Õppeaine: kunst...10. tea!-teema. 18. ja 19. sajandi kunst. klassitsism. antiikpärandi mõju ja...
TRANSCRIPT
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava, 10. klass
1
Õppeaine: Kunst
Klass: 10. klass
Sisukord Õppeaine: Kunst ......................................................................................................... 1
Klass: 10. klass alates 2014/2015 õa .......................................................................... 1
Õppeaine kirjeldus ..................................................................................................... 2
Kunstiainete ainevaldkond ......................................................................................... 2
Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming ............................................ 2
Üldpädevuste kujundamise võimalusi kunstiõppes ............................................... 3
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega kunstiõppes ................................. 5
Kunstiaine kirjeldus .................................................................................................... 6
Õppesisu jaotus 10. klassi kunstiõppes .................................................................. 7
Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine kunstis ........................................... 7
Hindamise põhimõtted kunstis: ............................................................................. 8
Füüsiline õpikeskkond ................................................................................................ 9
Näituste, muuseumide külastamise ja korraldamise võimalused ............................. 9
Õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumi kunstiõpetuses ................................ 10
Gümnaasiumi õpitulemused kunstis .................................................................... 10
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ ............................................................................. 11
TEA! – plokk ......................................................................................................... 11
1. TEA!-teema. Kunsti roll eri ajastuil. ................................................................. 11
2. TEA!-teema. Kunsti mõiste ja selle muutumise ajalugu. Kunstnik, teos ja
vaataja oma kaasajas. .......................................................................................... 14
3. TEA!-teema. Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt
vormiline, märgiline, sotsiaalne) ja vormid (nt kunstikriitika, retsensioon,
kirjandusteos, kunstifilm). ................................................................................... 17
4. TEA!-teema. Kunstikultuuri üldistav ajatelg. ................................................... 20
5. TEA!-teema. Vanimad kõrgkultuurid. Esiaja kujutised. Mesopotaamia. Egiptus.
............................................................................................................................. 23
6. TEA!-teema. Antiikaja kunst. Vana-Kreeka. Vana-Rooma. .............................. 26
7. TEA!-teema. Keskaja kunst. Varakristlus ja Bütsants. Romaanika. Gootika.
Kunst ja religioon. ................................................................................................ 29
8. TEA!-teema. Renessanss. Kunst Itaalias ja põhja pool Alpe. Inimesekeskse
maailmapildi kujunemine. Kunst ja teadus. Trükikunsti leiutamine. .................. 32
9. TEA!-teema. Barokk. Baroki suunad ja rokokoo. Õukonnakunstist argielu
kujutamiseni ........................................................................................................ 35
10. TEA!-teema. 18. ja 19. sajandi kunst. Klassitsism. Antiikpärandi mõju ja
valgustusajastu ideed. Vaimu ja võimu arhitektuur. Romantism. Realism. ........ 38
MÕTLE! – plokk. Loomingulised ja uurimisprojektid, õppekäigud. ..................... 41
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava, 10. klass
2
1. MÕTLE!-teema. Perspektiivikasutus, keskkonna ja ruumi kujutamise viisid.
.......................................................................................................................... 41
2. MÕTLE!-teema. Inimese kujutamise viisid: idealiseeritud, realistlik,
stiliseeritud. ......................................................................................................... 45
3. MÕTLE!-teema. Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite. ........................... 48
4. MÕTLE!-teema. Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius,
staar, ettevõtja jne. .............................................................................................. 51
Õppeaine kirjeldus
Maht
Kunstis on 2 kohustuslikku kursust: "Kunst ja kunstiajalugu" ja „Kunst ja
visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil“. 10. klassis läbitakse kursus "Kunst ja
kunstiajalugu" ja 11. klassis läbitakse kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja
21. sajandil“.
10. klassis on õppenädalas on 1 kunstitund, õppeaastas on 35 kunstitundi.
Kunstiainete ainevaldkond
Kunst ja muusika moodustavad koos kunstiainete ainevaldkonna.
Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming
Kunstiaineid ühendab kultuurilise mitmekesisuse tundmaõppimine ning
väärtustamine, Eesti ja paikkondliku kultuuritraditsiooni edasikandmine ning
kultuurilise ja rahvusliku identiteedi kujundamine.
Kunstiainetes õpitakse tundma kultuuride arengulugu ja suundumusi,
kunstiliikide ja -stiilide ning ühiskondlike protsesside vastastikuseid mõjutusi,
varasemate ajastute kunstiloomingu suhestumist tänapäevaga ning aktuaalsete
teemade käsitlemist kunstide kaudu.
Kunstiaineid õpetades pööratakse tähelepanu sotsiaalsete, eetiliste ja
esteetiliste väärtushoiakute kujundamisele ning toetatakse avatud ja kriitilist
suhtumist erinevatesse kultuurinähtustesse.
Kunstiainetes eeldatakse ning võimaldatakse õpilase aktiivset osalust
kunstitegevustes, mille kaudu arendatakse mõtte- ja tundemaailma, taju,
loovust ning analüüsivõimet. Toetudes teadmistele ja oskustele rakendatakse
loomevõimeid ning mõtestatakse iseenda ja kunstide rolli ühiskonnas.
Kunstiainete sisus, tegevustes ja taotlustes on ühised järgmised aspektid:
1) teadmised kunstidest (teoste analüüs ja võrdlus);
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava, 10. klass
3
2) ainealane (verbaalne) keel;
3) loominguline eneseväljendus (loomine, esitamine);
4) kunstiloomingu vastuvõtmine (kommunikatsioon, kriitika);
5) omakultuuri, kohaliku ja maailmakultuuri väärtustamine
(mitmekultuurilisus);
6) kultuuriväärtuste kaitsmine (jätkusuutlikkus).
Õppekäigud muuseumidesse, teatritesse, kontsertide kuulamine ning näituste
festivalide, avatud ateljeede külastamine toetavad kultuuripärandi ja
nüüdisaegse kultuuri väärtustamist ning kujundavad vastutustunnet selle
hoidmise ja kaitsmise eest.
Üldpädevuste kujundamise võimalusi kunstiõppes
Kunstiõpe võimaldab kujundada kõiki üldpädevusi igapäevases õppes nii
teooria kui ka praktiliste tegevuste kaudu. Pädevustes eristatava nelja
omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ning
käitumise kujundamisel on kandev roll õpetajal, kelle väärtushinnangud ja
enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad
õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. Üldpädevuste kujunemisel on tähtis
koht kooli ja kodu koostööl.
Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kunstiõpe rõhutab kultuuriteadmisi ja ühisel
kultuuripärandil põhinevat kultuuriruumi õppija identiteedi osana. Tegevustes
väärtustatakse isikupäraseid loovaid lahendusi ning kultuurilist ja sotsiaalset
mitmekesisust. Käsitletavate teemade, analüüsitavate kunstiteoste ja -
sündmuste kaudu toetatakse eetiliste ning esteetiliste väärtushoiakute
kujunemist. Praktiline loominguline tegevus ja selle üle arutlemine õpetavad
teadvustama kunsti eneseväljenduse vahendina, hindama erinevaid ideid,
seisukohti ja probleemilahendusi ning austama autorsust. Kasvatatakse
teadlikku ja kriitilist suhtumist erinevatesse infokanalitesse.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Kunstiaine uurimuslikud ja praktilised
rühmatööd, loovtööd, arutlused ja esitlused, ning valdkondlikes ja
valdkondadeülestes õppeprojektides osalemine kujundavad koostöövalmidust
ning väärtustavad üksteise toetamist. Kultuurisündmustel osalemine aitab
kujundada kultuurilist ühtsustunnet. Kunstiteoste üle arutledes harjutakse oma
seisukohti kaitsma ning teiste arvamustest lugu pidama. Kunstiaine
teadvustab inimese kui keskkonna kujundaja ja kasutaja mõju, juhtides
teadlikult ning jätkusuutlikult tegutsema nii looduses kui ka inimeste loodud
ruumilistes ja virtuaalsetes keskkondades.
Enesemääratluspädevus. Loovülesannete täitmisel saadav pidev tagasiside
ja eneseanalüüs aitavad õppida tundma oma huve ja võimeid ning kujundada
positiivset enesehinnangut. Kultuuri- ja sotsiaalteemade käsitlemine
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava, 10. klass
4
(vaadeldavad kultuurinähtused, kunstiteoste ainestik ning sõnumid jne) aitab
kujundada personaalset, sotsiaalset ja kultuurilist identiteeti. Sihiks on
integreerida noori nüüdisühiskonda ning toetada nende identiteedi
väljendamist loomingus.
Õpipädevus. Kunstis kujundatakse õpipädevust eriilmeliste ülesannete,
õppemeetodite ja töövormide rakendamise kaudu, mis võimaldab õpilastel
teadvustada ning kasutada oma õpistiili. Nii individuaalselt kui ka rühmas
lahendatavad uurimis- ja probleemülesanded eeldavad info hankimist, selle
analüüsimist ja tõlgendamist ning õpitu kasutamist uudsetes situatsioonides.
Kunstis saavad õpilased ise jõukohaseid ülesandeid luua, oma valikute
sobivust kontrollida, uusi oskusi katsetada ning järjekindlalt harjutada. Pidev
tagasiside ja eneseanalüüs aitavad järjest suurendada õpilase rolli oma
õpitegevuse juhtijana.
Suhtluspädevus. Kunstiainis on tähtsal kohal kunstiteostest, -stiilidest, -
ajastutest jms kõnelemine, kasutades kirjelduses nii korrektset emakeelt kui
ka ainespetsiifilist terminoloogiat. Oma tööde esitlemine ning aruteludes
erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad väljendusoskuse
kujunemist ning ainealase oskussõnavara kasutamist. Kunstiteemaliste
referatiivsete ja loovtööde koostamine eeldab teabetekstide mõistmist ning
mitmesuguste info esitamise viiside kasutamist (tekst, joonis, skeem, tabel,
graafik vm). Kunstiõppes tutvutakse kunsti kui
kommunikatsioonivahenditega, õppides tundma kunstile eriomast
mitteverbaalset keelt ning „tõlkides” sõnumeid ühest keelest teise.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Kunstis
rakendatavate ülesannete lahendamiseks tuleb sõnastada probleeme, arutleda
lahendusteede üle, põhjendada valikuid ja analüüsida tulemusi. Õpitakse
analüüsima kunstikategooriaid (kompositsioon, struktuur, rütm jne),
võrdlema ja liigitama erinevate nähtuste tunnuseid ning kasutama sümboleid.
Kunstis õpitakse kasutama tehnoloogia vahendeid loovülesannete
lahendamisel. Loometegevuses õpitakse kasutama uudseid lahendusi,
mõistma teaduse ning tehnoloogia rolli kunsti arengus.
Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist toetavad kunstis üksi- ja rühmatöö,
uurimis- ja probleemülesanded ning õpitava sidumine nüüdisaegse
igapäevaelu nähtustega. Kunstis on iseloomulik uuenduslike ja loovate
lahenduste väärtustamine. Praktiline loovtegevus võimaldab katsetada ideede
väljendamise ja esitlemise erinevaid võimalusi, valides leidlikult sobivaid
meetodeid ning rõhutades oma tugevaid külgi. Õpitakse tegevust plaanima,
vastutama tööde lõpuni tegemise ja tulemuse eest. Tutvutakse ka kunstiga
seotud elukutsete ning institutsioonidega.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava, 10. klass
5
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega kunstiõppes
Valdkondadeüleseks lõiminguks on kunstis palju võimalusi, sest teiste
eluvaldkondadega suhestumine ja interdistsiplinaarsus on nüüdisaegsele
kultuurile iseloomulik.
Kunstiõppe aineseks on inimeseks olemine ja sotsiaalsed suhted, olles
paljudes erinevates avaldumisvormides tihedalt seotud oma ajastu
mõtteviisidega.
Erinevate kultuuridega tutvutakse keele ja kirjanduse, võõrkeelte,
sotsiaalainete, loodusainete ja kehalise kasvatuse tundides, kujundatakse
väärtushoiakuid ning teadvustatakse maailma kultuurilist mitmekesisust.
Kunst keskendub teiste õppeainetega võrreldes kontsentreeritumalt
kultuuridevahelise dialoogi mõtestamisele ja loovuse kasutamisele
nüüdisühiskonna innovatsiooniallikana.
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled. Arendatakse verbaalset
eneseväljendusoskust, diktsiooni, funktsionaalset lugemisoskust ning
infokanalite kasutamise oskust; vaadeldakse eri ajastute ja kultuuride lugusid
kujutavas kunstis, teatri- ja filmikunstis. Kasutatakse kunstiga seotud mõisteid
(nt kompositsioon, struktuur, rütm, plaan, stiil, variatsioon, improvisatsioon,
dünaamika jm).
Matemaatika. Arendatakse seoste loomise oskust ja loogilist mõtlemist
(matemaatiline keel, struktuur, sümbolid ja meetodid).
