spetsialist august 2014 / ettevÕtte likvideerimine

SPETSIALISTwww. rmp . ee /p e r i o od i l i n e / spe t s i a l i s t

ETTEVÕTTE LIKVIDEERIMINE

August 2014 / Ettevõtte likvideerimine

Algus ja lõpp, alustamine ja lõpetamine. Igal asjal,olukorral, ettevõtmisel on kindel algus ja enamastijõuavad nad ühel hetkel ka oma lõpuni - mõnivarem, mõni hiljem. Ettevõtluses on äritegevuselõpetamine justkui kahe teraga mõõk, keegi kaotabalati. Seekordse ajakirjanumbri fookuses on ette-võtte lõpetamine keskendudes äriühingu likvideeri-misele.

Mis on mis - vabatahtlik versus sundlõpetamine,sellest kirjutab Siiri Malmberg advokaadibüroostHansa Law Office. Kas sissemakseta asutatud osa-ühingu lõpetamine erineb millegi poolest sisse-maksega asutatud ühingu lõpetamisest, selgitabKarina Paatsi advokaadibüroost Borenius. Midatähendab ettevõtte kui tööandja tegevuse lõppemi-ne ja kuidas peab tööandja toimima, toob lugejateniKatrin Sarap advokaadibüroost MAQS LawFirm. Milliseid teenuseid pakub töötukassa lik-videerimisel ettevõttele, tutvustab Liis Josua EestiTöötukassast.

Kui lõppeb ettevõtte tegevus, siis tõmmatakse joonalla ka tema varadele ja kohustustele. Õnne Laia-kask PKF Estonia OÜst kirjeldab likvideeritava ettevõtte raamatupidamist ja aruandlust. UrmasVõimre ja Meelis Velga BDO Eesti ASst vaatlevadoma artiklis likvideerimisprotsessi lõppedes jaota-misele minevate varade maksustamist. MerlinSalvik ja Deivid Uibo advokaadibüroost HedmanPartners keskenduvad oma artiklis tegevustele,mida on ettevõttel likvideerimisprotsessi käigus lubatud teha. Hea tahte ja võlausaldajate nõusolekukorral on silmapiiril terendav maksejõuetusest tin-gitud ettevõtte tegevuse lõpetamine võimalikasendada ettevõtte saneerimisega. Mis, kus ja kui-das, sellest kirjutavad täpsemalt Urmas Ustav,Ants Prümmel ja Rainer Ratnik advokaadibü-roost LEXTAL.

Sumedad suveõhtud veel kestavad, sestap on aja-viiteks võimalik ka ristsõna lahendada.

RMP.ee toimetus

ww

w.rm

p.ee

SisukordEttevõtte likvideerimineei ole raketiteadus

Toimetuse veerg 3Äriühingu vabatahtlik 4 - 7

ja sundlõpetamineSissemakseta osaühingu 8 - 11asutamine ja lõpetamine -

erisused ja võimalused võrreldes tavapärase osaühinguga

Töötajad ettevõtte 12 - 14likvideerimise protsessis

Formaat: A5 / PDF

Ilmumisaeg: August 2014

Ajakiri SPETSIALIST saadetakse 32 907-le RMP.ee Nädalakirja tellijale.

RMP Eesti OÜTel: 6 848 110E-post: [email protected]

Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal RMP.ee

Töötukassa teenused 16 - 18 likvideerimisel ettevõttele

Juriidilise isiku lõpetamise 22 - 25MAKSUASPEKTID

Ettevõttele lubatud tegevused 26 - 28likvideerimismenetluses

Pankrotimenetluses 30 - 36likvideerimise vältimine

saneerimisega

Ristsõna 15

Raamatupidamine ja aruandlus 19 - 21 ettevõtte likvideerimise käigus

SPETSIALIST

4

ww

w.rm

p.ee

Äriühing kui vahend, mille kaudu äriajada, on üheks oluliseks ettevõtlusealustalaks. Kuivõrd majandus on dünaa-miline ja seetõttu võib ka äritegevus kiirelt muutuda, siis on olulised reeglid,kuidas äri alustada, vajadusel ümber kujundada ja ka lõpetada. Eesti on proovi-nud silma paista liberaalse, operatiivse jaefektiivse ettevõtluskeskkonnana, millehulka on kuulunud ka võimalikult lihtsadja läbipaistvad äriühingu asutamise või-malused. Alles hiljutise ajani ei olnud agariigi tasandil pööratud tähelepanu äriühin-gu lõpetamise protsesside lihtsustamisele.

Käesolevaks ajaks on ka siin toimunudolulised arengud, võimaldades äriühingulõpetamist klassikalise likvideerimisemenetluse läbiviimise kõrval alates 2015.aastast ühineda äriühingu varal kafüüsilise isiku varaga.

Arvestades seda, et äriühingute lõpe-tamise alused juba poole aasta pärasttäienevad, oleks paslik üle korrata, milli-sel viisil äriühinguid Eestis lõpetada saabja mille poolest need viisid üksteisest erinevad.

Kõige laiem äriühingu lõpetamise viisidejaotus on vabatahtlik lõpetamine jasundlõpetamine. Käesolevas artiklis eikäsitleta pankrotimenetlust.

Vabatahtlik lõpetamineOn ilmselt loomulik, et isikutel, kes onäriühingusse panustanud oma raha jaressursse osanike/aktsionäridena, on õigusja vabadus otsustada selle üle, kas äri-ühing oma tegevust jätkab või mitte. Tei-sest küljest esinevad mitmed riigi tasandiloluliseks peetud aspektid, mis õigustavadriigi sekkumist äriühingu tegevuse jätka-mise küsimusse, näiteks äriühingu pooltoluliste kohustuste täitmata jätmine riigiees (majandusaasta aruande esitamata jätmine), äriühingu enda sisemised prob-leemid, mis muudavad äriühingu edasise

Äriühingu vabatahtlik ja sundlõpetamine

Siiri MalmbergAdvokaadibüroo Hansa Law Officespartner, vandeadvokaat

5

ww

w.rm

p.eeAugust 2014 / Ettevõtte likvideerimine

tegevuse võimatuks (näiteks äriühingul eiole mitu aastat olnud kehtivate volitustegajuhatuse liiget), äriühingu kriminaalne õigusvastane tegevus.

Kui äriühingu lõpetamine toimub temaosanike/aktsionäride otsuse alusel, ontegemist vabatahtliku lõpetamisega.Kui äriühingu lõpetamine toimub kohtulahendi alusel, siis on tegemistsundlõpetamisega.

