põhjamaade pangad ja eesti finantsstabiilsust mõjutavad riskid
TRANSCRIPT
Põhjamaade pangad ja Eesti finantsstabiilsust mõjutavad riskid
Mari Tamm
Avalik loeng Eesti Panga muuseumis
27. mail 2015
1
Enamus Eesti pangandussektorist on Põhjamaiste pangagruppide omanduses
2
Swedbank, 40%
SEB Pank, 23%
Danske Bank (filiaal), 10%
Nordea Bank (filiaal), 14%
DNB, 3%
teised välismaised pangad, 5%
kodumaised pangad, 5%
Pankade turuosad koguvarade põhjal 2014. aasta lõpus
Oluline osa Eesti majandusest on Põhjamaadega seotud
3
Norra4%
Rootsi18%
Soome15%
Taani3%
muud60%
Eesti kaupade ekspordi jaotus riikide kaupa
Allikas: statistikaamet
Ettekande ülesehitus
• Põhjamaade panganduse struktuur ja arengud
• Eesti pankade seosed emaettevõtetega
• Eesti finantssektori stabiilsust mõjutavad peamised riskid
Ettekanne põhineb Eesti Panga Finantsstabiilsuse Ülevaatel 1/2015
4
Põhjamaade pangandussektor on suur, kontsentreeritud ja omavahel tihedalt seotudProbleemid ühes pangas mõjutavad suurt osa pangandusest
6
0%
100%
200%
300%
400%
500%
Lukse
mb
urg
Ma
lta
Ühen
dkun
ingri
ik
Iiri
maa
Küp
ros
Ho
llan
d
Roots
i
Ta
an
i
Austr
ia
His
pa
an
ia
Pra
nts
usm
aa
Euro
op
a L
iit
Port
ug
al
Soo
me
Belg
ia
Saksa
ma
a
Kre
eka
Norr
a
Itaa
lia
Horv
aatia
Läti
Slo
vee
nia
Tšehhi
Eesti
Bulg
aari
a
Unga
ri
Poo
la
Slo
vakkia
Lee
du
Rum
een
ia
Pangandussektori koguvarade suhe SKPsse 2013. aasta lõpus
pangandussektor kokku kodumaised pangad
Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat, Norra statistikaamet; Eesti Panga arvutused
1579%689%
Majapidamiste võlakoormus on rahvusvahelises võrdluses kõrgeMajapidamised on majandusšokkidele haavatavad
7
0%
50%
100%
150%
200%
250%
300%T
aan
i
Holla
nd
Norr
a
Küp
ros*
Roots
i
Üh
en
dkun
ingri
ik
Port
ug
al
His
pa
an
ia
Soo
me
Kre
eka
Belg
ia
Pra
nts
usm
aa
Saksa
ma
a
Austr
ia
Eesti*
Itaa
lia
Tšehhi
Läti*
Slo
vakkia
Slo
vee
nia
Lee
du*
Majapidamiste võla ja kasutatava tulu suhe 2014. aasta I kvartalis
* 2013. aasta lõpu seisuga
Allikas: Euroopa Keskpank, Norra statistikaamet; Eesti Panga arvutused
Põhjamaade pangad on aktiivsed välisturgudelPankade käekäik ja riskid sõltuvad ka teiste riikide
majanduskeskkonnast ja riskidest
8
Põhjamaade pangagruppide poolt väljastatud laenude jaotus riikide kaupa
Danske Nordea SEB Swedbank Handelsbanken DNB
Rootsi 14% 28% 74% 87% 66%
Norra 17% 18% 2% 3% 11% 81%
Taani 47% 27% 1% 4%
Soome 18% 22% 1% 6%
Balti riigid 3% 9% 9%
Saksamaa 11%
Venemaa 2%
Muud* 5% 3% 1% 12% 19%
* Pangagrupid jaotavad aruannetes laene riigiti erinevalt, mistõttu võib "muud" sisaldada ka teisi tabelis olevaid riike
Allikas: Pangagruppide avalikud aruanded ja veebilehed; Eesti Panga arvutused
Põhjamaade pangad rahastavad ennast suures osas finantsturgude kauduSee teeb pangad haavatavaks finantsturgusid tabavate šokkide ja
Rootsi pankade usaldusväärsuse vähenemise suhtes
9
0%
20%
40%
60%
80%
100%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Allikas: Riksbank
Rootsi pankade kohustuste struktuur
väärtpaberid hoiused muud kohustused
Põhjamaade pankadel on omavahendeid suhteliselt väheKapitaliseerituse tase on samas rahvusvahelises võrdluses
suhteliselt kõrge
10
0%
5%
10%
15%
20%
25%
0% 2% 4% 6% 8% 10%
esim
ese t
asem
e p
õh
iom
av
ah
en
dit
e s
uh
tarv
omakapitali suhe varadesse
Pangagruppide esimese taseme põhiomavahendite suhtarv ja omakapitali suhe varadesse 2014. aasta juunis lõpus
Euroopa pangagrupid Põhjamaade pangagrupid
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
0
50
100
150
200
250
19
92
19
94
19
96
19
98
20
00
20
02
20
04
20
06
20
08
20
10
20
12
%%
Rootsi pankade koguvarade* suhe SKPsse ja omavahendite suhe koguvaradesse
varad*/SKP (vasak skaala)
omavahendid/koguvarad (parem skaala)
* ainult Rootsi residendid
Allikas: RiksbankAllikas: Riksbank Financial Stability Report 2/2014
Madala inflatsiooni tõttu on Põhjamaade rahapoliitika olnud leebeMadalad intressimäärad on toetanud pankade varade
kasvu
11
-0.5%
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
