TALLINNA ÜLIKOOL

Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut

OHUTUS- ja LABORITEHNIKA

KEEMIALABORIS TÖÖTAMISEL

Marju Robal

ja

Rando Tuvikene

Tallinn 2008

2

SISUKORD

1. OHUTUSTEHNIKA ......................................................................................................................................3

1.1 OHUD.......................................................................................................................................................3

1.1.1 Tuleoht ............................................................................................................................................3

1.1.2 Põletusoht (kuumusoht)..................................................................................................................4

1.1.3 Elektrioht .........................................................................................................................................4

1.1.4 Kemikaalidega seotud ohud ...........................................................................................................5

1.1.5 Mehaaniliste vigastuste oht ............................................................................................................6

1.2 ESMAABI- JA KAITSEVARUSTUS ..................................................................................................................6

1.2.1 Esmaabivarustus ............................................................................................................................6

1.2.2 Kaitsevarustus ................................................................................................................................7

1.3 KEEMIALABORIS TÖÖTAMISE NÕUDED ........................................................................................................7

2. LABORITEHNIKA........................................................................................................................................9

2.1 LABORINÕUD- JA SEADMED........................................................................................................................9

2.1.1 Klaasnõud.......................................................................................................................................9

2.1.2 Lihvid.............................................................................................................................................11

2.1.3 Plastik-, metall- ja portselanvahendid laboris ...............................................................................11

2.1.4 Elektri- ja elektroonikaseadmed....................................................................................................13

2.2 LABORINÕUDE HOOLDUS .........................................................................................................................13

2.3 KOKKUVÕTLIKUD JUHISED KUUMUTAMISEL ...............................................................................................14

2.4 KEEMILISED REAKTIIVID...........................................................................................................................15

2.4.1 Reaktiivide kasutamise nõuded....................................................................................................15

2.5 JÄÄKIDEST VABANEMINE (KÄITLUS) ..........................................................................................................17

3. TUNTUMAD LABORINÕUD (JOONISED)................................................................................................18

JOONIS 1. KATSEKLAASID, KEEDUKLAASID, KOLVID .........................................................................................18

JOONIS 2. LEHTRID, JAOTUSLEHTRID, JAHUTID ...............................................................................................19

JOONIS 3. TERMOMEETRID, MÕÕTEVAHENDID, PORTSELANNÕUD ....................................................................20

JOONIS 4. METALLAPARATUUR, SEADMED......................................................................................................21

3

1. OHUTUSTEHNIKA 1.1 Ohud

1.1.1 Tuleoht

Tuleohutusnõuded keemialaboris töötamisel

• Teada tulekustutusvahendite (tulekustuti, kustutusliiv, kustutustekk) asukohta ja tunda nende

kasutamise nõudeid.

• Tuleohtlike ainetega (benseen, tolueen, propanool, etanool, eeter, bensiin jt) töötades tuleb

veenduda, et läheduses ei oleks lahtist tuld (põlevat gaasipõletit), kuumi esemeid (elektripliiti)

ega sädemeid. Põlevate orgaaniliste ainete aurud on tavaliselt õhust raskemad, kanduvad

lähtekohast kaugele ja ei pruugi olla iseloomuliku lõhnaga. Paljud orgaanilised ühendid on

põlevad ja võivad kõrgetel temperatuuridel süttida isegi lahtise tule mõjuta.

• Pudelid tuleohtlike ainetega tuleb peale kasutamist koheselt sulgeda.

• Tuld tohib laboris teha vaid siis, kui see on eeskirjas öeldud.

• Kui leek süüdatakse, ollakse vastutav tagajärgede eest, mida see endaga kaasa toob.

• Lahtist tuld (põlevat põletit) ei tohi jätta järelvalveta.

• Mitte koormata (sulgeda) evakuatsiooniteid.

• Väikse tulekahju katseklaasis või teises väiksemas anumas saab tavaliselt kustutada nõu ava

katmisega klaasi või raamatuga.

• Põlevaid elektriseadmeid ei tohi mitte mingil juhul kustutada veega (selleks on olemas

pulberkustuti).

• Põlev elektriseade tuleb koheselt vooluvõrgust eemaldada (võimalusel teha seda seadet

puutumata, näiteks elektrikilbist).

• Riiete süttimisel tuleb koheselt seisma jääda, pikali visata ja end veeretada, et leegid

summutada. Mitte joosta (tuleteki poole) – leegid ja tuli suureneb kõrgenenud hapniku

juurdevoolu tõttu. Tuli summutada käepäraste vahenditega (laborikittel, tuletekk jne).

Kustutatav ei tohi kustutustekiga kustutamise ajal sisse hingata, sest aurud on väga kuumad.

Käitumine tulekahju puhkemisel keemialaboris

• Karjuda „tuli“, et äratada kaasüliõpilaste ja õppejõu tähelepanu.

• Säilitada rahu, distsipliini, täita vastuvaidlematult õppejõu korraldusi.

• Rakendades kõiki esmaseid tulekustutusabinõusid kutsuda samaaegselt tuletõrje, helistades

telefonil 112.

• Kiirelt viia ohutusse kohta põlevad ja plahvatusohtlikud ained.