Äriühingu vabatahtlikul lõpetamisel toi-mub enamasti likvideerimismenetlus.Likvideerimismenetlust ei toimu näiteksjuhul, kui äriühing lõppeb teise äri-ühinguga jagunemise või ühinemise teel.Põhjuseks on tõenäoliselt seaduses ette-nähtud mehhanism, mille kohaselt jagune-misel või ühinemisel lõppevale äri-ühingule tekib alati õigusjärglane, kellesuhtes saavad lõppenud äriühingu võla-usaldajad oma nõuded maksma panna.

Likvideerimise eesmärk on lõpetada äri-ühingu tegevus, nõuda sisse võlad, müüavara ja rahuldada võlausaldajate nõuded.Juhul kui likvideerimisel selgub, et äri-ühingu varast ei jätku kõikide äriühingukohustuste täitmiseks, siis on likvideerijadkohustatud esitama äriühingu pankroti-avalduse.

Likvideerimismenetluse läbiviimiseks

valivad osanikud/aktsionärid äriühingulikvideerija(d), kelleks reeglina on juha-tuse liikmed. Likvideerijaks võib validaka äriühinguvälise kolmanda isiku. Vähe-

malt ühe likvideerija elukoht peab olemaEestis. Likvideerijatel on juhatuse liikmeõigused ja kohustused, mis ei ole vastu-olus likvideerimise olemusega. Praktikastundub vahest, et likvideerijad kipuvadmõnikord ühingu tegevuse lõpetamiselhoopis äri jätkama, mis ei ole kuidagikooskõlas likvideerimise eesmärgiga.Lisaks tasub silmas pidada, et äriühingujuhatuse liikmest ja kolmandast isikustlikvideerija vastutus on mõnevõrra erinev.Näiteks näeb seadus mõningatel juhtudelette, et äriühingu kohustuste eest vastutabsolidaarselt juhatuse liige. Riigikohtupraktikas laiendatakse selline vastutus kajuhatuse liikmest likvideerijale, kuid mittekolmandast isikust likvideerijale, kellelpuudus enne likvideerijaks saamist või-malus äriühingu juhtimist mõjutada.Äriühingu osanikud/aktsionärid saavadlikvideerija alati tagasi kutsuda ja validauued likvideerijad.

Alates 01.01.2015 jõustuvad äriseadus-tiku muudatused lubavad edaspidi osa-ühingu või aktsiaseltsi ühinemist füüsili-sest isikust osaniku/aktsionäri varaga.Ühinemine saab olema lubatud ka siis, kuilisaks sellele osanikule või aktsionärilekuuluvad ühendatava osaühingu osad või

Ettevõtte vabatahtlik lõpe-

tamine toimub osanike otsuse alusel.

Likvideerijaks võib olla ka

äriühinguväline kolmas isik.

SPETSIALIST

6

ww

w.rm

p.ee

aktsiaseltsi aktsiad üksnes ühingule enda-le. Ühinemise eesmärk on hõlbustada äri-ühingu lõpetamist, võimaldades ühingulõpetamise ligikaudu paari kuuga, võrrel-des likvideerimismenetlusega, mis kestabligikaudu 6-9 kuud. Sisuliselt tähendabsee seda, et äriühing kustutatakse äri-registrist ja füüsilisest isikust osanik/akt-sionär omandab kogu äriühingule kuu-lunud vara (varaks loetakse nii asjad,õigused kui ka kohustused), muutudes

äriühingu õigusjärglaseks. Võlausaldajaidloodetakse kaitsta seeläbi, et füüsilisest

isikust vara omandaja peab kinnitamaoma maksevõimelisust. Samuti ei ole või-malik ühinemist läbi viia ilma maksu- jatolliameti nõusolekuta, kes võib keeldudanõusolekust ka siis, kui tal on nõudeidfüüsilisest isikust äriühingu vara oman-daja suhtes. Samas ei teosta keegi sisu-liselt isiku maksevõimelisuse kontrolli,millest tulenevalt võivad võlausaldajatehuvid saada kahjustatud, kui nad ei nõuaõigel ajal oma nõuete tagamist.

SundlõpetamineÄriühingu sundlõpetamise alusteks onjärgmised juhtumid:

juhatuse ametiaeg on lõppenud1rohkem kui kaks aastat tagasi ja uutjuhatust ei ole valitud;

Sundlõpetamisel ei pruugi

likvideerimis-menetlust toimuda.

A D V O K A A D I B Ü R O O10Advokaadibüroo Hansa Law Offices tegutseb 2004aastast. Meie missioon on pakkuda klientidele parimaidvõimalikke lahendusi õiguslikele probleemidele jaõiguskonfliktidele.

ww

w.rm

p.ee

7


kui osanikud/aktsionärid ei ole võt-2nud vastu äriühingu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oliseaduse või põhikirja alusel kohus-tuslik;netovara langemisel alla nõuete ei ole3osanikud teinud seaduses sätestatudtoiminguid; sundlõpetamine võidakse kohtu poolt4otsustada ka sanktsioonina õigus-rikkumise eest. Sundlõpetamise koh-ta teeb otsustuse kohus.

Sundlõpetamisel ei pruugi likvideerimis-menetlust toimuda. Näiteks, kui sund-lõpetamise põhjuseks on majandusaastaaruannete esitamata jätmine, siis toimubäriühingu likvideerimine ainult siis, kuiseda taotleb äriühing või võlausaldajad.Juhul kui likvideerimiseprotsess toimub,siis viiakse see läbi samasuguste reeglitejärgi nagu äriühingu vabatahtliku lõpe-tamise puhul.

Tõenäoliselt kõige suurem erinevussundlõpetamise ja vabatahtliku lõpe-tamise vahel on see, et sundlõpetamisekorral ei ole osanikel/aktsionäridel võima-lik ise likvideerijat valida. Selle otsustuseteeb kohus. Samuti on kohtul õigus endamääratud likvideerija tagasi kutsuda jaasendada teisega. Tegelikkuses on võima-lik paljudel juhtudel teha kohtule ette-panek likvideerija isiku kohta, midakohus sageli ka arvesse võtab.

Teine erinevus, võrreldes äriühingu vaba-tahtliku lõpetamise protseduuriga on see,et kohus kontrollib enda poolt määratudlikvideerija tegevust, näiteks kohustabkohus esitama likvideerijat kohtule omaülesannete täitmiseks aruandeid.

