1

INSERT

TEEMADTEEMADTeema 1. Tartus asuvate ülikoolide nimistusse trügib Mobiilsusülikool. Lk 1 - 2.

Teema 2. Kas liikumisviisi valikut on vaja mõjutada, Dago Antov. Lk 2 – 3.

Teema 3. Ühistransport Tartus, Rein Haak. Lk 3.

Teema 4. Kodanike hääl transpordi poliitikas, Ilmar Part. Lk 4.

Teema 5. Liikuvuse planeerimine, Heiki Kalberg. Lk 5 – 6.

Teema 6. Projekti MoMa.BIZ e-õppe kokkuvõte. Lk 6.

Teema 7. Reklaamistrateegia ja reklaamikampaania: mõte ja tegu (illustratsioonid), Merit Karise. Lk 1 – 6.

Infolehe koostamisel on kasutatud koolitusel esinenud lektorite: Mati Raamatu, Dago Antovi, Rein Haaki, Ilmar Parti, Heiki Kalbergi ja Merit Karise materjale.

NUMBER 2 27. juuni 2012

Tartus on e-õppe protsess jõudnud lõpusirgele.Projekti algusfaasis ütlesid projekti tegevustesse kaasatud inimesed et nad on väga huvitatud e-õppe protsessis osalemisest.Nüüd, kus projekti loengutesari on lõppenud, võime tõdeda et huvilisi oli lõpuni palju ja nende aktiivsus suur.

E-õppe loengud algasid 29. veebruaril ja lõppesid 20. juunil. Praeguseks on koolituse aktiivne faas lõppenud ja koolitusel esitatud loengud laetud e-õppe platvormile ning koostatud e-raamat. Loengutel kuulasime palju huvitavaid presentatsioone liiklusspetsialistidelt ja ülikoolide lektoritelt, näiteks linnakeskkonnast Heiki Kallelt ja ühistranspordist professor Dago Antovilt ning sakslastelt.

Otseselt liikuvust käsitlevate teemade kõrval on Merit Karise teinud väga huvitavad ettekanded kommunikatsiooni ja kaasamise küsimustes. E-õpe toetubki nendele kolmele põhiteemale: ühistransport, tänavakeskkond ja kaasamine.

E-õppe sihtrühmad BIZ- piirkonna ettevõtete kõrval on kohaliku võimu esindajad, maanteeamet, ülikoolid, politsei, planeerijad ja projekteerijad, MTÜ-de esindajad ning linnaametnikud.

Peale esimest loengupäeva ristiti e-õppe programm hellitavalt Tartu Mobiilsusülikooliks. Eks aeg näitab, kui pikk iga on sellel algatusel aga Tartu Ülikooli (asutatud 1632) pikaealisust annab üle lüüa!

E-õppes osalejad on korduvalt rõhutanud, et nad on väga rahul neile on antud võimaluse üle kuulata mobiilsusega seotud teemasid nii laial skaalal. Teemade üle ja ümber toimuvad arutelud olid väga elavad ja aktiivsed. Mitmete ettekannete lõpus viidi läbi workshopé, mis tegid loengupäevad huvitavaks ja värskemndasid kuulajaid eriti pealelõunasel ajal. Justnimelt need e-õppe käigus korraldatud workshopid on olulisel määral aidanud meie mobiilsusplaani muuta mahlakamaks.

Tartu BIZ ala käsitlemiseks pühendasime omaette päeva, mille ettekannete temaatika oli valitud BIZ piirkonna problemaatikast lähtudes. Loomulikult on ka kõik teised teemad seotud BIZ problemaatikaga alates ühistranspordistja lõpetades liiklusala haljastusega.

Loengute teemad olid üksteisega omavahel seotud ja nii moodustus mobiilsusi käsitlevatest ettekannetest integreeritud teemadekompleks. Nii said iga sihtrühma osalejad maksimaalse hulga informatsiooni, kuna iga osalejat huvitas väga ka tema enda teemaga kaasnev ja sellega haakuv informatsioon.

E-õpet selliselt üles ehitades kogesime tihti situatsiooni, kus inimesed esitavad küsimusi märksa laiemal skaalal kui konkreetne teema ja keegi ei oska korrektselt rahuldava põhjalikkusega vastust anda. Teemade põimimine õppepäevadel hoidis üleval inimeste huvi programmi vastu rohkem kui seda oleks saavutatud ühe teema käsitlemisega õppepäeva lõikes.

Nii et nüüd, kus e-õppe ratsu on saduldatud ja peagi valmiv e-õpik ranitsas, tormame edasi vastu Biz ala arendamisele läbi valminud mobiilsusplaani.

