puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009 · 2018. 11. 9. · puuetega...

Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009

Teostajad:

Saar Poll OÜ

Tartu Ülikool (Kadri Soo, RAKE)

Täiendanud ja toimetanud

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond

2009


2


3

SISUKORD

SISUKORD.................................................................................................................................................. 3

JOONISED.................................................................................................................................................. 7

1 UURINGU TAUST JA EESMÄRGID........................................................................................ 12

1.1 Uuringu taust................................................................................................................................ 12

1.2 Uuringu eesmärgid ...................................................................................................................... 13

1.3 Uuringu sihtrühmad.................................................................................................................... 13

1.4 Andmete üldistatavus ja kasutatud metoodikad...................................................................... 14

1.5 Uuringuprojekti meeskond ........................................................................................................ 14

2 LÜHIÜLEVAADE PEAMISTEST TULEMUSTEST............................................................. 15

3 PUUETEGA INIMESED JA NENDE LEIBKONNAD....................................................... 21

3.1 Puuetega inimeste demograafiline iseloomustus..................................................................... 21

3.2 Leibkonna suurus, kooselu ja lapsed ........................................................................................ 24

3.2.1 Leibkonnaliikmete arv............................................................................................................. 25

3.2.2 Puuetega inimeste kooselu...................................................................................................... 26

3.2.3 Lapsed puuetega inimeste leibkondades............................................................................... 27

3.2.4 Puudega inimeste arv puuetega inimeste leibkondades........................................................ 28

4 AMETLIK PUUE JA PÜSIV TÖÖVÕIMETUS ...................................................................... 30

4.1 Puude määramise aeg.................................................................................................................. 30

4.2 Püsiv töövõimetus....................................................................................................................... 31

4.3 Puude või töövõimetuse tekkimise põhjused.......................................................................... 32

5 TERVIS, TEGEVUSPIIRANGUD JA ARSTIABI................................................................... 34

5.1 Enesehinnanguline tervis ja terviseprobleemid....................................................................... 34

5.2 Tegevuspiirangud ........................................................................................................................ 36

5.3 Puuetega inimeste vaimne tervis ............................................................................................... 37

5.3.1 Püsiv masendustunne ja vähenenud huvi............................................................................. 37

5.3.2 Pöördumine abi saamiseks emotsionaalsete probleemide tõttu........................................ 38

5.3.3 Psühhosotsiaalne toimetulek.................................................................................................. 40

5.4 Arstiabi kättesaadavus................................................................................................................. 42

6 HARIDUS JA ÕPPIMINE ............................................................................................................ 44

6.1 Puuetega inimeste haridustase ................................................................................................... 44

6.2 Tasemeõpe ................................................................................................................................... 48

6.3 Täiend- ja ümberõpe................................................................................................................... 48


4

6.4 Probleemid õppimisega ..............................................................................................................49

7 PUUETEGA INIMESTE TÖÖGA HÕIVATUS.....................................................................50

7.1 Osalemine tööelus .......................................................................................................................50

7.2 Töökoormus.................................................................................................................................53

7.3 Kodutöö........................................................................................................................................54

7.4 Puudest tingitud probleemid töötamisel ning vajatav abi......................................................54

7.5 Mittetöötavate puuetega inimeste töölt lahkumise põhjused ................................................54

7.6 Mittetöötavate puuetega inimeste soov tööturul osaleda ......................................................55

8 KÕRVALABI VAJADUS...............................................................................................................60

8.1 Kõrvalabi vajadus erinevates toimingutes................................................................................61

8.2 Leibkonnaliikmetest abistajad ja hooldajad .............................................................................61

8.3 Leibkonnaliikmete ja lähedaste üldine hoolduskoormus .......................................................63

9 TOETUSED JA TEENUSED .....................................................................................................64

9.1 Toetuste ja teenuste taotlemine .................................................................................................64

9.2 Abivahendite kasutamine ...........................................................................................................67

9.3 Nõustamine abivahendi saamiseks............................................................................................69

9.4 Abivahendite puudused ja nende vahetamine .........................................................................69

9.5 Vajadus (täiendava) abivahendi järgi.........................................................................................70

9.6 Probleemid abivahendite saamisega..........................................................................................72

9.7 Riikliku rehabilitatsiooniteenuse kasutamine ja vajadus.........................................................73

9.7.1 R-plaanide koostamine viimase 5 aasta jooksul ...................................................................73

9.7.2 Probleemid R-teenuste saamisel ............................................................................................76

9.7.3 Kehtiv R-plaan..........................................................................................................................77

9.7.4 Kõige vajalikumad R-teenused...............................................................................................78

9.8 Teiste sotsiaalteenuste kasutamine............................................................................................79

9.9 Vajadus (täiendavate) teenuste järele ........................................................................................82

9.10 Teenuste mittesaamise põhjused ...............................................................................................84

9.11 Kontaktid sotsiaaltöötajaga ........................................................................................................85

9.12 Info saamine toetuste ja teenuste kohta ...................................................................................85

10 ELURUUMID ..................................................................................................................................87

10.1 Eluruumid ja nende kohandamine ............................................................................................87

11 MAJANDUSLIK TOIMETULEK ...............................................................................................91

11.1 Sissetulekud ja hinnangud toimetulekule .................................................................................91

11.2 Soovitav netosissetulek kuus......................................................................................................94

11.2.1 Materiaalne sõltuvus lähedastest ............................................................................................96


5

11.3 Puudest tulenevad lisakulud ja tegelikud vajadused ............................................................... 97

11.3.1 Lisakulude esinemine .............................................................................................................. 97

11.3.2 Praeguste lisakulude suurus ja tegelikud vajadused nende katmiseks ............................100

12 LIIKUMINE JA TRANSPORT..................................................................................................101

12.1 Kodust väljas käimine............................................................................................................... 101

12.2 Transpordivahendite kasutamine ............................................................................................ 102

13 AKTIIVSUS JA OSALEMINE ERINEVATES VABA AJA TEGEVUSTES..................104

13.1 Võimalus vaba aja veetmiseks ................................................................................................. 104

13.1.1 Aktiivne liikumine vabas õhus .............................................................................................105

13.1.2 Tubaste hobidega tegelemine...............................................................................................106

13.1.3 Kultuuriüritustest osasaamine..............................................................................................107

13.1.4 Kohvikute-restoranide külastamine ....................................................................................108

13.1.5 Osalemine seltskondlikel üritustel .......................................................................................109

13.1.6 Pereliikmete, sugulaste ja sõpradega suhtlemine ...............................................................110

13.1.7 Pereliikmete, sugulaste või sõprade külastamine...............................................................111

13.1.8 Kohtumine sarnaste huvidega inimestega ..........................................................................112

13.1.9 Puhkusereisidel käimine........................................................................................................113

13.2 Osalemine puuetega inimeste organisatsioonides................................................................. 114

13.3 Hinnangud toetavale võrgustikule ja ühiskondlikule kaasatusele ....................................... 115

14 PUUETEGA INIMESTE VÄGIVALLAKOGEMUSED ....................................................116

15 PUUDEST TINGITUD PIIRANGUD SOTSIAALSETE ROLLIDE TÄITMISEL......119

15.1 Lapsevanemaks olemine........................................................................................................... 119

15.2 Elukaaslaseks või partneriks olemine ..................................................................................... 120

15.3 Pereliikmeks olemine ................................................................................................................ 121

15.4 Võrdväärseks sõbraks olemine ................................................................................................ 122

16 PERELIIKMEST PEAMISE ABISTAJA VÕI HOOLDAJA HOOLDUSKOORMUS.123

16.1 Hooldatavad võrdluses kõigi puuetega inimestega............................................................... 123

16.2 Hooldajate sotsiaaldemograafiline profiil .............................................................................. 124

16.3 Osutatav abi ja hoolduskoormus ............................................................................................ 126

16.3.1 Osutatav abi............................................................................................................................126

16.3.2 Hoolduskoormus ...................................................................................................................126

16.4 Hoolduskoormuse mõju........................................................................................................... 129

16.4.1 Mõju töötamisele ja õppimisele ...........................................................................................129

16.4.2 Mõju vaba aja veetmisele ja suhtlemisele ...........................................................................130

16.5 Teenused ja abi hooldamiseks ................................................................................................. 133


6

16.5.1 Täiendava abi ja teenuste vajadus hooldajale .....................................................................133

16.5.2 Teenuste kasutamine .............................................................................................................135

16.6 Hooldajate tervis ja tegevuspiirangud.....................................................................................139

16.7 Hooldajate emotsionaalne toimetulek ....................................................................................143

16.8 Arstiabi hooldajatele..................................................................................................................145

16.9 Hooldaja sissetulek ja hooldamisega seotud lisakulud .........................................................146

TABELID Tabelites * kasutamine viitab, et tulemused ei ole üldkogumile üldistatavad

Tabel 1 – Puuetega inimeste jaotus seniste infoallikate järgi toetuste, teenuste ja abi kohta viimase 12 kuu jooksul: võrdlusena on lisatud infoallikad, kust enim eelistataks sellist infot saada, % ........86

Tabel 2 – Puuetega inimeste jaotus vastavalt leibkonna ja isiklikule kuu netosissetulekule, % ........92

Tabel 3 – Puuetega inimeste jaotus vastavalt isikliku kuu netosissetuleku allikatele, % ....................93

Tabel 4 – 16-aastaste ja vanemate puuetega inimeste puudest tingitud kesmised lisakulud ja tegelikult vajaminev summa, krooni kuus...............................................................................................100


7

JOONISED

Joonistel * kasutamine viitab, et tulemused ei ole üldkogumile üldistatavad

Joonis 1 – Puuetega inimeste vanusjaotus soo ja asulatüübi lõikes, % ................................................ 22

Joonis 2 – Puuetega inimeste jaotus domineeriva puudeliigi järgi, % .................................................. 23

Joonis 3 – Puuetega inimeste jaotus puude raskusastme järgi, %......................................................... 24

Joonis 4 – Puuetega inimeste jaotus leibkonna suuruse järgi, %........................................................... 25

Joonis 5 – Puuetega inimeste kooselu, %................................................................................................. 26

Joonis 6 – Puuetega inimeste jaotus erinevas vanuses laste olemasolu järgi leibkonnas, % ............. 27

Joonis 7 – Puuetega inimeste jaotus puudega leibkonnaliikmete arvu järgi mitmeliikmelises leibkonnas, %................................................................................................................................................ 28

Joonis 8 – Puuetega inimeste leibkonnas elavad teised puudega liikmed (%, puuetega inimesed, kelle leibkonnas on ka teisi puudega liikmeid)......................................................................................... 29

Joonis 9 – Vanus puude esmakordsel määramisel, %............................................................................. 30

Joonis 10 – Töövõimekao määr (%, tööealised puuetega inimesed).................................................... 31

Joonis 11 – Puude või töövõimetuse tekkimise põhjused, %................................................................ 32

Joonis 12 – Enesehinnanguline tervis, % ................................................................................................. 35

Joonis 13 – Tegevuspiirangud, %.............................................................................................................. 36

Joonis 14 – Lisasümptomid (%,viimase kahe nädala jooksul püsivat masendust või vähenenud huvi tundnud puuetega inimesed) ...................................................................................................................... 37

Joonis 15 – Lisasümptomite esinemise määr (%,viimase kahe nädala jooksul püsivat masendust või vähenenud huvi tundnud puuetega inimesed) ......................................................................................... 38

Joonis 16 – Abi otsimine emotsionaalsete probleemide (s.h depressiooni ja ärevuse) tõttu, % ...... 39

Joonis 17 – Hinnangud psühhosotsiaalsele toimetulekule: keskmine hinnang skaalal 1 – kindlasti nõustun … 4 – kindlasti ei nõustu (%, emotsionaalsete probleemidega puuetega inimesed) .......... 41

Joonis 18 – Arstiabi kättesaadavus viimase 12 kuu jooksul, % ............................................................. 42

Joonis 19 – Arstiabi või konsultatsiooni mittesaamise peamised põhjused (%, puuetega inimesed, kes viimase 12 kuu jooksul ei saanud vajadusel kas alati või üldse arstiabi) ........................................ 43

Joonis 20 – Kõrgeim lõpetatud haridustase, % ....................................................................................... 44

Joonis 21 – Kõrgeim lõpetatud haridustase: 16-24a ja 25-34a puuetega inimeste võrdlus Eesti kogurahvastiku samade vanusgruppidega, %........................................................................................... 45

Joonis 22 – Õppimine ja huvi õppimise vastu, %................................................................................... 46

Joonis 23 – Õppimist takistavad piirangud (%, 16-74a puuetega inimesed, kes sooviksid rohkem õppida)........................................................................................................................................................... 47

Joonis 24 – Õppekoht (%, tasemeõppes õppivad puuetega inimesed)................................................ 48

Joonis 25 – Hinnangud teiste sarnase puudega inimeste õppimisvõimalustele Eestis, %................. 49

Joonis 26 – Tööhõive ja huvi töötamise vastu, %................................................................................... 50


8

Joonis 27 – Tööhõive ja huvi töötamise vastu (%, tööealised puuetega inimesed)............................51

Joonis 28 – Praegune ja sobiv töökoormus, tundi nädalas (%, töötavad puuetega inimesed)..........53

Joonis 29 – Viimasest töökohast lahkumise peamised põhjused (%, mittetöötavad puuetega inimesed)........................................................................................................................................................55

Joonis 30 – Tööleasumiseks vajalikud meetmed (%, mittetöötavad, kuid töötamisest huvitatud puuetega inimesed).......................................................................................................................................56

Joonis 31 – Sobiv töökoormus, tundi nädalas (%, mittetöötavad, kuid töötamisest huvitatud puuetega inimesed).......................................................................................................................................57

Joonis 32 – Hinnangud väitele „Vajadus raha teenida on peamine, mis mind tööle minema motiveerib“, %..............................................................................................................................................58

Joonis 33 – Hinnangud väitele „Soovin töötada, et suhelda teiste inimestega ja tunda end osana töökollektiivist“, %.......................................................................................................................................59

Joonis 34 – Kõrvalabi vajadus, %..............................................................................................................60

Joonis 35 – Kõrvalabi vajadus erinevates toimingutes (%, kõrvalabi vajavad puuetega inimesed) 61

Joonis 36 – Peamised abistajad ja hooldajad (%, 2- ja enamaliikmelises leibkonnas elavad, kõrvalabi vajavad puuetega inimesed) ........................................................................................................................62

Joonis 37 – Abistamisest või hooldamisest tingitud mõju abistaja või hooldaja töötamisele, õppimisele ja vaba aja veetmisele viimase 12 kuu jooksul (%, puuetega inimesed, kelle abistajat-hooldajat hoolduskoormus mõjutas) .........................................................................................................63

Joonis 38 – Toetuste või teenuste taotlemine viimase 5 aasta jooksul, % ...........................................64

Joonis 39 – Hinnangud toetuste ja teenuste taotlemisele (%, toetuseid või teenuseid taotlenud puuetega inimesed).......................................................................................................................................65

Joonis 40 – Hinnangud toetuste ja teenuste taotlemisele (%, kõik puuetega inimesed) ....................66

Joonis 41 – Abivahendite kasutamine, % .................................................................................................67

Joonis 42 – Kasutatavad abivahendid (%, abivahendeid kasutavad puuetega inimesed) ..................68

Joonis 43 – Abivahendite vahetamine, (%, abivahendeid kasutavad puuetega inimesed).................70

Joonis 44 – Abivahendite (täiendav) vajadus (%, puuetega inimesed, kes kasutavad või vajavad abivahendeid) ................................................................................................................................................71

Joonis 45 – Probleemid abivahendite saamisel (%, puuetega inimesed, kellel on olnud probleeme abivahendite saamisega)...............................................................................................................................72

Joonis 46 – Viimase 5 aasta jooksul koostatud R-plaanid, %................................................................73

Joonis 47 – R-teenuste kasutamine viimase 5 aasta jooksul (%, puuetega inimesed, kes on viimase 5 aasta jooksul kasutanud R-teenuseid) ........................................................................................................74

Joonis 48 – Hinnangud R-teenuste mõjule enesetunde ja toimetuleku parandamiseks (%, puuetega inimesed, keda R-teenused on aidanud)....................................................................................................75

Joonis 49 – R-teenuste peamised puudused (%, puuetega inimesed, kelle arvates esines R-teenustel puuduseid) .....................................................................................................................................................76

Joonis 50 – Kehtiv R-plaan (%, puuetega inimesed, kellele on viimase 5 aasta jooksul koostatud R-plaan)..............................................................................................................................................................77

Joonis 51 – Kõige enam vajatavad R-teenused (%, puuetega inimesed, kes märkisid R-teenuste


9

vajadust)......................................................................................................................................................... 78

Joonis 52 – Teiste sotsiaalteenuste kasutamine (v.a R-teenus ja abivahendid) viimase 12 kuu jooksul, %...................................................................................................................................................... 79

Joonis 53 – Viimase 12 kuu jooksul kasutatud sotsiaalteenused (%, teisi sotsiaalteenuseid kasutanud puuetega inimesed) ................................................................................................................... 80

Joonis 54 – Viimase 12 kuu jooksul kasutatud sotsiaalteenuste vastavus vajadustele, (%, sotsiaalteenuseid kasutanud puuetega inimesed) ..................................................................................... 81

Joonis 55 – Viimase 12 kuu jooksul kasutatud sotsiaalteenuste eest tasumine, (%, sotsiaalteenuseid kasutanud puuetega inimesed) ................................................................................................................... 81

Joonis 56 – Vajadus (täiendavate) sotsiaalteenuste järele, % (v.a hooldekodudes elavad puuetega inimesed) ....................................................................................................................................................... 82

Joonis 57 – Vajadus (täiendavate) sotsiaalteenuste järele (%, sotsiaalteenuseid vajavad puuetega inimesed) ....................................................................................................................................................... 83

Joonis 58 – Vajalike sotsiaalteenuste mittesaamise peamised põhjused (%, sotsiaalteenuseid vajavad puuetega inimesed) ...................................................................................................................................... 84

Joonis 59 – Puuetega inimeste jaotus vastavalt sellele, kas nende kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja on viimase 12 kuu jooksul nendega kontakti võtnud, %.............................................. 85

Joonis 60 – Eluruumi tüübid, %................................................................................................................ 87

Joonis 61 – Eluruumi kohandamise vajadus, % ...................................................................................... 88

Joonis 62 – Probleemid eluruumis, mis raskendavad igapäevaseid tegevusi (%, puuetega inimesed, kes on vajanud või vajavad eluruumi kohandamist) ............................................................................... 89

Joonis 63 – Isiklik kuu netosissetulek, % ................................................................................................. 91

Joonis 64 – Leibkonna kuu netosissetulek, % ......................................................................................... 92

Joonis 65 – Hinnang isiklikule rahalisele sissetulekule, %...................................................................... 93

Joonis 66 – 2009. a tegelik ja soovitav isiklik kuu netosissetulek, %.................................................... 94

Joonis 67 – Minimaalne soovitud kuu netosissetulek, %....................................................................... 95

Joonis 68 – Materiaalne sõltuvus mõnest leibkonnaliikmest või lähedasest inimesest, % ................ 96

Joonis 69 – Puudest tulenevad lisakulud: töö- ja pensioniealiste võrdlus, %...................................... 97

Joonis 70 – Puudest tulenevad lisakulud: erinevate puude raskusastmetega inimeste võrdlus, %... 98

Joonis 71 – Puudest tulenevad lisakulud: erinevate puudeliikidega inimeste võrdlus, %.................. 99

Joonis 72 – Kodust väljas käimise sagedus, % ...................................................................................... 101

Joonis 73 – Transpordivahendite kasutamine (%, puuetega inimesed, kes kasutavad transpordivahendeid)................................................................................................................................. 102

Joonis 74 – Peamised probleemid ühistranspordi kasutamisega (%, puuetega inimesed, kellel on ühistranspordi kasutamisega probleeme)................................................................................................ 103

Joonis 75 – Võimalus, kuidas veeta vaba aega, %................................................................................. 104

Joonis 76 – Võimalus liikuda aktiivselt vabas õhus, %......................................................................... 105

Joonis 77 – Võimalus tegeleda tubaste hobidega, % ............................................................................ 106


10

Joonis 78 – Võimalus käia kinos, teatris, kontsertidel või kunstinäitustel, %....................................107

Joonis 79 – Võimalus külastada kohvikuid, restorane või baare, % ...................................................108

Joonis 80 – Võimalus osaleda seltskondlikel üritustel, %.....................................................................109

Joonis 81 – Võimalus suhelda pereliikmete, sugulaste ja sõpradega, %.............................................110

Joonis 82 – Võimalus külastada pereliikmeid, sugulasi või sõpru, % .................................................111

Joonis 83 – Võimalus kohtuda sarnaste hobide või huvidega inimestega, %....................................112

Joonis 84 – Võimalus käia puhkusereisidel, %.......................................................................................113

Joonis 85 – Osalemine puuetega inimeste organisatsioonides, %.......................................................114

Joonis 86 – Hinnangud puudega inimest toetavale võrgustikule ja ühiskondlikule kaasatusele Eesti ühiskonnas, %.............................................................................................................................................115

Joonis 87 – Vägivalla kogemine viimase 3 aasta jooksul, % ................................................................116

Joonis 88 – Puuetega inimeste jaotus vastavalt kogetud vägivallaliigile (%, puuetega inimesed, kes on viimase 3 aasta jooksul kogenud vägivalda)......................................................................................117

Joonis 89 – Kogetud vägivallaliigid viimase 3 aasta jooksul (%, puuetega inimesed, kes on viimase 3 aasta jooksul kogenud mõnda toodud vägivallaliiki)..........................................................................117

Joonis 90 – Kas puue või terviseprobleem raskendab olla lapsevanem, %.......................................119

Joonis 91 – Kas puue või terviseprobleem raskendab olla elukaaslane või partner, % ...................120

Joonis 92 – Kas puue või terviseprobleem on raskendanud olla pereliige, % ..................................121

Joonis 93 – Kas puue või terviseprobleem on raskendanud olla võrdväärne sõber, %...................122

Joonis 94 – Hooldatavate (A) ja kõigi puuetega inimeste (B) üldkogumite võrdlus, %...................124

Joonis 95 – Hooldajate sotsiaaldemograafiline profiil, % ....................................................................125

Joonis 96 – Hooldatavale osutatav igapäevane kõrvalabi, (%, kõik hooldajad) ................................126

Joonis 97 – Hooldajate jaotus vastavalt hoolduskoormusele, %.........................................................127

Joonis 98 – Hooldatavate jaotus vastavalt hooldajate hoolduskoormusele, %.................................127

Joonis 99 – Hooldajate jaotus vastavalt nende hoolduskoormusele, %.............................................128

Joonis 100 – Hooldatavate jaotus vastavalt hooldaja hoolduskoormusele, % ..................................128

Joonis 101 – Hooldajate jaotus vastavalt muudatuste tegemisele õppimises või töötamises (%, töötavad või õppivad hooldajad) .............................................................................................................129

Joonis 102 – Hooldatavate jaotus vastavalt sellele, kas hooldaja on teinud muudatusi õppimises või töötamises, %..............................................................................................................................................130

Joonis 103 – Tegevuste piiramine abistamise või hooldamise tõttu viimase 12 kuu jooksul (%, tegevusi piirama pidanud hooldajad).......................................................................................................131

Joonis 104 – Hooldajate jaotus vastavalt hinnangutele oma vabale ajale, %.....................................132

Joonis 105 – Hooldatavate jaotus vastavalt hooldajate hinnangutele oma vabale ajale, % .............133

Joonis 106 – Hooldajate jaotus vastavalt täiendava abi vajadusele seoses hooldamisega, %..........134

Joonis 107 – Hooldatavate jaotus vastavalt hooldajate poolsele täiendava abi vajadusele, %........135

Joonis 108 – Hooldajate jaotus vastavalt riigi, kohaliku omavalitsuse või teiste poolt pakutavate


11

teenuste või abi kasutamisele viimase 12 kuu jooksul, % .................................................................... 136

Joonis 109 – Hooldatavate jaotus vastavalt hooldaja poolt riigi, kohaliku omavalitsuse või teiste pakutavate teenuste või abi kasutamisele viimase 12 kuu jooksul, % ................................................ 136

Joonis 110 – Hooldajate poolt kasutatud teenused ja abi viimase 12 kuu jooksul (%, teenuseid või abi kasutanud hooldajad) .......................................................................................................................... 137

Joonis 111 – Hooldajate peamised probleemid teenuste ja abi saamisel (%, hooldajad, kellel esines probleeme) .................................................................................................................................................. 137

Joonis 112 – Hooldajate poolt kõige rohkem vajatavad teenused ja abi (%, teenuste vajadust märkinud hooldajad).................................................................................................................................. 138

Joonis 113 – Hooldajate jaotus vastavalt enesehinnangulisele tervisele, %....................................... 139

Joonis 114 – Hooldatavate jaotus vastavalt hooldajate tervise enesehinnangule, %........................ 140

Joonis 115 – Hooldajate jaotus vastavalt pikaajalise (kroonilise) haiguse või terviseprobleemi ning tegevuspiirangute esinemisele, %............................................................................................................. 141

Joonis 116 – Hooldatavate jaotus vastavalt hooldajate pikaajalise (kroonilise) haiguse või terviseprobleemi ning tegevuspiirangute esinemisele, % ..................................................................... 142

Joonis 117 – Hooldajate jaotus vastavalt viimase 2 nädala jooksul esinenud masendusele ning vähenenud huvi ja rõõmutundele, % ...................................................................................................... 143

Joonis 118 – Hooldatavate jaotus vastavalt hooldajate viimase 2 nädala jooksul esinenud masendusele ning vähenenud huvi ja rõõmutundele, % ...................................................................... 144

Joonis 119 – Hooldajate jaotus vastavalt arstiabi saamisele viimase 12 kuu jooksul, %.................. 145

Joonis 120 – Hooldatavate jaotus vastavalt hooldajate poolsele arstiabi saamisele viimase 12 kuu jooksul, %.................................................................................................................................................... 146

Joonis 121 – Hooldajate isiklik netosissetulek, % ................................................................................. 147


12

1 UURINGU TAUST JA EESMÄRGID

1.1 Uuringu taust

Puuetega inimeste arv Eestis on aasta-aastalt kasvanud. Kui Sotsiaalministeeriumi esimese puuetega inimeste uuringu toimumise ajal ehk 2006. aasta alguse seisuga oli puue määratud kokku veidi üle 113 000-le inimesele (8,4% rahvastikust), siis 2009. aasta alguse seisuga, mil sai alguse teine puuetega inimeste uuring, oli neid 118 000 (ehk 8,8% rahvastikust). 2009. a uuringu sihtrühmaks olid 16-aastased ja vanemad ehk täiskasvanud puuetega inimesed, kes moodustavad 95% kõigist Eesti puuetega inimestest (ning 9,9% 16-a ja vanemast rahvastikust).1

Eestis on lähtutud puude defineerimisel ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist2, mille kohaselt hõlmab puuetega inimeste mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Pikaajalise kahjustuse all peetakse silmas olukorda, kus tervisekahjustuse periood on kestnud vähemalt 12 kuud ja rohkem. Selleks, et määrata puue, peab inimesel olema pikaajaline kahjustus, mis ei võimalda tal ühiskonnaelust täisväärtuslikult ja teistega samadel alustel osa võtta. Samas on puue ka ajas muutuv mitmetahuline nähtus, mis esindab inimese ja teda ümbritseva keskkonna vahelist suhet. Inimene, kelle tegevusvõime teatud keskkonnas on piiratud, ei pruugi olla piiratud juhul, kui keskkonda on kohandatud või kui ta saab tegutseda mõnes teises keskkonnas.

Eeltoodust ilmneb, et puue on sageli nii terviseprobleem kui ka sotsiaalne probleem. Nii 2006. aasta Puuetega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuringus kui käesolevas täiendatud kordusuuringus on käsitletud puuet kui sotsiaalset probleemi, mis seisneb selles, et puuetega inimesed vajavad sageli oma erivajadustest lähtuvat toetavat sotsiaalset ja füüsilist keskkonda, samuti piisaval hulgal oskusi, teadmisi ja abivahendeid igapäevaelus toimetulemiseks. Näiteks lähedaste või abistajate abi, ratastooli kasutajatele sobivad kaldteed, ühistranspordivahendid, viipekeeletõlkega telesaated, nägemispuudega inimeste raadiosaated jne võivad puuetega inimestel aidata elada loovat ja rahuldust pakkuvat elu.

Puudega inimesele sobiva elukeskkonna kujundamisele ning tarvilike oskuste omandamisele saavad kaasa aidata nii riik, kohalikud omavalitsused kui ka ühiskond tervikuna. Riik koos kohalike omavalitsustega saab näiteks osaliselt hüvitada puudest tulenevad lisakulud, toetada puudega inimese töötamist, kehtestada nõuded ehitistele, rajatistele, transpordivahenditele jne. Puuetega inimestele saab osutada väga erinevaid teenuseid – näiteks erinevaid nõustamisteenuseid, transporditeenust, isikliku abistaja teenust ja abivahendeid, mis võimaldavad igapäevaeluga iseseisvamalt toime tulla ning kergendada puudega inimese lähedaste koormust. Teisalt – pakutavad teenused ja toetused ei ole kindlasti piisavad, kui nendega ei kaasne positiivset suhtumist. Puuetega inimestele on hindamatu väärtusega ka mõistvad ja toetavad lähedased, kaaslased, eelarvamusteta tööandjad ja kõik teised inimesed, kellega igapäevaelus kokku puututakse. 3

1 Pensioni- ja tööealised puuetega inimesed jagunesid 2009. a vastavalt 61% ja 34%, ning 5% moodustasid alla 16-aastased puuetega lapsed. Allikas: Sotsiaalministeeriumi koduleht http://www.sm.ee/sinule/puudega-inimesele.html

2 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon Sotsiaalministeeriumi kodulehel: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/puudega_inimestele/1._Puuetega_inimeste_oiguste_konventsioon__eesti.pdf

3 Sotsiaalministeeriumi uuringuraport „Puuetega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuring“ (2006). Koostajad: Märt Masso ja Katrin Pedastsaar.


13

1.2 Uuringu eesmärgid

Käesoleva uuringu esmaeesmärgiks oli kaardistada täiskasvanud ehk 16-aastaste ja vanemate puuetega inimeste toimetulek ja tööhõive 2009. aastal ning luua lisaks võrdlusandmed 2006. a läbi viidud uuringu peamistele tulemustele.

Täpsemalt käsitles uuring järgmisi valdkondi:

• puuetega inimeste haridustase ja haridusvõimalused, sh tasemeharidus, kutseõpe, täiendkoolitus, elukestev õpe; õppimist ja täiendkoolitust toetavate meetmete kättesaadavus ja vajadustele vastavus; olemasolevate haridusvõimaluste mõju puuetega inimeste (iseseisvale) toimetulekule ja tööhõivele;

• tööhõive, sh töökogemus, töötamise tingimused ja eeldused, töötamise valmidus ja barjäärid, töötamist ja tööhõivet toetavate meetmete, sh rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavus ja vajadustele vastavus;

• sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kasutamine;

• abivahendite kasutamine, teadlikkus puudealase teabe ja abivahendite keskustest;

• nõustamisteenuste kasutamine, teadlikkus nõustamisteenuste keskusest ja vajadus nende järele;

• elamistingimused, sh eluruumi kohandamise vajadus ja võimalused;

• sotsiaalmajanduslik toimetulek (sissetulekud ja kulutused);

• sotsiaalne aktiivsus ja sotsiaalne suhtevõrgustik.

Uuringu teiseks eesmärgiks oli hinnata puuetega inimeste pereliikmete koormust puudega inimese abistamisel ja hooldamisel ning selle mõju nende tööhõivele ja sotsiaalsele aktiivsusele, samuti peresuhetele, tervisele ja muudele aspektidele. Lisaks soovime välja selgitada puuetega inimeste leibkonna- ja pereliikmete hoolduskoormust vähendavate ja tööhõivet toetavate sotsiaalteenuste senine kättesaadavus ning meetmed, mille järele tuntakse kõige suuremat vajadust.

1.3 Uuringu sihtrühmad

Lähtuvalt eeltoodud eesmärkidest oli uuringul kaks sihtrühma:

1. sihtrühm ehk põhivastajad – ametlikult määratud puude raskusastmega inimesed alates 16. eluaastast (s.h inimesed, kes viibivad hooldusasutustes jt institutsioonides);

2. sihtrühm – põhivastajate pereliikmetest peamised abistajad või hooldajad.

Esimese sihtrühma valimialuseks võeti Sotsiaalkindlustusameti register ametlikult määratud puude raskusastmega Eesti Vabariigi elanike kohta. Valimi kavandatud suuruseks oli 1200 puudega inimest, valimivõtt toimus kihistatud (vanus) juhuvaliku teel, kokku küsitleti põhivastajatena 1130 inimest ehk 94% kavandatud valimist.

Teise sihtrühma valim moodustus 1. sihtrühma valimisse sattunud puuetega inimeste neist pereliikmetest, kellega põhivastaja koos elab ning kes puudega inimest igapäevaselt peamiselt abistab või hooldab. Hinnanguliselt elab üksinda ligi kolmandik puuetega inimestest, mis tähendab, et neil puudub abistajast või hooldajast pereliige. Kahe- ja enamaliikmelises leibkonnas elab aga ligi kaks kolmandikku puuetega inimestest, mis 1130 põhivastaja puhul teeb 2. sihtrühma lisavalimi suuruseks ca 740 inimest. Käesolevas uuringus täitis 2. sihtrühmale mõeldud ankeedi 567 inimest ehk 77% kavandatud valimist.

Mõlema sihtrühma vastajate täpsem jaotus on koos metoodikakirjeldusega toodud käesoleva raporti Lisas.


14

1.4 Andmete üldistatavus ja kasutatud metoodikad

Kõik raportis esitatavad tulemused on valimikaaludega korrigeeritud, tagamaks nende üldistatavust üldkogumile. Samas ei saa käesoleva uuringu andmete põhjal teha üldistusi vaimupuudega, samuti kõne-, kuulmis- ja nägemispuudega inimeste üldkogumile, sest nende puuetega inimesi kaasati uuringusse juhuvalikuga väga vähe. Vastavad andmed on edasistes tabelites ja joonistel märgitud tärniga (*).

Täpne ülevaade uuringus kasutatud metoodikatest (s.h kaalumismetoodika) koos käesoleva raporti andmete aluseks olevate standardtabelite ning küsitlustööks kasutatud instrumentaariumiga on toodud raporti Metoodikalisas.

1.5 Uuringuprojekti meeskond

Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring viidi läbi 2009. a Sotsiaalministeeriumi, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ning uuringufirma Saar Poll OÜ koostöös.

Sotsiaalministeeriumi poolelt valmistas uuringu valimikirjelduse ja instrumentaariumi ette töögrupp, kuhu kuulusid Piia Tammpuu, Mari Kreitzberg, Katrin Pedastsaar, Monika Haukanõmm, Märt Masso, Andra Reinomägi ja Tiina Linno. Valimidisaini aitas ette valmistada ning andmete kaalumise metoodika töötas välja ja pani kirja Kaja Sõstra Statistikaametist.

Küsitlustööd viis läbi Saar Poll OÜ (projektijuhid Liisa Talving ja Erki Saar). Uuringu raporti ja standardtabelid valmistas ette RAKE töögrupp Kadri Soo juhtimisel. Nii käesolevat raportit kui standardtabeleid on enne nende avaldamist täiendatud ja toimetatud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna poolt.


15

2 LÜHIÜLEVAADE PEAMISTEST TULEMUSTEST

� 16-a ja vanemate ehk täiskasvanud puuetega inimeste hulgas on ülekaalus 65-aastased ja vanemad ehk pensioniealised inimesed (60%). Kuni 30-aastaseid on 5% ning 30-64-aastaseid 26%.

� 58% kõigist täiskasvanud puuetega inimestest elab linnades, seejuures 17% Tallinnas, ning 42% maal. Tallinnas elavate puuetega inimeste hulgas on ka kõige rohkem vanimasse vanusegruppi (75-aastased ja vanemad) kuuluvaid puuetega inimesi (44%). Teistes linnades ja maal on sama näitaja vastavalt 35% ja 30%.

� Ligi 2% puuetega täiskasvanud inimestest elab erinevates hoolekandeasutustes, ülejäänud aga tavaleibkondades.

� Enamasti on puuetega täiskasvanute leibkonnas üks puudega inimene, kuid 35% elab koos veel ühe või mitme puudega inimesega.

� Valdav enamik (89%) puuetega täiskasvanutest sai viimase aasta jooksul vajadusel alati arstiabi või konsultatsiooni. 6% ei saanud seda alati ning 2% üldse mitte. 3% aga ei vajanud viimase aasta jooksul arstiabi.

� Täiskasvanud puuetega inimesed hindavad oma tervist 5-pallisel skaalal ( kus 1 – väga hea … 5 – väga halb) peamiselt kas halvaks (43%) või keskmiseks (35%). 17% leiab, et nende tervis on isegi väga halb. Vaid kokku 5% annab oma tervisele positiivse hinnangu (kas hea või väga hea).

� Kõige paremaks peavad oma tervist nooremad ning halvemaks vanemad puuetega inimesed. Täpsemalt väidab peaaegu iga neljas 16-29-aastane puudega inimene, et tema tervis on hea. Pensioniealistest puuetega inimestest on enda hinnangul hea tervise juures aga ainult paar protsenti. Seevastu peab kaks kolmandikku märgitud vanusegrupi esindajatest enda tervist halvaks.

� Puudeliikide lõikes võib täheldada, et liit-, liikumis- ning muu (kroonilised haigused, terviseprobleemid) puudega inimesed peavad oma tervist halvemaks kui teistsuguse puudega inimesed. Antud tulemus on eelnevast tulenevalt ootuspärane, sest ka nimetatud puuded on sagedamini just vanematel inimestel.

� Valdav enamik (92%) täiskasvanud puuetega inimestest on viimase aasta jooksul kogenud terviseprobleemist tulenevaid tegevuspiiranguid – seejuures 52% oluliselt ning 40% mõningal määral.

� 36% puuetega täiskasvanutest tundis küsitlusele eelnenud viimase kahe nädala jooksul kas püsivat masendust või huvipuudust.