• Kustutamist alustada tulekolde äärealadelt liikudes kustutamisel tulekolde keskmesse.

4

• Vees mittelahustuvaid põlevaid vedelikke ei tohi kustutada veega.

Käitumine tulekahju puhkemisel mujal majaosas laboripraktikumi ajal (tulekahjualarm)

• Kustutada kõik põletid ja lülitada välja elektriseadmed.

• Sulgeda kõik avatud aknad.

• Lülitada välja ventilatsioon (tõmbekapp).

• Kõndida kiiresti lähima väljapääsu poole.

• Viimane väljuja sulgeb laboriukse (tavaliselt õppejõud).

1.1.2 Põletusoht (kuumusoht)

o Kuumi objekte tuleb alati käsitseda ettevaatusega.

o Tiiglis orgaanilise aine põletamisel muutub tiigel väga kuumaks, seda käega koheselt mitte

katsuda.

o Teatud orgaanilised ained põlevad päevavalguses praktiliselt nähtamatu leegiga (näiteks

metanool) – võib tunduda, et põlemist ei toimu, kuid piirkonna puutumisel saadakse põletada.

o Põleva gaasipõleti kohale ei tohi kummarduda.

o Põletid tuleb kustutada, kui neid ei kasutata.

o Kinnist süsteemi (näiteks korgiga suletud katseklaas) ei tohi kunagi kuumutada. Rõhk

suureneb kuumutades, klaas puruneb ning killud paiskuvad laiali. Alati peab kuumutatav

süsteem olema väliskeskkonnaga õhuava kaudu ühenduses.

o Kuumade pindade puutumisest saadud väiksemaid põletusi tuleb loputada kraani all külma

veega 15 minutit. Suuremad põletused vajavad kohest meditsiinilist sekkumist.

1.1.3 Elektrioht

Teadmiseks elektriseadmetega töötamisel

Elektriseadmed on alati potentsiaalsed ohuallikad – elektrilöögi oht. Elektrilised kuumutite

puhul on lisaks ka põletusoht.

Vältida vee sattumist kontakti elektriseadmetega. Elektriseadmete käsitsemisel peavad käed

olema kuivad, kõik veeloigud tuleb elektriseadmete juurest koheselt koristada. Suure koguse

vedeliku kukkumisel elektriseadmele, teatada juhtunust koheselt õppejõule.

Kunagi ei tohi kasutada elektriseadmeid, mille toitejuhtmetelt on maha kulunud isolatsioonikiht

või on märgata metallkaablit. Sellest tuleb koheselt teavitada õppejõudu.

5

Paljud elektriseadmetega seotud õnnetused juhtuvad toitejuhtme sattumisel kontakti kuumade

pindadega (pliit, kuum liiv, põleti, jne) – isolatsiooni hävimine, lühised.

Kemikaale ei tohi hoida elektriseadmete peal.

Seadme „veidra“ töötamise korral (seadmest kostuvad imelikud hääled, ebamäärased kirjad

ekraanil jne) tuleb sellest koheselt õppejõule teatada.

Elektriseadmed tuleb peale kasutamist välja lülitada.

1.1.4 Kemikaalidega seotud ohud

Kemikaalide sattumist nahale tuleb alati vältida (võivad absorbeeruda läbi naha, tekitada

põletusi jne). Selle juhtumisel tuleb aine nahalt suure veekogusega koheselt maha pesta

(ohtlike ainete puhul 15 minutit jooksva kraanivee all). Eriti ettevaatlik tuleb olla

kontsentreeritud hapetega.

Suurema ainekoguse sattumisel riietele tuleb riided kiiresti sellelt kohalt eemaldada ja

loputada rohke veega (esmaabiduši all).

Eriti ohtlik on broomi sattumine nahale. Selle juhtumisel tuleb koheselt piirkonda veega

loputada – iga sekund loeb.

Kemikaali silma sattumisel tuleb silma 15 minutit külma veega loputada (seejuures

vaheldumisi ala- ja ülalaugu üles tõstes). Kui aine pritsib kaitseprillidele ning ei satu silma, siis

tuleb esmalt nägu loputada kaitseprille eemaldamata (kaitseprillide kohesel eemaldamisel on

suurem aine silma sattumise oht). Peale prillide eemaldamist tuleb silmi loputada analoogselt

eespool öelduga. Kui aine läheb silma hoolimata kaitseprillide kasutamisest, tuleb prillid

koheselt eemaldada ja silmi loputada.

Ohtlik on elavhõbeda sattumine põrandale või lauale termomeetri purunemisel. Sellest tuleb

koheselt õppejõudu teavitada.

Teatud ained eraldavad õhku ärritavaid või mürgiseid gaase (aure). Selliste ainetega

töötamisel tuleb eksperiment läbi viia tõmbekapis (eeskirjas on öeldud, milliste ainetega tuleb

töötada tõmbekapis).

Orgaaniliste ainete aurud võivad absorbeeruda toidu või tubaka sisse. Seetõttu ei tohi laboris

süüa, juua ega suitsetada. Soovitav ei ole ka toiduaineid hoida (selja)kottides, mis asuvad

mõnda aega laboriruumides.

Keemialaboris püüda võimalikult vähe silmi hõõruda ja nägu puudutada (ainete silma ja suhu

sattumise oht).