KAS LIIKUMISVIISI VALIKUT ON VAJA MÕJUTADA?Dago Antov, Tallinna Tehnikaülikool

Ettekandja keskendus liikumisviiside valiku probleemidele ja sellele, kas inimese liikumisviisi valikut on vaja muuta ja kui jah, siis kuidas seda teha.Paljudes linnades mõõdetakse linna transpordisüsteemi säästlikkust hinnates erinevate liikumisviiside jagunemist, näiteks seda kui palju kasutatakse igapäevasel liikumisel autot, ühistransporti või liigutakse jalgsi või jalgrattaga. Loengus tõstis ettekandja esile ka ummikute temaatika, eriti ummikute seost transpordipoliitikaga laiemalt. Kuivõrd mõjutavad ummikud meie transpordialaseid otsuseid, kas me

2

käsitleme erinevaid liikumisviise tasakaalustatult ja õiglaselt ning eelkõige selles kontekstis- mis saab tulevikus. Sammuti käsitleti teemat, milline on linnale sobilik transpordisüsteem ja kuidas seda on võimalik saavutada. Loengu lõpus esitas autor oma mõtted seoses nn liikuvuse korraldusega (inglise k. Mobility Management) ning millised peaksid olema kõige olulisemad liikumistegevused, mis sobiksid Tartu linnale ja selle elanikele.

Liikumise kestvus ja pikkus Tartus

ÜHISTRANSPORT TARTUSRein Haak, Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja

Millegi korraldamiseks peab eelnevalt olema selge, millega tegu on. Ühistranspordi korraldamise aluseks veti eelnevalt läbiviidud uuringud ja nende baasilt püüti olemasolevat ressurssi linnaelanike ja külaliste jaoks paremini ära kasutada.

Väga suur roll liinivõrgu planeerimisel oli elanikkonna rahulolu küsitlus senise teenusega ja sellest tehtud järeldused – inimesed ei oota liinivõrgu totaalset lõhkumist vaid selle parendamist vastavalt sõitjate vajadusele. Aastatel 2009 – 2010 tehtud uuringutele baseeruvate järelduste mõju on tänasel päeval näha – me oleme saanud ca 8% rohkem sõitjaid ühistransporti kui eelneval perioodil liinikilomeetrite analoogse mahu juures ja ka sama piletihinnaga. See näitab tehtud otsuste õigsust ja annab julguse ka edasisteks valikuteks.Ühistranspordi arendamine samaaegselt kergliikluse arendamise ja propageerimisega võib kallutada inimeste valikuid, kuid eesmärgiks on seatud ikkagi inimeste väljatoomine autodest ja võimaldamine neil mugavalt liikuda kas jala, jalgratta või ühistranspordiga. Autode arvu pideva kasvu juures ei ole omavalitsusel võimalik neid ära mahutada olemaolevale teedevõrgustikule ja tagada ka parkimisvõimalused tõmbekohtades. Seega on edumeelsem kergliikluse ja ühistranspordi eelisarendus ja püüd inimeste ootusi selles vallas täita. Seda kirjeldab ka allpool olev tabel, mis koostati Valikor Konsult osaühingu poolt projekti „Tartu linna ja lähiomavalitsuste ühistranspordi arendamine“ raames enne muudatuste tegemist läbiviidud küsitluste alusel.

Tartu linna elanike rahulolu ühistranspordiga (%)

3

KODANIKE HÄÄL TRANSPORDI POLIITIKAS Ilmar Part, säästva transpordi ekspert

Maismaa transpordi korraldus mõjutab igat ühte meist väga otseselt. Kõige enam puudutab see aga linnas elavaid ja töötavaid inimesi. Transpordi korraldusest sõltub see, kui palju aega ja raha meil kulub igapäevase liikumise peale tööle, kooli, poodi, turule, trenni, sõprade juurde jne. Transpordi võimalustest võib sõltuda ka meie elukoha valik. Linnaliikluse iseloomust sõltub meie igapäevase elukeskkonna kvaliteet – kui palju on seal müra, kas õhk on puhas või tossune, kas meie pereliikmed saavad turvaliselt liigelda ja seda linna elukeskkonda võimalikult mitmekesiselt elamiseks kasutada. Sellest kõigest omakorda sõltub meie tervis, üldine elukvaliteet ja õnn.Autokeskne linnatranspordi mudel pärineb eelmise sajandi keskpaigast, mil inimeste mõtlemine ja ootused olid hoopis teised kui täna. Siis unistati sellest, et kunagi on ühiskond nii jõukas, et igal linnakodanikul on oma auto, millega ta linnas liikleb ja asuti ka linnu autoliikluse vajaduste järgi planeerima ja ümber kujundama. Viimase paarikümne aasta jooksul on aga saabunud arusaam, et maailma ressursid sellist jõukust ei võimaldagi. Sellisel hulgal ei ole võimalik autosid linnatänavatele mahutada, linna toimimiseks vajaliku struktuuri hävitamata. Sõiduautodest tulenev õhu, pinnase ja müra reostus muudab linnad elamiskõlbmatuteks. Otsene oht inimeludele on liiga suur ja nii energiamahukat transpordi