� Enamik neist koges lisasümptomitena ka väsimust ja energiapuudust (82%) või kannatas unehäirete all (79%). 58% täheldas kõne või motoorika muutumist kas aeglaseks või närviliseks ning 54% tundis keskendumisraskusi. Umbes pooltel püsivat masendust või huvipuudust tundnud puuetega inimestel on olnud muutusi söögiisus või kehakaalus ning 42% on tundnud väärtusetuse või süütunnet. Naised on veidi sagedamini kogenud väärtusetuse ja süütunnet ning unehäireid, mehed aga keskendumis- ja otsustamisraskusi.

� Uuringule eelnenud paari nädala jooksul otsis emotsionaalsete probleemide, s.h depressiooni ja ärevuse tõttu abi 13% kõigist puuetega täiskasvanutest, seejuures 32% selle aja jooksul püsivat masendust või vähenenud huvi tundnud ning 39% kolme või enama lisasümptomiga inimestest.

� Kogu elu jooksul on emotsionaalsete probleemide tõttu abi otsinud kolmandik kõigist puuetega täiskasvanutest.

� Suure osa puudega inimeste meelest ei takista puue või terviseprobleem neil täitmast


16

erinevaid sotsiaalseid rolle. Umbes kahe kolmandiku arvates ei ole see takistuseks olemaks lapsevanem või elukaaslane. Kolmveerandi jaoks aga ei takista see olemast võrdväärne pereliige või sõber. Vastupidise arvamusega eristuvad nooremad, psüühikahäire ning sügava puudega inimesed, kes leiavad sagedamini, et puue piirab või võiks piirata nende rollide täitmist, eriti lapsevanemaks ning elukaaslaseks olemist.

� Toetust, mida ise saadakse perelt ning sõpradelt-tuttavatelt hinnatakse kõrgemalt võrreldes sellega, kuidas ühiskond puuetega täiskasvanud inimesi kaasab ja milliseid võimalusi aktiivseks osalemiseks pakub.

� 89% täiskasvanud puuetega täiskasvanutest nõustub väitega, et nende sõbrad ja lähedased tunnustavad neid sellistena nagu nad on, ning 79% väitega, et sõbrad ja lähedased aitavad neil saavutada asju, mida and soovivad. Ligilähedaselt tajutakse ka seda, kuivõrd on puudega inimese ümber neid inimesi, keda ta saab täielikult usaldada (kokku nõustub väitega 80%).

� Oma elu hindab huvitavaks ja vaheldusrikkaks aga alla poole täiskasvanud puuetega inimestest (39%). Kolmandik nõustub väitega, et puuetega inimestel on Eesti ühiskonnas võimalik elada täisväärtuslikku elu (36%).

� Toetava ja usaldusväärse lähivõrgustiku olemasoluga nõustuvad kõige vähem psüühikahäirega inimesed. Psüühikahäire, liit- ja liikumispuudega inimesed peavad oma elu teistega võrreldes ka vähem huvitavaks ja vaheldusrikkaks ning nende hulgas on vähem neid, kes leiavad, et neil on võimalik elada Eesti ühiskonnas täisväärtuslikku elu.

� Sellega, et neile on tagatud kõik võimalused olla poliitiliselt ja ühiskondlikult aktiivne nõustuvad pooled täiskasvanud puuetega inimestest.

� 11% puudega inimestest osaleb puuetega inimeste organisatsioonide tegevustes, seejuures 7% aktiivselt. 15% ei osale, kuid sooviks seda teha. Kolmveerand ei tunne selle vastu aga huvi. 16-29-aastaste hulgas on osalejaid siiski oluliselt rohkem ehk 24%, puuetega inimeste organisatsioonide tegevustes ei osale, kuid sooviks seda teha lisaks 22%. 30-49-aastaste hulgas on osalejaid 15% ning neid, kes lisaks sooviks 25%.

� 40% täiskasvanud puuetega inimestest on esimese taseme, 44% teise taseme ja 17% kolmanda taseme haridus. Meeste ja naiste vahel kõrgeima lõpetatud haridustaseme osas olulist erinevust ei ole, kuid mida raskem puue, seda madalam on ka kõrgeim lõpetatud haridustase.

� Võrreldes nooremate puuetega täiskasvanute haridustaset Eesti kogurahvastikuga, on nii 16-24- kui ka 25-34-aastaste puuetega inimeste hulgas kaks korda vähem kolmanda taseme haridusega ehk sisuliselt kõrgharidusega inimesi (ehk vastavalt 3% ja 7% ning 18% ja 36%).

� Õppimisest on huvitatud eelkõige nooremaealised puuetega täiskasvanud. Kui kõigist puuetega täiskasvanutest osaleb õpingutes 3% ning ei õpi, kuid sooviks õppida 8%, siis 16-29-aastastest õpib ligi kolmandik (29%), sama paljud (29%) ei õpi, kuid sooviksid seda teha. 30-40-aastaste puuetega inimeste hulgas on õppijaid juba vähem (7%), neid, kes ei õpi, kuid sooviksid seda teha on aga pea sama palju (26%).

� Pooled puuetega täiskasvanutest arvavad, et neile sarnase puudega inimestel on teistega täiesti või üsna võrdsed võimalused erinevates õppeasutustes õppida. Ülejäänute arvates esineb õppimisvõimalustes, eriti kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide puhul ebavõrdsust.

� Tööturul osaleb 15% tööealistest ning 1% pensionieas puuetega inimestest. Kokku käib uuringu andmetel tööl 8% kõigist täiskasvanud puuetega inimestest, seejuures võrdselt nii meestest kui naistest.

� Töö- ja pensioniealiste puuetega inimeste vahel on töötamisest huvitatuse osas suured erinevused. Pooled tööealistest puuetega inimestest aga ei tööta ega ka soovi töötada. Neid, kes ei tööta, kuid sooviksid seda teha on tööealistest siiski ligi kolmandik (29%),


17

pensioniealistest aga 4%.

� Nii õppimise kui töötamise suurimate takistustena tuuakse välja enda puude või haigusega seonduvaid probleeme, transpordi ebapiisavat korraldust ja kallidust ning infopuudust võimalike õppimis- ja töökohtade osas.

� Puuetega täiskasvanute leibkonna keskmine kuu netosissetulek 2009. aastal oli uuringu andmetel 7361 krooni. Puuetega täiskasvanute keskmine isiklik kuu netosissetulek oli 4665 krooni. Töötavate puudega inimeste sissetulek oli kõrgem.

� Praegune sissetulek on enda hinnanguks toimetulekuks piisav ligi kolmveerandi puuetega inimeste jaoks, ülejäänutel ei jätku raha ka vältimatute kulutuste tarbeks. Pooled puuetega inimestest sõltuvad materiaalselt täielikult või osaliselt mõnest lähedasest inimestest.

� 90% puuetega inimestest teeb puude tõttu mitmesuguseid lisakulutusi, peamiselt on need seotud ravimite ja transpordi eest tasumisega.

� Viimase 5 aasta jooksul on mõnda toetust või teenust taotlenud 38% puuetega täiskasvanutest. Kõige rohkem on toetuse- või teenusetaotlejaid 16-29-aastaste (49%) ning 65-74-aastaste puuetega inimeste hulgas (46%). Toetusi taotlenute protsent on veidi kõrgem ka Tallinna elanike hulgas (45%), võrreldes maalt (38%) ja teistest linnadest (36%) pärit puuetega inimestega.

� Teenuseid taotlenud puudega inimesed olid üldiselt teenuste kvaliteedi ja ametnike suhtumisega rahul. Puudega inimesed tunnevad siiski suuremat vajadust kodus ja väljaspool kodu toimetulekut hõlbustavate teenuste ning asjaajamise lihtsustamise järele.

� Kahel kolmandikul (66%) puudega inimestest on psühholoogiliselt raske minna endale teenuseid ja toetusi taotlema. Ligi pooled (48%) valiksid võimaluse korral tasuta teenuse asemel rahalise toetuse ning otsustaksid siis ise, millise teenuse nad endale saadud raha eest ostaksid.

� Erinevate teenuste kasutamisel mängib olulist rolli vastava info olemasolu, mida enamasti saadi kas (pere-)arstilt või mõnelt lähedaselt inimeselt. Võrreldes mitmeliikmelises leibkonnas elavate inimestega on üksikud puuetega inimesed siin ebavõrdsemas olukorras – nad on teenuste kohta saanud infot harvem ning nad on ka teenuseid vähem kasutanud.

� Puudega täiskasvanute hinnangul oleksid nende eelistatumad infoallikad võimalike toetuste, teenuste ja muu abi saamiseks (pere-)arstid, sotsiaaltöötajad, aga ka meedia. Huvi interneti vahendusel infot saada on suhteliselt tagasihoidlik (8%).

� Uuringu andmetel võttis sotsiaaltöötaja viimase aasta jooksul omal algatusel ise ühendust 20% puuetega täiskasvanutest, seejuures rohkem maal elavate ja sügava puudega inimestega.

� Peaaegu kaks kolmandikku puuetega inimestest elab kortermajades. Kaks kolmandikku (68%) puuetega täiskasvanutest arvab, et nende eluruum ei vaja puudest tulenevalt kohandamist.

� Kümnendiku (18%) täiskasvanud puuetega inimeste eluruum on kohandatud, seejuures 7% jaoks vajaks see siiski täiendavat kohandamist. Veidi rohkem kui kümnendiku (13%) eluruum on aga täielikult kohandamata, kuigi nad seda vajaks. Mida raskem on puue, seda enam vajatakse eluruumi kohandamist.

� Abivahendeid igapäevaseks toimetulekuks kasutab ligi kaks kolmandikku (59%) puuetega täiskasvanutest. Abivahendite kasutajaid on rohkem 50-aastaste ja vanemate puuetega inimeste hulgas.

� Viimase aasta jooksul määrati abivahendeid 44% neid kasutavale puudega täiskasvanule. Enamasti määras abivahendi perearst (51%) või erialaarst (30%), 17% juhtudel rehabilitatsioonimeeskond.


18

� Peamiselt kasutavad abivahendeid liikumis- ning kõne-, kuulmis- ja nägemispuudega inimesed. Nõustamist abivahendite kasutamise ja saamise kohta on saanud viiendik abivahendeid kasutavatest puudega inimestest.

� Ligi pooled abivahendite kasutajatest (43%) ei ole nendega rahul. Eeskätt peetakse abivahendeid liiga kalliks, samuti soovitakse, et nad oleksid vastupidavamad ja lihtsamini kasutatavad.

� Kõige suurem täiendav vajadus on liikumis-, nägemis- ja kuulmisabivahendite järele. Liikumisabivahendeid vajavad kõige enam 50-64-aastased, nägemis- ja kuulmisabivahendeid aga 75-aastased ja vanemad inimesed.

� Neljandikule puuetega inimestest on viimase viie aasta jooksul koostatud rehabilitatsiooniplaan (R-plaan). Neist valdav enamik (87%) on selle aja jooksul saanud ka erinevaid üksikspetsialistide teenuseid.

� Veidi üle poole (54%) teenusesaajatest väidab, et R-teenuste saamisel on esinenud mõni probleem. Eelkõige mainiti puudustena liiga pikki ootejärjekordi ning keerulist asjaajamise korda, aga ka ettenähtust harvem või vähem teenuste saamist.

� 72% teenusesaajate arvates on R-teenused neid aidanud. Neist omakorda kolmveerand (77%) leiab, et teenused on kõige rohkem parandanud nende enesetunnet, poolte (54%) arvates aga võimet tulla iseseisvalt toime oma koduse igapäevaeluga.

� Teisi sotsiaalteenuseid (lisaks abivahenditele ja R-teenustele) kasutas viimase 12 kuu jooksul ligi viiendik (18%) puudega inimestest. Kõige sagedamini kasutati viimase 12 kuu jooksul koduhoolduse teenust (43%) ja sotsiaaltranspordi (26%) ning isikliku abistaja või tugisiku teenust (22%). Ligi kümnendik (8%) on kasutanud sotsiaalnõustamise teenust, seejuures töö- ja pensioniealised võrdselt. Kasutatud on ka nii päevakeskuse teenust kui hooldamisteenust hoolekandeasutuses (mõlemaid 5%).

� Valdav osa sotsiaalteenuseid kasutanud täiskasvanud puuetega inimestest on väitnud, et kasutatud teenused vastasid nende vajadustele. Päevakeskuse ja sotsiaaltranspordi teenuse kasutajate hulgas on kõige rohkem neid, kes leidsid, et teenus vastas täielikult nende vajadustele (vastavalt 95% ja 85%).

� Kõige suuremat vajadust tunnevad puudega inimesed taastusravi ja koduhoolduse teenuste järele – vastavalt 32% ja 17% teenuseid vajavatest puuetega inimestest. Võrreldes tööealistega vajavad just pensioniealised sagedamini koduhoolduse, aga ka taastusravi teenust. Iga kümnes sooviks saada sotsiaaltranspordi teenust, 8% aga märgib vajadust rahalise toetuse järele, et muretseda küttepuid, ravimeid või tasuda hooldamise ja muude abiteenuste eest.

� Erinevate teenuste mittesaamise peamiseks põhjusteks on puuetega täiskasvanute jaoks seni olnud kas infopuudus või asjaolu, et puudega inimene ei tulnud selle peale, et võiks teenust taotleda (30%), samuti materiaalsed raskused teenuste saamisega seotud väljaminekute tegemiseks (19%). 13% nendib, et kohalik omavalitsus ei ole talle vajalikke teenuseid võimaldanud, 16% aga, et saab ise vajalikul määral hakkama.

� Kodust väljas käib valdav enamik puuetega täiskasvanutest. Need 12%, kes sellest on loobunud, toovad peapõhjusena välja liikumisprobleemid (puude või haiguse tõttu liikumatu, liiga keeruline majast välja saada või väljas liikuda). Puudust tuntakse ametliku saatja või abistaja, samuti liikumisabivahendite järele.

� Neist täiskasvanud puuetega inimestest, kes väljas käivad, ei vaja ega kasuta transpordivahendeid 9%. Ülejäänutest ligi kaks kolmandikku (63%) kasutab kas isiklikku, pereliikme või lähedase sõiduautot. Pooled kasutavad kas tavalist või kohandatud ühistransporti (52%). Tavalist taksoteenust kasutab 10%, kohandatud invatakso või -transporditeenust umbes 3% ja muid transpordivahendeid 4%.

� Nii isiklikke transpordivahendeid (pereliikme, lähedase või isiklikku sõiduautot) kui


19

ühistransporti saab kolmest transpordivahendi kasutajast kaks kasutada nii tihti kui nad seda soovivad.

� Ligi pooltel ühistransporti kasutavatest puuetega inimestest ei ole ühistranspordi kasutamisega mingeid probleeme. Suurim osa ehk ligi pooled (46%) neist, kellel probleeme esineb, toob takistusena välja kas iseenda haiguse või halva terviseseisundi. 39% arvates on ühistransport kallis, 37% jaoks aga ei sõida see neil aegadel kui neile vaja. Muudest probleemidest mainitakse eeskätt seda, et ühistransport ei sõida sobivatel marsruutidel või on peatustesse pääsemine raskendatud.

� Tavalise takso kasutajatest kasutab kaks kolmandikku (68%) seda harvemini kui sooviks. Ligi kolmandikul (28%) taksoteenuse kasutajatest ei ole sellega mingeid probleeme. Ülejäänud nimetavad peamise probleemina rahapuudust (ligi 88% jaoks neist taksoteenuse kasutajatest, kellel on sellega probleeme), osaliselt tuuakse ka siin välja haigust või halba terviseseisundit (17%) või asjaolu, et see teenus inimese elukohas puudub (8%).

� Invatakso või –transpordi kasutajatest kasutab samuti ligi kaks kolmandikku (59%) seda harvemini kui sooviks. Kolmandikul (30%) teenusekasutajatest ei ole sellega mingeid probleeme. Ka siin nimetavad ülejäänud peamise probleemina rahapuudust, haigust või halba terviseseisundit, aga ka infopuudust invatakso või –transporditeenuse kohta.

� Puuetega inimesed peavad võimalusi vaba aja veetmisel üsna heaks – 35% saab väga suurel määral ja ligi pooled mõningal määral valida, kuidas oma vaba aega veeta. Siiski pole umbes viiendikul puuetega inimestest oma sõnul valikuvõimalusi vaba aja veetmiseks.

� Ligi viiendik puudega inimestest on viimase kolme aasta jooksul kogenud vaimset, füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda. Ohvrite osakaal on kõige suurem nooremate ja psüühikahäirega inimeste hulgas. Enamasti on inimesed kannatanud alavääristamise ning hingelise haiget tegemise all (11%), füüsilist vägivalda on kogenud 4% puudega inimestest.

� Enamik puuetega täiskasvanutest vajab toimetulekuks kõrvalabi - seejuures 48% vahetevahel ja 36% pidevalt. Kõrvalabi vajatakse eelkõige koduste toimingute tegemisel, kuid ligi pooled abivajajatest ka asjaajamisel ning enesehoolduse juures.

� Kõrvalabi vajadus ei ole seotud niivõrd vanuse, kui just puude liigi ning eriti puude raskusastmega. Kuigi ka 75-aastastest ja vanematest puuetega inimestest vajab kõrvalabi kokku valdav enamik ehk 88%, siis vaadates eelkõige pideva kõrvalabi vajajad näeme, et keskmisest oluliselt enam vajavad seda sügava puudega inimesed (76%).

� Iga neljas pidevat abi vajav puudega inimene elab üksinda. Peaaegu 40% üksi elavatest inimestest vajab abistamist ka enesehoolduse juures.

� Umbes kolmandik (36%) puuetega täiskasvanutest on üksikud. Sarnaselt kogu rahvastikuga elavad ka puudega naisterahvad, eriti vanemas eas sagedamini üksinda, mistõttu neil puudub pereliikmest hooldaja – seega langevad just puudega naised, eriti vanuse tõustes, sagedamini välja nende hulgast, keda hooldab pereliige. Näiteks elab 65-74-aastastest meestest üksinda 30% ning naistest 39%, vastavad näitajad 75-aastaste ja vanemate meeste ja naiste kohta on aga 22% ja 52%.

� Kaks kolmandikku (64%) puuetega täiskasvanutest elab kahe või enama liikmega leibkonnas. Pereliige, kes neid vajadusel peamiselt abistab või hooldab on enda väitel olemas aga 46% puuetega täiskasvanutest.

� 62% puuetega inimeste peamistest pereliikmetest abistajatest või hooldajatest (edaspidi hooldajatest) on naised ning 38% mehed. Hooldajate keskmine vanus on 60 eluaastat ning uuring näitas, et nende hulgas võib olla nii alaealisi kui ka eakaid inimesi – ankeedi täitnud noorim hooldaja oli 13-, vanim aga 86-aastane. Valdavalt jääb peamiste pereliikmetest


20

hooldajate vanus vahemikku 50-75 eluaastat.

� Enamasti on hooldajate leibkond kaheliikmeline (65%), s.t leibkonda kuuluvadki ainult hooldaja ja hooldatav ise, mis seletab nii väga noorte ja eakate, aga ka arvestava osa meesterahvaste esinemise hooldajate hulgas. Üle poole (59%) peamistest hooldajatest ongi oma puudega pereliikme ainukeseks hooldajaks.

� Viiendik (21%) hooldajatest on määratud oma puudega pereliikme ametlikuks hooldajaks.

� Kõige sagedamini aidatakse puudega inimest koduste igapäevatoimingute juures, pooled hooldajad aitavad enesehoolduse juures.

� 59% hooldajatest oli eestlased, ülejäänud venelased või mõnest muust rahvusest. Mitte-eestlastest hooldajatest saab 27% igapäevases suhtluses eesti keelega hakkama vabalt, 32% aga raskustega. Eesti keeles ei saa enda hinnangul hakkama 41% ehk ligi pooled mitte-eestlastest hooldajatest.

� Pooled hooldajatest (51%) on vanaduspensionärid, 29% töötab ning 2% õpib. Mitteaktiivseid hooldajaid (töötud, töövõimetuspensionärid, kodused) on kokku 17%.

� Peaaegu 60% hooldajatest osutab puudega inimesele abi iga päev vähemalt kolm tundi ehk enam kui 20 tundi nädalas. Suurema hoolduskoormusega on sagedamini pensioniealised ning mittehõivatud tööealised hooldajad. Hõivatud tööealiste hoolduskoormus on väiksem ning neil aitab puudega inimest hooldada pensioniealistest sagedamini veel keegi teine isik leibkonnast või väljastpoolt seda.

� 59% hooldajatest osutab puudega inimesele abi iga päev vähemalt kolm tundi, mida võib lugeda suureks hoolduskoormuseks (üle 20 tunni nädalas). Suurema hoolduskoormusega on sagedamini sügava puudega ning üle 50-aastaste puuetega inimeste hooldajad.

� 77% õppivatest või töötavatest 16-64-aastastest hooldajatest ei ole pidanud puudega pereliikme abistamiseks või hooldamiseks viimase aasta jooksul vähendama koormust või loobuma õppimisest-töötamisest. 18% on aga pidanud seda tegema, seejuures mehed veidi rohkem kui naised (vastavalt 22% ja 14%) ning suurema hoolduskoormusega pereliikmed ligi kolm korda rohkem kui väiksema hoolduskoormusega pereliikmed (vastavalt 29% ja 9%).

� Kõige rohkem on õppimises või töötamises pidanud muudatusi tegema sügava puudega, liitpuudega, aga ka nooremate ehk 16-29- ja 30-49-aastaste puuetega inimeste hooldajad.

� Puudega inimese hooldamise tõttu on jäänud 69% hooldajatel ka vähem vaba aega oma meelepäraste tegevustega tegelemisele. Eriti vähe on hooldajatel jäänud aega iseendale ning aktiivsele suhtlemisele väljaspool perekonda. Kõige vähem vaba aega on naistel, suurema hoolduskoormusega ja sügava puudega inimeste eest hooldajatel.

� Veidi enam kui kolmandik (37%) hooldajatest vajab enda hinnangul hooldamisel lisaabi, 11% isegi olulisel määral. Täiendavat abi vajavad eelkõige suure hoolduskoormusega ning sügava puudega inimeste hooldajad.

� Kõige enam vajatakse transporditeenuseid, rahalist toetust ning teenuseid, mis aitaksid hoolduskoormust jagada ja vähendada: tugiisiku, isikliku abistaja, koduabilise ja põetaja, aga ka ööpäevase hoiu või päevakeskuse teenuseid. Lisaks tunnevad hooldajad vajadust rehabilitatsiooni-, tervishoiu- ja nõustamisteenuste järele.


21

3 PUUETEGA INIMESED JA NENDE LEIBKONNAD

Käesolevas uuringus on puuetega inimeste all mõeldud Eestis elavaid 16-aastaseid ja vanemaid ehk täiskasvanud, ametlikult määratud puude raskusastmega inimesi. Tööealisteks loetakse 16-64-aastaseid ning pensioniealisteks 65-aastaseid ja vanemaid puuetega inimesi.

Puude defineerimisel lähtutakse Eestis ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist ning see on sõnastatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses (PISTS) järgnevalt: puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.4

Puude raskusaste tuvastatakse lähtuvalt inimese igapäevasest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest järgmiselt:

• keskmine, kui inimese igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi;

• raske, kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud;

• sügav, kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud.

3.1 Puuetega inimeste demograafiline iseloomustus

Täiskasvanud puuetega inimeste hulgas on ülekaalus vanemad, pensioniealised inimesed (60%) - kuni 30-aastaseid on 5% ning 30-64-aastaseid 26% (Joonis 1). Sellest tulenevalt on puuetega inimeste keskmiseks vanuseks 65,5 eluaastat, pooled puuetega inimesed on aga vanemad kui 69 eluaastat. Sarnaselt kogu rahvastiku näitajatega on ka puuetega inimeste hulgas naisi üldiselt rohkem kui mehi (vastavalt 60% ja 40%) ning eakamate osakaal on siin naiste hulgas suurem kui meeste hulgas. Näiteks on 75-aastaseid ja vanemaid puuetega naisi ligi kaks korda rohkem kui mehi (vastavalt 42% ja 23%). Seevastu on puuetega meeste hulgas rohkem 30-64-aastaseid inimesi.

58% kõigist 16-a ja vanematest puuetega inimestest elab linnades, seejuures 17% Tallinnas ning 42% maal. Tallinnas elavate puuetega inimeste hulgas on kõige rohkem vanimasse vanusegruppi (75-aastased ja vanemad ehk 75+) kuuluvaid puuetega inimesi (44%). Teistes linnades ja maal on sama näitaja vastavalt 35% ja 30%.

4 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (PISTS). Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=924204

Joonis 1 – Puuetega inimeste vanusjaotus soo ja asulatüübi lõikes, %

5

7

3

7

4

5

12

17

8

10

10

13

24

29

20

22

22

26

25

25

26

17

29

25

35

23

42

44

35

30

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kokku

mees

naine

Tallinn

muu linn

vald

16 - 29 30 - 49 50 - 64 65 - 74 75- ...

Järgnevalt vaatleme puuetega täiskasvanute jaotust puudeliigi järgi neis peamiste taustatunnuste lõigetes, mida käesolev raport lisaks puudeliigile endale läbivalt jälgib: nendeks on sugu, vanus, elukoha piirkond, asulatüüp ja puude raskusaste.

NB! Nii siin kui kogu edasises raportis on puudeliigi määramisel lähtutud Sotsiaalkindustusameti registri andmetest domineeriva puudeliigi osas. Seejuures määratletakse 2009. a „muu puudena“ üldhaigestumisest ja kroonilisest haigusest tingitud puuet, liitpuudena aga mitme puude samaaegset esinemist, mille puhul ei ole võimalik domineerivat puudeliii välja tuua. Samuti käsitletakse käesolevas uuringus eraldi puudeliikidena psüühikahäiret ja vaimupuuet. (2006. a uuringu ajal loeti Sotsiaalkindlustusameti poolt liitpuue muu puude alla kuuluvaks, samuti hõlmati psüühikahäire alla ka vaimupuudega inimesed.)

Puuetega täiskasvanute jaotumine domineeriva puudeliigi järgi on vanuseti ja piirkondade lõikes väga erinev (Joonis 2). Kui liit- ja muu puude puhul vanuseti väga suuri erinevusi ei ole, siis psüühikahäire ja liikumispuudega inimeste osakaal erineb vanuseti kardinaalselt. Kuni 50-aastaste hulgas on domineerivaks puudeliigiks psüühikahäire, 75-aastaste ja vanemate inimeste puhul aga liikumispuue. Analüüs piirkondade lõikes näitab, et Kesk-Eestis on protsentuaalselt kõige rohkem psüühikahäirega inimesi. Muud puuet on rohkem määratud Kirde- ja Lõuna-Eestis. Tallinnas on aga muu puudega inimeste osakaal kõige madalam ning teistes linnades kõrgem.

Mehed ja naised puudeliigi järgi palju ei erine. Ainsaks erandiks on liikumispuue, mille all kannatavad naised sagedamini kui mehed (vastavalt 44% ja 37%). Selline tulemus on ka mõistetav, sest liikumispuude all kannatavad enamasti eakamad inimesed ning nagu eelnevalt nägime, on naiste osakaal vanemaealiste inimeste hulgas võrreldes meestega suurem.

Joonis 2 – Puuetega inimeste jaotus domineeriva puudeliigi järgi, %

18

21

16

50

50

26

9

4

19

18

39

15

15

19

16

19

8

24

18

5

5

5

11

8

3

5

5

6

8

1

6

3

7

7

2

7

4

6

41

37

44

11

19

37

43

53

41

47

40

40

40

40

38

44

37

41

51

24

23

25

13

15

26

31

22

15

15

10

34

27

15

28

23

40

18

5

12

13

10

7

7

7

12

16

16

11

9

4

15

17

11

10

7

13

18

1

1

8

2

2

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Põhja-Eesti

Lääne-eesti

Kesk-Eesti

Kirde-Eesti

Lõuna-Eesti

Tallinn

muu linn

maa

keskmine puue

raske puue

sügav puue

psüühikahäire kõne-, kuulmis-, nägemispuue*liikumispuue muu puueliitpuue vaimupuue*

* - siin ja edaspidi: ei ole üldkogumile üldistatavad


24

Joonis 3 annab ülevaate puuetega inimeste jaotusest puude raskusastme järgi. Üldjuhul on valdavaks raske puue, mida esineb pea kõigis vaadeldud lõigetes kõige sagedamini – ehk üle poolte juhtudest. Eranditeks on vanusegruppidest 50-64-aastased, kellel esineb võrdse sagedusega nii keskmist kui ka rasket puuet. 75-aastaste ja vanemate inimeste hulgas esineb aga kõige rohkem sügava puudega inimesi. Sügava puudega inimesi on kõige rohkem Kesk- ja Lääne-Eestis. Muu puudega inimestel on sagedamini keskmine puue kui teiste puudeliikide puhul. Psüühikahäire ning liitpuudega inimestel on jälle sagedamini raske puue. Kui puude raskusastmeti analüüsida, siis selgub, et pooltel sügava puudega inimestel on liikumispuue.

Joonis 3 – Puuetega inimeste jaotus puude raskusastme järgi, %

34

34

33

29

38

47

35

22

35

29

27

31

36

36

35

31

16

45

30

56

20

25

54

53

55

53

50

45

58

59

53

51

54

59

53

53

54

55

72

39

54

41

60

55

12

13

12

17

12

8

7

18

12

20

19

10

11

12

11

14

13

16

15

3

19

20

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kokku

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75- ...

Põhja-Eesti

Lääne-eesti

Kesk-Eesti

Kirde-Eesti

Lõuna-Eesti

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire

kõne-, kuulmis-, nägemispuue*

liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue raske puue sügav puue

3.2 Leibkonna suurus, kooselu ja lapsed

Leibkonnana käsitletakse käesolevas uuringus ühel elamispinnal koos elavaid inimesi, kes kasutavad ühiseid rahalisi ja/või toiduressursse. Samuti kuuluvad leibkonnaliikmete hulka isikud, kes õpingute, töö, kohustusliku ajateenistuse või muude sarnaste põhjuste tõttu elavad ajutiselt mujal, kuid on majanduslikult leibkonnaga seotud. Enamik (98,5%) 16-aastaseid ja vanemaid puuetega inimesi elab tavaleibkonnas. Hoolekandeasutuses elavad puuetega inimesed moodustavad väikese osa (1,5%), kellest valdav osa on liigitanud end 1-liikmeliseks leibkonnaks ning loetakse seega käesolevas uuringus ka nende leibkondade hulka kuuluvaks.


25

3.2.1 Leibkonnaliikmete arv

Suur osa puuetega inimestest elab 2-liikmelises leibkonnas (42%). Veidi enam kui kolmandik (36%) elab üksinda, 14% 3-liikmelises ning 8% 4 või enama liikmega leibkonnas. Nooremad puuetega inimesed elavad sagedamini mitmeliikmelises leibkonnas kui vanemad (Joonis 4). 16-29-aastased elavad peamiselt koos vanema(te) ja õe-vennaga, 30-49-aastased aga elukaaslase või abikaasa ning enda või partneri lapse/lastega. 75-aastased ja vanemad puudega inimesed on kõige sagedamini üksikud. Tööealistest ehk 16-64-aastastest puuetega inimestest elab üheliikmelises leibkonnas 30%, pensioniealistest ehk 65-aastastest ja vanematest aga 41%.

50-aastased ja vanemad puudega naised elavad endavanuste meestega võrreldes sagedamini üksinda, nooremate naiste ja meeste hulgas erinevusi ei ole. (Sama näeme tegelikult ka kogu rahvastiku puhul – kuna naiste eluiga on pikem kui meestel, siis on vanemad naised sagedamini üksikud.)

Puudeliike kõrvutades võib täheldada, et psüühikahäirega vastajad elavad kõige sagedamini üheliikmelises leibkonnas. Seevastu muu puudega isikud elavad teiste liikidega võrreldes kõige rohkem kahe või enama liikmelises leibkonnas. Tähelepanuväärne tulemus on see, et ligi kolmandik sügava puudega inimestest on üksikud. Kui jätta analüüsist välja hooldusasutustes elavad inimesed, siis elab enda hinnangul üheliikmelises leibkonnas 28% sügava puudega inimestest.

Joonis 4 – Puuetega inimeste jaotus leibkonna suuruse järgi, %

36

25

43

16

23

36

35

44

37

37

36

43

30

36

31

38

30

36

37

32

64

75

57

84

77

64

65

56

63

63

64

57

70

64

69

62

70

64

63

68

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kokku

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75- ...

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

1-liikmeline 2 või enama liikmeline


26

3.2.2 Puuetega inimeste kooselu

60% 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest ei ole kooselus (Joonis 5). Võrreldes puuetega meestega on kooselus või abielus mitteolevate puuetega naiste osakaal suurem (vastavalt 45% ja 69%). Umbes kolmandik puudega inimestest elab koos abikaasaga (34%) ning 6% koos elukaaslasega. Kooselus või abielus olijate osakaal on kõige suurem 50-74-aastaste puuetega inimeste hulgas (49-51%) ning madalaim (13%) noorimate ehk 16-29-aastaste puuetega inimeste hulgas.

Puude liigi ja raskusastme järgi on sagedamini abielus või kooselus muu puude või liikumispuudega, samuti keskmise puude raskusastmega inimesed, kõige harvem aga psüühikahäire ning sügava puude raskusastmega isikud.

Joonis 5 – Puuetega inimeste kooselu, %

60

45

69

87

62

51

49

70

69

61

55

73

59

58

51

61

90

55

61

66

40

55

31

13

38

49

51

30

31

39

45

27

41

42

49

39

10

45

39

34

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kokku

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75- ...

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

ei ole kooselus on kooselus

3.2.3 Lapsed puuetega inimeste leibkondades

Käesolevas uuringus loetakse alaealisteks lasteks kuni 17-aastaseid, sõltuvateks lasteks kuni 24-aastaseid ning täiskasvanud lasteks 18-aastaseid ja vanemaid inimesi. Enda laste all on mõeldud nii puudega inimese bioloogilisi kui tema abikaasa või elukaaslase lapsi.

Joonisel 6 on kokkuvõtvalt toodud, kui paljud puudega inimesed elavad koos enda ja/või kaaslase lastega ning millises vanuses need lapsed on. Näeme, et kokkuvõtvalt elab 23% puudega inimese leibkonnas mõni tema enda laps: alaealisi lapsi (st 0-17-aastased) on 4% puuetega inimeste leibkonnas, sõltuvaid (st 0-24-aastaseid, s.h alaealised) aga 8% ning 15% puuetega inimestest elab koos ühe või mitme 25-aastase või vanema enda lapsega. Koos enda alaealiste ja sõltuvate lastega elavad peamiselt nooremad (16-49a), 25-aastase ja vanemate lastega aga vanemad (50+) puuetega inimesed. Kõige sagedamini elavad koos mõne sõltuva lapsega 30-49-aastased puuetega inimesed (39%). 25-aastaseid ja vanemaid lapsi elab neist vaid 4% leibkonnas, võrdlusena elab neid kõige rohkem 75-aastaste ja vanemate puuetega inimeste leibkonnas – 23%.

Mehi ja naisi võrreldes selgub, et naised elavad meestest pea kaks korda sagedamini koos oma lastega (vastavalt 26% ja 17%). Samas elavad naised ja mehed pea võrdselt enda sõltuvate lastega leibkondades (vastavalt 7% ja 9%). Naised aga elavad tunduvalt sagedamini koos oma 25-aastaste või vanemate lastega (19%, mehed vastavalt 8%).

Joonis 6 – Puuetega inimeste jaotus erinevas vanuses laste olemasolu järgi leibkonnas, %

4

4

3

12

24

1

3

3

4

10

6

1

3

1

6

5

3

2

4

5

4

15

8

2

3

3

6

6

3

3

5

5

5

4

1

15

8

19

4

9

17

23

18

16

13

2

19

19

14

14

21

11

16

0 20 40 60

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

0-17-aastased 18-24-aastased 25-aastased ja vanemad


28

3.2.4 Puudega inimeste arv puuetega inimeste leibkondades

Nagu eelnevalt selgus, elab 36% 16-aastastest ja vanematest puudega inimestest üheliikmelise leibkonnana, olles seega ka ainsaks puudega inimeseks enda leibkonnas.

Joonis 7 annab täpsema ülevaate, kui paljudes puuetega inimeste leibkondades elab vaid üks ning kui paljudes rohkem puudega inimesi. Kokku elab üks puudega inimene 65% ning 2 või enam puudega inimest 35% puuetega inimeste leibkondades (33% leibkonnas, kus on lisaks üks, ning 2% kus on kolm või enam puudega inimest).

Võrreldes erinevas vanuses puuetega inimesti näeme, et 16-29-aastased on sagedamini ainsad puudega inimesed mitmeliikmelises leibkonnas, vanemate puuetega inimeste leibkondades on juba rohkem ka teisi puudega inimesi. Samuti on teisi puudega liikmeid rohkem sügava puudega inimeste leibkonnas võrreldes teiste puude raskusastmetega. Ka maal või teistes linnades elavatel puuetega inimestel on sagedamini ka mõni teine puudega pereliige võrreldes Tallinnas elavate puuetega inimestega.

Joonis 7 – Puuetega inimeste jaotus puudega leibkonnaliikmete arvu järgi mitmeliikmelises leibkonnas, %

65

60

68

75

71

60

62

66

74

63

63

63

55

65

70

60

69

71

64

52

35

40

32

25

29

40

38

34

26

37

37

37

45

35

30

40

31

29

36

48

0 20 40 60 80 100

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

üks puudega liige kaks või enam puudega liiget


29

Rääkides täiskasvanud puuetega inimeste teistest puuetega leibkonnaliikmetest näeme, et peaaegu pooltel juhtudel (47%) on selleks kas abikaasa või elukaaslane (Joonis 8). Järgnevad kas puudega inimese enda või tema abikaasa/elukaaslase vanem (23%), muu sugulane või mittesugulane (14%) ning enda täiskasvanud laps (8%). Alaealine puudega laps oli kokku 3% puuetega inimeste leibkonnas.

