümne sentimeetri pak-sune. Kolhooside ajal lükati la-gedatele põldudele uued tee-kohad sisse, ega sõit seisma jäänud, aga praegu on liiklus-voog selle võtte jaoks liiga ti-he. Teinekord on meelde tule-tatud vana täiesti uus, näiteks arhailised libliksahad osutu-sid tänavu väga tõhusateks riistadeks, iseäranis külava-heteedel,” räägib Veller.

Pärast autotranspordi eriala lõpetamist sattus Veller tolle-

aegse Eesti põllumajandus-tehnika struktuuri allettevõt-tesse. 40 aasta jooksul on tul-nud tegeleda logistika, laoma-janduse, raudteetranspordi, kaubanduse ja paljude muude vajalike asjadega. “Tõepoolest, siin hoovi peal saab nüüdseks tööl käidud 40 aastat. See on ilmselt mugavus ja lihtne on tööd teha, ei tee enam vigu,” muheleb ta kavalalt.

LUMI, LUMIIga mees on kuulus omal

maal. On õnnelik juhus, kui lumelükkaja elab ise külas, kus tema töömaa asub. Mõ-nedes paikades lükatakse teid lahti alles siis, kui appi kut-sutakse. Suur mure ja vaev on kitsaste teedega. 70-nda-tel planeeritud, nüüd püsielu-kohaks muutunud paikades ei mahu masin liikuma, trakto-rite peeglid jäävad sinna. Sü-gisel peaksid inimesed teedele ulatuvad oksad maha võtma, sest põõsaste ja puude oksad kuuluvad krundi, kus puu kas-vab, omanikule. Tee äärtesse paigutatud kivid samuti.

Pikaajalise töökogemuse ja praktikaga traktorimees-tel seisvad ilmselt kõik kivid-kännud ja muud masina vaen-lased selgelt meeles. Ootama-tuid ja uusi takistusi tuli ette Monikaks kutsutud tormi jälgi

koristades. Kummalisi lugu-sid juhtus: üks inimene helis-tas, et on lumes kinni, oli tul-nud Tallinnast siia tuisku vaa-tama, ühel ööl helistas inime-ne 21 korda, aga abi ta ei saa-nudki.

Jõelähtme külas lund lüka-tes avastas töömees ühtäkki lumes tumeda laigu. Lähemal kaevumisel selgus, et lume all oli Volkswagen, tuisku kinni jäänud ja sinna jäetud.

Scarleti ajal soovitati rah-val koju jääda, aga ikka helis-tas üks lumme kinnijäänud proua – inimene vist ei kuula-nud raadiot –, tal oli vaja olnud bensiinijaama paki suitsu jä-rele sõita. Kui ikka öeldakse, et on tuisk ja autoga sõita ei tohi, siis põhjuseta ei ole mõtet sõi-ta. Pühade õhtul olid inime-sed väikeste lastega kinni kõr-valteedel, millel paluti mitte sõita. Inimesi on erisuguseid – kui ühed teadvustasid elamut ehitades või ostes, et lage vä-li ja põhjatuuled toovad talve võlud ja valud igapäevaselt ko-ju kätte, siis teistele oli nii lu-mine talv suureks üllatuseks.

LINNAVOLIKOGU ESIMEESAjakirjandus läheb teine-

kord tühjast asjast ähmi täis. Tuli detsembrituisu järel konf-likti otsima ja küsima, kas Jõe-lähtme–Kemba tee, kus inime-

sed öö läbi autos istusid, on ik-ka Agrovaru hooldamisel. Ma-sinad ja mehed olid seal aga juba väljakaevamistel, sest Va-na-Narva maantee on riigitee ja maanteeameti hooldusel. Valla lepingupartnerid tegid tööd ka riigiteedel.

“Volikogu esimehena olin enda meelest väga autoritaar-ne, suhtusin volikogu juhti-misse nagu ettevõtte juhtimis-segi. Staatus ajab teinekord inimese hulluks, aga mind po-liitika ei paelunud. Mind tõm-mati valimiskeerisesse kaa-sa, taheti poliitikut teha ja nii olingi tervelt kaks aas-tat Maardu linnavolikogu esi-mees. Olen eluaeg juht olnud, mõistan teha valikuid ja õigeid inimesi ära tunda, aga kam-batöös osaleda ei oska. Küllap seepärast minust poliitikut ei saanudki. Siis oli valimislii-tude aeg, aga sedalaadi liitu-de saatus on teada – pannakse valimisteks punt kokku, pike-mat pidamist sellistel kooslus-tel ei ole. Järgmisteks valimis-teks on jälle mingi teine liit.

Mind huvitab rohkem eso-teeriline maailm. Õppimine, mõtlemine ja analüüsimine on inimesele kasuks, kuigi – mida rohkem tead, seda keerulise-maks elu muutub. Tagasivaa-tamine on enda arendamiseks vajalik.”

Vastab valla kommunaalnõunik Indrek Mäeküngas

Lumetõrje avalikus kasu-tuses olevatel teedel on ko-hustuslik, erateedel aitame vaid eriolukordade puhul.

9.-12. detsembri 2010 lume-tormi Monika ajal olid totaal-selt kinni tuisanud mitmed Maanteeameti hallatavad rii-gimaanteed, näiteks Jõeläht-me-Kemba tee, kus autodes olnud inimesed pidid ka ööbi-

ma, samuti Maardu-Raasiku tee, Kostivere-Jõelähtme, La-gedi-Kostivere tee ning Neha-tu-Loo-Lagedi tee.

Tohutute lumemassiivide ümberpaigutamine on jätku-nud mitmeid päevi pärast tor-mi, kuna tormi ajal ei olnud aega lund teedelt kaugemale teisaldada. Arvestades eelole-vat pikka talveperioodi ning sadusid oli vaja teha töid lisan-duva lumemassiivi ärapaigu-tamiseks teede äärtesse.

Jõelähtme valla 2010. a eel-

arvest kulus talihooldetöö-deks 134 215 € (2,1 miljonit krooni), sellest jaanuarist ap-rillini 106 094 € (1,66 miljonit krooni).

2011. a eelarve projektis on kavandatud teede hooldusku-ludeks (s.o talvine ja suvine hooldus kokku) 210 910 € (3,3 miljonit krooni).

2010. a detsembris eraldas riik 5343 € (83 600 krooni), mis oli riigi sihtotstarbeline toetus seoses Monika tekitatud kah-

jude likvideerimisega ajava-hemikul 09.-12.12.2010.

Valla 2010. a eelarve maht oli 6,014 miljonit eurot (94,1 mil-jonit krooni).

Vallal eraldi arvestust lume

teisaldamise või väljaveo koh-ta ei ole.

Suurte teede talihooldeku-lude tõttu jäi väga tagasihoid-likuks tolmuvabade teekate-te ehitus ja teede suvine hool-dus. Raha lumetõrjeks eraldati lisaks valla reservfondist.

Täiendavalt on vald 17.12.2010 taotlenud Rahan-dusministeeriumilt ja Majan-dus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumilt tormi Monika tekitatud kahjude likvideeri-

miseks 20 817 € (325 716 kroo-ni).

Iga riigi poolt kohaliku oma-valitsuse eelarvele lumetõr-jeks täiendavalt eraldatud eu-ro on oodatud ja tõhusaks abiks.

Oleme rahul, kui riik tuleb appi ja loodame oma toetus-taotlusele positiivset vastust. Tehnika ja lepingupartneri-te poolest saame vaatamata suurtele kuludele teede tali-hooldetöödega hakkama.

PERSOON

Juurtega siitsamast

Kui palju maksab lumetõrje?

Paul Peetrimägi

Mälestuskivi kadunud Võerdla

külale prügila tee ääres.

4 NR. 163JAANUAR 2011NOORED

Lauri Alver

Loo noortekeskus on koht, mis toetab noorte omaalgatuslikku tegevust.

Suurem osa Loo noortekes-kuse külastajatest ei tegele iga päev huviharidusega, seega tuleb noorsootöötajal leida al-ternatiivseid tegevusi ka nei-le. On hea, kui noored teavad, mida nad just noortekeskuses kõige meelsamini teha tahak-sid. Soovitud tegevused ei osu-tu alati aga tehnilistel või ma-janduslikel põhjustel võimali-kuks.

Lõppenud aasta sügisel avaldas seltskond noori kind-lat soovi bändi teha. Noorte-keskuse juht leidis bändile ju-hendaja meie vallast. Jõeläht-mel elav Freddy Toomingas oli nõus bändi juhtima ja noorte-ga muusikat tegema. Noorte ja

juhendajaga koostöös leidsime noortekeskusest ajutise ruumi ja valmistasime selle proovi-de tegemiseks ka ette. See on väike tuba, mille ukse katsi-me heli summutamiseks poro-looniga. Aitäh Kostivere mõi-sale, kes meile aknakatteks ja kaja vähendamiseks lava ees-riiet laenab.

Lool on küll olemas muusi-kakool ja kultuurikeskus, kuid noortekeskus osutus parimaks paigaks just mitteformaalse õhkkonna ja keskkonna tõttu. Noored, kes enam koolis ei käi, tunnevad ennast noortekes-kuses vabamalt. Ruumi esi-mesed testimised tegime lõp-penud aasta novembri algu-ses, see sobis proovide tegemi-seks ja aasta lõpuks saime juba päris oma trummid ja kitarri-võimud. Praegu käib aktiiv-selt proovi tegemas ühe bän-di jagu noori, kuid huvilisi, kes

aeg-ajalt pille proovivad, on rohkem.

Bändi esimesed esinemised on planeeritud kevadeks. Ku-na praegune ruum on ajutine ja üritame võimalikult vähe lä-hedalolevaid asutusi pillimän-guga segada (näiteks on proo-vitegemine keelatud poliklii-niku lahtiolekuaegadel), siis tulevikus on plaanis bändite-gevuseks renoveerida tühjalt seisev pumbajaam. See oleks edaspidi alternatiivseks üri-tuste läbiviimise kohaks kooli ja kultuurikeskuse saalide kõr-val.

Loo noortekeskuse bändi-ruumi on oodatud kõik muu-sikahuvilised, olenemata tase-mest ja muusikastiili eelistus-test. Tulla võib nii üksinda kui kogu bändiga. Huvi korral võta ühendust noortekeskuse noor-sootöötajaga, arutame võima-lused proovi tegemiseks läbi.