Loodusained. Teadvustatakse inimese nägemismeele füsioloogilist eripära,
õpitakse tundma looduskeskkonda ja selle eluvormide mitmekesisust ning
valguse ja värvide omadusi.
Sotsiaalained. Vaadeldakse inimese suhteid teiste inimeste ja inimrühmadega
ning erinevate kultuuride kommete ja pärimustega, kunsti ja kultuuri rolli ja
muutumist erinevatel inimajaloo etappidel. Õpitakse tundma eri ajastute
eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi ning nende seotust sotsiaalsete,
majanduslike, ideoloogiliste, tehnoloogiliste jm mõjutajatega. Ühine on
maailma kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja väärtustamine, isiklike
seisukohtade väljendus- ja põhjendusoskuste kujundamine.
Kehaline kasvatus. Arendatakse kehatunnetust, tähelepanu, motoorikat,
reageerimiskiirust ja koordinatsiooni. Kasutatakse kunstiga ühiseid mõisteid
(liikumine, dünaamika, rütm).
Läbivate teemade rakendamise võimalusi kunstis
Kunstiõppes rakendatakse kõiki läbivaid teemasid õppeainete eesmärgiseade,
õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel lähtuvalt õppeaine spetsiifikast.
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Kunst võimaldab õpilasel
teadvustada oma võimeid ning huve, omandada nii ainespetsiifilisi kui ka
üldisemaid mõtlemis- ja tegutsemisstrateegiaid, sh õpioskusi. Tutvutakse
kunsti mitmekülgsete väljunditega igapäevaelus ning kunstiga seotud
elukutsetega. Kunsti õppimine arendab ka kõigil teistel elualadel vajalikku
loovat mõtlemist.
Keskkond ja jätkusuutlik areng on seotud loodusliku ja kultuurilise
mitmekesisuse väärtustamisega. Teadvustatakse inimese kui keskkonna
kujundaja ja kasutaja mõju, juhtides teadlikult tegutsema nii looduses kui ka
inimeste loodud ruumilistes keskkondades. Tähelepanu pööratakse
inimtegevuse mõjule keskkonna, sh sotsiaalse keskkonna arengus ning
keskkonnaprobleemide lahendamisel. Tähtsal kohal on sotsiaalne aktiivsus –
seisukohtade ja hoiakute väljendamine kunstialaste tegevuste kaudu.
Teabekeskkond. Läbiva teema käsitlemisel kujundatakse õpilastes
mitmekülgseid oskusi, nagu info leidmine kunsti kohta, visuaalse
kommunikatsiooni väljendusvahendite kasutamine, keskkonna visuaalne
kujundamine. Tutvutakse andmebaasidega, õpitakse teadlikult tegutsema ja
arvestama meediakeskkonna võimaluste ja ohtudega ning autorikaitsega.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava, 10. klass
6
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Kunstis julgustatakse kujundama ja
väljendama oma seisukohti ühiskonnas toimuvate protsesside kohta ning
katsetama oma ideede arendamist ja elluviimist, mis omakorda toetab õpilaste
positiivse enesehinnangu kujunemist.
Tehnoloogia ja innovatsioon. Kunstis kasutatakse praktiliste loovtegevuste
kaudu erinevaid oskusi ja vahendeid ning leiutatakse ja katsetatakse uusi
võimalusi, toetades pidevalt muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja
töökeskkonnas toimetuleva inimese kujunemist.
Tervis ja ohutus. Kunstis teadvustatakse loovtegevuste emotsionaalselt
tasakaalustavat mõju. Kunstis kasutatakse materjale, töövahendeid, mille
juures tuleb järgida ohutuse ning otstarbekuse printsiipe.
Väärtused ja kõlblus. Õppes tutvutakse Eesti ja maailma kultuuripärandiga,
teadvustatakse kultuuri rolli igapäevaelus ning kujundatakse avatud ja
lugupidavat suhtumist nii erinevatesse kultuuritraditsioonidesse kui ka
nüüdisaja kultuurinähtustesse. Väärtustatakse uute ideede ning isiklike
kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendamist.
Kultuuriline identiteet. Õpilased võtavad osa ühiseid väärtusi kujundavatest
kunstisündmustest nii esineja kui publikuna (näitused, muuseumid,
tegevuskunstietendused). Tähtis on noorte endi osalemine/esinemine
kunstiüritustel, samuti osavõtt ülekoolilistest, maakondlikest ja riiklikest
võistlustest. Kunstiaine kaudu kujundatakse teadlikke näitusekülastajaid ja
kultuuritarbijaid, mis omakorda aitab tõsta inimeste elukvaliteeti.
Kunstiaine kirjeldus Gümnaasiumis toetatakse kunsti õpetamise kaudu õpilase tervikliku
maailmapildi kujunemist, milles on tähtis koht kunstiloo ja nüüdisaegse
visuaalse keskkonna tundmaõppimisel. Kunsti arengut vaadeldakse laiemalt,
luues seoseid kultuuri, ühiskonna ja ajalooga. Toetatakse positiivse suhtumise
kujunemist kunstisse kui valdkonnasse.
Gümnaasiumi kunstiõpe loob baasi kunsti ning visuaalkultuuri vormi- ja
pildikeele mõistmiseks ning kultuuride mitmekesisuse väärtustamiseks,
avades üldmõisted ja kontseptsioonid. Õppes on kandev osa eri ajastute
kujutamislaadide võrdlusel ning kirjeldusmudelite loomisel. Kunstilugu
avatakse suuremate teemarühmade kaudu, vanema kunsti näiteid kõrvutatakse
20. ja 21. sajandi kunstiga.
Teemapõhine käsitlus võimaldab rõhutada kunsti seoseid ühiskonnas ja
kultuuris toimunuga. Tähtis on näidata ajastu kunsti seoseid üldise
mõtteviisiga, esile tuua kultuuri ja elukorralduse muutumise ühiskondlikke
tegureid: filosoofia, religiooni ja valitsemiskorra mõju ning tehnika ja
majanduse arengut.
Teemade kaudu käsitlus aitab orienteeruda kunstivoolude paljuses, arendab
tähelepanu ja vaatlemisoskust ning innustab leidma sidemeid mineviku ja
tänapäeva vahel.
Nüüdisaegse kunsti, disaini, keskkonna ja virtuaalse meediakeskkonna
käsitlemisel on peamine rõhk konteksti ning sõnumi analüüsil. Oluline on
kunsti ja visuaalse kultuuri mõtestamine tänapäeva kultuurikontekstis. Kunsti
käsitlemisel tuuakse võimalikult palju paralleele paikkonna ning Eesti kunsti
ja kultuuriga, samuti näiteid nende kohta.
Kunstialane loov tegevus võimaldab nautida kunsti loomist ning arendada
väljendusoskust, toetab emotsionaalset ja isiksuslikku arengut. Kunstiõppe
ülesanne on toetada õpilase loova mõtlemise, seoste loomise ja
probleemilahenduse oskuste arenemist.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava, 10. klass
7
Õppesisu jaotus 10. klassi kunstiõppes
Õppesisu on jagatud tinglikult kolme plokki:
1) TEA! ehk sisulis-struktuuriline ülevaade (kunsti ajalugu ja olemus,
nüüdiskunsti sünd ning arengusuunad);
2) MÕTLE! ehk temaatiline, seoseid loov ja teadmisi laiendav osa (ajastuid
läbivad teemad ning võrdlused);
3) LOO! ehk uurimuslik, praktiline ja kinnistav osa (õppekäigud, loovtööd ja
uurimused).
TEA!-teemasid käsitletakse nii ajalise kui ka sisulise mahu poolest üldistatud
kujul, eesmärk on luua õpilastele taustsüsteem ajastuid läbivate teemadega
tegelemiseks ja nende võrdlemiseks.
MÕTLE!-plokis võib eri ajastute läbivaid teemasid siduda LOO! osa
loominguliste praktiliste töödega, millele annavad teoreetilise aluse loengud
ja uurimused – nende vahekord on õpetamise metoodika küsimus.
LOO!-osa on õppesisu kinnistav ja loovaid kogemusi laiendav. Terviklikku
õpiprotsessi toetab visuaalse materjali kogumine, süstematiseerimine ning
analüüsimine.
Õppesisu mahus võib teha valikuid ja kombineerida õppetegevusi kavandades
mitmeid teemasid kahe kursuse vahel, tagades oodatavad õpitulemused,
valdkonnapädevused ning üldpädevused.
Tulenevalt kunstivaldkonna eripärast ja kooli/õpetaja võimalusest kursuste
teemasid jagada on mõlema kursuse õpitulemused esitatud üldistatult ja ühtse
tervikuna.
Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine kunstis
Õpet kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine
eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse
lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) võimaldatakse õppida üksi ja rühmas, kasutades mitmekesist ja tänapäevast
õppemetoodikat ning arvestades õpilaste erinevaid õpistiile;
3) kasutatakse mitmekesist õpikeskkonda: loodus- ja linnakeskkond,
arvutiklass, virtuaalkeskkond jne; õppekäigud muuseumidesse, stuudiotesse,
näitustele, raamatukogudesse ja muudesse kultuuriasutustesse ja
kunstisündmustele;
4) teostatakse erinevaid praktilisi loovtöid nii individuaalsete kui ka
rühmatöödena;
5) teemakohase info leidmiseks ning kunstiteoste loomiseks ja esitlemiseks
rakendatakse nii traditsioonilisi kui ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogial
põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja töövahendeid;
6) arendatakse õpilaste analüüsi- ja eneseväljendusoskust: retsensioonide ja
uurimistööde koostamine ning esitlemine, kunstiteoste ning ajastute näidete
võrdlemine ja analüüsimine;
7) seostatakse õppesisu näidetega Ida-Viruma, Iisaku ümbruskonna, Eesti ja
maailma kunsti, samuti eesti rahvakultuuri kohta;
8) leitakse tunnivälise loometegevuse võimalusi (näituste kavandamine,
töötoad jm).
Õppetegevuse korraldamiseks on oluline planeerida õpilaste aktiivset
loovtegevust. Praktiliste tööde ainestik on seotud nii kunsti kui ka õpilase
igapäevaelu (keskkonna, aja ja ühiskonnaga) ning aktuaalsete sündmuste ja
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava, 10. klass
8
probleemidega – kasutada saab kõigis õppeainetes omandatud teadmisi ja
oskusi.
Õppetegevuse kavandamisel on õpetajal võimalus koostöös õpilastega teha
valikuid õppesisu käsitlemises ja võimaluse korral arvestatakse õpilaste
ettepanekutega õppetöö kavandamisel selleks, et taotletavad õpitulemused
oleksid saavutatud ning üld- ja valdkondlikud pädevused kujundatud.
Hindamise põhimõtted kunstis:
Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis
on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu
kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu
kujunemist ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde
arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb
aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp,
portfoolio) kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse
õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse
oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka
õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe
aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti-
ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe
osana kokkuvõtval hindamisel.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava, 10. klass
9
Füüsiline õpikeskkond Iisaku Gümnaasium korraldab kunstiõppe kunstiklassis, kus on selleks vajalikud
tingimused ja vahendid.
Kunstiklassis on:
1) individuaalseks ja rühmatööks vajalik pind (kahekohalised tasapinnaliste
laudade ja toolide komplektid);
2) 500luksise päevavalgusspektriga valgustus tööpinnal (päevavalguslambid
laes) ning vesi/kanalisatsioon (1 kraanikauss);
3) erinevate kunstitehnikate töövahendid ja -materjalid;
4) tööde kuivatamise, hoiustamise ja eksponeerimise võimalused (2
kuivatamis- ja hoiustamisriiulit; stend; lisaks on võimalik kasutada
riputusstangedega eksponeerimispinda kooli fuajees) ning
projektsioonitehnika (klassis on ekraan, võimalik on kasutada
kaasaskantavat DATA-projektorit; õpetaja töökoha juurde kuulub
sülearvuti); koolil on 2 molbertit („kolmjala“-tüüpi) ;
5) kunstiraamatud, ajakirjad ja teatmeteosed;
6) kaasaskantav DATA-projektor ja klassi pimendamise võimalus.
Klassis on internetiühendus ja õpetaja kasutada on kooli sülearvuti.
Õppetööks on võimalik kasutada kooli foto- ja videokaamerat, skannerit ja
printerit ning internetiühendusega arvutid arvutiklassis. VHS- formaadis
videosid on võimalik vaadata vastava sisustusega videoklassis.
Lisaks kunstiklassile on võimalik õpilastöid eksponeerida ka kooli fuajees,
kus on seintel eksponeerimiseks vajalikud stanged.
Iisaku Gümnaasiumil on kaunis ja suur haljastatud territoorium ja kooliaed ning
väliklass; vastavalt ilmastikule on võimalik korraldada kunstiõpet väliklassis.
Näituste, muuseumide külastamise ja korraldamise
võimalused Iisakus Gümnaasiumile on lähedal Iisaku Muuseum, kus korraldatakse pidevalt
kohalike kunstnike loomingut ning regulaarselt Iisaku Gümnaasiumiga samas hoones
asuva Iisaku Kunstide Kooli kunstiõpilaste loomingu ülevaatenäitusi. Iisaku
Gümnaasiumiga samas hoones asub Iisaku Raamatukogu, kus eksponeeritakse
pidevavalt erinevate kohalike kunstnike, eriti fotograafide, loomingut.
