psuìˆuìˆhika areng 2011
TRANSCRIPT
Psüühika areng
Eve Tammaru2011
Psüühika arengut vaadeldakse kahest aspektist:
3. Fülogeneetiline areng (fülogenees)
4. Ontogeneetiline areng (ontogenees)
Fülogenees
Protsess algloomast inimeseni kogu tema keeruka vaimueluga
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/images/8-2-13-3-1.jpg Sebastien Valkenberg http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.beenes.net/taveri/images/filosoof.jpg&imgrefurl=http://www.beenes.net/taveri/index.php%3Foption%3Dcom_content%26task%3Darchivecategory%26year%3D2008%26month%3D07%26module%3D1&usg=__7XnUlY6OlNLeuITfGigAYu-WPyU=&h=295&w=367&sz=15&hl=et&start=6&tbnid=0Jgf0nhgm98t9M:&tbnh=98&tbnw=122&prev=/images%3Fq%3Dfilosossf%26gbv%3D2%26hl%3Det%26sa%3DG
Ontogenees
Indiviidi areng sünnist surmani.
http://www.naistemaailm.ee/img/art/cadeb732528fbb0.jpg
Psüühika areng looduses allub bioloogilistele seaduspärasustele. Areng toimub liikide:
2. Muutlikkuse3. Pärilikkuse4. Loomuliku valiku kaudu
Peegeldused- anorgaaniline loodus orgaaniline loodus (sisemine sundus) Ärritatavus – omadus reageerida
välisärritusele oma asendi muutusega või liigutusega (valgus, temperatuur, niiskus)
2 reageerimisvormi: lähenemine eemaldumine
Isereguleerimisvõime, reaktsioonide valivus
Hüdra
närvirakudüle kogu keha
hydra 01.jpg‑
Kiiretaolise sümmeetriaga närvisüsteem
meritäht
Närvisüsteemi teke
üksikud närvitängud- kehakülgedelsümmeetrilinenärvisüsteem-Kahekülgne NS(köisredel NS) EarthwormAnatomy1.jpg
Seejärel närvitorust selja- ja peaaju
J.uljas,T. Rumberg
Instinktid ja vilumused
Instinktid – kaasasündinud kopeeritavad käitumisaktid
Võtmeärritaja – kutsub esile instinktiivse käitumise
Teadvuse teke
primaadid hominiididKõne
Mõtlemine
Aju ja käte koostöö
Teadvus
5 milj.aastat
Kõne liigendatus
Sotsiaalne tegevus
Teised käitumismehhanismid
Hormoonid-sisenõrenäärmetes toodetavad ained, mille kontrolli all toimub (psühhol.):
sigimis-paljunemis, järglaste kasvatamise protsess
arenguprotsessid stressipuhuse käitumise regulatsioon
Bioloogilised rütmid – põhinevad ümbritsevas keskkonnas toimuvatel
rütmilistel muutustel ja organismidel on sisemised ajaarvestamise mehhanismid nende muutustega arvestamiseks.
Kasvamine ja areng – nende käigus saadud kogemused on tihti määravad harjumuste, eelistuste, suhtlemise, oskuste, jne kujunemisel
Õppimine – uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel:
harjumine (habituatsioon)- mõned korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ja ei väärierilist tähelepanu
(helid)
tundlikkuse teravnemine (sensitisatsioon)- tähelepanu ja tundlikkuse teravnemine mingi stiimuli või sündmuse suhtes, tavaliselt toimivad hoiatavalt
klassikaline tingimine- seos stiimuli ja sündmuse vahel (Pavlovi koer)
operantne tingimine- tegevuse tagajärgedest õppimine (koer logistab ukselinki)
Kommunikatsioon
Suhtluskanalid erinevad nii sisult kui vormilt – haistmine, kuulmine, võnketundlikkus, kompimine, nägemine.
Liigutused, poosid – tervete sõnumite kandjad
Kasutatud materjalid
Autorite koondis; Psühholoogia gümnaasiumile; TÜ kirjastus, 2001
D. Coon; Essentiales of Psychology; Walddsworth, 2000
J. Uljas, T. Rumberg; Psühholoogia; Koolibri, 2002