psühholoogiateadus, uurimismeetodid
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
PsühholoogiateadusUurimismeetodid psühholoogias
Eva Palk
Psühholoogiateadus
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid
Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese( ja loomade) hinge-ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise
Kr.k.”psyche”- hing/vaim ja “logos” - õpetusHingeteadus, vaimuõpetus
Psühholoogiateadus
Teadus inimese psüühikast Psüühika on inimese võime peegeldada
keskkonda ja vastavalt sellele muuta oma käitumist.
Psühholoogid uurivad kuidas inimesed- mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, õpivad, suhtlevad teistega ja mõistavad ennast
( Sternberg,1998)
Psühholoogiateadus
Psühholoogia tegeleb lisaks kirjeldamisele ka vaimsete protsesside seletamisega e põhjuste otsimisega, ennustamisega ning vajadusel ka muutmisega.
(nt.psühhoteraapia, nõustamispsühholoogia jm) Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist
teaduslikult: süsteemne info, terminoloogia, teoreetilised seisukohad, eksperimendid
Psühholoogiateadus
Tuleb jälgida teatud standardiseerimisnõudeid.
Hea teooria võimaldab seostada paljusid fakte ja esitada kontrollitavaid hüpoteese, millel võib olla ka rakenduslik tähtsus.
Ajalugu
Eelteaduslik psühholoogia
Filosoofia (Hippokrates, Calenos. Kehamahlade teooria)
Teaduslik psühholoogia (W. Wundt 1879)
Filosoofiline Loodusteaduslik
Psühholoogia seos teiste teadustega
PSÜHHOLOOGIA
Matemaatika Filosoofia ( Neuro) Füsioloogia
Pedagoogika
Sotsioloogia, Majandusteadus
AntropoloogiaEsteetikaGeneetikaArstiteadusBioloogia
LingvistikaSemiootika
FüüsikaKüberneetikaLoogika
Õigusteadus
Teoreetilised psühholoogia harud
1. Üldpsühholoogia
terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid teadmised
2. Eksperimentaalpsühholoogia
Uurimismeetodid, testid, eksperimendid
Psühholoogia struktuur, valdkonnad
Teoreetiline Rakenduslik Üldpsühholoogia Psühhofüsioloogia ja
EksperimentaalPS- 5% Neuropsüh Sotsiaal- ja ühiskonna PS -4% Arengupsühholoogia-4% Filosoofiline psühhol Isiksusepsühholoogia NägemisPS Kognitiivpsühholoogia Kunstipsühholoogia Loomapsühholoogia
Tööstus- ja organisatsPS -5%
Kliiniline PS ja Psühhoteraapia- 38%
Õiguspsühholoogia
Psühhoanalüüs
FarmakoPS
Pedagoogiline e kooliPS- 9%
Militaarps, InternetiPS
Personali ja juhtimis PS
Reklaami- ja meediaPS
Eripsühholoogia (puuetega in.ps)
SpordiPS, LiiklusPS
Psüholoogiline nõustamine, konsultats 9%
Psühholoogiateaduse eesmärk
Uurida psüühikat
1. Kirjeldada käitumist
2. Seletada käitumist
3. Ennustada käitumist
4. Muuta käitumist
Rakenduspsühholoogia harud
… on kujunenud ajaloo käigus ja on
kunstlikud, peegeldades teaduse arengu
taset, moodi ja kujutlust mingist nähtuste
valdkonnast
MeditsiinüldPS
MedPS
Ex PS
Käitumise kontseptsioon
Kuna psüühika on ideaalne nähtus ( ei näe ja ei saa füüsiliselt tajuda), siis
loobutakse selle uurimisest ja vaadeldakse
neid nähtusi, mida on võimalik mõõta
Stiimul ReaktsioonBiheivoristid ( J.Watson)
PSÜÜHIKA
Moodsad teoreetilised seisukohad
Psühholoogial on Evolutsiooniline tagapõhi – käitumist ja
psüühikat vaadeldakse kui evolutsiooni tagajärge Käitumuslik tagapõhi – keskkonna mõju
käitumisele Kognitiivne – kuidas inimene võtab infot vastu Fenomenoloogiline – inimese kogemuste
erinevus objektiivsest reaalsusest
Moodsad teoreetilised seisukohad
Psühhoanalüütiline – teadvus + alateadvus
Neuropsühholoogiline – füsioloogilised protsessid ja struktuurid mõjutavad inimese käitumist
Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia
Vaga vesi, sügav põhi Käbi ei kuku kännust kaugele
Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia
Uurib psüühika ja käitumise üldisi kehtivaid seaduspärasusi
Teadmised on saadud teaduslike meetoditega: katsed-eksperimendid jt
Ümberlükatavad ( Milgrami katse) Korratav ( täpselt dokumenteeritud) Vastastikku kontrollitav Rakendatavad
Mis on teadvus? Mis on alateadvus? Mis on eneseteadvus?
Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest.
( Kus teadvus asub? Dualism, monism). Alateadvus- teadvuse teadvustamatud protsessid e
väljatõrjutud mõtted, kujundid jm (S.Freud). Eneseteadvus- teadlik olemine ja arusaamine
iseendast. Identiteeditunne, minapilt.
( Mis su nimi on? Kes sa oled?) Peeglitest.
Kas loomadel on eneseteadvus?G. Gallupi peeglitest (1970)
Gordon Callup -Ameerika loomapsühholoog. Simpans ja orangutang
Laste eneseteadvus
Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2.
eluaastast (Amsterdam, 1972; tegi lastele peeglitesti) Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi,imiteerima,
ja tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteavust (nt kohmetus)
Kolmeaastane ei suuda vahet teha asja enda ja
asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine).
Psüühika funktsioonid
Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine.Psüühika funktsioonid: Taju Mälu Mõtlemine Keel Tunded Tegevuse juhtimineKas loomad mõtlevad?Kas loomad mõtlevad?Wolfgang Köhler(1887-19679) “Ahvide mõistus”
Teadvustamatus
Automatismid Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud
teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist.
Jean-Martin Charcot (1885) – ämmaemanda juhtum
Teadvustamata nähtusi
Tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid
Vastusreaktsioonid nõrkadele, subjektiivselt mittetajutavatele ärritajatele
Uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoornedeprivatsioon, hüpnoos, hüpnagoogsed
elamused, transs, meditatsioon
Psüühika ja kultuur
Mis on kultuur?Juri Lotman(1922-1993) Kõik see, mida ühiskonnas kantakse edasi
mittepärilikul viisil Kas loomadel on kultuur? Kultuuri kandjaks on:Keel, jt märgisüsteemid MEEMID? Ayeroni metsik poiss
Uurimismeetodid psühholoogias
kirjeldavad uurimused - juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid;
korrelatiivsed uurimused (seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel);
eksperiment (aitab seletada mingit käitumist).
Enamasti kombineeritakse erinevaid meetodeid
Uurimismeetodid. Juhtumi analüüs
Uuritakse üht või mitut inimest põhjalikult, näiteks: ajukahjustusega või mõne psüühikahäirega inimest
Küsimus? Kuivõrd on antud indiviid tüüpiline, et teha üldistusi.
Uurimismeetodid. Vaatlus
Sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil.
Vaatlus on rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud kindla plaani alusel.
Enne vaatlusuuringu teostamist tuleb otsustada, mida, millal, kus vaadelda
Introspektsioon e enesevaatlus, Ekstrospektsioon e. teiste inimeste vaatlus. Kasutatakse tehnilisi abivahendeid: filmimine, helisalvestus,
mõõtevahendid. Varjatuks jäävad subjektiivsed faktorid: tunded, mõtted, kujutlused
Uurimismeetodid. Vaatlus
VAATLUS e objekti sihipärane jälgimine, väliselt tajutavale Teaduslik vaatlus toimub1. täpselt määratletud tingimustel2. süstemaatilisel ja objektiivsel viisil3. hoolika andmete registreerimisega. Vaatlusi võib klassifitseerida vastavalt sellele, mil määral vaatleja sekkub vaatlusalusesse situatsiooni; 1. VAATLEJA OSALUSE ALUSEL e. osalusvaatlus( Vestlus võib olla vaatluse täienduseks, registreeritakse
intonatsioon, sõnakasutus, näoilme, osaletakse tegevuses.