Väljaspool koolimaja on võimalik hõlpsalt korraldada Iisaku Gümnaasiumi õpilaste
loomingu näitust Iisaku Muuseumis ja Iisaku Raamatukogus, mõlemad asutused on
Iisaku keskuses läbikäidavas kohas.
Kord põhikooli III astme jooksul korraldatakse kunstiõppes õppekäik näitusele,
muuseumisse või muude kunstiõppe vaatenurgast huvitavasse asutusse väljaspoole
Iisakut. Näiteks Jõhvi (u 33 km kaugusel), Tartusse (99 km kaugusel), Rakverre (u
88 km kaugusel) või Narva (81 km kaugusel).
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava, 10. klass
10
Õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumi kunstiõpetuses
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse
kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid
ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning
teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid
ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit,
mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes
ja edasiõppimisvõimalustes.
Gümnaasiumi õpitulemused kunstis
Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste
tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain, visuaalne kommunikatsioon
jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu
korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm mõjudega; on salliv
kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning
keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat,
sõnumeid ning visuaalset vormikeelt; iseloomustab üldjoontes kunstiteoste
ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt
maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline kunst jt) ning seostab
nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku
arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise keskkonna ja
visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile
lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi
väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -vahendeid; oskab ning julgeb
eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust;
arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse nõudmisi.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
11
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“
TEA! – plokk
1. TEA!-teema. Kunsti roll eri ajastuil.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
1. teema Kunsti roll eri ajastuil.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
12
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Kunst
Stiil
Vool
Kunstnik
žanr
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
13
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Projektid, IKT praktilised tööd
Infootsing; referaatide; esitluste koostamine.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
14
2. TEA!-teema. Kunsti mõiste ja selle muutumise ajalugu. Kunstnik, teos ja vaataja oma kaasajas.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
2. teema Kunsti mõiste ja selle muutumise ajalugu. Kunstnik, teos ja vaataja oma kaasajas.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
15
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Kunst
Stiil
Vool
Kunstnik
žanr
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Infootsing; referaatide; esitluste
koostamine.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
16
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
17
3. TEA!-teema. Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt vormiline, märgiline, sotsiaalne) ja vormid (nt
kunstikriitika, retsensioon, kirjandusteos, kunstifilm).
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
3. teema Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt vormiline, märgiline, sotsiaalne) ja vormid (nt kunstikriitika,
retsensioon, kirjandusteos, kunstifilm).
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
18
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
19
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
20
4. TEA!-teema. Kunstikultuuri üldistav ajatelg.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
4. teema Kunstikultuuri üldistav ajatelg. Üldistava ajatelje käsitlemisel on olulisim selgitada ja põhjendada kunsti muutumist.
Peamiste faktide ja näidete abil luuakse seosed ühiskondlike põhjuste, kunsti ja ajastu mõtteviisi vahel. Erialase sõnavara
omandamine.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
21
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
22
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
23
5. TEA!-teema. Vanimad kõrgkultuurid. Esiaja kujutised. Mesopotaamia. Egiptus.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
5. teema Vanimad kõrgkultuurid. Esiaja kujutised. Mesopotaamia. Egiptus.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
24
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
25
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
26
6. TEA!-teema. Antiikaja kunst. Vana-Kreeka. Vana-Rooma.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
6. teema Antiikaja kunst. Vana-Kreeka. Vana-Rooma.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
27
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
28
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
29
7. TEA!-teema. Keskaja kunst. Varakristlus ja Bütsants. Romaanika. Gootika. Kunst ja religioon.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
7. teema Keskaja kunst. Varakristlus ja Bütsants. Romaanika. Gootika. Kunst ja religioon.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
30
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
31
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
32
8. TEA!-teema. Renessanss. Kunst Itaalias ja põhja pool Alpe. Inimesekeskse maailmapildi kujunemine. Kunst ja
teadus. Trükikunsti leiutamine.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
8. teema 1. Renessanss. Kunst Itaalias ja põhja pool Alpe. Inimesekeskse maailmapildi kujunemine. Kunst ja teadus.
Trükikunsti leiutamine.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
33
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Renessanss. Kunst Itaalias ja põhja pool Alpe.
Inimesekeskse maailmapildi kujunemine. Kunst ja teadus.
Trükikunsti leiutamine.
Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
34
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
35
9. TEA!-teema. Barokk. Baroki suunad ja rokokoo. Õukonnakunstist argielu kujutamiseni
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
9. teema Barokk. Baroki suunad ja rokokoo. Õukonnakunstist argielu kujutamiseni.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
36
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
37
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
38
10. TEA!-teema. 18. ja 19. sajandi kunst. Klassitsism. Antiikpärandi mõju ja valgustusajastu ideed. Vaimu ja võimu
arhitektuur. Romantism. Realism.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!
10. teema 18. ja 19. sajandi kunst.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
39
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad 18. ja 19. sajandi kunst. Klassitsism. Antiikpärandi mõju ja
valgustusajastu ideed. Vaimu ja võimu arhitektuur.
Romantism. Realism.
Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
40
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
41
MÕTLE! – plokk. Loomingulised ja uurimisprojektid, õppekäigud. Loomingulised projektid on seotud Mõtle!-osa võrdlevate teemadega ning mõtestavad, kinnistavad ja laiendavad õpitut. Oluline on isiklik
vaatenurk, käsitletavate teemade endast ja nüüdisajast lähtuv tõlgendamine.
Loovtööde tegemisel valida oma ideele sobivad väljendusvahendid (nt joonistus, maal, kollaaž, ruumiline objekt, digitaalne pilt, video,
tegevuskunst jne). Loovtöö protsessi osa on töö esitlemine, analüüs ja tõlgendamine ning oma valikute põhjendamine.
Projektid ning õppekäigud on seotud erinevate õpikeskkondadega: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus, virtuaalkeskkond jne.
1. MÕTLE!-teema. Perspektiivikasutus, keskkonna ja ruumi kujutamise viisid.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks
valida kuni kolm teemat).
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
42
1. teema Perspektiivikasutus, keskkonna ja ruumi kujutamise viisid.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
43
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde
näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Projektid, IKT
praktilised tööd
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
44
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
45
2. MÕTLE!-teema. Inimese kujutamise viisid: idealiseeritud, realistlik, stiliseeritud.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valida kuni kolm teemat).
Seoseid loovad teemad rõhutavad kunsti seoseid ühiskonnas ja kultuuris toimunuga, ajastu mõtteviisi,
religiooni ja valitsemiskorra, tehnika ja majandusega. Eri ajastute kunsti seostades arutleda kunstiteoste
väljendusvahendite, loomise eesmärkide, tähenduse ja sotsiaalse rolli üle.
2. teema Inimese kujutamise viisid: idealiseeritud, realistlik, stiliseeritud.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
46
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
47
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Projektid, IKT praktilised tööd
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
48
3. MÕTLE!-teema. Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm
teemat).
Seoseid loovad teemad rõhutavad kunsti seoseid ühiskonnas ja kultuuris toimunuga, ajastu mõtteviisi,
religiooni ja valitsemiskorra, tehnika ja majandusega. Eri ajastute kunsti seostades arutleda kunstiteoste
väljendusvahendite, loomise eesmärkide, tähenduse ja sotsiaalse rolli üle.
3. teema Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
49
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
50
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Projektid, IKT praktilised tööd
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
51
4. MÕTLE!-teema. Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius, staar, ettevõtja jne.
Õppeaine KUNST
Klass 10. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm
teemat).
Seoseid loovad teemad rõhutavad kunsti seoseid ühiskonnas ja kultuuris toimunuga, ajastu mõtteviisi,
religiooni ja valitsemiskorra, tehnika ja majandusega. Eri ajastute kunsti seostades arutleda kunstiteoste
väljendusvahendite, loomise eesmärkide, tähenduse ja sotsiaalse rolli üle.
4. teema Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius, staar, ettevõtja jne.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
52
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
53
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Projektid, IKT praktilised tööd
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
54
Õppeaine: Kunst
Klass: 11. klass alates
Sisukord Õppeaine: Kunst ....................................................................................................... 54
Klass: 11. klass alates 2015/2016 õa ........................................................................ 54
Õppeaine kirjeldus ................................................................................................... 55
Kunstiainete ainevaldkond ....................................................................................... 55
Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming .......................................... 55
Üldpädevuste kujundamise võimalusi kunstiõppes ............................................. 56
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega kunstiõppes ............................... 57
Kunstiaine kirjeldus .................................................................................................. 59
Õppesisu jaotus kunstis ....................................................................................... 59
Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine kunstis ........................................ 59
Hindamise põhimõtted kunstis: .......................................................................... 60
Füüsiline õpikeskkond ............................................................................................. 61
Näituste, muuseumide külastamise ja korraldamise võimalused ........................... 61
Õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumi kunstiõpetuses ............................... 61
Gümnaasiumi õpitulemused kunstis ................................................................... 62
1. TEA!-teema. Kunsti ja visuaalkultuuri muutumine. ......................................... 62
2. TEA!-teema. Nüüdisaegse elutunnetuse ja globaalse maailma sünd, teaduse,
tehnoloogia ja linnastumise võidukäik. ............................................................... 65
3. TEA!-teema. Kunstiteos ja kontekst: vaatajad, koht ning aeg. ........................ 70
4. TEA!-teema. Autorsus, kunstnike ja vaatajate suhte muutumine. ................. 74
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
55
5. TEA!-teema. Elukeskkonna kujundamise põhimõtted: arhitektuur, disain,
visuaalne meedia. ................................................................................................ 78
6. TEA!-teema. Kunst moderniseeruval ajastul. 19. sajandi lõpu kunst:
impressionism, postimpressionism, juugend ja sümbolism. k. ........................... 81
7. TEA!-teema Fotograafia ja illustreeritud ajakirjandus. .................................... 84
8. TEA!-teema. 20.sajandi I poole kunst. Modernistliku kunsti suunad: fovism,
ekspressionism, futurism, kubism, abstraktsionism, sürrealism. Avangard. I
maailmasõda ja dadaism. ..................................................................................... 87
9. TEA!-teema. Modernistlik arhitektuur ja disain. Funktsionalism. ................... 90
10. TEA!-teema. Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism,
natsionaalsotsialistlik kunst. ................................................................................ 93
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ”. MÕTLE! –plokk.
Loomingulised ja uurimisprojektid, õppekäigud. ..................................................... 96
1. MÕTLE!-teema. Individuaalsus, kollektiivsus ja anonüümsus kunstis. ............ 97
2. MÕTLE!-teema. 20. sajandi nn realismid: sürrealismist ja sotsrealismist kuni
hüperrealismi ja videokunstini. .......................................................................... 102
3. MÕTLE!-teema. Mäng kunstiajaloo minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia
nüüdisaja kunstis ning visuaalkultuuris. ............................................................ 106
4. MÕTLE!-teema. Kunsti aktiivsed sekkumised ühiskonda: poliitiline kunst,
feministlik kunst, avalik kunst. ........................................................................... 110
5. MÕTLE!-teema. Nüüdisaegse kultuuri interdistsiplinaarsus: kunst, muusika,
film, kirjandus..................................................................................................... 114
6. MÕTLE!-teema. Muutused arhitektuuris ja disainis 20. ja 21. sajandil. ........ 118
Õppeaine kirjeldus
Maht
Kunstis on 2 kohustuslikku kursust: "Kunst ja kunstiajalugu" ja „Kunst ja
visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil“. 10. klassis läbitakse kursus "Kunst ja
kunstiajalugu" ja 11. klassis läbitakse kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja
21. sajandil“.
11. klassis on õppenädalas on 1 kunstitund, õppeaastas on 35 kunstitundi.
Kunstiainete ainevaldkond
Kunst ja muusika moodustavad koos kunstiainete ainevaldkonna.
Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming
Kunstiaineid ühendab kultuurilise mitmekesisuse tundmaõppimine ning
väärtustamine, Eesti ja paikkondliku kultuuritraditsiooni edasikandmine ning
kultuurilise ja rahvusliku identiteedi kujundamine.
Kunstiainetes õpitakse tundma kultuuride arengulugu ja suundumusi,
kunstiliikide ja -stiilide ning ühiskondlike protsesside vastastikuseid mõjutusi,
varasemate ajastute kunstiloomingu suhestumist tänapäevaga ning aktuaalsete
teemade käsitlemist kunstide kaudu.
Kunstiaineid õpetades pööratakse tähelepanu sotsiaalsete, eetiliste ja
esteetiliste väärtushoiakute kujundamisele ning toetatakse avatud ja kriitilist
suhtumist erinevatesse kultuurinähtustesse.