3.5%
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Allikas: Reuters EcoWin
Rahapoliitilised intressimäärad
Rootsi keskpanga repomäär
Taani keskpanga diskontomäär
ECB põhiliste refinantseerimisoperatsioonide alammäär
Kinnisvarahindade kasv on kiire ja võlakoormus suurenebKinnisvaraturu ja laenamisega seotud riskid on suurenenud
12
50
75
100
125
150
175
200
225
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Allikad: erinevad, Eesti Panga arvutused
Korterite hinnad Põhjamaade pealinnades (2005 =100)
Oslo Stockholm Helsinki
Kopenhaagen Tallinn
50
70
90
110
130
150
170
190
19
95
19
96
19
97
19
98
19
99
20
00
20
01
20
02
20
03
20
04
20
05
20
06
20
07
20
08
20
09
20
10
20
11
20
12
20
13
20
14
Allikas: Riksbank
Rootsi majapidamiste võlakoormus ja kinnisvarahinnad
majapidamiste võla ja kasutatava tulu suhtarv
reaalne kinnisvarahinnaindeks (2000=100)
Investorid hindavad Põhjamaade pangagruppidega seotud riske madalaksUsalduse vähenemisel võib rahastamine muutuda kallimaks ja
keerulisemaks
13
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
3.5%
4.0%
4.5%
04
/20
11
07
/20
11
10
/20
11
01
/20
12
04
/20
12
07
/20
12
10
/20
12
01
/20
13
04
/20
13
07
/20
13
10
/20
13
01
/20
14
04
/20
14
07
/20
14
10
/20
14
01
/20
15
Rootsi kolme suure pangagrupi võlakirjade keskmine tulumäär* tähtaegade kaupa
5 aastat 3 aastat 1 aasta
* SEBi, Swedbank ja Nordea tulumäärade/preemiate aritmeetiline keskmine
Allikas: Bloomberg; Eesti Panga arvutused
0
50
100
150
200
250
300
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
baasp
un
kti
Rootsi kolme suure pangagrupi krediidiriski vahetustehingute preemia (CDS) preemia*
Rootsis on võetud meetmeid riskide vähendamiseks ja pankade vastupanuvõime tagamiseksSeniste meetmete mõju laenukasvule ja kinnisvara hindadele on vähene
14* Süsteemse riski puhvri nõue hakkas kehtima süsteemselt olulistele pangagruppidele 1. jaanuarist 2015 ja
vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue hakkab kehtima 1. septembrist 2015
0%
5%
11%
16%
21%
26%
tegelik nõutavtase
tegelik nõutavtase
tegelik nõutavtase
tegelik nõutavtase
Handelsbanken Nordea SEB Swedbank
Allikad: pangagruppide finantsaruanded, Rootsi finantsinspektsioon
Rootsi suuremate pangagruppide esimese taseme põhiomavahendite tase 2014. aasta IV kvartalis võrreldes nõutavaga* ja finantsvõimenduse määr
vastutsüklise kapitalipuhvri määr Rootsis 1%
25% riskikaalu miinimumnõue kinnisvaralaenudele Rootsis ja Norras
II samba järelevalveline lisanõue
süsteemse riski puhver 5%
kapitali säilitamise puhver 2,5%
esimese taseme põhiomavahendite miinimumnõue 4,5%
finantsvõimenduse määr
Emapankadest pärinevate ressursside roll rahastamises on vähenenudMõne panga jaoks on emapanga ressurss endiselt oluline
16
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
0
1,000
2,000
3,000
4,000
5,000
6,000
7,000
8,000
9,000
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
mln
eu
rot
Nelja suurema panga emaettevõtete kaudu kaasatud kohustused
kohustused emaettevõtete ees (vasak telg) osakaal kogukohustustes (parem telg)
Emaettevõtetega seotud nõuete osakaal likviidsetes varades on oluliselt suurenenudPangagruppide likviidust juhitakse grupi tasandil
17
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
mln
eu
rot
Nelja suurema panga nõuded emaettevõtetele
nõuded emaettevõtetele (vasak telg) osakaal likviidsetes varades (parem telg)
Netopositsioon emapankade suhtes pankadel
kokku nullilähedane, kuid pangati erinevMuutused emapankade rahastamises ja likviidsuses võivad
mõjutada ka Eesti panku
18
-50%
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
-10,000
-8,000
-6,000
-4,000
-2,000
0
2,000
4,000
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
mln
eu
rot
Nelja suurema panga koondnetopositsioon emaettevõtete suhtes
nõuded (vasak telg) kohustused (vasak telg) netopositsioon (% koguvaradest, parem telg)
Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on väikesed
Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid
Väliskeskkonna nõrgenemine võib tuua kaasa majanduslanguse ja halvendada
pankade laenukvaliteeti
Põhjamaade majanduse ja pankade riskide ümberhindamine finantsturgude poolt
suurendab pankade rahastamis- ja likviidsusriski
Madalate intressimäärade ja sissetulekute kasvu tõttu Eesti kinnisvara hindade tõus
kiireneb, mis suurendab riske finantssüsteemis
väike risk suur risk
noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, oktoobri 2014 hinnanguga
20
Väliskeskkonda toetab euroala
majanduskasvu kiirenemineMajanduse taastumist takistavad suur võlakoormus ja
tööpuudus mõnedes riikides ning geopoliitilistest pingetest
tingitud ebakindlus
21
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015*
* kiirhinnang 2015. aasta I kvartali kohtaAllikas: Eurostat
Euroala SKP reaalkasv
SKP kvartalikasv SKP aastakasv
Vene sanktsioonide ja majanduslanguse
mõju Eesti majandusele on tagasihoidlikVenemaa-suunalise ekspordi vähenedes on väljavedu
teistesse sihtriikidesse suurenenud
22
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
2014 2015
pro
tse
nd
ipu
nkti
Allikas: statistikaamet
Riikide panused kaupade ekspordi kasvu
Leedu
Läti
Rootsi
Soome
Venemaa
muu
ekspordi aastakasv (%)
Pankade laenuportfelli kvaliteet on heaVenemaa riskidele avatud ettevõtete viivislaenude
prognoositav kasv on väike
23Lisaks Eesti Panga prognoosi põhistsenaariumile on analüüsitud erineva ulatusega (5, 10 ja 15 protsendipunkti
suuruse) majanduslanguse ja Vene riskidele avatud ettevõtete laenukvaliteedi halvenemise mõju viivislaenudele
0
50
100
150
200
250
300
350
põhi-stsenaarium
5pp 10pp 15pp Venemaa
mln
eu
rot
Kasum ilma laenuallahindlusteta ja viivislaenude mahu muutus ilma mahakandmisteta 2015. aastal
kasum viivislaenude muutus
0%
2%
4%
6%
8%
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis
tegelik põhistsenaarium 5pp
10pp 15pp Venemaa
Põhjamaadest lähtuv risk Eesti pankade rahastamisele ja likviidsusele
• Riskide kuhjumine kinnisvara hindade tõusu ja võlakoormuse suurenemise kujul jätkub
• Suurte pangagruppide rahastamine on haavatav ja omavahendeid varade suhtes vähe
• Nõudeid pankade kapitalile ja laenudele on karmistatud, kuid selle mõju on seni väga väike
• Emapankade rahastamis- ja likviidsusprobleemid võivad suurendada ka Eesti suuremate pankade likviidsus- ja rahastamisriske
24
Kinnisvarahindade aeglasem kasv on
sissetulekute kasvuga paremas kooskõlasSissetulekute suurenemise ja madalate intressimäärade mõjul
võib kinnisvara hindade tõus ja laenukasv kiireneda
25
0.0
0.5
1.0
1.5
2.0
2.5
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Allikad: maa-amet, statistikaamet
Tallinna korteritehingute mediaanhind ja brutokuupalk
Tallinna korteri m2 mediaanhind
brutokuupalk Tallinnas
korterite mediaanhinna ja brutokuupalga suhe (parem telg)
Kinnisvara ehitus- ja arendustegevus on hoogustunudSuure hulga uute pindade turuletulek võib suurendada
kinnisvaraga tegelevate firmade laenumakseriske
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Allikas: statistikaamet
Eluruumidele väljastatud ehitus- ja kasutuslubade arv
ehitusload kasutusload
0
50
100
150
200
250
300
350
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
kasu
lik p
ind
, tu
hat
m2
Ehitus- ja kasutusloa saanud äripinnad
kaubandushoonete ehitusloadkontorihoonete ehitusloadkaubandushoonete kasutusload
Laenu- ja liisinguportfelli kasv jäi mõõdukaksEluasemelaenude mahu aastakasv oli aprillis 3,3%
27
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasvud
ettevõtete laenud eluasemelaenud
muud majapidamiste laenud ettevõtetele ja majapidamistele antud laenud kokku
Eesti Pank kehtestas 1. märtsist 2015 eluasemelaenudele nõuded
* KredExi käendusega laenude puhul kuni 90%
NõueMaksimaalne lubatud määr
Eluasemelaenu summa tagatise väärtusest 85%*
Laenumaksed netosissetulekust 50%
Eluasemelaenu tähtaeg 30 aastat
Lubatud erandid: kuni 15% kvartali jooksul antud laenumahust võib anda piirmäärasid ületavate tingimustega
28