SPETSIALIST

8

ww

w.rm

p.ee

Äritegevuse alustamise eelduseks oneelkõige hea äriidee, samas iga idee käivi-tamine ei nõua ilmtingimata (märkimis-väärseid) vahendeid. Kui veel mõni aastatagasi eeldas osaühingu asutamine vähe-malt 2556 euro või selle väärtusele vastava vara olemasolu, siis täna on võimalik asutada osaühing sissemaksettegemata, st osa eest tasumata. Seega on

see sobiv võimalus neile, kelle äritegevusei vaja kas üldse või vähemasti mitte tege-vuse alguses suuri investeeringuid. Sisse-makseta osaühingu puhul ei ole siiskitegemist ühinguga, millel kapital üldsepuudub või mille puhul sissemaksetegemise kohustust üldse ei ole. Kui üld-juhul tuleb osaühingu asutamisel teha osakapitali sissemakse enne asutamis-dokumentide esitamist äriregistrile, siississemakseta osaühingu puhul võib kapi-tali maksta sisse pärast ühingu asutamist.

Asutamine, osanike vastutus ja piirangudSissemakseta osaühingu asutamise või-malus on piiratud. Nimelt saab osakapitalisisse maksmata asutada osaühingu üksnesfüüsiline isik (või mitu füüsilist isikut)ning seda tingimusel, et ühingu osakapitalei ole suurem kui 25 000 eurot.

Sarnaselt sissemaksega osaühingule saabsissemakseta osaühingut asutada samutikahel viisil:

osaühingu asutamisdokumendid tões-1tab notar;

Sissemakseta osaühinguasutamine ja lõpetamine -erisused ja võimalused võrreldestavapärase osaühinguga

Karina PaatsAdvokaadibüroo Borenius vande-advokaat ja partner, äri- ja tööõigusetöögrupi juht

9

ww

w.rm


osaühing asutatakse elektrooniliselt2kiirmenetluses e-äriregistri ettevõtja-portaalis (eeldus: kõigil ettevõttegaseotud isikutel (asutajatel, juhatuse janõukogu (kui ühingul on nõukogu)liikmetel) on ID-kaart).

Sissemakseta osaühingu registreerimiselteeb äriregister ühingu registrikaardilekande “Asutatud sissemakset tegemata”,seega kõigil ühingu tulevastel võlausalda-jatel ja lepingupartneritel on võimaliksellest asjaolust teada saada.

Osaühingu sissemakseta asutamine eivabasta osanikke sissemakse tegemisest.Sissemakse tuleb teha pärast osaühinguasutamist:

maksmise tähtaeg lepitakse kokku•osaühingu asutamislepingus (soovi-tatav kindlasti juhul, kui ühingul onmitu asutajat) või

tähtaeg jäetakse asutamislepingus•määramata.

Seega kui sissemakse maksmise tähtaegon määramata, siis on võimalik, et sisse-makseid ühingu tegevuse ajal ei tehtagi.Tuleb teada, et sissemakse tegemise nõueon üksnes osaühingul. Sellest tulenevaltsaab sissemakse tegemise nõude esitadaosanikule kas ühingu juhatuse liige või

ühingu pankroti väljakuulutamise korralpankrotihaldur (mitte aga võlausaldaja).Teatud juhtudel võib juhatusel olla kohus-tus nõuda sissemakse tasumist, näiteksolukorras, kus nõude esitamata jätminevõib oluliselt kahjustada osaühingu võla-usaldajate huve. Seega sissemakseta osa-ühingu puhul peab ühingu juhatusarvestama osaühingu eripäraga ning endavastutuse seisukohast nõudma osanikeltsissemaksete tegemist olukorras, kusühing ei suuda rahuldada võlausaldajatekõiki nõudeid.

Kuni sissemaksete tasumiseni kehtivadosanike suhtes teatud piirangud, millegaosanikud peavad arvestama:

osaühingu kapitali ei saa suurendada1ega vähendada. Seega, kui näiteksühingu netovara ei vasta seadusesettenähtud nõuetele ning osanikudsoovivad netovara taastada osakapi-tali suurendamise või vähendamisekaudu, siis tuleb enne sellise otsusevastuvõtmist osanikel tasuda sisse-maksed osakapitali. Alles seejärelsaab võtta vastu otsuse kapitali suu-rendamise või vähendamise kohta;

osanikud vastutavad tasumata sisse-2makse ulatuses osaühingu ees koguoma varaga, kui osaühingu endavarast kohustuste täitmiseks ei piisa;

osaühingul on keelatud teha osa-3nikele väljamakseid (maksta divi-dende). Erandina ei kehti piirangosanikele töölepingu alusel makstavatasu ja osanikust juhatuse liikme tasuväljamaksmise kohta. Samas on või-malik osaühingu sissemakse nõuet

Kui nõude esitamatajätmine võib kahjus-tada võlausaldajatehuve, võib juhatuselolla kohustus nõudasissemakse tasumist.

SPETSIALIST

10

ww

w.rm

p.ee

samaaegselt tasaarvestada osanikunõudega saada osaühingust kasumit.

Osa eest võib tasuda nii rahalise kui kamitterahalise sissemaksega ning sisse-makse hindamisel ja tõendamisel kehtivadtavapärased osaühingu kohta seadusessätestatud nõuded. Pärast sissemakse

tegemist esitab juhatus äriregistrile sisse-makse tegemist tõendavad dokumendidning register kustutab kande osaühingusissemakseta asutamise kohta.

Osaühingu tegevuselõpetamineSissemakseta osaühingu lõpetamine eierine sissemaksetega asutatud osaühingulõpetamisest. Seega kohalduvad sisse-makseta osaühingu lõpetamisele äri-seadustikust tulenevad samad nõuded jatähtajad, mida tuleb tavapäraselt osa-ühingu lõpetamisel järgida. Ainsaks eri-suseks on osaühingu pankrot, nimeltühingu pankroti väljakuulutamise korralvõib pankrotihaldur nõuda osanikelttasumata sissemaksete tegemist ühingukohustuste täitmiseks.

Alates 01.01.2015. a on võimalik lõpetadaosaühingu ja aktsiaseltsi tegevus lihtsusta-tud korras ning seeläbi vältida ligi 9 kuu pikkust (praktikas üldjuhul pikemat)

Sissemakseta asutatudosaühingu lõpetamineei erine sissemaksegaasutatud osaühingu

lõpetamisest.

11

ww

w.rm


likvideerimismenetlust. Nimelt jõustuvaduuel aastal äriseadustiku muudatused,mille kohaselt on nii osaühingul (sh sisse-makseta osaühingul) kui aktsiaseltsil võimalik ühineda füüsilise isiku varaga,st ühinemise tulemusena loetakse äriühinglõppenuks. Kuigi juriidiliselt toimub ühi-nemine, on tegemist siiski alternatiivigaajakulukale likvideerimismenetlusele.

