põhimaantee nr 2 tallinn tartu võru luhamaa tartu ......põhimaantee nr 2...

Alguspuntki asukoht (L-Est’97) X 6474300 Y 656382

AMETISISESEKS KASUTAMISEKS

TARTU 2014

Objekti asukoht: TARTU MAAKOND

TÄHTVERE VALD, ÜLENURME VALD

JA TARTU LINN

Tellija: MAANTEEAMET

Töö täitja: KOBRAS AS

Juhataja/ekspert:

URMAS URI

Ekspert: GERLI KULL

Kontrollis: ENE KÕND

Põhimaantee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru –

Luhamaa Tartu ümbersõidu I ehitusala

tehnilise projekti korrektuuriga

kavandatud tegevuste

KESKKONNAMÕJU EELHINNANG

Registrikood 10171636

Riia 35, Tartu 50410

Tel.: 730 0310

faks: 730 0315

[email protected]

TÖÖ NR 2014-027

Põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Tartu ümbersõidu I ehitusala tehnilise projekti korrektuuriga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnang

Kobras AS töö nr 2014-027 Objekti aadress: Tähtvere vald, Ülenurme vald, Tartu linn

2

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS:


OBJEKTI ASUKOHT: Tartu maakonnas Tähtvere vallas, Ülenurme vallas ja Tartu linnas

TÖÖ EESMÄRK:

Põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala rekonstrueerimise tehnilise projekti korrektuuriga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhindamise läbiviimine tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 10 ja lõigetest 3-4

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju eelhinnang

TÖÖ TELLIJA: Maanteeamet Pärnu mnt. 463a 10916 Tallinn tel 611 9300 [email protected]

Kontaktisik: Kaarel Lääne – Maanteeameti lõuna regiooni planeeringute osakonna peaspetsialist tel 740 8122 [email protected]

OTSUSTAJA: Maanteeamet lõuna regioon Veski 23 51005 Tartu tel 740 8102 [email protected]

SEISUKOHA ANDJA: Keskkonnaamet Jõgeva-Tartu regioon Narva mnt 7a 15172 Tallinn tel 627 2193 [email protected]

TÖÖ TÄITJA:

Kobras AS registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu tel 730 0310, faks 730 0315 www.kobras.ee

Eksperdid: Urmas Uri – keskkonnaekspert (litsents KMH0046) tel 730 0310 [email protected] Gerli Kull – keskkonnaekspert, vastutav täitja tel 730 0310 [email protected]

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

mailto:[email protected]


http://www.kobras.ee/





3

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri;

KMH0047 Anne Rooma;

KMH0126 Kadi Kukk.

2. Hüdrogeoloogiliste tööde litsents nr 329.

3. Geodeetilised ja kartograafilised tööd. Tegevuslitsents 762 MA.

4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.

5. Ettevõtte Majandustegevuse Registri (MTR) registreeringud:

Ehitusjuhtimine EEJ002734;

Ehitusgeodeetilised ja -geoloogilised uuringud EG10171636-0001;

Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemine EK10171636-0001;

Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

Projekteerimine EP10171636-0001;

Kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekteerimine KP00002;

Kaevandamine KKA000152;

Kaeveõõne teisene kasutamine KKT000005.

6. Ettevõtte registreeringud Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER):

Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

Maaparanduse uurimistöö MU0010-00.

7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012,

tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi

nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste

koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (sh muinsuskaitsealadel)

maastikuarhitektuuri valdkonnas.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest,

heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 800/10.



4

SISUKORD

..................................................................................................................................................................................... 1

1 KAVANDATUD TEGEVUSTE ASUKOHT JA TÖÖ EESMÄRK ......................................................................... 5

2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE VAJALIKKUS ........................................................................................... 6

3 REKONSTRUEERITAVA MAANTEELÕIGU KIRJELDUS ................................................................................ 9

4 KESKKONNAMÕJU EELHINNANG .......................................................................................................... 12

4.1 TEGEVUSE ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KESKKONNATINGIMUSED......................................................................... 12 4.1.1 Maakasutus ................................................................................................................................. 12 4.1.2 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ..................................................................... 14 4.1.3 Looduskeskkonna vastupanuvõime ............................................................................................. 14

4.1.3.1 Rannad ja kaldad ...................................................................................................................................... 14 4.1.3.2 Pinnavormid ............................................................................................................................................. 15 4.1.3.3 Metsad ja märgalad ................................................................................................................................. 15 4.1.3.4 Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad ........................................................................ 15 4.1.3.5 Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud .............................................................. 16 4.1.3.6 Tiheasustusalad (Maareformi seaduse tähenduses)................................................................................ 17 4.1.3.7 Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ............................................................................... 18

4.2 TEGEVUSE ISELOOM................................................................................................................................... 18 4.2.1 Tehnoloogiline tase ...................................................................................................................... 18 4.2.2 Loodusvarade kasutamine ........................................................................................................... 20 4.2.3 Jäätme- ja energiamahukus ......................................................................................................... 20 4.2.4 Lähipiirkonna teised tegevused.................................................................................................... 21

4.3 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED .......................................................................................................... 21 4.3.1 Vee- , pinnase- ja õhu saastatus .................................................................................................. 21 4.3.2 Jäätmeteke ................................................................................................................................... 22 4.3.3 Müra ............................................................................................................................................ 23 4.3.4 Vibratsioon ................................................................................................................................... 24 4.3.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ...................................................................................................... 25

4.4 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS ............................................................ 25 4.5 KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE VÕI MÕNELE MUULE KAITSTAVALE

LOODUSOBJEKTILE ................................................................................................................................................. 25 4.6 TEGEVUSEGA KAASNEV KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU............................................................................... 27

5 KOKKUVÕTE .......................................................................................................................................... 28

6 KASUTATUD ÕIGUSAKTID JA MUUD MATERJALID ................................................................................ 31

7 LISAD .................................................................................................................................................... 33

LISA 1 KESKKONNAAMETI JÕGEVA-TARTU REGIOONI 17.04.2014 KIRI NR JT 6-7/14/8075-2 ....................................... 34



5

1 Kavandatud tegevuste asukoht ja töö eesmärk

Käesolev keskkonnamõju eelhinnang (edaspidi KMH eelhinnang) on koostatud Maanteeameti ja

Kobras AS vahel 14.02.2014 sõlmitud töövõtulepingu nr 14-00378/034 alusel.

Töö eesmärk on põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Tartu läänepoolse ümbersõidu I

ehitusala rekonstrueerimise tehnilise projekti korrektuuriga (edaspidi tehniline projekt) kavandatud

tegevuste keskkonnamõju eelhindamise läbiviimine. Projekti eesmärk on rekonstrueerida

põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala.

Tehnilises projektis käsitletav teelõik jääb Tartu maakonna Tähtvere valla, Ülenurme valla ja Tartu

linna territooriumile (Joonis 1).

Joonis 1. Rekonstrueeritava maanteelõigu asukoht (Maa-ameti Maainfo teenuse kaardirakendus http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)

Ilmatsalu ringristmik

Viljandi ringristmik

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis



6

2 Keskkonnamõju hindamise vajalikkus

Keskkonnamõju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste

keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks haldusakti koostamisel keskkonnamõju hindamise

algatamise või mittealgatamise kohta. Tee projekteerimise käigus on otsustajaks tee ehitusloa andja.

Käesoleval juhul on loa väljastajaks Maanteeamet. Vastavalt Maanteeameti 30.01.14

hinnapakkumisel osalemise kutsele nr 12-1/14-00257/033 on vajalik eelhinnangule võtta seisukoht

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonilt.

Vastavalt teeseaduse §19 lg 7 tuleb tee projekteerimise käigus korraldada keskkonnamõju

hindamine, kui seda näeb ette KeHJS.

Vastavalt KeHJS § 3 hinnatakse keskkonnamõju, kui

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise

põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt

oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

Keskkonnamõju KeHJS § 4 tähenduses on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju

inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline

(vastavalt KeHJS § 5), kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, milles tee ehitamise valdkonda kuulub lg 1

punkt 13: kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne

kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine

vähemalt nelja sõidurajaga teeks.

Põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala

rekonstrueerimise tehnilise projektiga kavandatavad tegevused kuuluvad KeHJS § 6 lg 1 p 13

mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka.

2008. aastal on Tartumaa Keskkonnateenistus heaks kiitnud (vastavalt Ametlikes Teadaannetes

23.05.2008 avaldatud teatele) Tartu ümbersõidu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruande

(keskkonnamõju hindajaks OÜ Hendrikson&Ko, juhtekspert Juhan Ruut, litsents KMH-0080). Projekti

eesmärgiks oli olemasoleva T2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee lõigul 182,6-194,2 ehk

Ilmatsalu ringteest kuni Uhti ristmikuni Tartu ümbersõidu ümberehituse ettevalmistamine arvestades

perspektiivset liiklussagedust ja arenguvajadusi, teede vastavusse viimine EL-i standardite ja

normidega; liiklusohutuse ja teekeskkonna parandamine, ummikute vähendamine teedel ning

sõidukite jooksvate kulude kokkuhoid. Eelnimetatud keskkonnamõju hindamise aruandes on

käsitletud tee rekonstrueerimist, mille tulemusena on Tartu ümbersõit täies ulatuses neljarajaline 1.

klassi tee, kus ristumised teedega on eritasandilised, lisaks on ette nähtud teenindusteed ja

kõnniteed.