Joonis 8 – Puuetega inimeste leibkonnas elavad teised puudega liikmed (%, puuetega inimesed, kelle leibkonnas on ka teisi puudega liikmeid)

47%

3%8%

23%

14%

5%

abikaasa/elukaaslane

vastaja või kaaslase alaealinelaps

vastaja või kaaslase täiskasvanudlaps

vastaja või kaaslase vanem

muu sugulane/mittesugulane

vastaja või kaaslase õde-vend


30

4 AMETLIK PUUE JA PÜSIV TÖÖVÕIMETUS

4.1 Puude määramise aeg

Järgnevalt analüüsime, millises vanuses on 16-aastastele ja vanematele puuetega inimestele esmakordselt määratud ametlik puude raskusaste (edaspidi – määratud puue). Joonisel 9 näeme, et enne 25. eluaastat määrati puue 10% puuetega inimestele (s.h 2% määrati puue juba imikuna), seejuures meestele veidi sagedamini kui naistele (vastavalt 13% ja 8%).5 Naiste hulgas seevastu on suurem nende osakaal, kellele puue on emsakordselt määratud pensionieas (39%, meestel 23%). Keskmine vanus esmakordsel puude määramisel on 54 eluaastat: meestel 48 ja naistel 57.

Joonis 9 – Vanus puude esmakordsel määramisel, %

10

13

8

86

28

9

2

1

14

9

10

27

18

4

4

11

60

7

11

16

20

24

18

2

62

37

10

5

20

18

22

38

20

16

18

9

34

21

21

16

24

27

22

47

37

9

23

26

22

15

21

23

34

22

35

18

17

17

14

19

40

21

12

21

17

3

16

21

21

21

17

18

15

16

9

20

46

24

14

14

2

7

24

14

17

10

18

23

13

13

13

12

11

7

11

19

6

13

15

15

18

11

9

20

6

11

14

14

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

0 - 24 25 - 49 50 - 64 65 - 74 75+ eoö/keeldus

5 Umbes 13% puudega inimestest ei osanud öelda, millal neile puue määrati.


31

4.2 Püsiv töövõimetus

Püsiv töövõimetus on vigastus või haigestumine seoses töö, kutse, teenistuse, tuumaõnnetuse, liiklusõnnetuse või vägivallakuriteo tagajärjel. Püsiv töövõimetus jaguneb:

• täielik töövõimetus - haigusest või vigastusest tingituna ei ole isik võimeline endale tööga elatist teenima (töövõimekaotus 100 %);

• osaline töövõimetus - haigusest või vigastusest tingituna ei ole isik võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikele normidele vastavas määras (töövõimekaotus 10-90%)6.

Erineva ulatusega töövõimekadu esineb valdaval osal ehk 97% tööealistest (16-64a) puuetega inimestest. Seejuures 58% tööealistest on töövõimekadu 70-90% ning 22% on täielikult ehk 100% töövõimetud (Joonis 10). 3% puudega inimestest on töövõimekadu kuni 40% ning 16% on töövõimetus 50-60%.

Täielikku töövõimekadu esineb kõige sagedamini sügava puudega tööealiste inimeste hulgas (89%). Raske puudega inimestest on see umbes viiendikul (20%) ning keskmise puudega 5%. Puudeliigiti analüüsides selgub, et täielikult töövõimetuid inimesi on kõige rohkem liitpuudega tööealiste isikute hulgas. Täieliku töövõimekaoga inimeste osakaal on veidi suurem ka linnades elavate tööealiste puuetega inimeste hulgas.

Joonis 10 – Töövõimekao määr (%, tööealised puuetega inimesed)

3

3

4

4

2

4

1

3

4

2

9

3

4

4

12

4

4

3

3

3

5

3

2

2

4

3

3

3

4

3

5

2

16

16

16

15

16

16

18

12

19

10

32

17

23

14

12

29

7

4

56

54

59

47

58

58

56

52

60

66

27

52

58

40

50

57

67

6

21

24

18

29

20

19

23

29

15

19

30

24

12

41

27

5

20

89

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

0% 10 - 40% 50 - 60% 70 - 90% 100%

6 Töövõime kaotuse protsendi määramise kord. Riigi Teataja:. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13027896


32

4.3 Puude või töövõimetuse tekkimise põhjused

Kõige sagedamini ehk ligi poolte (51%) puuetega inimeste jaoks oli puude või töövõimetuse tekkimise põhjuseks haigus või terviseprobleem (Joonis 11). 17% puudega inimestest pidas puude põhjustajaks tööga seotud haigusi (n.ö kutsehaigusi) ning 16% ületöötamist. 11% arvates oli tema puue pärilik, 8% jaoks kaasasündinud7. 18% nimetas ühe puude põhjusena kas töökohal, liikluses või mujal toimunud õnnetust. Väike hulk inimesi väitis, et nende puue on põhjustatud vägivallast või tekkinud kuritegeliku rünnaku tagajärjel.

Joonis 11 – Puude või töövõimetuse tekkimise põhjused, %

11

8

12

17

17

11

13

6

11

10

11

12

14

11

12

6

6

12

10

13

8

8

9

47

22

10

3

10

8

9

20

19

4

4

6

70

7

9

12

3

5

2

9

6

3

4

1

4

3

4

3

4

3

8

3

2

5

3

6

1

4

5

5

3

2

2

8

3

2

3

7

3

2

6

12

13

11

9

13

13

10

14

18

9

13

12

9

16

8

10

5

12

11

16

16

14

17

1

11

18

16

17

9

17

17

11

6

13

24

18

3

20

14

9

17

22

14

7

21

22

17

13

16

20

10

11

18

24

19

18

18

12

51

43

57

27

31

42

57

63

46

59

46

43

43

54

53

57

13

47

55

47

kokku

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75- ...

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

pärilik haigus kaasasündinudliiklusõnnetus tööõnnetusmuu õnnetus ületöötaminekutsehaigus, tööga seotud haigus muu haigus v terviseprobleem

Puude või töövõimetuse põhjustes esineb sugude lõikes märgatavaid erinevusi. Võrreldes meestega toovad naised puude põhjusena enam esile haigusi või terviseprobleeme (vastavalt 57% ja 43%), kutsehaigusi aga täheldavad rohkem mehed (22% ja 14%). Mehed peavad ka sagedamini oma puude põhjuseks mõnda õnnetust: eriti tööõnnetusi on mehed märkinud umbes kümme korda sagedamini kui naised. Antud tulemus viitab ühelt poolt sellele, et mehed töötavad sagedamini

7 Pärilik – kellegi vanematest/suguvõsast esineb sama puue; kaasasündinud – puue alates sünnihetkest, mida vanematel/suguvõsas ei esine.


33

ametites, millega võivad kaasneda mitmesugused ohud. Samas on mehed ka riskialtimad, mistõttu on nende õnnetustesse sattumise ning seeläbi puude tekkimise tõenäosus suurem.

Erinevate vanusegruppide lõikes põhjuseid analüüsides selgub, et mida vanem on inimene, seda sagedamini on tema puude või töövõimetuse põhjuseks muu haigus või terviseprobleem. Näiteks on 16-29-aastastes märkinud antud põhjuse 27%, 75-aastastest ja vanematest aga 63%. Ligi pooled 16-29-aastased on pidanud oma puuet kaasasündinuks ning vähem kui viiendik päriliku haiguse poolt põhjustatuks. 30-49-aastastest on 17% öelnud, et puue on pärilik ning 22% väidab, et see on kaasasündinud. 50-aastaste ja vanemate inimeste puhul on sagedasteks puude või töövõimetuse põhjustajateks kutsehaigus ning ületöötamine.

Mõningaid huvitavaid erisusi ilmneb ka asulatüüpide lõikes. Muude õnnetuste osakaal puude põhjustajana on Tallinna elanike hulgas kõrgeim (18%) ning teistes linnades elavate puudega inimeste seas madalaim (9%). Teise erisusena võib välja tuua ületöötamise, mida pidasid puude põhjustajaks 9% Tallinnas ning 17% muudes linnades või maal elavatest puuetega inimestest.

Puudeliikide lõikes on peamiseks puude või töövõimetuse tekke põhjuseks kas mõni haigus või terviseprobleem. Muu puudega inimeste arvates on nende puude põhjusteks sagedamini kas kutsehaigus või ületöötamine.

Lisaks eelpool nimetatutele nimetato puude või töövõimetuse tekkimise põhjustena veel stressirohkeid ja traumeerivaid elusündmusi, psühhotroopsete ainete tarvitamisest tingitud mürgistusi, operatsioonijärgseid tüsistusi, halba kohtlemist nõukogude sõjaväes ja Tšernobõli katastroofi tagajärgi ning puudulikku hoolitsemist enda tervise eest.


34

5 TERVIS, TEGEVUSPIIRANGUD JA ARSTIABI Järgnevalt analüüsitakse, milline on 16-aastaste ja vanemate puuetega inimeste hinnang oma tervislikule seisundile, tegevuspiirangutele ning arstiabi saamisele. Tähelepanu all on ka emotsionaalne heaolu ja depressiooniilmingud, kuna vaimse tervise kvaliteet mõjutab oluliselt iga inimese igapäevast toimetulekut ning sotsiaalset aktiivsust. Lisaks käsitletakse eraldi psüühilikahäire, vaimupuude ja võimalike depressioonisümptomitega inimeste psühhosotsiaalset toimetulekut, uurides, milliseid enseseteostuse- ja osaluspiiranguid nad tajuvad oma igapäevaelus.

5.1 Enesehinnanguline tervis ja terviseprobleemid

Uuringus osalejatel paluti hinnata oma tervist 5-pallisel skaalal: kas väga hea, hea, keskmine, halb või väga halb. Tulemused näitavad, et täiskasvanud puuetega inimesed hindavad oma tervist peamiselt kas halvaks (43%) või keskmiseks (35%). 17% leiab, et nende tervis on isegi väga halb. Vaid kokku 5% annab oma tervisele positiivse hinnangu (kas hea või väga hea).

Andmete liigse segmenteerimise vältimiseks on järgnevas analüüsis summeeritud vastusevariandid hea ja väga hea (edaspidi hea) ning halb ja väga halb (edaspidi halb). Analüüsides hinnanguid tervisele vanuse lõikes ilmneb, et kõige paremaks peavad oma tervist nooremad ning halvemaks vanemad puuetega inimesed. Täpsemalt väidab peaaegu iga neljas 16-29-aastane puudega inimene, et tema tervis on hea (Joonis 12). Pensioniealistest puuetega inimestest on enda hinnangul hea tervise juures aga ainult paar protsenti. Seevastu peab kaks kolmandikku märgitud vanusegrupi esindajatest enda tervist halvaks. Eakamate puuetega inimeste hinnangutes mängivad tõenäoliselt rolli nii eaga ilmnev üldine tervise halvenemine kui organismi funktsioneerimisega seotud probleemid.

Puudeliikide lõikes võib täheldada, et liit-, liikumis- ning muu puudega inimesed peavad oma tervist halvemaks kui teistsuguse puudega inimesed. Antud tulemus on ka loogiline, sest nimetatud puuded on sagedamini just vanematel inimestel.

Asulatüübiti tulemusi analüüsides selgub, et linnainimesed peavad oma tervist veidi halvemaks kui maal elavad puuetega inimesed. Antud tulemus võib olla seotud asjaoluga, et linlaste hulgas on veidi enam üle 74-aastaseid puuetega inimesi kui maainimeste seas (osakaalud Tallinnas 44%, teistes linnades 35% ja maal 30%) – ning nagu eespool ka juba märgitud, hindavad eakad oma tervist kehvemaks kui nooremad inimesed.

Joonis 12 – Enesehinnanguline tervis, %

5

7

3

24

13

4

5

3

6

9

15

3

3

2

38

4

5

5

35

34

36

50

49

38

38

26

33

30

41

45

32

32

37

29

47

48

31

22

59

58

25

36

59

62

70

61

67

52

44

52

65

60

69

14

48

64

69

1

1

2

1

1

1

2

1

3

60

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire

kõne-, kuulmis-, nägemispuue

liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Hea Keskmine Halb eoö/keeldus

Lisaks enesehinnangulisele tervisele küsiti puuetega inimestelt pikaajalise haiguse või terviseprobleemi esinemise kohta. Selgus, et 82% täiskasvanud puuetega inimestest on mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem. Kõige sagedamini esineb selliseid probleeme keskealistel või vanematel inimestel. Näiteks väitis 79% 30-64 ja 85% 65-aastastest ja vanematest inimestest, et neil on mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem. Sama arvas aga veidi üle poole ehk 58% noorema vanusegrupi vastajatest. Samuti esineb pikaajalisi haigus või terviseprobleeme rohkem naistel kui meestel ja seda igas vanuserühmas - kui 16-29-aastaste naiste ja meeste osatähtsus erineb siin vaid 5% võrra, siis pensioniealiste hulgas on see erinevus juba 12%.

Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009 - lõppraport

36

5.2 Tegevuspiirangud

52% 16-aaststest ja vanematest puuetega inimestest on pidanud viimase 6 kuu jooksul mõne terviseprobleemi tõttu oma tegevusi oluliselt piirama (Joonis 13). 40% on pidanud oma tegevusi piirama mõningal määral ning 7% ei ole pidanud seda üldse tegema. Vanematel inimestel on olnud noorematega võrreldes sagedamini selliseid olukordi, kui nad ei ole saanud tervise tõttu teha asju, mida oleksid tahtnud. Jooniselt näeme ka, et mida raskem puue, seda enam tunnetatakse end tegevustes piiratuna. (Põhjuslik seos on muidugi vastupidine – tegevuspiirangu tunnetamine ja kõrvalalbi vajaduse tekkimine viivad puude taotlemiseni.)

Kõige suuremateks hindavad oma tegevuspiiranguid liikumis- ja liitpuudega inimesed. Psüühikahäirega inimeste hulgas on kõige rohkem neid, kes võivad piiranguteta oma tegevusi sooritada.

Joonis 13 – Tegevuspiirangud, %

52

54

51

34

41

53

48

60

60

52

49

43

49

59

38

71

15

36

54

84

40

34

44

45

43

42

42

35

34

43

39

41

39

35

54

26

51

52

39

13

7

11

5

17

13

4

8

5

6

4

11

14

12

5

6

3

16

11

6

2

1

1

1

4

3

1

1

1

2

1

18

2

1

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Oluliselt piiratud Piiratud, aga mitte oluliselt Ei ole üldse piiratud eoö/keeldus


37

5.3 Puuetega inimeste vaimne tervis

5.3.1 Püsiv masendustunne ja vähenenud huvi

Käesoleva uuringu andmetel on 28% 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest uuringule eelnenud kahe nädala jooksul tundnud end püsivalt masendunu või rusutuna enamuse osa päevast. 29% on neid, kes on tundnud vähem huvi enamiku asjade vastu või rõõmustanud vähem asjade üle, mis neile tavaliselt rõõmu pakuvad. Kokku on 36% puuetega inimestest tundnud viimase kahe nädala jooksul kas püsivat masendust või huvipuudust, mis koos lisasümptomitega võivad viidata depressiooni esinemisele.

Joonisel 14 on toodud lisasümptomid ja nende esinemissagedused uuringule eelnenud viimase kahe nädala jooksul püsivat masendust või huvipuudust tundnud puuetega inimeste hulgas. Enamik neist on kogenud lisaks ka väsimust ja energiapuudust (82%) või kannatanud unehäirete all (79%). 58% on täheldanud oma kõne või motoorika muutumist kas aeglaseks või närviliseks ning 54% tundnud keskendumisraskusi. Umbes pooltel püsivat masendust või huvipuudust tundnud puuetega inimestel on olnud muutusi söögiisus või kehakaalus ning 42% on tundnud väärtusetuse või süütunnet. Enesevigastamisele, enesetapule või surmale on mõelnud 17% masenduse või huvipuuduse ilminguga puuetega täiskasvanutest. Naised on veidi sagedamini kogenud väärtusetuse ja süütunnet ning unehäireid, mehed aga keskendumis- ja otsustamisraskusi.

Joonis 14 – Lisasümptomid (%,viimase kahe nädala jooksul püsivat masendust või vähenenud huvi tundnud puuetega inimesed)

82

79

58

54

49

42

17

80

73

60

59

47

36

16

83

82

57

51

50

47

17

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

väsimus, energiapuudus

unehäired

kõne või liigutustemuutumine

aeglaseks/närviliseks

keskendumise võiotsustamise raskused

muutused söögiisus jakehakaalus

väärtusetuse võisüütunne

enesevigastamise,enesetapu võisurmamõtted

KOKKU mees naine


38

Joonisel 15 on näha uuringule eelnenud viimase kahe nädala jooksul püsivat masendust või vähenenud huvi tundnud puuetega inimesed lisasümptomite esinemise järgi: täpsemalt, kui paljudel esines 1-2 ning kui paljudel 3 või enam lisasümptomit.

Kõige rohkem tundsid püsivat masendust või vähenenud huvi psüühikahäire ning sügava puudega inimesed (49%). 80% puudega inimestel esines kolm või enam erinevat lisasümptomit. Üldiselt esines ühel puudega inimesel kolm kuni viis erinevat eelpool nimetatud sümptomit. Suitsidaalsete mõtetega isikutel esines kõige rohkem erinevaid sümptomeid ja nad olid otsinud emotsionaalsete probleemide korral ka sagedamini abi kui suitsiidimõteteta isikud. Kõige rohkem oli kolme või enama sümptomiga inimesi liit- ja psüühikahäirega ning sügava puudega inimeste hulgas.

Joonis 15 – Lisasümptomite esinemise määr (%,viimase kahe nädala jooksul püsivat masendust või vähenenud huvi tundnud puuetega inimesed)

20

17

21

22

23

23

8

24

15

15

27

19

27

22

20

11

56

22

20

12

80

83

79

78

77

77

92

76

85

85

73

81

73

78

80

89

44

78

80

88

36

35

37

32

39

42

34

34

40

37

35

49

31

34

33

35

30

32

37

45

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

0 20 40 60 80 100

Esines 1-2 lisasümptomit Esines 3 või enam lisasümptomit

Masenduse või vähenenud huvi esinemine

5.3.2 Pöördumine abi saamiseks emotsionaalsete probleemide tõttu

Uuringule eelnenud paari nädala jooksul otsis emotsionaalsete probleemide, s.h depressiooni ja ärevuse tõttu abi 13% kõigist puuetega inimestest – seejuures 32% selle aja jooksul püsivat masendust või vähenenud huvi tundnud ning 39% kolme või enama lisasümptomiga puuetega inimestest. Kogu eelneva elu jooksul on emotsionaalsete probleemide tõttu abi otsinud kolmandik kõigist puuetega inimestest.


39

Joonisel 16 on erinevates lõigetes toodud nende probleemide tõttu abi otsimine nii kogu eelneva elu kui viimase kahe nädala jooksul. Tulemustest ilmneb, et võrreldes vanematega on nooremad puuetega inimesed emotsionaalsete probleemide tõttu oma elu jooksul oluliselt sagedamini abi otsinud – näiteks 16-29-aastased umbes kaks korda sagedamini (52%) kui 65-aastased ja vanemad (22-27%). Selgelt eristuvad teistest psüühikahäirega inimesed, kes on võrreldes teiste puuetega inimestega oluliselt sagedamini abi otsinud nii oma eelneva elu (60%) kui viimase kahe nädala (25%) jooksul.

Joonis 16 – Abi otsimine emotsionaalsete probleemide (s.h depressiooni ja ärevuse) tõttu, %

33

29

35

52

48

44

27

22

30

36

31

60

32

26

24

31

52

30

36

24

13

12

13

18

14

17

12

8

13

15

10

25

13

11

9

8

4

10

14

15

0 20 40 60 80 100

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

vald

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

elu jooksul viimase 2 nädala jooksul


40

5.3.3 Psühhosotsiaalne toimetulek

Uuringus kasutatud psühhosotsiaalse toimetuleku väited põhinevad psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni praktikute poolt Eestis kasutataval jõustamise töölehel.8 Märksõnadeks on siin kaasamine, normaliseerimine ja osalemine, mis on rehabilitatsiooni peamised juhtmõtted.

Töölehe alusel koostatud uuringuväidete eesmärgiks on psüühilise erivajadusega inimeste9 (s.t nii psüühikahäire kui vaimupuudega) psüühilise ja emotsionaalse toimetuleku mõõtmine ühiskonnas. Kui tõmmata paralleel näiteks liikumispuudega inimesega, kelle jaoks ühiskonnas hakkama saamine tähendab paljus erinevate liikumispiirangute ületamist kas abivahendite või isikliku abistaja abil, siis mitmed psüühilise erivajadusega inimesed on välja toonud, et nende peamisteks abivahenditeks on ravimid, samuti tugiisikud, arstid ja terapeudid, kes aitavad neil end taas väärtustada ja ühiskonnaelus leida10. Joonisel 17 toodud hinnangud enda otsustusvõimele, valikuvõimalustele ja autonoomsusele oma igapäevaelus, samuti arvamus suutlikkuse kohta enda elu muuta ning soov ennast arendada võiksid olla mõnedeks olulisemateks näitajateks, kuivõrd see neil õnnestub.

Lisaks psüühilise erivajadusega inimestele paluti käesolevas uuringus võrdluspildi loomiseks samu väiteid hinnata ka viimase 2 nädala jooksul püsivat masendust või vähenenud huvi tundnud puuetega inimestel. Kogu sihtrühma on edaspidi kokkuvõtvalt nimetatud emotsionaalsete probleemidega puuetega inimesteks.

Joonisel 17 näeme kokkuvõttena, et kõik emotsionaalsete probleemidega puuetega inimesed nõustusid enim väitega, et nad teavad, kust ja kellelt vajadusel abi saada. Samuti on pidevat masendust või vähenenud huvi tundnud (MH) ja psüühikahäirega inimesed (PH) kõige enam teadlikud oma kodanikuõigustest ja kohustustest. Vaimupuudega inimesed (VP – sh need, kellel oli lisaks vaimupuudele psüühiline erivajadus) olid märgatavalt vähem teadlikud oma õigustest ja kohustustest. Vaimupuudega isikud hindasid ka kõige madalamalt oma iseseisvat toimetulekut, otsustamisvõimet ja suutlikkust oma elu kontrollida. Teatud määral toetab neid tulemusi ka uuringutulemustest ilmnenud asjaolu, et vaimupuudega inimestel on sagedamini raskem puudeaste kui psüühikahäirega inimestel.

Tulemustest selgub veel, et kõik emotsionaalsete probleemidega puuetega inimesed hindasid enda suutlikust elu paremaks muuta üsnagi madalalt. Madal on ka nende kuulumine sarnaste probleemidega inimeste eneseabi organisatsiooni või -gruppi.

8 Jõustamise tööleht ja teoreetilised soovitused (Chamberlain, 1997 ; Wilken & Den Hollander, 2005).

9 Psüühilise erivajaduse ja vaimupuudega vastajate valimisel kasutati nendes küsimustes ankeedis vastaja enda poolt eelnevalt nimetatud puudeliike. Kui vastajal esinesid korraga nii vaimupuue kui psüühikahäire, siis antud küsimuste puhul liigitati vastaja vaimupuudega inimeseks.

10 Sotsiaalministeeriumi. Puuetega inimeste töötamist toetavate meetmete uuring 2008. 2. etapi raport (psüühilise erivajadusega inimesed): Meie -> uuringud ja analüüsid -> Sotsiaalvaldkond: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/PITTM_2etapp_LOPLIK.pdf


41

Joonis 17 – Hinnangud psühhosotsiaalsele toimetulekule: keskmine hinnang skaalal 1 – kindlasti

nõustun … 4 – kindlasti ei nõustu (%, emotsionaalsete probleemidega puuetega inimesed)

Lühendid: MH – pidev masendus ja/või vähenenud huvi; VP – ainult vaimupuue või nii vaimupuue kui

psüühikahäire; PH – psüühikahäire

3,7

3,0

3,0

2,9

2,8

2,6

2,7

2,5

2,3

2,5

2,2

2,3

2,2

1,9

2,1

1,9

1,8

1,6

3,7

3,1

3,2

3,3

2,7

3,0

2,7

2,9

3,0

2,7

2,9

2,3

2,8

2,8

2,5

2,7

2,0

2,0

3,4

2,9

2,8

2,4

2,4

2,6

2,2

2,5

2,5

2,3

2,5

2,4

2,4

2,2

1,9

2,2

2,0

1,8

0,0 2,0 4,0 6,0 8,0 10,0 12,0

Ma kuulun sarnaste probleemidega inimesteeneseabi organisatsiooni või -gruppi

Ma tunnen, et suudan oma elu paremaks muuta

Ma tunnen, et mul on vajadusel jõudu teha omaelus muudatusi

Ma olen valmis muutma teiste arusaamu endast

Ma sooviksin arendada oma suhtlemisoskuseid

Ma tunnen end väärtuslikuna

Ma soovin ennast pidevalt arendada

Mul on mitmeid valikuvõimalusi, et otsustadamulle oluliste asjade üle

Mul on jõudu vajadusel seista oma õiguste eest(s.h inimõigused, kodanikuõigused)

Mul on ligipääs üldistele avalikele teenustele jahüvedele

Ma tunnen, et mul on kontroll oma elu üle

Ma tunnen üksindust

Ma suudan seista oma arvamuste, soovide javajaduste eest

Ma suudan teha olulised, oma igapäevaelupuudutavad otsused ise

Ma tunnistan oma tundeid, sealhulgasnegatiivseid nagu viha

Ma tean kodanikuna oma õiguseid ja kohustusi

Mu ümber on küllalt inimesi, kellelt tarviduseltuge ja abi saada

Tean, kelle poole pöörduda, kui mul on abi vajaMH VP

PH

Kuna emotsionaalsete probleemidega puuetega inimeste hulk, eriti selle alarühmades, ei olnud käesolevas uuringus siiski väga suur, tuleks toodud tulemusi vaadelda võimalike tendentsidena nende inimeste psühhosotsiaalses toimetulekus. Täpsemate tulemuste saamiseks oleks vajalik eelkõige psüühilise erivajadusega inimeste sihtrühma eraldi täiendav uuring, mis kasutaks lisaks teisi, rahvusvaheliselt tunnustatud uuringuinstrumente ning arvestaks ka haiguse faasi ja teisi olulisi näitajaid.


42

5.4 Arstiabi kättesaadavus

Joonisel 18 näeme, et valdav enamik (89%) 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest on saanud viimase aasta jooksul vajadusel alati arstiabi või konsultatsiooni. 6% ei ole seda vajaduse korral saanud alati ning 2% üldse mitte. 3% puuetega inimestest ei ole viimase aasta jooksul arstiabi vajanud.

Kõige rohkem on arstiabi mittesaanuid (kokku 8% kõigist puuetega inimestest) sügava puudega inimeste hulgas (12%).

Joonis 18 – Arstiabi kättesaadavus viimase 12 kuu jooksul, %

3

6

2

9

7

5

3

2

2

5

8

4

2

2

3

2

4

3

2

89

85

92

79

80

89

91

92

90

88

89

84

75

91

93

86

92

88

91

84

6

6

6

9

11

4

4

7

7

8

4

7

18

5

4

8

5

7

4

10

2

3

1

2

1

2

2

1

2

1

2

1

2

2

1

2

1

2

2

1

1

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Ei ole vajanud abi Olen alati saanud abi Ei ole alati saanud abi

Ei ole üldse saanud abi eoö/keeldus


43

Joonisel 19 näeme, et kõige sagedamini oli arstiabi või konsultatsiooni mittesaamise põhjuseks inimesele vajaliku raviteenuse puudumine (32%), samuti asjaolu, et ei teatud head arsti, kelle juurde minna (20%) või kuidas sobivat arsti leida (18%). 16% väitel oli põhjuseks liiga pikk ootejärjekord või siis asus raviasutus elukohast liiga kaugel. 15% puuetega inimestest ei saanud arstiabi endale lubada majanduslikel põhjustel. Mõnele puudega inimesele valmistas raskusi ka raviasutusse juurdepääsemine ja seal iseseisvalt hakkamasaamine. Infopuudus oli takistuseks ainult 8% arstiabi või konsultatsiooni mittesaanud puudega inimesele.

Joonis 19 – Arstiabi või konsultatsiooni mittesaamise peamised põhjused (%, puuetega inimesed, kes viimase 12 kuu jooksul ei saanud vajadusel kas alati või üldse arstiabi)

1

1

2

6

6

8

8

8

10

14

15

16

16

18

20

32

0 5 10 15 20 25 30 35

Mul ei olnud võimalik selleks töölt lahkuda

Laste või teiste inimeste hooldamise tõttu

Kartsin (arsti, haiglat, uurimist, ravimist jne)

Raskused raviasutusse sisse pääsemisega

Transport raviasutusse oli liiga kallis

Mul ei olnud saatekirja arstile

Infopuudus

Raskused raviasutustes iseseisvalthakkamasaamisega

Lootsin, et tervisehäire kaob iseenesest

Raskused raviasutusse juurdepääsemisega

Ma ei saanud seda lubada majanduslikelpõhjustel

Raviasutus asus elukohast liiga kaugel

Liiga pikk ootejärjekord

Ma ei teadnud, kuidas sobivat arsti leida

Ma ei teadnud ühtki head arsti, kelle juurde minna

Mulle vajalikku raviteenust ei pakuta


44

6 HARIDUS JA ÕPPIMINE

Järgnevalt antakse ülevaade puuetega inimeste haridusest kõrgeima lõpetatud haridustaseme kaudu ning osalemisest või huvist osaleda (täiendavas) tasemeõppes või (täiend-)koolitustel, mis on võtmeküsimuseks selles, et tööturule pääseda, seal edukas olla ning ka muus ühiskonnaelus soovitud määral osaleda.

6.1 Puuetega inimeste haridustase

Joonisel 20 16-aastaste ja vanemate puuetega inimeste kõrgeimat lõpetatud haridustaset vaadates näeme, et 40% puuetega inimestest on vähemalt põhiharidusega ning peaaegu sama paljudel (36%) on kesk- või keskeriharidus. 16% on omandanud kutsehariduse, kõrgharidusega inimesi on aga kuni kümnendik (9%). Meeste ja naiste vahel kõrgeima lõpetatud haridutaseme osas suuri erinevusi ei ole. Samas on Tallinnas elavatel puuetega inimeste haridustase keskmiselt kõrgem kui teistes linnades ja maal elavatel puuetega inimestel. Samuti ilmneb, et mida raskem puue, seda madalam on kõrgeim lõpetatud haridustase. Enamik puuetega inimestest on oma praeguse kõrgeima haridustaseme omandanud enne 1980. aastat, mis on peamiselt tingitud sellest, et ligi kaks kolmandikku puuetega inimestest on pensionieas.

Joonis 20 – Kõrgeim lõpetatud haridustase, %

39

40

38

61

32

21

34

52

24

40

43

38

26

39

35

46

86

29

41

56

16

21

13

12

14

22

15

15

17

17

15

16

28

17

18

9

9

16

16

18

36

33

38

23

45

49

38

24

43

33

36

41

31

36

35

33

3

44

34

22

9

7

11

5

9

7

13

8

16

10

6

5

15

8

12

12

2

11

9

4

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

kuni põhiharidus kutseharidus kesk- või keskeriharidus kõrgharidus


45

Kokkuvõtvalt on 40% 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest esimese taseme, 44% teise taseme ja 17% kolmanda taseme haridus.11 Kõige noorematel (16-29-aastastel) ja kõige vanematel (75-aastastel ja vanematel) puuetega inimestel on madalam haridustase kui vahepealsetel vanusegruppidel. Noorimate madalam haridustase võiks olla seletatav asjaoluga, et järgmise kõrgema haridustaseme omandamine on enne 30. eluaastat sageli veel pooleli. Vaadates haridustasemete jagunemist nooremate, 16-35-aastaste puuetega inimeste hulgas (täpsemalt kahes eraldi vanusgrupis 16-24a12 ja 25-34a) ning võrreldes seda kogu Eesti elanikkonna samade vanusgruppidega näeme, et mõlemas on kolmanda taseme haridusega13 puuetega noore osakaal ca kaks korda madalam kui kogu elanikkonna sama vanusgrupi noorte hulgas – ehk vastavalt 3% ja 7% ning 18% ja 36% (Joonis 21).

Joonis 21 – Kõrgeim lõpetatud haridustase: 16-24a ja 25-34a puuetega inimeste võrdlus Eesti kogurahvastiku samade vanusgruppidega, %

58

50

60

14

37

43

22

50

3

7

18

36

0 25 50 75 100

PI 16-24

EESTI 15-24

PI 25-34

EESTI 25-34

Esimese taseme haridus või madalam

Teise taseme haridus

Kolmanda taseme haridus

Joonisel 22 näeme, et ootuspäraselt ongi huvi õppimise vastu tugevalt seotud vanusega. Kui kõigist 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest osaleb õpingutes vaid 3% ning ei õpi, kuid sooviks õppida 8%, siis 16-29-aastastest õpib ligi kolmandik (29%), seejuures 22% nii palju kui nad seda soovivad). Sama paljud (29%) ei õpi, kuid sooviksid seda teha. 30-40-aastaste puuetega inimeste hulgas on õppijaid juba vähem (7%, s.h 6% nii palju kui soovib). Neid aga, kes ei õpi, kuid sooviksid seda teha on pea sama palju kui nooremate hulgas ehk ca neljandik (26%).

11 Esimese taseme haridus või madalam – alghariduseta, algharidusega, põhiharidusega. Teise taseme haridus – kutseharidus pärast põhiharidust, üldkeskharidus, kutseharidus koos üldkeskharidusega, kutseharidus pärast üldkeskharidust, keskeriharidus pärast põhiharidust. Kolmanda taseme haridus - keskeriharidus pärast üldkeskharidust, kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad.

12 Eesti elanikkonna võrdlusandmed pärinevad Statistikaameti 2009. a Tööjõu-uuringust, kus noorim vanusgrupp algab 15. eluaastast.

13 Esimese taseme haridus – alghariduseta, algharidusega, põhiharidusega. Teise taseme haridus – kutseharidus pärast põhiharidust, üldkeskharidus, kutseharidus koos üldkeskharidusega, kutseharidus pärast üldkeskharidust, keskeriharidus pärast põhiharidust. Kolmanda taseme haridus - keskeriharidus pärast üldkeskharidust, kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad.


46

Joonis 22 – Õppimine ja huvi õppimise vastu, %

2

2

3

22

6

2

2

2

2

3

4

1

3

2

11

2

3

2

1

1

1

7

1

1

1

2

1

1

1

1

1

4

2

8

7

8

29

26

9

3

1

8

7

8

14

10

5

6

8

9

11

7

2

88

89

87

40

65

88

93

99

87

89

87

78

85

93

88

90

71

85

88

94

1

1

1

3

3

2

1

2

1

3

1

1

5

2

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65-74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Õpin praegu nii palju kui soovin

Õpin praegu, kuid sooviksin rohkem õppida

Ei õpi praegu, kuid sooviksin õppida

Ei õpi praegu ega soovi ka õppida

eoö/keeldus

Õppimist takistavatest piirangutest annab 16-74-aastaste inimeste lõikes ülevaate Joonis 23. Need puuetega inimesed, kes sooviksid (rohkem) õppida, tõid õppimist või enesetäiendamist piiravate peamiste teguritena välja halva terviseseisundi (43%) ning majanduslikud põhjused (38%). Viiendik õppida soovijatest (20%) tõi välja infopuuduse õppimisvõimaluste kohta, pea sama paljud viitasid meelepäraste kursuste puudumisele ning ajapuuduse töö- või perekonnakohustuste täitmise kõrvalt (vastavalt 19% ja 17%). Lisaks märgiti õppimist piiravate põhjustena raskusi õppeasutuse juurde- või sissepääsemisega (kokku 10%), internetile ligipääsu puudumist (10%), kartust eelarvamusliku suhtumise ees (8%) ning isikliku abistaja puudumist (7%).


47

Joonis 23 – Õppimist takistavad piirangud (%, 16-74a puuetega inimesed, kes sooviksid rohkem õppida)

43

38

20

19

17

10

8

8

7

6

5

3

2

2

2

39

13

18

19

2

6

10

6

9

7

1

4

3

4

46

57

19

18

14

6

11

13

8

6

1

7

3

3

5

48

31

20

18

21

23

1

4

9

7

12

17

11

39

31

15

6

19

43

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Halb terviseseisund,enesetunne või haigus

Majanduslikud põhjused eivõimalda õppida(rahapuudus)

Infopuudusõppimisvõimaluste kohta

Mulle meelepäraseidkursuseid ei pakuta

Ei ole aega (töö,perekonnakohustuste

täitmine)

Puudub üldse võimaluskasutada internetti

Raskused õppeasutussejuurdepääsemisega

Kardan, et minussevõidakse suhtudaeelarvamustega

Isikliku abistaja, tugiisikuvõi juhendaja puudumine

Raskused õppeasutustesiseseisvalt

hakkamasaamisega

Abivahendite või -seadmete puudumine

Puudub piisavalt kiireinternetiühendus

Raskused kursustelevastuvõtmisel

Raskused õppeasutussesisse pääsemisega

Muud põhjused

KOKKU 16 - 29 30 - 49 50 - 64 65 - 74


48

6.2 Tasemeõpe

16-aastastest ja vanematest õppivatest puuetega inimestest õpib 41% tasemeõppes ehk kas põhikoolis, gümnaasiumis või ülikoolis. Seejuures õpib 4% tasemeharidust omandavatest puuetega inimestest koduõppe vormis (neist 56% õpib erikooli lihtsustatud õppekava järgi ja 44% tavakooli õppekava järgi). Valdav enamus omandab tasemeharidust siiski mõnes õppeasutuses (Joonis 24). Peaaegu kolmandik tasemeõppes õppivatest puuetega inimestest õpib kõrgkoolis. Ülejäänud jagunevad põhikooli (19%), kutseõppeasutuste (23%) ja gümnaasiumi (24%) vahel.

Joonis 24 – Õppekoht (%, tasemeõppes õppivad puuetega inimesed)

30

4

5

17

13

2

9

13

6

0 5 10 15 20 25 30 35

Kõrgkoolis

Koduõppes (kvalifitseeritud õpetaja õpetab)

Kutseõppeasutuse erirühmas

Kutseõppeasutuses

Täiskasvanute gümnaasiumis

Erivajadustega laste gümnaasiumis

Tavagümnaasiumis

Erivajadustega laste põhikoolis

Põhikooli eriklassis

41% põhikoolis, kutsekoolis või gümnaasiumis õppijatest õpivad tavakooli õppekava alusel, 17% erikooli lihtsustatud õppekava järgi ning viiendik (20%) toimetuleku õppekavast lähtudes. Muude läbitavate õppekavadena mainiti tavakooli lihtsustatud õppekava ning õhtuseid ja erialaseid programme.