Maiki PoksLoo lasteaia Pääsupesa õpetaja

Vanad ja uued kombedNovembri kulminatsiooniks

oli kadripäev, mis möödus uues kuues varasematega võr-reldes. Päikeselaste rühm oli teinud saalist talumaja, kus ise oldi talurahvaks. Kadrihom-mikul ootaski rahvariietes ta-lupere kadrisante. Iga rühm

oli maskeerunud kadripereks ning nõnda tuldi talu ukse ta-ha kadrilaule laulma, et ikka talusse sisse pääseda. Pere-rahvas võttis rõõmuga vastu kõik kadrisandid. Kokku tuli seitse vahvat roosapõsist kad-riperet, kust ei puudunud kad-riema ega kadritittki. Ühiselt meenutati kadripäeva kom-beid, jagati hambaraha, katsu-ti jõudu, mängiti ja tantsiti.

Pärast kadrihommikut toi-mus 5–7-aastastele laste-le krooniturg. Selle jaoks tõid koolieelikute rühma lapsed kodust kaasa mänguasju ja raamatuid, enda joonistatud kaarte ja omaküpsetatud pi-parkooke. Ühiselt sättisime need kõik lettidele ja äri võiski alata. Nagu laada nimi – kroo-niturg – juba ütleb, olid hinnad kümnest sendist ühe kroonini. Toreda ja praktilise elamuse said sellest kauplemisest kõik, nii müüjad kui ostjad.

Kadripäeva krooniks oli õh-tune heategevuslik kadri-laat, kus jagus laadamelu kel-la neljast seitsmeni. Laadal olid esindatud kõik seitse rüh-ma oma müügilettidega, mille täitsid hea ja paremaga tublid lapsevanemad. Iga rühma ot-sustada jäi müügist saadud tu-lu kasutamine. Oma käsitöö-ga kauplesid ka suured pääsu-pesalased. Lisaks müügiletti-dele olid avatud kadrikohvik ja töötuba, kus laadalistel oli võimalus viltida, voolida ning meisterdada kaarte. Nagu iga-le laadale omane, hoidis põ-nevust üleval õnneloos, mil-le peaauhinnaks oli käsitööna

valminud vahva osavusmäng. Saadud tulu personali käsitöö müügist, töötoast, kohvikust ja õnneloosist läheb muinasju-tutoa sisustamiseks. Kogu las-teaiapere on väga tänulik lap-sevanematele ja kohalikele et-tevõtetele, kes toetasid raha-kogumist muinasjututoa tar-beks. Suur tänu meie sponso-ritele Apteek 1, Loo lillekaup-lusele ja Loo postkontorile.

AdvendiaegDetsember algas sportli-

kult kõigi Jõelähtme valla las-teaedade koolieelikutele, sest 2. detsembril korraldas Pää-supesa liikumisõpetaja Kaire Paavel neile Loo spordihoones ühise spordipeo. Mõõtu tuli võtma 32 last. Päevale andsid avapaugu erinevad teatevõist-lused, millele järgnes saaliho-ki nelja võistkonna vahel. Ühe-aegselt toimus saali mõlemal poolel mäng, milles lõid kaasa kõik lapsed. Saaliürituste lõp-pedes toimus autasustamine diplomite ja meenega, iga osa-leja sai ennast kosutada väike-se mahlajoogi ja šokolaadiga.

Spordipidu jätkus ujulas ve-siaeroobika ja veemängude-

ga. Lõunaks olid kõik väike-sed sportijad taas kuivad. Kõ-hud snäkki täis, asutigi kodu-teele. Osavõtjad olid küll väsi-nud, aga õnnelikud ja rahul to-reda hommikupoolikuga.

Alates jõulukuust ei puudu-nud meil ka igaesmaspäeva-sed vahvad advendihommi-kud, mille valmistasid väikese näidendiga ette erinevad rüh-mad. Meeleolukas oli pipar-koogihommik, kus saime osa Piparkoogi kuningriigi ja ku-ninganna tegemistest, kes ja-gas kõigile rühmadele ka pi-parkoogitainast, et lapsed saaksid rühmades ise pipar-kooke teha. Köögis küpseta-ti need ära ning hiljem oli mõ-nus piparkooke magustoiduks krõbistada.

Toomapäev RebalasToomapäeva kommetest

said osa Lepatriinu, Päikese-laste ja Sipsiku rühmade lap-sed, kui külastasime Rebala keskus-muuseumi. Suur tänu MTÜ-le Rebalased ja SA-le Re-bala Fond äärmiselt toreda ja hariva päeva eest!

Jõulukuu finaaliks oli ühi-ne tujuküllane jõulutrall koos

lõbusa jänesepreili ning laste-ga trallima tulnud jõuluvana ja tema seitsme tubli päkapi-kuga.

Lugemisaasta 2010 lõppe-mise puhul toimus laste en-da tehtud raamatute rändnäi-tus. Pääsupesast liikus näitus edasi Neeme Mudilasse, kust omakorda rändas Kostivere lasteaeda. Kõigil huvilistel on võimalus sellest osa saada ku-ni jaanuari lõpuni Loo kultuu-rikeskuse B-korpuses.

Jõelähtme kihelkonnas hakati kooliharidust andma 17. sajandil.

1687. aastal asutati Jõeläht-messe kool, kus esimese õpe-tajana töötas Forseliuse õpila-ne Marten. 1923. aastal ehitati Jõelähtmesse koolimaja, prae-gune rahvamaja. 1950. aas-tal töötas Jõelähtme kool pas-toraadis ja leerimajas, 1961. aastal muutus kool Jõelähtme

8-klassiliseks kooliks. 1984. aastal kolis Jõelähtme kool Kostiverre ja sai nimeks Kos-tivere 8-klassiline kool. 1988. aastal nimetati kool ümber Kostivere 9-klassiliseks koo-liks ning 1991. aastast kannab kool nime Kostivere Põhikool.

Kostivere kool tähistab jõu-lusid alati ühise kirikuskäigu-ga, kuid tänavu toimus esma-kordselt koolipere ühine jõu-lulõuna.

Veebruaris 2011 kuulutab Jõelähtme Vallavalitsus taas välja riigihanke Loo lasteaia juurdeehituse lõpuleviimiseks.

Selle tulemusena oleks võima-lik Loo lasteaias avada täienda-valt neli uut rühma. Kogu ehitu-se valmimise ning uute rühma-de avamise aeg sõltub riigihanke tulemustest.

2010. aasta sügisel läbiviidud riigihanke tulemused oli valla-

valitsus sunnitud tagasi lükka-ma, kuna pakutud ehitusmaksu-mused ületasid pea kolme miljo-ni krooniga kavandatud ehitus-hinda. Nüüdseks on ehituspro-jekti täiendavalt täpsustatud ja muudetud, eelkõige ehituskulu-de korrigeerimise eesmärgil. Li-saks on volikogu vallavalitsu-se taotlusel suurendanud ehitu-se valmimiseks eraldatud eelar-vevahendeid 6,5 miljoni krooni-ni (420 000 eurot).

Loo noortekeskusesse loodi võimalused bändiproovide tegemiseks

Pääsupesa lood

Kostivere koolipere jõululõunaLoo lasteaed Pääsupesa laieneb

Loo Keskkool – 126,09 eurot (1973 krooni)Kostivere Põhikool – 192,43 eurot (3011 krooni)Neeme Algkool – 139,71 eurot (2186 krooni)

Loo Lasteaed Pääsupesa – 171,53 eurot (2684 krooni)Kostivere Lasteaed – 172,30 eurot (2693 krooni)Lasteaed Neeme Mudila – 304,79 eurot (4769 krooni)

Jõelähtme Muusika- ja Kunsti-kool – 70,94 eurot (1110 krooni)

Jõelähtme valla haridus-asutuste õpilaskoha mak-sumus 2011. eelarveaastalühe õpilase kohta kuus

5NR. 163JAANUAR 2011 KÜLAKÄRAJA

Merike Metstak

Peauhinna võitis Germo Garry Heinmets Iru külast

22. novembrist kuni 31 det-sembrini 2010 tuli meie valda juurde 73 uut elanikku.

Jõelähtme Vallavalitsus loo-sis eelmise aasta lõpus end Jõelähtme valla elanikuks re-gistreerunute vahel välja gol-fikursuse kahele maksumuse-ga 3000 krooni. Iga valla ela-nikuks registreerunu sai vali-da kolme kingituse vahel – val-la logoga T-särk, vihmavari või kümne korra pääse Loo spor-dihoone ujulasse.

Loosi tahtel võitis golfi-

kursuse kahele Germo Garry Heinmets Iru külast.

Germo Garry on sündi-nud 29. juulil 2010 aastal Sak-samaal, kus tema ema Gerje Heinmets oli parajasti külas-käigul oma õe juures. “Loosi-võit tuli suure üllatusena ja loo-mulikult on meil selle üle väga hea meel. Suur tänu Jõelähtme vallale ja edu edasiseks,” ütles perekond Heinmets.

Tänavu aasta alguses elas Harjumaal 526 505 inimest, Jõelähtme vallas 6035 inimest. 2009. aastal vahetas Eestis si-serändes elukohta veidi üle 37 000 inimese. Kõige rohkem ko-sus teiste maakondade arvelt Harjumaa rahvaarv, selgub

statistikaameti kokkuvõttest. Harjumaa oli aastal 2009 ainu-ke maakond, mille rändesal-do kõigi teiste maakondade-ga võrreldes oli positiivne, kas-vatades rahvastikku 3048 ini-mese võrra. Teiste maakonda-devaheliste rännete saldo oli negatiivne, st need maakon-nad kaotasid rahvastikku. Kõi-ge rohkem liikus inimesi Har-jumaale Ida-Virumaalt – 1192 inimest. Vastupidi rändas vaid 473 inimest. See tegi neist ka-hest suurima omavahelise lii-kumisega maakonnad. Jõe-lähtme valda tuldi kõige enam Tallinnast ja lahkujad läksid samuti pealinna. Noorte pere-de kolimine ääremaadele toob

kaasa piirkonna kiire arengu. Kohalike omavalitsuste võime-kuse esikümnes aastatel 2005–2008 on vallad ja linnad, kuhu sisseränne on suur. Võimeku-se indeksi poolest on Jõeläht-me vald olnud viimastel aasta-tel riigis üks tugevamaid.