Osaühingu1 ühinemine osaniku varaga onlubatud, kui ühingu osa kuulub füüsilisestisikust ainuosanikule või lisaks ainu-osanikule kuulub osalus ka osaühinguleendale. Seega, kui osaühing asutati mitmeisiku poolt või aja jooksul on lisaks asu-tajale lisandunud uusi osanikke, siis onvõimalik näiteks leppida kokku osalustevõõrandamises ühele füüsilisest isikustosanikule, kes saab läbi viia osaühinguühinemise enda varaga. Ühinemine onlubatud üksnes siis, kui ühendav füüsilineisik on maksevõimeline.

Erinevalt tavapärasest ühinemisprotsessistei pea antud juhul järgima mitmeid teavi-tus- ja avalikustamiskohustusi ning ühine-mine on võimalik läbi viia ligikaudu 2kuu jooksul.

Osaühingu ja füüsilisest isikust osanikuvara ühinemisel toimub vara ülemineküldise õigusjärgluse alusel. Seega füü-silisele isikule lähevad koos osaühinguvaradega üle ka kõik osaühingu kohus-

tused. Isik muutub üleläinud kohustusteees piiramatult vastutavaks kogu omaisikliku vara ulatuses. Seega sobib sellineühinemisvõimalus eelkõige nendele äri-ühingutele, kellel puuduvad kohustusedvõlausaldajate ees või kes enam aktiivseltei tegutse (ja kellel seetõttu puuduvad kavõimalikud kohustused), kuid kellel on siiski vara, mida saab lihtsustatult osanikule ühinemise teel üle anda.

KokkuvõteÄriühingu asutamine on täna võimalikloetud tundide jooksul ning tehtav arvutitagant tõusmata, füüsilisest isikust asutajapuhul ei ole vajalik teha ka investeeringutosakapitali sissemakse tegemise näol.Tulevikus on võimalik n-ö ühemehefirmategevus suhteliselt lihtsalt ka lõpetada.Seega võib väita, et riik on seadusandjaabil loonud füüsilistele isikutele üsnapaindlikud võimalused ettevõtluse alus-tamiseks ja vajadusel ka lõpetamiseks.Eelkõige on ettevõtlusse sukeldumiseksvaja head äriideed, kuid siiski tuleb teadaja arvestada ka sissemakseta osaühinguolemusest tulenevate piirangute ning vajadusel ka maksuaspektidega.

___________________________

1 Äriseadustiku muudatused reguleerivad ka aktsiaseltsiühinemist füüsilisest isikust aktsionäri varaga. Tulenevaltkäesoleva artikli temaatikast autor aktsiaseltsiga ühinemistega sellega seotud erisusi antud artiklis ei käsitle.Teataja L 284, 26.10.2013, lk 5-6

Uuest aastast on osaühingut võimaliklõpetada lihtsustatud

korras.

SPETSIALIST

12

ww

w.rm

p.ee

Tänane majanduskeskkond soosib uuteettevõtmiste alustamist ja seoses sellegaka uute äriühingute asutamist. Nn start-up on moodne ja saanud tavapäraseks.Samas ei saa mööda sellest, et igapäeva-selt äriühinguid või ühte osa sellestlikvideeritakse, mis omakorda puudutabotseselt äriühingus töötavaid töötajaid.Mis saab töötajatest äriühingu likvideeri-misel?

Äriühingu likvideerimine tähendab töö-lepingu seaduse mõistes tööandja tege-vuse lõppemist. Tööandja tegevuse lõppe-mine toob kaasa töölepingute erakorraliseülesütlemise (koondamine) töölepinguseaduse (TLS) § 89 lg 2 alusel.

Olenevalt töötajate arvust võib töölepinguülesütlemine tähendada kollektiivsetülesütlemist ehk töölepingud öeldaksesamaaegselt üles suurema hulga töötaja-tega. Kui otsus äriühingu või selle osalikvideerimiseks on olemas, siis on või-malik hakata planeerima ka töölepinguteülesütlemist.

Millal on tegemistkollektiivseülesütlemisega?Kollektiivne ülesütlemine oma sisult eri-neb individuaalsest selle poolest, ettöölepingud öeldakse üles lühikese ajajooksul paljude töötajatega. Kollektiivsekoondamise korral lõpevad töölepingud30 kalendripäeva jooksul.

Töölepingu seaduse (TLS) § 90 regu-leerib kollektiivset ülesütlemist. Kollek-tiivne töölepingute ülesütlemine on töö-lepingu ülesütlemine 30 kalendripäevajooksul koondamise tõttu vähemalt:

5 töötajaga ettevõttes, kus töötab•keskmiselt 19 töötajat; 10 töötajaga ettevõttes, kus töötab•keskmiselt 20-99 töötajat; 10% töötajatest, kus töötab keskmi-•selt 100-299 töötajat;30 töötajaga ettevõttes, kus töötab•keskmiselt vähemalt 300 töötajat.

Töötajad ettevõttelikvideerimise protsessis

Katrin SarapMAQS Law Firm advokaadibüroovandeadvokaat, partner

13

ww

w.rm


Töötajate arvu määramisel tuleb tööandjalarvesse võtta kuue kuu keskmist töötajatearvu informeerimise ja konsulteerimise

kohustuse tekkimise päevast arvates(TUIS § 18 lg 2). Ettevõte antud konteks-tis ei tähenda tingimata seda, et tegemiston äriühingu kui tervikuga ehk kui jurii-dilise isikuga. Ettevõte võib käesolevaljuhul olla ka majandusüksus, mille kauduisik tegutseb (TsÜS § 66¹) ehk tegemistvõib olla näiteks äriühingus tegutsevatootmisüksuse likvideerimisega. Selliseljuhul tuleb töötajate arv määrata konk-reetse ettevõtte põhiselt, mitte juriidiliseisiku põhiselt.

Kollektiivse üles-ütlemise protsessKollektiivsel koondamisel on tööandjalkohustus järgida selleks ettenähtudreegleid (TLS § 101-103).

Esimene samm

Tööandja kohustus informeeridaning konsulteerida töötajate usal-dusisikuga või viimase puudumiseltöötajatega (TLS § 101).