6.3 Täiend- ja ümberõpe

Täiend- või ümberõppe kursustel, s.h erinevatel seminaridel, praktikatel ja õpitubades osaleb 59% õppivatest täiskasvanud puuetega inimestest. Täiend- ja ümberõppekursustel käivad puudega inimesed peamiselt kolmel põhjusel. Kõige enam (57%) õpitakse, et omandada hobidega seotud oskusi ja teadmisi. 17% täiend- ja ümberõppekursustel käijatest soovib omandada uut elukutset või uusi oskusi ja 16% tahab täiendada juba omandatud elukutset ja oskusi. Poolelioleva või uue tasemehariduse omandamiseks käib kursustel ainult 4%, ülejäänud põhjustel (õppimine vanemate või tuttavate soovil, õige toitumise õppimine) õppijaid on veelgi vähem.

Ülikoolis tudeerivatest puuetega inimestest rohkem kui pooled (54%) õpivad selleks, et omandada uus elukutse või uusi oskusi. Poolelioleva või uue tasemehariduse omandamiseks õpib 38% ülikoolis käijatest, juba omandatud elukutse või oskuste täiendamiseks 6% ning hobidega seotud oskuste ja teadmiste õppimiseks 3%.


49

6.4 Probleemid õppimisega

Kaks kolmandikku õppivatest puuetega inimestest ei ole viimase 12 kuu jooksul kooliskäimisel, õppimisel või enesetäiendamisel puude tõttu probleeme ega ebameeldivusi tunnetanud. Siiski on mõned vastajad välja toonud raskusi õppeasutusse juurdepääsemise ja seal iseseisvalt hakkamasaamisega (13%), samuti seda, et õppekava (õppekoormus) pole olnud jõukohane (4%) ning raskusi suhtlemisel (4%). Samuti on mainitud ebapiisavat või liiga kulukat transporti kooli/õppeasutusse (3%) ning erinevaid terviseprobleeme (depressioon, puudest tingitud haigusnähud jms), mis ei võimalda alati õppetundides kohal käia. Vähesed õppivatest puuetega inimestest on pidanud kas õppevahendeid ebasobivateks või tundnud õpetajate või kaasõpilaste eelarvamuslikku kohtlemist. Probleeme pole olnud õppekorralduse ega õppekeelega.

Uuringus käsitleti täiendavalt ka kõigi täiskasvanud puuetega inimeste hinnanguid sellele, millised on neile sarnase puudega inimeste võimalused Eestis jätkata õpinguid kas kutse- või kõrgkoolis, valida endale soovi korral sobiva huvialaring või –kool või osaleda täiendkoolituses, võrreldes ilma puueteta inimestega.

Joonisel 25 näeme, et õpingute jätkamise võimalust kutseõppeasutuses ja kõrgkoolis hindas endaga sarnase puudega inimese jaoks kas täiesti või üsna võrdseks ca kolmandik puuetega inimestest (vastavalt 36% ja 30%) ehk veidi vähem kui võimalusi huvialaringides ja täiendkoolituses osaleda (vastavalt 43% ja 41%). Keskmiselt kolmandik puuetega inimestest ei oska neile väidetele aga hinnangut anda.

Joonis 25 – Hinnangud teiste sarnase puudega inimeste õppimisvõimalustele Eestis, %

9

8

12

12

27

22

31

29

33

36

28

29

32

34

30

31

0 20 40 60 80 100

Kuivõrd on Teie puudegainimestel Eestis võimalik

teistega võrdselt…

jätkata õpinguidkutseõppeasutuses

jätkata õpinguidkõrgkoolis

valida sobiv huvialaring (-kool)

osaleda täiendkoolituses

Täiesti võrdselt Üsna võrdselt Üldse mitte võrdselt eoö/keeldus


50

7 PUUETEGA INIMESTE TÖÖGA HÕIVATUS

Järgnevas peatükis käsitletakse 16-aastaste ja vanemate puuetega inimeste osalemist tööelus, s.h kus ja kellena töötatakse, tööstaaži, töökoormust, soovitavat töökoormust ning raskusi ja takistusi tööl käimisel. Mittetöötavate inimeste puhul antakse ülevaade, millal viimati töötati, mis põhjustel enam ei töötata, milline on huvi ja valmisolek tööle asumiseks ning sobiv töökoormus.

7.1 Osalemine tööelus

Kui peamise sotsiaalse seisundi14 järgi on töötavaid puuetega inimesi 5%, siis kokku käib uuringu andmetel tööl 8% kõigist 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest, seejuures võrdselt nii meestest kui naistest (Joonis 26). Neid, kes praegu ei tööta, kuid sooviksid seda teha on 14%. Siin ilmneb, et kui meeste seas on neid, kes ei tööta, kuid tahaksid töötada 20%, siis naiste puhul on vastav näitaja oluliselt madalam ehk 11%. Seletatav on see taas naiste üldise kõrgema vanusega. 77% puuetega inimestest ei tööta ega soovi ka seda teha.

Erinevas vanuses, eelkõige töö- ja pensioniealiste puuetega inimeste vahel on nii tööhõive kui töötamisest huvitatuse osas arusaadavalt suured erinevused. Kui tööealistest töötab 15% (vanusegrupis 30-49 on töötajaid isegi 20%), siis pensioniealistest 1%. Neid, kes ei tööta, kuid sooviksid seda teha on pensioniealistest 4% ning tööealistest ligi kolmandik (29%). Pooled tööealistest puuetega inimestest aga ei tööta ega ka soovi töötada.

Joonis 26 – Tööhõive ja huvi töötamise vastu, %

7

6

7

14

20

13

2

15

1

1

2

1

3

4

2

2

0

14

20

11

42

42

20

6

3

29

4

77

72

80

33

32

64

90

97

51

94

1

2

1

7

3

1

1

3

1

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

tööealine

pensioniealine

Töötan praegu nii palju kui soovinTöötan praegu, kuid sooviksin rohkem töötadaEi tööta praegu, kuid sooviksin töötadaEi tööta praegu ega soovi ka töötadaeoö/keeldus

14 Sotsiaalne seisund iseloomustab seda, millega inimene peamiselt tegeleb ning kellena ta end ise identifitseerib.


51

Joonis 27 annab täpsema ülevaate just tööeas ehk 16-64aastaste puuetega inimeste tööhõivest ja töötamisest huvitatusest. Näeme, et võrreldes meestega on veidi suurem töötavate puuetega naiste osakaal (vastavalt 13% ja 23%), samuti nooremate inimeste ning muu ja keskmise puudega inimeste osakaal. Asulatüüpide lõikes on suurim Tallinnas elavate töötavate puuetega inimeste osakaal (22%). Samas näeme ka, et mitteaktiivsetest tööealistest sooviks töötada 39%.

Joonis 27 – Tööhõive ja huvi töötamise vastu (%, tööealised puuetega inimesed)

15

10

21

14

20

13

67

5

20

12

16

12

8

14

23

18

22

21

12

8

18

20

9

2

3

2

3

4

2

10

1

2

3

2

2

6

2

4

1

0

3

2

1

2

3

1

29

32

26

42

42

20

10

39

31

24

32

35

37

27

19

28

27

33

30

10

32

32

20

51

52

50

33

32

64

11

52

45

61

45

46

48

55

53

52

49

41

54

79

43

43

68

3

3

2

7

3

1

2

2

2

1

4

5

1

2

1

1

2

2

3

1

4

2

1

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

aktiivne tööealine

mitteaktiivne tööealine

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Vanus esmakordsel puude määramisel

0 - 24

25 - 49

50 - 64

Töötan praegu nii palju kui soovinTöötan praegu, kuid sooviksin rohkem töötadaEi tööta praegu, kuid sooviksin töötadaEi tööta praegu ega soovi ka töötadaeoö/keeldus


52

Töötavatest puuetega inimestest on 84% töö- ning 16% pensioniealised. Uuringu tulemused näitavad, et puuetega inimesed töötavad väga erinevates ettevõtetes ja asutustes. Ka nende ametikohad on eriilmelised – kokku tõid uuringus osalejad välja umbes sada ametinimetust. Ligi kolmandik (31%) töötavatest puuetega inimestest on leidnud rakendust lihtsamate tööde tegemisel, viiendik (20%) on hõivatud oskus- ja käsitöölistena ning viiendik (21%) on teenindus- ja müügitöötajad. Lisaks töötab ca kümnendik puuetega inimestest keskastme spetsialistidena (9%) ning ametnike ja juhtidena (10%), tippspetsialistidena töötab 3% 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest. Meeste ja naiste erinevused on suurimad oskus- ja käsitööliste osas, kelle osakaal on suurem meeste hulgas (29% meestest ja 15% naistest) ning teenindus- ja müügitöötajate osas, keda on rohkem naiste hulgas (28% naistest ja 10% meestest).

Töötavad puuetega inimesed on oma praegusel põhitöökohal töötanud keskmiselt 7 aastat. Siinkohal tuleb arvestada, et keskmine tööstaaž on sedavõrd kõrge, kuna mõned küsitletutest on järjest töötanud rohkem kui 30 või isegi 40 aastat. Üle 10 aasta on oma põhitöökohal töötanud kolmandik (31%) töötavatest puuetega inimestest, 1-5 aastat suurim osa ehk 43% ning alla aasta 10%.

Üldiselt on töötavad puuetega inimesed oma praeguse tööga rahul – neist 30% on väga rahul ja 63% pigem rahul oma töö sisuga. Vaid 7% ei ole oma tööga rahul.

Enam kui pooled töötavad puuetega inimesed on töö leidmiseks kasutanud oma sotsiaalset võrgustikku – sugulaste, tuttavate või puuetega inimesi koondavate organisatsioonide abi. Rohkem kui kolmandik on leidnud töö omal initsiatiivil otsides: töökuulutuste kaudu, otse tööandja poole pöördudes või ise ettevõtlusega alustades. Riikliku töötukassa ja õppeasutuste roll on puuetega inimeste tööle saamise juures olnud väike. Muude viisidena, kuidas on praegusele töökohale saadud, mainiti veel ära näiteks töö korteriühistu kaudu, tööandja-poolsed pakkumised ning töö praktika ja sotsiaaltöötaja kaudu.

82% töötavatest puuetega inimestest töötab tähtajatu ja 18% tähtajalise töölepingu alusel. Valdav enamus (ligi 90%) on oma praegust tööandjat teavitanud, et neil on kehtiv, ametlikult määratud puue.

Kaks kolmandikku töötavatest puuetega inimestest (69%) pole viimase viie aasta jooksul oma töökohta vahetanud. Puude tõttu on töökohta vahetanud 13% ja muudel põhjustel 18%. Puudest tulenenud töökohavahetuse põhjustena on enim mainitud mittejõukohast tööd (liiga kõrge töökoormus), ebasobivaid töövahendeid, ebasobivat töökorraldust ja ebapiisavat transporti töökohta. Muude töökoha vahetamise põhjustena on välja toodud enda haigust või vigastust, koondamist, tasuvama töö leidmist ja elukoha vahetamist.


53

7.2 Töökoormus

Töökoormuse osas mõõdeti käesolevas uuringus nii inimeste põhi- kui lisatöökohtade tundide arvu nädalas kokku. Lisaks paluti neil hinnata praeguse töökoormuse sobivust ning öelda, milline oleks neile sobiv töökoormus juhul, kui ei peaks arvestama rahaliste vajaduste olemasoluga.

Jooniselt 28 näeme esmalt, et peaaegu pooled (48%) töötavatest puuetega inimestest töötavad nädalas 31-40 tundi, seejuures 39% 40 tundi ehk täistöökoormusega. Ligi viiendik (18%) töötab 21-30 tundi ning 17% on neid, kes töötavad kuni 20 tundi nädalas. 13% töötavatest puuetega inimestest töötab enda hinnangul 41-50 tundi nädalas.

Joonis 28 – Praegune ja sobiv töökoormus, tundi nädalas (%, töötavad puuetega inimesed)

6

12

18

48

13

3

7

36

2529

3

0

10

20

30

40

50

60

kuni 10 11-20 21-30 31-40 41-50 üle 50

Praegune Sobiv

Märkus: Mitme töökoha puhul on arvestatud nii põhi- kui lisatöökohtade koormust kokku. Töötundide jaotus leiti eraldi ka tööealiste puuetega inimeste kohta, kuid tulemused võrreldes kõigi töötavate puuetega inimestega praktiliselt ei muutunud.

Valdav enamik ehk 92% töötavatest puuetega inimestest oma töökoormusega rahul: seejuures 63% täiesti ja 23% pigem rahul. Neid, kellele praegune töökoormus pigem ei sobi on 6%, üldse ei sobi nende praegune töökoormus 3% töötavatest puuetega inimestest. Mehed on oma töökoormusega rohkem rahul kui naised – praegune töökoormus ei sobi naistest 12%-le ja meestest 3%-le.

Siiski, rahalise vajaduse puudumisel eelistaks märksa suurem osa töötada lühema tööajaga (Joonis 22). Kui praegu töötab kuni 20 tundi 18% puuetega inimestest, siis tegelikkuses sooviks seda teha peaaegu iga teine. Normtööajaga piirduks 97% puuetega inimestest.

Töökoormuse muutmise peamise takistusena tuuakse välja isiklikud majanduslikud põhjused (42%). Ligi viiendikul pole oma töökoormust võimalik muuta puudest tingitud piirangute tõttu.

7.3 Kodutöö

Kuigi kümnendikul (10%) töötavatest puuetega inimestest on võimalik soovi korral ka kodus töötada, ei ole enamusel võimalik seda teha tööülesannete iseloomu või vajalike tingimuste puudumise tõttu. Siinkohal esineb soo lõikes märgatavaid erinevusi – kodutöö tegemise võimalus on 16% meestest, aga vaid 7% naistest. Samas pole iga neljas mees kodus töötamisest huvitatud, naiste puhul on see näitaja 8%. Ligi kaks kolmandikku naistest arvab, et nad ei saa kaugtööd teha tööülesannete iseloomu tõttu, meestest arvab nii 41%.

7.4 Puudest tingitud probleemid töötamisel ning vajatav abi

Ligi kolmveerand (71%) töötavatest puuetega inimestest märgib, et neil ei ole tööl käimise või töötamisega seoses probleeme esinenud. Suurimate probleemidena tuuakse välja transpordi kallidust ja ebapiisavust ning raskusi töökohta juurde- või sissepääsemisega (vastavalt 11% ja 10% töötavatest puuetega inimestest).

Praeguse töötingimuste osas vajaksid lisavõimalusi või täiendavat abi ligi pooled (49%) töötavatest puuetega inimestest. Eelnevast tulenevalt vajabki suurim osa töötavatest puuetega inimestest abi transporti osas tööle ja koju saamiseks (41%). Samuti soovib ligi viiendik valida töötamise algus- ja lõpuaega, jaotada töökoormust tööpäevade lõikes vastavalt vajadusele või võimalust teha töö ajal inimesele vajalikul hetkel puhkepause (vastavalt 23%, 20% ja 19%). Puudele vastava töökoha kohandamise ning tööle ja koju saatva abilise vajadust nimetas vastavalt 15% ja 9% töötavatest puuetega inimestest.

7.5 Mittetöötavate puuetega inimeste töölt lahkumise põhjused

Uuringu üheks eesmärgiks oli ka teada saada mittetöötavate puuetega inimeste töölt lahkumise põhjused ning eelkõige tööealiste mittetöötavate puuetega inimeste motivatsioon ja vajadused tööturule tagasi pöördumiseks või sinna esmakordseks sisenemiseks.

Mittetöötavatest puuetega inimestest on siiski valdav enamik (ligi 95%) varem töötanud. Joonisel 29 näeme, et mittetöötamise üheks olulisemaks põhjuseks on pensionile jäämine – ligi pooled mittetöötavatest puuetega inimestest lahkusid oma viimaselt töökohalt just seetõttu. Ligi viiendiku mittetöötava, kuid varem töötanud puudega inimese jaoks aga oli lahkumise põhjuseks puue ja sellest tulenevad piirangud. Tööealiste mittetöötavate puuetega inimeste vanusgruppe vaadates näeme, et n.ö parimas tööeas ehk 30-64-aastastest mittetöötavatest puuetega inimestest lahkus oma viimaselt töökohalt just sel põhjusel tervelt kolmandik. Seejuures veerandi (25%) 30-39-astaste jaoks oli põhjuseks ka enda haigus või vigastus. Kolmandaks olulisemaks põhjuseks on koondamine – näeme, et sel põhjusel on viimasest töökohast lahkunud viiendik 30-64-astastest mittetöötavatest puuetega inimestest. Muude põhjustena nimetasid 30-64-aastased tööd pakkunud asutuse või ettevõtte likvideerimist või pankrotti, elukohavahetust, tööõnnetust või mittesobivat tööd.

Puudeliikide lõikes ilmneb, et psüühikahäirega inimeste puhul on puue ja sellest tulenevad tegevuspiirangud sagedamini töölt lahkumise põhjuseks kui füüsilise puude korral. Samuti on puue ja sellest tulenevad tegevuspiirangud mittetöötavatel meestel töölt lahkumiseks sagedasemaks põhjuseks kui naiste puhul (vastavalt 25% ja 14%).


55

Joonis 29 – Viimasest töökohast lahkumise peamised põhjused (%, mittetöötavad puuetega inimesed)

10

12

10

2

22

21

8

5

6

14

9

13

7

10

10

9

31

13

10

4

5

7

3

3

5

8

4

3

4

2

8

9

3

5

5

4

5

7

18

25

14

22

29

33

20

6

21

15

20

30

13

16

15

20

31

13

21

18

10

11

9

13

25

12

11

5

8

10

11

13

20

10

6

13

13

9

10

13

45

32

53

14

9

51

72

50

49

39

15

41

50

57

44

50

41

51

12

13

11

46

19

16

7

9

11

10

14

21

19

11

7

9

25

11

13

7

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

kokku

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75 - ...

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire

kõne-, kuulmis-, nägemispuue

liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Koondamine Ettevõtluse/talumajapidamise lõpetamine

Puue ja sellest tulenevad tegevuspiirangud Enda haigus või vigastus

Pensionile jäämine seoses pensioniea saabumisega Muu põhjus

7.6 Mittetöötavate puuetega inimeste soov tööturul osaleda

Võimalusel sooviks tööle minna 38% tööealistest mittetöötavatest puuetega inimestest (3% ei oska öelda ning 59% ei soovi tööle minna) ning 4% mittetöötavatest pensioniealistest. Tundub seega, et nende soov olla tööhõives on küllaltki suur.

Samas ei ole kõigist mittetöötavatest tööealistest puuetega inimestest, kes oleksid töötamisest huvitatud suur osa (79%) viimase 4 nädala jooksul aktiivselt tööd otsinud ning pooled (51%) ei ole seda teinud ka viimase 12 kuu jooksul.


56

Joonisel 30 on toodud meetmeid, mida vajaksid nii töö- kui pensioniealised mittetöötavad, kuid töötamisest huvitatud puuetega inimesed selleks, et tööle asuda või sinna tagasi pöörduda.

Joonis 30 – Tööleasumiseks vajalikud meetmed (%, mittetöötavad, kuid töötamisest huvitatud puuetega inimesed)

38

18

7

33

29

9

7

17

3

43

21

6

31

29

10

7

19

4

9

4

13

48

33

2

7

6

0

0 20 40 60

Informatsioonipakutavatesttöökohtadest

Ümberõpet uueelukutse saamiseks

Täiendõpet viimatioman-datud elukutsel

töötamiseks

Töökoha kohandamistvastavalt minu

puudele

Nõustamist mullesobivate töökohtade

osas

Tugiisikut, kes aitaksmind asjaajamistes

Tööle kandideerimiseoskusi

Sobiva töökohaleidmise oskusi

Muud

KOKKU tööealised pensioniealised


57

Joonisel 31 näeme, et sobiva töökoormuse osas on hinnangud vastavalt vanusele ja puude liigile erinevad. Kokkuvõtes sobiks ligi pooltele (45%) täiskasvanud puuetega inimestele töötada vahemikus 11-30 tundi nädalas, seejuures 27% 11-20 ning 18% 21-30 tundi nädalas. Vaid 5% märgib, et sooviks töötada kuni 10 tundi nädalas. Veerand kõigist ning kaks kolmandikku sügava puudega mittetöötavatest, kuid töötamisest huvitatud inimestest ei oska enda jaoks sobivat töökoormust hinnata.

Joonis 31 – Sobiv töökoormus, tundi nädalas (%, mittetöötavad, kuid töötamisest huvitatud puuetega inimesed)

5

4

7

7

6

2

9

12

10

8

2

6

1

9

10

9

5

6

3

27

20

37

23

26

31

25

35

32

20

30

20

23

28

26

26

32

24

12

18

17

20

17

15

21

20

18

25

22

14

18

16

19

16

29

4

20

19

24

29

16

33

25

21

13

45

22

20

27

24

30

29

14

15

50

21

26

19

26

30

21

20

28

24

33

25

9

19

37

22

34

28

33

20

11

22

25

66

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+*

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue*

kuni 10 tundi 11-20 tundi 21-30 tundi üle 30 tunni eoö/keeldus


58

Võrreldes kokkuvõtvalt hinnanguid töötamist puudutavatele väidetele näeme joonisel 32, et vajadus raha teenida omab töötamise eesmärgina suuremat kaalu tööealiste puuetega inimeste hulgas, kindlasti nõustuvad sellega enim 30-64-aastasted (ligi pooled).

Joonis 32 – Hinnangud väitele „Vajadus raha teenida on peamine, mis mind tööle minema motiveerib“, %

32

37

29

39

51

48

22

21

40

24

36

41

29

29

28

36

49

30

30

18

22

16

30

22

20

19

14

23

17

17

16

23

17

18

25

18

25

16

13

11

8

13

6

8

9

13

11

10

13

9

9

15

9

12

13

3

14

9

9

19

14

21

8

7

9

28

24

10

26

15

14

20

22

20

12

1

14

22

18

20

20

21

16

13

14

18

29

17

20

22

19

11

23

21

14

29

11

23

30

36

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65-74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Kindlasti nõus Pigem nõus Pigem ei ole nõus

Kindlasti ei ole nõus eoö/keeldus


59

Soov suhelda teiste inimestega ning tunda end osana töökollektiivist iseloomustab samuti pooli täiskasvanud puuetega inimesi, enam paistavad silma kõige nooremad ehk 16-29-aastased, samuti 30-49-aastased (vastavalt 72% ja 69%) ja Tallinnas elavad (63%) puuetega inimesed (Joonis 33).

Joonis 33 – Hinnangud väitele „Soovin töötada, et suhelda teiste inimestega ja tunda end osana töökollektiivist“, %

25

26

24

40

41

34

20

15

36

19

26

31

25

21

27

25

37

23

21

25

28

23

32

28

29

25

20

27

21

27

23

30

25

22

31

26

29

24

18

10

11

10

5

12

12

8

11

9

12

9

10

14

9

11

13

1

16

8

7

19

14

23

10

7

11

29

23

10

27

16

17

20

21

20

14

6

16

21

21

20

22

20

13

11

14

18

31

17

21

22

18

11

24

20

17

29

10

24

32

29

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65-74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Kindlasti nõus Pigem nõus Pigem ei ole nõus

Kindlasti ei ole nõus eoö/keeldus


60

8 KÕRVALABI VAJADUS

Kõigist 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest vajab suurem osa toimetulekuks kõrvalabi – seejuures ligi pooled (48%) vahetevahel ning kolmandik (36%) pidevalt. 16% väidab, et ta kõrvalist abi ei vaja (Joonis 34).

Kõrvalabi vajadus ei ole seotud niivõrd vanuse, kui just puude liigi ning eriti puude raskusastmega. Kuigi ka 75-aastastest ja vanematest puuetega inimestest vajab kõrvalabi kokku valdav enamik ehk 88%, siis vaadates eelkõige pideva kõrvalabi vajajad näeme, et keskmisest oluliselt enam vajavad seda sügava puudega inimesed (76%), mõnevõrra enam ka liitpuudega inimesed (47%). Lisaks näeme joonisel 34, et kõrvalabi vajab ka kolmveerand (76%) 1-liikmelise leibkonnana elavatest puuetega inimestest, seejuures veerand pidevalt.15 Kuigi suuremates leibkondades elavate puuetega inimeste kõrvalabi vajadus on võrreldes nendega suurem (88%), tuleb siin arvestada asjaoluga, et üksikutel inimestel ei ole ühtegi pereliiget, kes võiks neile vajadusel abi osutada – seega tuleb seda igal juhul võimaldada väljastpoolt.

Joonis 34 – Kõrvalabi vajadus, %

36

37

35

37

30

32

34

42

25

42

38

34

37

32

40

39

27

47

42

19

37

76

48

45

50

39

46

51

49

46

51

46

50

52

43

44

49

47

54

45

45

56

49

19

16

18

15

25

25

16

17

12

24

12

12

13

21

24

12

14

19

8

13

24

14

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

1-liikmeline leibkond

2 ja enama liikmeline leibkond

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Vajab pidevalt Vajab vahetevahel Ei vaja

15 Eelpool nägime, et 1-liikmelise leibkonnana elab 36%, 2- ja enamaliikmelises leibkonnas aga 64% 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest.


61

8.1 Kõrvalabi vajadus erinevates toimingutes

Joonisel 35 näeme, et kõrvalabi vajavad täiskasvanud puuetega inimesed eelkõige oma igapäevaste koduste toimingute tegemisel (79%). 48% vajavad abi ka asjaajamisel ning 45% enesehoolduse juures, viiendik aga vaba aja veetmisel. Erinevat laadi kõrvalise abi vajadus on suurem sügava puudega inimestel. Nooremad ehk 16-29-aastased inimesed eristuvad suurema kõrvalabi vajadusega vaba aja veetmiseks, mis viitab sellele, et nad kas tegelevad sellega tihti või sooviksid tegeleda. Üksikute puuetega inimeste hulgas on veidi vähem abivajajaid enesehoolduseks ja vaba aja veetmiseks võrreldes mitmeliikmelises leibkonnas elavate inimestega.

Joonis 35 – Kõrvalabi vajadus erinevates toimingutes (%, kõrvalabi vajavad puuetega inimesed)

79

73

82

69

68

76

76

86

80

78

84

78

77

70

71

80

81

84

67

74

80

83

48

48

48

65

49

41

44

53

48

48

41

53

45

52

59

49

40

48

90

40

47

66

45

45

45

39

37

39

47

50

38

48

45

48

34

38

47

48

49

31

45

71

21

25

19

42

24

19

25

17

16

24

17

25

19

27

38

13

25

26

50

22

18

29

41

47

0 50 100 150 200 250 300

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

1-liikmeline leibkond

2 ja enama liikmeline leibkond

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Koduste igapäevatoimingute juures (koduabi teenus)Asjaajamisel (s.h rahaasjade korraldamine jms)Enesehoolduse juures (hooldusabi teenus)Vaba aja veetmisel

8.2 Leibkonnaliikmetest abistajad ja hooldajad

Eelnevalt nägime, et veidi enam kui kolmandik (36%) puuetega täiskasvanutest elab 1-liikmelises leibkonnas. See tähendab ka et neil puudub pereliige, kes neid vajadusel abistaks või hooldaks, mistõttu tuleb neile vajalik kõrvalabi tagada väljastpoolt. Suurem osa ehk 67% puuetega täiskasvanutest elab kahe või enama liikmega leibkonnas – seejuures 42% 2-liikmelises leibkonnas, 14% 3-liikmelises ning 8% 4 või enama liikmega leibkonnas.

Vaadates teiste leibkonnaliikmete poolt puudega inimesele osutatavat kõrvalabi 2- ja enamaliikmelises leibkonnas tuleb esmalt tõdeda, et kuigi 12% sellistes leibkondades elavatest täiskasvanud puuetega inimestest ei vaja enda hinnangul toimetulekuks kõrvalabi, on samas ka


62

neid, kes vajaksid seda kas pidevalt või vahetevahel, kuid kellel enda sõnul ei ole leibkonnaliiget, kes neile kõrvalabi osutaks. Tegemist võib olla asjaoluga, et inimesel on küll teine leibkonnaliige olemas, kuid näiteks ei elata koos16 – kõigist 2- ja enamaliikmelises leibkonnas elavatest ning kõrvalabi vajavatest puuetega inimestest moodustavad nad 13%.

Kuna üksinda elab 25% puuetega meestest ja 43% puuetega naistest – ehk mehed elavad sagedamini mitmeliikmelises leibkonnas, siis on ka puudega mehel sagedamini olemas pereliige, kes teda vajadusel abistab või hooldab. See, kes kõrvalabi vajavat puudega inimest peamiselt abistab või hooldab sõltub suuresti abistatava või hooldatava vanusest. Joonisel 36 näeme, et kui 16-29-aastaste, aga ka 30-49-aastaste puuetega inimeste abistajateks-hooldajateks on peamiselt nende vanemad või vanavanemad (vastavalt 56% ja 40%), siis 50-74-aastaseid abistavad enamasti abikaasad või elukaaslased (75%). 75-aastaste ja vanemate puuetega inimeste puhul abikaasa või elukaaslase sagedus abistajana väheneb (50%), võrreldes teiste vanusgruppiega on siin suurim roll lastel (30%). Puudeliigiti analüüsides ilmneb, et liikumis-, liit- ja muu puudega inimesed abistajava-hooldava pereliikme poolest palju ei erine: 52-63% jaoks on selleks abikaasa või elukaaslane ning umbes viiendiku jaoks laps. Psüühikahäirega inimesi abistavad-hooldavad enamasti kas abikaasa-elukaaslane (36%) või siis vanem-vanavanem (30%).

Joonis 36 – Peamised abistajad ja hooldajad (%, 2- ja enamaliikmelises leibkonnas elavad, kõrvalabi vajavad puuetega inimesed)

56

66

46

5

29

73

75

50

44

57

60

36

57

60

63

52

17

61

56

46

19

7

30

6

23

7

17

30

22

20

17

14

18

21

19

22

16

21

20

10

15

6

56

40

7

14

11

8

30

6

5

52

9

9

15

7

4

10

2

4

6

14

11

6

7

3

6

7

9

9

8

7

7

3

3

2

28

3

2

3

2

3

11

3

1

1

1

28

1

3

5

5

6

5

5

4

7

3

6

7

4

6

6

2

5

4

7

3

5

5

7

15

9

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

vald

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

abikaasa/elukaaslane enda/kaaslase lapsvanem/vanavanem lapselapsõde-vend muu sugulane või mittesugulane

16 Uuringuga ei küsitud teiste leibkonnaliikmete elukoha kaugust.


63

8.3 Leibkonnaliikmete ja lähedaste üldine hoolduskoormus

Uuringus küsiti 16-aastastelt ja vanematelt puuetega inimestelt lisaks, kas mõni nende leibkonnaliige või lähedane inimene on pidanud viimase 12 kuu jooksul nende abistamiseks või hooldamiseks võtma vabu tunde, puhkust, katkestama töötamise või õpingud.

79% puuetega inimeste leibkonnaliikmed või lähedased ei ole pidanud seda tegema (s.h seetõttu, et ebistaja-hooldaja ei tööta ega õpi), 6% ei oska öelda. Ülejäänud 14% puuetega inimeste puhul näeme Joonisel 37, et neid abistanud-hooldanud leibkonnaliige või lähedane on peamiselt võtnud selleks kas vabu tunde või päevi, mida sai hiljem järgi teha (55%). Kõige sagedamini on vabu tunde või päevi võtnud 30-49-aastaste ning maal elavate puuetega inimeste abistajad-hooldajad. Küllaltki paljude ehk veidi üle kolmandiku (37%) puhul on see inimene võtnud korralist puhkust, viiendiku puhul palgata puhkust või eripuhkust (vastavalt 23% ja 20%). 8% on aga pidanud õppimise või töötamise abistamise või hooldamise tõttu kas täielikult lõpetama või ajutiselt katkestama. Rohkem on pidanud õppimise või töötamise katkestama või võtma töölt puhkust sügava puudega (20%), puudeliikidest muu puudega (17%) ja linnades (v.a Tallinnas) elavate puuetega inimeste abistajad-hooldajad (19%).

Joonis 37 – Abistamisest või hooldamisest tingitud mõju abistaja või hooldaja töötamisele, õppimisele ja vaba aja veetmisele viimase 12 kuu jooksul (%, puuetega inimesed, kelle abistajat-hooldajat hoolduskoormus mõjutas)

55

41

61

46

75

29

53

64

63

44

74

62

49

56

54

50

100

56

57

49

37

45

34

32

9

47

37

41

22

46

25

10

45

38

46

28

53

36

40

33

23

36

18

12

11

24

20

29

13

33

7

12

32

25

53

24

22

25

20

23

18

10

8

24

22

20

18

26

8

3

5

25

26

3

19

20

21

8

5

9

12

5

21

7

7

12

25

12

4

3

4

27

7

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Võtnud vabu tunde või päevi Võtnud korralist puhkust

Võtnud palgata puhkust Võtnud eripuhkust (hoolduslehega)

Katkestanud täielikult õppimise või töötamise*


64

9 TOETUSED JA TEENUSED

9.1 Toetuste ja teenuste taotlemine

Viimase 5 aasta jooksul on mõnda toetust või teenust taotlenud 38% puuetega täiskasvanutest (Joonis 38). Kõige rohkem on toetuse- või teenusetaotlejaid 16-29-aastaste (49%) ning 65-74-aastaste puuetega inimeste hulgas (46%). Toetusi taotlenute protsent on veidi kõrgem ka Tallinna elanike hulgas (45%), võrreldes maalt (38%) ja teistest linnadest (36%) pärit puuetega inimestega.

Joonis 38 – Toetuste või teenuste taotlemine viimase 5 aasta jooksul, %

38

35

40

49

42

36

46

31

45

36

38

41

40

38

37

36

45

38

39

34

60

63

57

47

56

61

52

67

55

62

59

56

60

59

62

61

45

60

60

60

2

2

2

3

3

3

2

2

2

3

3

3

3

10

2

2

7

0 20 40 60 80 100

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

On taotlenud toetust/teenust Ei ole taotlenud toetust/teenust eoö/keeldus


65

Joonisel 39 on toodud erinevaid väiteid toetuste ja teenuste saamise kohta, mida hindasid neid taotlenud puuetega inimesed. Kõige kõrgemalt hinnati ametiasutuste töötajate mõistvat suhtumist puudega inimeste vajaduste suhtes (vastava väitega nõustus 54%). Umbes pooled (52%) leidsid, saadavad teenused on piisava kvaliteediga. 47% aga nentisid, et nad ei saa piisavalt teenuseid, mis aitaksid neil kodus paremini toime tulla. Veelgi rohkem inimesi (55%) kurtis, et nad ei saa vajalikul määral teenuseid, mis aitaksid neil väljaspool kodu paremini toime tulla. Samuti arvasid paljud (62%), et asjaajamine ei ole piisavalt lihtne. Paljud inimesed (8-14% erinevate väidete puhul) ei osanud antud küsimusele vastata. Vastamisest keeldujaid oli nende hulgas mõni üksik.

Joonis 39 – Hinnangud toetuste ja teenuste taotlemisele (%, toetuseid või teenuseid taotlenud puuetega inimesed)

8

8

9

18

21

20

23

29

34

33

26

33

22

13

17

29

29

25

11

12

16

8

15

24

17

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ma saan piisavaltteenuseid, mis aitavad

mul kodust väljasparemini toime tulla.

Asjaajamine vajaliketoetuste ja teenuste

saamiseks on piisavaltlihtne.

Ma saan piisavaltteenuseid, mis aitavadmul kodus paremini

toime tulla.

Mulle osutatavadteenused on piisava

kvaliteediga.

Ametiasutuste töötajadja ametnikud on

piisavalt mõistvad minuvajaduste suhtes.

Kindlasti nõustun Pigem nõustun Pigem ei nõustu Kindlasti ei nõustu eoö/keeldus


66

Kahel kolmandikul (66%) puudega inimestest on psühholoogiliselt raske minna endale teenuseid ja toetusi taotlema (Joonis 40). 48% puuetega inimestest valiksid võimaluse korral tasuta teenuse asemel rahalise toetuse ning otsustaksid siis ise, millise teenuse nad endale saadud raha eest ostaksid. Teistest omavalitsustest teenuste saamist puudega inimesed eriti ei poolda (nõus ainult 11%).

Joonis 40 – Hinnangud toetuste ja teenuste taotlemisele (%, kõik puuetega inimesed)

37

4

29

29

7

19

13

18

11

9

46

22

12

24

20

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Mul on psühholoogiliseltraske minna endaleteenuseid ja toetusi

taotlema.

Eelistaksin saadamõningaid mulle vajalikketeenuseid mõnest teisest

omavalitsusest.

Võimaluse korral valiksintasuta teenuste asemel

täiendava rahalisetoetuse, mille eest

korraldaksin ise endalevajalike teenuste

saamise.

Kindlasti nõustun Pigem nõustun Pigem ei nõustu Kindlasti ei nõustu eoö/keeldus


67

9.2 Abivahendite kasutamine

59% 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest kasutab igapäevaste tegevustega paremini toimetulekuks mõnda abivahendit. 36% ei kasuta ega vaja abivahendeid. 4% puuetega inimestest ei kasuta abivahendeid, kuid tunnistab, et vajaks neid (Joonis 41). Abivahendite kasutajate osakaal on suurim naiste ning 50-aastaste ja vanemate (eriti pensioniealiste) puuetega inimeste hulgas. Abivahendite kasutajaid on rohkem ka liikumis-, liit ja muu puudega inimeste ning sügava puudega inimeste hulgas.