Kokku vahetas 2009. aas-tal siserändes elukohta vei-di üle 37 000 inimese. Sooline vahe pole suur ning on jõud-nud 2009. aastal seisu, kus me-hi oli 48 protsenti ja naisi 52 protsenti. Suurimad elukoha-vahetajad olid 25–29-aasta-sed (5671). Seega vahetavad elukohta omavalitsuste vahel enamasti noored, kel on juba väike laps.

Arno KannikeIru külavanem

Tallinn mõjutab Iru küla enamasti vaid rändrahvana tuntud lasnamäelaste ring-sõitude ja pikniku pidamise soovidega meie külaplatsil ning selle läheduses Pirita jõe kaldal, kuid Maardu linn on tunduvalt ohtlikum küla vahetus läheduses laieneva-te ja arendatavate tööstus-ehitistega.

Sellega seoses on meie suu-remad mured järgnevad.

• Iru SEJ poolt rajatava sor-teerimata 220 000 t aastakogu-sega olmejäätmete põletuste-hase rajamine, mis vaatama-ta külarahva vastuseisule ja ka kohtuprotsessile ikkagi teoks saab. Meie küla probleem on eeskätt selles, et tehase võim-sus on liialt suur ja siia tahe-takse kokku vedada praktili-selt kogu Mandri-Eesti olme-jäätmed. EE poolt eiratakse täielikult teadlaste hoiatavaid seisukohti eeskätt õhku paisa-tavate kahjulike ainete hulga ja leviala osas, samuti jäätmete ja tuha äraveol tekkivate täien-davate õhu saastamise allikate kontsentreerumise osas lähe-

duses asuvale Iru elamurajoo-nile. Oleme teinud ettepane-kuid nii planeeritava võimsuse optimaalse suuruse osas kui ka keskkonna koosmõju uu-ringute läbiviimise osas, kuid midagi ei ole muutunud.

• Mõningaid probleeme soo-vib tekitada ka Nurmevälja arendaja, kes taotleb Ämma teest vasakule jääva elamumaa muutmist detailplaneeringu-ga äri- ja tootmismaaks. Hea, et vallavolikogu keskkonna ja planeerimise komisjon asus õigele seisukohale ning nõudis Iru küla kooskõlastust arenda-jaga. Küla eestseisuse ja ka pal-jude probleemist teadlike ela-nike seisukoht on mitte koos-kõlastada detailplaneeringu muudatust arendaja poolt teh-tud ettepaneku kohaselt. Aru-tame neid küsimusi 16. veeb-ruaril 2011 Iru küla üldkoos-olekul.

• Probleemiks on jäänud Maardu linna poolt Eesti Ener-gia AS kasutusse antud ter-ritooriumil asuvate AS Vo-pak E.O.S. kuuluvate mahutite täitmisel ja tühjendamisel aeg-ajalt tekkiv võigas hais. Oleme teinud kirjalikke taotlusi ja ka suusõnalisi keskkonnains-pektsiooni poole pöördumisi.

• Lahendamata on Iru kü-la sadevete ärajuhtimise prob-leem, mis ka tänavuse lume-

rohke talve tõttu on kevadel jälle väga kriitiline. Lootus on, et kergliiklustee rajamisega saame ka osalise lahenduse.

• Mainimata ei saa jätta ka ühistranspordi halba korral-dust, eriti nädalavahetusel.

Heites pilgu möödunud aas-ta positiivsele poolele, on hea teatada, et Iru külarahvas kin-nitas 15. aprilli üldkoosolekul “Iru küla arengukava 2010–2015”. Irusse hakati rajama ühiskanalisatsiooni ja reno-veerima veevarustussüsteemi. Üksikute eranditega on need tööd külarahva poolt leidnud toetust ning kulgevad ka lume-rohke talve tingimustes üks-teist mõistvas õhkkonnas.

Katastrisse jõudis Jõelähtme valla munitsipaalmaana ca 2,22 ha suurune maatükk, mis asub Ämma tee, Klaokse täna-va, Pirita jõe ja Sauna tee vahel ning külgneb Iru külaplatsiga. See loob suurepärase võima-luse kokkuleppel vallaga asu-da rajama dendroparki, lastele jalgratta- ja kõnniteid, sh Piri-ta jõeni, kus saame veeta vaba aega ja ka veematkasid.

Leader-programmi raa-mes (põhilised vahendid tu-levad Euroopa Liidust) kiide-ti nii Põhja-Harju Koostööko-gu kui ka PRIA poolt heaks ole-masoleva külaplatsi renovee-rimise projektitoetuse taotlus

ning projekteerimiseks eral-dati 76 680 krooni (u 4901 eu-rot), millele lisandub MTÜ Iru Ämma Klubi kui taotleja 10% omafinantseering sum-mas 8250 krooni (u 527,3 eu-rot). See teeb projekteerimi-se maksumuseks 85 200 kroo-ni (u 5273 eurot). Projekteeri-jad on töödega alustanud ning järgmise etapina peame esi-tama projektitoetuse taotlu-se Põhja-Harju Koostöökogule selle projekti realiseerimiseks. Kodulehel www.leaderph.eu näeme, et III voor avatak-se juba 28. veebruaril 2011. a, seega on aeg taotlus ette val-mistada. Oleks väga tervitatav, kui keegi Iru küla ettevõtjatest koostaks projektitoetuse taot-luse multifunktsionaalse trak-tori ostuks küla teede ja plat-side hooldamiseks. Arvesta-ma peab, et Leader-programm toetab ettevõtjat kuni 60% ula-tuses kogumaksumusest, see-ga lisab ettevõtja omalt poolt 40%. Äriplaan seisneb selles, et ettevõtjal on võimalik sõlmi-da hooldustööde leping valla-ga või valla poolt hooldustöö-de konkursi võitnud ettevõt-tega ning teha hooldustöid ka külarahva või naaberasumite kinnistutel.

Vallavalitsus on saavutanud kokkuleppe nii Tallinna lin-na kui ka Viimsi vallaga ning

kergliiklustee (rahastamine EL fondist) projekt kiideti kü-la eestseisuse poolt 22.12.2010 toimunud koosolekul heaks. Selle rajamisega alustatakse loodetavasti aastal 2014. Pro-jekti kohaselt kulgeb tee Iru tehnopargi poolt väljaehita-tud tee jätkuna Ämma tee Pi-rita jõe poolsel teepeenral, siis pöörab Iru teele, kulge-des paarisnumbritega kin-nistute pool ja jätkub Linnu-se teega kuni Tallinna linna ja Viimsi valla kergliiklusteede-ni, mis on juba rajatud Narva maantee, Vana-Narva maan-tee ja Pärnamäe tee ristmiku-ni. Linnuse tee suletakse au-totranspordile ning tupikteed autode liiklemiseks saavad kasutada ainult Linnuse tee 1 ja 3 elanikud.

Tänu vallavalitsuse ja OÜ Loo Hooldus juhtidele ning sahameeste tublile tööle ole-me lume hiigelkogustega hak-kama saanud. Mureks on, et kinnistute omanikud loobi-vad lund teedele, mis teeb ko-hati võimatuks ka koristus-tehnika töötamise. Olgem siis mõistvamad ka nn “oma lu-me” koristamisel.

Hea on tõdeda, et varasem elektriliinide väljavahetami-ne ja kokkuhoiurežiim on ai-danud, (küll vähendatud ma-hus) hoida töös Iru küla täna-

vavalgustuse ja ka pirnide põ-lemise meie kodudes.

Tänu Iru küla eestseisuse-le ja heale koostööle MTÜ Iru Ämma Klubiga on muu-tumas heaks tavaks korral-dada ühine võidupüha ja jaa-nipäeva tähistamine. Eelmi-sel aastal algatasime ka vast-lapäeva tähistamise kelgu- ja suusavõistlustega eeskätt las-tele. Isegi 17-kraadine paka-ne ei heidutanud meid ning maitsev hernesupp vaid lisas rõõmu. Naistepäeval toime-tas väikebuss klubi kulul kul-tuurilembelised eakad Loo-le kontserdile ja koju tagasi. Pidevalt uuendatakse teateid kahel tahvlil, kuigi ühe neist kurikaelad suuresti ära rikku-sid.

Head irukad, aeg oleks ak-tiivsemalt kaasa lüüa meie Iru Ämma Klubi tegevusele ning miks mitte ka liituda, sest ka see suhteliselt väike igaühelt laekuv liikmemaks on iga-ti toeks meie ürituste läbivii-misel ning eeskätt omafinant-seeringuga kindlustamisel Leader-meetme jt projektide elluviimisel. Pöördun eraldi Iru tehnopargi ettevõtete poo-le, ootame teilt hea tahte aval-dusena toetust teile jõukohase summaga. Head jätkuvat aas-tat ja tublit kaasalöömist Iru küla tegemistele!

Jõelähtme valla rahvastik kasvab

Iru küla mured ja rõõmud

Germo Garry Heinmetsa esimesed jõulud.

6 NR. 163JAANUAR 2011

Taimi SaarmaSiis vallavanem ja volikogu esimees

Selleks et eluga eda-si minna, tuleb meil kõigil aeg-ajalt tagasi vaadata ja meenutada möödunut.

Tänase Jõelähtme valla eel-käijaks võib lugeda 1891. aas-tal tekkinud valda, kus oli kuus väikest mõisavalda. Jõeläht-me, Jägala, Kostivere, Hülga-se, Kodaso ja Rummu ühinesid üheks Jõelähtme vallaks ja esi-mene vallavolikogu istung toi-mus 19. jaanuaril 1891. a. Vä-ga hea ülevaate annab Julius Põldmäe käsikiri Jõelähtme ki-helkonnast ja samanimelisest vallast ehk Jõelähtme ajaloost (I, II ja III osa), mis on koosta-tud 1994. aastal ja on köide-tud kujul vallamajas olemas. (Võib-olla oleks mõttekas see välja anda korraliku raamatu-na, et kõik vallaelanikud saak-sid sellega tutvuda.) Minu en-da kokkupuuted külanõukogu-ga algasid tegelikult juba 1973. aastal, kuid lähemalt 1985. aas-ta märtsis, kui võtsin vastu kü-lanõukogu esimehe ametiko-ha. Ametlikult jah tollane Töö-rahva Saadikute Nõukogu va-lis, kuid enne seda pidid ju mi-nu kandidatuuri heaks kiitma nii rajooni täitevkomitee kui ka parteikomitee, samuti pi-di sellega nõus olema kohaliku majandi juhtkond, tollel hetkel Tallinna Näidislinnuvabrik.