6

Kemikaalid võib biotoime alusel jagada järgmiselt:

Sööbivad ained – kudesid kahjustavad ained (happed, leelised).

Ainevahetust mõjutavad ained – tavaliselt organismile vajalike ainete kättesaadavust

vähendavad ained (vingugaas).

Neurotoksiinid – närvisüsteemi kahjustavad ained (nikotiin, sõjagaasid).

Psühhoaktiivsed ained – tajumishäireid põhjustavad ained.

Kantserogeenid – vähktõbe tekitavad ained.

Mutageenid – organismi pärilikke omadusi ja tunnuseid muutvad ained.

Teratogeenid – loote arengut kahjustada võivad ained.

Allergeenid – mõnedele inimestele ülitundlikkust tekitavad ained.

Lakrimaatorid – pisaratevoolu ja silmade ärritust põhjustavad ained (pisargaasid).

1.1.5 Mehaaniliste vigastuste oht

Üheks sagedasemaks vigastuste põhjustajaks keemialaboris on klaasnõude või portselani

purunemine. Sisselõikeid saab vältida klaasnõudega ettevaatlikult ümber käies.

Väiksemad haavad tuleb hoolikalt veega pesta ja veenduda, et haavas ei oleks võõrkehasid

(klaasikillud, kemikaalid jne). Suuremate haavade puhul tuleb verejooks sulgeda rõhksideme

(žguti) abil.

Kuigi keemialaboris töötamine on alati potentsiaalselt ohtlik, ei tohiks ühtegi ohtu paaniliselt karta.

Kemikaalid on ohutud, kui neid õigesti käsitsetakse (isegi puhas vesi võib teatud juhtudel ohtlik

olla). Ülemäärane kartlikkus suurendab õnnetuste juhtumise tõenäosust.

1.2 Esmaabi- ja kaitsevarustus

1.2.1 Esmaabivarustus

• Tulekustuti

• Kustutustekk

• Kustutusliiv

• Esmaabikapp – plaastrid, sidemed jne.

• Esmaabidušš

• Alus hapete neutraliseerimiseks

• Hape aluste neutraliseerimiseks

• Kühvel ja hari klaasikildude eemaldamiseks

Igast õnnetusjuhtumist tuleb alati teavitada õppejõudu.

7

1.2.2 Kaitsevarustus

• Kittel – kitli kandmine laboris on alati kohustuslik (välja arvatud juhtudel, kui mitte keegi laboris

eksperimente ei tee).

• Kaitseprillid – kaitseprillide kandmine eksperimente tehes on soovitatav kogu aeg, kohustuslik

aga katsetes, kus kasutatakse tugevalt sööbivaid aineid (kontsentreeritud happed, tugevad

alused, broomivesi jne), samuti ka ainete kuumutamise juures (väljapaiskumise oht,

klaasikildude lendamise võimalus, kuuma vedeliku silma sattumise oht jne). Kui kasutatakse

nägemist korrigeerivaid prille, tuleb kaitseprillid asetada nende peale. Kaitseprillide

kriimustamist tuleb vältida, peale kasutamist tuleb puhtad kaitseprillid asetada tagasi

kilepakendisse ning paigutada oma kohale.

• Kummikindad – kummikinnaste kasutamine on soovitatav töötamisel eriti mürgiste ja sööbivate

ainetega (broom, kontsentreeritud happed jne), et vältida söövitusi ja kemikaalide

absorbeerumist läbi naha. Kuigi kummikindad aitavad vältida kemikaalide ja naha kontakti, tuleb

nende kandmisel hoida käsi ainete eest nii nagu kindaid ei oleks. Määrdunud kinnastega mitte

katsuda erinevaid pindu (ukselingid, kapinupud jne). Väikeste aukude esinemisel

kummikinnastes võib juhtuda olukord, kus mürgine või söövitav aine satub kinda sisse ja on

seal pidevas kontaktis nahaga (sellest ei pruugi kohe aru saada). Aine sattumisel

kummikinnastele tuleb see koheselt veega maha pesta.

1.3 Keemialaboris töötamise nõuded

Lahtiseid jalanõusid (sandaale), lühikesi pükse või miniseelikut laboris võimaluse korral mitte

kanda. Jalanõude tallad peaksid olema tugevast materjalist (välistamaks klaasikildude jalga

tungimise võimaluse).

Kanda riideid, millega saab ohuolukorras kiiresti liikuda.

Võimaluse korral tuleks laboris vältida nailonist ja teistest täissünteetilistest materjalidest riiete

kandmist (staatilise elektri sädemete tekkimise oht). Vältima peaks kergestisüttivast

materjalist riietust.

Laboris töötades on soovitav eemaldada üleliigsed ehted.

Kõrgete kontsadega jalanõusid laboris võimaluse korral vältida.

Juuksed peaks olema seatud selliselt, et need ei takistaks vaatamist ning ei vajuks katse

sisse ega tulle (näiteks taha kokku siduda).

Mitte tõkestada teed (varustuse, asjadega) väljapääsude ja tulekustutite juurde.

Söömine, joomine ja suitsetamine on laboris rangelt keelatud (see käib ka närimiskummi

kohta).

Laborinõusid ei tohi kasutada söögi või joogi hoidmiseks.