Tööandja kohustuseks on esitada töötajale

kirjalik teade, mis sisaldab TLS § 101 lg2 viidatud teavet. Viidatud kohustuse peabtööandja täitma aegsasti enne ülesütlemis-avalduste esitamist. TLS ei selgita, mida“aegsasti” antud kontekstis tähendab,mistõttu tuleks tööandjal lähtuda likvi-deerimismenetluse üldisest protsessist jaülesütlemistähtaegadest. Oluline on see,et töölepingud peavad lõppema likvidee-rimismenetluse lõppemisega ehk ajal, miltööandjal enam töötajale tööd pakkuda eiole. Konsulteerimise eesmärgiks on selgi-tada töötajatele ülesütlemise põhjusi ningleida võimalus vältida või vähendadatöölepingute lõpetamisi. Samaaegselt töötajate informeerimisega tuleb tööand-jal esitada töötajatele esitatud andmetestärakiri töötukassale. Töötajatel on või-malus tööandjale esitada omapoolsed ettepanekud 15 päeva jooksul alates töö-andja poolt teate saamist. Töötajate ettepanekud ei ole tööandjale siduvad.

Teine samm

Tööandja lõplik otsus koondatavatearvu ja töölepingu lõpetamise kuu-päeva osas. Töötukassa teavitamine(TLS § 103).

Pärast seda, kui tööandja ja töötajad onkonsulteerimise lõpetanud ning teavi-tanud töötukassat konsulteerimise tule-mustest, võib tööandja töölepingud üles

Äriühingulikvideerimine

tähendab töölepinguseaduse mõistes

tööandja tegevuselõppemist.

Töölepingud peavad lõppemalikvideerimis-

menetluselõppemisega.

SPETSIALIST

14

ww

w.rm

p.ee

öelda. See tähendab, et tööandja annabtöötajatele kätte ülesütlemisavaldused.Ülesütlemisel tuleb järgida selleks ette-nähtud ja tööstaažist tulenevaid tähtaegu,mis on 15 kalendripäevast kuni 90 kalend-ripäevani.

Kolmas samm

Töölepingute lõpetamine.

Kuna töölepingu saab lõpetada pärast 30kalendripäeva möödumist alates töötu-kassa teistkordsest teavitamisest, siis onminimaalseks töölepingu lõpetamise ette-teavituse ajaks siiski 30 kalendripäeva.Oluline on märkida, et töölepingute kol-lektiivne ülesütlemine jõustub ülesütle-misest etteteavitamise tähtaja möödu-misel, kuid mitte varem kui 30 kalendri-päeva möödumisel ajast, kui tööandjateavitas teistkordselt töötukassat. Kuitöölepingu ülesütlemine eeldab pikematkui 30 kalendripäevast etteteavitamist, siison tööandjal võimalus vähem etteteavi-tatud aeg hüvitada TLS § 100 lõike 5alusel. Töölepingu lõpetamisel tuleb töö-andjal tasuda töötajale kõik lepingu lõpe-tamise seisuga sissenõutavaks muutunudtasud ja hüvitised (sh töötasu, kasutamatapuhkuse hüvitis). Lisaks tuleb tööandjal

töötajale tasuda koondamishüvitis töötajaühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS§ 100 lg 1).

Töölepingu ülesütlemisel koondamisetõttu tuleb tööandjal täita ja anda igaletöötajale “Tõend kindlustatule”, mis onsaadaval Eesti Töötukassa kodulehel.Töötaja, kellel on tööstaaži selle tööandjajuures enam kui viis aastat, on võimalustaotleda Eesti Töötukassalt lisaks töö-andja poolt makstavale hüvitisele koon-damishüvitist. Selleks tuleb tööandjalesitada töötukassale vastavasisuline taot-lus viie kalendripäeva jooksul alates töö-lepingu lõppemisest.

Töölepinguülesütlemisel

koondamise tõttutuleb tööandjal

täita ja anda igaletöötajale "Tõendkindlustatule".

Kollektiivse koondamise protsessi jategevuskava kohta on soovitav külas-tada Eesti Töötukassa kodulehtewww.tootukassa.ee.

15

ww

w.rm


12

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

1Aruanne, mis koostatakse ettevõtte majandustegevuse lõpetamisel jalikvideerimismenetluse alustamisel

2 Võlasuhtes õigustatud pool

3 Äri lõpetama (ingl k)

4 Äriühing, mis on tunnistatud makse-võimetuks

5… ülesütlemine - töölepingud öeldakseüles lühikese aja jooksul paljude töötajatega

6 Lõppbilanss kajastab allesjäänud varaja kohustuste katteks deponeeritud …

PAREMALE:

Ristsõna vastuseid ootame 21. septembrini 2014e-posti aadressile [email protected].

7 Majandustegevus ehk majandamine(teisiti)

8 Verb, mis on täpselt sama tähenduseganii akkadi kui ka eesti keeles

9 Maks, mida tasutakse likvideeritava ette-võtte võõrandatava vara müügihinnalt

10 Aruanne, mis koostatake likvideerimis-menetluse lõpetamisel

11 Nädalapäev, mil ilmub RMP.ee värske Nädalakiri

12 ALLA: Alternatiiv maksejõuetu ettevõttetegevuse lõpetamisele

Ristsõna

Õigesti vastanute vahel loosime välja 3 RMP Eesti OÜ dokumendinäidiste paketti “Töösuhte lõpetamine”. Näidistegaon võimalik tutvuda www.rmp.ee/epood/dokumendinaidisedVõitjate nimed avaldame 24. septembri RMP.ee Nädalakirjas!

SPETSIALIST

16

ww

w.rm

p.ee

Likvideerimisel ettevõttele pakub töötu-kassa koondamistele reageerimise teenust,mis hõlmab kahte laiemat valdkonda: esi-teks tööta jäävate töötajate nõustamine,teiseks tööandja toetamine.

Koondamistele reageerimise teenust osu-tab töötukassa koondamistele reageeri-mise meeskond töölepingute kollektiivseülesütlemise, töölepingute ülesütlemise jatööandja maksejõuetusjuhtumite puhulüle kogu Eesti enne viimast tööpäeva.Töö toimub võimalusel koondavas ette-võttes kohapeal.

Teenuse eesmärk on koondatavate tööta-jate teavitamine, toetamine ja abistamineuue töö otsingutel.

Lisaks koondatavatele nõustame ja toe-tame koondavat tööandjat, jälgime töö-lepingute kollektiivse ülesütlemise puhulkoondamisprotsessi seaduspärasust ninglahendame koondamisega seonduvaidtööhõiveprobleeme.

See, millist abi ja võimalusi pakume,kujuneb vastavalt koondatavate vaja-dustele ja koostöös koondava tööandjaning koondatavatega.