1980-ndate suured muutu-sed: 1987. aasta kevadel algas fosforiidisõda, millega rah-vas protesteeris uute kaevan-duste rajamise vastu Virumaa-le; asutati ENSV Loomingulis-

te Liitude Kultuurinõukogu; 23 augustil (pakti aastapäeval) korraldas Molotovi-Ribbentro-pi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp Hirvepargis meeleaval-duse; 26. septembril ilmus aja-lehes Edasi ettepanek viia Ees-ti üle täielikule territoriaalse-le isemajandamisele (IME); 12. detsembril asutati Eesti Muin-suskaitse Selts. 1988. a kevadel sai alguse Rahvarinde liikumi-ne, mis lõppes asutamiskong-ressiga sama aasta oktoobris, olid nn öölaulupeod e “lau-lev revolutsioon”; 23. augus-til toimus Balti kett. Koos nen-de muudatustega algasid ka konkreetsed ettevalmistused kohaliku omavalitsuse taas-loomiseks.

10. novembril 1989. aas-tal võttis Ülemnõukogu vastu “Kohalike omavalitsuste aluste seaduse”. See oli esimene sea-dus, mis oli koostatud IME põ-himõtteid arvestades. Samal päeval langes ka Berliini müür.

ESIMESED VABAD VALIMISED

10. detsembril 1989. aastal toimusid esimesed vabad va-limised kohalikesse võimuor-ganitesse. Jõelähtme vallas (tol ajal veel külanõukogu) oli üks-teist valimisringkonda: Iru, Loo alevik, Maardu–Saha, Kos-tivere alevik, Parasmäe–Vand-jala–Jõelähtme, Koogi–Jäga-la-Joa–Ruu, Aru-Aru–Haljava, Kaberneeme–Haapse, Neeme–Ihasalu, Manniva–Ülgase–Re-bala, Kallavere–Uusküla. Saa-dikud seati üles rahvakoosole-kutel või kogutud allkirjade-ga ja kindlasti pidi olema va-limisringkonnas üles seatud rohkem inimesi, kui oli ring-konnas ette nähtud saadiku-

kohti. Valituks osutusid Aldu Tigane, Juta Karja, Helgi Org, Peeter Allikvere, Valeri Tam-meleht, Tiit Truumaa, Ago Pär-tel, Elve Toome, Taimi Saarma, Jüri Läns, Eve Luik, Kalju Aas, Peedu Toom, Allan Rämmeld, Paavo Pent. Esimesel istungil valiti täitevkomitee esimeheks siinkirjutaja, kes sellel ajal pi-di täitma ka rahvasaadikute nõukogu esimehe ülesandeid. Koos omavalitsusliku staatuse kinnitamisega sai esimehest vallavanem ja ühtlasi ka voli-kogu esimees.

Peab ütlema, et see oli vä-ga raske, aga ühtlasi ka huvi-tav aeg. Puudus seadusand-lus, valla põhimäärus ja prak-tika, kõike tuli õppida ja otsi-da lahendusi, mis võiksid toi-mida. Tänases olukorras on nii mõndagi otsust raske mõista, aga siis olid meie arusaamad ja majanduslik olukord hoopis teised kui praegu.

VABADUSSAMBA TAASTAMINE

Kuigi ka meil oli mitmeid lii-kumisi nii muinsuskaitse, rah-varinde kui kodanike komitee-de näol, ei olnud meil tollal sel-liseid vastasseise kui tänases kohalikus poliitikas. Eesti Ko-mitee poolt algatatud kodani-ke registreerimine ja sinise re-gistreerimistunnistuse ja ko-dakondsuse taotlejatele roheli-se kaardi väljastamine toimus meil külanõukogus, samuti sai aidatud Eesti Kongressi dele-gaatide valimiste läbiviimisel, niipalju kui abi vajati. Muin-

suskaitseliikumise eestveda-misel toimus Vabadussõjas langenute mälestussamba tük-kide väljakaevamine ja taasta-mine. Sammas paigaldati 23. juunil 1993. aastal. (Minu mä-letamist mööda oli üks eesve-dajaid Vabadussamba taasta-misel Jaak Hubelmann.)

VARAD JA DOKUMENDIDJuba 1989. a 11. detsembril

võttis ENSV Ministrite Nõu-kogu (tänases mõistes valit-sus) vastu määruse riiklike et-tevõtete, asutuste ja organisat-sioonide munitsipaaloman-disse üleandmise kohta. Ma-jandis püüti vabaneda eelkõi-ge tootmiseks mittevajalikest ettevõtetest, nagu nt katla-majad. 1992. aasta talv oli eriti karm, masuuti sai ainult limii-tide alusel ja selle kasutamise üle käis range arvestus. Eraldi tuli välja tuua kasutatud ma-suudikogused, mis läksid ela-mute ja sotsiaalobjektide küt-miseks. Meil olid kõige suure-mad probleemid Neemes, kus ei jätkunud raha kütte ostmi-seks ja see küte, mis saadi, kül-mus hoidlas, aga kooli ja laste-aeda oli vaja kütta. Kohapeal-sed kütjad ei saanud kuida-gi hakkama, vallas ei olnud ju veel ühtki spetsialisti. Aga kui häda kõige suurem, siis leiab ka abi – tänu Tiit Kollole saime ka Neeme probleeme leevendada. Raskusi oli ka Lool, sest nende küttekulu arvutused olid küll sellised, et sealt läbilastud küt-tehulgaga oleks võinud terve Lasnamäe ära kütta.

Tõelised rahvamassid vallu-tasid vallamaja, kui 13.06.1991 võeti vastu omandireformi aluste seadus ja algas avaldus-te vastuvõtmine. Inimesed sei-

sid vallamaja õues tundide kaupa, et avaldusi anda.

Eesti passide väljaandmine toimus Eesti kodanike isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seaduse alusel. Avalduste ja dokumentide vas-tuvõtmine toimus vallamajas. Ei piisanud üksnes avaldusest, vaid oli vaja terve rida doku-mente, mis tõestasid Eesti ko-danikuks olemist. Lihtsam oli neil, kes ise või kelle vanemad olid sündinud Eesti Vabariigis, teistel läksid käiku nii kooli-tunnistused kui taludokumen-did, et tõestada oma õigusjärg-sust kodanikuna.

Jõelähtme valla omavalit-suslik staatus taastati 16. jaa-nuaril 1992. aastal.

KROONI TULEK 1992Seoses euro tulekuga on so-

biv meenutada ka meie oma ra-ha, Eesti krooni tulekut juunis 1992. Vallas oli kolm rahava-hetuspunkti, Lool, Kostiveres ja Jõelähtmes. Vahetamine toi-mus kolm päeva, iga päeva õh-tul tuli esitada aruanne, rublad ära viia ja kroone tuua. Esime-se päeva õhtul oligi meil sekel-dusi – Kostivere punkti juhata-ja oli aruande ära unustanud ja koju läinud. Muidugi tuli ta ta-gasi kutsuda, aga aruande esi-tamisega jäime hiljaks.

Tänavuste lumetormidega tuleb meelde aasta 1998, kus olime kolm päeva ilma elekt-rita ja vallamajja pääses ainult läbi hangede. Peterburi maan-teelt ei olnud võimalik alla pööratagi.

Soovin kõigile valla juubeli puhul õnne ja head koostööd! Hoidkem üksteist ja mõistkem teisi ka siis, kui on raske mõis-ta!

Omavalitsuse taastamine I koosseis 1989 - 1993

1 Eve Luik

2 Kalju Aas

3 Peedu Toom

4 Paavo Pent

5 Allan Rämmeld

6 Taimi Saarma

7 Ago Pärtel

8 Elve Toome

9 Tiit Truumaa

10 Juta Karja

11 Valeri Tammeleht

12 Peeter Allikvere

13 Aldu Tigane

14 Jüri Läns

15 Helgi Org

Vallavanem ja volikogu esimees ühes isikus - Taimi Saarma

II koosseis 1993 - 1996

1 Raul Kurg

2 Aavo Zupping

3 Aivar Jõgi

4 Ardo Lass (volikogu esimees)

5 Teet Kukk

6 Juta Karja

7 Maido Pajo

8 Juhan Kahu

9 Tiit Kollo

10 Tõnu Känd

11 Andres Oopkaup

12 Heldur Sepp

13 Ago Pärtel

14 Viktor Leonidov (surnud)

15 Kersti Laanejõe

16 Vello Treiberg (surnud)

III koosseis 1996 - 1999

1 Ardo Lass (volikogu esimees)

2 Raul Kurg

3 Teet Kukk

4 Villu Männik

5 Paavo Pent

6 Neida Tuisk

7 Aivar Jõgi

8 Aavo Mooste

9 Tiit Kollo

10 Heldur Sepp

11 Jüri-Anton Kerner

12 Marje Laimets

13 Andres Oopkaup

14 Ants Käsper (surnud)

15 Ilmar Sirkas

16 Aavo Zupping

IV koosseis, 1999- 2002

1 Ardo Lass (volikogu esimees)

2 Jüri Paavel

3 Sirje Aava

4 Maria-Marika Kurvet

5 Maire Ruus

6 Jüri-Anton Kerner

7 Ester Sassi

8 Maido Pajo

9 Paavo Pent

10 Marje Laimets

11 Villu Männik

12 Rain Onemar

13 Andres Oopkaup

14 Aivar Jõgi

15 Ilmar Sirkas

Nimed selle ajaloolise foto juurest on kahjuks kadunud. Kui keegi tunneb fotol ära oma isa, vanaisa või vanavanaisa, siis andke sellest palun teada, Nii saaksime üheskoos osakese meie aja-lookildudest kokku panna.