mudelit ei suuda ükski ühiskond ülal pidada.Kuigi autokeskne mudel on selgelt vananenud, siis süsteemi inerts on suur ja ka täna võib näha transpordi ja liikluse korraldamisega seotud otsuseid, mis pärinevad poole sajandi vanuse mudeli loogikast. See tekitabki vajadust kodanikel oma hääl kuuldavaks teha, et otsustajad kiiremini ühiskonna uutele vajadustele, ootustele ja arusaamadele reageeriks. Näiteid kodanike aktiivsest sekkumisest transpordi poliitikasse saab tuua igast maailmajaost. Isegi USA-st, mis eelmisel sajandil oli autokeskse mudeli teerajaja, võib nüüd leida palju algatusi ja liikumisi, mis on jõuliselt seda mõtlemist kummutamas.

21 sajand saab olema kiirete ja valulike muutuste aeg ja ka piiratud ressursside aeg ning koostöö kodanike, ühiskondlike struktuuride ja otsustajate vahel saab ilmselt olema võtmetähtsusega, tagamaks, et suudame nende muutustega võimalikult edukalt ja õnnelikult toime tulla.

4

LIIKUVUSE PLANEERIMINEHeiki Kalberg, maastikuarhitekt, Artes Terrae OÜ

Tartu linnas on vajalik lasteaiakohtade arv 6800 (Tartu Postimees, 06.09.2011, Tartu vajab juurde 1400 lasteaiakohta). Lasteaiakohtasid jagatakse vastavalt kehtivale korrale järjekorra alusel. Järjekord tekib avalduse registreerimise alusel – kui laps sünnib oktoobri kuus ja kohe registreerida, oled järjekorra eesotsas ning augustis sündiva lapsega tagaotsas. Kodu- ja töökoht ei oma mingit rolli – kogu linn on üks teeninduspiirkond, haridusosakonna spetsialistil tuleb vaid järjekorra alusel jagada valikuvõimalust ning sõltuvalt kohast järjekorras on võimalik saada laps kas kesklinna või äärelinna lasteaeda. Ruumiline planeerimine (üld-ja detailplaneeringud) on kaotanud oma funktsionaalse mõtte, kuna pere elukohta ja liikumisviisi ei arvestata!

Tartu linna transpordi arengukava ptk 1.1. juhib samuti, küll väga üldiselt ja umbmääraselt kuid siiski, sellele tähelepanu „Liikumisvajaduse kasvu piiramiseks on vajalik soodustada elementaarsete igapäevaste teeninduste (kaubandus, teenindusasutused), sotsiaalse infrastruktuuri (põhikoolid, lasteaiad) ja vaba aja veetmise kättesaadavust elamispiirkondade vahetus läheduses.“

Keskmine lasteaiakoha kaugus kodust on 3 km.Talvisel ajal kiirkorras tehtud küsitlus ühe lasteaia kahes rühmas andis tulemuse, kus nelja päeva jooksul tuli lasteaeda: bussiga 7%; jala 12% ja

autoga 81% lastest!

Väljavõte autori tutvusringkonna laste elu- ja lasteaiakohtadest.

Võib öelda, et esitatud kaks näidet ei ole sellised, mille põhjal saaks määrata kogu linna lasteaiandusest tekkiva lisakoormuse, kuid kui arvestada, et iga teine lapsevanem peab tegema ebamõistlikus kohas oleva lasteaia tõttu lisasõidu 2 km hommikul ja 2 km õhtul saame kokku 6800/2X4=13600 km päevas! Kui arvestada lasteaias käimise aja pikkuseks 48 nädalat (4 nädalat vanema puhkust maha aasta 52-st nädalast) ning 20% sellest jätta haigusteks ja pühadeks, siis jääb alles 192 päeva -> 192X13600=2611200 km aastas! See on 235 tonni kütust (+ selle põlemisest tulenev saaste), 87040 tundi sõidu aega ja autorile teadmata kogus asfalti.Nimetatud koguseid oleks võimalik märkimisväärselt kokku hoida, kui lasteaiakoha valikul arvestataks eelkõige lapse kodukohta ja võimalusel ka vanema töökohta. Ilmselt maksaks vastav optimeerimisprogramm või osalise koormusega haridusosakonna spetsialisti töö suurema võidu, kui mõttetu energia ja aja kulutamine tänavatel.