Abi koondatavale töötajaleOlles koondamisest teada saanud, lepimetööandjaga kokku teavitusürituse korral-damise koondatavatele, kus selgitame,kuhu töötuna arvelevõtmiseks pöördudaja millised dokumendid kaasa võtta ning

Töötukassa teenusedlikvideerimisel ettevõttele

Liis JosuaEesti Töötukassa koondamistelereageerimise juht Ettevõtte likvideeri-

misel pakub töötu-kassa teenuseid niikoondatavatele tööta-jatele kui ka koonda-

vale tööandjale.

17

ww

w.rm

p.ee

anname ülevaate töötukassa teenuste, toe-tuste ja hüvitiste saamise võimalustest.Vajadusel osalevad teavitusüritusel kameie partnerid (näiteks tööinspektsioon,kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekandeosakond, maakondlik arenduskeskus,ametiühingud, töötajate ja tööandjateesindajad), et koondatavad saaksid või-malikult palju informatsiooni ja kontakteerinevatest allikatest. Lisaks sellele annameinimestele infot ka piirkonna tasuta või-maluste kohta (näiteks nõustamiskeskusteaadressid, tasuta koolitusvõimalused jne).

Koondamistele reageerimise meeskondotsib ja vahendab koondatavatele töö-tukassa tööpakkumisi ja annab teavetteistes tööotsingu portaalides olevatestpakkumistest. Samuti korraldame kohtu-misi võimalike uute tööandjatega ningkülastusi tööandjate juurde.

Lisaks tööpakkumiste vahendamiseleõpetame ja harjutame koos koondata-vatega CV, motivatsioonikirja ja kaaskirjakirjutamist, tööotsinguportaalide kasu-tamist ja tööintervjuuks vajalikke oskusining motiveerime inimesi kohe uue tööotsimisele keskenduma.

Tööandja pankrotijuhtu-mitesse suhtutakse tõsise tähelepanugaVäga oluliseks peame tööandja teavi-tamist ja nõustamist koondamise läbi-viimisel.

Töölepingu seaduse § 89 järgi võib tööand-ja töölepingu erakorraliselt koondamisetõttu üles öelda, kui töösuhte jätkamine

kokkulepitud tingimustel muutub või-matuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töölõppemise juhul.

Koondamiseks loetakse ka töölepinguteerakorralist ülesütlemist tööandja tege-vuse lõppemisel (likvideerimine, sundlõpe-tamine), tööandja pankroti väljakuulu-tamisel või pankrotimenetluse lõpetami-sel pankrotti välja kuulutamata, rauge-mise tõttu.

Juhime tööandja tähelepanu sellele, et kuiüheaegselt lõppevad paljude töötajatetöölepingud, võib tegu olla kollektiivsekoondamisega. Sel juhul peab tööandjajärgima töölepingu seaduse § 101–103sätestatud erisusi, kaasates ülesütlemis-protsessi töötajate usaldusisiku või temapuudumisel töötajad ning teavitades ka-vandatavast töölepingute ülesütlemisestEesti Töötukassat.

Tööandja pankroti puhul on oht, et ettevõtte töötajad on sattunud raskessemajanduslikku olukorda, sest tööandja eiole saanud maksta töötasu. Seetõttu onsellised juhtumid meie meeskonna priori-teet - me reageerime nendele erilise tähe-lepanuga ja kaasame tegevustesse kõikvõimalikud partnerid olukorra kiireks japositiivseks lahendamiseks.

Teavitusüritusel tutvustatakse koon-

datavatele töötukassateenuste, toetuste ja hüvitiste saamise

võimalusi.


SPETSIALIST

18

ww

w.rm

p.ee

Hüvitiste taotleminetööandja pankroti korralPankrotijuhtumil räägime töötajatele töö-tukassa võimalustest hüvitada tööandjapoolt maksmata jäänud töötasu, puhkuse-tasu ja töölepingu ülesütlemisel saamatajäänud hüvitised, mis on ette nähtud töö-lepingu seaduses. Tööandja maksejõue-tusena on käsitletavad tööandja pankrotiväljakuulutamine ja pankrotiavaldusemenetlemise lõpetamine raugemise tõttu.

Selgitame, et hüvitise taotlemiseks ei peatöötaja töötukassale ise avaldust esitama,seda teeb pankrotihaldur või ajutinepankrotihaldur. Hüvitist saab taotledapärast tööandja kohtu poolt maksejõue-tuks tunnistamist.

Pankrotihüvitise saamiseks tuleb töötajalpöörduda pankrotihalduri või ajutisepankrotihalduri poole ning anda ka endakinnitus nõude suuruse kohta. Samutituleb töötajal esitada haldurile kõik temakäsutuses olevad nõuet tõendavad doku-mendid.

Pankrotihüvitise saamine ei sõltu töö-tuskindlustusstaažist - töötajal on õigussaada hüvitist sõltumata sellest, kas ja kuikaua tema tööandja on tasunud töö-tuskindlustusmakseid.

Hüvitise suurust arvestatakse saamatajäänud tasude liikide kaupa ja hüvitisesummadel on järgnevad ülempiirid:

saamata töötasu (enne tööandja•maksejõuetuks tunnistamist) hüvita-takse kuni töötaja kolme viimase töö-tatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuidkokku mitte rohkem kui kolm Eestikeskmist brutokuupalka tööandjamaksejõuetuks tunnistamisele eelne-nud kvartalis;

saamata puhkusetasu (enne tööand-•ja maksejõuetuks tunnistamist) hüvi-tatakse kuni töötaja ühe kuu puh-kusetasu ulatuses, kuid mitte rohkemkui üks Eesti keskmine brutokuupalktööandja maksejõuetuks tunnista-misele eelnenud kvartalis;

töölepingu ülesütlemisel saamata•jäänud hüvitised (enne või pärasttööandja maksejõuetuks tunnista-mist) hüvitatakse kuni töötaja kahekuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitterohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõue-tuks tunnistamisele eelnenud kvar-talis.

Juhul kui töötukassa poolt makstud hüvi-tis ei kata kogu töötaja nõuet, säilib töö-tajal ülejäänud osas õigus nõuda sellerahuldamist pankrotimenetluse kaudu.

Pankrotihüvitisesaamine ei sõltutöötuskindlustus-

staažist.