Kunstiainetes eeldatakse ning võimaldatakse õpilase aktiivset osalust
kunstitegevustes, mille kaudu arendatakse mõtte- ja tundemaailma, taju,
loovust ning analüüsivõimet. Toetudes teadmistele ja oskustele rakendatakse
loomevõimeid ning mõtestatakse iseenda ja kunstide rolli ühiskonnas.
Kunstiainete sisus, tegevustes ja taotlustes on ühised järgmised aspektid:
1) teadmised kunstidest (teoste analüüs ja võrdlus);
2) ainealane (verbaalne) keel;
3) loominguline eneseväljendus (loomine, esitamine);
4) kunstiloomingu vastuvõtmine (kommunikatsioon, kriitika);
5) omakultuuri, kohaliku ja maailmakultuuri väärtustamine
(mitmekultuurilisus);
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
56
6) kultuuriväärtuste kaitsmine (jätkusuutlikkus).
Õppekäigud muuseumidesse, teatritesse, kontsertide kuulamine ning näituste
festivalide, avatud ateljeede külastamine toetavad kultuuripärandi ja
nüüdisaegse kultuuri väärtustamist ning kujundavad vastutustunnet selle
hoidmise ja kaitsmise eest.
Üldpädevuste kujundamise võimalusi kunstiõppes
Kunstiõpe võimaldab kujundada kõiki üldpädevusi igapäevases õppes nii
teooria kui ka praktiliste tegevuste kaudu. Pädevustes eristatava nelja
omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ning
käitumise kujundamisel on kandev roll õpetajal, kelle väärtushinnangud ja
enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad
õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. Üldpädevuste kujunemisel on tähtis
koht kooli ja kodu koostööl.
Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kunstiõpe rõhutab kultuuriteadmisi ja ühisel
kultuuripärandil põhinevat kultuuriruumi õppija identiteedi osana. Tegevustes
väärtustatakse isikupäraseid loovaid lahendusi ning kultuurilist ja sotsiaalset
mitmekesisust. Käsitletavate teemade, analüüsitavate kunstiteoste ja -
sündmuste kaudu toetatakse eetiliste ning esteetiliste väärtushoiakute
kujunemist. Praktiline loominguline tegevus ja selle üle arutlemine õpetavad
teadvustama kunsti eneseväljenduse vahendina, hindama erinevaid ideid,
seisukohti ja probleemilahendusi ning austama autorsust. Kasvatatakse
teadlikku ja kriitilist suhtumist erinevatesse infokanalitesse.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Kunstiaine uurimuslikud ja praktilised
rühmatööd, loovtööd, arutlused ja esitlused, ning valdkondlikes ja
valdkondadeülestes õppeprojektides osalemine kujundavad koostöövalmidust
ning väärtustavad üksteise toetamist. Kultuurisündmustel osalemine aitab
kujundada kultuurilist ühtsustunnet. Kunstiteoste üle arutledes harjutakse oma
seisukohti kaitsma ning teiste arvamustest lugu pidama. Kunstiaine
teadvustab inimese kui keskkonna kujundaja ja kasutaja mõju, juhtides
teadlikult ning jätkusuutlikult tegutsema nii looduses kui ka inimeste loodud
ruumilistes ja virtuaalsetes keskkondades.
Enesemääratluspädevus. Loovülesannete täitmisel saadav pidev tagasiside
ja eneseanalüüs aitavad õppida tundma oma huve ja võimeid ning kujundada
positiivset enesehinnangut. Kultuuri- ja sotsiaalteemade käsitlemine
(vaadeldavad kultuurinähtused, kunstiteoste ainestik ning sõnumid jne) aitab
kujundada personaalset, sotsiaalset ja kultuurilist identiteeti. Sihiks on
integreerida noori nüüdisühiskonda ning toetada nende identiteedi
väljendamist loomingus.
Õpipädevus. Kunstis kujundatakse õpipädevust eriilmeliste ülesannete,
õppemeetodite ja töövormide rakendamise kaudu, mis võimaldab õpilastel
teadvustada ning kasutada oma õpistiili. Nii individuaalselt kui ka rühmas
lahendatavad uurimis- ja probleemülesanded eeldavad info hankimist, selle
analüüsimist ja tõlgendamist ning õpitu kasutamist uudsetes situatsioonides.
Kunstis saavad õpilased ise jõukohaseid ülesandeid luua, oma valikute
sobivust kontrollida, uusi oskusi katsetada ning järjekindlalt harjutada. Pidev
tagasiside ja eneseanalüüs aitavad järjest suurendada õpilase rolli oma
õpitegevuse juhtijana.
Suhtluspädevus. Kunstiainis on tähtsal kohal kunstiteostest, -stiilidest, -
ajastutest jms kõnelemine, kasutades kirjelduses nii korrektset emakeelt kui
ka ainespetsiifilist terminoloogiat. Oma tööde esitlemine ning aruteludes
erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad väljendusoskuse
kujunemist ning ainealase oskussõnavara kasutamist. Kunstiteemaliste
referatiivsete ja loovtööde koostamine eeldab teabetekstide mõistmist ning
mitmesuguste info esitamise viiside kasutamist (tekst, joonis, skeem, tabel,
graafik vm). Kunstiõppes tutvutakse kunsti kui
kommunikatsioonivahenditega, õppides tundma kunstile eriomast
mitteverbaalset keelt ning „tõlkides” sõnumeid ühest keelest teise.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
57
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Kunstis
rakendatavate ülesannete lahendamiseks tuleb sõnastada probleeme, arutleda
lahendusteede üle, põhjendada valikuid ja analüüsida tulemusi. Õpitakse
analüüsima kunstikategooriaid (kompositsioon, struktuur, rütm jne),
võrdlema ja liigitama erinevate nähtuste tunnuseid ning kasutama sümboleid.
Kunstis õpitakse kasutama tehnoloogia vahendeid loovülesannete
lahendamisel. Loometegevuses õpitakse kasutama uudseid lahendusi,
mõistma teaduse ning tehnoloogia rolli kunsti arengus.
Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist toetavad kunstis üksi- ja rühmatöö,
uurimis- ja probleemülesanded ning õpitava sidumine nüüdisaegse
igapäevaelu nähtustega. Kunstis on iseloomulik uuenduslike ja loovate
lahenduste väärtustamine. Praktiline loovtegevus võimaldab katsetada ideede
väljendamise ja esitlemise erinevaid võimalusi, valides leidlikult sobivaid
meetodeid ning rõhutades oma tugevaid külgi. Õpitakse tegevust plaanima,
vastutama tööde lõpuni tegemise ja tulemuse eest. Tutvutakse ka kunstiga
seotud elukutsete ning institutsioonidega.
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega kunstiõppes
Valdkondadeüleseks lõiminguks on kunstis palju võimalusi, sest teiste
eluvaldkondadega suhestumine ja interdistsiplinaarsus on nüüdisaegsele
kultuurile iseloomulik.
Kunstiõppe aineseks on inimeseks olemine ja sotsiaalsed suhted, olles
paljudes erinevates avaldumisvormides tihedalt seotud oma ajastu
mõtteviisidega.
Erinevate kultuuridega tutvutakse keele ja kirjanduse, võõrkeelte,
sotsiaalainete, loodusainete ja kehalise kasvatuse tundides, kujundatakse
väärtushoiakuid ning teadvustatakse maailma kultuurilist mitmekesisust.
Kunst keskendub teiste õppeainetega võrreldes kontsentreeritumalt
kultuuridevahelise dialoogi mõtestamisele ja loovuse kasutamisele
nüüdisühiskonna innovatsiooniallikana.
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled. Arendatakse verbaalset
eneseväljendusoskust, diktsiooni, funktsionaalset lugemisoskust ning
infokanalite kasutamise oskust; vaadeldakse eri ajastute ja kultuuride lugusid
kujutavas kunstis, teatri- ja filmikunstis. Kasutatakse kunstiga seotud mõisteid
(nt kompositsioon, struktuur, rütm, plaan, stiil, variatsioon, improvisatsioon,
dünaamika jm).
Matemaatika. Arendatakse seoste loomise oskust ja loogilist mõtlemist
(matemaatiline keel, struktuur, sümbolid ja meetodid).
Loodusained. Teadvustatakse inimese nägemismeele füsioloogilist eripära,
õpitakse tundma looduskeskkonda ja selle eluvormide mitmekesisust ning
valguse ja värvide omadusi.
Sotsiaalained. Vaadeldakse inimese suhteid teiste inimeste ja inimrühmadega
ning erinevate kultuuride kommete ja pärimustega, kunsti ja kultuuri rolli ja
muutumist erinevatel inimajaloo etappidel. Õpitakse tundma eri ajastute
eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi ning nende seotust sotsiaalsete,
majanduslike, ideoloogiliste, tehnoloogiliste jm mõjutajatega. Ühine on
maailma kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja väärtustamine, isiklike
seisukohtade väljendus- ja põhjendusoskuste kujundamine.
Kehaline kasvatus. Arendatakse kehatunnetust, tähelepanu, motoorikat,
reageerimiskiirust ja koordinatsiooni. Kasutatakse kunstiga ühiseid mõisteid
(liikumine, dünaamika, rütm).
Läbivate teemade rakendamise võimalusi kunstis
Kunstiõppes rakendatakse kõiki läbivaid teemasid õppeainete eesmärgiseade,
õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel lähtuvalt õppeaine spetsiifikast.
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Kunst võimaldab õpilasel
teadvustada oma võimeid ning huve, omandada nii ainespetsiifilisi kui ka
üldisemaid mõtlemis- ja tegutsemisstrateegiaid, sh õpioskusi. Tutvutakse
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
58
kunsti mitmekülgsete väljunditega igapäevaelus ning kunstiga seotud
elukutsetega. Kunsti õppimine arendab ka kõigil teistel elualadel vajalikku
loovat mõtlemist.
Keskkond ja jätkusuutlik areng on seotud loodusliku ja kultuurilise
mitmekesisuse väärtustamisega. Teadvustatakse inimese kui keskkonna
kujundaja ja kasutaja mõju, juhtides teadlikult tegutsema nii looduses kui ka
inimeste loodud ruumilistes keskkondades. Tähelepanu pööratakse
inimtegevuse mõjule keskkonna, sh sotsiaalse keskkonna arengus ning
keskkonnaprobleemide lahendamisel. Tähtsal kohal on sotsiaalne aktiivsus –
seisukohtade ja hoiakute väljendamine kunstialaste tegevuste kaudu.
Teabekeskkond. Läbiva teema käsitlemisel kujundatakse õpilastes
mitmekülgseid oskusi, nagu info leidmine kunsti kohta, visuaalse
kommunikatsiooni väljendusvahendite kasutamine, keskkonna visuaalne
kujundamine. Tutvutakse andmebaasidega, õpitakse teadlikult tegutsema ja
arvestama meediakeskkonna võimaluste ja ohtudega ning autorikaitsega.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Kunstis julgustatakse kujundama ja
väljendama oma seisukohti ühiskonnas toimuvate protsesside kohta ning
katsetama oma ideede arendamist ja elluviimist, mis omakorda toetab õpilaste
positiivse enesehinnangu kujunemist.
Tehnoloogia ja innovatsioon. Kunstis kasutatakse praktiliste loovtegevuste
kaudu erinevaid oskusi ja vahendeid ning leiutatakse ja katsetatakse uusi
võimalusi, toetades pidevalt muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja
töökeskkonnas toimetuleva inimese kujunemist.
Tervis ja ohutus. Kunstis teadvustatakse loovtegevuste emotsionaalselt
tasakaalustavat mõju. Kunstis kasutatakse materjale, töövahendeid, mille
juures tuleb järgida ohutuse ning otstarbekuse printsiipe.
Väärtused ja kõlblus. Õppes tutvutakse Eesti ja maailma kultuuripärandiga,
teadvustatakse kultuuri rolli igapäevaelus ning kujundatakse avatud ja
lugupidavat suhtumist nii erinevatesse kultuuritraditsioonidesse kui ka
nüüdisaja kultuurinähtustesse. Väärtustatakse uute ideede ning isiklike
kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendamist.
Kultuuriline identiteet. Õpilased võtavad osa ühiseid väärtusi kujundavatest
kunstisündmustest nii esineja kui publikuna (näitused, muuseumid,
tegevuskunstietendused). Tähtis on noorte endi osalemine/esinemine
kunstiüritustel, samuti osavõtt ülekoolilistest, maakondlikest ja riiklikest
võistlustest. Kunstiaine kaudu kujundatakse teadlikke näitusekülastajaid ja
kultuuritarbijaid, mis omakorda aitab tõsta inimeste elukvaliteeti.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
59
Kunstiaine kirjeldus Gümnaasiumis toetatakse kunsti õpetamise kaudu õpilase tervikliku
maailmapildi kujunemist, milles on tähtis koht kunstiloo ja nüüdisaegse
visuaalse keskkonna tundmaõppimisel. Kunsti arengut vaadeldakse laiemalt,
luues seoseid kultuuri, ühiskonna ja ajalooga. Toetatakse positiivse suhtumise
kujunemist kunstisse kui valdkonnasse.