Joonis 41 – Abivahendite kasutamine, %

36

42

32

60

56

40

27

28

47

28

39

29

41

63

18

25

38

30

75

41

35

22

59

53

63

34

36

57

64

68

48

67

57

66

54

32

71

70

58

64

25

55

59

72

4

4

4

6

7

3

5

3

4

4

4

6

3

3

11

5

2

5

0

4

5

4

1

1

1

1

3

1

2

2

2

1

2

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tööealine

Pensioniealine

Tallinn

muu linn

vald

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Ei kasuta abivahendeid, sest ei vaja neid Kasutab abivahendeid

Ei kasuta, kuigi vajaks abivahendeid eoö/keeldus

Kõige sagedamini kasutatavateks abivahenditeks on liikumisabivahendid, mida kasutab 68% 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest, seejuures 55% töö- ning 74% pensioniealistest (Joonis 42). Teisel kohal on nägemisabivahendid, mida kasutab 41% vahendeid kasutavatest inimestest. Proteese ja ortoose kasutab 14%, hooldus- ja kaitsevahendeid 13% ning kuulmisabivahendeid 8% abivahendeid kasutavatest puudega inimestest. Tehnilisi abivahendeid telefoni ja arvuti kasutamiseks ning kirjutamiseks, samuti spetsiaalseid arvutiprogramme teistega suhtlemiseks vajavad väga vähesed (vähem kui 1%). Võrreldes töö- ja pensionieas olevate inimeste abivahendite kasutust näeme, et suurim erinevus on liikumisabivahendite kasutamises, mida kasutavad rohkem pensioniealised (74%, tööealistest 55%). See on ka mõistetav, sest eakate hulgas on rohkem liikumispuudega inimesi. Tööealised seevastu kasutavad veidi rohkem proteese ja ortoose (18%, pensioniealistest 12%).


68

Joonis 42 – Kasutatavad abivahendid (%, abivahendeid kasutavad puuetega inimesed)

68

67

68

41

53

57

65

80

55

74

80

61

70

48

33

82

51

72

85

48

76

75

41

36

43

19

31

43

39

44

38

42

23

56

30

43

51

33

58

31

5

52

39

22

14

12

15

11

23

17

20

7

18

12

12

15

15

11

5

18

14

8

5

19

14

8

13

10

15

22

12

14

11

14

15

13

19

14

10

15

7

12

15

16

78

9

10

36

8

7

9

19

4

3

9

10

5

10

8

10

6

4

27

4

9

17

9

9

5

1

1

1

1

5

2

1

1

1

2

1

1

1

1

1

1

1

2

1

1

1

1

6

2

1

1

1

1

6

2

9

10

9

16

12

6

7

11

11

8

9

3

10

6

15

14

11

7

13

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tööealine

Pensioniealine

Tallinn

muu linn

vald

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Liikumisabivahendid

Nägemisabivahendid

Proteesid ja ortoosid

Hooldus- ja kaitsevahendid

Kuulmisabivahendid

Tehnilised abivahendeid kirjutamiseks, joonistamiseks

Tehnilised abivahendid telefoni ja arvuti kasutamiseks

Spetsiaalsed arvutiprogrammid arvuti kasutamiseks

Muud abivahendid


69

Valdav enamik täiskasvanud puuetega inimestest kasutab abivahendeid peamiselt igapäevastes tegevustes – 86% toimetulekuks kodus ning 64% väljaspool kodu hakkamasaamiseks. Oma hobide ja harrastustega tegelemiseks kasutab vahendeid ainult 10%, töötamiseks aga 4% täiskasvanud puuetega inimestest. Tööealistest puuetega inimestest kasutab abivahendeid töötamiseks 12%. Õppimiseks või enesetäiendamiseks kasutab abivaheneid 2% puudega inimestest, tööealistest aga 5%.

Viimase 12 kuu jooksul on abivahendeid määratud 44%-le neid kasutavale puudega inimesele. Enamasti määras abivahendi perearst (51%) või erialaarst (30%). 17% juhtudel rehabilitatsiooni-meeskond.

9.3 Nõustamine abivahendi saamiseks

Nõustamist abivahendi saamise või kasutamise kohta on saanud kokku 22% abivahendeid kasutavatest 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest – saamise osas 11%, kasutamise osas 6% ning nii saamise kui kasutamise osas 4%. (Uuringust ei selgunud, kas kõik need inimesed, kes nõustamist ei saanud, seda vajasid.)

Nõustamist mittesaanuid taustatunnuste lõikes analüüsides selgub, et abivahendite kasutamise või nende saamise suhtes nõu mittesaanuid on veidi rohkem pensioniealiste hulgas võrreldes tööealistega (vastavalt 75% ja 68%). Asulatüübi võrdluses on saanud nõu 36% Tallinnas, 19% muudes linnades ning 17% maal elavatest puuetega inimestest. Antud tulemus võib viidata asjaolule, et väljastpoolt Tallinna elavad puuetega inimesed on tallinlastega võrreldes ebavõrdsemas olukorras – neil on väiksem võimalus saada abivahenditega seotud asjakohast nõu.

9.4 Abivahendite puudused ja nende vahetamine

Abivahendite kasutajatel paluti uuringus öelda, kas ja milliseid puudusi nende abivahenditel leidub. Abivahenditega on rahul 50% abivahendite kasutajatest. Ülejäänud puuduseid leidnud inimestest 65% leidis, et abivahendid võiksid olla odavamad. Sarnaselt kolmandik arvas, et vahendid võiksid olla täiuslikumad (34%) ja vastupidavamad (32%) ning 9% väitis, et nende kasutamine võiks olla lihtsam.

Abivahendite kasutajatelt uuriti ka, kas nad on mingil põhjusel oma abivahendi ümber vahetanud. Tulemustest selgus, et seda on teinud 40% vahendite kasutajatest. Peamiseks põhjuseks on abivahendi liigne kulumine või aegumine (59% vahetanutest, Joonis 43). 36% jaoks ei vastanud vahend tema vajadustele, st ei kompenseerinud piirangut. 18% vahetajatest märkis, et abivahend ei olnud tema jaoks piisaval määral kohandatud. Meeste (60%) ja üle 74-aastaste hulgas (64%) on abivahendeid mitte-vahetanuid veidi rohkem, kui naiste ja 16-74-aastaste hulgas. Ka tallinlaste hulgas (73%) on abivahendeid mitte-vahetanuid rohkem kui maal (59%) ning teistes linnades elavate puudega inimeste hulgas (48%). Naised ja 75-aastased ning vanemad inimesed on pidanud teistega võrreldes sagedamini vahetamise põhjuseks abivahendite ebapiisavat kohandatust. Püühikahäirega inimesed on vahetanud kõige rohkem vahendeid seetõttu, et need ei vastanud vajadusele (76%). Muu ja liitpuudega inimestel oli peamiseks abivahendite vahetamise põhjuseks nende kulumine (72%).


70

Joonis 43 – Abivahendite vahetamine, (%, abivahendeid kasutavad puuetega inimesed)

56

60

55

39

49

53

52

64

73

48

59

50

55

62

47

60

23

52

60

51

59

60

58

67

62

63

65

50

46

63

56

37

49

53

72

72

18

67

56

51

36

37

36

27

34

39

33

38

25

42

29

76

43

34

30

27

17

33

38

37

18

8

23

7

7

14

10

31

27

16

18

14

23

20

8

76

11

21

23

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

vald

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

ei ole vahetanud

vahetas, sest see oli kulunudvahetas, sest see ei vastanud vajadusele

vahetas, sest see ei olnud piisavalt kohandatud

9.5 Vajadus (täiendava) abivahendi järgi

Nii neilt puuetega inimestelt, kes abivahendeid kasutavad kui ka neilt, kes ei kasuta, kuid mõnda abivahendit toimetulekuks vajaksid küsiti, milliseid abivahendeid nad (täiendavalt) vajavad.

Joonisel 44 näeme, et kõige suurem on vajadus liikumis-, nägemis- ja kuulmisabivahendite järele (vastavalt (53% ja 44%). Liikumisabivahendeid vajavad kõige enam 50-64-aastased, nägemis- ja kuulmisabivahendeid aga 75-aastased ja vanemad inimesed. Hooldus- ja kaitsevahandeid vajavad enim nooremad 16-29-aastased, proteese ja ortoose aga 30-49-aastased inimesed. Tehnilisi abivahendeid kirjutamiseks, telefoni ja arvuti kasutamiseks või spetsiaalseid arvutiprogramme teistega suhtlemiseks vajaksid ainult mõned üksikud puuetega inimesed (1-3%), kes abivahendeid kasutavad või neid vajavad.


71

Joonis 44 – Abivahendite (täiendav) vajadus (%, puuetega inimesed, kes kasutavad või vajavad abivahendeid)

53

44

16

16

8

36

16

24

15

6

46

32

18

4

21

61

46

11

5

7

54

39

18

13

10

50

53

16

27

3

0 10 20 30 40 50 60 70

Liikumisabivahendeid

Nägemisabivahendeid

Hooldus- jakaitsevahendeid*

Kuulmisabivahendeid*

Proteese ja ortoose*

KOKKU 16 - 29 30 - 49 50 - 64 65 - 74 75- ...

Abivahendeid vajatakse peamiselt igapäevase toimetuleku parandamiseks nii kodus kui väljaspool kodu (vastavalt 80% ja 56% abivahendeid vajavatest puudega inimestest). 11% vajaks neid oma hobide ja harrastustega tegelemiseks. Töötamiseks ja õppimiseks vajab abivahendeid vastavalt 13% ja 12% täiskasvanud puuetega inimestest, kõrgeim on see vajadus 16-29-aastaste inimeste hulgas (vastavalt õppimiseks 33% ja töötamiseks 25%).


72

9.6 Probleemid abivahendite saamisega

Umbes pooled (52%) abivahendite vajajatest märgivad, et neil on olnud abivahendite saamisega probleeme (Joonis 45). Ülejäänute jaoks on probleemid enamasti materiaalset laadi. Eelkõige kurdetakse abivahendite liiga kalli hinna üle (60%). Ka asjaajamiskulud on paljude jaoks liiga suured (24%). Infopuudus ning abivahendite taotlemise keerukus on samuti pea iga viienda jaoks oluliseks probleemiks. 13% näeb probleemina sobiva abivahendi puudumist, pikki ootejärjekordi ning liiga suurt vajadust erinevate asutuste vahel ringi liikuda.

Töö- ja pensioniealiste hinnanguid kõrvutades võib öelda, et tööealised puuetega inimesed on kogenud abivahendite saamisel pensioniealistest veidi sagedamini probleeme (vastavalt 52% ja 45%). Seejuures on tööealised maininud pensioniealistest sagedamini, et abivahendid on liiga kallid (vastavalt 65% ja 57%).

Joonis 45 – Probleemid abivahendite saamisel (%, puuetega inimesed, kellel on olnud probleeme abivahendite saamisega)

60

24

22

17

13

13

13

11

65

24

19

15

12

12

11

12

57

25

24

17

14

13

14

10

0 10 20 30 40 50 60 70

Abivahendid on liiga kallid

Asjaajamiskulud on liigasuured

Infopuudus

Taotlemise kord onkeeruline

Ootejärjekord on liiga pikk

Vajalikku ja sobivatabivahendit ei leidu

Liiga palju ringiliikumisterinevate asutuste vahel

Minu vajadusi ei mõistetahästi

KOKKU Tööealine Pensioniealine


73

9.7 Riikliku rehabilitatsiooniteenuse kasutamine ja vajadus

Riiklik rehabilitatsiooniteenus (edaspidi R-teenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada tema töötamist või tööle asumist ning suurendada tema ühiskonnas osalemist. Riiklik R-teenus koosneb 16-st üksikspetsialisti teenusest, mille osutamine algab rehabilitatsiooniplaani (edaspidi R-plaan) koostamisest, millega kirjeldatakse teenusesaaja täpsed vajadused erinevate teenuste järgi.

9.7.1 R-plaanide koostamine viimase 5 aasta jooksul

Viimase 5 aasta jooksul on koostatud R-plaan 28% kõigist 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest (Joonis 46). Selliste inimeste osakaal on suurem eelkõige nooremate puuetega täiskasvanute hulgas. Näiteks on 51% 16-29-aastastele, 30% 30-64aastastele ning 24% 65-aastastele ja vanematele inimestele tehtud viimase 5 aasta jooksul R-plaan. Tallina elanikele on koostatud R-plaane veidi rohkem kui maal elavatele puuetega inimestele (vastavalt 32% ja 24%).

Joonis 46 – Viimase 5 aasta jooksul koostatud R-plaanid, %

28

26

29

51

25

32

31

19

32

29

24

26

33

28

28

24

45

28

27

27

70

72

69

45

71

66

69

78

67

70

72

69

67

70

72

75

42

71

70

71

2

2

2

5

4

2

3

4

5

2

2

13

3

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

vald

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

R-plaan on koostatud R-plaani ei ole koostatud eoö

Viimase 5 aasta jooksul on R-teenuseid saanud peaaegu kõik (87%), kellele selle aja jooksul koostati R-plaan. 9% väitel ei ole nad saanud ühtegi teenust ning 4% ei osanud öelda, kas nad on R-teenuseid saanud või mitte (see osakaal oli kõige kõrgem sügava puudega inimeste hulgas – 15%). Mehed ja naised R-teenuste saamise poolest oluliselt ei erine.


74

Kõige suurem osa R-teenuseid saanutest on kasutanud füsioterapeudi teenuseid (63%; Joonis 47). Järgmised sagedamini kasutatavad teenused olid R-plaani täitmise juhendamise teenus (35%), sotsiaaltöötaja teenus (31%), psühholoogiline nõustamine (25%), majutusteenus (21%) ning R-plaani täiendamise ja vahehindamise teenus (16%). Tegevus- või loovterapeudi teenuseid kasutas 15% puudega inimestest. Kõige vähem kasutati logopeedi (5%) ja eripedagoogi teenuseid (2%).

Tööealised puudega inimesed on kasutanud pensioniealistega võrreldes enam psühholoogi teenuseid. Füsioterapeudi teenuseid on saanud kõige rohkem liit-, liikumis- ja muu puudega vastajad. Psühholoogi teenuseid olid kasutanud kõige sagedamini psüühikahäirega vastajad.

Joonis 47 – R-teenuste kasutamine viimase 5 aasta jooksul (%, puuetega inimesed, kes on viimase 5 aasta jooksul kasutanud R-teenuseid)

35

40

32

26

34

43

27

37

42

38

27

26

55

34

41

29

20

40

31

37

16

14

17

11

10

20

15

18

14

19

13

7

27

16

19

17

9

18

13

25

63

57

67

48

58

68

59

69

39

73

65

49

41

63

79

73

14

68

63

48

15

16

14

18

21

13

14

14

11

17

13

15

16

19

10

6

11

16

20

31

26

33

26

34

37

22

33

28

29

34

35

27

33

21

32

63

25

33

37

25

21

26

41

45

35

12

13

15

31

23

48

19

18

20

23

52

20

30

11

21

22

21

19

29

26

13

23

11

23

25

16

10

24

21

20

30

20

21

26

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamise teenusRehabilitatsiooniplaani vahehindamise/täiendamise teenusFüsioterapeudi teenusTegevusterapeudi/loovterapeudi teenusSotsiaaltöötaja teenusPsühholoogi teenusMajutusteenus


75

58% R-teenuseid saanutest ei ole ise nende eest tasunud. 38% on maksnud ühe või mitme erineva R-teenuse eest. Tallinnas elavad, 50-64-aastased ning liikumis- ja liitpuudega inimesed on tasunud teiste gruppidega võrreldes sagedamini mõne R-teenuse eest. Kõige sagedamini on pidanud inimesed maksma füsioterapeudi (22% teenuste eest tasunud puudega inimestest) ja majutusteenuse eest (9%).

72% R-teenuseid kasutanud puuetega inimeste arvates on R-teenused neid aidanud. Neist omakorda kolmveerand (77%) leiab, et teenused on kõige rohkem parandanud nende enesetunnet, poolte (54%) arvates aga võimet tulla iseseisvalt toime oma koduse igapäevaeluga (54%, Joonis 48).

Joonis 48 – Hinnangud R-teenuste mõjule enesetunde ja toimetuleku parandamiseks (%, puuetega inimesed, keda R-teenused on aidanud)

77

75

78

73

76

79

80

74

71

76

82

78

76

77

80

71

71

78

76

85

54

53

55

41

48

56

57

57

51

59

50

49

49

57

56

50

56

47

60

41

17

25

12

15

14

18

20

13

10

17

19

22

19

15

18

13

2

19

14

20

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

on parandanud enesetunnet

on parandanud võimet tulla iseseisvalt toime koduse igapäevaeluga

teenused ei ole kuidagi aidanud

17% arvates ei ole R-teenused nende enesetunnet või toimetulekut parandanud. Teistega võrreldes on selliseid inimesi rohkem meeste (25%), 65-74-aastaste (20%), psüühikahäirega (22%) ning sügava puudega inimeste hulgas (20%) Asulatüübiti analüüsides selgub, et samal arvamusel on ka enam Tallinnas ja maal elavad ning R-teenusteid saanud puuetega inimesed.


76

9.7.2 Probleemid R-teenuste saamisel

34% R-teenuseid saanud puuetega täiskasvanute jaoks ei esinenud R-teenuste saamisel ühtegi puudust. 54% arvates esines teenuste saamisel mõni probleem.

Kõige suurem osa puuetega inimestest, kelle arvates R-teenustel puuduseid esines tõi põhiprobleemidena välja pikad ootejärjekorrad (39%) ning keerulise asjaajamiskorra (33%, Joonis 49). Ligi iga viies märkis, et sai R-teenuseid harvem või vähem, kui oleks vaja läinud. 17% väitel ei vastanud saadud R-teenused nende ootustele ning sama paljud pidasid probleemiks infopuudust.

Samuti toodi välja liiga suured kulutused, mida R-teenuse saamiseks tuli teha (14%) ning R-plaani mittevastavus inimese vajadustele (13%). Lisaks väitsid mõningad puuetega inimesed, et neile olid probleemiks transpordi puudumine R-asutusse (10%), halb juurdepääsetavus (9%), spetsialistide ebasõbralikkus ning saatja puudumine (5%). Vähesed nentisid veel, et puudus majutusvõimalus, teenusepakkuja ruumid ei vastanud vajadusele, puudega inimesel puudus hooldaja või saatja kohapeal viibides, talle ei tutvustatud töötamis- või õppimisvõimalusi ning puudega inimene ei leidnud teenuste saamiseks töötamise/õppimise tõttu aega. Tööealiste ja pensioniealiste hinnangutes olulisi erinevusi ei esinenud. Märkimist väärib ehk see, et pensioniealised väitsid tööealistest sagedamini, et R-teenused ei vastanud nende ootustele (vastavalt 24% ja 9%).

Joonis 49 – R-teenuste peamised puudused (%, puuetega inimesed, kelle arvates esines R-teenustel puuduseid)

39

33

19

18

17

17

17

14

13

10

9

5

5

5

3

3

1

1

0 5 10 15 20 25 30 35 40

Liiga pikk ootejärjekord

Liiga keerulineasjaajamine

Sain teenuseid harveminikui vaja oleks

Liiga kallistransporditeenus

Sain teenuseid vähem kuivaja oleks

Infopuudus

Teenused ei vastanudminu ootusteleTeenusesaamisegakaasnesid suured

Rehabilitatsiooniplaan eivastanud minu

Transpordi puuduminerehabilitatsiooniasutusseHalb juurdepääsetavus

rehabilitatsiooniasutuseleSpetsialistid olidebasõbralikud

Puudus saatja, et teenustsaama minnaMajutusvõimaluse

puudumineTeenusepakkuja ruumid

ei vastanud minuPuudus hooldaja võiabistaja, et saaksinMulle ei tutvustatudedasisi õppimis-

Ei leidnud selleks aegaõppimise/töö tõttu


77

Enamik (74%) R-teenuseid saanud puudega inimestest ei ole katkestanud teenuste saamist. 7% inimestest kas loobus osadest teenustest ning 4% R-plaani koostamisest. 4% kaalus R-plaani katkestamist. 11% ei osanud küsimusele vastata.

9.7.3 Kehtiv R-plaan

Neist puuetega inimestest, kellele viimase 5 aasta jooksul on koostatud R-plaan, on hetkel kehtiv R-plaan 59% (ehk ca 17% kõigist 16-a ja vanematest puuetega inimestest). Joonisel 50 näeme, et kehtiva R-plaaniga puuetega inimesi on rohkem nooremate hulgas – 72% 16-29-aastastest, 63% 30-64aastastest ning 55% pensioniealistest. Lisaks vanusele on erinevus hetkel kehtiva R-plaani osas on ka asulatüübi lõikes – plaan on 74% Tallinnas, 65% teistes linnades ning 46% maal elavatel puuetega täiskasvanutel, kellele on viimase 5 aasta jooksul koostatud R-plaan. Antud erinevus võib tulla sellest, et linnaelanikele on erinevad R-teenused, sealhulgas ka R-plaani koostamise ja täitmise juhendamine enam kättesaadavad kui maainimestele. Teisalt on maainimeste hulgas rohkem neid, kes ei osanud küsimusele vastata. Puudeliikide lõikes on kõige rohkem kehtiva R-plaaniga isikuid nende liitpuudega (64%), liikumispuudega (62%) ning psüühikahäirega inimeste (60%) hulgas, kellele on viimase 5 aasta jooksul koostatud R-plaan.

Joonis 50 – Kehtiv R-plaan (%, puuetega inimesed, kellele on viimase 5 aasta jooksul koostatud R-plaan)

59

64

57

72

68

61

59

49

74

65

46

60

86

62

47

64

41

63

57

61

33

29

35

20

15

36

37

37

22

30

40

26

14

28

53

26

37

35

34

19

8

7

9

8

17

3

4

13

3

5

14

14

10

10

22

1

9

19

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

vald

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Kehtiv R-plaan olemas Kehtivat R-plaani ei ole eoö


78

9.7.4 Kõige vajalikumad R-teenused

Uuringus küsiti kõigilt 16-aastastelt ja vanematelt puuetega inimestelt samuti, milliseid R-teenuseid nad kõige enam vajaksid, et igapäevaelus paremini hakkama saada ja soovi korral kas töötada või õppida. 29% väitis, et nad ei vaja ühtegi R-teenust ning 24% ei osanud seisukohta võtta, kas või milliseid R-teenuseid nad vajaksid. 34% puuetega inimestest aga nimetas ühe või mitut endale vajalikku R-teenust. Lisaks nimetas 12% mõnda teist laadi teenusevajadust (nt sotsiaal- või tervishoiuteenus).

R-teenustest vajatakse kõige rohkem füsioterapeudi- või mõnda muud taastusravi teenust (62% teenuseid vajavatest inimestest). Iga kümnes vajaks psühholoogi ning 9% sotsiaaltöötaja teenust (Joonis 51). Vajadust R-plaani täitmise juhendamise ja vahehindamise, tegevus- ja loovteraapia ning logopeedi teenuste järele märkisid vähesed (2%). Üksikud vajaksid ka majutusteenust ning eripedagoogi teenust.

Füsioteraapiat ja taastusravi sooviksid rohkem saada vanemad, eelkõige 50-74-aastased ning liikumis- ja muu puudega inimesed. Psühholoogi teenuseid vajaksid teistest enam 16-49-aastased, psüühikahäire ning sügava puudega inimesed. Sotsiaaltöötaja teenuste järele tunnevad enim vajadust sügava puudega inimesed.

Joonis 51 – Kõige enam vajatavad R-teenused (%, puuetega inimesed, kes märkisid R-teenuste vajadust)

62

58

64

43

52

70

73

53

51

63

68

51

51

67

68

58

15

72

57

58

10

13

8

27

21

12

3

6

9

8

12

21

3

6

8

9

62

6

10

19

9

10

8

5

8

7

9

10

7

7

12

4

3

10

5

18

43

4

9

22

2

3

2

1

7

1

3

3

3

2

2

3

2

2

3

4

2

2

1

2

10

4

2

2

1

2

3

4

12

2

1

7

2

2

2

2

2

2

14

4

2

3

2

1

5

9

3

5

2

2

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

füsioterapeudi, taastusravi teenuspsühholoogi teenussotsiaaltöötaja teenusR-plaani täitmise juhendamise, vahehindamise ja täiendamise teenus*tegevus-, loovterapeudi teenus*logopeedi teenus*


79

Lisaks eespool märgitutele nimetasid paljud puuetega inimesed veel teisi teenuseid, mis ei kuulu R-teenuste alla. Näiteks tunti vajadust tervishoiuteenuste (11%), isikliku abistaja või tugiisiku teenuste (7%), sotsiaal- või invatransporti teenuse (4%) ja koduhoolduse teenuse (3%), samuti tööalase nõustamise või toetatud töötamise teenuse (2%) ning abivahendite teenuse (2%) järgi. Loetletud teenuste siin väljatoomine viitab võimalusele, et neid peetakse puuetega inimeste poolt mõnikord R-teenuste juurde kuuluvaks. Erinevate sotsiaalteenuste kasutamist, mille hulka enamik neist teenustest kuulub, käsitleb põhjalikumalt järgmine peatükk.

9.8 Teiste sotsiaalteenuste kasutamine

Lisaks eelpool käsitletud abivahendite ja rehabilitatsiooniteenusele on puuetega inimestel võimalik kasutada ka mitmeid teisi kas ainult puuetega inimestele või kogu elanikkonnale mõeldud sotsiaalteenuseid. Viimase 12 kuu jooksul kasutas mõnda sotsiaalteenust ligi viiendik ehk 18% puuetega inimestest.17 Joonisel 52 näeme, et kõige rohkem teiste sotsiaalteenuste kasutajaid on sügava puudega (25%) ning psüühikahäire (21%) ja liitpuudega (21%) inimeste hulgas.

Joonis 52 – Teiste sotsiaalteenuste kasutamine (v.a R-teenus ja abivahendid) viimase 12 kuu jooksul, %

18

15

19

18

22

14

20

17

21

15

18

21

18

19

11

21

9

12

19

25

80

81

79

77

76

85

77

81

79

83

78

78

80

80

85

74

77

85

79

72

2

3

2

6

2

1

4

2

1

2

4

1

2

1

4

4

14

3

2

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

on kasutanud ei ole kasutanud eoö/keeldus

17 Sotsiaaltenuste analüüsist on välja jäetud hoolekandeasutustes elavad puudega inimesed (uuringus osalenud inimestest ca 1,5%), kuna nad moodustavad sotsiaalteenuste saajatena omaette sihtrühma.


80

Kõige sagedamini kasutati viimase 12 kuu jooksul koduhoolduse teenust (43%) ja sotsiaaltranspordi (26%) ning isikliku abistaja või tugisiku teenust (22%). Seejuures on pensioniealised puuetega inimesed kasutanud oluliselt rohke sotsiaaltranspordi teenust ja veidi rohkem ka koduhooldusteenust, tööealised aga tugiisiku või isikliku abistaja teenust. Ligi kümnendik (8%) on kasutanud sotsiaalnõustamisteenust, seejuures töö- ja pensioniealised võrdselt. Kasutatud on ka nii päevakeskuse teenust kui hooldamisteenust hoolekandeasutuses (mõlemaid 5%). Lisaks mainisid mõned üksikud inimesed (1-3%) veel võlanõustamise, psühholoogilise nõustamise ja eluruumi kohandamise teenust, tööealised ka ohvriabi- või varjupaigateenust ning tööharjutuste või toetatud töö teenust.

Joonis 53 – Viimase 12 kuu jooksul kasutatud sotsiaalteenused (%, teisi sotsiaalteenuseid kasutanud puuetega inimesed)

43

26

22

8

5

5

1

1

1

40

17

26

8

6

5

3

2

2

1

1

44

32

19

8

5

5

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

koduhooldusteenus

sotsiaaltransport

tugiisiku või isiklikuabistaja teenus

sotsiaalnõustamisteenus

päevakeskuse teenus

hooldamisteenushoolekandeasutuses

võlanõustamisteenus

psühholoogilinenõustamine

eluruumi kohandamiseteenus

ohvriabi- võivarjupaigateenus

tööharjutus või toetatudtöö teenus

KOKKU Tööealine Pensioniealine


81

Valdav osa sotsiaalteenuseid kasutanud täiskasvanud puuetega inimestest on väitnud, et kasutatud teenused vastasid nende vajadustele (Joonis 54). Päevakeskuse ja sotsiaaltransporditeenuse kasutajate hulgas on kõige rohkem neid, kes leidsid, et teenus vastas täielikult nende vajadustele (vastavalt 95% ja 85%). Kokkuvõttes oldi rohkem rahul ka proteeside ja muude abivahendite, sotsiaalnõustamise, tugiisiku või isikliku abistaja ja koduhooldusteenusega. Samas oli hoolekandeasutuses hooldusteenust saanute hulgas protsentuaalselt enim neid, kes ei pidanud teenust oma vajadustele ja ootustele vastavaks (22%).

Joonis 54 – Viimase 12 kuu jooksul kasutatud sotsiaalteenuste vastavus vajadustele, (%, sotsiaalteenuseid kasutanud puuetega inimesed)

95

85

69

55

45

45

5

10

28

24

51

52

6

2

15

4

3

2

7

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Päevakeskuse teenus

Sotsiaaltransport

Koduhooldus

Hooldamisteenus hoolekandeasutuses

Sotsiaalnõustamine

Tugiisiku või isikliku abistaja teenus

Täielikult vastas vajadustele Pigem vastas vajadustele

Pigem ei vastanud vajadustele Üldse ei vastanud vajadustele

53% üht või mitut teenust kasutanud puuetega inimestest ei pidanud nende eest tasuma, 47% pidi aga tasuma kas täielikult või osaliselt. Teenuseliigiti analüüsides selgub, et peaaegu kõik teenuseid kasutanud inimesed said sotsiaalnõustamise teenust tasuta (Joonis 55). Ligi kolmveerand ei pidanud maksma sotsiaaltranspordi ja koduhooldusteenuse eest. 79% sotsiaalteenuseid saanud puudega inimestest pidi aga kas osaliselt või täielikult maksma hoolekandeasutuses hooldamise eest.

Joonis 55 – Viimase 12 kuu jooksul kasutatud sotsiaalteenuste eest tasumine, (%, sotsiaalteenuseid kasutanud puuetega inimesed)

97

72

71

62

55

45

21

3

28

29

38

45

55

79

0 20 40 60 80 100

sotsiaalnõustamisteenus

sotsiaaltransport

koduhooldusteenus


tugiisiku või isikliku abistaja teenus

muu teenus

hooldamisteenus hoolekandeasutuses

sai teenuse tasuta maksis osaliselt/täielikult teenuse eest


82

9.9 Vajadus (täiendavate) teenuste järele

Vajaduse kohta täiendavate teenuste järele, mis aitaksid puuetega inimestel paremini toime tulla küsiti uuringus nii neilt, kes ühtegi sotsiaalteenust ei kasutanud, kui ka neilt, kes juba mõnda kasutasid.18

Enda sõnul vajaks mõnda (täiendavat) teenust 38% täiskasvanud tavaleibkonna puuetega inimestest (Joonis 56). Seevastu 35% ei vaja mingeid teenuseid ega abi, 26% aga ei oska öelda. Maal elavad puudega inimesed tunnevad oluliselt sagedamini mõnest teenusest puudust võrreldes linnades, eriti aga Tallinnas elavate puuetega inimestega.

Joonis 56 – Vajadus (täiendavate) sotsiaalteenuste järele, % (v.a hooldekodudes elavad puuetega inimesed)

383937

37

37

3337

42

26

3348

32

41

4338

27

37

3838

39

353137

35

39

3736

31

39

4128

38

41

3332

41

28

3536

31

273025

29

25

3026

26

35

2624

30

18

2430

32

34

2726

30

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kokku

mees

naine

16 - 2930 - 49

50 - 64

65 - 74

75- ...Tallinn

muu linn

vald

psüühikahäirekõne-, kuulmis-, nägemispuue*

liikumispuue

muu puue

liitpuuevaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

tunneb puudust mõnest teenusest ei vaja ühtegi teenust ega abi eoö/keeldus

Kõige suuremat vajadust tunnevad puudega inimesed taastusravi ja koduhoolduse teenuste järele – vastavalt 32% ja 17% teenuseid vajavatest puuetega inimestest (Joonis 57). Võrreldes tööealistega vajavad just pensioniealised sagedamini koduhoolduse, aga ka taastusravi teenust. Iga kümnes sooviks saada sotsiaaltranspordi teenust, 8% aga märgib vajadust rahalise toetuse järele, et muretseda küttepuid, ravimeid või tasuda hooldamise ja muude abiteenuste eest. Lisaks joonisel toodutele soovib 4% teenuseid vajavatest puudega inimestest abi puude lõhkumisel ja aiatöödel, isikliku abistaja või psühholoogilise nõustamise teenust. 1-2% jaoks oleks vaja kodust põetusteenust, sotsiaalnõustamist, rohkem infot oma puudeliigi ja selle abivahendite kohta, invatakso teenust, abi kodu remontimisel, tugiisiku ja päevakeskuse teenust või eluaseme

18 Ka täiendavate teenuste analüüsist on hoolekandeasutuses elavad puudega inimesed välja jäetud, kuna nende täiendav teenustevajadus hoolekandeasutuses vajaks käsitlemist eraldi uuringus.


83

kohandamist. Veel nimetati vajadust ühistranspordi parema korraldamise, tööalase nõustamise, hooldamisoskuste õpetamise, viipekeele tõlgi ja sooja toidu koju toomise järele.

Teenuste ja abivajaduse osas selgus uuringust lisaks, et 14% teenuseid vajavatest puuetega inimestest sooviks saada põhjalikumaid terviseuuringuid ning paremat ravi.

Need puuetega inimesed, kes on erinevaid sotsiaalteenuseid (s.h R-teenust) kasutanud ei erine oma teenustevajaduste poolest väga palju teenuseid varem mittekasutanutest. Märkimist väärib ehk see, et teenuseid mittekasutanud vajaksid kasutanutega võrreldes veidi enam taastusravi teenuseid.

Joonis 57 – Vajadus (täiendavate) sotsiaalteenuste järele (%, sotsiaalteenuseid vajavad puuetega inimesed)

31

17

10

10

6

5

27

11

10

13

7

7

35

21

11

7

6

4

29

15

9

11

7

4

34

18

11

8

6

7

0 5 10 15 20 25 30 35 40

taastu srav i (s .h m assaaž,v esiravi jm s)

ko duhooldustee nus

sotsia alt ran sp ort

ra ha line to etus(k üttep uude, rav im ite,hooldamise ja tee nu s te

saam ise ja oks)

ab ivahendid (s. h ortoo sid,p rotees id ), toe tu s ne nd e

saam iseks

e rin evad R-tee nu sed

kokk u tö öea lin e pens io nieal in e on kasu tanud te enuseid ei ole kasu ta nud te enuseid


84

9.10 Teenuste mittesaamise põhjused

Kõige sagedamini ehk kolmandiku täiskasvanud puuetega inimeste jaoks on teenuste mittesaamise põhjuseks infopuudus või ei ole inimene lihtsalt selle peale tulnud, et mõnda teenust taotleda (30%; Joonis 58). Peaaegu igal viiendal teenuseid vajaval puudega inimesel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid teenustega seotud väljaminekute tegemiseks (19%). 13% jaoks ei ole omavalitsus neile vajalikke teenuseid võimaldanud. Mõnedel puudub juurdepääs teenust pakkuvasse asutusse (3%) või ei ole neil võimalik saada ühendust teenust osutava asutusega (2%). 16% teenuseid vajavatest puudega inimestest on saanud vajalikul määral hakkama ja pole seetõttu teenuseid taotlenud. Muude põhjustena märgiti asjaajamise keerukust ja suurt ajakulu, sobilike teenuste puudumist, liiga pikki ootejärjekordi, omavalitsuse rahalisi raskusi teenuse eest tasumisel ning tüdimust teenuste taotlemisel. Mõned kuulmispuudega inimesed lisasid põhjusena veel viipekeele tõlkide puudumise, mistõttu ei ole nad saanud kontakti perearsti või teiste ametnikega endale vajalike teenuste saamiseks.

Tööealised ning eriti sotsiaalteenuseid mittekasutanud mainivad infopuudust või taotlemise peale mittetulemist veidi sagedamini kui pensioniealised või teenuseid kasutanud puuetega inimesed. Teenuste saamiseks vajalike materiaalsete ressursside puudumist mainivad sagedamini aga sotsiaal- ja R-teenuseid saanud inimesed.

Joonis 58 – Vajalike sotsiaalteenuste mittesaamise peamised põhjused (%, sotsiaalteenuseid vajavad puuetega inimesed)

30

35

27

20

38

13

15

11

11

14

19

17

20

25

14

3

1

5

4

3

3

1

2

9

8

9

10

7

16

15

16

18

14

9

8

10

11

7

1

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

Tööealine

Pensioniealine

on kasutanud teenuseid

ei ole kasutanud teenuseid

Pole selle peale tulnud, puudub info

Omavalitsus ei ole mulle vajalikke teenuseid võimaldanud

Puudub raha vajalike teenustega seotud väljaminekuteks

Puudub ligipääs vajalikku teenust pakkuvasse asutusse

Puudub võimalus saada kontakti teenust pakkuva asutusega

Muu põhjus

Saan vajalikul määral hakkama

eoö/keeldus


85

9.11 Kontaktid sotsiaaltöötajaga

Uuringus tunti lisaks teenuste kasutamisle ka huvi, kuivõrd on täiskasvanud puuetega inimestega viimase 12 kuu jooksul ühendust võtnud või neid külastanud nende kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, et tunda huvi nende toimetuleku vastu. Tulemustest selgub, et omavalitsuse sotsiaaltöötaja on pöördunud 20% puuetega inimeste poole (Joonis 59). Maal elavatel puuetega inimestel on olnud rohkem selliseid kokkupuuteid sotsiaaltöötajaga kui linlastel. Tulemustest ilmneb veel, et mida raskem puue, seda suurem on nende osakaal, kelle poole sotsiaaltöötaja on viimase 12 kuu jooksul ise pöördunud.

Joonis 59 – Puuetega inimeste jaotus vastavalt sellele, kas nende kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja on viimase 12 kuu jooksul nendega kontakti võtnud, %

9.12 Info saamine toetuste ja teenuste kohta

39% kõigist 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest on viimase 12 kuu jooksul saanud informatsiooni puuetega inimestele suunatud toetuste, teenuste ja abi kohta kas arstilt või perearstilt (Tabel 1). Oluline roll teenuste ja toetuste kohta teabe otsimisel ja edastamisel on ka lähimal suhtevõrgustikul – iga neljas inimene on saanud infot oma lähedastelt või tuttavatelt. Tähtsamateks allikateks on olnud lisaks ka sotsiaaltöötaja ning meedia (17%).