7

Lisaks on koostatud Järva, Jõgeva ja Tartu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringu

„Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-

183,0“ keskkonnamõju strateegiline hindamine (koostajad OÜ Alkranel ja OÜ Artes Terrae, koostatud

aastatel 2009-2011).

Seega põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala

rekonstrueerimise tehnilise projektiga kavandatavad tegevused, mis kuuluvad KeHJS § 6 lg 1 p 13

mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka - kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja

sõidurajaga teeks, on keskkonnamõju hindamise raames ära hinnatud, leevendavad meetmed välja

pakutud ja parimad võimalikud lahendused välja selgitatud.

Käesolevas etapis on tehnilise projekti korrigeerimisega muudetud eelprojekti järgset lahendust

tagasihoidlikumaks ning muudetud sademevete lahendust (eelprojektis oli ette nähtud sadevee

juhtimine sademevee kollektorsisse, tehnilise projekti korrigeerimisega ette nähtud sademevete

juhtimine Jänese kraavi).

Käesolev keskkonnamõju eelhinnang keskendubki projekti korrigeeritud lahendustele, arvestades

sealjuures Tartu ümbersõidu keskkonnamõju hindamise aruandes toodud tulemusega.

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” täpsustab keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu,

mille korral tuleb kaaluda kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.

Määruse § 13 p 8 kohaselt on vajalik anda keskkonnamõju eelhinnang tee ehitamisel või remondil,

kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a liikluskorraldusvahendid ja märgistus)

lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont olemasolevas mahus, objekti

ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Määruse § 15 p 8 kohaselt on vajalik anda

keskkonnamõju eelhinnang tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole

selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada

Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Vastavalt KeHJS § 6 lg 3 tuleb eelhindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest

loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest.

Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste,

pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade,

alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses

tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest;

2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme-

ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest;



8

3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest;

41) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule

kaitstavale loodusobjektile;

5) käesoleva lõike punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest,

kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju

ilmnemise tõenäosusest.

Keskkonnamõju eelhindamine, mille käigus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise vajalikkus,

viiakse läbi vastavalt KeHJS § 6 lg 2 p 10, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivast

seadusandlusest. Eelhinnangu sisu koostatakse vastavalt KeHJS seaduse § 6 lg 3.



9

3 Rekonstrueeritava maanteelõigu kirjeldus

Rekonstrueeritav põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa teelõik km 181,97-184,12 paikneb

Tartu maakonnas Tähtvere vallas, Ülenurme vallas ja Tartu linnas. Käsitletav lõik algab Tähtvere

vallas enne Ilmatsalu ringristmikku ning lõpeb Räni aleviku Kogre tee ja Tartu linna Raja tänava

ristumisega.

Vastavalt Maanteeameti Riikliku Teeregistri (https://teeregister.riik.ee) (edaspidi teeregister)

andmetele (seisuga 19.02.2014) on käsitletav lõik km 181,97-182,12 (205 m) III klassi maantee ning

edasi kuni lõigu lõpuni (1,945 km) IV klaasi maantee.

Lõigul on kaks ringristmikku (Ilmatsalu ja Viljandi), st lõik ristub maanteedega Tartu–Ilmatsalu–Rõhu

(22103) ja Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme (92). Rekonstrueeritaval lõigul on 2 sõidurada (üks

sõidurada kummaski suunas), kohati on ristmike läheduses lisaradasid.

Ilmatsalu ringristmik (km 182,23) on üherealine ringristmik, mille rajalaius on 10,5 m. Praegune

rajalaius võimaldab läbida ringi väga suure kiirusega, mistõttu on seal toimunud mitmeid õnnetusi

(Tabel 2). Ilmatsalu ringristmik ühendab Tartut Tähtvere valla keskusega – Ilmatsalu alevikuga.

Viljandi ringristmik (km 183,63) on samuti üherajaline ringristmik, millel rajalaius on 8 m.

Pealesõiduharudel vaid 1 sõidurada ja see piirab läbilaskvust. Viljandi ringristmikult pääseb Tartust

Tähtvere valla Märja alevikku ja Haage külla.

Ilmatsalu ja Viljandi ringristmike vahelisel teelõigul läbis Teeregistri andmetel 2013. aastal ööpäevas

keskmiselt 10 274 sõidukit, millest 9171 (89%) olid sõiduautod ja pakiautod, 359 (3%) veoautod ja

autobussid ning 744 (7%) autorongid (Tabel 1). Viljandi ringristmikult Raja tänavani on liiklussagedus

veelgi suurem - ööpäevas keskmiselt 13 148 sõidukit, protsentuaalselt on raskeveokite arv sama,

mis ringristmike vahelisel teel.

Tabel 1. Liiklussagedus rekonstrueeritaval teelõigul (Maanteeameti Riiklik Teeregister, http://teeregister.riik.ee)

Algus kaugus

km

Lõpp kaugus

km

Aasta keskmine ööpäevane liiklus

tk

Sõiduautod ja pakiautod

Veoautod ja

autobussid

Autorongid

181,970 182,175 4739 80%

3811 tk 5%

238 tk 15%

690 tk

182,175 183,632 10274 89%

9171 tk 3%

359 tk 7%

744 tk

183,632 184,120 13148 91%

11942 tk 3%

366 tk 6%

840 tk

https://teeregister.riik.ee/



10

Tabel 2. Liiklusõnnetused rekonstrueeritaval teelõigul (Maanteeameti Riiklik Teeregister, http://teeregister.riik.ee)

Algus kaugus

km Kuupäev Tüüp Osalejate

arv Hukkunuid Vigastatuid

182,193 17.04.2005 Kokkupõrge

mootorjalgrattaga 2 0 1

182,229 17.09.2007 Kokkupõrge teevälise

takistusega 1 0 0

182,234 22,04,2013 Sõiduki ümberpaiskumine

teel 2 0 2


takistusega 1 0 1


takistusega 1 0 1

182,329 16.10.2008 Kokkupõrge ees liikuva

sõidukiga 2 0 0

182,629 11.11.2008 Kokkupõrge sõidukiga küljelt 2 0 1

182,934 06.11.2012 Kokkupõrge vastutuleva

sõidukiga 2 0 0

183,275 20.02.2000 Sõiduki teelt väljasõit 1 0 2

183,592 31.03.2004 Sõiduki teelt väljasõit 1 0 1

183,736 22.03.2008 Kokkupõrge jalakäijaga 2 0 0

184,091 12.04.2013 Kokkupõrge ees liikuva

sõidukiga 2 0 1

Põhimaantee nr 2 ristub maanteega nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme, kus viimati nimetatud

mnt algusest ca 1,2 km pikkusel lõigul on toimunud 7 liiklusõnnetust. Nendest kahes õnnetuses,

milles toimus kokkupõrge teevälise takistusega, on hukkunud kaks inimest.

Sademevee ärajuhtimiseks teemaalt puuduvad vajalikud rajatised kraavide või torustikena. Terve

lõigu ulatuses koguneb sajuvesi maantee kruusapeenrale ja sealt edasi külgnevatele aladele.

Maanteelõikude mahasõitude ja ristmike asetus võimaldab sooritada ohtlikke pöördeid ning

puuduvad tingimused ohutuks liiklemiseks jalakäijatele ja jalgratturitele. Jalakäijate liiklemine toimub

teepeenral, jalgratta- ja jalgteed puuduvad.

Rekonstrueeritavas lõigus on Teeregistri andmetel kaks tee truupi:

1. Mnt nr 92, on ühe 0,75 m avaga truup. Truup on 39 m kaugusel ringristmikust ning on halvas

seisukorras;

2. Ilmatsalu ringil on ühe 0,75 m avaga truup, mis on heas seisukorras.

Tartu linna üldplaneeringu (2005) liiklusskeem arvestab, et Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa

põhimaantee rekonstrueeritakse.

Tähtvere valla üldplaneering (2006) ei käsitle Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee

rekonstrueerimise seisukohti. Üldplaneeringuga on seatud olemasoleva Tallinn–Tartu–Võru–

Luhamaa mnt trassile 300 m sanitaarkaitsevöönd.



11

Vastavalt Ülenurme valla üldplaneeringule (2006) on Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa põhimaantee

lõigul Tähtvere valla piir - Tartu linn maantee kavandatud eraldatud sõiduradadega neljarajaliseks

teeks (kaks kummaski sõidusuunas). Sanitaarkaitsevööni ulatus on 300 m. Põhimaanteega

ristumised võivad olla ainult kahetasandilised, sh ristumised kergliiklusteega. Tee valdaja nõusolekul

on lubatud kogujateedelt maha- ja pealesõidud vaid parempöördega. Kergliiklustee rajamine tee

serva ei ole lubatud. Piirkonda teenindav ühissõidukimarsruut tuleb viia maanteega paralleelsele

teele, tee ääres ei tohi olla ühissõidukipeatusi; transiitühissõidukiliinid võivad teed läbida.

Ühissõidukiliinide ümberkorraldamine tuleb teha peale uu(t)e tee(de) väljaehitamist. Tee valdaja

peab võtma kasutusele müra leevendavad abinõud, kui üle normi olev müra ulatub kaugemale kui

250 m tee kaitsevööndi piirist.