Gümnaasiumi kunstiõpe loob baasi kunsti ning visuaalkultuuri vormi- ja
pildikeele mõistmiseks ning kultuuride mitmekesisuse väärtustamiseks,
avades üldmõisted ja kontseptsioonid. Õppes on kandev osa eri ajastute
kujutamislaadide võrdlusel ning kirjeldusmudelite loomisel. Kunstilugu
avatakse suuremate teemarühmade kaudu, vanema kunsti näiteid kõrvutatakse
20. ja 21. sajandi kunstiga.
Teemapõhine käsitlus võimaldab rõhutada kunsti seoseid ühiskonnas ja
kultuuris toimunuga. Tähtis on näidata ajastu kunsti seoseid üldise
mõtteviisiga, esile tuua kultuuri ja elukorralduse muutumise ühiskondlikke
tegureid: filosoofia, religiooni ja valitsemiskorra mõju ning tehnika ja
majanduse arengut.
Teemade kaudu käsitlus aitab orienteeruda kunstivoolude paljuses, arendab
tähelepanu ja vaatlemisoskust ning innustab leidma sidemeid mineviku ja
tänapäeva vahel.
Nüüdisaegse kunsti, disaini, keskkonna ja virtuaalse meediakeskkonna
käsitlemisel on peamine rõhk konteksti ning sõnumi analüüsil. Oluline on
kunsti ja visuaalse kultuuri mõtestamine tänapäeva kultuurikontekstis. Kunsti
käsitlemisel tuuakse võimalikult palju paralleele paikkonna ning Eesti kunsti
ja kultuuriga, samuti näiteid nende kohta.
Kunstialane loov tegevus võimaldab nautida kunsti loomist ning arendada
väljendusoskust, toetab emotsionaalset ja isiksuslikku arengut. Kunstiõppe
ülesanne on toetada õpilase loova mõtlemise, seoste loomise ja
probleemilahenduse oskuste arenemist.
Õppesisu jaotus kunstis
Õppesisu on jagatud tinglikult kolme plokki:
1) TEA! ehk sisulis-struktuuriline ülevaade (kunsti ajalugu ja olemus,
nüüdiskunsti sünd ning arengusuunad);
2) MÕTLE! ehk temaatiline, seoseid loov ja teadmisi laiendav osa (ajastuid
läbivad teemad ning võrdlused);
3) LOO! ehk uurimuslik, praktiline ja kinnistav osa (õppekäigud, loovtööd ja
uurimused).
TEA!-teemasid käsitletakse nii ajalise kui ka sisulise mahu poolest üldistatud
kujul, eesmärk on luua õpilastele taustsüsteem ajastuid läbivate teemadega
tegelemiseks ja nende võrdlemiseks.
MÕTLE!-plokis võib eri ajastute läbivaid teemasid siduda LOO! osa
loominguliste praktiliste töödega, millele annavad teoreetilise aluse loengud
ja uurimused – nende vahekord on õpetamise metoodika küsimus.
LOO!-osa on õppesisu kinnistav ja loovaid kogemusi laiendav. Terviklikku
õpiprotsessi toetab visuaalse materjali kogumine, süstematiseerimine ning
analüüsimine.
Õppesisu mahus võib teha valikuid ja kombineerida õppetegevusi kavandades
mitmeid teemasid kahe kursuse vahel, tagades oodatavad õpitulemused,
valdkonnapädevused ning üldpädevused.
Tulenevalt kunstivaldkonna eripärast ja kooli/õpetaja võimalusest kursuste
teemasid jagada on mõlema kursuse õpitulemused esitatud üldistatult ja ühtse
tervikuna.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
60
Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine kunstis
Õpet kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine
eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse
lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) võimaldatakse õppida üksi ja rühmas, kasutades mitmekesist ja tänapäevast
õppemetoodikat ning arvestades õpilaste erinevaid õpistiile;
3) kasutatakse mitmekesist õpikeskkonda: loodus- ja linnakeskkond,
arvutiklass, virtuaalkeskkond jne; õppekäigud muuseumidesse, stuudiotesse,
näitustele, raamatukogudesse ja muudesse kultuuriasutustesse ja
kunstisündmustele;
4) teostatakse erinevaid praktilisi loovtöid nii individuaalsete kui ka
rühmatöödena;
5) teemakohase info leidmiseks ning kunstiteoste loomiseks ja esitlemiseks
rakendatakse nii traditsioonilisi kui ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogial
põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja töövahendeid;
6) arendatakse õpilaste analüüsi- ja eneseväljendusoskust: retsensioonide ja
uurimistööde koostamine ning esitlemine, kunstiteoste ning ajastute näidete
võrdlemine ja analüüsimine;
7) seostatakse õppesisu näidetega Ida-Viruma, Iisaku ümbruskonna, Eesti ja
maailma kunsti, samuti eesti rahvakultuuri kohta;
8) leitakse tunnivälise loometegevuse võimalusi (näituste kavandamine,
töötoad jm).
Õppetegevuse korraldamiseks on oluline planeerida õpilaste aktiivset
loovtegevust. Praktiliste tööde ainestik on seotud nii kunsti kui ka õpilase
igapäevaelu (keskkonna, aja ja ühiskonnaga) ning aktuaalsete sündmuste ja
probleemidega – kasutada saab kõigis õppeainetes omandatud teadmisi ja
oskusi.
Õppetegevuse kavandamisel on õpetajal võimalus koostöös õpilastega teha
valikuid õppesisu käsitlemises ja võimaluse korral arvestatakse õpilaste
ettepanekutega õppetöö kavandamisel selleks, et taotletavad õpitulemused
oleksid saavutatud ning üld- ja valdkondlikud pädevused kujundatud.
Hindamise põhimõtted kunstis: Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis
on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu
kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu
kujunemist ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde
arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb
aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp,
portfoolio) kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse
õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse
oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka
õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe
aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti-
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
61
ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe
osana kokkuvõtval hindamisel.
Füüsiline õpikeskkond Iisaku Gümnaasium korraldab kunstiõppe kunstiklassis, kus on selleks vajalikud
tingimused ja vahendid.
Kunstiklassis on:
7) individuaalseks ja rühmatööks vajalik pind (kahekohalised tasapinnaliste
laudade ja toolide komplektid);
8) 500luksise päevavalgusspektriga valgustus tööpinnal (päevavalguslambid
laes) ning vesi/kanalisatsioon (1 kraanikauss);
9) erinevate kunstitehnikate töövahendid ja -materjalid;
10) tööde kuivatamise, hoiustamise ja eksponeerimise võimalused (2
kuivatamis- ja hoiustamisriiulit; stend; lisaks on võimalik kasutada
riputusstangedega eksponeerimispinda kooli fuajees) ning
projektsioonitehnika (klassis on ekraan, võimalik on kasutada
kaasaskantavat DATA-projektorit; õpetaja töökoha juurde kuulub
sülearvuti); koolil on 2 molbertit („kolmjala“-tüüpi) ;
11) kunstiraamatud, ajakirjad ja teatmeteosed;
12) kaasaskantav DATA-projektor ja klassi pimendamise võimalus.
Klassis on internetiühendus ja õpetaja kasutada on kooli sülearvuti.
Õppetööks on võimalik kasutada kooli foto- ja videokaamerat, skannerit ja
printerit ning internetiühendusega arvutid arvutiklassis. VHS- formaadis
videosid on võimalik vaadata vastava sisustusega videoklassis.
Lisaks kunstiklassile on võimalik õpilastöid eksponeerida ka kooli fuajees,
kus on seintel eksponeerimiseks vajalikud stanged.
Iisaku Gümnaasiumil on kaunis ja suur haljastatud territoorium ja kooliaed ning
väliklass; vastavalt ilmastikule on võimalik korraldada kunstiõpet väliklassis.
Näituste, muuseumide külastamise ja korraldamise
võimalused Iisakus Gümnaasiumile on lähedal Iisaku Muuseum, kus korraldatakse pidevalt
kohalike kunstnike loomingut ning regulaarselt Iisaku Gümnaasiumiga samas hoones
asuva Iisaku Kunstide Kooli kunstiõpilaste loomingu ülevaatenäitusi. Iisaku
Gümnaasiumiga samas hoones asub Iisaku Raamatukogu, kus eksponeeritakse
pidevavalt erinevate kohalike kunstnike, eriti fotograafide, loomingut.
Väljaspool koolimaja on võimalik hõlpsalt korraldada Iisaku Gümnaasiumi õpilaste
loomingu näitust Iisaku Muuseumis ja Iisaku Raamatukogus, mõlemad asutused on
Iisaku keskuses läbikäidavas kohas.
Kord põhikooli III astme jooksul korraldatakse kunstiõppes õppekäik näitusele,
muuseumisse või muude kunstiõppe vaatenurgast huvitavasse asutusse väljaspoole
Iisakut. Näiteks Jõhvi (u 33 km kaugusel), Tartusse (99 km kaugusel), Rakverre (u
88 km kaugusel) või Narva (81 km kaugusel).
Õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumi kunstiõpetuses
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
8) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui
ka maailma mõtestamise, mõjutamise ning kujundamise vahendina;
9) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
10) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja
väljendusvahendeid;
11) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste
valdkondadega;
12) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning
tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab erinevaid probleemülesandeid;
13) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab
uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass
62
14) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja
edasiõppimisvõimalustes.
Gümnaasiumi õpitulemused kunstis Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade
tasandil (kunst, arhitektuur, disain, visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse,
religiooni, teaduse, tehnoloogia jm mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning
keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat,
sõnumeid ning visuaalset vormikeelt; iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja
stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal,
installatsioon, video, kohaspetsiifiline kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste
valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja
disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni
ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi,
arendades kontseptsioone ja kavandades teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi
väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -vahendeid; oskab ning julgeb
eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab
keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse nõudmisi.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ”. TEA! - plokk.
1. TEA!-teema. Kunsti ja visuaalkultuuri muutumine.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
63
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
1. teema Kunsti ja visuaalkultuuri muutumine.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
64
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
65
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
2. TEA!-teema. Nüüdisaegse elutunnetuse ja globaalse maailma sünd, teaduse, tehnoloogia ja linnastumise võidukäik.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
66
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
2. teema Nüüdisaegse elutunnetuse ja globaalse maailma sünd, teaduse, tehnoloogia ja linnastumise võidukäik.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
67
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
68
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
69
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
70
3. TEA!-teema. Kunstiteos ja kontekst: vaatajad, koht ning aeg.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
3. teema Kunstiteos ja kontekst: vaatajad, koht ning aeg.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
71
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
72
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
73
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
74
4. TEA!-teema. Autorsus, kunstnike ja vaatajate suhte muutumine.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
4. teema Autorsus, kunstnike ja vaatajate suhte muutumine.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
75
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
76
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
77
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
78
5. TEA!-teema. Elukeskkonna kujundamise põhimõtted: arhitektuur, disain, visuaalne meedia.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
5. teema Elukeskkonna kujundamise põhimõtted: arhitektuur, disain, visuaalne meedia.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
79
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
80
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
81
6. TEA!-teema. Kunst moderniseeruval ajastul. 19. sajandi lõpu kunst: impressionism, postimpressionism, juugend ja sümbolism. k.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
6. teema Kunst moderniseeruval ajastul. 19. sajandi lõpu kunst: impressionism, postimpressionism, juugend ja sümbolism.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
82
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
83
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
84
7. TEA!-teema Fotograafia ja illustreeritud ajakirjandus.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
6. teema Fotograafia ja illustreeritud ajakirjandus.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
85
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
86
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
87
8. TEA!-teema. 20.sajandi I poole kunst. Modernistliku kunsti suunad: fovism, ekspressionism, futurism, kubism, abstraktsionism,
sürrealism. Avangard. I maailmasõda ja dadaism. Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
8. teema 20.sajandi I poole kunst. Modernistliku kunsti suunad: fovism, ekspressionism, futurism, kubism, abstraktsionism,
sürrealism. Avangard. I maailmasõda ja dadaism.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
88
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
89
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
90
9. TEA!-teema. Modernistlik arhitektuur ja disain. Funktsionalism.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
9. teema Modernistlik arhitektuur ja disain. Funktsionalism.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
91
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
92
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
93
10. TEA!-teema. Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism, natsionaalsotsialistlik kunst.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
10. teema Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism, natsionaalsotsialistlik kunst.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
94
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
95
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
96
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ”. MÕTLE! –plokk. Loomingulised ja uurimisprojektid,
õppekäigud. Loomingulised projektid on seotud Mõtle!-osa võrdlevate teemadega ning mõtestavad, kinnistavad ja laiendavad õpitut. Oluline on isiklik
vaatenurk, käsitletavate teemade endast ja nüüdisajast lähtuv tõlgendamine. Loovtööde tegemisel valida oma ideele sobivad väljendusvahendid (nt
joonistus, maal, kollaaž, ruumiline objekt, digitaalne pilt, video, tegevuskunst jne). Loovtöö protsessi osa on töö esitlemine, analüüs ja tõlgendamine
ning oma valikute põhjendamine.