Ühtegi laboris olevat kemikaali ei tohi kunagi maitsta.

8

Kemikaale ei tohi nuusutada, välja arvatud juhtudel, kui eeskirjas on nii öeldud.

Töötamise käigus tuleks käsi tihti pesta, peale praktikumi lõppu laborist lahkumisel pesta käsi

eriti hoolikalt kuuma vee ja seebiga. Mitte kunagi ei tohi käsi pesta orgaaniliste lahustitega.

Kõik kemikaalid tuleb alati peale kasutamist oma õigele kohale tagasi panna.

Suvalisi eksperimente (mis ei kajastu eeskirjas või ei ole õppejõuga kooskõlastatud) laboris

läbi viia ei ole lubatud.

Laboris tohib eksperimente läbi viia vaid selleks ettenähtud aegadel.

Ohtliku töö puhul ei ole lubatud laboris üksinda töötada (ei ole kedagi, kes õnnetuse korral

abistaks).

Labor tuleb korras hoida, kõik maha kukkunud ained tuleb koheselt koristada.

Maha kukkunud tahked pulbrid tuleb esmalt kokku pühkida ning seejärel pesta koht seebi ja

veega.

Klaasnõude purunemisest tuleb teavitada õppejõudu.

Ainete purunemisel tekkinud killud tuleb koheselt koristada (kühvli ja harjaga). Vajadusel

paluda teistel end aidata.

Ühtegi kemikaali ei ole lubatud laborist kaasa võtta.

Enne laborist lahkumist tuleb töökoht hoolikalt koristada. Mitte jätta pesemata klaasnõusid

oma kohale vedelema.

Soovitav on jälgida ka kaaslaste tegevust ning mõne ohutustehnilise nõude rikkumisel juhtida

sellele rikkuja tähelepanu. Tahtliku ning ohtliku ohutustehnilise nõude rikkumisest

informeerida õppejõudu.

Laboris vastutavad üliõpilased enda turvalisuse eest.

Vastunäidustused laboripraktikumist osavõtul

• Hilinemine laboripraktikumidesse ei ole lubatud.

• Õppejõudu tuleb informeerida füüsilisest seisundist, mis võib mõjutada toimingute sooritamist

ja enda või teiste tervist (näiteks rasedus, teatud ravimite tarvitamine, allergiad, epilepsia,

AIDS). Informatsioon hoitakse konfidentsiaalsena.

• Kontaktläätsed tuleb laboris võimaluse korral asendada prillidega. Kui see võimalik ei ole, on

kaitseprillide kandmine koguaeg kohustuslik, sest kemikaalid võivad sattuda kontaktläätse

taha (läätse ja silma vahele). See on äärmiselt ohtlik, kuna kemikaal püsib koguaeg kontaktis

silmaga. Läätsed takistavad silma puhastamist ning nende eemaldamine muutub raskeks,

sest silmalihased on silmaärrituse tõttu pingul.

• Laboris töötamiseks tuleb olla füüsiliselt valmis – mitte üritada katseid teha, kui ei ole piisavalt

maganud, enesetunne on halb jne.

• Laboris eksperimente teostada ei ole lubatud, kui vastavas päevikus puudub üliõpilase allkiri

ohutustehnika valdamise kohta (allkirjad kogutakse ohutustehnika loengu lõpul).

9

2. LABORITEHNIKA

Laboritehnika all mõeldakse:

• labori seadmete ja nõude otstarbelist kasutamist,

• ohutuid ja otstarbekaid töövõtteid.

2.1 Laborinõud- ja seadmed

2.1.1 Klaasnõud

Katseklaas – ühest otsast suletud klaastoru (joon. 1, nr 1). Kasutatakse reaktsioonide

läbiviimiseks: ainete (enamasti vedelate) kokkuvalamiseks, sadestamiseks, kuumutamiseks,

aurutamiseks jm. Aine mahu hindamiseks katseklaasis kasutatakse järgnevat lihtsat soovitust – 1

cm kõrgusele vedelikusambale katseklaasis vastab aine kogus 1 ml. Ainete segamisel ei tohi

katseklaasi ava sulgeda sõrmega, vaid kasutada korke.

Ainete kuumutamisel katseklaasis tuleb täita järgmisi nõudeid:

• täitmisaste ei tohi olla üle ühe kolmandiku;

• katseklaasi hoitakse kaldu;

• mingil juhul ei tohi kuumutada katseklaasi põhja alt, kuumutamist alustatakse pinnalt ja

liigutakse kuni umbes ühe neljandikuni aine mahu kõrgusest;

• kuumutamisel tuleb katseklaasi sõrmede vahel pidevalt pöörata ümber katseklaasi

mõttelise vertikaaltelje;

• katseklaasi hoitakse sõrmedega, hoidmiseks abivahendeid mitte kasutada;

• kuumutamisel ei tohi katseklaasi suuet suunata enda, kaasüliõpilaste ega õppejõu suunas

(vähendab võimaliku väljapaiskumise kahjulikku toimet).