Mõistkem teisi ka siis, kui on raske

7NR. 163JAANUAR 2011

V koosseis 2002 - 2005

1 Tiit Kollo (volikogu esimees)

2 Ants Andreson (aseesimees)

3 Paavo Pent

4 Peep Lass (lahkus voliko-gust)

asemele Ilmar Sirkas

5 Marju Ruut

6 Aivar Jõgi

7 Ardo Lass

8 Jüri-Anton Kerner

9 Harri Reidma

10 Tarmo Paldermaa

11 Art Kuum

12 Arvo Olek

13 Ants Käsper (surnud)

14 Maido Pajo

15 Marje Laimets

16 Ester Sassi

17 Maire Ruus

18 Jüri Paavel

VI koosseis, 2005 - 2009

1 Ardo Lass (volikogu esimees 2006 - 2007)

2 Jüri Paavel

3 Art Kuum (volikogu esimees 2005, 2008)

4 Taimi Saarma

5 Toomas Kümmel

6 Maido Pajo

7 Ljudmilla Kaska

8 Merike Kahu

9 Ester Sassi

10 Jüri-Anton Kerner

11 Harri Reidma

12 Jelena Lätik

13 Marje Laimets

14 Väino Haab (volikogu esimees 2009)

15 Tiia Välk

16 Arvo Olek

17 Tarmo Paldermaa

Algselt volikogus Riimas Ukanis

Vahepeal asendusliikmeks

Kaili Raamat

VII koosseis, alates 2009

1 Art Kuum volikogu esimees

2 Marko Raudlam

3 Riimas Ukanis

4 Ardo Lass

5 Tõnu Truumaa

6 Ljudmilla Kaska

7 Jüri Paavel

8 Toomas Kümmel (peatatud)

9 Andrus Sepp

10 Maido Pajo

11 Mati Pärnamägi

12 Aare Värte

13 Ljudmilla Bauer (peatatud)

14 Valeri Tammeleht (asendusliige)

15 Tarmo Paldermaa

16 Väino Haab

17 Arvo Olek

18 Ester Sassi (asendusliige)

19 Kai Rimmel (asendusliige)

20 Toomas Laanejõe (asendusliige)

21 Artur Timofejev (peatatud)

Art KuumJõelähtme Vallavolikogu esimees

Ajaloolaste hinnangul pärinevad vanimad Jõe-lähtme valla territooriu-milt leitud inimasustuse jäljed umbes 5000 aasta ta-gusest ajast.

Kiviajast kuni omavalitsus-üksuse moodustamiseni läks aga veel väga palju aega ning alles 1816. aastal kehtestatud talurahvaseadusega said val-lad kogukondlike omavalitsus-üksustena seadusliku aluse. Eesti oli tol ajal Vene riigi ku-bermang. Keiser Aleksander I poolt kinnitatud talurahvasea-dus andis Eesti talupoegade-le isikliku vabaduse, kuid kogu maa jäi mõisnike piiramatuks eraomandiks. Seepärast tekki-sid esimesed omavalitsuslikud kogukonnad mõisate järgi. Ta-

lurahvaseadus nägi ette iga ko-gukonna (valla) juurde kooli ja vallakohtu loomise ning an-dis kogukondadele mõisava-litsuse eestkostel õiguse otsus-tada lihtsamaid ühiselu küsi-musi. Kõigele vaatamata ei saa Jõelähtme kirikumõisa pidada Jõelähtme valla eelkäijaks, ku-na territoriaalsed erinevused olid selleks liiga suured.

Omavalitsusele pandi kind-lam alus 1866. aasta 15. veeb-ruaril, mil keiser Aleksander II kinnitas “Maakogukonna seaduse Baltimere kuberman-gudele”. Ühtlasi tegi see sea-dus lõpu mõisnike piiramatule kohtu- ja politseivõimule val-lakogukonna üle ning avardas tublisti Eesti talurahva õigusi. Mõningate muudatustega keh-tis see seadus kuni 1937. aasta 1. maini, millest edasi hakkas kehtima uus “Vallaseadus”.

1866. aasta seaduse kehtes-tamise ajal oli siinkandis kuus

mõisavalda: Jõelähtme, Jäga-la, Kostivere, Ülgase, Kodasu ja Rummu ning Jõelähtme ki-rikumõis. Need kõik ühine-sid 1890. aasta lõpul Jõelähtme vallaks. Ühendatud Jõeläht-me vald alustas tegevust 1. jaa-

nuaril 1891 ning volikogu esi-mene koosolek toimus 19. jaa-nuaril 1891. Vallavanemana te-gutses Tõnu Härt ning tal oli kuus abimeest. Jõelähtme val-las oli maksumaksjaid hingi siis 982.

Volikogu esimest koosolekut peetaksegi Jõelähtme omava-litsuse sünnikuupäevaks ning meie valla vanus on seega au-kartustäratav – 120 aastat. Pi-dagem siis 19. jaanuari meeles ja tähistagem seda vääriliselt!

Ardo LassVolikogu esimees 1993–2002, 2006–2007Vallavanem 2007–2008Volikogu liige 2003–2006, 2008–

Meil kõigil on suur au elada Jõelähtme vallas, kus inimasustuse jäljed ulatu-vad rohkem kui kaheksa tuhande aasta taha.

Siin asuvad põlised muinas-külad ja -põllud, Rebala rõn-gaskalmed, Jägala linnamä-gi ja mitmed haruldased loo-dusobjektid, mis on ainulaad-sed kogu Euroopas. Need ei kanna mitte ainult meie piir-konna, vaid kogu eestluse aja-loo ja kultuuri järjepidevust. Nii vallavõimu kui ka meie kõi-gi ühine kohus on seda hoida ja mõistlikult edasi arendada. Peame suutma säilitada igas valla külas ja alevikus inim-

väärse elukeskkonna oma tu-levastele põlvedele. Nõukogu-deaegsed Maardu fosforiidi-karjäärid on siin hoiatavaks näiteks.

Kohalik võim peab seaduse järgi lähtuma kohalike elani-ke õigustatud huvidest ja vaja-dustest. Mitmed praeguse val-lavalitsuse tegemised, sealhul-gas graniidi pikaajalise kae-vandamisega seotud planee-ringu käivitamine eelmisel su-vel (seda vaatamata rohkem kui 350 elaniku vastuseisule), näitavad küll midagi muud. Ka riigi keskvõim on viimase nelja aasta jooksul korduvalt eelistanud lühiajalisi ärihuve vastupidiselt kohalike elanike tahtele. Kõike seda on vajalik märtsikuus toimuvatel Riigi-kogu valimistel silmas pidada.

Soovin vallavolikogu 120. aastapäeva puhul kõigile val-laelanikele julget seismist oma huvide eest.

Merike Metstak

Esmaspäeva, 3. jaanua-ri hommikul mälestati vap-raid sõdureid Jõelähtme vabadussamba juures.

Koos Jõelähtme vallavoliko-gu ja vallavalitsuse esindaja-tega olid austust avaldamas hr Ülo Kurgpõld ja hr Rein Peet-rimägi Kaitseliidu Harju ma-levast.

Vabadussõda algas 28. no-

vembril 1918, Eesti iseseisvu-se eest võideldi 402 päeva. Rel-vad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 ning sõda lõppes 2. veebruaril Tartu rahulepingu sõlmimisega. Eesti kaotas sõ-jas 6275 inimest, neist 3588 ot-seses lahingutegevuses.

“See oli meie vabaduse koi-dik. Täna me langetame pea nende mälestuseks, kes kaota-sid elu vaba riigi eest. Igavene au kangelastele!” kõneles val-lavanem Andrus Umboja mä-lestushetkel.

Jõelähtme vald 120

Juubelitervitus

Mälestushetk vabadussamba jalamil

8 NR. 163JAANUAR 2011KESKKOND

TAOTLUS TEENUSTASUDE SUURENDAMISEKS

Jäätmeveo hinnad muutuvad

Jõelähtme Vallavalitsus

Esitasime Jõelähtme Vallava-litsusele 2010. a novembrikuus taotluse korraldatud jäätme-veo teenustasude suurendami-seks alates 01.01.2011. Käesole-vaga selgitame täpsemalt, kui-das on kujunenud hinnataot-luses toodud hinnad.

Jäätmeveo teenustasu koos-neb erinevatest komponenti-dest, millest tähtsaimad on la-destustasu, kütusekulu ja töö-jõukulu. Nimetatud kompo-nendid ei ole iga konteineri hinna osas võrdse osakaalu-ga, st et mõne konteineri puhul võib ladestuskulu moodustada 30%, kütus 30% ning tööjõuku-

lu 30%, samas kui mõne teise mahuti puhul on need näita-jad 80, 12 ja 5 jne. Kuivõrd igal komponendil on eri konteine-rite puhul eri osakaal teenu-se lõpphinnast, on ka kompo-nentide muutuse mõju kontei-nerite põhiselt erinev teenus-tasudele.

Käesoleval juhul oleme taot-

lenud hinnatõusu ainult lades-tuskulude kallinemise võrra, mistõttu selgitame alljärgne-valt lähemalt nende mõju iga-le konteinerile.

Ladestuskulude suurust mõ-jutab jäätmete mahukaal kon-teineri kohta, mis näitab, kui mitu tonni jäätmeid on ühes kuupmeetris. Jõelähtme vallas

jääb jäätmete mahukaal vahe-mikku 0,11–0,12 t/m3. See tä-hendab, et nt 240-liitrises (0,24 m3) mahutis on keskmiselt 120 kg (0,12 t) jäätmeid. Jäät-mevedajale tähendas see 2010. aastal ladestuskulu 240-liit-rise konteineri tühjendami-sest 16,93 krooni (0,12 x 0,24 x 588) + km. Kuna alates 2011. a on Jõelähtme prügilas jäät-mete vastuvõtu hind 625 kr/t + km, on sellest aastast vastav ladestuskulu 18 krooni. Sel-lest tulenevalt on jäätmeveda-ja kulud 240-liitrise konteine-ri tühjendamisest suurenenud 1,07 krooni ning uus teenusta-su peaks olema 45,97 kr + km (varasem hind 44,90 + lades-tuskulude tõus 1,07). Kuna 1,07 moodustab 44,90-st 2,38%, on 240-liitrise konteineri hinna-tõus jäätmete vastuvõtu hinna tõusu tõttu 2,38%.