Projektid ja õppekäigud on seotud õppe korraldamisega erinevates õpikeskkondades: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus,
virtuaalkeskkond jne.
MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm teemat).
Seoseid loovad teemad rõhutavad kunsti seoseid ühiskonnas ja kultuuris toimunuga, ajastu mõtteviisi, religiooni ja valitsemiskorra, tehnika ja
majandusega. Eri ajastute kunsti seostades arutleda kunstiteoste väljendusvahendite, loomise eesmärkide, tähenduse ja sotsiaalse rolli üle.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
97
1. MÕTLE!-teema. Individuaalsus, kollektiivsus ja anonüümsus kunstis.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur
20. ja 21. sajandil ”
MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm teemat).
1. teema Individuaalsus, kollektiivsus ja anonüümsus kunstis.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
98
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
99
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
100
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
101
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
102
2. MÕTLE!-teema. 20. sajandi nn realismid: sürrealismist ja sotsrealismist kuni hüperrealismi ja videokunstini.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur
20. ja 21. sajandil ”
MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm teemat).
2. teema 20. sajandi nn realismid: sürrealismist ja sotsrealismist kuni hüperrealismi ja videokunstini.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
103
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
104
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
105
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
106
3. MÕTLE!-teema. Mäng kunstiajaloo minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia nüüdisaja kunstis ning visuaalkultuuris.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur
20. ja 21. sajandil ”
MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm teemat).
3. teema Mäng kunstiajaloo minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia nüüdisaja kunstis ning visuaalkultuuris.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
107
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
108
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
109
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
110
4. MÕTLE!-teema. Kunsti aktiivsed sekkumised ühiskonda: poliitiline kunst, feministlik kunst, avalik kunst.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur
20. ja 21. sajandil ”
MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm teemat).
4. teema Kunsti aktiivsed sekkumised ühiskonda: poliitiline kunst, feministlik kunst, avalik kunst.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
111
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
112
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
113
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
114
5. MÕTLE!-teema. Nüüdisaegse kultuuri interdistsiplinaarsus: kunst, muusika, film, kirjandus.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur
20. ja 21. sajandil ”
MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm teemat).
5. teema Nüüdisaegse kultuuri interdistsiplinaarsus: kunst, muusika, film, kirjandus.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
115
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
116
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
117
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
118
6. MÕTLE!-teema. Muutused arhitektuuris ja disainis 20. ja 21. sajandil.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur
20. ja 21. sajandil ”
MÕTLE!
Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm teemat).
6. teema Muutused arhitektuuris ja disainis 20. ja 21. sajandil.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
119
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
120
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
121
Õppeaine: Kunst
Klass: 12. klass
Sisukord Õppeaine: Kunst ..................................................................................................... 121
Klass: 12. klass 2014/2015 õa ................................................................................ 121
Õppeaine kirjeldus ................................................................................................. 122
Kunstiainete ainevaldkond ..................................................................................... 122
Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming ........................................ 122
Üldpädevuste kujundamise võimalusi kunstiõppes ........................................... 123
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega kunstiõppes ............................. 124
Kunstiaine kirjeldus ................................................................................................ 125
Õppesisu jaotus kunstis ..................................................................................... 126
Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine kunstis ....................................... 126
Hindamise põhimõtted kunstis: ......................................................................... 127
Füüsiline õpikeskkond ............................................................................................ 128
Näituste, muuseumide külastamise ja korraldamise võimalused ......................... 128
Õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumi kunstiõpetuses .............................. 129
Gümnaasiumi õpitulemused kunstis .................................................................. 129
TEA! – plokk ....................................................................................................... 130
1. TEA!-teema. Kunsti roll eri ajastuil. ............................................................... 130
2. TEA!-teema. Kunsti mõiste ja selle muutumise ajalugu. Kunstnik, teos ja
vaataja oma kaasajas. ........................................................................................ 133
3. TEA!-teema. Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt
vormiline, märgiline, sotsiaalne) ja vormid (nt kunstikriitika, retsensioon,
kirjandusteos, kunstifilm). ................................................................................. 136
4. TEA!-teema. Kunstikultuuri üldistav ajatelg. ................................................. 139
5. TEA!-teema. Kunsti ja visuaalkultuuri muutumine. ....................................... 142
6. TEA!-teema. Nüüdisaegse elutunnetuse ja globaalse maailma sünd, teaduse,
tehnoloogia ja linnastumise võidukäik. ............................................................. 145
7. TEA!-teema. Kunstiteos ja kontekst: vaatajad, koht ning aeg. ...................... 148
8. TEA!-teema. Autorsus, kunstnike ja vaatajate suhte muutumine. ............... 151
9. TEA!-teema. Elukeskkonna kujundamise põhimõtted: arhitektuur, disain,
visuaalne meedia. .............................................................................................. 154
10. TEA!-teema. Kunst moderniseeruval ajastul. 19. sajandi lõpu kunst:
impressionism, postimpressionism, juugend ja sümbolism. k. ......................... 157
11. TEA!-teema Fotograafia ja illustreeritud ajakirjandus. ............................... 160
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
122
12. TEA!-teema. 20.sajandi I poole kunst. Modernistliku kunsti suunad: fovism,
ekspressionism, futurism, kubism, abstraktsionism, sürrealism. Avangard. I
maailmasõda ja dadaism. ................................................................................... 163
13. TEA!-teema. Modernistlik arhitektuur ja disain. Funktsionalism. ............... 166
14. TEA!-teema. Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism,
natsionaalsotsialistlik kunst. .............................................................................. 169
MÕTLE! – plokk. Loomingulised ja uurimisprojektid, õppekäigud. ................... 172
1. MÕTLE!-teema. Perspektiivikasutus, keskkonna ja ruumi kujutamise viisid.
........................................................................................................................ 172
2. MÕTLE!-teema. Inimese kujutamise viisid: idealiseeritud, realistlik,
stiliseeritud. ....................................................................................................... 175
3. MÕTLE!-teema. Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite. ......................... 178
4. MÕTLE!-teema. Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius,
staar, ettevõtja jne. ............................................................................................ 181
5. MÕTLE!-teema. Individuaalsus, kollektiivsus ja anonüümsus kunstis. .......... 184
6. MÕTLE!-teema. 20. sajandi nn realismid: sürrealismist ja sotsrealismist kuni
hüperrealismi ja videokunstini. .......................................................................... 187
7. MÕTLE!-teema. Mäng kunstiajaloo minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia
nüüdisaja kunstis ning visuaalkultuuris. ............................................................ 190
8. MÕTLE!-teema. Kunsti aktiivsed sekkumised ühiskonda: poliitiline kunst,
feministlik kunst, avalik kunst. ........................................................................... 193
9. MÕTLE!-teema. Nüüdisaegse kultuuri interdistsiplinaarsus: kunst, muusika,
film, kirjandus..................................................................................................... 196
10. MÕTLE!-teema. Muutused arhitektuuris ja disainis 20. ja 21. sajandil. ...... 199
Õppeaine kirjeldus
Maht
12. klassis on õppenädalas on 1 kunstitund.
Kunstiainete ainevaldkond
Kunst ja muusika moodustavad koos kunstiainete ainevaldkonna.
Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming
Kunstiaineid ühendab kultuurilise mitmekesisuse tundmaõppimine ning
väärtustamine, Eesti ja paikkondliku kultuuritraditsiooni edasikandmine ning
kultuurilise ja rahvusliku identiteedi kujundamine.
Kunstiainetes õpitakse tundma kultuuride arengulugu ja suundumusi,
kunstiliikide ja -stiilide ning ühiskondlike protsesside vastastikuseid mõjutusi,
varasemate ajastute kunstiloomingu suhestumist tänapäevaga ning aktuaalsete
teemade käsitlemist kunstide kaudu.
Kunstiaineid õpetades pööratakse tähelepanu sotsiaalsete, eetiliste ja
esteetiliste väärtushoiakute kujundamisele ning toetatakse avatud ja kriitilist
suhtumist erinevatesse kultuurinähtustesse.
Kunstiainetes eeldatakse ning võimaldatakse õpilase aktiivset osalust
kunstitegevustes, mille kaudu arendatakse mõtte- ja tundemaailma, taju,
loovust ning analüüsivõimet. Toetudes teadmistele ja oskustele rakendatakse
loomevõimeid ning mõtestatakse iseenda ja kunstide rolli ühiskonnas.
Kunstiainete sisus, tegevustes ja taotlustes on ühised järgmised aspektid:
1) teadmised kunstidest (teoste analüüs ja võrdlus);
2) ainealane (verbaalne) keel;
3) loominguline eneseväljendus (loomine, esitamine);
4) kunstiloomingu vastuvõtmine (kommunikatsioon, kriitika);
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
123
5) omakultuuri, kohaliku ja maailmakultuuri väärtustamine
(mitmekultuurilisus);
6) kultuuriväärtuste kaitsmine (jätkusuutlikkus).
Õppekäigud muuseumidesse, teatritesse, kontsertide kuulamine ning näituste
festivalide, avatud ateljeede külastamine toetavad kultuuripärandi ja
nüüdisaegse kultuuri väärtustamist ning kujundavad vastutustunnet selle
hoidmise ja kaitsmise eest.
Üldpädevuste kujundamise võimalusi kunstiõppes
Kunstiõpe võimaldab kujundada kõiki üldpädevusi igapäevases õppes nii
teooria kui ka praktiliste tegevuste kaudu. Pädevustes eristatava nelja
omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ning
käitumise kujundamisel on kandev roll õpetajal, kelle väärtushinnangud ja
enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad
õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. Üldpädevuste kujunemisel on tähtis
koht kooli ja kodu koostööl.
Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kunstiõpe rõhutab kultuuriteadmisi ja ühisel
kultuuripärandil põhinevat kultuuriruumi õppija identiteedi osana. Tegevustes
väärtustatakse isikupäraseid loovaid lahendusi ning kultuurilist ja sotsiaalset
mitmekesisust. Käsitletavate teemade, analüüsitavate kunstiteoste ja -
sündmuste kaudu toetatakse eetiliste ning esteetiliste väärtushoiakute
kujunemist. Praktiline loominguline tegevus ja selle üle arutlemine õpetavad
teadvustama kunsti eneseväljenduse vahendina, hindama erinevaid ideid,
seisukohti ja probleemilahendusi ning austama autorsust. Kasvatatakse
teadlikku ja kriitilist suhtumist erinevatesse infokanalitesse.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Kunstiaine uurimuslikud ja praktilised
rühmatööd, loovtööd, arutlused ja esitlused, ning valdkondlikes ja
valdkondadeülestes õppeprojektides osalemine kujundavad koostöövalmidust
ning väärtustavad üksteise toetamist. Kultuurisündmustel osalemine aitab
kujundada kultuurilist ühtsustunnet. Kunstiteoste üle arutledes harjutakse oma
seisukohti kaitsma ning teiste arvamustest lugu pidama. Kunstiaine
teadvustab inimese kui keskkonna kujundaja ja kasutaja mõju, juhtides
teadlikult ning jätkusuutlikult tegutsema nii looduses kui ka inimeste loodud
ruumilistes ja virtuaalsetes keskkondades.
Enesemääratluspädevus. Loovülesannete täitmisel saadav pidev tagasiside
ja eneseanalüüs aitavad õppida tundma oma huve ja võimeid ning kujundada
positiivset enesehinnangut. Kultuuri- ja sotsiaalteemade käsitlemine
(vaadeldavad kultuurinähtused, kunstiteoste ainestik ning sõnumid jne) aitab
kujundada personaalset, sotsiaalset ja kultuurilist identiteeti. Sihiks on
integreerida noori nüüdisühiskonda ning toetada nende identiteedi
väljendamist loomingus.
Õpipädevus. Kunstis kujundatakse õpipädevust eriilmeliste ülesannete,
õppemeetodite ja töövormide rakendamise kaudu, mis võimaldab õpilastel
teadvustada ning kasutada oma õpistiili. Nii individuaalselt kui ka rühmas
lahendatavad uurimis- ja probleemülesanded eeldavad info hankimist, selle
analüüsimist ja tõlgendamist ning õpitu kasutamist uudsetes situatsioonides.
Kunstis saavad õpilased ise jõukohaseid ülesandeid luua, oma valikute
sobivust kontrollida, uusi oskusi katsetada ning järjekindlalt harjutada. Pidev
tagasiside ja eneseanalüüs aitavad järjest suurendada õpilase rolli oma
õpitegevuse juhtijana.