Lisaks on Ülenurme valla üldplaneeringus kirjeldatud üldpõhimõtteid: põhimaanteel suuremate

liiklussõlmede lahendamisel on ette nähtud kahetasandilised ristumised ning tugi- ja

kõrvalmaanteedel ringristmikud. Eritasandiliste ristumiste ning ringristmike täpne kuju, arv ja asukoht

määratakse vastava teeprojektiga. Eritasandilisi ristmikke ei ole soovitav planeerida üksteisele

lähemale kui 3 km.

Ülenurme valla üldplaneeringu kaardil ei ole Viljandi ringi märgitud kui planeeritava 2-tasandilise

liiklussõlmena.

Tellija ehk Maanteeamet on Ülenurme valla üldplaneeringuga kursis ja leiab, et vastuolud puuduvad

ning lisaks on Ülenurme Vallavalitsus 31. jaanuar 2014. a oma kirjaga nr 7-8/196 ära kooskõlastanud

Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala rekonstrueerimise tehnilise projekti. Seetõttu ei ole

eelhinnangu koostajal alust arvata, et kavandatud tegevused poleks Ülenurme valla seisukohtadega

kooskõlas.



12

4 Keskkonnamõju eelhinnang

Käesolevas keskkonnamõju eelhinnangus käsitletakse Tinter-Projekt OÜ poolt koostatava

põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala

rekonstrueerimise tehnilise projekti korrektuuriga kavandatud tegevuste keskkonnamõju. Tegemist

on olemasoleva teega, seega toimub liiklus maanteel ka projektiga kavandatavate tegevusteta,

mistõttu ei käsitleta mitte niivõrd maanteel oleva liikluse mõju vaid projekti muudatustega kavandatud

tegevuste keskkonnamõju.

Olulisemad muudatused, mis projektiga ette on nähtud:

Kogu lõigu ulatuses nähakse ette katendi väljavahetamine;

Sademevee ärajuhtimine on kombineeritud torustike ja kraavidega ning lahendatud koos

eesvooluga Jänese kraavi;

Ilmatsalu ringi piirkonda 10-kohalise raskesõidukite parkla rajamine;

Põhimaantee nr 2 lõigul sõidusuundade eraldamine eraldussaare või trosspiirdega alates

Neste tanklast kuni objekti lõpuni;

Kogujatee ärajätmine ja alternatiivina vasakpöörderaja projekteerimine põhimaanteelt 2

Ringtee 61/63 vahele;

Viljandi ringristmiku lahendamine kaherajalise turboringina;

Viljandi suuna põhimaantee 92 lõigu ümberprojekteerimine eraldussaarega neljarajaliseks

magistraaliks;

Lõunakeskuse suuna põhimaantee 2 lõigu ümberprojekteerimine trosspiirdega

neljarajaliseks magistraaliks.

Projekt käsitleb teemaa puhastamist, kraavide kaevamist, sademevee kanalisatsiooni rajamist,

haljastustöid, mullatöid, aluste ja katete ehitust, liikluskorraldusvahendite paigaldus, jalgteede ehitust

ning müratõkkeseina rajamist.

Kavandatava maanteede rekonstrueerimise peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne

tegevus, mis segab liiklust ning ettevaatusabinõusid kasutamata võib ohustada keskkonda.

Ehitusaegse tegevusega seotud mõjud on ajutised (lühiajalised). Liiklusolude parandamisega

kaasneb sujuvam ja ohutum liiklus ning sellest tulenev kütuse tarbimise vähenemine, efektiivsem

mootorite töö, mis omakorda vähendab liiklusest tingitud õhusaaste hulka. Liikluse sujuvamaks

muutumisega väheneb saaste, tolmu ja müra hulk, mistõttu muutub paremaks ka looduskeskkond

ning inimeste elukeskkond.

4.1 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused

4.1.1 Maakasutus

Rekonstrueeritav põhimaantee nr 2 km 181,97-184,12 Tartu ümbersõidu I ehitusala lõik on Ülenurme

valla, Tähtvere valla ja Tartu linna territooriumil (Joonis 2).



13

Tähtvere valla territooriumil paikneva lõigu ulatuses on lähialal valdavalt põllumassiivid. Ilmatsalu

ringristmikust hargnevate teede läheduses olevate põllumaade koosseisus on hajusalt ka elamud.

Ülenurme valla piires on mõned põllumassiivid ja ärimaad. Ülenurme valla üldplaneeringus on ala

kuni Viljandi ringristmikuni planeeritud tootmis- ja ärimaaks ning ringristmikust edasi lõuna poole

planeeritud kaubanduskeskuse ala (tootmis- ja ärimaa). Viljandi mnt ristmikul, Ülenurme valla

territooriumil, Viljandi mnt ja põhimaantee vahetus läheduses on 4-korruseline elamu (aadressiga

Eerika 5), mille kaugus tee servast on ca 5 m. Selle hoone taha jäävad veel kaks 2-korruselist elamut

(aadressid Eerika 4 ja 3). Lisaks on Viljandi mnt poolses osas teest ca 40 m kaugusel Kogre 1

kinnistul asuv elamuhoone.

Põhimaantee nr 2 käsitlevat lõiku ääristaval Tartu linna territooriumil põllumaid ei ole, tegemist on

üldplaneeringu järgi teenindusettevõtete maa, tööstusettevõtete ja ladude maa ja mõningal määral ka

väikeelamute maaga. Tartu linnas Viljandi ringtee ja Raja tn vahel jääb maanteest ca 20 m

kaugusele Viljandi mnt 60 elamu.

Joonis 2. PRIA põllumassiivid projektala läheduses (Maa-ameti erametsakeskuse kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis



14

Rekonstrueeritava maantee läheduses on väga erineva maakasutusega alasid. Kõrghaljastust on

kohati elamute ümbruses (elamute ja maantee vahel). Suur osa teeäärsest alast on tiheasustusala.

4.1.2 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime

Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab

(kaevandamisväärsed kivimid, mineraalid, vedelikud, gaasid, orgaanilised ained) ja kõik see, mida ei

ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Keskkonnavastutuse seaduse järgi

loetakse loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast.

Kaitstavaid liike ja elupaiku ning Natura 2000 alasid käsitletakse ptk-s 4.1.3.4. Veekogusid

käsitletakse ptk-s 4.1.3.1.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Eesti põhjavee kaitstuse kaardile on põhjavesi

projektalal keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus).

EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur ja Maa-ameti

andmete alusel on rekonstrueeritava teelõigu lähimõjualas 5 puurkaevu:

1. Kannikese tn 10 (kü 79502:008:0002), puurauk PRK0001281, ca 140 m kaugusel

põhimaanteest;

2. Viljandi mnt 72 (kü 94901:005:0044), puurauk PRK0007152, ca 40 m põhimaanteest, ca 70

m Viljandi mnt rekonstrueeritavast osast;

3. Kogre tee 1 (kü 94901:005:1712), puurauk PRK 0007156, ca 15 m põhimaanteest;

4. Eerika tee 1 (kü 94901:005:1608), puuraugud PRK0007191 ja PRK0007154, ca 160 m ja

180 m Viljandi mnt rekonstrueeritavast osast.

Maa-ameti Geoportaali andmetel maardlaid lähipiirkonnas ei ole.

4.1.3 Looduskeskkonna vastupanuvõime

4.1.3.1 Rannad ja kaldad

Tartu läänepoolse ümbersõidu tehnilise projektiga juhitakse sademevesi Jänese kraavi, mis

omakorda suubub Emajõkke.

Jänese kraav saab alguse Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee km 181,185 paremalt poolt teed

(rekonstrueeritavast lõigust ca 900 m kaugusel Tiksoja suunas). Jänese kraav on

maaparandusehitise eesvool. Praegu juhitakse sademevett Tartu linna territooriumilt Jänese kraavi

alates Ravila tänavast lääne poole jäävalt alalt.

Jänese kraav algab põhimaanteest 2 läänes, läheb truubiga maantee alt läbi ning kulgeb algselt

metsas (ca 500 m). Peale 90 kraadilist pööret kulgeb metsa servas enam-vähem paralleelselt (ca 1,4

km ulatuses) maanteega nr 2 ja raudteega. Sealt edasi pöörab taas metsa vahele (suunaga maantee

nr 2 poole), kus kulgeb ca 300 m pikkuselt. Enne maanteed teeb taas ca 90 kraadilise pöörde ning

kulgeb ca 1 km ulatuses maantee nr 2 ääres, kus kraavi kaldal kasvab mets. Taas peale 90 kraadilist



15

pööret on kraav suunaga Tallinna mnt poole ning sealt Vorbuse teeni paikneb kraav põldude vahel ja

on küllaltki suure languga (7-11 ‰) (maanteest ülesvoolu on kraavi lang väike (0,5-0,8‰)). Kraavi

suudmeosa on languga 2‰ ning kraav suubub Emajõkke. (Petrutis, 2009)

2009. a on Tartu Linnavalitsuse tellimusel koostatud eksperthinnang Jänese kraavi valgalas sademe-

ja pinnavee ärajuhtimise võimaluste kohta (koostas L. Petrutis). Töö eesmärgiks oli anda hinnang

Jänese kraavi läbilaskevõime kohta. Nimetatud töö ei ole arvestanud maantee rekonstrueerimisel

tekkivat olukorda. Töös leiti, et ka tulevaste perspektiivsete vooluhulkade läbilaskmisel jääks

maksimaalne veepind kallaste vahele, aga probleeme tekitavad olevate truupide läbilaskevõimed,

mis tekitavad paisutusi, mille korral võidakse üle ujutada ümbritsevaid alasid. Eelnimetatud töös on

kraavi korrastamiseks antud soovituseks põhjast setete eemaldamine, kraavi püsivuse huvides

soovitati aga nõlvad jätta puutumata.