Keeduklaas – klaasist silindriline nõu mahuga 10 ml – 2 liitrit (joon. 1, nr 3), millel markeeringud

TY – termiliselt püsiv, s.o sobiv kuumutamiseks ja XY – keemiliselt püsiv. Keeduklaasi ei tohi

kuumutada lahtisel leegil, vaid läbi keraamilise resti, mis on asetatud statiivi külge kinnitatud

rõngale. Kuuma keeduklaasi ei tohi asetada külmale pinnale. Ainega (vedelikuga) täidetud

suuremat keeduklaasi tuleb tõsta kahe käega, sealjuures kindlasti alt toetades (mitte ainult

servast).

Kolvid – mitmesuguse kujuga ja kaelapikkusega klaasnõud (joon. 1, nr 4-12), milledele kehtivad

samad kuumutamise ja kandmise nõud kui keeduklaasidele (maht 10 ml – 10 liitrit). Koonilisi

(Erlenmeyeri) kolbe kasutatakse enam tiitrimisel. Seisukolbe (joon 1, nr 5) kuumutada ei tohi.

10

Lehtrid – mitmesuguse suurusega klaasist või portselanist vahendid vedeliku (pulbrite)

ümberpaigutamiseks või lahuse filtrimiseks (joon. 2, nr 13-14).

Jaotuslehtrid – silindri-, pirni- või kerakujulised kraaniga klaasseadmed vedelike jaotamiseks,

segamiseks ja doseerimiseks (joon. 2, nr 16-17).

Eksikaatorid – paksuseinalised klaasist hermeetiliselt suletavad nõud, mida kasutatakse

preparaatide, proovide ja kemikaalide kuivatamiseks ja säilitamiseks, et need ei niiskuks (joon. 2,

nr 15).

Mõõtenõud – mõõtudega varustatud klaasnõud vedeliku mahu määramiseks, neid ei tohi

kuumutada!

• Mensuurid – koonilised klaasid vedeliku mahu ligikaudseks mõõtmiseks.

• Mõõtesilindrid – klaassilindrid mahuga 10 ml – 2 liitrit, samuti vedeliku mahu ligikaudseks

mõõtmiseks (joon. 3, nr 25). Klaasi märgavate vedelike (vesi või vesilahus) piirdepind ei

ole nõgus ja vedeliku mahtu tuleb lugeda silmade tasapinnal piirpinna madalaima taseme

järgi.

• Mõõtekolvid – seisukolvid mahuga 25 ml – 2 liitrit (joon. 1, nr 7). Pika kitsa kaelaga, millel

umbes keskel on märge, mis vastab mõõtekolvile märgitud täpsele mahule antud

temperatuuril. Mõõtekolbe kuumutada ei tohi.

• Pipetid – klaasist laiendiga klaastorud neile märgitud vedeliku mahu täpseks mõõtmiseks

ja ülekandmiseks (mahtpipett) või jaotustega varustatuna soovitava mahu väljalaskmiseks

(mõõtpipett), (joon. 3, nr 24). Kunagi ei tohi pipeteerida suuga, selleks on olemas

spetsiaalsed sifoonid.

• Büretid – tiitrimisel kasutatav kraani või muu sulguriga ning mõõtudega varustatud

klaastoru väljalastava vedeliku hulga mõõtmiseks (joon. 3, nr 23).

• Termomeetrid – vahendid katsetemperatuuri mõõtmiseks, neid ei tohi kasutada vedelike

segamiseks (joon. 3, nr 22). Kui elavhõbedatermomeeter puruneb, tuleb sellest koheselt

teavitada õppejõudu.

11

2.1.2 Lihvid

Lihve kasutatakse erinevate aparatuuriosade

õhukindlaks ühendamiseks, seejuures liigub üks

lihv teise sisse. Välimist lihvi nimetatakse muhviks,

sisemist kerniks (kern läheb muhvi sisse).

Lihve on mitmesuguse suurusega, kerni puhul on

oluline välisläbimõõt, muhvi puhul siseläbimõõt.

Suuruse järgi võib lihve jagata normaallihvideks ja

mittestandardseteks lihvideks. Enamkasutatavad

normaallihvide mõõdud on 14,5; 19 ja 29 mm

(kerni välisläbimõõt, muhvi siseläbimõõt).

Lihvide õhukindlaks ühendamiseks on vajalik

nende määrimine spetsiaalse määrdeainega

(vaseliin, apisoon). Läbipaistev klaaspind näitab

kvaliteetset liidet.

muhvkern

Joonis. Lihvid – muhv ja kern

2.1.3 Plastik-, metall- ja portselanvahendid laboris

Tiiglid – portselanist anumad mahuga 10-200 ml, kasutatakse ainete põletamisel või

tuhastamisel (joon 3, nr 33).

Portselankausid – kasutatakse agressiivsete ainete aurutamiseks (joon 3, nr 32). Kuumutamisel

pritsivate ainete puhul kaetakse portselankauss spetsiaalse kaanega.

Uhmrid – kausikujulised paksuseinalised portselanist, metallist, ahhaadist vms. nõud, milles

peenestatakse uhmrinuia abil tükilist materjali või segatakse pulbrit (joon. 3, nr 26-27).

Pesupudelid – kasutatakse tavaliselt sademete pesemiseks destilleeritud veega ja väiksemate

koguste vee lisamiseks reaktsioonisegule. Pesupudeli kasutamiseks pigistatakse seda, luues

sellega mõningase rõhu, mistõttu torust väljub vesi (joon. 3, nr 28).