Suhtluspädevus. Kunstiainis on tähtsal kohal kunstiteostest, -stiilidest, -
ajastutest jms kõnelemine, kasutades kirjelduses nii korrektset emakeelt kui
ka ainespetsiifilist terminoloogiat. Oma tööde esitlemine ning aruteludes
erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad väljendusoskuse
kujunemist ning ainealase oskussõnavara kasutamist. Kunstiteemaliste
referatiivsete ja loovtööde koostamine eeldab teabetekstide mõistmist ning
mitmesuguste info esitamise viiside kasutamist (tekst, joonis, skeem, tabel,
graafik vm). Kunstiõppes tutvutakse kunsti kui
kommunikatsioonivahenditega, õppides tundma kunstile eriomast
mitteverbaalset keelt ning „tõlkides” sõnumeid ühest keelest teise.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
124
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Kunstis
rakendatavate ülesannete lahendamiseks tuleb sõnastada probleeme, arutleda
lahendusteede üle, põhjendada valikuid ja analüüsida tulemusi. Õpitakse
analüüsima kunstikategooriaid (kompositsioon, struktuur, rütm jne),
võrdlema ja liigitama erinevate nähtuste tunnuseid ning kasutama sümboleid.
Kunstis õpitakse kasutama tehnoloogia vahendeid loovülesannete
lahendamisel. Loometegevuses õpitakse kasutama uudseid lahendusi,
mõistma teaduse ning tehnoloogia rolli kunsti arengus.
Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist toetavad kunstis üksi- ja rühmatöö,
uurimis- ja probleemülesanded ning õpitava sidumine nüüdisaegse
igapäevaelu nähtustega. Kunstis on iseloomulik uuenduslike ja loovate
lahenduste väärtustamine. Praktiline loovtegevus võimaldab katsetada ideede
väljendamise ja esitlemise erinevaid võimalusi, valides leidlikult sobivaid
meetodeid ning rõhutades oma tugevaid külgi. Õpitakse tegevust plaanima,
vastutama tööde lõpuni tegemise ja tulemuse eest. Tutvutakse ka kunstiga
seotud elukutsete ning institutsioonidega.
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega kunstiõppes
Valdkondadeüleseks lõiminguks on kunstis palju võimalusi, sest teiste
eluvaldkondadega suhestumine ja interdistsiplinaarsus on nüüdisaegsele
kultuurile iseloomulik.
Kunstiõppe aineseks on inimeseks olemine ja sotsiaalsed suhted, olles
paljudes erinevates avaldumisvormides tihedalt seotud oma ajastu
mõtteviisidega.
Erinevate kultuuridega tutvutakse keele ja kirjanduse, võõrkeelte,
sotsiaalainete, loodusainete ja kehalise kasvatuse tundides, kujundatakse
väärtushoiakuid ning teadvustatakse maailma kultuurilist mitmekesisust.
Kunst keskendub teiste õppeainetega võrreldes kontsentreeritumalt
kultuuridevahelise dialoogi mõtestamisele ja loovuse kasutamisele
nüüdisühiskonna innovatsiooniallikana.
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled. Arendatakse verbaalset
eneseväljendusoskust, diktsiooni, funktsionaalset lugemisoskust ning
infokanalite kasutamise oskust; vaadeldakse eri ajastute ja kultuuride lugusid
kujutavas kunstis, teatri- ja filmikunstis. Kasutatakse kunstiga seotud mõisteid
(nt kompositsioon, struktuur, rütm, plaan, stiil, variatsioon, improvisatsioon,
dünaamika jm).
Matemaatika. Arendatakse seoste loomise oskust ja loogilist mõtlemist
(matemaatiline keel, struktuur, sümbolid ja meetodid).
Loodusained. Teadvustatakse inimese nägemismeele füsioloogilist eripära,
õpitakse tundma looduskeskkonda ja selle eluvormide mitmekesisust ning
valguse ja värvide omadusi.
Sotsiaalained. Vaadeldakse inimese suhteid teiste inimeste ja inimrühmadega
ning erinevate kultuuride kommete ja pärimustega, kunsti ja kultuuri rolli ja
muutumist erinevatel inimajaloo etappidel. Õpitakse tundma eri ajastute
eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi ning nende seotust sotsiaalsete,
majanduslike, ideoloogiliste, tehnoloogiliste jm mõjutajatega. Ühine on
maailma kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja väärtustamine, isiklike
seisukohtade väljendus- ja põhjendusoskuste kujundamine.
Kehaline kasvatus. Arendatakse kehatunnetust, tähelepanu, motoorikat,
reageerimiskiirust ja koordinatsiooni. Kasutatakse kunstiga ühiseid mõisteid
(liikumine, dünaamika, rütm).
Läbivate teemade rakendamise võimalusi kunstis
Kunstiõppes rakendatakse kõiki läbivaid teemasid õppeainete eesmärgiseade,
õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel lähtuvalt õppeaine spetsiifikast.
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Kunst võimaldab õpilasel
teadvustada oma võimeid ning huve, omandada nii ainespetsiifilisi kui ka
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
125
üldisemaid mõtlemis- ja tegutsemisstrateegiaid, sh õpioskusi. Tutvutakse
kunsti mitmekülgsete väljunditega igapäevaelus ning kunstiga seotud
elukutsetega. Kunsti õppimine arendab ka kõigil teistel elualadel vajalikku
loovat mõtlemist.
Keskkond ja jätkusuutlik areng on seotud loodusliku ja kultuurilise
mitmekesisuse väärtustamisega. Teadvustatakse inimese kui keskkonna
kujundaja ja kasutaja mõju, juhtides teadlikult tegutsema nii looduses kui ka
inimeste loodud ruumilistes keskkondades. Tähelepanu pööratakse
inimtegevuse mõjule keskkonna, sh sotsiaalse keskkonna arengus ning
keskkonnaprobleemide lahendamisel. Tähtsal kohal on sotsiaalne aktiivsus –
seisukohtade ja hoiakute väljendamine kunstialaste tegevuste kaudu.
Teabekeskkond. Läbiva teema käsitlemisel kujundatakse õpilastes
mitmekülgseid oskusi, nagu info leidmine kunsti kohta, visuaalse
kommunikatsiooni väljendusvahendite kasutamine, keskkonna visuaalne
kujundamine. Tutvutakse andmebaasidega, õpitakse teadlikult tegutsema ja
arvestama meediakeskkonna võimaluste ja ohtudega ning autorikaitsega.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Kunstis julgustatakse kujundama ja
väljendama oma seisukohti ühiskonnas toimuvate protsesside kohta ning
katsetama oma ideede arendamist ja elluviimist, mis omakorda toetab õpilaste
positiivse enesehinnangu kujunemist.
Tehnoloogia ja innovatsioon. Kunstis kasutatakse praktiliste loovtegevuste
kaudu erinevaid oskusi ja vahendeid ning leiutatakse ja katsetatakse uusi
võimalusi, toetades pidevalt muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja
töökeskkonnas toimetuleva inimese kujunemist.
Tervis ja ohutus. Kunstis teadvustatakse loovtegevuste emotsionaalselt
tasakaalustavat mõju. Kunstis kasutatakse materjale, töövahendeid, mille
juures tuleb järgida ohutuse ning otstarbekuse printsiipe.
Väärtused ja kõlblus. Õppes tutvutakse Eesti ja maailma kultuuripärandiga,
teadvustatakse kultuuri rolli igapäevaelus ning kujundatakse avatud ja
lugupidavat suhtumist nii erinevatesse kultuuritraditsioonidesse kui ka
nüüdisaja kultuurinähtustesse. Väärtustatakse uute ideede ning isiklike
kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendamist.
Kultuuriline identiteet. Õpilased võtavad osa ühiseid väärtusi kujundavatest
kunstisündmustest nii esineja kui publikuna (näitused, muuseumid,
tegevuskunstietendused). Tähtis on noorte endi osalemine/esinemine
kunstiüritustel, samuti osavõtt ülekoolilistest, maakondlikest ja riiklikest
võistlustest. Kunstiaine kaudu kujundatakse teadlikke näitusekülastajaid ja
kultuuritarbijaid, mis omakorda aitab tõsta inimeste elukvaliteeti.
Kunstiaine kirjeldus Gümnaasiumis toetatakse kunsti õpetamise kaudu õpilase tervikliku
maailmapildi kujunemist, milles on tähtis koht kunstiloo ja nüüdisaegse
visuaalse keskkonna tundmaõppimisel. Kunsti arengut vaadeldakse laiemalt,
luues seoseid kultuuri, ühiskonna ja ajalooga. Toetatakse positiivse suhtumise
kujunemist kunstisse kui valdkonnasse.
Gümnaasiumi kunstiõpe loob baasi kunsti ning visuaalkultuuri vormi- ja
pildikeele mõistmiseks ning kultuuride mitmekesisuse väärtustamiseks,
avades üldmõisted ja kontseptsioonid. Õppes on kandev osa eri ajastute
kujutamislaadide võrdlusel ning kirjeldusmudelite loomisel. Kunstilugu
avatakse suuremate teemarühmade kaudu, vanema kunsti näiteid kõrvutatakse
20. ja 21. sajandi kunstiga.
Teemapõhine käsitlus võimaldab rõhutada kunsti seoseid ühiskonnas ja
kultuuris toimunuga. Tähtis on näidata ajastu kunsti seoseid üldise
mõtteviisiga, esile tuua kultuuri ja elukorralduse muutumise ühiskondlikke
tegureid: filosoofia, religiooni ja valitsemiskorra mõju ning tehnika ja
majanduse arengut.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
126
Teemade kaudu käsitlus aitab orienteeruda kunstivoolude paljuses, arendab
tähelepanu ja vaatlemisoskust ning innustab leidma sidemeid mineviku ja
tänapäeva vahel.
Nüüdisaegse kunsti, disaini, keskkonna ja virtuaalse meediakeskkonna
käsitlemisel on peamine rõhk konteksti ning sõnumi analüüsil. Oluline on
kunsti ja visuaalse kultuuri mõtestamine tänapäeva kultuurikontekstis. Kunsti
käsitlemisel tuuakse võimalikult palju paralleele paikkonna ning Eesti kunsti
ja kultuuriga, samuti näiteid nende kohta.
Kunstialane loov tegevus võimaldab nautida kunsti loomist ning arendada
väljendusoskust, toetab emotsionaalset ja isiksuslikku arengut. Kunstiõppe
ülesanne on toetada õpilase loova mõtlemise, seoste loomise ja
probleemilahenduse oskuste arenemist.
Õppesisu jaotus kunstis
Õppesisu on jagatud tinglikult kolme plokki:
1) TEA! ehk sisulis-struktuuriline ülevaade (kunsti ajalugu ja olemus,
nüüdiskunsti sünd ning arengusuunad);
2) MÕTLE! ehk temaatiline, seoseid loov ja teadmisi laiendav osa (ajastuid
läbivad teemad ning võrdlused);
3) LOO! ehk uurimuslik, praktiline ja kinnistav osa (õppekäigud, loovtööd ja
uurimused).
TEA!-teemasid käsitletakse nii ajalise kui ka sisulise mahu poolest üldistatud
kujul, eesmärk on luua õpilastele taustsüsteem ajastuid läbivate teemadega
tegelemiseks ja nende võrdlemiseks.
MÕTLE!-plokis võib eri ajastute läbivaid teemasid siduda LOO! osa
loominguliste praktiliste töödega, millele annavad teoreetilise aluse loengud
ja uurimused – nende vahekord on õpetamise metoodika küsimus.
LOO!-osa on õppesisu kinnistav ja loovaid kogemusi laiendav. Terviklikku
õpiprotsessi toetab visuaalse materjali kogumine, süstematiseerimine ning
analüüsimine.
Õppesisu mahus võib teha valikuid ja kombineerida õppetegevusi kavandades
mitmeid teemasid kahe kursuse vahel, tagades oodatavad õpitulemused,
valdkonnapädevused ning üldpädevused.
Tulenevalt kunstivaldkonna eripärast ja kooli/õpetaja võimalusest kursuste
teemasid jagada on mõlema kursuse õpitulemused esitatud üldistatult ja ühtse
tervikuna.
Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine kunstis
Õpet kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine
eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse
lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) võimaldatakse õppida üksi ja rühmas, kasutades mitmekesist ja tänapäevast
õppemetoodikat ning arvestades õpilaste erinevaid õpistiile;
3) kasutatakse mitmekesist õpikeskkonda: loodus- ja linnakeskkond,
arvutiklass, virtuaalkeskkond jne; õppekäigud muuseumidesse, stuudiotesse,
näitustele, raamatukogudesse ja muudesse kultuuriasutustesse ja
kunstisündmustele;
4) teostatakse erinevaid praktilisi loovtöid nii individuaalsete kui ka
rühmatöödena;
5) teemakohase info leidmiseks ning kunstiteoste loomiseks ja esitlemiseks
rakendatakse nii traditsioonilisi kui ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogial
põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja töövahendeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
127
6) arendatakse õpilaste analüüsi- ja eneseväljendusoskust: retsensioonide ja
uurimistööde koostamine ning esitlemine, kunstiteoste ning ajastute näidete
võrdlemine ja analüüsimine;
7) seostatakse õppesisu näidetega Ida-Viruma, Iisaku ümbruskonna, Eesti ja
maailma kunsti, samuti eesti rahvakultuuri kohta;
8) leitakse tunnivälise loometegevuse võimalusi (näituste kavandamine,
töötoad jm).