Selgitamaks, miks ei tõu-se hinnad kõikide konteineri-te osas võrdse protsendi tõttu, esitame samasuguse selgitu-se ka nt 800-liitrise konteine-ri kohta. 2010. aastal oli lades-tuskulu 800-liitrisel konteine-ritel keskmiselt 56,45 krooni + km (0,12 x 0,8 x 588). 2011. aas-

ta vastuvõtuhindasid arvesta-des on ladestuskulu 60 krooni + km. Seega peab jäätmevedaja maksma 800-liitrise konteineri jäätmete üleandmise eest prü-gilale ära nüüd 3,55 + km kroo-ni rohkem ära ehk hinnatõus oleks 800-liitrisel mahutil 3,55 kr + km. Praegu kehtib 800-liit-risel konteineril hind 63,48 krooni + km. Liites kehtivale hinnale ladestuskulude tõu-su, saame uueks hinnaks 67,03 krooni (63,48 + 3,55) + km. Ku-na 3,55 moodustab 5,59%, mis erineb 240-liitrise konteineri omast, ei kasvagi hinnad kõi-kide mahutite osas ühesuguse protsendi võrra.

Alljärgnevas tabelis on eel-toodud andmed kokku võetud kõikide konteinerite kohta:

Lähtuvalt eeltoodust palu-me muuta Jõelähtme valla kor-raldatud jäätmeveo hindu vas-tavalt meie 19.11.2010 taot-lusele ja käesolevale selgitu-sele ja kinnitada need alates 01.03.2011.

Lugupidamisega,Priit Sipelgas

Põhja regiooni juht

Ragn-Sells AS

Ragn-Sells AS annab teada, et Jõelähtme Vallavalitsuse 6. jaanuari 2011 nr 17 korraldu-sega toimub Jõelähtme valla jäätmeveo piirkonnas 1. märt-sist 2011 muutus jäätmeveo teenustasudes. Uued jäätme-veo hinnad on tingitud riikli-kult kehtestatud saastetasude tõusust. Biolagunevate jäät-mete veo hind ei tõuse.

1. märtsist 2011 kehtima hakkavad jäätmeveo teenusta-sud (segaolmejäätmed ja suur-jäätmed)

Soovid säästa prügiveokulu-delt?

Üks kallimaid majapida-mises tekkivaid jäätmeliike on olmeprügi ehk segaprü-

gi. Tegemist on jäätmetega, mida ei saa suunata taaska-sutusse ning mis lähevad la-

destamisele. Lihtsa sorteeri-misega on võimalik vähen-dada olmeprügi hulka vähe-

malt 30% võrra, sorteeritud jäätmete üleandmine aga on tunduvalt soodsam või isegi tasuta.

Eramajaomanikele ole-me loonud tasuta pakendi-kotiteenuse. Teenuse tellija saab kaks kilekotti – roheli-se ja kollase. Ühte läheb pu-has klaastaara ja teise muud puhtad pakendid (jogurtitop-sid, mahlapakid, plastmas-sist pudelid jne). Nagu ees-pool öeldud, on tegemist ta-suta teenusega ning sorteeri-tud jäätmed viiakse ära prak-tiliselt koduukselt.

Pakendikoti teenusega lii-tumiseks piisab taotluse esi-

tamisest meie kodulehel www.ragnsells.ee

Kortermajade elanikele soo-vitame aktiivsemalt kasutada maja ees olevat paberikontei-nerit ja biojäätmetekonteine-rit. Ühtlasi on võimalus telli-da eraldi pakendikonteiner.

Lisaks rahalisele võidule on pakendite eraldi kogumine keskkonnasõbralik – kogutud pakendijäätmed suunatakse taaskasutusse ja nendest val-mistatakse uusi tooteid.

Täpsemat info pakendiko-tist ja sorteerimislahendus-test saad www.ragnsells.ee või meie klienditeeninduse lühinumbrilt 15155.

Jäätmeliik Konteineri suurus (m3)

Kehtiv hind (km-ta)

Mahukaal Ladestus-kulu 2010. a hindade-ga (st 588 x konteineri maht x mahukaal)

Ladestus-kulu 2011. a hinda-dega (625 x konteineri maht x mahukaal)

Hinnatõus Uus hind (kroon)

Uus hind (euro)

Hinnatõus

Olmeprügi 0,02 8,08 0,12 1,41 1,50 0,09 8,17 0,52 1,1%

0,15 15,38 0,12 10,58 11,25 0,67 16,05 1,03 4,35%

0,08 15,3 0,12 5,64 6,00 0,36 15,66 1,00 2,35%

0,14 23,79 0,12 9,88 10,50 0,62 24,41 1,56 2,6%

0,24 44,9 0,12 16,93 18,00 1,07 45,97 2,94 2,38%

0,37 46,4 0,12 26,11 27,75 1,64 48,04 3,07 3,53%

0,66 53,13 0,12 46,57 49,50 2,93 56,06 3,58 5,5%

0,8 63,48 0,12 56,45 60,00 3,55 67,03 4,28 5,59%

2,5 160,18 0,11 161,70 171,88 10,18 170,36 10,89 6,35%

4,5 261,79 0,11 291,06 309,38 18,31 280,11 17,90 6,7%

SJ 1 51,25 0,15 88,20 93,75 5,55 56,80 3,63 10,83%

Hindadele lisandub käibemaks 20%.

Konteineri tüüp Uus hind kroonides (km-ga) Uus hind eurodes (km-ga)

Jäätmekott kuni 20 l 9,80 0,63

Jäätmekott 150 l 19,26 1,23

80 l 18,79 1,21

140 l 29,29 1,87

240 l 55,16 3,53

370 l 57,65 3,68

600 l 67,27 4,30

800 l 80,44 5,14

2500 l 204,43 13,07

4500 l 336,13 21,48

Suurjäätmed (1 m3) 68,16 4,36

Loo alevik, Lõuna tee, kuhu enne jõule pandi maha prügikoorem Lasnamäelt. Politsei tuvastas toojad ja valla poolt karistati neid rahatrahviga.

Kaupo Luur

9NR. 163JAANUAR 2011

Jõelähtme vallal on lemmikloomade register

Lumemõtted

Uno PaasVäärteomenetlejaUno.paas@joelahtme.eeTel 605 4886

30.12.2010 asutas Jõeläht-me Vallavolikogu Jõelähtme valla lemmikloomade regist-ri ja kinnitas selle põhimää-ruse.

Alates 01.01.2011 on Jõeläht-me vallas lemmikloomade re-gister, kus saab registreerida kõiki lemmikloomi (peamiselt koerad ja kassid), koguda ja väl-jastada nende kohta käivat in-formatsiooni ning vajadusel kii-relt leida järelevalveta loomade omanikud.

Lemmikloomaregister on üle-eestiline veebipõhine re-gister, mis koosneb kõikide KOV registritest.

Register on kättesaadav val-la ametnikele, veterinaaride-le, varjupaikade töötajatele, po-

litseile, Kennelliidule ja samu-ti looma omanikule aadressil www.eesti.ee. Andmete väljas-tamine on loomaomanikule ta-suta.

Läbi riigiportaali pääseb loo-maomanik ligi oma registris oleva looma andmetele, saab vaadata nt järgmise vaktsineeri-mise aega, muuta oma kontakt-andmeid, teavitada looma sur-ma korral jne. Uue kiibistatud looma puhul saab omanik ka ise oma andmed registrisse kanda, logides sisse riigiportaali.

Iga kuu registreeritakse re-gistris üle 500 lemmiklooma, kokku on neid registris ligi 50 000.

Registri asutamine võimal-dab muuta ka Jõelähtme valla koerte ja kasside pidamise ees-kirja, tehes edaspidi kohustus-likuks oma lemmiklooma (koe-ra, kassi) kiibistamise, mis või-maldab senisest täpsemalt tu-vastada järelevalveta loomade omanikke. See aitab omakorda kokku hoida valla raha.

Läinud aastal maksis vald 156 600 krooni koerte ja kassi-de varjupaigale.

OÜ Loo Hooldus

Käesolev erakordne talv on pannud proovile nii val-laelanikud kui ka lumekoris-tajad.

Vahepealsed pehmed tal-ved on meid võõrutanud tõe-lisest eesti talvest. Kuigi eel-misel aastal tuletas ilm juba veidi meelde, milline üks talv olema peab, lööb seekordne Eestimaal nii mitmeidki re-kordeid. Algas ta ju erakord-selt vara (tõsine lumetõrje al-gas 22. novembrist), on olnud palju tuisuilmu ja tulnud pal-ju lund.

Lumekoristajatel on juba ligi kaks kuud olnud pidevat tööd ja talv on alles poole peal. Nii tehnikat kui ka inimesi on lu-mekoristusega hõivatud roh-kem kui kunagi varem vii-mastel aastatel. Näiteks on OÜ Loo Hooldusel koos all-töövõtjatega kasutuses kuus masinat ja vajadusel on abiks olnud veel neli-viis masinat). Kuigi on olnud mitmeid taga-silööke ja ebaõnnestumisi, on teed siiski suudetud hoida lä-bitavatena. Lumetormide Mo-

nika ja Scarletiga saadud ko-gemus lubab loota, et järgmis-te tormide korral peaks asjad paremini laabuma. Õnnetu-seks sattusid need tormid just nädalavahetustele, kus lisa-ressurssi oli raske kaasata.

Paljud inimesed on harju-nud mugava eluga ja eeldavad, et teed peavad ka lumetormi ajal hetkega puhtaks saama. See kõik on tehniliselt teosta-tav, aga nõuab väga palju ra-ha. Igasse teeotsa traktor seis-ma panna ja aasta otsa hoi-da valmis nii tehnikat kui ka inimesi võitluseks lumega on võimalik, aga kas ka mõistlik? Inimesed, kes ootavad vallalt just sellisel tasemel teenust, ei teeks iial midagi analoogset oma isiklikus majapidamises oma raha eest. Peamine argu-ment on “olen maksumaksja ja pean saama”. Sama maksu-maksja tahab samas ka oma lapsi lasteaeda ja kooli pan-na ning tarbida palju muidki teenuseid vallalt (raamatuko-gud, kultuurikeskused ja rah-vamajad, sportimisvõimalu-sed). Siin ongi vaid halvad ja väga halvad valikud. Kui roh-kem raha “lumme lasta”, siis ei lisandu kuskilt raha muudeks

teenusteks, niisiis saab hetke-list teede puhastamist tagada ainult millegi muu arvelt. Iga-üks võiks natuke mõelda, kas tasub nende mõne ebamuga-va päeva pärast aastas vähen-dada muude teenuste kvali-teeti.

Võib küll arvata, et tu-leb rohkem nõuda ettevõtja-telt, kes lund koristavad, aga ka see tuleb lõpptulemuse-na ikka maksumaksjal kinni maksta.