2. VAATLEJA SEKKUMISETA Uuritakse ka näiteks inimesele kuuluvaid esemeid,
elukohta, tuba, loomingut, kirju jm
Uurimismeetodid. Vaatlus
Laboratoorne vaatlus Naturalistlik vaatlus Kvantitatiivne vaatlus. Registreeriv. Sisaldab
üldarvu, sagedust, osakaalu. Keda, mida, millal, kus, kuidas?
Kvalitatiivne vaatlus- uuriv, avastav eesmärk Miks? Kuidas? Mille pärast?
Uurimismeetodid. Vaatlus
2 . ANDMETE REGISTREERIMISE ALUSEL registreeritakse enam-vähem kõik toimuv täielikult
(verbaalne üleskirjutus, video- või magnetofonisalvestus). Saadud narratiivi analüüsitakse hiljem vastavalt uuringu eesmärgile.
registreeritakse ainult käitumise teatud aspektid vastavalt huvialuse käitumise kategooriatele eelnevalt määratletud skaala alusel.
Uurimismeetodid. Vaatlus
Seega enne vaatlusuuringu teostamist tuleb otsustada, mida, millal, kus vaadelda
Kui 2 vaatlejat vaatlevad samaaegselt sama käitumist, saame arvutada vaatlejatevahelise reliaabluse e. selle, kuivõrd erinevate vaatlejate hinnangud sama asja kohta ühtivad. Seda võib väljendada
vaatlustevahelise korrelatsioonina, hea uuringu korral suurem kui 0.70;
nõustumise protsendina: (nõustumiste arv/kõigi võimaluste arv)X 100; hea uuringu korral tavaliselt suurem kui 85%.
Uurimismeetodid. Vaatlus
Vaatlusmeetodi eelised Kasulikud uuringu varases staadiumis kui pole muud võimalust huvialust käitumist uurida (eetika!) paindlikud, odavad ökoloogiline valiidsus - uuritake loomulikus olukorras toimuvat
käitumist võimalus kontrollida laborieksperimentide välist valiidsust Vaatlusmeetodi puudused pole kerge hinnata sündmustevahelisi seoseid pole kerge korrata
Uurimismeetodid. Vaatlus
pole kerge säilitada objektiivsust (kirjeldavat iseloomu; loomade vaatlusel võib probleemiks olla antropomorfism): uurija eelarvamused, hoiakud, suhtumised võivad mõjutada.
Vaadeldavate reaktiivsus - kui inimene teab, et teda vaadeldakse, võib ta käituda ebaloomulikult.
Selle vältimiseks võib teha varjatud vaatlust harjutada vaatlusaluseid olukorraga, et neid vaadeldakse, teostada varjatud mõõtmisi (unobtrusive measures):
käitumise asemel uurida käitumise materiaalseid tagajärgi. (näit. prügikastide sisu, kuulutusi, reklaame, konspekte, võistluste protokolle jne).
Uurimismeetodid. Küsitlus
Küsitlused on väga tähtsad inimeste arusaamade selgitamisel. Vastuste usaldusväärsus sõltub suurel määral küsimuse vormist.
Seega tuleb alati vaadata sõnastuse võimalikku mõju vastustele. Küsitlustulemuste esinduslikkus, nende vastavus kogu rühma
seisukohtadele on tagatud ainult väga kindlate valikureeglite ja -protseduuride järgimise korral.
Valim peab olema esinduslik ja piisavalt suur Küsitletavate valik tuleb teha nii, et see peab esindama kogu rühma või
populatsiooniSuuline või kirjalik.(telefon, tänavaküsitlus, internet jm.) Pikaajalised küsitlused( longitudinal ehk LONGITUUD)),lühiajalised läbilõikelised( näiteks erinevad vanusegrupid jms), trendi e ennustuslikud uurimused
Uurimismeetodid. Küsitlus
Küsimustikud( ankeedid) on küsitluse läbiviimise üks metoodikaid. Kasutatakse uuringus osalejate tunnete, mõtete, väärtushinnangute
kogumiseks Ei tohiks olla liiga pikk Täitmist mõjutab ka küsimustiku väljanägemine Pilootküsimustik- kas küsimustik töötab korralikult, kas vastajad
tõlgendavad küsimusi sinuga sarnaselt, kui kaua võtab aega
Näiteks: rahulolu 6. Hinnangute leht Näiteks: Hea 1-------2---------3---------4-------5Halb Ilus 1-------2--------3----------4-------5 Inetu
Intervjuu
Uurimismeetodid. Testid
Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, milles uuritakse ja mõõdetakse erinevaid võimeid, oskusi ja omadusi
Test koosneb küsimustest ja/ või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata, anda lahendus või valida õige vastus etteantud võimaluste hulgast.
Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi.
Ei selgitata uusi seaduspärasusi
Uurimismeetodid. Testid
Testid võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse ja normi suhtes või selle isiku kuuluvus teatud kategooriasse.
Nt võimekus- ja isiksusetestid.Võrreldakse inimeste intelligentsi või määratakse kindlaks isiksuseomadusi.
Isiksusetestid jaotatakse: objektiivtestid, projektiivtestid, küsimustikud ( n temperamendi ja isiksuse karakteristikud, suundumuste testid)
Erinevaid spetsialistidele mõeldud teste on üle 120 Kommertsiaalsed ja ise koostatud testid.
NÕUDED PSÜHHOLOOGIA TESTIDELE
Teaduslik psühholoogia test peab olema: 1. VALIIDNE – mõõtma seda, mille jaoks test on mõeldud
2. RELIABIILNE (usaldusväärne) – andma mõõtevea piires püsiva tulemuse, kui objektiivsed olud seda eeldavad
3. NORMEERITUD – testi normid peavad olema loodud
4. KORDAMINE peab olema võimalik
5. STANDARDISEERITUD võimaldama kasutamist erinevates kultuurides
TESTI NORMEERIMINE Väljavõtu kogum peab olema representatiivne (esinduslik) Näiteks: testi tulemused sõltuvad vanusest ja haridusest
haridus vanus (aastad) 25-30 31-35 36-40 41-45 46-50---------------------------------------------------------------------------Algharidus 33,3 33,3 Keskharidus 33,3Kõrgharidus 33,3
“Testide väljatöötamine, nende normeerimine, valiidsuse ja reliabiilsuse hindamine, aga samuti testimine ise on vastava ettevalmistuse saanud psühholoogi, mitte aga mõne muu eriala
asjatundja (juhi, pedagoogi, arsti jms) ülesanne” T. Saksakulm
NÕUDED TESTI KASUTAJALE
(esitatud testide kirjastajate ja The Psychological Corporation poolt)
Kvalifikatsiooni tase A – PhD (psühholoogia võipedagoogiline kraad) või selle ekvivalent Kvalifikatsiooni tase B – magistrikraad (psühholoogiavõi pedagoogiline kraad) või selle ekvivalent Kvalifikatsiooni tase C – vastava testi läbiviimiseksspetsiaalse koolituse läbinud ja testi läbiviimiseks litsentsi
saanud inimene
Testide liigid:
1. SaavutustestidNäiteks: aritmeetikatest, lugemistest, ajalootest,ärioskuste test jne 2. IntelligentsustestidNäiteks: Wechsler Adult Intelligence Scale• 6 verbaalset alltesti• 5 tegevusel põhinevat alltesti 3. Erivõimete testidNäiteks: sensoorsedprotsessid, psühhomotoorsedvilumused, matemaatilisedvõimed, muusikalisedvõimed
Korrelatiivsed uurimused
Nähtuste omavaheliste seoste uurimine. Korrelatsioon näitab,kui palju üks suurus sisaldab
infot mingi teise suuruse kohta ehk kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on.
Korrelatsioon ei näita põhjuslike seoseid. Positiivne ja negatiivne korrelatsioon Sir Francis Calton- korrelatsiooni mõiste, seose
olemasolu kahe nähtuse vahel Karl Pearson- korrelatsioonikordaja ( r)- näitab seose
tugevust Väärtused -1 kuni +1. Seos puudub kui korrelatsioonikordaja on 0
Eksperimendid
Sir William Hamilton George Miller( 7+-2 reegel) Ernst Weber, Alfred Wilhelm Volkmann- eristusvõime,
eristuslävi Gustav Theodor Fechner- fechneri seadus : mida intensiivsem
on stiimul, seda aeglasemalt kasvab tajumulje. Näitas, et füüsiliste ja vaimsete seaduste vahel esineb kindel seaduspärasus
Wilhelm Maximilian Wundt- 1879 maailma eimene psühholoogialaboratoorium.