Emajõgi (registrikood VEE1023600) kuulub Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonda. Emajõgi

asub projektalast linnulennult ca 2,5 km kaugusel. Tegemist on avaliku veekogu (veeseadus § 5)

ning karpkalalaste elupaigana kaitstava veekoguga (Keskkonnaministri määrus nr 58 „Lõheliste ja

karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja

seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad1“). Emajõe pikkus on 99,1

km (koos lisaharudega on 148,6 km) ning valgala pindala 9 628,1 km2 (Keskkonnaregistri avalik

teenus, register.keskkonnainfo.ee).

Ilmatsalu ringist ca 560 m kaugusel (Tiksoja suunal) on Kandi kraavi, mis on samuti

maaparandusehitise eesvooluks. Kandi kraavi ei ole projekti raames sademevee suunamist ette

nähtud.

4.1.3.2 Pinnavormid

Rekonstrueeritava maantee ala paikneb lainjal moreentasandikul, kus maapinna abs. kõrgused

jäävad vahemikku 55...73 m. Tundlikke pinnavorme projektalal ei esine. Seoses maantee

laiendamisega, jalgratta- ja jalgtee ning raskeveokite parkla rajamisega hõlmatakse olemasoleva

maantee kõrval uusi alasid.

4.1.3.3 Metsad ja märgalad

Ulatuslikud metsamassiivid ja märgalad antud teelõigus puuduvad. Vahetult tee ääres on

kõrghaljastust vähesel määral. Teede läheduses olevad elamud on üldjuhul ümbritsetud

kõrghaljastusega, ärihoonete ümbruses on üksikud ilupuud. Ehitustööde käigus on ette nähtud

likvideerida osaliselt olemasolevaid puid ja hekke.

4.1.3.4 Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad

Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 lõikele 1 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad,

kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.



16

Kaitstavate loodusobjektide määramiseks kasutati EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem -

Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuuri andmeid, Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000

kaardirakendust ja Keskkonnaregistri infot.

Rekonstrueeritava maanteelõigu lähimõjualas ei ole ühtegi kaitstavat loodusobjekti.

Lähim Natura 2000 võrgustiku ala asub ca 4,5 km kaugusel ja tegemist on Ropka-Ihaste linnualaga.

Ala on väga kaugel, mistõttu kavandatava tegevuse mõju sellele Natura 2000 alale puudub.

Jänese kraavi lähistel on III kaitsekategooria liigi käokeel, rohekas (Platanthera chlorantha)

leiukoht (registrikood KLO9321151). Leiukoht asub ca 90 m kaugusel Jänese kraavist vasakul pool

(ca 700 m kaugusel kraavi maantee alguspunktist).

Alal (Tähtvere vald, Tähtvere küla), kus Jänese kraav asub paralleelselt põhimaantee ääres, on ca

90 m kaugusel Jänese kraavist paremal pool III kaitsekategooria kaitsealuse liigi pesajuure,

pruunikas (Neottia nidus-avis) leiukoht (KLO9321033). Lähistel, ca 160 m kaugusel Jänese kraavist

paremal pool on II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli (Accipiter gentilis) leiukoht (KLO9114474).

Samas lõigus, teisel pool riigimaanteed on Jänese kraavist vasakul pool ca 115 m kaugusel samuti II

kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli (Accipiter gentilis) leiukoht (KLO9114473).

Vahetult enne Emajõkke suubumist, ca 70 m kaugusel, on Jänese kraavil III kategooria kaitsealuse

liigi ängelheina, ahtalehine (Thalictrum lucidum) leiukoht (KLO9321203) (kraav läbib leiukoha).

Jänese kraav suubub Emajõkke, alal kaitstakse järgmisi III kaitsekategooria liike: vingerjas

(Misgurnus fossiilis), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), laiujur (Dytiscus latissimus) ja

järgmisi II kaitsekategooria liike: kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), suurvidevlane (Nyctalus

noctula), tiigilendlane (Myotis dasycneme), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), veelendlane

(Myotis daubentonii), tõugjas (Aspius aspius) ja pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii).

Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lõikele 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse

elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahenduste keelatud. Seega on tegu

ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud infoga ja ei ole lubatud infot avalikustada asjasse

mittepuutuvatele isikutele.

Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja teistele kaitstavatele

loodusobjektidele on kirjeldatud peatükis 4.5.

4.1.3.5 Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud

Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RTL 2002, 38, 511) kehtestab müra

normtasemed elu- ja puhkealadel, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete

välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja

asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete

paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse. Liiklusest tingitud müra normtasemed

hoonestatud või hoonestamata aladel (LpA,eq,T, dB) on esitatud tabelis 3 .



17

Tabel 3. Liiklusest tingitud müra normtasemed

Kategooria Aeg Taotlustase Piirtase Kriitiline tase

Planeeritav Olemasolev

I Päev 50 55 55 65

Öö 40 45 50 60

II Päev 55 60 60 70

651

Öö 45 50 55 65

601

III Päev 60 60 65 75

651

701

Öö 50 50 55 65

551

601

IV Päev 65 70 75 80

Öö 55 60 65 70

I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste

puhkealad

II kategooria laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad,

puhkealad ja pargid linnades ning asulates

III kategooria segaalad (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja

tootmisettevõtted)

IV kategooria tööstusala

2012. a on Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna poolt tellitud ja Hendrikson&Ko poolt

koostatud Tartu linna välisõhu strateegiline mürakaart, mis näitab, et rekonstrueeritava maanteelõigu

ääres olevatel elamualadel (II kat) ja osaliselt ka segaaladel (III kat) on müra normtasemed

ületatud.

Müra teemat on kirjeldatud ka alapeatükis 4.3.3.

4.1.3.6 Tiheasustusalad (Maareformi seaduse tähenduses)

Tiheasustusega aladeks maareformi seaduse tähenduses on maa-alad, mis on tiheasustusega

aladeks määratud kehtestatud planeeringuga.

Vastavalt Tartu maakonnaplaneeringule on tiheasustusalad projekti piirkonnas: Tartu linn, Tähtvere

vallas maantee äärne Kandiküla tiheasustusala ja Ülenurme vallas Räni alevik (endine küla). Õssu

küla, mis jääb Ülenurme valla territooriumile, rekonstrueeritava maantee kõrval (Viljandi ringi juures)

ei ole tiheasustusalaks nimetatud.

Ülenurme valla üldplaneeringu järgi on kogu maanteeäärne ala kavandatud kompaktse

hoonestusega alaks (tiheasustusala). Seega võib väita, et kogu rekonstrueeritav maanteelõik

paikneb tiheasustusalal.



18

4.1.3.7 Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad

Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele puuduvad projektala lähiümbruses

muinsuskaitseobjektid.

4.2 Tegevuse iseloom

Vastavalt Maanteeameti „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Tartu läänepoolse

ümbersõidu I ehitusala rekonstrueerimise tehnilise projekti korrektuuri koostamise nõuetele“ on OÜ

Tinter-Projekt koostanud Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Tartu läänepoolse

ümbersõidu I ehitusala rekonstrueerimise tehnilise projekti korrektuuri. Nimetatud tehnilise projekti

korrektuur muudab osaliselt 2011. aasta projektlahendusi.

4.2.1 Tehnoloogiline tase

Tehnilise projekti korrektuur käsitleb teemaa puhastamist, kraavide kaevamist, sademevee

kanalisatsiooni rajamist, haljastustöid, mullatöid, aluste ja katete ehitust, liikluskorraldusvahendite

paigaldust, jalgtee ehitust ning müratõkkeseina rajamist.

Tee on projekteeritud lähtetasemega „hea“ või „rahuldav“, maateeklassiks on määratud II, katte

laiuseks 14,25-20,25 m, sõiduradade arv on 2+2 ja 2+1 (eraldusribaga), sõidurada laiusega 3,5 ja

3,75 m (3,25 m vasakpöörderada), jalgratta- ja jalgtee katte laiuseks on 3,0-3,5 m ja jalgtee katte

laius 2,0- 3,0 m.

Sõidutee serva on projekteeritud põrkepiire kõrgusega 0,75 m asfaltbetoonkatte pinnast ning

põrkepiirde taha on ette nähtud tugipeenar laiusega 0,5 m. Sõidutee keskele on osaliselt planeeritud

trosspiirded (lõikudele Neste – Ringtee 61, Ringtee 63 – Viljandi ring, Viljandi ring – Raja tn).

Ilmatsalu ringristmikul korrigeeritakse liiklussaari ning vahetatakse välja äärekivid. Koos sellega

vähendatakse raja laiust ringil 8,0 m-le. Rajatakse ülekäigukohad kergliiklejatele.

Viljandi ringristmik rekonstrueeritakse kaherajaliseks turbo-ringiks, siseraadiusega R= 20 m. Raja

laiuseks ringil jääb 4,8 m ja radasid eraldab 0,7 m vaheriba, millele paigaldatakse katte sisse

graniidist eralduskivid. Siseringile rajatakse 1,5 m laiune graniitkividest kindlustusriba. Põhimaantee

pealesõidu/mahasõidu kahele harule on projekteeritud ringile 2+2 sõidurada ja külgnevatele harudele

2+1 sõidurada. Jalakäijatele rajatakse tunnel ringristmiku Lõunakeskuse poolse haru (põhimaantee

2 km 183,63) alla. Läheduses paiknevad bussipeatused ja korterelamud. Tunneli pikkuseks on 31 m,

millest sõidutee alust osa koos piiretega on 24 m. Sissepääs tunnelisse on treppide kaudu, millele on

paigaldatud kaldrajad.