19

ww

w.rm


Kui ettevõtte omanikud on otsustanudäritegevuse lõpetada ja toimub likvideeri-misprotsess, siis raamatupidamise kor-raldamine ja vastutus lasub likvideeri-jatel. Äriseadustiku järgi on likvideeri-jateks üldjuhul ettevõtte juhatuse liikmedning neil on juhatuse õigused ja kohus-tused. Likvideerimisprotsessi läbiviimiseeelduseks on asjaolu, et ettevõttel onvarasid rohkem kui kohustusi, vastaseljuhul pole tegemist likvideerimisprotses-siga, vaid pankrotiprotsessiga. Likvideeri-tav ettevõte peab oma raamatupidamist

raamatupidamise seaduses sätestatud korras kuni ettevõtte lõppbilansi koos-tamiseni. Lõppbilansi koostamisega saablikvideerimisprotsess läbi ja ettevõte kustutatakse äriregistrist.

Kõik likvideerimise käigus koostatavad jaäriregistrile esitatavad aruanded kinni-tatakse likvideerijate poolt.

Järgnevalt vaatame, missuguseid aruan-deid tuleb likvideerimisprotsessi käiguskoostada ning mille poolest need erinevadtavalistest raamatupidamise aruannetest.

LikvideerimisaruanneRaamatupidamislik likvideerimisprotsessalgab likvideerimisaruandega, mis koos-tatakse lõpetamisotsuse vastuvõtmisestalates kolme kuu jooksul. Likvideerimis-aruanne annab ülevaate ettevõtte lik-videerimiseelsest majandusaastast ning

Raamatupidamine jaaruandlus ettevõttelikvideerimise käigus

Õnne LaiakaskPKF Estonia OÜ partner, auditi projektijuht

Likvideeritava ettevõtte raamatu-

pidamise korraldamineja vastutus lasublikvideerijatel.

SPETSIALIST

20

ww

w.rm

p.ee

finantsseisundist vahetult enne likvideeri-mise algust. Likvideerimisaruanne võibolla lühem või pikem kui 12 kuud, aga ei tohi ületada 18 kuud. Näiteks, kuiomanikud on otsustanud seisuga 31.03.2014ettevõtte likvideerida ja 2013. aasta kohtapole majandusaasta aruannet koostatudega äriregistrile esitatud, siis likvidee-rimisaruande periood on 01.01.2013-31.03.2014, s.o 15 kuud. Kui ettevõte onaga 2013. a kohta aruande juba esitanud,siis on likvideerimisaruande periood01.01.2014-31.03.2014, s.o 3 kuud.

Likvideerimisaruannet peab kontrollimaaudiitor, kui ettevõttel on vastavalt audii-tortegevuse seaduse § 91-92 audiitorkont-roll kohustuslik. Aktsiaseltside puhul onaudiitorkontroll igal juhul kohustuslik. Ettevõtte nimele lisatakse sulgudes sõna“likvideerimisel”.

Likvideerimisaruanne on likvideerimis-protsessi käigus koostatavatest aruanne-test vormiliselt kõige sarnasem tavaliseraamatupidamise aastaaruandega, ent arvestuspõhimõtted selle koostamisel onteisesed. Likvideerimisaruande koosta-misel ei lähtuta jätkuvuse printsiibist, misüldises plaanis tähendab seda, et varadhinnatakse neto müügihinda, tehakseeraldis võimalike kohustuste katteks, mistekivad likvideerimisprotsessi käigus ningkõik varad ja kohustused kajastatakse

bilansis lühiajalistena. Neto müügihinnaall mõeldakse sellist summat, mille eeston võimalik vara müüa sõltumatute osa-poolte vahelises tehingus miinus müügigaseonduvad kulud.

Kasumiaruandes on traditsioonilise kasu-miaruandega võrreldes see erisus, et eral-di real tuuakse välja kasumid ja kahjumidvarade ning kohustuste ümberhindlusestlikvideerimisväärtusele. Likvideerimis-aruande lisad peavad vastama tavaliseraamatupidamise aastaaruande lisadesavalikustatava info nõuetele, ent täien-davalt tuleb selgitada majandustegevuselõpetamise põhjusi ja varade ning kohus-tuste hindamisega ja/või ümberhindami-sega seonduvaid asjaolusid.

Likvideerimise vahe-aruandedLikvideerimise vahearuandeid tuleb haka-ta koostama siis, kui likvideerimisprot-sessi algusest on möödunud 12 kuud japrotsess jätkub. Ülaltoodud näites otsus-tasid omanikud ettevõtte likvideerida31.03.2014. Kui likvideerimine ei ole31.03.2015 seisuga lõpule viidud, siistuleb koostada esimene vahearuanne pe-rioodi 01.04.2014-31.03.2015 kohta. Kuika 2016. aasta märtsi lõpuks pole likvi-deerimisega ühele poole saadud, siis tulebkoostada teine vahearuanne 01.04.2015-31.03.2016 kohta jne seni, kuni likvidee-rimisprotsess saab läbi. Vahearuannetebilanss sarnaneb likvideerimisaruande bilansiga, aga kasumiaruande asemel ontulude ja kulude aruanne, mis toob väljalikvideerimisprotsessiga kaasnevad tuludja kulud ning rahavoogude aruandes aval-datakse nimetatud tulude laekumised ja

Likvideerimisaruannekoostatakse

lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates

3 kuu jooksul.

21

ww

w.rm


kulutuste eest tasumised. Esimese likvi-deerimise vahearuande koostamisel ei tuleesitada võrdlusandmeid, aga kui tekib vajadus koostada juba teine vahearuanne,siis avaldatakse võrdlusandmetena eel-mise vahearuande näitajad. Likvideeri-misprotsessile ei ole ette antud mingeidajalisi piiranguid ning seni, kuni seekestab, tuleb koostada ja esitada äriregist-rile vahearuandeid.

Lõppbilanss ja vara jaotusplaanKui likvideerimisprotsess jõuab lõpule, stkõikide võlausaldajate nõuded on rahul-datud ja tulevaste kohustuste katteks rahadeponeeritud, siis koostatakse lõpp-bilanss ja vara jaotusplaan. Lõppbilansskajastab protsessi lõpuks allesjäänud varaning võimalike kohustuste katteks depo-neeritud raha. Lõppbilanssi ja vara jao-tusplaani peab kontrollima audiitor, kuimajandusaasta aruandele on audiitorkont-roll ette nähtud vastavalt audiitortegevuseseaduse § 91-92. Aktsiaseltside puhul onaudiitorkontroll igal juhul kohustuslik.Lõppbilanss ja vara jaotusplaan esitatakseäriregistrile koos ettevõtte kustutamiseavaldusega ning seda saab teha 3 kuumöödumisel lõppbilansi ja vara jaotus-plaani esitamisest omanikele.