Rahulolematud on ennekõi-ke linnast maale keset põldu elama asunud inimesed. Pa-raku on meie vald loodusli-kult sellises kohas ning palju-de lagedate loopealsetega, kus teed kipuvad kinni tuiskama ka siis, kui eriti kõva tuult ei olegi. On see enne nii olnud ja jääb ka tulevikus.

Mida aga saaksid inimesed ise ära teha, et neil endil ja ka kaaskodanikel oleks võimali-kult parem praegustes oludes hakkama saada? Kindlasti ai-tab kõige vähem lumekorista-jale helistamine ja sõimami-ne. Töid tehakse võimete pii-ril ja kedagi ei unustata. Kui ka tekib selline kahtlus, siis saab informatsiooni edastada

ja küsida ka eneseväärikust säilitades.

Suureks probleemiks on ku-junenud lumerohkus asulate tänavatel. Kuna varem sellist lund pole olnud, siis ei ole ka vajadust olnud tutvuda Jõe-lähtme valla heakorraeeskir-jadega. Ega nende täitmist po-le vallakodanikelt ka kunagi nõutud. Kindlasti oleks prae-gu lihtsam, kui eeskirju täide-taks ja kinnistuomanikud ko-ristaksid lume oma krundile. Praegune seis on vastupidine – inimesed toovad lume oma territooriumilt tänava äärde ja hullematel juhtudel loobi-vad koguni tänavale, lootu-ses, et traktor selle minema viib. Tavaolukorras ei tekita-gi see probleeme, hetkel aga ei ole seda kuhugi lükata. Lu-me äravedamine ei olegi küsi-mus, küll aga see maksab pal-ju. Suudetakse küll korralda-da tänavakoosolekuid, et ühi-selt avaldada rahulolematust lumekoristusega, aga ei suu-deta kokku leppida selles, et ühiselt teha kõigi elu lihtsa-maks ja mitte koormata val-la rahakotti oma kohustuste täitmata jätmisega.

Tööde korraldamisel tehak-

se lumekoristust kindlas jär-jekorras vastavalt teede koor-musele. Esmalt tegeletakse suuremate teedega ja taga-takse liikumisvõimalus või-malikult paljudele inimeste-le rohkem asustatud punkti-des. Esialgu ei tehta aga roh-kem kui tagatakse liikumis-võimalus, viimistletakse siis, kui kõik teed on lahti. Üksi-kute taludeni jõutakse para-tamatult viimases järjekor-ras. Olukorras, kus osa inime-si on alles lumevangis, heide-takse ette teede ebatasasust ja muid selliseid pisiasju. Siin-kohal ootaks küll rohkem ar-vestamist ka teiste vallako-danikega. Kui tee on sõide-tav, kuid ebatasane, siis ei tä-henda see, et ta selliseks jääb. Seda hakatakse lihvima alles pärast seda, kui lagedatel ela-vad inimesed on lumevangist päästetud.

Palju on rahulolematust traktori poolt teeotsa jäetud lumevallidega. Mõne masina-ga jääb vähem, mõnega roh-kem, kuid päris ilma ei saa sel-lega spetsiaalselt tegelemata. Kui aga igas teeotsas ja iga vä-rava taga teha mõneminutili-ne peatus, et teha tee ideaal-

selt puhtaks, siis selle ajaga saaks puhastada palju roh-kem teid ja anda liikumisvõi-malus palju rohkematele ini-mestele. Mõni rahulolematu on ka ise tunnistanud, et lu-mevalli äraviskamine lumel-abidaga võtab aega vaid mõne minuti. Selle aja võiks ju kaas-kodanike huvides ohverdada.

Samuti ei mõisteta, miks traktor ei puhasta iga väi-kest teejupikest, kui juba kord mööda sõidab. Sageli süüdis-tatakse otse traktoristi. Trak-torist aga täidab tööandja korraldusi ja tööandja täidab lepingut. Puhtad tuleb hoi-da vallateed ja kui vald tel-lib midagi lisaks, siis need te-hakse teises järjekorras. Era-teede korrashoid on vastavalt teeseadusele teeomaniku en-da kohustus. Huvitaval kom-bel on kõige suuremad nõud-jad need, kelle teeotsas seisab sissesõidu keelumärk ja era-tee silt ning kes suvel on val-mis sind ründama, kui sa te-ma teele satud.

Peagi valitakse riigihanke-ga uued teedehooldajad järg-miseks neljaks aastaks ja loo-dame, et sellega paraneb ka lumekoristuse tase.

MTÜ Loomade HoiupaikViljandi mnt. 24D, Tallinn 11217Telefon: 621 77 46 (teated hulku-vatest loomadest, 24h), 53 49 40 45 (info hoiupaigas ole-vate loomade kohta 10.00-17.00) www.loomadehoiupaik.ee; e-post: info@loomadehoiupaik.eevõi www.varjupaik.ee

Kui lemmik on kadunud

Juta Kõrm

Tahaksin avaldada vai-mustust ja tänu Kallavere–Saviranna tee hooldajale. See on lausa uskumatu – nüüd on juba kaks korda sadanud ja tormanud mi-tu päeva järjest ja tee on kogu aeg nii ilusti sõide-tav. Tahaks, et see inime-ne teaks, kuidas meie pe-res on tema peale sügava tänutundega mõeldud iga kord, kui mööda seda teed sõidame.

P a l u m e meie aitäh ja parimad u u s a a s t a -soovid talle edasi öelda!

(Kal lavere–Sav iranna teed lükkab lumest puh-taks valla lepingupartner Agrovaru ja mehe nimi on Hillar Vain.)

Lugeja kirjutab Tänuavaldus

e

le

Merike Metstak

10 NR. 163JAANUAR 2011VOLIKOGU

Jõelähtme Vallavolikogu 7. koosseisu 16. istung 30.12.2010Sotsiaaltoetuste määrade kinnitamine 2011. aastaks

Kõik loetletud toetuste määrad jäävad samaks 2010. a toetuste määradega. Toe-tuste krooniväärtused on ümber arvestatud eurodes-se ja ümardatud täiseuro-deks toetuse saajatele sood-samalt. Volikogu kinnitas Jõelähtme valla eelarvest pe-rekonna sissetulekust mit-tesõltuvate sotsiaaltoetuste maksmise korra alusel maks-tavate ühekordsete toetuste määrad 2011. aastaks alljärg-nevalt:

1) sünnitoetus – 5000 kr / 320 €;

2) ranitsatoetus – 2000 kr / 128 €;

3) medaliga kooli lõpeta-nute toetus: 3.1) kuldmedal – 5000 kr / 320 €; 3.2) hõbeme-dal – 3000 kr / 192 €;

4) matusetoetus – 5000 kr / 320 €.

Jõelähtme valla sotsiaaleluruumide üürile andmise ja kasutamise kord

Eluruumi tunnistab sot-siaaleluruumiks Jõelähtme Vallavolikogu. Sotsiaalelu-ruumi üürile andmise otsus-tab vallavalitsus. Sotsiaal-eluruum võib olla kohanda-tud erivajadustega inimeste-le. Käesolevas korras mõiste-takse sotsiaaleluruume järg-mises tähenduses:

1) sotsiaalkorter – sotsiaal-teenust vajava isiku kasutus-se antav munitsipaaloman-dis olev eluruum, mis koos-neb ühest või mitmest toast ja abiruumidest;

2) sotsiaalpind – sotsiaal-teenust vajava isiku kasutus-se antav eluruum, mis koos-neb ühest või mitmest toast ja abiruumidest, mida kasu-tavad mitu sotsiaalteenust vajavat isikut ühiselt.

Sotsiaaleluruumi võib taot-leda sotsiaalteenusena elu-aset vajav füüsiline isik, kel-le elukoht Eesti Rahvastiku-registri andmetel on Jõeläht-me vallas (edaspidi taotleja) järgnevatel juhtudel:

1) üksinda elav vanur või vanuripaar, keda laps(ed) tervisliku seisundi tõttu ei saa hooldada või majandus-liku seisundi tõttu ei saa toe-tada ning kellel ei ole seadus-järgseid hooldajaid ja kes va-jab kõrvalist abi, elab varise-misohtlikus või vähekõlbuli-kus eluruumis;

2) puuetega inimene, keda laps(ed) tervisliku seisundi tõttu ei saa hooldada või ma-jandusliku seisundi tõttu ei saa toetada ning kellel ei ole seadusjärgseid hooldajaid ja kes vajab kõrvalist abi, elab varisemisohtlikus või vähe-kõlbulikus eluruumis, puu-dega inimesed, kellel tervis-likel põhjustel on raskusi elu-ruumis liikumisega või iga-päevase toimetulekuga;

3) regulaarseid sotsiaaltee-nuseid, sh laste hoolekannet

vajav vähekindlustatud las-tega pere;

4) isikud, kes tulekahju, loodusõnnetuse, katastroo-fi või muul sarnase põhjuse tõttu on kaotanud oma elu-aseme;

5) isikud, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suutelised eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning eluruumi eral-damata jätmine ohustab isi-kute toimetulekut, elu ja ter-vist;

6) teised isikud mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel.

Eluruumi kasutamiseks sõlmitava üürilepingu täht-ajad on järgmised:

1) kuni 1 aasta – isik on jää-nud oma tahtest sõltumata eluasemest ilma;

2) kuni 2 aastat – vähekõl-bulikul elamispinnal ela-vad isikud ning lastekodust, hooldusperest, erikoolist või kinnipidamiskohast tagasi-saabunud isikud;

3) 5 aastat – vanurid või puudega isikud.

(10) Vallavalitsusel on õi-gus hoida eluruume reser-vis erakorraliste olukordade jaoks.

MAAMAKSUMÄÄRAD EI MUUTU

Maamaksumäärasid tõst-mata laekub 2011. aastal maamaksu ca 11 miljonit krooni, eelarve projektis on arvestatud 10,9 miljonit.

Maamaksuseaduse § 11 lõike 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus vabastada maa-maksust riikliku pensioni-kindlustuse seaduse alusel pensioni saaja tema kasutu-ses olevalt elamumaalt lin-nas kuni 0,1 ha või vallas ku-ni 1,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas elamus on te-ma elukoht ka vastavalt rah-vastikuregistri elukohaand-metele.