Põhimaantee 182,5 km juurde on projekteeritud 10-kohaline veoautode parkla, kuhu sissesõit on

planeeritud vahetult peale Ilmatsalu ringi Võru suunda väljumist. Projekteeritud raskeveokite parklas

on sademevee ärajuhtimiseks lahendusena ette nähtud restkaevud ja torustik ning õlipüüdur ENS

14/45. Parklaala õlipüüduri läbinud sademevesi immutatakse lokaalselt projekteeritud settekraavi

kaudu maapinda.



19

Olemasolevad bussipeatuste platvormid lammutatakse (ka kivist ootekoda). Bussipeatusi lõigul

Viljandi ring - Raja tänav jääb mõlemasse suunda üks. Mõlemal suunal olnud „Eerika“ busspeatused

ühendatakse „Haigla“ bussipeatusteks (st. „Eerika“ bussipeatus likvideeritakse, sest bussitaskute

rajamise võimalus sinna puudub). Viljandi põhimaantee nr 92-le rajatakse taskuteta „Eerika“

bussipeatused.

Rekonstrueeritavale maanteelõigule on projekteeritud jalgratta- ja jalgteed nii eraldi muldele kui ka

äärekiviga sõidutee serva. Põhimaanteega paralleelne ja eraldi muldel kulgev 3 m laiune tee

Ilmatsalu ringist kuni Viljandi ringini on kogupikkusega 1418 m ja vasakul pool põhiteed on 2,5 m

laiune ja 76 m pikkune jalgteeühendus. Viljandi ringi piirkonnas Arhitekti tn – Kandiküla tee on ette

nähtud 3,5 m laiune ja 688 m pikkune eraldi muldel lõik ning Viljandi ring – Raja tn 3,5 m laiune

sõidutee servas kulgev 450 m lõik. Samas on Lõunakeskuse suunal vasakul pool põhimaanteed ette

nähtud 2,5 m laiune jalgtee. Lisaks on veel 3 m laiune ja 80 m pikkune jalgtee-ühendus Raja tänava

ja Lõunakeskuse suuna vahel.

Rekonstrueeritavale lõigule on müratõkkeseinad projekteeritud Viljandi ristmikule Eerika 5 krundi

ette pikkusega 120 m ja Viljandi mnt 60 krundi ette transpordi maale pikkusega 80 m. Seina kõrgus

projekteeritud maapinnast on 3,75 m sealhulgas 1,5 m ülemine osa on ette nähtud 15 mm paksusest

läbipaistvast klaaspaketist. Ülejäänud osas kasutatakse standardseid alumiiniumprofiilist

müratõkkeelemente müraneelduvusega kuni 12dB ja mürasummutusega kuni 25 dB. Müratõkkesein

ehitatakse teemaa alale, vundamendina kasutatakse 4 m vahedega valatud betoonjalandeid.

Uus katend rajatakse suures osas olemasolevale muldkehale kompleksstabiliseerimisega. Projektis

on põhimaanteedele eristatud kaks katendi tüüpi: eraldi katend põhimaanteele nr 2 ja klass nõrgem

katend maanteele nr 92.

Tänavavalgustuseks on koostatud eraldi projekt. Valgustid paigaldatakse 10 m mastidele.

Kõnniteede valgustid ja ülekäiguradade lisavalgustus paigaldatakse 6/8 m postile/kõrgusele (sõltuvalt

ülekäiguraja pikkusest/sõidutee laiusest).

Objekti sademevee eesvooluks on projekteeritud Tiksoja suuna km 181,185 algav Jänese kraav.

Ühenduse saamiseks rajatakse Ilmatsalu ringist alates 1,1 km pikkune maanteega külgnev eesvoolu

kraav.

Vasakul pool maanteed Neste tankla piirkonnas on põhikraav viidud projekteeritud torusse ning

maantee sademevesi kogutakse kokku torustiku lõigul restkaevudega. Ilmatsalu rekonstrueeritud

ringiosalt sademevee ärajuhtimiseks on projekteeritud 4 restkaevu ja torustik, mille kaudu

suunatakse sademevesi eesvoolukraavi. Viljandi ringilt kuni Neste tanklani kogutakse sademevesi

kollektorisse ja sealt edasi, peale eelnevalt muda-õlipüüduri läbimist peamiselt külgkraavidesse.

Üldine skeem näeb ette Viljandi ringristmiku piirkonna sademevee ärajuhtimist kanaliseeritult, kuna

puudub võimalus kraavide rajamiseks. Ristmiku harudelt tulev sademevesi juhitakse

projekteeritavasse maantee nr 2 külgkraavi. Külgkraavi ette on paigaldatud mudaõlipüüdur ENS

65/195. Jalakäijate tunneli sisene sademevee ärajuhtimine toimub isevoolselt Tartu suunale rajatava

restkaevu kaudu.



20

Seoses sademevee ärajuhtimisega Jänese kraavi on Maanteeameti tellimusel Inseneribüroo Urmas

Nugin OÜ koostanud 2014. a töö „Jänese kraavi rekonstrueerimine“. Projekti eesmärk on

rekonstrueerida Jänese kraav mahus, mis võimaldaks seda kasutada eesvooluna Tartu läänepoolse

ümbersõidu I ja II ehitusalalt (Ilmatsalu ringristmikust kuni Riia ringristmikuni) tuleva sademevee

ärajuhtimiseks. Tööga nähakse ette uuendada ühiseesvoolu 6,25 km pikkusel lõigul, tehes

järgmiseid tegevusi:

Ettevalmistavad tööd: võsa langetamine käsivõsalõikajaga (0,52 ha), metsa likvideerimine

mootorsaega (0,68 ha), kraavidelt taimestiku niitmine käsivõsalõikajaga, kraavitrassilt

kändude juurimine ekskavaatoriga, mullavalli laialiajamine traktoriga, voolutakistuste

(lamapuidu) eemaldamine, koprapaisude likvideerimine (3 tk).

Voolusängi uuendamine: ühiseesvoolu settest puhastamine, mullavalli laialiajamine

lükkekaugusega 40 m, nõlvajalami ja põhja kindlustamine veeriskattega 44,8*100 m2,

killustikkattega 11*100 m2, kraavi kaevamine, erosioonitõkkemati paigaldamine.

Drenaažisuudmete suudmekraavide uuendamine: drenaažikollektori suudme taastamine

koos tähispostiga, kuni 150 mm kollektori suudme (toru säilib) uuendamine – 3 tk, mattunud

drenaažisuudme otsimine (8 tk), kivisillutisega kraaviühenduse rajamine (3 tk).

Truupide uuendamine: truupide lahtikaevamine ja väljatõstmine, truubitoru paigaldamine ja

otsakute rajamine, truubi T/5 pikendamine ja kõrvale truubitoru paigaldamine ja otsakute

rajamine; truubi T/1 lahtikaevamine ja väljatõstmine ning silla rajamine.

4.2.2 Loodusvarade kasutamine

Tee rajamiseks kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld jt). Ehitusmaavarade olemasolu

on projekti elluviimise aluseks. Täpsed asukohad, kust tee ehitamiseks vajalikke maavarasid vedama

hakatakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist, üldjuhul hangitakse materjal riiklikest

maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud. Arvestades seda, et

teetrassi asukohta ei muudeta, on ehitusmaterjalide kasutamine oluliselt väiksem võrreldes uue tee

rajamisega.

4.2.3 Jäätme- ja energiamahukus

Maantee lõikudel freesitakse olemasolev kate üles. Olemasolevate peenarde materjal ja peenra

täitematerjal kaevatakse üles ja veetakse ära. Olemasolev mulle kaevatakse välja keskmiselt kuni

0,5 m sügavuseni.

Ehituseks sobimatu pinnas (näiteks kraavide kaevamisel) ja teised jäätmed tuleb utiliseerida

vastavalt kehtivatele nõuetele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle

anda ohtike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Tee remontimisel kasutatakse energiat tee-ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate

tööks (kütuse kulu), vajadusel ka remonditava teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Tee

kasutamise perioodil kasutatakse energiat tee hooldamiseks (talvel tee lahtilükkamine lumest ja

libedusetõrje, suvel teeservade ja võsa niitmine – kütuse kulu), samuti pimedal ajal maantee

valgustuseks.



21

Jänese kraavi rekonstrueerimisel eemaldatakse rohttaimestikku ja võsa ning metsa. Kraavitrassilt

tuleb eemaldada 3 koprapaisu ja langenud puud ning kraavist eemaldada setet nii mehhanismidega

kui ka käsitsi. Jänese kraavil on 17 uuendamist vajavat drenaažisuuet.

4.2.4 Lähipiirkonna teised tegevused

Remonditava riigimaantee nr 2 lähipiirkonna teised tegevused on seotud maakasutusega, millest on

antud ülevaade peatükis 4.1.1.

4.3 Tegevusega kaasnevad tagajärjed

Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab liiklust ning ettevaatusabinõusid

kasutamata võib ohustada keskkonda. Liiklusolude parandamisega kaasneb sujuvam ja ohutum

liiklus ja sellest tulenev kütuse tarbimise vähenemine ning efektiivsem mootorite töö, mis omakorda

vähendab liiklusest tingitud õhusaaste hulka. Liikluse sujuvamaks muutumisega väheneb õnnetuste

oht, saaste, tolmu ja müra hulk, mistõttu muutub paremaks ka looduskeskkond ning inimeste

elukeskkond.