20

20

19

20

20

18

20

20

16

16

25

25

7

21

12

27

34

12

21

32

78

77

79

75

77

80

79

77

83

81

73

73

92

76

88

67

54

87

76

64

2

3

2

4

4

2

3

3

2

2

1

3

6

11

1

3

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

naine

30 - 49

65 - 74

Tallinn

maa


muu puue

vaimupuue*

raske puue

Jah Ei eoö/keeldus


86

Mitte kusagilt ei ole infot saanud 28% puuetega inimestest. Nendeks on sagedamini üksikud inimesed, lisaks iseloomustab neid asjaolu, et nad on viimase 12 kuu jooksul kasutanud kaks korda vähem teenuseid kui infot saanud puuetega inimesed. See kinnitab asjaolu, et teenuste saamine on oluliselt seotud puudega inimese informeeritusega.

Kui küsida kõige sobivama infoallika kohta puuetega inimestele suunatud toetuste, teenuste ja abi osas, siis näeme tabelist 1 mõneti üllatuslikult, et ka siin eelistab suur osa puuetega inimestest (63%) saada infot arstilt või perearstilt (63%). Oluliselt suuremal määral kui seni eelistatakse seda saada ka sotsiaaltöötajalt (37%). Vastavat infot soovib meedia vahendusel saada iga neljas puudega inimene. Huvi interneti vahendusel infot saada on suhteliselt tagasihoidlik (8%). Ka Töötukassa roll sellise info allikana on puuetega inimeste meelest väga marginaalne, seda märkisid ka ainult mõned üksikud tööealised puudega inimesed.

Tabel 1 – Puuetega inimeste jaotus seniste infoallikate järgi toetuste, teenuste ja abi kohta viimase 12 kuu jooksul: võrdlusena on lisatud infoallikad, kust enim eelistataks sellist infot saada, %

Senised

infoallikad Eelistatud infoallikad

Arst, perearst 39 63

Lähedane, tuttav 24 19

Sotsiaaltöötaja 17 37

Ajakirjandus, raadio, televisioon 17 25

Sotsiaalkindlustusamet (Pensioniamet) 9 14

Internet 5 8

Puuetega inimeste ühendused 3 5

R-asutused / R-meeskonnad 3 3

Mõni teisne kohalik omavalitsuse töötaja 2 5

Infoallikas puudus (mitte kusagilt) 28 -


87

10 ELURUUMID

10.1 Eluruumid ja nende kohandamine

Enamik 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest elab kortermajas (61%). Talumajas elab 17% ja ühepereelamus 14% puuetega inimestest (Joonis 60). Muud tüüpi elamutena nimetati valdavalt hooldekodu, koolkodu, sotsiaaleluaset ning vanadekodu.

Joonis 60 – Eluruumi tüübid, %

17

18

16

15

16

21

16

15

1

39

14

2

18

22

14

10

17

18

12

14

16

13

14

13

13

19

12

4

13

20

10

13

17

12

16

14

14

14

15

2

2

2

1

2

2

3

2

2

2

1

3

1

2

1

2

1

1

2

1

1

3

1

1

1

2

1

2

2

2

1

1

1

61

56

64

60

60

59

58

65

91

78

32

61

80

58

62

63

48

64

60

58

2

2

1

4

1

3

1

1

1

2

1

3

2

1

1

2

5

1

1

5

3

4

3

6

6

2

3

3

1

2

6

7

3

4

22

1

3

8

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Talumajas Ühepereelamus Kahepereelamus Ridaelamus

Kortermajas Ühiselamus Muud tüüpi elamus eoö/keeldus

Ligi kolmveerand (70%) 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest elab 2- või 3-toalises eluruumis. Analüüsitulemused viitavad, et seos eluruumide suuruse ja leibkonnaliikmete arvu vahel on nõrk, st ei ilmne, et leibkonnad, kus on rohkem liikmeid elaksid ühtlasi ka suuremates eluruumides.


88

Kuigi päris suur osa (68%) puuetega täiskasvanutest arvab, et nende eluruum ei vajagi kohandamist, siis veidi rohkem kui kümnendik (13%) vajaks eluruumi kohandamist, kuid seda pole tehtud (Joonis 61). 7% eluruum on osaliselt kohandatud, kuid see vajaks veel kohandamist. Kümnendiku (11%) täiskasvanud puuetega inimeste eluruum aga on kohandatud vastavalt nende puudest tulenevatele vajadustele. Lisaks ilmneb, et mida raskem on puue, seda enam vajatakse eluruumi kohandamist. Sügava puudega inimestest leiab iga neljas, et nende eluruum vajaks kohandamist, aga seda pole seni tehtud. Üldiselt võib välja tuua, et füüsilise puudega inimesed vajavad rohkem eluruumi kohandamist kui psüühilikahäire ja muu puudega inimesed.

Joonis 61 – Eluruumi kohandamise vajadus, %

68

68

68

83

73

68

63

67

74

74

62

78

62

60

74

67

86

77

68

43

13

14

13

5

10

11

14

16

10

9

16

8

15

18

7

15

1

11

12

24

6

8

6

6

6

8

7

5

3

7

8

3

5

8

8

6

4

5

5

16

11

10

11

6

9

10

14

9

12

8

12

9

16

12

8

8

9

7

13

12

2

3

1

2

3

2

1

2

2

2

1

2

3

3

2

5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Ma ei vaja eluruumi kohandamistEi, kuigi see vajaks kohandamistJah, on osaliselt kohandatud, kuid vajab veel kohan-damistJah, on kohandatudeoö/keeldus


89

Valdavaks probleemiks nende puuetega inimeste jaoks, kes on vajanud või vajavad eluruumi kohandamist on takistused liikumisel. Lisaks tuuakse välja sobimatu mööbel ja tööpinnad, liiga külm või soe eluruum ning niiskus. Teiste probleemide tähtsus on tagasihoidlikum (Joonis 62).

Joonis 62 – Probleemid eluruumis, mis raskendavad igapäevaseid tegevusi (%, puuetega inimesed, kes on vajanud või vajavad eluruumi kohandamist)

38

9

11

12

7

6

10

10

6

24

16

14

11

12

9

5

4

6

34

70

70

73

77

78

81

79

83

4

5

5

4

4

6

4

6

4

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Takistused liikumisel(trepid, ukseavad,

lävepakud)

Sobimatu mööbel,tööpinnad

Liiga külm või liiga soeeluruum

Niiskus

Müra

Sobimatud lülitid, lingid

Halb valgustus

Allergeenid

Vähe ruumi, puudubvõimalus olla omaette

Kindlasti nõustun Pigem nõustun Pigem ei nõustu eoö/keeldus

Kõige suurem osa, ligi kaks kolmandiku ehk 62% puuetega täiskasvanutest toovad välja peamise probleemina trepid, ukseavad, lävepakud ja muud takistused, mis raskendavad neil oma eluruumis igapäevaste tegevustega toimetulekut. Probleem on oluline eeskätt vanemaealiste ja füüsilise puudega inimeste jaoks. Samuti ilmneb, et liikumistakistused on aktuaalsemad sügava puudega inimeste jaoks, neist 60% jaoks on see oluline takistus.

Sobimatu mööbel ja tööpinnad ei takista üldiselt puuetega inimestel igapäevaste tegevustega toimetulekut oma eluruumis. Olulisem on see probleem vanemaealiste ja sügava puudega inimeste jaoks.

Liiga külm või liiga soe eluruum on probleemiks neljandikule puuetega täiskasvanutest (25%), erinevates lõigetes (sugu, vanus, puude liik, puude raskusaste, elukoht) olulisi erinevusi ei esine. Ka niiskus ja müra on probleemiks vastavalt 23% ja 19% jaoks.

obimatute lülitite, pinkide ja muu sarnase korral.

Ka ruumipuudust peetakse üldiselt väheoluliseks probleemiks. Rohkem on seda toonitanud nooremaealised puuetega inimesed. Puude raskusastme lõikes ilmneb, et kui valdava enamiku keskmise ja raske puudega inimeste arvates ei ole see probleem, siis iga neljas sügava puudega


90

inimene on selle ära märkinud.

Ka müra ei peeta üldiselt väga oluliseks probleemiks. Seda on takistusena maininud iga viies puuetega inimene.

Niiskust märgib probleemina iga neljas, kusjuures see on rohkem takistuseks keskealiste ja psüühikahäirega inimeste jaoks.

Allergeenid keskkonnas ei ole enamiku puuetega inimeste jaoks probleemiks.

Sama kehtib ka halva valgustuse ja nähtavuse kohta. Teistest rohkem näevad selles probleeme eakaimad inimesed.

Ülejäänud olulisemate probleemidena tuuakse esile:

• raskusi iseseisval pesemisel (vannis käimine, pesemisvõimaluse ja vajalike abivahendite – istepink, toed, käepide – puudumine jms);

• ruumipuudust (korter on ratastooliga liikumiseks liialt kitsas);

• keerukaid olmetingimusi (WC õues, sooja vee puudumine, kütmisprobleemid, lifti puudumine, elukoha kehv seisukord).


91

11 MAJANDUSLIK TOIMETULEK

11.1 Sissetulekud ja hinnangud toimetulekule

Kõigi 16-aastaste ja vanemate puuetega inimeste keskmine isiklik netosissetulek 2009. aastal oli 4665 krooni kuus (Joonis 63). Näeme, et enim eristuvad töötavad puuetega inimesed (s.h töötavad pensioniealised), kelle isiklik kuu netosissetulek on mõneti kõrgem ehk 6910 krooni.

Joonis 63 – Isiklik kuu netosissetulek, %

4665

4666

4664

4087

4238

4549

4678

4948

4952

4635

4578

4059

5035

4749

4877

4692

3797

4700

4619

4779

4413

4832

6910

4502

0 2000 4000 6000 8000 10000 12000

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Tööealine

Pensioniealine

Töötav

Mittetöötav


92

Keskmiselt oli kõigi 16-aastaste ja vanemate puuetega inimeste kogu leibkonna netosissetulek 2009. aastal 7361 krooni kuus (Joonis 64).

Joonis 64 – Leibkonna kuu netosissetulek, %

7361

7903

7010

9984

7766

7369

7350

6977

7737

7427

7123

6649

8340

7064

8052

7389

10638

7558

7202

7568

7732

7136

9901

7172

0 2000 4000 6000 8000 10000 12000

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Tööealine

Pensioniealine

Töötav

Mittetöötav

Sissetulekuid täiendavalt erinevas vahemikes analüüsides näeme, et kümnendik puuetega inimestest elab leibkonnas, kus netosissetulek on alla 4000 krooni kuus (Tabel 2). Seevastu isiklik sissetulek on alla 4000 krooni ligi veerandil puuetega inimestest. Neist umbes kolmandik elab üksinda, mis on vaesusriski arvestades ohumärgiks. Lisaks ilmneb, et alla 4000 kroonise kuusissetulekuga ja üksinda elavatest puuetega inimestest üle poole ehk 63% on naised. Kõige sagedamini (28%) jääb leibkonna kuu netosissetulek vahemikku 7001 - 10 000 krooni, isiklik kuu netosissetulek aga vahemikku 4001-5000 krooni (38%).

Tabel 2 – Puuetega inimeste jaotus vastavalt leibkonna ja isiklikule kuu netosissetulekule, %

Leibkonna sissetulek

Isiklik sissetulek

kuni 1500 kr 1 1

1501-2000 kr 0 1

2001-3000 kr 2 5

3001-4000 kr 7 19

4001-5000 kr 16 38

5001-7000 kr 13 21

7001-10 000 kr 28 3

üle 10 000 kr 10 1

eoö/keeldus 22 11


93

Ülevaade isikliku sissetuleku allikatest nii kokku kui eraldi töö- ja pensionieas puuetega inimeste kohta on toodud tabelis 3.

Tabel 3 – Puuetega inimeste jaotus vastavalt isikliku kuu netosissetuleku allikatele, %

KOKKU Töö-

ealised Pensioni-ealised

Töötasu, palk, sissetulek ettevõtlusest, s.h kodusest põllumajandusest

14 22 8

Töövõimetuspension 56 81 38

Vanaduspension (s.h väljateenitud aasate pension, eripension jt)

65 30 89

Erinevad toetused ja stipendiumid 48 41 53

Muud sissetulekud ja tulud 11 13 10

Poolte (48%) puuetega inimeste hinnangul võimaldab nende sissetulek neil kuidagi toime tulla. Umbes veerandi (26%) jaoks aga ei ole see piisav isegi vältimatute kulutuste tarbeks. Raha on piisavalt 21% puuetega inimestest, säästa aga suudab ainult 1% (Joonis 65). Puudeliikide lõikes on nende osakaal, kellel ei piisa raha vältimatute kulutuste tegemiseks võrreldes keskmisega kõrgem psüühikahäire ja muu puudega inimeste hulgas – vastavalt 34% ja 31%. Puude raskusastmete lõikes suuri erinevusi ei esine. Tööealistest puuetega inimestest ei piisa raha vältimatuteks kulutusteks kolmandikul (35%), mis samuti oluliselt erineb nii pensioniealiste hinnangust (20%) kui keskmisest.

Joonis 65 – Hinnang isiklikule rahalisele sissetulekule, %

11

1

5

2

1

1

2

1

12

2

1

1

1

2

1

1

2123

20

10

14

15

20

30

18

22

2213

15

24

26

17

16

22

20

25

14

26

4846

50

41

41

48

53

48

55

43

5043

52

54

39

50

54

47

51

37

45

50

2627

26

35

35

34

22

19

22

31

2234

30

19

31

27

18

28

25

25

35

20

34

3

8

7

3

4

2

2

4

48

2

4

6

12

1

3

10

5

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

tööealine

pensioniealine

raha jääb ka säästudeksraha on piisavalt, et toime tullakuidagi tulen toime

Raha ei piisa vältimatute kulutuste tarbekseoö/keeldus


94

11.2 Soovitav netosissetulek kuus

Joonisel 66 on toodud võrdlusena täiskasvanud puuetega inimeste jaotus nii praeguse isikliku kuu netosissetuleku kui sellise sissetuleku järgi, mis võimaldaks neil ots-otsaga toime tulla. Näeme, et neist kolmandik (31%) peab soovitavaks isiklikuks netosissetuleku vahemikuks kuus 5001-7000 krooni – tegelikult saab sellist sissetulekut praegu viiendik (21%). Umbes sama palju on neid (28%), kelle arvates peaks see olema minimaalselt 7001-10 000 krooni kuus – sellise sissetuleku saajaid on praegu aga vaid 3%.

Joonis 66 – 2009. a tegelik ja soovitav isiklik kuu netosissetulek, %

1

1

5

19

38

21

3

1

11

0,2

0,3

1

3

12

31

28

8

16

0 5 10 15 20 25 30 35 40

kuni 1500 kr

1501-2000 kr

2001-3000 kr

3001-4000 kr

4001-5000 kr

5001-7000 kr

7001-10 000 kr

üle 10 000 kr

eoö/keeldus

Praegune kuu netosissetulek Soovitav kuu netosissetulek

Ilmneb, et linnas on soovitava isikliku sissetuleku alumine piir veidi kõrgem kui maal ehk - kui maal oleks kuni 5000 krooni suuruse kuu netosissetulekuga rahul iga neljas (22%), siis linnas iga kümnes 12-13%, Joonis 67). Samuti peab umbes 40% linnas elavatest puuetega inimestest soovitavaks minimaalseks netosissetulekuks rohkem kui 7001 krooni kuus, maapiirkondades tundub selline sissetulekutase vajalikuna vähem kui kolmandikule.

Leibkonna suurus, kus puudega inimene elab, suurt rolli ei mängi. Tulemused näitavad aga ootuspäraselt, et mida madalam on inimeste hinnang oma rahalisele toimetulekule, seda kõrgemat sissetulekut vajalikuks peetakse.


95

Joonis 67 – Minimaalne soovitud kuu netosissetulek, %

1

2

1

2

2

2

1

1

2

1

1

1

2

1

1

2

1

1

1

2

1

1

3

15

17

14

17

19

20

14

11

12

11

20

24

7

15

10

16

17

16

14

16

19

12

19

12

14

17

23

17

15

15

31

24

35

17

25

30

34

33

33

32

29

23

46

30

33

37

6

33

33

19

27

34

31

34

26

26

15

27

35

31

28

29

27

23

28

26

33

26

26

32

25

26

32

28

29

29

19

26

30

24

26

29

28

29

28

26

2

22

30

32

8

9

8

16

11

9

5

8

12

11

4

6

10

10

9

5

7

10

6

16

10

7

3

11

11

12

7

5

7

15

16

19

14

25

16

12

13

20

18

13

19

20

5

16

16

13

49

14

16

24

15

17

18

14

20

18

53

28

13

5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

tööealine

pensioniealine

1 liige

2 liiget

3 liiget

4 või enam liiget

raha jääb ka säästudeks

raha on piisavalt, et toime tulla

kuidagi tulen toime

Raha ei piisa vältimatute kulutuste tarbeks

kuni 3000 kr 3001 - 5000 kr 5001 - 7000 kr

7001 - 10 000 kr üle 10 000 kr eoö / keeldus


96

11.2.1 Materiaalne sõltuvus lähedastest

Mõnest leibkonnaliikmest või lähedasest inimesest sõltub materiaalselt ligi pool 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest (Joonis 68). Sõltuvus on suurim noorimas vanusgrupis 16-29, kus majanduslikult sõltuvate inimeste osakaal on ligi kolmveerand (73%), samuti tööealiste, sügava puudega ja psüühikahäirega inimeste puhul – vastavalt 55%, 56% ja 52%.

Joonis 68 – Materiaalne sõltuvus mõnest leibkonnaliikmest või lähedasest inimesest, %

15

12

17

29

16

20

9

14

16

14

15

20

12

12

18

14

18

14

12

32

20

12

31

31

32

44

43

29

31

27

37

33

28

32

41

28

33

33

36

35

31

24

35

29

51

52

50

22

38

49

58

55

46

50

53

44

46

57

46

49

45

49

53

42

43

56

3

5

2

5

4

2

3

4

1

3

4

4

1

3

3

4

1

2

4

2

2

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

tööealine

pensioniealine

Jah, täielikult Jah, osaliselt Ei sõltu eoö/keeldus


97

11.3 Puudest tulenevad lisakulud ja tegelikud vajadused

11.3.1 Lisakulude esinemine

Käesolev uuring hõlmas küsimusi ka puudest tingitud võimalike lisakulude kohta, näiteks kulutused ravimitele, transpordile, üldistele kommunaalmaksetele (juhul, kui puude tõttu tuleb tarbida näiteks rohkem vett või elektrit), aga ka hooldajale või abistajale, eritoidule, taastusravile ja muule.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et puudest tingitud lisakulude esinemise toob välja valdav enamik ehk 90% 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest. 3% ei esine enda väitel puudest tingitud lisakulusid, lisaks ei oska 7% vastata või keeldub kulude kohta vastamast.

Vaadeldes lisakulude esinemist järgnevalt täpsemalt nii töö- ja pensioniealiste, erinevate puude raskusastmete kui puudeliikidega inimeste hulgas näeme esmalt, et enamik (85%) puuetega inimestest teeb puudest tulenevalt lisakulutusi ravimitele, seejuures pensioniealistest 88% ja tööealistest ligi 78% (Joonis 69). Teiseks oluliseks lisakulude põhjustajaks on transport, millele teeb lisakulutusi peaaegu iga teine inimene. Kui transpordile kulutab veidi rohkem tööealisi, siis üldistele kommunaalkulude osas esineb lisakulusid rohkem pensioniealistel. Kommunaalkuludele kokku teeb kulutusi rohkem kui kolmandik puuetega inimestest.

Joonis 69 – Puudest tulenevad lisakulud: töö- ja pensioniealiste võrdlus, %

85

45

37

16

13

9

8

6

2

78

48

32

13

15

6

7

6

5

88

43

40

17

12

11

8

7

1

0 25 50 75 100

Ravimid

Transport

Üldisedkommunaalkulud

Hooldus- jakaitsevahendid

Taastusravi, tegevus- jafüsioteraapia

Eritoit

Hooldaja, abistaja

Elukoha kohandamine

Psühholoogiline võisotsiaalnõustamine

KOKKU Tööealised Pensioniealised


98

Puude raskusastmete lõikes saab öelda, et võrreldes keskmise või raske puudega inimestega esineb sügava puudega inimestel vähem lisakulusid transpordile (Joonis 70). Samas on neil teistega võrreldes rohkem lisakulusid hooldus- ja kaitsevahenditele.

Joonis 70 – Puudest tulenevad lisakulud: erinevate puude raskusastmetega inimeste võrdlus, %

85

45

34

9

12

8

7

7

1

0

18

85

47

37

16

14

10

8

7

3

1

17

78

37

39

32

13

5

10

5

1

1

28

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

ravimitele

transpordile

üldistele kommunaalkuludele

hooldus- ja kaitsevahenditele

taastusravile, tegevus- ja füsioteraapiale

eritoidule

hooldajale, abistajale

elukoha kohandamisele

psühholoogilisele või sotsiaalsele nõustamisele

koolitustele, eripedagoogile, logopeedile

muudele abivahenditele

keskmine raske sügav


99

Puudeliigi alusel puudest tulenevaid lisakulutusi vaadeldes ilmneb, et võrreldes teiste puudeliikidega esineb psüühikahäirega inimestel enim lisakulusid psühholoogilise või sotsiaalse nõustamise eest tasumisel. (Joonis 71).

Joonis 71 – Puudest tulenevad lisakulud: erinevate puudeliikidega inimeste võrdlus, %

72

40

32

12

8

7

5

1

8

1

7

71

48

33

26

8

6

5

6

3

1

43

90

46

40

15

16

7

11

8

1

0

19

87

51

39

15

14

13

5

10

1

1

21

88

38

30

19

14

13

9

2

1

1

24

44

26

17

20

5

1

16

1

1

4

0

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

ravimitele

transpordile

üldistele kommunaalkuludele

hooldus- ja kaitsevahenditele

taastusravile, tegevus- ja füsioteraapiale

eritoidule

hooldajale, abistajale

elukoha kohandamisele

psühholoogilisele või sotsiaalsele nõustamisele

koolitustele, eripedagoogile, logopeedile

muudele abivahenditele

psüühikahäire kõne-, kuulmis-, nägemispuue liikumispuue muu puue liitpuue vaimupuue


100

11.3.2 Praeguste lisakulude suurus ja tegelikud vajadused nende katmiseks

Tegelike vajaduste all peetakse käesolevas uuringus silmas sellist üldsummat, mis kataks puudest tulenevad lisakulud inimese jaoks täielikult (ehk täpsustavalt – silmas peetakse vajaminevat kogusummat, mitte täiendavat summat juba olemasolevale).

Kui praeguseid lisakulusid tõi välja kokku 90% 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest, siis oma tegelikke vajadusi selleks, et lisakulusid täielikult katta oskas erinevate kululiikide osas välja tuua vähem ehk kaks kolmandikku (66%) puuetega inimestest.

Tabelis 4 on võrdlused praeguste lisakulude ja tegelike vajaduste järel erinevates kululiikides. Kuu keskmise lisakulu võrdluses on suurimad lisakulud (1119 kr) seotud üldiste kommunaalkulude eest tasumisega, seejärel eritoidu ostmise (704 kr) ja elukoha kohandamisega (659 kr). Lisainfona on viimases veerus toodud ka vastavate kulutuste tegijate osakaal puuetega inimestest ning näeme, et kui eritoidu ja elukoha kohandamise lisakulu esines ligi kümnendikul (vastavalt 9% ja 6%) puuetega täiskasvanutest, siis kommunaalkulutustele teeb enda väitel puudest tulenevalt lisakulutusi oluliselt suurem hulk ehk 37%. Selline tabelis toodud keskmiste ja lisakulu omajate hulga võrdlemine annab teatud määral ettekujutust, kui paljudele puuetega inimestele ja mis ulatuses täiendavat sissetulekuid või toetusi oleks vaja.

Tabel 4 – 16-aastaste ja vanemate puuetega inimeste puudest tingitud kesmised lisakulud ja tegelikult vajaminev summa, krooni kuus

Lisakulu

omavad

puuetega

inimesed

%

Keskmine lisakulu praegu

Keskmine tegelik vajadus lisakulu katmiseks

Üldised kommunaalkulud, nt täiendav vee või elektrikulu

37 1119 1492

Eritoit 9 704 890

Elukoha kohandamine 6 659 2258

Ravimid 85 634 966

Koolitused, eripedagoog, logopeed 1 623 543

Taastusravi, tegevus- ja füsioteraapia 13 423 979

Hooldaja, abistaja 8 405 1138

Transport 45 394 739

Hooldus- ja kaitsevahendid 16 367 597

Muud abivahendid 19 301 493

Psühholoogiline või sotsiaalne nõustamine 2 252 503

LISAKULUD KOKKU (ilma kuludeta muudele kululiikidele)

90 1606 2735


101

12 LIIKUMINE JA TRANSPORT

12.1 Kodust väljas käimine

Umbes pooled 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest käivad kodust väljas kas iga päev või peaaegu iga päev (Joonis 72). Viiendik käib väljas mõnel korral nädalas ning neid, kes käivad väljas mõned korrad kuus või veel harvem on 16%. Nooremad puuetega inimesed käivad võrreldes vanemaealistega oluliselt sagedamini kodust väljas: kui noorimast vanusegrupist 16-29 käib kodust väljas valdav enamik (98%), kümnendik küll mõned korrad kuus või harvem – siis 75-aastastest ja vanematest käib kodust väljas kolmveerand.

Joonis 72 – Kodust väljas käimise sagedus, %

52

54

51

80

69

59

53

37

58

62

40

67

63

45

52

48

73

65

51

23

64

44

20

21

19

9

16

23

24

17

14

16

25

15

27

19

23

20

10

20

21

12

19

20

16

15

17

9

10

11

16

23

11

13

22

11

7

19

19

14

9

10

20

16

11

20

12

10

13

2

5

5

7

23

18

8

12

6

4

17

6

17

7

4

8

48

5

16

1

1

1

1

1

2

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

tööealine

pensioniealine

Iga päev või peaaegu iga päev Mõni kord nädalasMõned korrad kuus või harvem Loobunud väljas käimisesteoö/keeldus

Kodust väljas käimisest on loobunud 12% kõigist puuetega inimestest. Neist ligi pooled toovad peamise põhjusena välja selle, et nad on puude või haiguse tõttu liikumatud. Kolmandiku jaoks on liiga keeruline väljas liikuda, veerandi jaoks majast välja saada. Viiendik tunneb end ebakindlalt, mainitakse ka raskuseid riietumise ja muude ettevalmistustega, mis oleksid väljaminekuks vajalikud. Nagu eelpoolgi toodud eristuvad siin vanusgruppides eakaimad ehk 75-aastased ja vanemad inimesed (23% loobunud väljas käimisest). Samuti, mida raskem puue, seda suurem on kodust väljas mittekäivate inimeste osakaal – näiteks keskmise puude puhul 4%, raske puhul 8%, sügava puhul aga juba 48%.


102

Kodust väljas käimisest loobunud puuetega inimestes kolmandik väidab, et ei soovigi enam välja minna. Ülejäänud tunnevad peamiselt puudust ametliku saatja või abistaja ning liikumisabivahendite järele, lisaks vajatakse ehitiste ja ruumide kohandamist neile juurdepääsuks ja neis liikumiseks. Mainitakse ka sõprade-sugulaste toetust.

12.2 Transpordivahendite kasutamine

Neist 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest, kes väljas käivad, ei vaja ega kasuta transpordivahendeid 9%. Ülejäänutest ligi kaks kolmandikku (63%) kasutab kas isiklikku, pereliikme või lähedase sõiduautot (Joonis 73). Pooled kasutavad kas tavalist või kohandatud ühistransporti (52%). Tavalist taksoteenust kasutab 10%, kohandatud invatakso või -transporditeenust umbes 3% ja muid transpordivahendeid 4%. Kui Tallinnas elavate puuetega inimeste hulgas on suurem ühistranspordi kasutajate hulk (83%), siis maapiirkondades kasutatakse liikumiseks rohkem sõiduautot (83%). Ka linnades kasutatakse ka rohkem taksoteenust. Sügava puudega inimesed kasutavad võrreldes kergema puudeastmega inimestega vähem ühistransporti ja rohkem kohandatud invatakso või -transpordi teenust.

Joonis 73 – Transpordivahendite kasutamine (%, puuetega inimesed, kes kasutavad transpordivahendeid)

63

63

62

52

51

61

67

66

33

54

83

41

41

71

68

67

43

64

60

76

57

67

57

53

60

67

66

56

58

52

83

65

40

69

73

49

59

54

85

67

53

35

60

55

10

10

10

12

10

10

10

9

13

15

3

9

20

8

12

9

5

10

10

7

10

9

3

3

3

8

3

4

1

2

6

3

2

6

2

4

0

4

2

0

3

13

5

2

4

4

4

8

5

4

4

2

1

3

7

5

0

3

4

7

10

3

5

5

5

3

0 20 40 60 80 100 120 140 160

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

tööealine

pensioniealine

Isiklik või pereliikme sõiduauto Ühistranspordivahendid

Tavaline takso Kohandatud invatakso või -transportMuu

Nii isiklikke transpordivahendeid (pereliikme, lähedase või isiklikku sõiduautot) kui ühistransporti saab kolmest transpordivahendi kasutajast kaks kasutada nii tihti kui nad seda soovivad, ülejäänud kolmandik aga harvemini kui sooviks.

Ligi pooltel (47%) ühistransporti kasutavatest puuetega inimestest ei ole selle kasutamisega mingeid


103

probleeme. Suurim osa ehk ligi pooled (46%) neist, kellel probleeme esineb toob takistusena välja iseenda haiguse, halva terviseseisundi või enesetunde. 39% arvates on ühistransport kallis, 37% jaoks aga ei sõida see neil aegadel kui neile vaja. Muudest probleemidest mainitakse eeskätt seda, et ühistransport ei sõida sobivatel marsruutidel või on peatustesse pääsemine raskendatud (Joonis 74).

Joonis 74 – Peamised probleemid ühistranspordi kasutamisega (%, puuetega inimesed, kellel on ühistranspordi kasutamisega probleeme)

39

44

37

46

52

51

31

24

13

36

54

47

44

28

40

51

57

45

37

0

50

28

7

9

7

7

6

12

6

4

9

6

9

14

5

8

4

6

4

6

8

16

10

5

6

8

5

2

9

7

7

2

4

6

7

2

4

10

4

6

3

5

6

14

7

5

20

21

20

15

12

20

16

34

24

16

25

4

22

26

20

33

7

26

17

7

17

24

28

23

30

31

27

23

38

21

11

19

48

26

31

24

32

29

48

33

25

22

26

31

37

42

36

37

41

48

43

12

10

28

60

36

27

30

50

33

30

49

28

36

44

30

46

49

45

25

34

43

49

60

62

55

27

29

48

54

46

51

28

44

47

63

38

54

8

8

8

8

4

1

8

18

14

8

5

1

1

13

8

5

6

5

11

0

3

12

0 50 100 150 200 250

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

tööealine

pensioniealine

Ühistransport on kallisInfopuudus sõidugraafiku osasElukohas ei ole minu puudega arvestavat ühistransportiÜhistranspordi peatustesse on raske pääsedaÜhistransport ei vii sinna, kuhu vajaÜhistransport ei sõida neil aegadel kui vajaHalb terviseseisund, haigus või enesetunneMuu

Tavalise takso kasutajatest kasutab kaks kolmandikku (68%) seda harvemini kui sooviks. Ligi kolmandikul (28%) taksoteenuse kasutajatest ei ole sellega mingeid probleeme. Ülejäänud nimetavad peamise probleemina rahapuudust (ligi 88% jaoks neist taksoteenuse kasutajatest, kellel on sellega probleeme), osaliselt tuuakse ka siin välja haigust või halba terviseseisundit (17%) või asjaolu, et see teenus inimese elukohas puudub (8%). Invatakso või –transpordi kasutajatest kasutab samuti ligi kaks kolmandikku (59%) seda harvemini kui sooviks. Kolmandikul (30%) teenusekasutajatest ei ole sellega mingeid probleeme. Ka siin nimetavad ülejäänud peamise probleemina rahapuudust, haigust või halba terviseseisundit, aga ka infopuudust invatakso või –transporditeenuse kohta.


104

13 AKTIIVSUS JA OSALEMINE ERINEVATES VABA AJA TEGEVUSTES

13.1 Võimalus vaba aja veetmiseks

16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest kolmandik (34%) saab väga suurel määral ja ligi pooled (44%) mõningal määral valida, kuidas oma vaba aega veeta (Joonis 75). Samas ei ole ligi viiendikul (18%) puuetega inimestest valikuvõimalusi vaba aja veetmiseks. Näeme, et enim on see võimalus seotud puude raskusastmega – kui keskmise puude korral on neid, kellel puudub valikuvõimalus vaba aja veetmiseks 10%, siis raske puudega inimeste hulgas on neid 19% ja sügava puude puhul 37%. Asulatüübi lõikes on teiste Eesti piirkondadega võrreldes aga Tallinnas elavate puuetega inimeste hulgas suurem nende osakaal, kellel puudub valikuvõimalus, kuidas oma vaba aega veeta (27%).

Joonis 75 – Võimalus, kuidas veeta vaba aega, %

34

35

34

37

39

37

33

31

32

29

40

37

19

35

33

34

58

42

31

28

37

32

44

41

46

45

39

45

49

41

37

51

41

40

65

43

50

39

25

47

46

30

44

45

18

20

17

13

20

15

15

23

27

17

15

16

15

19

15

25

11

10

19

37

16

19

3

4

3

4

1

3

3

4

3

4

4

7

1

3

3

2

7

1

4

5

3

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

tööealine

pensioniealine

Väga suurel määral Mõningal määral Valiku-võimalus puudub eoö/keeldus

Järgnevalt kirjeldatakse 16-aastaste ja vanemate puuetega inimeste vaba aja veetmise võimalusi täpsemalt erinevate tegevuste lõikes.


105

13.1.1 Aktiivne liikumine vabas õhus

Aktiivse liikumisega vabas õhus (s.h sportimine, aiatöö jms) saab tegeleda nii palju kui soovib kolmandik 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest (34%, Joonis 76), samas ligi neljandik (24%), kes aktiivselt vabas õhus küll liiguvad, sooviksid seda teha senisest rohkem. Sarnane osakaal on neid, kes sellega ei tegele, kuid sooviksid tegeleda (14%) ning neid, kes ei tegele ning ka ei soovi tegeleda (13%). Neid, kelle jaoks nende puue enda hinnangul välistab aktiivse liikumise on 14%.19 Kõige väiksem võimalus vabas õhus liikuda on sügava puudega inimestel – 39% hinnangul välistab nende puue selle täielikult. Samas 18% ka ei soovi sellega tegeleda ning 19% ei tegele, aga sooviks tegeleda. Teine eristuv grupp on 75.aastased ja vanemad puuetega inimesed, kellest ligi viiendik (19%) ei liigu aktiivselt vabas õhus puude tõttu ning sama paljud (20%) ei ole sellest enda sõnul ka huvitatud. Samas võrdselt viiendik 75-aastastest ja vanematest puuetega inimestest siiski tegeleb sellega piisavalt või tegeleb, kuid võimalusel tegeleks rohkem. Viiendik ei tegele, kuid samuti võimalusel liiguks aktiivselt vabas õhus. Maapiirkondades saavad puuetega inimesed rohkem vabas õhus liikuda kui linnades, eriti Tallinnas. Puudeliikide lõikes eristuvad liikumis- ja liitpuudega inimesed, kelle hulgas on kõirgem nii nende osakaal, kes ei saa või ei soovi aktiivselt vabas õhus liikuda, aga ka ei saa seda teha soovi korral piisavalt.

Joonis 76 – Võimalus liikuda aktiivselt vabas õhus, %

34

34

34

55

43

45

35

20

15

36

41

52

28

24

41

30

53

47

32

8

46

26

24

26

23

22

27

22

28

21

21

24

26

19

40

26

21

23

21

20

28

16

23

24

14

12

15

7

13

14

9

19

22

15

10

4

6

19

16

12

2

13

13

19

13

15

13

13

12

8

8

6

12

19

23

11

9

11

11

12

13

18

6

10

13

17

7

16

14

14

14

7

7

12

14

18

16

14

13

13

14

18

7

17

10

8

12

38

10

17

1

1

1

1

1

1

2

3

1

1

1

1

7

1

1

2

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

tööealine

pensioniealine

Tegelen sellega nii palju kui soovinTegelen, kuid sooviksin seda teha rohkemEi tegele, kuid soovin sellega tegeledaEi tegele ega soovi sellega tegeledaEi ole rakendatav vastaja puude iseärasuste tõttueoö/keeldus

19 Tegemist on vastusevariandiga „ei ole rakendatav puude iseärasuste tõttu“: eeldame siinkohal, et inimesele ei sobinud ülejäänud pakutavad variandid.


106

13.1.2 Tubaste hobidega tegelemine

Tubaste hobidega (lugemine, käsitöö, ristsõnade lahendamine jm) saab võrreldes aktiivse liikumisega vabas õhus tegeleda nii palju kui soovib märksa rohkem ehk üle poole (55%) 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest, 21% on neid, kes nendega tegelevad, kuid sooviksid seda teha senisest rohkem (Joonis 77). Samavõrra (7-9%) on neid, kes ei tegele tubaste hobidega, kuid sooviksid tegeleda, ning ka neid, kes nendega ei tegele ega soovi ka tegeleda. Neid inimesi, kelle jaoks puue enda hinnangul välistab tubaste hobide harrastamise on 6%. Teistega võrreldes on ka tubaste hobidega tegelemine rohkem piiratud sügava puudega inimeste hulgas.

Joonis 77 – Võimalus tegeleda tubaste hobidega, %

55

56

55

63

60

62

64

42

50

55

58

55

39

55

60

55

61

68

53

30

62

51

21

20

21

19

18

20

16

26

19

24

19

14

33

22

25

16

10

18

23

19

19

22

7

6

8

3

6

4

5

12

9

7

7

5

9

8

7

9

0

7

6

14

5

9

9

10

8

7

9

7

8

11

11

8

9

16

9

8

5

8

11

5

11

12

8

10

6

7

6

6

5

6

7

7

9

5

6

8

10

6

2

12

17

2

5

24

6

7

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

3

1

1

1

1

1

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

tööealine

pensioniealine



107

13.1.3 Kultuuriüritustest osasaamine

Kinos, teatris, kontserdil või kunstinäitustel saab käia nii palju kui soovib ligi kümnendik (9%) 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest, 14% on neid, kes küll käivad sellistel kultuuriüritustel, kuid sooviksid seda senisest rohkem teha (Joonis 78). Ligi veerand (23%) puuetega inimestest ei saa osa kultuuriüritustest, kuid sooviksid. Üritusi ei külasta ega ole sellest ka huvitatud veidi rohkem kui kolmandik (36%) puuetega inimestest, neid aga, kellel puue takistab kultuuriüritustest osasaamist on 16% küsitletutest. Ka siin on kõige raskemas seisus sügava puudega, samuti 75-aastased ja vanemad inimesed.