Jõelähtme Vallavolikogu 28.12.2009 määruse nr 4 ko-haselt vabastati maamak-sust 2010. aastal maamak-suseaduse § 11 lg-te 2 ja 21 alusel kuni 1,0 ha ulatuses ja summas mitte üle 600 kroo-ni (38,35 eurot). Kui pensio-nisoodustus on 38,35 eu-rot (600 kr), siis soodustu-se võimaldamiseks kulub ca 8308,50 eurot (130 000 kr).

Vallavolikogu otsustas kehtestada 2011. aastal maa-maksu määrad hinnatsooni-ti alljärgnevalt:

1) H0245001 – 2,5% maa maksustamishinnast aastas;

2) H0245002 – 0,7% maa maksustamishinnast aastas;

3) H0245003 – 1,3% maa maksustamishinnast aastas;

4) H0245004 – 1,8% maa maksustamishinnast aastas;

5) H0245005 – 1,8% maa maksustamishinnast aastas;

6) H0245006 – 2,2% maa maksustamishinnast aastas;

7) H0245007 – 2,0% maa maksustamishinnast aastas;

8) H0245008 – 2,0% maa maksustamishinnast aastas;

9) H0245009 – 2,2% maa maksustamishinnast aastas;

10) H0245010 – 2,0% maa maksustamishinnast aastas;

11) H0245011 – 2,0% maa maksustamishinnast aastas;

12) H0245012 – 0,7% maa maksustamishinnast aastas.

Munitsipaalmaa rendilepingute sõlmimine

Vallavolikogu otsustas kii-ta heaks ja sõlmida munit-sipaalmaa (100 hektarit hõl-mav maa-ala asub Kallave-re ja Ülgase külades ja piir-neb Maardu linnaga) rendi-lepingud alljärgnevate mit-tetulundusühistute, köögi-viljaaianduse ühistute, aian-dusühistute ja aiandusselt-sidega: 1.1. Mittetulundus-ühistu aiandusühistu Lju-bitel; 1.2. Köögiviljaaiandu-se Ühistu Jupiter; 1.3. Köögi-viljaaianduse Ühistu Kada-kas; 1.4. Köögiviljaaianduse Ühistu Vabadus; 1.5. Aian-dusühistu Kallavere Fiord; 1.6. Aiandusühistu Kalave-re Majak; 1.7. Aiandusühis-tu Sinilill; 1.8. Aiandusühing Roosipuu; 1.9. Aiandusühistu Estonia; 1.10. Aiandusühis-tu Avangard; 1.11. Aiandus-ühistu Kureküla; 1.12. MTÜ Aiandusühing Sarapuu; 1.13. Aiandusühistu Druznõi sad; 1.14. Aiandusselts Sever; 1.15. Aiandusühistu Keemik; 1.16. Aiandusühistu Vanasadam; 1.17. Aiandusühistu Pihla-kaaed; 1.18. MTÜ Elulaad; 1.19. Aiandusühistu Mägi-ne; 1.20. Aiandusühistu Ka-sekene; 1.21. MTÜ W A T R A; 1.22. Aiandusühistu Ida; 1.23. Aiandusühistu Aljans.

VALLAVARA VALITSEMINEVallavara valitsejad on val-

lavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused. Valla-vara valitsemine on valitse-ja õigus ja kohustus valla ni-mel ja oma pädevuse piiri-des korraldada vallavara val-damist, käsutamist ja kasu-tamist. Vallavara käesoleva eeskirja tähenduses on Jõe-lähtme vallale kuuluv kin-nis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

Jõelähtme vallavara valit-semise korda muudetakse alljärgnevalt:

1) Paragrahvi 13 lg 1 täien-datakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

“3) kui vara antakse kol-mandatele isikutele otsus-tuskorras ja antud vara ka-sutatakse sihtotstarbeliselt vastavalt vara munitsipaal-omandisse andmise tingi-mustele.”;

2) paragrahvi 16 lg 1 täien-datakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

“8) kolmandatele isikutele, kui maad kasutatakse siht-otstarbeliselt vastavalt maa munitsipaalomandisse and-mise tingimustele.”;

3) paragrahvi 30 lg 3 täien-datakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

“9) vallavara võõrandami-ne kaasomandi lõpetamise eesmärgil, kui kaasomandis oleva vara edaspidine kasu-tamine on ebaotstarbekas.”

RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE

Kinkeraamatu “Jõeläht-me. Teejuht rändajale ja ko-duloohuvilisele” trükkimise osas kohustuste võtmine.

Jõelähtme Vallavolikogu otsustab nõustuda rahaliste kohustuste võtmisega 2011. eelarveaastaks summas ku-ni 5433 (viis tuhat nelisada kolmkümmend kolm) euro (85 000 krooni) ulatuses kin-keraamatu “Jõelähtme. Tee-juht rändajale ja koduloohu-vilisele” 1500 (ühe tuhande viiesaja) eksemplari trükki-miseks.

Muuga–Kallavere kergliiklustee osas kohustuste võtmine

Maardu linna ja Jõeläht-me valla vahel on 28.05.2010 sõlmitud koostööleping nr 16-8/68, mille eesmärgiks on Harju maakonna 10 oma-valitsuse koostöös viia ellu ühisprojekt “Harju maakon-na kergliiklusteede võrgus-tiku rajamine”. Antud lepin-gu kohaselt on Muuga–Kal-lavere kergliiklustee (5,6 km) ehitusprojekti maksumuseks kuni kuus miljonit krooni, millest Jõelähtme valla oma-osaluseks on kuni üks mil-jon krooni. Jõelähtme Val-lavolikogu otsustab nõustu-da rahaliste kohustuste võt-misega 2011. eelarveaastaks kuni 63 911 (kuuskümmend kolm tuhat üheksasada üks-teist) euro (999 989,85 kroo-ni) ulatuses Muuga–Kalla-vere kergliiklustee väljaehi-tamiseks. Lubada Jõeläht-me Vallavalitsusel kuuluta-da välja riigihange Muuga–Kallavere kergliiklustee väl-jaehitamiseks ja ehitaja leid-miseks kogumaksumusega mitte üle 63 911 (kuusküm-mend kolm tuhat üheksasa-da üksteist) euro (999 989,85 krooni) ning vastava hanke- ning töövõtulepingu sõlmi-mine.

Mittetulundusühingus osalemise otsustamine

Vallavolikogu otsustas osa-leda asutajana mittetulun-dusühingu Jõelähtme Spor-diklubi asutamisel ja kiitis heaks mittetulundusühin-gu asutamislepingu ja põhi-kirja projektid. Otsustati Jõe-lähtme valla omandis oleva-te spordirajatiste ja -hoone-te kasutamise ja ülalpidami-se korraldamise üleandmine mittetulundusühingule. Lu-bada Jõelähtme Vallavalitsu-sel sõlmida mittetulundus-ühinguga haldusleping Jõe-lähtme valla omandis oleva-te spordihoonete ja -rajatise

ülalpidamise ja kasutamise korraldamiseks.

PLANEERINGUDVallavolikogu otsustab

määrata Sambu küla Väike-Jaagu maaüksusele elamu teenindamiseks vajaliku ka-tastriüksuse sihtotstarbeks elamumaa (001;E) 100%.

Jõelähtme valla Saha küla Väike-Nurme detailplanee-ringu kehtestamine. Planee-ritava ala moodustavad Väi-ke-Nurme (24504:003:0867 – elamumaa ja 24505:003:0868 – maatulundusmaa), Väike-Nurme II (24504:003:0690 – maatulundusmaa) ja Väike-Nurme III (24504:003:0795 – maatulundusmaa) maaük-sused pindalaga kokku ca 8,8 ha. Planeering teeb ettepa-neku seitsme uue üksikela-mukrundi ja seda teeninda-vate teemaa ja tootmismaa (puurkaevu maa) kruntide moodustamiseks alale, mis vastavalt valla üldplaneerin-gule on loodusliku metsa ja haritava maa juhtotstarbega hajaasustusala.

Liivamäe küla Loovälja tee 7 maaüksuse (24504:003:0869) detailplaneeringu koostami-se algatamine, lähteülesan-de kinnitamine ning kesk-konnamõju strateegilise hin-damise algatamata jätmine. Otsustati algatada detailpla-neeringu koostamine üld-planeeringut muutva detail-planeeringuna. Planeerita-va ala suurus on ca 13,61 ha ja detailplaneeringu eesmär-giks on kinnistu kruntideks jagamine, moodustatavate-le kruntidele äri- ja tootmis-maa sihtotstarbe määrami-ne, äri- ja tootmishoonete ehitusõiguse ja hoonestus-tingimuste määramine, ta-ristu kavandamine, kitsen-duste ja kujade määramine. Planeeringuga lahendatakse ka taristu, kitsenduste ja ku-jade ning keskkonnakaitse-liste abinõude määramine.

Koogi küla Joakõrtsi kinnis-tu detailplaneeringu koosta-mise jätkamine, lähteüles-ande kinnitamine ning kesk-konnamõju strateegilise hin-damise algatamata jätmine. Otsustati jätkata Koogi kü-la Joakõrtsi kinnistu detail-planeeringu koostamist üld-planeeringu põhilahendu-se muutmise ettepanekut si-saldava planeeringuna. Jätta algatamata keskkonnamõ-ju strateegiline hindamine Koogi küla Joakõrtsi kinnistu detailplaneeringule.

Kostiranna küla Knuu-di kinnistu detailplaneerin-gu kehtestamine. Jõelähtme Vallavalitsus on andnud kor-ralduse 13. juuni 2007 nr 380 Kostiranna küla Knuudi kin-nistu osaline koos juurde-pääsuteedega detailplanee-ringu koostamise algatami-ne ja lähteülesande kinni-tamine, kus planeeringuala suuruseks on ca 3,8 ha. Jõe-lähtme valla üldplaneeringu

kohaselt paikneb planeeritav maa-ala hajaasustuses Reba-la muinsuskaitsealal, üldpla-neeringujärgne maakasutu-se juhtotstarve on maatulun-dusmaa – metsamaa. Knuu-di kinnistu paikneb osaliselt ranna ehituskeeluvööndis ning piiranguvööndis. Kin-nistu loodeservale ulatub üleriigilise tähtsusega Maar-du graniidimaardla (regist-rikaardi nr 54) ning Knuudi kinnistu keskosale Kallavere (Ülgase) savimaardla