4.3.1 Vee- , pinnase- ja õhu saastatus

Põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ehitusega on mõju pinnasele juba avaldunud

olemasoleva maantee ehitusetapil loodusliku pinnase eemaldamise ja/või selle füüsilise struktuuri

muutmise teel. Maantee rekonstrueerimisel avaldub mõju pinnasele maanteega piirneval alal seose

tee laienduse, jalgratta- ja jalgtee rajamise, raskete tee-ehitusmasinate poolt olemasoleva pinnase

pindmise struktuuri rikkumise ja kraavide rajamise näol.

Ehitusaegselt tuleb välistada ehitusprahi- ja -materjalide sattumine veekogudesse; ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-

ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit kaevudest.

Kraavide ja sademevee ärajuhtimise süsteemiga kogutav vesi juhitakse projekti järgi Jänese kraavi,

mistõttu tuleb kraav rekonstrueerida mahus, mis võimaldaks seda eesvooluna kasutada. Jänese

kraavist on planeeritud eemaldada 10,669 tuhat m3 setet. Väljatõstetud sete on projekteeritud

paigaldada kraavi kaldale ning settevall lükatakse laiali buldooseriga 6-40 m laiusele ribale.

Põllumajandusmaale laialiaetud settekihi keskmine paksus ei tohi olla üle 10 cm. Peale settevalli

laialilükkamist ei tohi kaldaalale jääda sademevee kogunemiskohti.

Kraavi rekonstrueerimise käigus peab olema tagatud, et setted ei jõuaks Emajõkke. Setete allavoolu

kandumise vältimiseks tuleb rajada alale ehitustööde aegne settebassein, soovitatav on rajada neid

mitu. Settebasseini mõõtmed on antud Jänese kraavi rekonstrueerimise projektis. Jänese kraavi

rekonstrueerimise projekt soovitab rajada settebassein pikettide 0+00.-..5+00 vahelisele alale.

Kindlasti tuleb jälgida, et settebasseini ei tohi rajada III kategooria kaitsealuse liigi ahtalehise

ängelheina (Thalictrum lucidum) leiukohale, mis paikneb Jänese kraavil suudmest ca 110-70 m

vahelisel alal.



22

Tartu ümbersõidu I ehitusala rekonstrueerimise tehnilise projekti korrektuuriga ettenähtud tööd ei

kujuta otsest ohtu põhjaveele: planeeritud tööde käigus ei ole ette nähtud selliseid tegevusi ega

selliste kemikaalide või ainete kasutamist, mis võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti.

Kavandatud ei ole põhjavee pumpamist, mistõttu ei mõjutata ka põhjavee taset.

Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada teevõrgul toimuvate liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse

või muu kemikaali lekked. Õnnetuste esinemist aitab vähendada tee seisukorra parandamine.

Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine

pinna- ja põhjavette.

Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad

maantee asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul

ka lakibensiini ja HCl aurud.

Enne maantee katmist tolmuvaba asfaltkattega lendub teelt tolmu, mille mõjuraadius ei ole suur.

Nende piirkondade puhul võib tee ehitustööde ajal avalduda mõõdukalt negatiivne mõju välisõhu

kvaliteedile, kuid see on lühiajaline ja mõju kaob peale tee asfalteerimist. Vajadusel tuleb

ehitusperioodil võtta tarvitusele meetmed rekonstrueeritaval teelõigul tolmu leviku vähendamiseks (nt

maantee niisutamine).

Tee pindamise käigus tekkivad lenduvate süsivesinike emissioonid on väikesed ning ei ole

keskkonna seisukohalt olulised. Tolmu teke on lühiajaline ja mõju kaob peale tee asfalteerimist.

Õhu kvaliteeti mõjutavad ka mootorsõidukite heitgaasid ehitusperioodil ning hilisemal teekasutuse

ajal. Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist ei ole uue maanteelõigu rajamise, vaid

olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, mistõttu ei ole võrreldes remondieelse olukorraga

õhusaaste suurenemist ette näha. 2008. a heaks kiidetud Tartu ümbersõidu eelprojekti

keskkonnamõju hindamise käigus modelleeriti õhusaaste tulemused kaartidena. Tulemused näitasid,

et arvestades üldist liikluskoormuse suurenemist olukord võrreldes praegusega järk-järgult halveneb,

kuid ei ületa piirnorme.

4.3.2 Jäätmeteke

Kavandatava tegevusega kaasnevad jäätmed nagu freespuru või väljakaevatavad pinnased on

taaskasutatavad. Raiejäätmed (kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida või maaomanikuga

kokkuleppele saades vastavalt ala korrastada. Mulde laienduse alt eemaldatav kasvumuld

kasutatakse haljastamisel peale mullatööde lõppu. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja ära

vedada konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud kohta. Ehitusjäätmete

matmine või põletamine on rangelt keelatud.

Tööde käigus tekkiv praht ja muud jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele.

Kasutuskõlblike materjalide ladustamised, sh freespuru ladustamine, tuleb kooskõlastada

Maanteeameti lõuna regiooni, Tähtvere Vallavalitsuse, Ülenurme Vallavalitsuse ja/või Tartu

Linnavalitsusega ning ladustamiskohtade maaomanikega.



23

Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised,

lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada.

4.3.3 Müra

Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli Teeregistri andmetel 2013. a enne Ilmatsalu

ringristmikku 4 739 sõidukit, Ilmatsalu ja Viljandi ringristmike vahelisel teelõigul 10 274 sõidukit

(millest 9171 (89%) olid sõiduautod ja pakiautod, 359 (3%) veoautod ja autobussid ning 744 (7%)

autorongid), Viljandi ringristimikult edasi Tartu linna suunas 13 148 sõidukit. Liiklussageduse

märgatavat suurenemist seoses maantee remondiga ei ole kasutusperioodil ette näha, küll aga on

aasta aastalt antud lõigul liiklussagedus suurenenud ja prognooside järgi suureneb ka edaspidi.

2012. a on Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna poolt tellitud ja Hendrikson&Ko poolt

koostatud Tartu linna välisõhu strateegiline mürakaart (Joonis 3).

Joonis 3. Väljavõte (rekonstrueeritava maanteelõigu piirkonnas) Tartu linna välisõhu strateegilisest mürakaardist (koostanud Hendrikson&Ko, 2012)

2008. a heaks kiidetud Tartu ümbersõidu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruande raames tehti

müra detailsem hindamine ka Viljandi ringristmiku kohta, kuna seal asub tee hoonest vähem kui 10

m kaugusel. Olemasoleva müraolukorra modelleerimistulemus Viljandi ristmikul on esitatud joonisel

4.



24

Joonis 4. 2006. a müraolukorra modelleerimistulemus Viljandi ringristmikul 2006. a seisuga (Hendrikson&Ko, 2008)

Vastavalt eelnevalt nimetatud keskkonnamõju hindamise aruandele ja mürataseme hindamise ja

müra leviku tõkestamise ettepanekutele ning teostatud mürakaardile on projekteeritud lõigule ette

nähtud müratõkkeseinad. Müratõkkeseinad on projekteeritud Viljandi ristmikule Eerika 5 krundi ette

pikkusega 120 m ja Viljandi mnt 60 krundi ette teemaa alale pikkusega 80 m. Seina kõrgus

projekteeritud maapinnast on 3,75 m sealhulgas 1,5 m ülemine osa on ette nähtud 15 mm paksusest

läbipaistvast klaaspaketist. Ülejäänud osas kasutatakse standardseid alumiiniumprofiilist

müratõkkeelemente müraneelduvusega kuni 12dB ja mürasummutusega kuni 25 dB. Müratõkkesein

ehitatakse teemaa alale, vundamendina kasutatakse 4 m vahedega valatud betoonjalandeid.

Ehitusperioodil on müraallikaks tee-ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub

peale remonditööde teostamist. Uus ja kvaliteetne teekate põhjustab maanteega piirnevatel aladel

praegusest vähem müra, mistõttu saab väita, et võrreldes käesoleva ajaga olukord paraneb.

Inimestele häiringute vähendamiseks on soovitatav töid mitte teha öisel ajal (23.00-07.00),

nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid

masinad, mis vähendavad müra tekkimist.

4.3.4 Vibratsioon

Kavandatava tegevusega kaasneb vibratsiooni teke nii ehitamisel kui ka maantee kasutamisel.

Kavandatava tegevuse elluviimisel paraneb põhimaanteel liiklemise sujuvus ning parandatud teekate

ja konstruktsioon vähendab võimalikku teelt lähtuva vibratsiooni teket.

Inimestele häiringute vähendamiseks on soovitatav töid mitte teha öisel ajal (23.00-07.00),

nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid

masinad, mis vähendavad vibratsiooni tekkimist.



25

4.3.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Tehnilise projekti raames on OÜ Eltam poolt koostatud tänavavalgustuse projekt (Töö nr.00601-14).

Valgustus sõiduteel on projekteeritud/korrigeeritud valgustusklassi ME4a järgi. Kõik kasutatavad

valgustid on ette nähtud elektroonilise ballastiga ja elektroonilise lülimisreleega.

Valgusereostuse minimeerimiseks on vajalik projektis ette näha vastavad leevendusmeetmed, st

kaasaegsel tehnoloogial põhinevate valgustite kasutamine.