Joonis 78 – Võimalus käia kinos, teatris, kontsertidel või kunstinäitustel, %

9

12

8

18

14

14

10

2

7

6

13

15

6

8

11

5

17

15

7

3

15

6

14

11

16

39

19

16

16

7

13

17

12

16

16

12

19

8

35

19

12

11

20

11

23

17

26

22

32

27

19

19

30

20

22

20

25

23

22

25

12

28

22

10

28

19

36

42

33

8

25

29

37

48

33

39

35

35

36

35

38

41

17

29

42

30

25

44

16

17

16

9

10

13

13

23

16

17

15

12

17

21

9

19

19

8

15

44

12

19

1

1

2

4

3

1

2

2

1

1

2

1

1

2

1

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

tööealine

pensioniealine



108

13.1.4 Kohvikute-restoranide külastamine

Kohvikute, restoranide või baaride külastamise puhul on märkimisväärne, et kaks kolmandikku (66%) 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest ei külasta neid ega ole sellest ka huvitatud (Joonis 79). Kümnendik, kes neis ei käi siiski sooviks seda teha. 5% on neid, kes küll käivad kohvikutes, restoranides ja baarides, kuid sooviksid seda teha senisest enam ning neid puuetega täiskasvanuid, kes tegelevad sellega nii palju kui soovivad on 4%. Neid inimesi, kelle puue takistab kohviku, restorani või baari külastamist on 14%. Kõige aktiivsemalt tegelevad selle vaba aja veetmise võimalusega 16-29-aastased, kelle hulgas on ka kõige suurem nende osakaal, kes sellega ei tegele, kuid sooviksid seda teha.

Joonis 79 – Võimalus külastada kohvikuid, restorane või baare, %

4

5

4

16

11

5

4

0

2

3

6

7

3

2

6

3

6

7

3

2

8

2

5

7

4

26

10

7

2

1

6

5

4

10

14

3

3

4

10

5

5

6

11

1

10

8

11

20

17

13

10

5

12

12

8

11

12

9

12

8

8

15

8

6

15

7

66

63

67

25

51

63

72

73

62

67

66

57

62

66

72

67

58

65

70

46

55

73

14

16

13

10

11

11

12

20

18

12

15

15

9

18

7

18

18

7

14

37

11

17

1

4

1

1

2

1

1

3

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

tööealine

pensioniealine



109

13.1.5 Osalemine seltskondlikel üritustel

Koos sõpradega osaleb seltskondlikel üritustel (pidudel, klubis, vabaõhuüritustel) nii palju soovib 17% 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest (Joonis 80), lisaks tegeleb sellega veel 15%, kes aga sooviksid seda teha senisest rohkem. 14% on ka neid, kes seltskondlikke üritusi ei külasta, kuid sooviksid seda teha. Ka siin on tähelepanuväärselt suur nende osakaal, kes sellega üldse ei tegele ega ole sellest ka huvitatud (37%). Neid, kelle puue takistab seltskondlikel üritustel käimist on 15% - näeme samas, et taas on see osakaal oluliselt suurem sügava puudega (35%), aga ka 75-aastaste ja vanemate inimeste hulgas (21%). Viimase hulgas on suurim ka nende osakaal, kes sellega ei tegele ega ole ka sellest huvitatud (48%).

Joonis 80 – Võimalus osaleda seltskondlikel üritustel, %

17

17

16

28

21

18

20

10

11

14

21

23

12

15

18

11

8

20

16

12

20

14

15

12

17

26

20

18

16

8

11

17

14

13

25

11

21

13

29

20

13

9

20

12

14

14

15

22

18

19

12

10

18

13

14

16

14

15

13

11

9

18

14

7

19

11

37

40

35

9

29

33

35

48

43

35

36

33

35

38

35

44

36

33

40

35

29

42

15

15

15

11

10

9

16

21

16

17

13

13

14

18

11

19

14

7

15

35

9

19

2

3

1

4

1

3

1

2

1

4

1

3

3

1

2

4

2

2

3

3

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

tööealine

pensioniealine



110

13.1.6 Pereliikmete, sugulaste ja sõpradega suhtlemine

Perekonnaliikmete, sugulaste või sõpradega suhtleb (s.h telefoni teel) nii palju kui soovib 59% 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest (Joonis 81), lisaks küll suhtlevad, kuid sooviks seda senisest enam teha veerand (26%). Neid, kes ei suhtle, kuid sooviksid seda teha on 4%, sama palju on ka neid, kes seda ei tee ega ole sellest ka huvitatud. Neid inimesi, kelle puue takistab lähedastega suhtlemist on 5%. Taas takistab seda enim sügav puue, samas on nende hulgas kõrgem ka nende osakaal, kes lähedastega ei suhtle, kuid sooviksid seda teha (8%), nagu ka Tallinnas elavate (9%) ning psüühikahäirega inimeste (10%) hulgas.

Joonis 81 – Võimalus suhelda pereliikmete, sugulaste ja sõpradega, %

5955

62

63

58

57

69

53

54

54

66

52

57

62

62

54

49

65

60

39

58

60

2625

27

23

24

29

18

31

23

35

19

19

27

25

32

30

33

28

25

24

27

26

44

4

2

5

4

3

4

9

3

3

10

1

2

2

6

0

2

4

8

4

4

48

2

1

7

6

3

4

6

4

4

11

6

3

2

3

1

3

6

2

5

4

57

4

8

6

2

6

7

7

3

7

6

6

8

1

5

8

1

4

21

4

6

11

2

3

2

2

1

1

1

2

3

1

1

1

8

1

6

2

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

tööealine

pensioniealine



111

13.1.7 Pereliikmete, sugulaste või sõprade külastamine

Perekonnaliikmeid, sugulasi või sõpru külastab nii palju kui soovib veidi üle kolmandiku (36%) 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest (Joonis 82), ligi kolmandik (29%) teeb seda, kuid sooviks teha senisest rohkem. 12% oma lähedasi ei külasta, kuid sooviks seda teha, pea sama palju on neid, kes oma perekonnaliikmeid, sugulasi või sõpru ei külasta ega soovigi seda teha. Neid inimesi, kelle puue takistab lähedaste külastamist on 11%. Ka siin näeme, et sügav puue näib olevat suurimaks takistuseks (37%). Nende osakaal, kes oma lähedasi ei külasta, kuid sooviks seda teha on suurim Tallinnas elavate puuetega inimeste hulgas (26%).

Joonis 82 – Võimalus külastada pereliikmeid, sugulasi või sõpru, %

36

37

36

50

40

37

42

27

29

34

41

36

29

35

43

30

33

47

34

14

39

34

29

26

31

32

34

35

24

27

16

31

32

25

39

26

34

30

39

34

30

13

34

25

12

10

13

6

9

7

12

16

26

11

7

10

8

12

9

20

5

7

13

18

8

15

11

14

9

1

8

14

10

11

14

12

8

16

15

10

9

7

10

7

13

12

11

11

11

12

9

8

7

5

11

15

12

9

11

9

9

15

4

13

8

3

9

37

6

14

2

1

2

3

2

2

2

2

2

1

4

1

2

1

5

1

1

6

2

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

tööealine

pensioniealine



112

13.1.8 Kohtumine sarnaste huvidega inimestega

Teiste sarnaste hobide või huvidega inimestega kohtub nii palju kui soovib viiendik (20%) 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest (Joonis 83), lisaks on 15% neid, kes küll selliste inimestega kohtuvad, kuid sooviksid seda teha rohkem. Neid, kes ei kohtu, kuid sooviksid seda teha on 13%. Siiski on ka siin suur nende osakaal, kes seda ei tee ega ole sellest ka huvitatud (36%). Neid, kelle puue takistab teiste sarnaste hobide või huvidega inimestega kohtumist on 11% ning taas on selliste inimeste osakaal suurim sügava puudega inimeste hulgas (40%). Nende osakaal, kes sarnaste huvidega inimestega ei kohtu, kuid sooviksid seda teha on veidi kõrgem 30-49-aastaste hulgas (22%).

Joonis 83 – Võimalus kohtuda sarnaste hobide või huvidega inimestega, %

20

21

19

29

27

24

20

13

17

18

22

23

38

18

20

13

37

25

19

10

26

16

15

13

16

21

12

18

14

14

16

21

9

10

28

14

21

8

9

21

12

13

16

14

13

11

14

16

22

12

14

9

12

15

12

11

13

13

13

15

8

15

13

8

15

11

36

39

35

20

26

34

37

43

39

33

39

41

15

35

37

43

26

31

42

25

30

40

11

12

11

10

9

7

11

16

13

10

12

11

6

14

7

16

12

4

10

37

8

14

4

4

6

5

3

5

4

4

3

3

7

4

5

4

4

7

4

5

6

5

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

tööealine

pensioniealine



113

13.1.9 Puhkusereisidel käimine

Puhkusereisidel saab käia nii palju kui soovib 7% 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest, umbes 11% on neid, kes küll käivad reisimas, kuid sooviksid seda senisest enam teha (Joonis 84). Neid, kes ei reisi, kuid sooviksid seda teha on 19%. Kõige rohkem (41%) on aga neid, kes ei käi puhkuse- ega ringreisidel ega soovigi sellega tegeleda. Neid inimesi, kelle puue takistab reisimist on 20%, suurim on selliste inimeste oskaal sügava puudega inimeste hulgas (43%).

Joonis 84 – Võimalus käia puhkusereisidel, %

7

9

6

14

13

7

8

3

4

4

11

8

3

6

8

6

6

10

5

7

9

5

11

10

11

32

17

16

9

4

14

12

9

15

13

10

10

8

29

16

9

6

18

6

19

21

18

29

32

24

20

10

18

20

19

21

30

17

21

18

17

24

20

5

27

14

41

37

43

12

24

32

40

56

45

37

42

35

32

41

46

41

27

38

43

37

27

50

20

20

20

12

12

19

19

25

19

23

17

16

17

23

15

26

17

11

20

43

16

22

2

2

2

2

3

3

2

1

1

3

2

4

5

2

1

1

4

2

3

2

3

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

tööealine

pensioniealine



114

13.2 Osalemine puuetega inimeste organisatsioonides

Umbes iga kümnes 16-aastane või vanem puudega inimene (11%) kuulub mõnda puuetega inimeste organisatsiooni, seejuures 7% osaleb ka aktiivselt organisatsiooni tegevustes (Joonis 85). 15% ei kuulu, kuid sooviks seda teha. Ligi kolmveerand (71%) aga ei kuulu puuetega inimeste organisatsiooni ega tunne selle vastu ka huvi.

Suurim on nende osakaal, kes organisatsioonides osalevad in 16-29-aastaste hulgas (24%). Võrreldes pensioniealistega on tööealiste hulgas suurem nende osakaal, kes ei kuulu puuetega inimeste organisatsiooni, kuid oleksid sellest huvitatud (vastavalt 10% ja 22%). Liit- ja liikumispuudega ning sügava puudega inimesed on kõige vähem huvitatud organisatsioonide tegevuses osalemisest, tõenäoliselt on põhjus selles, et tegemist on ka enamasti vanemate inimestega.

Joonis 85 – Osalemine puuetega inimeste organisatsioonides, %

4

2

5

8

4

5

5

2

2

7

2

5

10

3

4

3

15

4

4

1

5

3

7

8

6

16

11

6

8

3

4

8

6

8

18

4

6

8

15

6

6

9

9

5

15

14

15

22

25

21

14

7

11

15

16

15

8

15

18

11

17

19

14

8

22

10

72

74

71

49

58

66

71

85

82

66

73

67

64

76

70

76

50

69

72

78

61

79

3

2

3

5

3

2

1

4

1

4

3

5

3

2

2

4

1

3

5

3

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

tööealine

pensioniealine

Kuulun, kuid tegevustes ei osale

Kuulun ja osalen ka tegevustes

Ei kuulu, kuigi sooviksin kuuluda

Ei kuulu ega ole sellest ka huvitatud

eoö/keeldus


115

13.3 Hinnangud toetavale võrgustikule ja ühiskondlikule kaasatusele

Joonisel 86 on toodud täiskasvanud puuetega inimeste hinnangud usaldusväärse ja toetava võrgustiku olemasolu ning aktiivse ja huvitava eluviisi kohta. Näeme, et kaks kolmandikku täiskasvanud puuetega inimestest nõustub täielikult väitega, et nende sõbrad ja lähedased tunnustavad neid sellistena nagu nad on, lisaks on kolmandik selle väitega pigem nõus (kokku 89%). Sellega, et sõbrad ja lähedased julgustavad ja aitavad saavutada asju, mida puudega inimene soovib nõustuvad täielikult pooled ning pigem veidi üle kolmandiku puuetega inimestest (kokku 79%). Ligilähedaselt tajutakse ka seda, kuivõrd on puudega inimese ümber neid inimesi, keda ta saab täielikult usaldada (kokku nõustub väitega 80%). Sellega, et talle endale on tagatud kõik võimalused olla poliitiliselt ja ühiskondlikult aktiivne nõustuvad pooled 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest. Oma elu hindab huvitavaks ja vaheldusrikkaks alla poole 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest (39%). Väikseim osa ehk kolmandik nõustub väitega, et puuetega inimestel on Eesti ühiskonnas võimalik elada täisväärtuslikku elu (36%).

Sellised hinnangud viitavad asjaolule, nagu tajuksid puuetega inimesed oluliselt rohkem toetust oma lähedastelt Just viimases aspektis eristuvad omavahel keskmise, raske ja sügava puudega inimesed. Nimelt mida raskem on puue, seda vähem huvitavaks ja vaheldusrikkaks peetakse oma elu ning enam tajutakse, et võimalused poliitiliseks ja ühiskondlikuks aktiivsuseks on piiratud.

Joonis 86 – Hinnangud puudega inimest toetavale võrgustikule ja ühiskondlikule kaasatusele Eesti ühiskonnas, %

11

13

16

47

45

57

25

26

26

33

35

32

31

27

21

12

9

4

22

27

18

5

3

3

11

6

18

2

8

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Puudega inimestel on võimalik meie ühiskonnaselada täisväärtuslikku elu

Minu elu on huvitav ja vaheldusrikas

Mulle on tagatud kõik võimalused olla poliitiliselt jaühiskondlikult aktiivne

Mu ümber on küllalt inimesi, keda saan täielikultusaldada

Minu sõbrad ja lähedased julgustavad ja aitavadmul teha ja saavutada neid asju, mida mina soovin

Minu sõbrad ja lähedased tunnustavad mindsellisena nagu ma olen

Kindlasti nõustun Pigem nõustun Pigem ei nõustuKindlasti ei nõustu eoö/keeldus

Toetava ja usaldusväärse lähivõrgustiku olemasoluga (väited 1 kuni 3 joonisel 86) nõustuvad kõige vähem psüühikahäirega inimesed. Kuna eelnevast puuetega inimeste leibkondade ülevaatest selgus, et nad elavad keskmisest veidi enam ka üheliikmelise leibkonnana (42%, keskmine 36%), siis võib see osaliselt tuleneda ka sellest, et neil on kas vähem pereliikmeid või üldse lähedasi inimesi. Psüühikahäire, liit- ja liikumispuudega inimesed peavad oma elu teistega võrreldes ka vähem huvitavaks ja vaheldusrikkaks ning nende hulgas on väiksem nende osakaal, kes leiavad, et neil on võimalik elada täisväärtuslikku elu. Puuetega inimesed, kes tunnevad end mõne terviseprobleemi tõttu oma tegevustes oluliselt piiratuna peavad samuti oma elu vähem vaheldusrikkaks ja ühiskondlikult aktiivseid võimalusi pakkuvaks kui oma tegevustes vähem piiratud või üldse mitte piiratud inimesed. Samuti nõustuvad 75-aastased ja vanemad inimesed noorematega võrreldes harvemini sellega, et nende elu on huvitav ja vaheldusrikas. Antud tulemus on ka loogilises seoses


116

eelnevate tulemustega: just eakamad kannatavad sagedamini liit- ja liikumispuude all ning nad tajuvad end oma tegevustes oluliselt piiratuna kui teistesse vanusegruppidesse kuuluvad puuetega inimesed. Meeste ja naiste vahel olulisi erinevusi ei ilmnenud.

14 PUUETEGA INIMESTE VÄGIVALLAKOGEMUSED

Vägivallakogemustena käsitletakse käesolevas uuringus 16-aastaste ja vanemate puuetega inimeste isiklikke kokkupuuteid nii vaimse kui füüsilise vägivalla erinevate liikidega. Vaimne vägivald tähendab juhtumeid, kus inimest on tema puude tõttu kas alavääristatud või põhjustatud muid hingelisi kannatusi, samuti tõrjutud või välditud temaga suhtlemist, teda rängalt solvatud, mõnitatud või ähvardatud. Füüsilise vägivalla alla kuuluvad löömine, peksmine või muul viisil füüsiliste kannatuste tekitamine ning sundimine seksuaalvahekorraks vastu inimese enda tahtmist.

7% puudega inimestest on kogenud ainult ühte liiki vägivalda, 5% kahte ning 6% kolme või enamat erinevat vägivallaliiki. Vaimset vägivalda on puuetega inimesed kogenud oluliselt rohkem kui füüsilist, s.h seksuaalset vägivalda (vastavalt 18% ja 1%). Praktiliselt kõik need, kes on kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda, on lisaks olnud ka vaimse vägivalla ohvriks.

Kokku on vähemalt ühte eelpool nimetatud vägivallaliiki viimase kolme aasta jooksul kogenud peaaegu iga viies täiskasvanud puudega inimene (18%, Joonis 87). Enim, ca kolmandik on selliseid inimesi 30-49-aastaste (36%), aga ka 16-29-aastaste hulgas (32%). Samuti on sagedasemad vägivalla all kannatajad psüühikahäirega inimesed (39%). Muu puudega inimeste seas on kõige vähem vägivalda kogenud inimesi (11%).

Joonis 87 – Vägivalla kogemine viimase 3 aasta jooksul, %

18

18

18

32

36

24

9

12

23

19

14

39

18

13

11

17

29

17

18

22

79

79

79

63

60

74

89

83

76

78

81

55

82

83

88

83

62

82

78

76

3

4

3

4

4

3

3

4

1

3

5

6

5

1

9

2

5

2

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

on kogenud ei ole kogenud vastamata

Kõige rohkem on puuetega inimesed kannatanud alavääristamise ja hingelise haigettegemise all – kokku 11%, seejuures 4% ühe korra ning 7% korduvalt (Joonis 88). 9% on tundnud, et teda on tõrjutud (seejuures 5% korduvalt) ning 8% väidab, et teda on rängalt solvatud (seejuures 5% korduvalt). Löömist või peksmist on kogenud kokku 3% (1% korduvalt) ning seksuaalset vägivalda 1% puudega inimestest.


117

Joonis 88 – Puuetega inimeste jaotus vastavalt kogetud vägivallaliigile (%, puuetega inimesed, kes on viimase 3 aasta jooksul kogenud vägivalda)

85

87

89

91

93

95

4

4

3

3

2

1

7

5

5

2

3

4

4

4

4

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

alavääristatud või põhjustatud muid hingelisikannatusi

tõrjutud või välditud teiega suhtlemist

rängalt solvatud või mõnitatud

ähvardatud

löödud, pekstud või tekitatud muul viisilfüüsilisi kannatusi

sunnitud astuma seksuaalvahekorda võiüritatud seksuaalvahekorda vastu tahtmist

Ei, üldse mitte Jah, üks kord Jah, korduvalt Vastamata

Joonis 89 kirjeldab erinevate vägivallaliikide kogemusi taustatunnuste lõikes. Tulemustest selgub, et 16-49-aastased, psüühikahäirega inimesed on võrreldes teistega kogenud peaaegu kõiki nimetatud vägivallaliike sagedamini. Umbes iga neljas neist on kogenud alavääristamist ja/või tõrjumist. 7% kuni 50-aastastest ja psüühikahäirega inimestest on olnud ka löömise, peksmise või muude füüsiliste kannatuste tekitamise ohvriks.

Joonis 89 – Kogetud vägivallaliigid viimase 3 aasta jooksul (%, puuetega inimesed, kes on viimase 3 aasta jooksul kogenud mõnda toodud vägivallaliiki)

12

12

25

26

15

6

7

11

14

10

23

16

9

6

13

26

11

11

14

10

9

24

20

9

4

7

13

10

6

21

12

6

3

10

23

8

8

16

8

8

16

16

10

4

5

10

9

6

18

14

5

3

8

23

6

9

8

4

6

9

9

6

2

5

5

6

4

14

4

3

3

2

13

5

5

4

4

3

7

7

4

2

3

5

4

3

7

5

2

4

2

9

4

3

3

1

2

2

4

3

1

1

3

2

1

5

3

1

1

1

2

1

1

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75- ...

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

alavääristatud või põhjustatud muid hingelisi kannatusi

tõrjutud või välditud teiega suhtlemist

rängalt solvatud või mõnitatud

ähvardatud

löödud, pekstud või tekitatud muul viisil füüsilisi kannatusi

vastu tahtmist sunnitud astuma seksuaalvahekorda või üritatud seksuaalvahekorda


118

Viimase 3 aasta jooksul vägivalda kogenud puuetega inimestel paluti vastata ka paarile lisaküsimusele, mis puudutasid nende tõsiseimat vägivallajuhtumit. Paraku jättis ligi kolmveerand vägivalda kogenutest täpsustavatele küsimustele vastamata. Ülejäänud veerandi vägivalda kogenud puudega inimese vastused on toodud alljärgnevalt.

Vägivallajuhtumi peamise toimumiskoha osas vastati esmalt, et tõsisem juhtum toimus avalikus kohas (13%). 9% inimeste puhul oli toimumiskohaks kodu. 1% väitis, et see leidis aset koolis või tööl. 4% teatasid, et see toimus kusagil mujal (hooldekodus, haiglas, kinnipidamisasutuses, teise inimese pool).

Vägivalla toime pannud inimeste kohta vastas 15%, et seda tegi võõras isik. 5% on kogenud vägivalda pereliikme poolt, 1% sugulase või tuttava poolt väljastpoolt leibkonda ning samapalju töö- või koolikaaslase poolt. Väike osa puuetega inimesi tõi veel välja, et vägivallatsejaks oli naaber, klient, piletikontrolör, arst, hooldekodutöötaja ja õpetaja.

Arstiabi sai tõsisema vägivallajuhtumi korral 10% puuetega inimestest. 2% teatas, et ta vajas küll abi, aga ei saanud seda ning 8% sai ise hakkama. 6% märkis, et tal ei olnudki vigastusi.

4% vägivalda kogenutest ei teatanud juhtunust kellelegi. Neist, kes teatasid, rääkis 53% toimunud vägivallast pereliikmele. 50% teavitas toimunust politseid, 17% rääkis sõbrale või tuttavale. Mõned üksikud teavitasid vägivallast sotsiaaltöötajat, psühholoogi või mõnda tervishoiutöötajat.


119

15 PUUDEST TINGITUD PIIRANGUD SOTSIAALSETE ROLLIDE TÄITMISEL

Omaette teema käesolevas uuringus moodustas küsimustik puudega kaasnevatest võimalikest piirangutest erinevate sotsiaalsete rollide täitmisel. Järgnev peatükk annab ülevaate, kui paljud 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest tajuvad piiranguid lapsevanemaks, aga ka elukaaslaseks, pereliikmeks või lihtsalt sõbraks olemist – nii nende osas, kes neid rolle juba täidavad kui ka nende osas, kes seda (veel) ei tee.

15.1 Lapsevanemaks olemine

Kaks kolmandikku 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest arvab, et puue või terviseprobleem ei ole raskendanud või ei raskendaks lapsevanema rolli täitmist (68%). Nii arvab 62% neist puuetega inimestest, kes on lapsevanemad ning 6% neist, kes ei ole (Joonis 90). Hinnangud on seotud ka vanusega. 16-29-aastaste hulgas on rohkem neid, kes ei ole ise veel lapsevanemad ning arvavad, et puue võiks selle rolli täitmist raskendada (38%). 30-49-aastaste hulgas aga on rohkem neid, kes on lapsevanemad ning tunnetanud ka puudest tingitud raskuseid selle rolli täitmisel (30%). 50-aastaste ja vanemate lapsevanemate hulgas väheneb arvamus, et puue on raskendanud olla lapsevanem, mis võib tuleneda asjaolust, et lapsed on selleks ajaks juba vanemad ja iseseisvamad. Lisaks vanuselisele erinevusele on erisusi ka puude raskusastmete lõikes: mida raskem puue, seda vähem ollakse lapsevanema rollis ning seda sagedamini arvatakse, et puue on raskendanud või raskendaks lapsevanemaks olemist.

Joonis 90 – Kas puue või terviseprobleem raskendab olla lapsevanem, %

4

4

4

3

5

3

3

5

2

4

5

6

2

5

2

2

11

2

5

2

16

14

17

16

30

17

13

12

12

15

18

22

15

14

11

21

22

14

14

27

62

57

65

14

34

62

70

71

68

65

56

37

62

66

76

60

14

70

61

40

6

10

4

29

9

4

7

3

6

5

8

8

6

5

5

10

34

6

7

2

12

15

11

38

23

14

7

8

12

11

13

27

10

6

8

19

6

12

29

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

on raskendanud olla lapsevanemei ole raskendanud olla lapsevanem

ei ole lapsevanem, kuid puue ei raskendaks sedaei ole lapsevanem, kuid puue raskendaks seda

vastamata


120

15.2 Elukaaslaseks või partneriks olemine

65% puuetega inimestest ei tunneta elukaaslaseks või partneriks olemisel raskuseid (Joonis 91). Täpsemalt öeldes ei taju raskuseid 55% neist puuetega inimestest, kes on ise elukaaslased või partnerid ning 10% neist, kes selles rollis ei ole. Vanusegruppe analüüsides selgub, et nooremad puudega inimesed tajuvad vanematest inimestest sagedamini puudest tingitud raskuseid partnerlussuhtes olemisel. Näiteks väidavad 16-29-aastasted puudega inimesed, kes ei ole paarisuhtes teiste vanusgruppidega võrreldes 2-5 korda sagedamini, et puue raskendab elukaaslase või partneri rollis olemist. Ka psüühikahäire (51%) ning sügava puudega (53%) inimeste hulgas on rohkem neid, kes leiavad, et puue võib raskenda olla partner või elukaaslane.

Joonis 91 – Kas puue või terviseprobleem raskendab olla elukaaslane või partner, %

1922

18

15

28

24

20

13

15

18

22

27

12

19

16

19

26

15

19

32

5557

53

25

38

52

62

61

61

57

50

35

67

55

68

56

14

64

53

38

109

11

26

13

7

9

10

10

10

11

8

16

11

9

10

31

10

11

6

128

15

30

16

14

6

12

13

11

13

24

6

11

6

15

19

8

13

21

44

3

3

4

3

3

4

1

4

4

6

5

2

1

11

2

5

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

on raskendanud olla elukaaslaneei ole raskendanud olla elukaaslaneei ole elukaaslast, kuid puue ei raskendaks sedaei ole elukaaslast, kuid arvan, et puue raskendaks sedavastamata


121

15.3 Pereliikmeks olemine

72% puuetega inimestest arvavad, et puue ei ole takistanud neil olla pereliige (Joonis 92), kusjuures väidab selliselt 66% puudega inimestest, kes on ise pereliikmed, ning 6% neist, kes ei ole. Hinnanguid taustatunnuste lõikes analüüsides ilmneb, et teistest gruppidest eristuvad 30-49-aastased, psüühikahäirega, ning eriti sügava puudega inimesed. Täpsemalt öeldes on nende hulgas kõige rohkem inimesi, kes on küll pereliikmed, aga arvavad, et puue raskendab selles rollis olemist.

Joonis 92 – Kas puue või terviseprobleem on raskendanud olla pereliige, %

17

20

15

16

27

17

17

14

20

15

17

23

17

17

11

19

30

14

14

39

66

65

66

66

55

65

68

69

67

69

62

50

73

65

79

65

46

72

67

46

6

7

6

8

6

5

8

6

4

8

7

7

10

6

4

9

7

8

7

1

7

5

8

6

8

10

5

7

7

4

10

14

7

4

7

6

4

8

11

4

4

4

4

5

4

3

4

1

4

5

6

5

3

11

2

5

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

on raskendanud olla pereliige

ei ole raskendanud olla pereliige

elan üksi, kuid arvan, et puue ei raskendaks seda

elan üksi, kuid arvan, et puue raskendaks seda

vastamata


122

15.4 Võrdväärseks sõbraks olemine

Kolmveerand puuetega inimestest arvab, et puue ei ole neid takistanud olemast võrdväärseks sõbraks (75%). Antud arvamust jagab 71% puudega inimestest, kes on ise kellelegi sõbraks, ning 4% neist, kellel ei ole sõpru (Joonis 93). 22% puudega inimestest aga arvab, et puue takistab antud sotsiaalse rolli täitmist. 30-49-aastased ning sügava puudega inimesed, kes on ka sõbrad, tunnetavad teiste gruppidega võrreldes rohkem, et puue raskendab sõbraks olemist.

Joonis 93 – Kas puue või terviseprobleem on raskendanud olla võrdväärne sõber, %

18

19

17

19

30

18

16

16

22

13

21

23

34

18

11

18

36

15

17

32

71

67

73

65

58

67

75

75

69

74

68

50

65

74

83

70

40

81

70

46

4

5

4

5

4

7

3

3

6

5

3

12

2

3

5

11

2

5

6

4

5

3

8

5

5

3

2

2

3

4

9

3

6

4

3

13

4

4

4

3

4

4

3

4

4

4

6

4

3

9

2

5

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

on raskendanud olla sõber

ei ole raskendanud olla sõber

ei ole sõpru, kuid vajadusel puue ei raskendaks seda

ei ole sõpru, aga arvan, et puue raskendaks seda

vastamata


123

16 PERELIIKMEST PEAMISE ABISTAJA VÕI HOOLDAJA HOOLDUSKOORMUS

Uuringu üheks eesmärgiks oli lisaks puuetega inimeste vajadustele ja toimetulekule hinnata ka

pereliikmetest peamiste abistajate või hooldajate hoolduskoormust ning selle mõju nende

tööhõivele, sotsiaalsele aktiivsusele, peresuhetele ja tervisele. Lisaks uuriti, millistest teenustest

pereliikmetest peamised abistajad-hooldajad seoses oma kohustustega kõige suuremat puudust

tunnevad.

Pereliikmena käsitletakse käesolevas uuringus puudega inimesega samas eluruumis elavat

leibkonnaliiget. Peamiseks abistajaks või hooldajaks (edaspidi hooldajaks) loetakse seda pereliiget,

kes puudega inimese abistamisele või hooldamisele kõige rohkem aega või raha panustab. Võttes

aluseks mitmeliikmelises leibkonnas elavate puuetega inimeste arvu uuringu valimis, on hooldajate

valimi suuruseks käesolevas uuringus 800 inimest ning üldkogumi suuruseks sellest tulenevalt

hinnanguliselt 72 142 inimest. 20 Uuringu hooldaja-ankeedi täitis 71% kavandatud valimist.

16.1 Hooldatavad võrdluses kõigi puuetega inimestega

Enne hooldajatest ülevaate saamiseks on asjakohane vaadata, kas ja mille poolest erinevad need

16-aastased ja vanemad puuetega inimesed, keda abistab või hooldab mõni pereliige (edaspidi ka

hooldatavad) kõigist 16-aastastest ja vanematest puuetega inimestest.

Käesolevas uuringus moodustavad pereliikme poolt hooldatavad ligi poole ehk 46% kõigist

täiskasvanud puuetega inimestest (ehk 51 951 inimest, võrdlusena - kõik puuetega inimesed

113 071).

Võrdlevatelt joonistelt 94A ja 94B näeme, et peamine erinevus seisneb meeste ja naiste erinevas

proportsioonis. Kui hooldatavatest on naised ligi pooled (53%), siis kõigi puuetega inimeste hulgas

on naisi ligi 10% rohkem (60%). Üheks tõenäolisemaks põhjuseks siin võib olla asjaolu, et sarnaselt

kogu rahvastikuga elavad ka puudega naisterahvad, eriti vanemas eas sagedamini üksinda, mistõttu

neil puudub pereliikmest hooldaja – seega langevad just puudega naised, eriti vanuse tõustes,

sagedamini välja nende hulgast, keda hooldab pereliige. Näiteks elab 65-74-aastastest meestest

üksinda 30% ning naistest 39%, vastavad näitajad 75-aastastest ja vanemate meeste ja naiste kohta

on aga 22% ja 52%.

20 Hooldajate üldkogumi suuruse leidmiseks on sarnaselt puuetega inimeste üldkogumi arvutamisele kasutatud peamise sihtrühma ehk puuetega inimeste kaaltunnust.

Joonis 94 – Hooldatavate (A) ja kõigi puuetega inimeste (B) üldkogumite võrdlus, %

A 47

53

7

12

23

26

31

13

5

44

25

12

1

31

53

17

0 20 40 60 80

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

psüühikahäirekõne-,

kuulmis-,liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

B 39

61

5

12

24

25

35

18

5

41

24

12

1

33

54

12

0 20 40 60 80

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75- ...

psüühikahäirekõne-,

kuulmis-,liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Ülejäänud tunnuste osas hooldatavate ja kõigi puuetega inimeste üldkogumite vahel märkimisväärseid erinevusi ei esine.21 Jooniselt 86A on lisaks näha, et 57% hooldatavatest on pensioniealised ning 19% nooremaid kui 50 eluaastat. Võrreldes teiste puudeliikidega moodustavad ka siin suurema osa liikumispuudega (44%) ja muu puudega (25%) inimesed. Samuti on hooldatavate hulgas rohkem raske puudega inimesi (53%).

16.2 Hooldajate sotsiaaldemograafiline profiil

62% puuetega inimeste peamistest hooldajatest on naised ning 38% mehed (Joonis 95). Hooldajate

keskmine vanus on 60 eluaastat ning uuring näitas, et nende hulgas võib olla nii alaealisi kui ka

eakaid inimesi – ankeedi täitnud noorim hooldaja oli 13-, vanim aga 86-aastane. Valdavalt jääb

peamiste pereliikmetest hooldajate vanus vahemikku 50-75 eluaastat. Enamasti on uuringus

osalenud hooldajate leibkond kaheliikmeline (65%), s.t leibkonda kuuluvadki ainult hooldaja ja

hooldatav. Kolmeliikmelisi leibkondi on veidi enam kui viiendik (22%) ning neli ja enam liiget oli

13% leibkonnas. 58% uuringus osalenud hooldajatest elab mõnes linnas, 42% aga maal.

Kõige sagedamini on hooldajad kesk-, keskeri- või kutseharidusega, veidi vähem kui kolmandikul

on alg- või põhiharidus. Iga seitsmes hooldaja on aga kõrgharidusega.

21 Vt ka uuringu sihtrühmi ja vastavaid üldkogumeid puudutavaid täpsustusi uuringu sihtrühmade ja küsitlustöö metodoloogiakirjelduses (raporti Lisas).


125

Joonis 95 – Hooldajate sotsiaaldemograafiline profiil, %

38

62

6

18

33

28

15

59

36

5

27

59

14

20

38

42

29

7

51

7

2

1

3

65

22

13

0 10 20 30 40 50 60 70

mees

naine

kuni 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75- ...

eestlane

venelane

muu

alg- või põhiharidus

kesk-, keskeri- või kutseharidus

kõrgharidus

Tallinn

muu linn

maa

töötaja

töötu

vanaduspensionär

töövõimetuspensionär

õpilane/üliõpilane

rasedus- või lapsehoolduspuhkusel

kodune

2-liikmeline

3-liikmeline

4 ja enam liiget

59% hooldajatest oli eestlased, ülejäänud venelased või mõnest muust rahvusest. Mitte-eestlastest hooldajatest saab seejuures 27% igapäevases suhtluses eesti keelega vabalt hakkama ning 32% raskustega. Eesti keeles ei saa enda hinnangul hakkama 41% ehk ligi pooled mitte-eestlastest hooldajatest.

Pooled hooldajatest (51%) on vanaduspensionärid, 29% töötab ning 2% õpib. Mitteaktiivseid hooldajaid (töötud, töövõimetuspensionärid, kodused) on kokku 17%.

Enamus (74%) töötavatest hooldajatest töötab normtöökoormusega (40 tundi nädalas). 16% on töökoormus väiksem kui 40 tundi nädalas, 10% aga suurem. Pooled (48%) õppivatest hooldajatest õpivad normkoormusega. Väiksem koormus on 70% ning suurem 12% õppivatest hooldajatest.

Viiendik (21%) hooldajatest on määratud oma puudega pereliikme ametlikuks hooldajaks.22 17% hooldajatest on seotud oma leibkonnas ka mõne teise inimese eest hoolitsemise või abistamisega Enamasti on nendeks alaealised lapsed (10%). Täpsemalt öeldes hoolitseb 3% eelkooliealiste, 6% kooliealiste ning 1% mõlemas vanuses laste eest. 5% hooldab puudeta vanemaealist inimest, 2% aga mõnda tuttavat või sugulast.

22 Seejuures 18% hooldajatest oli uuringus osalenud puudega inimese ning 3% mõne teise puudega pereliikme ametlikuks hooldajaks.


126

16.3 Osutatav abi ja hoolduskoormus

Järgnevalt analüüsime, millist abi peamised hooldajad puudega inimesele tema igapäevaseks toimetulekuks peamiselt osutavad, milline on nende hoolduskoormus ning kuidas nad seda teiste inimestega jagavad.

16.3.1 Osutatav abi

Pereliikmest puudega inimesele osutab kas enesehoolduse, koduste igapäevatoimingute, asjaajamise, õppimise, töötamise, transportimise või muu tegevuse juures abi 96% hooldajatest. 6% hooldajatest väidab, et puudega inimesel ei ole kõrvalabi vaja23.