Õppetegevuse korraldamiseks on oluline planeerida õpilaste aktiivset
loovtegevust. Praktiliste tööde ainestik on seotud nii kunsti kui ka õpilase
igapäevaelu (keskkonna, aja ja ühiskonnaga) ning aktuaalsete sündmuste ja
probleemidega – kasutada saab kõigis õppeainetes omandatud teadmisi ja
oskusi.
Õppetegevuse kavandamisel on õpetajal võimalus koostöös õpilastega teha
valikuid õppesisu käsitlemises ja võimaluse korral arvestatakse õpilaste
ettepanekutega õppetöö kavandamisel selleks, et taotletavad õpitulemused
oleksid saavutatud ning üld- ja valdkondlikud pädevused kujundatud.
Hindamise põhimõtted kunstis:
Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis
on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu
kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu
kujunemist ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde
arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb
aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp,
portfoolio) kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse
õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse
oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka
õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe
aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti-
ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe
osana kokkuvõtval hindamisel.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
128
Füüsiline õpikeskkond Iisaku Gümnaasium korraldab kunstiõppe kunstiklassis, kus on selleks vajalikud
tingimused ja vahendid.
Kunstiklassis on:
13) individuaalseks ja rühmatööks vajalik pind (kahekohalised tasapinnaliste
laudade ja toolide komplektid);
14) 500luksise päevavalgusspektriga valgustus tööpinnal (päevavalguslambid
laes) ning vesi/kanalisatsioon (1 kraanikauss);
15) erinevate kunstitehnikate töövahendid ja -materjalid;
16) tööde kuivatamise, hoiustamise ja eksponeerimise võimalused (2
kuivatamis- ja hoiustamisriiulit; stend; lisaks on võimalik kasutada
riputusstangedega eksponeerimispinda kooli fuajees) ning
projektsioonitehnika (klassis on ekraan, võimalik on kasutada
kaasaskantavat DATA-projektorit; õpetaja töökoha juurde kuulub
sülearvuti); koolil on 2 molbertit („kolmjala“-tüüpi) ;
17) kunstiraamatud, ajakirjad ja teatmeteosed;
18) kaasaskantav DATA-projektor ja klassi pimendamise võimalus.
Klassis on internetiühendus ja õpetaja kasutada on kooli sülearvuti.
Õppetööks on võimalik kasutada kooli foto- ja videokaamerat, skannerit ja
printerit ning internetiühendusega arvutid arvutiklassis. VHS- formaadis
videosid on võimalik vaadata vastava sisustusega videoklassis.
Lisaks kunstiklassile on võimalik õpilastöid eksponeerida ka kooli fuajees,
kus on seintel eksponeerimiseks vajalikud stanged.
Iisaku Gümnaasiumil on kaunis ja suur haljastatud territoorium ja kooliaed ning
väliklass; vastavalt ilmastikule on võimalik korraldada kunstiõpet väliklassis.
Näituste, muuseumide külastamise ja korraldamise
võimalused Iisakus Gümnaasiumile on lähedal Iisaku Muuseum, kus korraldatakse pidevalt
kohalike kunstnike loomingut ning regulaarselt Iisaku Gümnaasiumiga samas hoones
asuva Iisaku Kunstide Kooli kunstiõpilaste loomingu ülevaatenäitusi. Iisaku
Gümnaasiumiga samas hoones asub Iisaku Raamatukogu, kus eksponeeritakse
pidevavalt erinevate kohalike kunstnike, eriti fotograafide, loomingut.
Väljaspool koolimaja on võimalik hõlpsalt korraldada Iisaku Gümnaasiumi õpilaste
loomingu näitust Iisaku Muuseumis ja Iisaku Raamatukogus, mõlemad asutused on
Iisaku keskuses läbikäidavas kohas.
Kord põhikooli III astme jooksul korraldatakse kunstiõppes õppekäik näitusele,
muuseumisse või muude kunstiõppe vaatenurgast huvitavasse asutusse väljaspoole
Iisakut. Näiteks Jõhvi (u 33 km kaugusel), Tartusse (99 km kaugusel), Rakverre (u
88 km kaugusel) või Narva (81 km kaugusel).
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
129
Õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumi kunstiõpetuses
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
15) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse
kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise ning kujundamise vahendina;
16) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
17) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid
ideid ja väljendusvahendeid;
18) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning
teiste valdkondadega;
19) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid
ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab erinevaid probleemülesandeid;
20) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit,
mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
21) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes
ja edasiõppimisvõimalustes.
Gümnaasiumi õpitulemused kunstis
Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste
tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain, visuaalne kommunikatsioon
jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu
korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm mõjudega; on salliv
kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning
keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat,
sõnumeid ning visuaalset vormikeelt; iseloomustab üldjoontes kunstiteoste
ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt
maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline kunst jt) ning seostab
nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku
arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise keskkonna ja
visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile
lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi
väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -vahendeid; oskab ning julgeb
eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust;
arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse nõudmisi.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
130
TEA! – plokk
1. TEA!-teema. Kunsti roll eri ajastuil.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
1. teema Kunsti roll eri ajastuil.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
131
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
132
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
133
2. TEA!-teema. Kunsti mõiste ja selle muutumise ajalugu. Kunstnik, teos ja vaataja oma kaasajas.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
2. teema Kunsti mõiste ja selle muutumise ajalugu. Kunstnik, teos ja vaataja oma kaasajas.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
134
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad
Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
135
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
136
3. TEA!-teema. Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt vormiline, märgiline, sotsiaalne) ja vormid (nt
kunstikriitika, retsensioon, kirjandusteos, kunstifilm).
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
3. teema Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt vormiline, märgiline, sotsiaalne) ja vormid (nt kunstikriitika,
retsensioon, kirjandusteos, kunstifilm).
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
137
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
138
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
139
4. TEA!-teema. Kunstikultuuri üldistav ajatelg.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
4. teema Kunstikultuuri üldistav ajatelg. Üldistava ajatelje käsitlemisel on olulisim selgitada ja põhjendada kunsti muutumist.
Peamiste faktide ja näidete abil luuakse seosed ühiskondlike põhjuste, kunsti ja ajastu mõtteviisi vahel. Erialase sõnavara
omandamine.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
140
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
141
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
142
5. TEA!-teema. Kunsti ja visuaalkultuuri muutumine.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
1. teema Kunsti ja visuaalkultuuri muutumine.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
143
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
144
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
145
6. TEA!-teema. Nüüdisaegse elutunnetuse ja globaalse maailma sünd, teaduse, tehnoloogia ja linnastumise võidukäik.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
2. teema Nüüdisaegse elutunnetuse ja globaalse maailma sünd, teaduse, tehnoloogia ja linnastumise võidukäik.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
146
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad
Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
147
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
148
7. TEA!-teema. Kunstiteos ja kontekst: vaatajad, koht ning aeg.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
3. teema Kunstiteos ja kontekst: vaatajad, koht ning aeg.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
149
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad
Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
150
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
151
8. TEA!-teema. Autorsus, kunstnike ja vaatajate suhte muutumine.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
4. teema Autorsus, kunstnike ja vaatajate suhte muutumine.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
152
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad
Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
153
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
154
9. TEA!-teema. Elukeskkonna kujundamise põhimõtted: arhitektuur, disain, visuaalne meedia.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
5. teema Elukeskkonna kujundamise põhimõtted: arhitektuur, disain, visuaalne meedia.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
155
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad
Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
156
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
157
10. TEA!-teema. Kunst moderniseeruval ajastul. 19. sajandi lõpu kunst: impressionism, postimpressionism, juugend ja sümbolism. k.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
6. teema Kunst moderniseeruval ajastul. 19. sajandi lõpu kunst: impressionism, postimpressionism, juugend ja sümbolism.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
158
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad
Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
159
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
160
11. TEA!-teema Fotograafia ja illustreeritud ajakirjandus.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!
6. teema Fotograafia ja illustreeritud ajakirjandus.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
161
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad
Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
162
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
163
12. TEA!-teema. 20.sajandi I poole kunst. Modernistliku kunsti suunad: fovism, ekspressionism, futurism, kubism, abstraktsionism, sürrealism.
Avangard. I maailmasõda ja dadaism. Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
8. teema 20.sajandi I poole kunst. Modernistliku kunsti suunad: fovism, ekspressionism, futurism, kubism, abstraktsionism,
sürrealism. Avangard. I maailmasõda ja dadaism.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
164
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
165
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
166
13. TEA!-teema. Modernistlik arhitektuur ja disain. Funktsionalism.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
9. teema Modernistlik arhitektuur ja disain. Funktsionalism.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
167
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad
Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
168
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
169
14. TEA!-teema. Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism, natsionaalsotsialistlik kunst.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
10. teema Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism, natsionaalsotsialistlik kunst.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
170
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad
Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
171
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
172
MÕTLE! – plokk. Loomingulised ja uurimisprojektid, õppekäigud. Loomingulised projektid on seotud Mõtle!-osa võrdlevate teemadega ning mõtestavad, kinnistavad ja laiendavad õpitut. Oluline on isiklik vaatenurk, käsitletavate
teemade endast ja nüüdisajast lähtuv tõlgendamine.
Loovtööde tegemisel valida oma ideele sobivad väljendusvahendid (nt joonistus, maal, kollaaž, ruumiline objekt, digitaalne pilt, video, tegevuskunst jne). Loovtöö
protsessi osa on töö esitlemine, analüüs ja tõlgendamine ning oma valikute põhjendamine.
Projektid ning õppekäigud on seotud erinevate õpikeskkondadega: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus, virtuaalkeskkond jne.
1. MÕTLE!-teema. Perspektiivikasutus, keskkonna ja ruumi kujutamise viisid.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
1. teema Perspektiivikasutus, keskkonna ja ruumi kujutamise viisid.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
173
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
174
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Projektid, IKT praktilised tööd
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
175
2. MÕTLE!-teema. Inimese kujutamise viisid: idealiseeritud, realistlik, stiliseeritud.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
2. teema Inimese kujutamise viisid: idealiseeritud, realistlik, stiliseeritud.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
176
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad
Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
177
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
178
3. MÕTLE!-teema. Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
3. teema Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
179
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad
Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
180
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
181
4. MÕTLE!-teema. Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius, staar, ettevõtja jne.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
4. teema Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius, staar, ettevõtja jne.
Õpetamise
eesmärgid
Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise
ning kujundamise vahendina;
2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;
3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;
4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;
5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab
erinevaid probleemülesandeid;
6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja
keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
182
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad
Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
183
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
184
5. MÕTLE!-teema. Individuaalsus, kollektiivsus ja anonüümsus kunstis.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
1. teema Individuaalsus, kollektiivsus ja anonüümsus kunstis.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
185
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
186
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
187
6. MÕTLE!-teema. 20. sajandi nn realismid: sürrealismist ja sotsrealismist kuni hüperrealismi ja videokunstini.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
2. teema 20. sajandi nn realismid: sürrealismist ja sotsrealismist kuni hüperrealismi ja videokunstini.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
188
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
189
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
190
7. MÕTLE!-teema. Mäng kunstiajaloo minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia nüüdisaja kunstis ning visuaalkultuuris.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
3. teema Mäng kunstiajaloo minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia nüüdisaja kunstis ning visuaalkultuuris.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
191
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
192
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
193
8. MÕTLE!-teema. Kunsti aktiivsed sekkumised ühiskonda: poliitiline kunst, feministlik kunst, avalik kunst.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
4. teema Kunsti aktiivsed sekkumised ühiskonda: poliitiline kunst, feministlik kunst, avalik kunst.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
194
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
195
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
196
9. MÕTLE!-teema. Nüüdisaegse kultuuri interdistsiplinaarsus: kunst, muusika, film, kirjandus.
Õppeaine KUNST
Klass 12. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
5. teema Nüüdisaegse kultuuri interdistsiplinaarsus: kunst, muusika, film, kirjandus.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
197
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
198
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
199
10. MÕTLE!-teema. Muutused arhitektuuris ja disainis 20. ja 21. sajandil.
Õppeaine KUNST
Klass 11. KLASS
Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004
Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003
Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti
alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011
Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise
eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist
ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning
aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)
kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.
Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja
kriteeriumid.
Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke
ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.
Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.
Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana
kokkuvõtval hindamisel.
6. teema Muutused arhitektuuris ja disainis 20. ja 21. sajandil.
Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:
1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,
visuaalne kommunikatsioon jne);
2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm
mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;
4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;
iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;
5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline
kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);
6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise
keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
200
7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades
teoseid;
8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -
vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;
9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;
10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse
nõudmisi.
Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)
Põhimõisted
Lõiming ja läbivad
teemad Üldpädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus.
Enesemääratluspädevus.
Õpipädevus.
Suhtluspädevus.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane
pädevus.
Ettevõtlikkuspädevus
Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.
Matemaatika.
Loodusained.
Sotsiaalained.
Kehaline kasvatus.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Teabekeskkond.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
Projektid, IKT praktilised tööd
Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium
201
Kultuuriline identiteet.
Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);
õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);
loovtöö materjalid
Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats
(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).
Märkused