Korgid – kasutatakse erinevate anumate sulgemiseks. Mitte kasutada kuumade anumate

sulgemiseks klaaskorke, need ei pruugi enam kunagi välja tulla. Orgaaniliste lahustite puhul on

soovitav kasutada korgimaterjalist korke (mitte pressitud korgipurust), sest kautšukist korgid

(kummikorgid) võivad punduda.

Statiivid – rasked metaliist seadmed käppade ja rõngaste kinnitamiseks (joon. 4, nr 37).

Käpad – metallist vahendid kolbide, katseklaaside, termomeetrite ja teiste laboriseadmete

kinnitamiseks statiivile (joon 4, nr 34-35).

12

Gaasipõleti abil saadakse laboratoorsetes töödes vajalik temperatuur. Kasutatakse kahte liiki

gaasipõleteid.

• Bunseni põletil (joon. 3, nr 30) imetakse põlemiseks vajalik õhk põleti allosas oleva ava

kaudu, mille suuruse reguleerimisel vastava muhviga saab muuta leegi iseloomu. Põleti

süütamisel peab õhu juurdevool olema katkestatud.

• Teclu põleti toru laieneb allosas koonuseks. Siin reguleeritakse (suletakse) õhu

juurdevool ketta pööramisega. Kui ketas pöörata koonuse vastu, on õhu juurdevool

katkestatud.

Tööoperatsioonide järjekord põleti kasutamisel:

• sulgeda õhu juurdevool (õhuava);

• süüdata tuletikk;

• avada gaas (keerata gaasikraani pide piki gaasijuhet);

• süüdata gaas;

• reguleerida põleti leek (kuumutamiseks kasutada sinist või värvitut leeki).

Ebaõigel reguleerimisel võib leek „alla tõmbuda“ – s.o põlemine toimub põleti torus iseloomuliku

suminaga ja toru kuumeneb. Gaas tuleb viivitamatult sulgeda ja otsida ebaõige põlemise põhjus

ja peale jahtumist uuesti süüdata.

Gaasipõleti leek on küllaldasel õhu juurdevoolul sinakas ja läbipaistev, õhu vaegusel on leek

kollane ja tahmav.

Leegis võib eristada kolme koonust:

• sisemine – sinakas, seal põlemist veel ei toimu;

• keskmine – algab gaasi põlemine (taandav keskkond);

• välimine – toimub gaasi lõplik põlemine (oksüdeeriv keskkond).

Gaasileegi kuumim osa on keskmise koonuse (taandav keskkond) kohal.

Üldnõuded gaasipõletiga töötamisel:

• üldgaasi avab ainult õppejõud (laborant);

• enne gaasipõleti süütamist tuleb veenduda, et läheduses ei oleks kergestisüttivaid

(plahvatusohtlikke) aineid;

• gaasilõhna tundmisel põletit mitte enne süüdata, kui lekke põhjus on selge ja likvideeritud;

• keelatud on lahkuda töökohalt ja jätta põlevad gaasipõletid valveta;

• töö lõpetamisel tuleb gaasipõletid kustutada;

• üldgaasikraani suleb õppejõud (laborant).

13

2.1.4 Elektri- ja elektroonikaseadmed

Elektripliidid – elektriseadmed laboritöödes vajaliku temperatuuri saamiseks.

Kuivatuskapp – elektriseade ainete kuivatamiseks või hoidmiseks kindla temperatuuri juures.

Tsentrifuug – elektriseade sademe eraldamiseks lahusest.

Magnetsegaja – elektriseade vedelike pidevaks segamiseks.

pH-meeter – vesinikioonide kontsentratsiooni registreeriv elektroonikaseade lahuste pH väärtuste

mõõtmiseks.

2.2 Laborinõude hooldus

Kõik laboratoorsed tööd tuleb sooritada puhastes ja tervetes nõudes (enne eksperimendi

alustamist kontrollida hoolikalt kõik nõud pragude suhtes). Puhas on klaasnõu siis, kui vesi voolab

seintel ühtlaselt. Puhastamisprotsessis võib eristada kolme järjestikust etappi:

• Mehaaniline puhastamine – seintele kogunenud sade eraldatakse harjadega

(pudeliharjaga) hõõrudes ja sade uhutakse veega. Pudeliharjaga tuleb katseklaasi

ettevaatlikult pesta, kuna võib kergelt lüüa põhja augu. Sellest hoidumiseks on soovitav

varustada harjaots peene kummivooliku tükiga. Nõusid pesta soovitavalt kuuma veega.

• Keemiline töötlus – toimub seebi või sooda lahusega, vajaduse korral aga orgaaniliste

lahustitega (etanool, atsetoon jt).

• Loputamine – lõpuks loputatakse pestud nõu korduvalt kraaniveega ja viimane kord

destilleeritud veega.

Eriti puhtad analüüsiks vajalikud nõud pestakse nn kroomseguga, mis on kaaliumdikromaadi

(K2Cr2O7) lahus kontsentreeritud väävelhappes. Kasutades kroomsegu, tuleb jälgida kõiki

kontsentreeritud hapetega töötamise ohutuse nõudeid, sest põletused on eriti sügavad ja

tugevad.