Valdav enamik hooldajatest (89%) aitab puudega inimest koduste igapäevatoimetuste, pooled (52%) enesehoolduse juures (Joonis 96). Kolmandik (34%) aitab puudega inimesel ka tema vaba aega veeta. Oluliselt harvem osutab hooldaja puudega inimesele abi tema transportimisel kooli või tööle (8%). Õppimise ja töötamise juures abistab puudega inimest 3% hooldajatest.

Joonis 96 – Hooldatavale osutatav igapäevane kõrvalabi, (%, kõik hooldajad)

89

52

49

34

8

3

0 20 40 60 80 100

kodusedigapäeva toimetused

enesehoo ldus

asjaa jamine

vaba aja veetmine

transportimine koolivõ i tööle

õppimisel võ itöötamise l

16.3.2 Hoolduskoormus

Rääkides esmalt hoolduskoormuse jagamisest selgub, et üle poole (59%) peamistest hooldajatest on ka oma puudega pereliikme ainukeseks hooldajaks (Joonis 97). Kõige rohkem on ainsana hooldajaid 65-74-aastaste pensioniealiste hulgas – ligi kolm neljandikku sellest vanusrühmast (73%). Üle 75-aastaste hulgas on üksinda hooldajaid vähem (50%), võimalik, et nii eakad inimesed ei suuda enam ainukesena täita hooldamisega seotud kohustusi ja vajavad siin igal juhul abikäsi.

Kuni 29-aastased aga jagavad teiste vanusgruppidega võrreldes sagedamini oma hoolduskoormust teistega (66%). Üleüldse jagab oma hoolduskoormust veel kellegagi 41% kõigist hooldajatest, neist ligi kolmveerand (71%) teiste pereliikmetega. Järgneb mõni perest väljaspool elav leibkonnaliige või sugulane (24%). 7% aitab hoolduskoormust jagada puudega inimese ametlik hooldaja või tugiisik. 9% juhtudel on tegemist muu väljaspool leibkonda elava inimesega - kas lapse, vanema, sõbra, naabri, õpetaja või tuttavaga.

23 Tõenäoliselt on osad hooldajad saanud uuringus kõrvalabi tähendusest erinevalt aru ning võimalik, et nad nad ei seosta abistamise või hooldamisega enda selliseid igapäevatoimetusi nagu näiteks söögitegemine, koristamine või kütmine.


127

Joonis 97 – Hooldajate jaotus vastavalt hoolduskoormusele, %

59

62

57

34

59

56

73

50

54

58

62

49

56

66

54

62

41

38

43

66

41

44

27

50

46

42

38

51

44

34

46

38

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kokku

mees

naine

kuni 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75 ja üle

Tallinn

muu linn

maa

hõivatud tööealine

mittehõivatud tööealine

pensioniealine

väiksem hoolduskoormus

suurem hoolduskoormus

hooldab ainukesena hooldab keegi veel

Joonis 98 kirjeldab hoolduskoormuse jagamist lähtuvalt puudega inimese ehk hooldatava soost, vanusest, puudeliigist ja raskusastmest. Tulemustest selgub, et nii 16-29-aastaste kui ka üle 74-aastaste puudega inimeste hooldajad jagavad sagedamini oma hoolduskohustust kui 30-74-aastaste inimeste hooldajad. Samuti jagatakse rohkem hoolduskoormust raske (42%), eriti aga sügava puudega inimeste hooldamisel (54%).

Joonis 98 – Hooldatavate jaotus vastavalt hooldajate hoolduskoormusele, %

62

57

43

63

66

66

49

55

47

60

63

58

55

67

58

46

38

43

57

37

34

34

51

45

53

40

37

42

45

33

42

54

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75- ...

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

hooldab ainukesena hooldab keegi veel


128

Jooniselt 99 selgub, et kõigist hooldajatest 59% osutab puudega inimesele abi iga päev vähemalt kolm tundi, mida võib lugeda suureks hoolduskoormuseks (ehk – käesolevas uuringus tähendab väiksem hoolduskoormus hooldamist kuni 20 tundi, suurem hoolduskoormus aga üle 20 tunni nädalas). Kõige rohkem suure hoolduskoormusega pereliikmeid on maal elavate ja 65-74aastaste hooldajate hulgas (69%). Suure hoolduskoormusega on sagedamini ka pensioniealised ja mittehõivatud tööealised hooldajad – võimalik, et hõivatutel ei ole oma tööde või õpingute tõttu aega end rohkem hooldamisega siduda.

Joonis 99 – Hooldajate jaotus vastavalt nende hoolduskoormusele, %

41

46

38

47

44

45

31

43

48

36

43

51

37

37

38

46

59

54

62

53

56

55

69

57

52

64

57

49

63

63

62

54

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kokku

mees

naine

kuni 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75 ja üle

Tallinn

muu linn

maa



pensioniealine

hooldab ainukesena

hooldab keegi veel

väiksem hoolduskoormus suurem hoolduskoormus

Suurema hoolduskoormusega on sagedamini ka sügava puudega ning üle 50-aastaste inimeste hooldajad (Joonis 100).

Joonis 100 – Hooldatavate jaotus vastavalt hooldaja hoolduskoormusele, %

43

40

56

51

39

42

36

41

48

41

41

40

69

52

42

20

57

60

44

49

61

58

64

59

52

59

59

60

31

48

58

80

0% 20% 40% 60% 80% 100%

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75- ...

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

väiksem hoolduskoormus suurem hoolduskoormus


129

16.4 Hoolduskoormuse mõju

16.4.1 Mõju töötamisele ja õppimisele

Oma töö- või õppeaega saavad paindlikult kasutada ligi pooled õppivatest/töötavatest hooldajatest - 23% suurel määral ning 22% vähesel määral. (Töö- või õppeaja paindliku kasutamise all on mõeldud näiteks tööle hiljem minemist, töö- või õppimiskoormuse jaotamist nädalapäevadel vastavalt vajadusele.) Kolmandikul hooldajatest (32%) ei ole võimalik oma töötamise või õppimise aega sellisel viisil muuta, 18% ei ole selleks vajadust. 5% õppivatest/töötavatest hooldajatest jättis küsimusele vastamata.

77% õppivatest või töötavatest 16-64-aastastest hooldajatest ei ole pidanud puudega pereliikme abistamiseks või hooldamiseks viimase aasta jooksul vähendama koormust või loobuma õppimisest-töötamisest (Joonis 101), 18% on aga pidanud seda tegema, seejuures mehed veidi rohkem kui naised (vastavalt 22% ja 14%) ning suurema hoolduskoormusega pereliikmed ligi kolm korda rohkem kui väiksema hoolduskoormusega pereliikmed (vastavalt 29% ja 9%).

Joonis 101 – Hooldajate jaotus vastavalt muudatuste tegemisele õppimises või töötamises (%, töötavad või õppivad hooldajad)

18

22

14

11

19

19

16

22

14

9

27

15

20

77

71

82

89

81

73

84

72

79

85

69

76

80

5

7

4

8

6

7

6

4

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

kuni 29

30 - 49

50 - 64

Tallinn

muu linn

maa



hooldab ainukesena

hooldab keegi veel

on pidanud tegema muudatusi ei ole pidanud tegema muudatusi vastamata


130

Kõige rohkem on õppimises või töötamises pidanud muudatusi tegema sügava puudega (35%), liitpuudega (25%), aga ka nooremate ehk 16-29- ja 30-49-aastaste puuetega inimeste hooldajad (vastavalt 27% ja 24%, Joonis 102).

Joonis 102 – Hooldatavate jaotus vastavalt sellele, kas hooldaja on teinud muudatusi õppimises või töötamises, %

13

20

27

24

12

18

16

21

17

15

13

25

27

18

14

35

82

74

71

74

78

75

84

68

83

81

80

75

73

82

77

64

5

5

2

2

10

6

11

4

7

9

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Mees

Naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75- ...

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

on pidanud tegema muudatusi ei ole pidanud tegema muudatusi vastamata

Kolm neljandikku (76%) muudatusi tegema pidanud hooldajatest on pidanud vähendama töökoormust. Vähesed on vahetanud töökohta (12%). Mõned üksikud on loobunud tööl käimisest (6%), vähendanud õppekoormust (7%) või loobunud oma õpingutest (8%). Oma töös või õpingutes muudatuste tegemise vajadus näib olevat seotud puudega inimese eest hooldamise koormusega.

16.4.2 Mõju vaba aja veetmisele ja suhtlemisele

Puudega pereliikme(te) abistamine või hooldamine on 69% hooldaja jaoks niivõrd ajamahukas tegevus, et on nad saanud muudele tegevustele või suhtlemisele pühendada soovitust vähem aega. Naised ja suurema hoolduskoormusega hooldajad (üle 20 tunni nädalas) on pidanud meestest ja väiksema koormusega hooldajatest märgatavalt sagedamini loobuma mõnest meelepärasest tegevusest (Joonis 103).

Kõige rohkem on piiratud aega aktiivsele suhtlemisele väljaspool pereringi (41%) ning omaette lihtsalt puhkamisele (39%). Naised on meestest oluliselt rohkem pidanud piirama aega enda eest hoolitsemisele ning lihtsalt omaette olemisele. Samuti on naistel olnud vähem aega ka oma huvialadega tegelemise ning pereliikmetega aja veetmise jaoks. Suurema hoolduskoormusega hooldajatel on olnud väiksema koormusega hooldajatest oluliselt vähem aega iseenda jaoks (lihtsalt puhkamiseks või enda eest hoolitsemiseks) ja pereliikmetega koos vaba aja veetmiseks.

Joonis 103 – Tegevuste piiramine abistamise või hooldamise tõttu viimase 12 kuu jooksul (%, tegevusi piirama pidanud hooldajad)

69

41

39

36

32

29

54

37

22

22

10

16

78

42

47

42

41

34

62

36

28

35

18

20

73

44

46

36

40

34

0 20 40 60 80 100

On pidanud millestkiloobuma

Veetnud soovitust vähemaega koos oma

sõprade/tuttavatega

Omanud soovitust vähemaega, et omaettepuhata/magada

Tegelenud soovitustvähem oma huvialade või

hobidega

Omanud soovitust vähemaega, et iseenda eest

hoolitseda

Veetnud soovitust vähemaega koos teistepereliikmetega

KOKKU mees naine väiksem hoolduskoormus suurem hoolduskoormus

Rääkides vabast ajast iseenda jaoks, näiteks enda harrastustega tegelemisest, enese eest hoolitsemisest või lihtsalt puhkamisest ilmneb, et 44% hooldaja jaoks jääb vaba aega piisavalt, kolmandikule jääb aga olemasolevast vabast ajast väheseks (Joonis 104). 16% ei jää vaba aega, kuigi nad seda vajaksid, 6% ei jää vaba ega ja nad ei tunne sellest ka puudust.

Sugupoolte lõikes on selge erinevus enda jaoks jääva vaba aja piisavuses. Nimelt on meestega võrreldes umbes kaks korda vähem naisi, kes väidavad, et neil on piisavalt vaba aega ning neli korda rohkem neid naisi, kellel ei ole üldse vaba aega, kuigi vajaksid seda. Tõenäoliselt on selline suur erinevus tingitud asjaolust, et naised hooldavad meestest sagedamini sügava puudega inimesi ja nende hoolduskoormus on ka seetõttu suurem.

Vanusegruppe võrreldes võib öelda, et kõige nooremad (s.o kuni 29-aastased) ja kõige vanemad (75-aastased ja vanemad) hooldajad leiavad teiste vanusrühmadega võrreldes sagedamini, et neil on


132

piisavalt aega enda jaoks. Võimalik, et siin mängib rolli asjaolu, et mainitud vanusgrupi hooldajad on teistest harvemini peres ainukesed puudega inimese eest hoolitsejad ning jagatud hoolduskoormuse tõttu jääb neil rohkem aega üle. Silma torkab linna ja maa erinevus – linnas elavate hooldajate hulgas on rohkem neid, kellel jääb vähem vaba aega enda jaoks või ei jää seda üldse. Maal on selliste hooldajate osakaal väiksem.

Hoolduskoormuse suuruse järgi analüüsides selgub, et suurema koormusega hooldajate hulgas on rohkem neid, kellel ei ole piisavalt vaba aega enda jaoks, kui väiksema koormusega hooldajatel. Pealegi on suurema koormusega hooldajate hulgas 10% rohkem neid, kellel ei ole üldse vaba aega, kuigi vajaksid seda. Üllatavaks tulemuseks on see, et ainsana hooldajate hulgas on protsentuaalselt enam neid, kellel on iseenda jaoks piisavalt või mõningal määral vaba aega, võrreldes hoolduskoormust kellegagi jagavate hooldajatega.

Joonis 104 – Hooldajate jaotus vastavalt hinnangutele oma vabale ajale, %

44

62

32

60

39

38

44

52

33

34

58

36

51

46

56

35

49

37

34

26

39

23

30

41

33

30

44

34

29

38

30

32

29

38

31

39

16

6

23

13

25

15

16

14

17

24

10

19

15

16

11

21

15

19

6

6

6

5

7

7

6

4

7

8

3

7

4

6

5

7

6

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

mees

naine

kuni 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

Tallinn

muu linn

maa



pensioniealine



hooldab ainukesena

hooldab keegi veel

jääb piisavalt vaba aega

jääb vaba aega, aga mitte piisavalt

Ei jää vaba aega, kuigi vajaks sedaEi jää vaba aega ning ei tunne sellest ka puudust


133

Hooldatavate puudeliigist ja raskusastmest tulenevalt on psüühikahäirega ja sügava puudega inimeste hooldajate hulgas kõige vähem neid, kellel jääb piisavalt vaba aega, ning rohkem neid, kelle ei ole üldse vaba aega, kuigi sooviksid seda (Joonis 105).

Joonis 105 – Hooldatavate jaotus vastavalt hooldajate hinnangutele oma vabale ajale, %

37

50

36

38

42

46

47

26

29

50

43

49

43

54

42

28

38

30

39

35

32

31

36

37

51

28

40

33

30

32

35

34

20

14

20

23

15

19

13

30

10

17

12

11

25

8

16

32

5

7

5

5

11

5

4

7

10

6

4

7

3

6

6

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

jääb piisavalt vaba aega

jääb vaba aega, aga mitte piisavalt

Ei jää vaba aega, kuigi vajaks seda

Ei jää vaba aega ning ei tunne sellest ka puudust

16.5 Teenused ja abi hooldamiseks

16.5.1 Täiendava abi ja teenuste vajadus hooldajale

61% hooldajatest arvab, et senine hoolduskoormus on neile jõukohane ning nad ei vaja hooldamiseks täiendavat abi (Joonis 106). 37% seevastu leiab, et lisaabi oleks vajalik, 11% hooldajatest vajaks seda olulisel määral. Lisaabi mittevajajate osakaal on kõige suurem meeste (72%), kuni 29-aastaste (73%), maal elavate (71%) ning hõivatud tööealiste hooldajate hulgas (70%). Lisaabi vajadusest teatavad kõige sagedamini üle 65-aastaste inimeste eest hoolitsejad (42-44%), linnades elavad (45%), suure hoolduskoormusega (44%) ning mittehõivatud tööealised hooldajad (47%). Viimaste abivajadus võib tuleneda sellest, et märkimisväärse osa antud rühmast moodustavad töövõimetuspensionärid, kellel võib oma tervislike või füüsiliste probleemide tõttu olla raske hoolitseda puudega inimese eest.


134

Hoolduskoormust jagavad hooldajad sooviksid saada sagedamini lisaabi (48%) kui puudega inimese eest ainukesena hooldajad (31%). Võimalik, et hoolduskoormust jagavad hooldajad on pidanud küsimusele vastates silmas juba teistelt inimestelt saadavat abi, ilma milleta ei tuleks nad hooldamisel hästi toime.

Joonis 106 – Hooldajate jaotus vastavalt täiendava abi vajadusele seoses hooldamisega, %

11

9

13

7

10

12

9

19

9

17

8

6

18

13

6

15

9

15

13

8

17

8

10

11

21

11

18

18

7

11

12

16

13

14

11

17

13

11

14

11

16

12

14

12

18

10

14

13

17

12

10

15

11

16

61

72

54

73

64

63

54

59

55

53

71

70

53

58

70

55

67

53

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kokku

mees

naine

kuni 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75 ja üle

Tallinn

muu linn

maa



pensioniealine



hooldab ainukesena

hooldab keegi veel

Vajaksin olulisel määral lisaabi Vajaksin mõningal määral lisaabiVajaksin vähesel määral lisaabi Praegu ei vaja täiendavat abiVastamata


135

Täiendava abi soovijaid on kõige rohkem on sügava puudega inimeste hooldajate hulgas (54%, Joonis 107). Täiendavat abi vajavad teistega võrreldes vähem 50-64-aastaste ning keskmise puudega inimeste hooldajad (28%).

Joonis 107 – Hooldatavate jaotus vastavalt hooldajate poolsele täiendava abi vajadusele, %

12

11

11

11

12

6

16

12

9

15

8

6

9

7

10

23

17

11

19

13

11

17

11

11

23

10

17

16

32

8

16

15

13

13

9

20

5

19

13

17

1

15

12

9

15

13

12

16

57

65

60

55

69

58

60

55

67

60

63

68

44

70

62

42

0% 20% 40% 60% 80% 100%

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75- ...

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Vajaksin olulisel määral lisaabi Vajaksin mõningal määral lisaabiVajaksin vähesel määral lisaabi Praegu ei vaja täiendavat abiVastamata

16.5.2 Teenuste kasutamine

16% hooldajatest väidab, et nad on saanud viimase 12 kuu jooksul mõnda riigi, kohaliku omavalitsuse või teiste poolt pakutud teenust või abi puudega inimese/inimeste abistamisel ja hooldamisel (Joonis 108). Teenuseid või abi ei ole saanud 45% hooldajatest ning 39% on jätnud küsimusele vastamata. Oma vastuse on jätnud sagedamini märkimata kuni 29-aastased ning Tallinnas elavad hooldajad. Hoolimata kõrgest mittevastamise määrast tundub, et teenuste kasutajaid on rohkem maal elavate, üle 75-aastaste ning 30-49-aastaste hooldajate seas.

Joonis 108 – Hooldajate jaotus vastavalt riigi, kohaliku omavalitsuse või teiste poolt pakutavate teenuste või abi kasutamisele viimase 12 kuu jooksul, %

Jooniselt 109 ilmneb, et mitmetes lõigetes on päris palju neid, kes ei ole küsimusele vastanud (näiteks 49% muu puudega inimeste hooldajatest). Seetõttu ei saa neid gruppe ka päris üheselt võrrelda. Hoolimata sellest võib täheldada, et teenuste või abi kasutajaid on rohkem psüühikahäire ning sügava puudega inimeste hooldajate hulgas.

Joonis 109 – Hooldatavate jaotus vastavalt hooldaja poolt riigi, kohaliku omavalitsuse või teiste pakutavate teenuste või abi kasutamisele viimase 12 kuu jooksul, %

16

12

19

12

21

11

17

23

19

10

25

45

51

41

28

42

51

46

37

20

54

33

39

37

40

60

36

38

38

40

61

36

42

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kokku

mees

naine

kuni 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75 ja üle

Tallinn

muu linn

maa

on kasutanud ei ole kasutanud vastamata

17

15

27

16

12

17

16

25

18

15

10

18

45

7

18

27

45

45

43

49

52

41

42

51

27

49

41

40

44

50

43

41

37

40

30

35

37

42

41

23

55

36

49

41

11

42

39

32

0% 20% 40% 60% 80% 100%

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75- ...

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

on kasutanud ei ole kasutanud vastamata


137

Käesolev uuring toob siinjuures välja asjaolu, et hooldajate jaoks on nende endi poolt „kasutatavateks” teenusteks ja toetusteks ka need teenused, mis tegelikult on mõeldud puudega inimesele endile. Nii nimetas näiteks enam kui kolmandik hooldajatest (36%) rahalise toetuse saamise all hooldajatoetust, puudetoetust ja toimetulekutoetust, samuti puudega inimese ravimite, transpordikulude ja muude kulude kompenseerimist (Joonis 110). 15% hooldajatest nimetas tervishoiuteenuseid, 14% rehabilitatsiooniteenuseid, 8% ka tugiisiku või isikliku abistaja ning 7% hoolekandeasutuses hooldamise teenust. Nimetamist leidsid ka sotsiaal- ja invatransport, hooldusõe teenus, sotsiaal- ja psühholoogiline nõustamine, abivahendite saamine, lapsehoiuteenus, logopeediteenus, päevakeskuse ja koduabilise teenus.

Joonis 110 – Hooldajate poolt kasutatud teenused ja abi viimase 12 kuu jooksul (%, teenuseid või abi kasutanud hooldajad)

36

15

14

8

7

6

6

5

5

4

0 5 10 15 20 25 30 35 40

rahaline toetus, kulude hüvitamine

tervishoiuteenus

rehabilitatsiooniteenus


hooldamine hoolekandeasutuses

sotsiaal- või psühholoogiline nõustamine

sotsiaaltransport

hooldusõe teenus

invatransport

abivahendite saamine

Järgnevalt vaatleme, milliseid probleeme esineb hooldajatel vajalike teenuste või abi saamisel. 41% väidab, et tuleb toime ega ei vaja puudega pereliikme hooldamisel mingeid teenuseid ega abi. 7% hooldajatest märgib, et neil ei ole teenuste saamisel probleeme olnud, seevastu 46% on esinenud mõni probleem. 6% jättis antud küsimusele vastamata.

67% üht või mitut probleemi kogenud hooldajatest väidab, et tal on puudunud informatsioon selle kohta, millist abi või teenust oleks võimalik saada puudega leibkonnaliikme hooldamiseks (Joonis 111). 39% nendib, et vajalikud teenused või abi on liiga kallid, ning 16% arvates on need liiga kaugel. Liiga pikkade järjekordade üle kurdab 14% probleeme nägevatest hooldajatest. Lisaks joonisel toodule mainisid üksikud hooldajad veel, et asjaajamine teenuste saamiseks on liiga keeruline ja aeganõudev, neile vajalikke teenuseid ei pakuta või halva tervise tõttu ei ole võimalik teenuseid taotleda.

Joonis 111 – Hooldajate peamised probleemid teenuste ja abi saamisel (%, hooldajad, kellel esines probleeme)

67

39

16

14

4

1

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Puudub info, millist abi /teenuseid on võimaliksaada

Need on liiga kallid

Need on liiga kaugel

Neile on liiga pikad järjekorrad

Nende osutamise koha lahtiolekuajad onebasobivad

Nende kvaliteet ei rahulda mind


138

Puudega inimeste hooldajatelt uuriti lisaks, milliseid teenuseid või abi nad puudega inimese abistamisel ise kõige rohkem vajaksid, et käia kas tööl, õppida, veeta rohkem aega teiste pereliikmetega või lihtsalt puhata. 19% hooldajatest arvas, et nad ei vaja ühtki teenust ega abi, 33% aga tõi välja ühe või mitu vajalikku teenust. 6% ei osanud öelda, mis teenuseid või abi nad vajaksid ning päris suur osa, 42% jättis ka küsimusele vastamata.

Suurem osa teenustest, mida need hooldajad, kes teenuste vajadust märkisid, kõige rohkem vajaksid, puudutavad hoolduskoormuse jagamise ja vähendamise võimalust - kas tugiisiku, isikliku abistaja, koduabilise, põetaja, (öö)päevaringse järelevalvaja või päevahoiukeskuse teenust puudega inimesele, et hooldaja ise saaks käia tööl või võimaldada endale ka vaba aega (kokku 38%, Joonis 116). Mitmed hooldajad mainisid lisaks transporditeenust (18%), rahalist toetust (13%), R-teenuseid (9%), tervishoiuteenuseid (7%) ning nõustamisteenuseid (5%). Mõned hooldajad soovisid ka abi töökoha leidmisel või infot õppimisvõimaluste kohta (2%). Lisaks märgiti veel täiendavat informatsiooni puudeliigi, hooldamisvõimaluste või abivahendite kohta, lapsehoiu, viipekeele, logopeedi, hoolekandeasutuse hooldamise teenust.

Joonis 112 – Hooldajate poolt kõige rohkem vajatavad teenused ja abi (%, teenuste vajadust märkinud hooldajad)

18

13

11

10

9

9

7

5

5

4

3

2

2

1

1

1

1

1

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20

transporditeenus (sotsiaal-, invatransport vm)


rehabilitatsiooniteenus

tervishoiuteenus

sotsiaal- või psühholoogiline nõustamine


informatsioon puude, hooldamise või abivahenditekohta

viipekeele tõlgi teenus

hooldamine hoolekandeasutuses


139

16.6 Hooldajate tervis ja tegevuspiirangud

Suurem osa ehk 58% hooldajatest hindab oma tervist keskmiseks, viiendik hindab seda heaks ja samapalju ka halvaks (Joonis 113). Naissoost hooldajad peavad oma tervist üldiselt veidi halvemaks kui mehed (vastavalt 24% ja 16%). Erinevas vanuses hooldajate hinnang oma tervisele erineb aga kardinaalselt. Siin on märgata selget trendi, et mida vanem hooldaja, seda kehvem on ka tervis. Tulemus on ka loogiline, sest vanuse kasvades suureneb tõenäosus haigestuda erinevatesse haigustesse, mis võivad omakorda seada piiranguid inimese tegevustele. Hõivestaatuse järgi analüüsides võib öelda, et hõivatud tööealistel on enda hinnangul parem tervis (44%) kui mittehõivatud tööealistel (21%). Samuti on ka hea tervisega hooldajaid rohkem tallinlaste (29%) ning väiksema hoolduskoormusega hooldajate hulgas (18%).

Joonis 113 – Hooldajate jaotus vastavalt enesehinnangulisele tervisele, %

21

27

18

86

36

17

7

10

29

19

20

44

21

8

28

17

18

27

58

57

59

14

49

64

73

49

48

58

63

43

58

67

53

61

61

54

20

16

24

15

20

20

41

23

23

17

13

21

25

19

22

21

19

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kokku

mees

naine

kuni 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75 ja üle

Tallinn

muu linn

maa



pensioniealine



hooldab ainukesena

hooldab keegi veel

hea keskmine halb


140

Meeste, 30-49-aastaste, psüühikahäire ja liitpuudega ning sügava puudega inimeste hooldajad peavad oma tervist sagedamini halvaks (Joonis 114).

Joonis 114 – Hooldatavate jaotus vastavalt hooldajate tervise enesehinnangule, %

14

29

26

26

22

20

20

20

47

20

20

20

19

27

20

16

61

56

61

48

55

62

60

56

29

60

63

55

63

57

58

60

26

16

13

26

23

18

20

24

25

20

16

25

18

16

22

23

0% 20% 40% 60% 80% 100%

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75- ...

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

hea keskmine halb

63% hooldajatest väidab, et neil on mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem, kusjuures nooremate hooldajate hulgas on tervisehädadega inimesi oluliselt vähem (16-29-aastastest vaid 12%) kui vanemate hooldajate hulgas (75-aastastest ja vanematest 83%, Joonis 115). Rohkem on pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga hooldajaid ka maal elavate (65%) ning suure hoolduskoormusega hooldajate hulgas võrreldes väiksema hoolduskoormusega (vastavalt 68% ja 56%).


141

Veidi enam kui pooled hooldajad on olnud viimase poole aasta jooksul piiratud tegevustes tervisehädade tõttu (56%, Joonis 115), seejuures 17% oluliselt piiratud. Sarnaselt haiguste esinemisele on ka siin märgata selget erinevust vanusegruppide lõikes: vanemad hooldajad tunnetavad end enam piiratuna kui nooremad, eriti kuni 29-aastastega võrreldes. Maalt (17%) ning peamiselt muudes linnades elavad hooldajad (20%) vastavad tallinlastega võrreldes (13%) veidi sagedamini, et nad on oluliselt piiratud tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad.

Joonis 115 – Hooldajate jaotus vastavalt pikaajalise (kroonilise) haiguse või terviseprobleemi ning tegevuspiirangute esinemisele, %

17

14

19

1

14

21

13

28

20

17

10

30

18

15

19

18

16

39

39

39

14

32

36

51

41

39

38

39

28

33

47

38

39

41

35

44

48

42

85

54

42

36

31

48

42

44

62

37

35

48

42

41

48

13

63

61

64

12

50

62

76

83

58

63

65

39

64

77

56

68

65

61

kokku

mees

naine

kuni 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75 ja üle

Tallinn

muu linn

maa



pensioniealine



hooldab ainukesena

hooldab keegi veel

0

5

10

15

20

25

30

35

0 20 40 60 80 100

Oluliselt piiratudPiiratud, aga mitte oluliseltEi ole üldse olnud piiratudKrooniline haigus või terviseprobleem


142

Meessoost puuetega inimeste hooldajad märgivad naissoost puuetega inimeste hooldajatest sagedamini, et neil on esinenud mõni krooniline haigus või terviseprobleem (69%) ning piiranguid tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad (62%, Joonis 120). Naissoost puudega inimese hooldajate vastavad näitajad on 58% ning 51%. Hooldatavate vanusegruppe võrreldes selgub, et kõige vähem terviseprobleem/kroonilisi haigusi (55%) ja tegevuspiiranguid (50%) on olnud 16-29-aastaste puuetega inimeste hooldajatel, kõige rohkem haigusi ja terviseprobleeme on olnud 75-aastaste ja vanemate (69%) ning tegevuspiiranguid 30-49-aastaste hooldajatel (64%). Samas on psüühikahäire ja liikumispuudega inimeste hooldajate seas kõige rohkem tegevuspiiranguid tundnud hooldajaid (vastavalt 27% ja 21%).

Joonis 116 – Hooldatavate jaotus vastavalt hooldajate pikaajalise (kroonilise) haiguse või terviseprobleemi ning tegevuspiirangute esinemisele, %

21

14

10

21

20

15

17

27

21

11

12

16

16

16

22

41

37

40

43

37

44

35

31

37

37

44

43

41

39

41

32

38

49

50

36

44

42

48

42

63

42

45

45

43

45

43

46

69

58

55

59

59

63

69

59

55

67

60

63

56

58

66

62

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75+

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

0

5

10

15

20

25

30

0 20 40 60 80 100

Oluliselt piiratudPiiratud, aga mitte oluliseltEi ole üldse olnud piiratudKrooniline haigus või terviseprobleem


143

16.7 Hooldajate emotsionaalne toimetulek

Rääkides hooldajate emotsionaalsest toimetulekust tuleb tõdeda, et kolmandik (33%) hooldajatest on küsitlusele eelnenud viimase 2 nädala jooksul tundnud kas püsivat, peaaegu igapäevast masendust ja rusutud olekut või huvipuudust enamiku asjade vastu ning rõõmutunde vähenemist. Jooniselt 117 selgub, et naised on sagedamini masendunud või vähenenud huvi ja rõõmutundega kui mehed (vastavalt 39% ja 23%). See võib olla seotud eelnevalt raportist selgunud asjaoluga, et võrreldes meestega on naised sagedamini sügava puudega inimeste hooldajad, samuti suurema hoolduskoormusega (ehk üle 20 tunni nädalas). Suurema hoolduskoormusega hooldajate hulgas on üldiselt samuti rohkem masendunud ning vähenenud huvi- ja rõõmutundega hooldajaid kui väiksema hoolduskoormusega hooldajate hulgas (vastavalt 40% ja 23%). Kuni 29-aastased ning hõivatud tööealised hooldajad on teiste vanuserühmade, pensioniealiste ning eriti mittehõivatud tööealistega võrreldes teatanud vähem masendusest või vähenenud huvi ja rõõmutundest.

Joonis 117 – Hooldajate jaotus vastavalt viimase 2 nädala jooksul esinenud masendusele ning vähenenud huvi ja rõõmutundele, %

33

23

39

20

33

40

31

30

32

34

32

24

47

34

23

40

32

35

67

77

61

80

67

60

69

70

68

66

68

76

53

66

77

60

68

65

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kokku

mees

naine

kuni 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75 ja üle

Tallinn

muu linn

maa



pensioniealine



hooldab ainukesena

hooldab keegi veel

esineb ei esine


144

Sügava puudega inimeste hooldajate hulgas on kõige rohkem masendunud ning vähenenud huvi- ja rõõmutundega inimesi (57%, Joonis 118). Depressiooniilmingutega isikuid on rohkem ka meeste (44%) ja psüühikahäirega (48%) inimeste hooldajate hulgas (50%).

Joonis 118 – Hooldatavate jaotus vastavalt hooldajate viimase 2 nädala jooksul esinenud masendusele ning vähenenud huvi ja rõõmutundele, %

44

23

39

40

37

30

29

48

50

37

16

28

36

22

32

57

56

77

61

60

63

70

71

52

50

63

84

72

64

78

68

43

0% 20% 40% 60% 80% 100%

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75- ...

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

esineb ei esine


145

16.8 Arstiabi hooldajatele

Ligi kolmveerand hooldajatest (73%) on viimase 12 kuu jooksul saanud arstiabi või konsultatsiooni alati, kui nad seda on vajanud (Joonis 119). Seevastu igal kümnendal on olnud probleeme arstiabi saamisel – nad kas pole saanud seda alati (8%) või üldse mitte (3%). Rohkem on arstiabi saamisel probleeme olnud linnades elavate (15%-17%), 30-49-aastastel (16%) ning mittehõivatud tööealistel hooldajatel (16%).

16% hooldajatest ei ole viimase 12 kuu jooksul arstiabi vajanud. Arstiabi mittevajajate osakaal on suurim nooremate, eriti kuni 29-aastaste (45%) ning hõivatud tööealiste hooldajate hulgas (29%).

Joonis 119 – Hooldajate jaotus vastavalt arstiabi saamisele viimase 12 kuu jooksul, %

73

75

72

47

57

74

83

81

66

65

84

61

67

82

74

72

74

72

8

4

10

5

10

7

9

7

12

10

4

6

10

8

5

10

8

8

3

4

3

3

6

2

4

2

3

7

1

3

6

3

2

4

5

2

16

17

15

45

27

17

3

10

19

18

12

29

18

7

19

14

14

19

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kokku

mees

naine

kuni 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75 ja üle

Tallinn

muu linn

maa



pensioniealine



hooldab ainukesena

hooldab keegi veel

Olen alati saanud abi Ei ole alati saanud abi Ei ole üldse saanud abi Ei ole vajanud abi


146

Ka sügava puudega inimeste eest hoolitsejad väidavad raske ja keskmise puudega inimeste hooldajatest sagedamini, et neil ei ole arstiabi vaja läinud (Joonis 120).

Joonis 120 – Hooldatavate jaotus vastavalt hooldajate poolsele arstiabi saamisele viimase 12 kuu jooksul, %

76

70

68

68

78

79

67

74

65

72

77

71

65

73

76

63

9

7

10

9

5

6

10

9

9

8

5

10

13

8

8

7

2

5

4

5

3

4

3

3

2

2

7

3

5

2

4

13

18

18

17

14

12

20

15

25

17

11

16

21

14

14

26

0% 20% 40% 60% 80% 100%

mees

naine

16 - 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75- ...

psüühikahäire


liikumispuue

muu puue

liitpuue

vaimupuue*

keskmine puue

raske puue

sügav puue

Olen alati saanud abi Ei ole alati saanud abi Ei ole üldse saanud abi Ei ole vajanud abi

16.9 Hooldaja sissetulek ja hooldamisega seotud lisakulud

Puudega inimese pereliikmest hooldaja keskmine netosissetulek oli 2009. aastal 4568 krooni (mediaansissetulek 4500 krooni). 11% hooldajatel sissetulek puudus (Joonis 121). 28% hooldajatest saab ühes kuus 3001 kuni 4500 krooni ning umbes kolmandikul (34%) jääb see 4501 kuni 6000 krooni piiresse. 16% hooldajatel on sissetulek väiksem kui 3001 krooni ning iga kümnenda hooldaja sissetulek ületab 6000 krooni piiri.

Kuni 29-aastaste (56%), mittehõivatud tööealiste (35%) ning tallinlaste (18%) hulgas on kõige rohkem sissetulekuta hooldajaid. Väiksema sissetulekuga hooldajaid on üldse kõige rohkem mittehõivatud tööealiste hulgas. Näiteks 40% neist saab kuus kuni 3000 krooni ning 21% 3001 – 4500 krooni. Ka maal elavate hooldajate sissetulekud on oluliselt väiksemad kui linnades elavatel hooldajatel. 30-49-aastaste (23%) ning hõivatud tööealiste hulgas (22%) on kõige rohkem üle 6000 kroonise sissetuleku saajaid.

Joonis 121 – Hooldajate isiklik netosissetulek, %

11

14

9

56

14

12

3

18

7

11

12

35

3

16

19

14

19

22

21

12

5

6

15

23

16

40

9

28

22

33

3

22

27

34

39

31

29

26

16

21

38

33

31

34

16

17

29

47

45

32

35

32

33

1

44

10

13

8

5

23

11

3

8

10

13

7

22

3

5

1

2

1

1

2

3

3

2

1

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kokku

mees

naine

kuni 29

30 - 49

50 - 64

65 - 74

75 ja üle

Tallinn

muu linn

maa



pensioniealine

sissetulek puudub kuni 3000 3001 - 4500 4501 - 6000 6001 ja üle eoö/keeldus

45% hooldajatest on leibkonnas suurima sissetuleku saajad. Nad on enamasti üle 30-aastased, hõivatud tööealised või pensioniealised inimesed.

51% hooldajatest on teinud puudega inimese hooldamiseks ise täiendavaid kulutusi (nt hooldus- või abivahendid, täiendavad kommunaalkulud vms), mille eest puudega inimesed ise tasunud ei ole. Keskmine lisakulutuse suurus kuus on 1322 krooni (mediaankulutus 1000 krooni), väikseim märgitud summa oli 25 ning suurim 15 000 krooni.

Võrdluseks – puuetega inimestest toob puudest tingitud lisakulutuste esinemise välja tervelt 90% (keskmiselt tehakse kuus lisakulutusi 1606 krooni). Kuu keskmise lisakulu võrdluses on suurimad lisakulud (1119 kr) seotud üldiste kommunaalkulude eest tasumisega, seejärel eritoidu ostmise (704 kr) ja elukoha kohandamisega (659 kr).

puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring 2009 · 2018. 11. 9. · puuetega...

Documents