Emil Kraepelin Eksperimentaalpsühholoogia rajajad.1. Laboratoorne eksperiment2. Loomulik eksperiment- tavapärases keskkonnas, katseisik ei tea
Eksperimentide mudelid
Kontrollgrupi meetod ( A võrdlus B-ga) Näiteks A grupp e kontrollgrupp- Marta, Andre, Ivari,
Linda, Getter B grupp e uuritav grupp- Taago, Kersti, Kevin,
Kristiina, Eino Mõõtmine---------------Tulemus
Mõõtmine---------------Tulemus----------Tulemus
Mõjutamine Mõjutuse lõpp
Eksperimendid
Põhjuslike seoste leidmiseks. Kasutatakse laboriseadmeid. Mõjustused ja tulemused on
mõõdetavad, reaktsioonid registreeritavad. Juhised ja instruktsioonid, Korratavad Eksperimendi käigus on võimalik täpselt teatud tegureid
kontrollida ja teisi muuta. Uuritakse muutuja toimet ekspermentaatorit huvitavale
nähtusele. Seda nimetatakse sõltumatuks muutujaks. Aset leidvat efekti või muutust nim sõltuvaks muutujaks. Tulemused on mõõdetavad, registreeritavad Kontrollrühm, katserühm
Eetika
Probleeme, millega uurimistöös arvestada: EETILISED PROBLEEMID Ethos kr. k. ‘komme’, ‘tava’ = lad. k. moralis, tavaliselt ‘hea, õige’ või ‘kõlbeline TÜ Eetikakeskus “... suunata Eesti ühiskonda reflekteerima normide, väärtuste ja õigluse küsimuste
üle, korraldades avalikke loenguid, kohtumisi, seminare, diskussioone;” http://www.ut.ee/eetikakeskus/index.php?est/lingid/60
üldiseim põhimõte: kohtle katsealust nii, nagu tahad, et sind koheldakse; -füüsiliste ja vaimsete kahjustuste vältimine; -konfidentsiaalsusnõue; -informeeritud nõusolek (informed consent). (mitte valetada- selle asemel võib jätta vahel siiski midagi ütlemata, mis osavõtjate
käitumist võib mõjustada; seega tuleb kaaluda eksperimendi õnnestumise riske ja osavõtja kahjustamise riske).
-loobumisõigus; -tagasiside ja ’debriefing’.
Eetika
Eetikakomiteed Eestis: Eesti Bioeetika Nõukogu Eesti Arstide Liidu eetikakomitee Tallinna Lastehaigla Eetikakomitee Tartu Ülikooli Kliinikumi eetikakomitee Tartu Ülikooli Inimuuringute eetikakomitee Tallinna Meditsiiniuuringute eetikakomitee Eesti Geenivaramu eetikakomitee TÜ inimuuringute eetika komitee http://www.med.ut.ee/teadus/eetikakomitee
Eetika
Eesti Psühholoogide Liidu liikme eetilised nõuded www.epl.org.ee
1. Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas.
8. Teadlasena kehtivad psühholoogi suhtes kõik teaduseetika nõuded (uurimistulemuste tõepärasus, publikatsioonid jm.) pluss erinõuded inimestega tehtavatele katsetele.
9. Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskuste vastavuse maailmatasemele ja nende omandatuse.
10.Praktikuna ei kahjusta psühholoog ei klienti ega iseennast, s.t. a) tagab kliendi privaatsuse ja (teda puudutava info)
konfidentsiaalsuse; b) tagab iseenda töökõlbulikkuse, töötades tegeliku
suutlikkuse piirides, pöördudes vajaduse korral professionaalse abi järele või katkestades tegevuse antud vallas.
Kasutatud allikad
T.Bachmann, R.Maruste. Psühholoogia alused.Tallinn. Ilo, 2003
Allik,J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile. TÜ Kirjastus.2002
http://www.eetika.ee/ J.Uljas, T.Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile.
Koolibri, 2002. Töövihik: K.Kullasepp, H.Saat. Psühholoogia
töövihik.Koolibri, 2004.