5

NB! Asi mida autor mõõta ei oska on tervislik seisund ja käitumisoskused. Kui laps liigub rohkem värskes õhus ja liigutab ennast ise, on ta tervis parem. Kui laps liigub koos vanemaga tänaval, siis ei teki ühel päeval küsimust, kuidas tänaval liikuda. Kodulähedase lasteaiaga on jalgsi lasteaias käimine võimalik. Kaugel olevasse lasteaeda viiakse lapsed autoga, mis nullib eelnevad normaalse elu plussid ja võimaldab kergesti ülekaalu tekke.Kuid võtame Tartu linna lasteaiakohtade juurdetegemise kava lähiaastateks, tehtud sama artikli (Tartu Postimees, 06.09.2011, Tartu vajab juurde 1400 lasteaiakohta) järgi.Esmases järjekorras (2012-2013) ehitatakse uusi kohti kesklinnast väljaspoole. Teises järjekorras (2014) ehitatakse kesklinnast väljaspoole. Viimases järjekorras (teadmata aeg) ehitatakse kesklinna piirkonda. Miks ehitame järjekordse uue lasteaia äärelinna (eelmine oli Klaabu lasteaed linna põhjapiiril) selmet teha see Maarja kiriku kõrvale, kus on olemas kehtiv detailplaneering? Sageli tuuakse põhjuseks, et miks ei saa/taheta teha lasteaia teeninduspiirkonda, et vanemad soovivad aiakohta töökoha ligidale – mis suunas on meil siis suurem töökohtade surve? Toimunud koolitusel rääkisid mitmed lektorid maailma erinevate näidete põhjal liikumisviiside optimeerimise vajalikkusest, kütusehindade kasvust ning ka inimese vaba aja kasutusest ja tervisest. Kõige selle kõrval on praegune lasteaiamajandus Tartu linnas selline, mis absoluutselt ei käi kokku heade mõtete linnaga – kui planeeringus arvestataksegi lasteaedadega, siis järgmistes etappides on see seos kadunud.

PROJEKTI MoMa.BIZ E-ÕPPE KOKKUVÕTE

Projekti MoMa.BIZ raames viis Tartu Linnavalitsus läbi liikluse planeerimise ja juhtimise teemalise koolituse. Koolitusel eesmärk oli käsitleda aktuaalseid teemasid, mis on seotud ohutu liikluse ja efektiivse ühistranspordi korraldamisega säästliku linnaplaneerimise, projekteerimise ja rakendamise protsessides. Kursuse uuenduslik osa oli suhtlemise ja avalikkusele suunatud teabe oskuslik juhtimine.Kutsed seminaril osalemiseks saadeti avalikule sektorile (Politsei- ja Piirivalveamet, Tartu Linnavalitsus, Maanteeamet, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool), erasektorile (Ropka tööstusrajooni ettevõtted, avalikku ühistransporditeenust osutavad ettevõtted, projekteerimis- ja planeerimisettevõtted ning inseneribürood), poliitikutele ja säästva liikumisega tegelevatele mittetulundusühingutele.

E-õppe koolitustel osales kokku 54 inimest.

Koolitused toimusid 2012. aastal 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 09. mail, 23. mail, 06. juunil ja 20. juunil.

Kursusel esitletud ettekanded on kätte saadavad projekti MoMa.BIZ kodulehel: http://www.moma.biz/en. Tartu osa tutvustus: http://www.moma.biz/tartu/context. Koolitusel esitlused: http://www.moma.biz/tartu/actions. Projekti MoMa.BIZ e-õppe platvorm: http://momabiz.engim.it/login/index.php. E-õppe platvormi on võimalik siseneda ka külalisena.

6

http://www.moma.biz/enhttp://momabiz.engim.it/login/index.phphttp://www.moma.biz/tartu/actionshttp://www.moma.biz/tartu/context

7

Dago Antov

Heiki Kalberg

Heikki Kalle

Mari Jüssi

Merit Karise

Madis Org

Imre Antso

Mati Raamat ja Ilmar Part

8