Pestud nõud kuivatatakse kas õhus vastavatel restidel, kuivatuskappides (kuni 100°C) või

õhuvooluga (kummiballooniga). Kui soovitakse eriti kiiresti mõnda seadet kuivatada, siis

kasutatakse kergeltauruvaid orgaanilisi lahusteid nagu etanooli või atsetooni ja nende jäägid

eraldatakse dietüüleetriga (tuleoht) loputades ning lõpuks puhutakse kummiballooni abil

seadmest õhk läbi.

14

2.3 Kokkuvõtlikud juhised kuumutamisel

Kuumutamise nõuded

• Kuumutamisel tuleb eelkõige veenduda, et kuumutatavast segust ei eraldu mürgiseid gaase.

• Kunagi ei tohi kummarduda anuma kohale, kus toimub reaktsioon (ka vaatamisel).

• Keeva vedelikuga anumat mitte kallutada (piiskade pritsimise oht).

• Õhukeseseinalisi klaasnõusid (keeduklaas, kooniline kolb) kuumutatakse läbi statiivile

kinnitatud rõngale asetatud keraamilise plaadi.

Olenevalt kuumutamisnõuetest (vajalikust temperatuurist) kasutatakse kuumutusvahenditena

vedelik- või tahkistäidisega vanne:

kuni 100° C Vesivann

130° C Glütseroolvann

250° C Õlivann

üle 250° C Liivavann

Katseklaasi kuumutamise nõuded

• Kuumutamisel tuleb katseklaasi hoida kaldu, ava suunatuna ohutusse suunda (mitte enda,

kaasüliõpilaste ega õppejõu poole).

• Kuumutada mitte katseklaasi põhja alt, vaid umbes sentimeeter kõrgemalt.

• Katseklaasi tuleb sujuvalt viia leegist välja ja tagasi leeki, et vältida kuumade intensiivselt

keevate punktide tekkimist vedelikus.

• Ülekuumutamisest hoidumiseks pöörata kogu aeg katseklaasi ümber mõttelise telje.

• Katseklaasi hoidmiseks mingeid abivahendeid (näiteks klambrit, tiiglitange) mitte kasutada

(hoida sõrmedega ülemisest äärest). Esineb kahte tüüpi katseklaase – randiga ja ilma.

Randiga katseklaasid on kuumutamiseks sobivamad, kuna nende ülaserv ei lähe kuumaks.

• Jahutamisel tuleb jälgida, et veejuga ei märgaks katseklaasi vedeliku pinnast kõrgemal.

15

2.4 Keemilised reaktiivid

Reaktiivid on keemiliselt enam või vähem puhtad ained, mida kasutatakse mitmesugusteks

laboratoorseteks töödeks. Reaktiivid võivad olla tahked, vedelad, aga ka gaasilised. Nende

puhtusaste sõltub lisandeist ja reaktiivid reastuvad puhtuse kasvavas järjekorras järgmiselt:

• tehnilised – ainult abitöödeks laboratooriumis;

• puhtad – kuni 0,1% lisandeid;

• puhasanalüüsiks – kuni 0,07% lisandeid;

• keemiliselt puhtad – kuni 0,03% lisandeid.

Viimast kolme kasutatakse laboratoorseteks töödeks.

Iga reaktiivi sisaldav nõu (pudel, purk, ampull jne.) peab olema varustatud etiketiga, millest

selgub, millise ainega on tegu. Etiketil peab olema keemilise ühendi valem ja nimetus, reaktiivi

puhtusaste, lahuste korral ka kontsentratsioon kas molaarses (M) või protsentuaalses (%)

väljenduses.

Töötades keemiliste reaktiividega peab meenutama:

• mitte kasutada puuduva või mitteloetava etiketiga reaktiive;

• mitte jätta reaktiivinõud avatuna seisma;

• reaktiivi liiga nõusse (pudelisse) mitte tagasi valada, vaid kogumisnõusse või kanalisatsiooni

(õppejõuga konsulteerida);

• töökohale valgunud reaktiiv tuleb kohe eemaldada ja koht pesta;

• laborilaudadel asuvad ainult selleks tööks (praktikumiks) vajalikud reaktiivid (kontsentreeritud

happed ja halvasti lõhnavad reaktiivid asuvad tõmbekapis);

• mitte uidata laboris ringi ainsa reaktiiviga, mida kõik vajavad (seda tuleb hoida ettenähtud

kohas);

• reagentide silte tuleb põhjalikult lugeda (veenduda, et nimetus on sama, mis juhendis).

2.4.1 Reaktiivide kasutamise nõuded

Tahked reaktiivid

Võetakse purgist ainult spetsiaalse spaatliga, mitte kätega.

Spaatli puudumisel puistatakse vajalik reaktiivikogus purgist puhtale siledale paberile.

Reaktiivipudeli korki käest võimalikult mitte ära panna, äärmisel juhul puhtale lauale, alumine

pool ülespidi.

Kui reaktiiv on purgis paakunud, tuleb seda peenestada (ettevaatlikult!) puhta ja kuiva

portselanspaatli või jämeda klaaspulgaga (metallist esemeid mitte kasutada!).