Kavandatava tegevusega võib kaasneda ehitusplatside või ehitatavate teelõikude ja ristmike

valgustamine (vajadusel pimedal ajal tööde teostamiseks). Maantee ekspluatatsiooni ajal tekitavad

valgust sõiduautode tuled.

Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistööd põhjustavad

teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline ja seega ka ebaoluline.

4.4 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Avariiolukorrad on võimalikud nii ehitus- kui kasutusetapil.

Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima

erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega.

Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning juhistele. Ehitusaegne töö- ja

liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise.

Remonditavate teelõikude kasutusajal on avariiolukordade (peamiselt liiklusõnnetuste toimumise)

risk võrreldes praegusega väiksem, sest liiklus muudetakse uue kvaliteetse teekatte, nõuetekohase

külg-, möödasõidu- ja kohtumisnähtavuse tagamise tagajärjel sujuvamaks ja ohutumaks. Seega

vähendatakse oluliselt liiklusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust.

4.5 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule

kaitstavale loodusobjektile

Kaitstavaid loodusobjekte ja Natura 2000 alasid on käsitletud peatükis 4.1.3.4. Kavandatava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Vastavalt looduskaitseseadusele on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine

keelatud, ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Jänese kraav läbib III kategooria

kaitsealuse liigi ängelhein, ahtalehine (Thalictrum lucidum) leiukohta. Leiukoht on kraavil ca 110 – 70

m kaugusel suudmest. EELISE andmebaasi andmetel on ängelheina kasvukoha suuruseks 1124 m2.

Taimede säilitamise ja võimaliku kahju ära hoidmiseks teeme ettepaneku rajada tööde tegemise

ajaks kaitseaed ümber ahtalehise ängelheina leiukoha, et säilitada ala kaitstus. Kui soovitakse sellel

alal kraavi puhastada settest, siis tuleb seda teha käsitsi.



26

Ahtalehine ängelhein on püsikuna samuti tõenäoliselt sobiv ümberistutamiseks. Ängelhein vajab

heaks edenemiseks niisket happelist, kuid vett hästi läbi laskvat pinnast ning päikselist kasvukohta.

Vahekaugus istutamisel peaks olema vähemalt 45 cm. (Pihu, 2008)

Kraavi rekonstrueerimisel soovitame ängelheina leiukohas kraavi pervel olevad ja nö ette jäävad

taimed ümber istutada. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord“ § 3 lõikele 1 tuleb kaitsealuse taimeliigi isendi ümberasustamise vajadusest

teatada kirjalikult Keskkonnaametile. Tuleb arvestada, et Keskkonnaamet tellib riigi kulul ühe nädala

jooksul ümberasustamise loa taotluse või teatise saamise päevast arvates ümberasustatava liigi

bioloogiat tundva eksperdi arvamuse ümberasustamise võimalikkuse ja vajalike tingimuste kohta,

mis esitatakse ümberasustajale ühe kuu jooksul taotluse või teatise saamise päevast arvates (sama

määruse § 4 lõige 1).

Ümberistutamise ajaks sobib kõige paremini varasügis, kuna siis on taimed kasvu/õitsemise

peamiselt lõpetatud, aga samas on veel võimelised juurduma ja on ka äratuntavad. Kindlasti ei tohi

ümberistutamist lükata liiga hilisele ajale, sest siis ei jõua taimed uues kohas enne külmi korralikult

juurduda ning talveks valmistuda. Sobivaim aeg on septembri esimene pool. Põhimõtteliselt on

võimalik istutamine ka juuni esimesel poolel. (Pihu, 2008)

Selguse huvides ja taimede kindlaks tegemiseks soovitame tööde tegemise ajaks kaasata botaaniku.

Lisaks on Jänese kraavi lähistel (ca 700 m kaugusel kraavi algusest ca 90 m kaugusel vasakul pool

kraavi) III kaitsekategooria liigi käokeel, rohekas (Platanthera chlorantha) leiukoht. Kohas, kus

Jänese kraav asub paralleelselt põhimaantee ääres, on ca 90 m kaugusel Jänese kraavist paremal

pool III kaitsekategooria kaitsealuse pesajuure, pruunikas (Neottia nidus-avis) leiukoht. Lähistel, ca

160 m kaugusel Jänese kraavist paremal on II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli (Accipiter

gentilis) leiukoht ning samas lõigus, teisel pool riigimaanteed on Jänese kraavist vasakul ca 115 m

kaugusel samuti kanakulli leiukoht. Seoses piisava kaugusega eraldi abinõusid nende eelnimetatud

liikide kaitseks ette nähtud ei ole, kuid siiski tööde tegemisel tuleb veenduda ja vajadusel kasutusele

võtta abinõud, et kaitsealused liigid (vt pt 4.1.3.4) kahjustada ei saaks.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 55 on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine, välja arvatud

eutanaasia eesmärgil, keelatud. Samuti on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine

paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud (looduskaitseseadus § 55

lõige 6).

Jänese kraav suubub Emajõkke, kus kaitstakse mitmeid II ja III kaitsekategooria liike (vingerjas

(Misgurnus fossiilis), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), laiujur (Dytiscus latissimus) kääbus-

nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), suurvidevlane (Nyctalus noctula), tiigilendlane (Myotis dasycneme),

põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), veelendlane (Myotis daubentonii), tõugjas (Aspius aspius) ja

pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii)). Emajõge tuleb kaitsta tervikuna, mistõttu Jänese kraavi

puhastamisel setetest tuleb rajada ajutine settebassein (soovitatavalt mitu), et vältida setete ja

heljumi edasikandumist Emajõkke.



27

Settebassein on soovitatud (Jänese kraavi rekonstrueerimise projektis) rajada pikettide 0+00...5+00

vahelisele alale, aga seda ei tohi teha selles vahemikus oleva ahtalehise ängelheina leiukohale.

Seetõttu on oluline ehitustööde aegse settebasseini asukoht eelnevalt läbi rääkida (kooskõlastada)

Keskkonnaametiga. Tegemist on suuremahulise puhastustööga, mistõttu on soovitatav rajada

settebasseine rohkem kui üks.

4.6 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju

Põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Tartu ümbersõidu I ehitusala rekonstrueerimise

tehnilise projekti korrektuuriga kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti

ei ole seoses kavandatud tegevuste ja teiste ala planeeringute elluviimisega ette näha olulise

negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist.



28

5 Kokkuvõte

Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa

Tartu ümbersõidu I ehitusala rekonstrueerimise tehnilise projekti korrektuurile eesmärgiga anda

informatsiooni otsustajale (antud juhul Maanteeameti lõuna regioon) keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse kohta.

Põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala

rekonstrueerimise tehnilise projektiga kavandatavad tegevused kuuluvad keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 13 mõistes olulise keskkonnamõjuga

tegevuse hulka. KeHJS § 6 lg 1 p 13 sätestab, et ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt

nelja sõidurajaga teeks on olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille puhul on keskkonnamõju

hindamine kohustuslik.

2008. aastal on Tartumaa Keskkonnateenistus heaks kiitnud (heaks kiitmise teade avaldatud

Ametlikes Teadaannetes 23.05.2008) T2 Tallinn–Tartu–Võru-Luhamaa maantee 182,6-194,2 km

(Tartu ümbersõidu) ja T3 Jõhvi–Tartu–Valga maantee Tartu–Elva teelõigu rekonstrueerimise projekti

raames Tartu ümbersõidu eelprojekti keskkonnamõju hindamise (Juhan Ruut, litsents KMH-0080;

Hendrikson&Ko). Eelnimetatud keskkonnamõju hindamise aruandes on käsitletud rekonstrueerimist,

mille tulemusena on Tartu ümbersõit täies ulatuses neljarajaline 1. klassi tee, kus kõik ristumised

teedega on eritasandilised, lisaks on ette nähtud teenindusteed ja kõnniteed.

Seega põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala

rekonstrueerimise tehnilise projektiga kavandatavad tegevused, mis kuuluvad KeHJS § 6 lg 1 p 13

mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka - kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja

sõidurajaga teeks, on keskkonnamõju hindamise raames ära hinnatud, leevendavad meetmed välja

pakutud ja parimad võimalikud lahendused välja selgitatud.

Käesolevas etapis on tehnilise projekti korrigeerimisega muudetud eelprojekti järgset lahendust

tagasihoidlikumaks ning muudetud sademevee lahendust (eelprojektis oli ette nähtud sadevee

juhtimine sademevee kollektorsisse, tehnilise projekti korrigeerimisega on ette nähtud sademevee

juhtimine Jänese kraavi).

Käesolev keskkonnamõju eelhinnang keskendubki projekti korrigeeritud lahendustele, arvestades

sealjuures Tartu ümbersõidu keskkonnamõju hindamise aruandes toodud tulemusega.

Keskkonnamõju eelhinnangus käsitletud aspektide kirjeldamisel on arvesse võetud võimaliku mõju

suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet, kumulatiivsust ning mõjude

ilmnemise tõenäosust. Piiriülest mõju projektiga kavandatav tegevust kaasa ei too.

Eelhindamise koostamise tulemusena jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne

olulist negatiivset mõju projekti ala ja lähiümbruse keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, sh

Natura 2000 aladele, kui järgitakse kõiki keskkonnakaitse nõudeid, ohutusnõudeid,



29

leevendusmeetmeid ja soovitusi. Tehnilise infrastruktuuri kaasajastamine loob aluse kohalikule

arengule ja elanike heaolule.

Suurim konflikt kavandatud tegevuse elluviimisel on rekonstrueerida Jänese kraav mahus, mis

võimaldaks seda kasutada eesvooluna Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitusalalt tuleva sademevee

ärajuhtimiseks. Töödega on ette nähtud ühiseesvoolu settest puhastamine ka alalt, mis on ahtalehise

ängelheina kasvukohaks. Eksperdid näevad lahendusena ette, et kraav jätta sealt kohast settest

puhastamata või tuleb järgida kõiki peatükis 4.5 esitatud nõudeid.

Konflikt kavandatud tegevuse elluviimisel on seotud ka sotsiaalse keskkonnaga ja puudutab inimesi,

kelle kinnistutest tuleb projekti elluviimiseks maad võõrandada ja kes elavad tee ääres (ehitusaegne

mõju). Samas loob kavandatav tegevus eeldused ohutumaks liiklemiseks, millest võidavad suuresti

just maanteega piirnevate kinnistute omanikud.

Ehitusetapil avaldavad mõju praegusest suurem müratase ning võimaliku vibratsioonitaseme

suurenemine, samuti visuaalsed häiringud. Need on ajutise iseloomuga ning kaovad suuresti peale

ehitustööde lõppemist. Kavandatava tegevuse näol on tegemist olemasoleval maanteel liikluse

sujuvamaks ja turvalisemaks muutmisega.

Soovitused, mida tuleks rakendada tee remondi tehnilise projektiga kavandatavate tegevuste

elluviimisel negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks, on alljärgnevad:

Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra ja

vibratsiooni tekkimist.

Maantee rekonstrueerimisel tuleb tööd teha vastavalt kehtivatele normidele ja

seadusandlikele aktidele ning pidada kinni ohutusreeglitest.

Ehitusperioodil on soovitatav õlide või muude kemikaalide käitlemiseks, sh tankimiseks, ette

näha kindel ala.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise

alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit

kaevudest ja 10 meetrit looduslikest veekogudest (kraavidest). Nende käitamine peab olema

korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette ka

tugevatel sajuperioodidel.

Ehitamisperioodil tekkivad tahked jäätmed taaskasutada võimalikult suures ulatuses

maantee rekonstrueerimisel.

Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.

Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine

pinna- ja põhjavette.

Töid on soovitatav tiheasustusalal elamualade ümbruses mitte teostata öisel ajal (23.00-

07.00), nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.



30

Järgida kõiki Jänese kraavi rekonstrueerimise töös (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2014)

toodud keskkonnakaitse nõudeid.

Jänese kraavile tuleb setete allvoolu kandumise vältimiseks rajada ehitustööde aegne

settebassein (soovitatavalt rohkem kui üks).

Jänese kraavil oleva kaitsealuse ahtalehise ängelheina leiukoha kaitseks tuleb rajada (tööde

tegemise ajaks) kaitseaed. Kui soovitakse sellel alal kraavi settest puhastada, siis seda tuleb

teha käsitsi. Ängelheina leiukohale ei tohi väljakaevatud setet panna.

Eeltoodust tulenevalt leiab eelhinnangu läbiviija, et põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa

Tartu ümbersõidu I ehitusala rekonstrueerimise tehnilise projekti korrektuuriga kavandatud

tegevustele ei ole keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik, tee ehitamisel tuleb järgida 2008. a

heaks kiidetud Tartu ümbersõidu eelprojekti keskkonnamõju hindamises ja käesolevas eelhinnangus

toodud ohutus- ja leevendusnõudeid.



31

6 Kasutatud õigusaktid ja muud materjalid

ÕIGUSAKTID ja JUHENDID

1. „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“, Vabariigi Valitsuse korraldus nr 615,vastu võetud 5.08.2004.

2. „Kaitsealuse liigi isendi ümberasutamise kord“, Vabariigi Valitsuse määrus nr 248, vastu võetud 15.07.2004.

3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

4. Keskkonnavastutuse seadus, vastu võetud 14.11.2007.

5. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.

6. „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad

1“ Keskkonnaministri määrus nr 58, vastu võetud 09.10.2002.

7. „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, Sotsiaalministri määrus nr 42, vastu võetud 04.03.2002.

8. Teeseadus, vastu võetud 17.02.1999.

9. “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu

1”, Vabariigi Valitsuse määrus nr 224, vastu võetud

29.08.2005.

INTERNETI ALLIKAD

10. Keskkonnaregister, http://register.keskkonnainfo.ee.

11. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.

12. Maanteeameti Riiklik Teeregister, http://teeregister.riik.ee.

MUUD MATERJALID

13. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, seisuga 03.02.2014.

14. Eesti põhjavee kaitstuse kaart (Eesti Geoloogiakeskus, 2001).

15. Eksperthinnang Jänese kraavi valgalas sademe- ja pinnavee ärajuhtimise võimaluste kohta. Töö nr 029773 (koostas L. Petrutis, 2009).

16. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ „Jänese kraavi rekonstrueerimine“, töö nr IB11/2014, 2014.

17. Järva, Jõgeva ja Tartu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“ keskkonnamõju strateegiline hindamine (koostajad OÜ Alkranel ja OÜ Artes Terrae, 2009-2011).

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://teeregister.riik.ee/



32

18. Pihu, S., 2008. „Ekspertarvamus Ihaste põik 2 krundi ja lähiala detailplaneeringuala taimede ümberistutamisest“.

19. Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala rekonstrueerimise tehnilise projekti korrektuur (OÜ Tinter-Projekt, 2013).

20. T2 Tallinn–Tartu–Võru-Luhamaa maantee 182,6-194,2 km (Tartu ümbersõidu) ja T3 Jõhvi–Tartu–Valga maantee Tartu–Elva teelõigu rekonstrueerimine. Tartu ümbersõidu eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise lõpp-aruanne, aprill 2008 (Juhan Ruut, litsents KMH-0080; Hendrikson&Ko).

21. Tartu linna välisõhu strateegiline mürakaart (OÜ Hendrikson&Ko, 2012).

22. Tartu linna üldplaneering, 2005.

23. Tartu maakonnaplaneering, 1999.

24. Tähtvere valla üldplaneering, 2006.

25. Ülenurme valla üldplaneering, 2006.



33

7 Lisad



34

Lisa 1

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 17.04.2014 kiri nr JT 6-7/14/8075-2

Keskkonnaamet Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, registrikood 70008658

Tel 627 2193, faks 627 2182, [email protected] www.keskkonnaamet.ee

Kobras AS [email protected] Maanteeamet Lõuna regioon [email protected]

Teie 07.04.2014 nr 1-2/201 Meie 17.04.2014 nr JT 6-7/14/8075-2

Arvamuse esitamine Tartu ümbersõidu I ehitusala tehnilise projekti korrektuuriga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnangule Küsisite Keskkonnaameti seisukohta eelhinnangule, seoses „Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tartu ümbersõidu I ehitusala tehnilise projekti korrektuuriga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnangule“ (töö nr 2014-027). Eelhinnang on koostatud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikest 3 ning Euroopa Komisjoni eelhindamise juhendist. Kogu Tartu läänepoolsele ümbersõidule on teostatud 2008 aastal keskkonnamõju hindamine. Eelhinnang keskendus projekti muudatustele võrreldes 2008 aasta projektist. Eelhindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et muutunud tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju täiendav hindamine ei ole vajalik. Keskkonnaamet nõustub eelhinnangu järeldusega, et KMH pole vajalik lähtudes hetkel saadaolevast informatsioonist. Eeldatavalt ei kaasne tegevusega olulist keskkonnamõju kui arvestatakse eelhinnangu kokkuvõttes toodud leevendavate meetmetega sh ahtalehise ängelheina leiukoha kaitse meetmega. Täiendavalt märgime, et oleme kooskõlastanud INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ projekti „Jänese kraavi rekonstrueerimine“ täiendava ajalise piiranguga Kanakulli projekteeritava püsielupaiga piires (01.03 - 31.08). Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Rainis Uiga Juhataja Ivo Ojamäe 730 2252 [email protected]

Jõgevamaa Aia 2, 48306 Jõgeva Tel 776 2410, faks 776 2411 [email protected]

Tartumaa Aleksandri 14, 51004 Tartu Tel 730 2240, faks 730 2241 [email protected]




DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT

ALLKIRJASTATUD FAILID

FAILI NIMI FAILI SUURUS

Ringtee1_seisukoht_eelhinnangule.rtf 266 KB

ALLKIRJASTAJAD

nr. NIMI ISIKUKOOD AEG

Rainis Uiga1 37501092758 17.04.2014 09:22:28 +03:00

ALLKIRJA KEHTIVUS

ALLKIRI ON KEHTIV

ROLL/RESOLUTSIOON

ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)

ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER

85161702589268865744069140339920035781

SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA AVALIKU VÕTME LÜHEND

ESTEID-SK 2011 7B 6A F2 55 50 5C B8 D9 7A 08 87 41 AE FA A2 2B 3D 5B 57 76

KEHTIVUSKINNITUSE SÕNUMILÜHEND

10 2F 5C 8E E3 BB 4B EE A2 2F 36 7E 6D 56 72 D8 F4 98 E2 A2

Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.

MÄRKUSED

põhimaantee nr 2 tallinn tartu võru luhamaa tartu ......põhimaantee nr 2...

Documents