16

Reaktiivi ei tohi purgist välja võtta rohkem, kui seda tööks vaja. Ülejääki ei ole lubatud purki

tagasi puistata.

Igal reaktiivil on laboratooriumis oma kindel koht. Keelatud on reaktiivipurgi teisaldamine.

Vedelad reaktiivid ja lahused

Igal reaktiivil (lahusel) on laboris oma kindel koht.

Kontsentreeritud happeid ja leeliseid, samuti ka mürgiseid ning tugevasti lõhnavaid reaktiive

(lahuseid) säilitatakse tõmbekapi all, seal peab neid ka kasutama.

Reaktiivilahuste pudelid peavad olema alati suletud.

Pudelite korkide segiajamise vältimiseks reaktiivilahuse valamisel äravõetud kork hoida käes.

Kinnijäänud korkide avamiseks pöörduda õppejõu poole.

Lahuse väljavalamisel jälgida, et silt jääks ülespoole (aine allavalgumisel mööda anuma

välisseina ei saa silt kahjustada).

Pudeli välisseina mööda allavalguvad tilgad tuleb kohe ära pühkida filterpaberiga või lapiga.

Üleliigse lahuse tagasivalamine reaktiivipudelisse ei ole lubatud, see tuleb vastavaid

ettevaatusabinõusid rakendades valada valamusse või teisele üliõpilasele (valamusse

valamisel hapete-aluste neutraliseerimine).

Lõhna määramiseks tuleb käeliikega tõmmata üle avatud nõu gaasi (auru) enda poole, hoides

nõud ohutul kaugusel näost (kunagi ei tohi nina anuma kohale panna ja sügavalt sisse

hingata).

Tugevasti lõhnavate, mürgiste ja limaskesta ärritavate gaasidega (aurudega) tuleb töötada

tõmbekapis.

Kahe lahuse segamisel (kokkuvalamisel) valatakse suurema tihedusega lahus väiksema

tihedusega lahusesse (näiteks kontsentreeritud H2SO4 lahjendamisel valatakse viimane

peene joana vette).

Vett ei tohi kunagi valada kontsentreeritud happesse, reaktsioon on väga eksotermiline ja võib

tekkida pritsimine. Kontsentreeritud hapet tuleb valada vette aeglaselt ja pidevalt segades.

Suure klaasnõu ümberpaigaldamisel (keeduklaas, kooniline kolb jne) võtta kahe käega

selliselt, et üks käsi toetaks nõud põhja alt.

Kasutada ainult loetava sildi või kirjaga varustatud nõudes (pudeleis) asuvaid reaktiive ja

ainult neid, mille vastavus tööjuhendile on tuvastatav (nimetus sildil, kontsentratsioon).

17

2.5 Jääkidest vabanemine (käitlus)

Tahkeid aineid ei tohi panna kraanikaussi (filterpaberid, liiv, lakmuspaberid jne) –

ummistumise oht.

Kemikaale ei tohi panna prügikasti, välja arvatud juhul, kui eeskirjas nii öeldud on.

Kui ainet (segu) ei tohi valada kraanikaussi, on see laborieeskirjas öeldud (siis tuleb aine

panna spetsiaalsesse kogumisnõusse).

Kemikaalide jääke ei tohi mitte mingil juhul suvaliselt kokku kallata. Kahtluse korral küsida nõu

õppejõult.

Ained, mida tohib valada valamusse, tuleb alla loputada rohke veega (mitte lihtsalt aine

kraanikaussi valada).

Hapete ja aluste jäägid tuleb neutraliseerida.

18

3. Tuntumad laborinõud (joonised)

Pirnikujuline kolb(10) Kahe kaelaga ümarkolb

(11)Kolme kaelaga ümarkolvid

(12)

Kjeldahli kolb(6)

Mõõtekolb(7)

Erlenmeyeri kolb(8)

Büchneri kolb(9)

Keeduklaasid(3)

Tsentrifuugiklaasid(2)

Katseklaasid(1)

Ümarkolb(4)

Seisukolb(5)

Joonis 1. Katseklaasid, keeduklaasid, kolvid

19

Tilklehtrid (ekstraktorid)(17)

Kerakujuline(tilklehter)

Jaotuslehtrid(16)

Pirnikujuline Silindrikujuline(tilklehter)

Deflegmaator(18) Liebigi jahuti

(19)Spiraaljahutid

(21)Kuuljahuti

(20)

Büchneri lehter(14)

Lehtrid(13)

Eksikaator(15)

250

200

150

100

50

Joonis 2. Lehtrid, jaotuslehtrid, jahutid

20

Mõõtpipett(24)

Bürett(23)

Termomeetrid(22)

Mõõtesilinder(25)

Bunseni põleti(30)

Uhmer(26)

Uhmrinui(27)

Kalasabaotsik(29)

Pesupudel(28)

Tiigel(33)Portselankauss

(32)

Kurdfilter(31)

Joonis 3. Termomeetrid, mõõtevahendid, portselannõud

21

Claiseni pealis(38)

Ämblik(39)

Käpp(34)

Termomeetri hoidja(35)

Rõngas(36)

Statiiv(37)

Tõstja(40)

Lihtdestillatsiooni seade(41)

Joonis 4. Metallaparatuur, seadmed