Likvideerimisaruande, likvideerimise va-hearuannete ja lõppbilansi koostamisekson kehtestatud rahandusministri määru-sega taksonoomilised vormid ning nendekasutamine on kohustuslik vastavalt raa-matupidamise seadusele § 14¹. Täpsemaltsaab lugeda likvideerimisaruannete kohtaRTJ 13 “Likvideerimis- ja lõpparuanded”. www.rmp.ee/epood

www.rmp.ee/epood

SPETSIALIST

22

ww

w.rm

p.ee

Registrisse on kantud üle 130 000 juriidi-lise isiku ning FIE. E-äriregistri andmeteltehti ainuüksi 2014. a juunis äriregistrisning MTÜ ja SA registris kokku 153likvideerimiskannet ning 439 kustutamis-kannet. Sarnane statistika on täheldatavka varasematel perioodidel. Seega võibväita, et sisuliselt läheb iga päev likvi-deerimisele mõni äriühing või lõpetab FIEoma tegevuse. Äriühingute likvideerimi-sega seonduvat informatsiooni leidub hulgaliselt internetis, käesolevas artiklispeatume peaasjalikult äriühingute likvi-deerimise ning FIE-na tegutsemise lõpe-tamisega seotud maksuaspektidel.

Üldjuhul algab äriühingute, k.a mitte-tulundusühingud (FIE-de puhul likvi-deerimismenetlust läbi ei viida) vabataht-lik likvideerimisprotsess lõpetamisotsusevastuvõtmisega üldkoosoleku poolt ningvastavasisulise avalduse esitamisega äri-registrile. Ühtlasi määratakse likvideeri-jad, kelleks sõltuvalt ettevõtlusvormist onkas äriühingu osanikud (täis- ja usaldus-ühing) või juhatuse liikmed (osaühing,aktsiaselts, mittetulundusühing). Põhikir-jaga, osanike või kohtu otsusega võiblikvideerijateks määrata ka isikud, kes eikuulunud likvideeritava äriühingu (k.amittetulundusühingu) juhatusse.

Juriidilise isiku lõpetamise MAKSUASPEKTID

Urmas VõimreBDO Eesti AS partner, maksu- ja äriõiguse teenuste juht

Meelis VelgaBDO Eesti AS maksunõustaja

23

ww

w.rm


Likvideerijad lõpetavad äriühingu tege-vuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara,rahuldavad võlausaldajate nõuded. Likvi-deerijad teevad ainult neid tehinguid, mison kooskõlas likvideerimise olemusega.

Juhul kui likvideeritava äriühingu (k.amittetulundusühing) varast ei piisa kohus-tuste täitmiseks, tuleb alustada pankroti-menetlust.

Likvideerimisprotsess lõppeb kustutamis-avalduse esitamisega äriregistrile. Vii-mane teeb kustutamiskande tingimusel, etmaksu- ja tolliamet ei ole 20 päeva jook-sul pärast registripidajalt vastava taotlusesaamist teatanud nõuetest äriühingu vastu.

Enne äriühingu (k.a mittetulundusühing)kustutamiskande tegemist, otsustataksepärast kõikide võlausaldajate nõueterahuldamist allesjäänud varade jaotus.Sõltuvalt tegutsemise vormist (ettevõtlusevormist) esineb maksustamisel mõningasierisusi allesjäänud varade jaotusel, mis-tõttu vaatleme jaotamisele minevate varade maksustamist tegutsemisvormidelõikes.

Äriühingute likvideerimisjaotistemaksustamineÄriühingute all peame silmas täis-, usal-dus- ja osaühingut ning aktsiaseltsi ja tulundusühistut.

Likvideerimisjaotiste (pärast kõikide võla-usaldajate nõuete rahuldamist allesjäänudvara) tulumaksuga maksustamise üld-reegel on sõnastatud tulumaksuseaduse

(TuMS) § 50 lõikes 2, mille järgi maksus-tatakse tulumaksuga likvideerimisjaotistesumma osas, mis ületab äriühingu oma-kapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Siinkohal on oluline rõhu-tada, et omakapitali sissemaksed on laiemmõiste (osaühingute ja aktsiaseltsidepuhul) kui osa- või aktsiakapitali tehtudsissemaksed. Sellisteks sissemakseteks onnäiteks ülekurss, samuti aktsionäride võiosanike poolt netovara taastamiseksomakapitali tehtud sissemaksed (rahalisedvõi mitterahalised) jne.

Lisaks ei maksustata likvideerimisjaotiseväljamakset, mille aluseks on TuMS § 50lõikes 11 nimetatud saadud dividend võisama paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseksolev kasumiosa on eelnevalt tulumaksugamaksustatud (TuMS § 50 lg 21).

Mittetulundusühingutelikvideerimisega seotudmaksuaspektidÜldjuhul kohalduvad mittetulundusühin-gute likvideerimisel TuMS § 50 lõikes 2

Likvideeerimis-jaotiste summa maksustatakse

tulumaksuga osas, mis ületab äriühinguomakapitali tehtud

rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.

SPETSIALIST

24

ww

w.rm

p.ee

sätestatud põhimõtetega sarnased reeg-lid. Pärast kõikide võlausaldajate nõueterahuldamist allesjääva vara jaotaminemittetulundusühingu liikmete (õigustatudisikute) vahel maksustatakse tulumak-suga. Maksustamise aluseks on põhimõte,

mille kohaselt mittetulundusühingu põhi-kirjaliseks eesmärgiks ei saa olla vara jao-tamine selle liikmetele. Füüsilistest isi-kutest liikmete korral võib tähendust

omada ka TuMS § 15 lõige 3, mille järgivõib füüsilisest isikust liikmel tekkidatulumaksukohustus sõltumata sellest, kasmittetulundusühing vara jaotamisel tulu-maksu tasus.

Erandiks on olukord, kus jaotamiseleminev vara antakse üle sarnastel põhi-kirjalistel eesmärkidel asutatud mitte-tulundusühingu(te)le. Sellisel juhul varadejaotamist tulumaksuga ei maksustata, sestvara kasutamist jätkatakse sarnastel põhi-kirjalistel eesmärkidel.

Maksuaspektid FIE-detegevuse lõpetamiselFIE-de puhul likvideerimismenetlust läbiei viida. FIE-na tegutsemise lõpetamiseks

Pärast kõigi nõuterahuldamist alles-jääva vara jaotamineMTÜ liikmete vahel

maksustatakse tulumaksuga.

25

ww

w.rm


tuleb äriregistrile esitada vastavasisulineavaldus. Koos avalduse esitamisega lõppebka kohustus tasuda avansilisi tulu- ja sot-siaalmaksu makseid (juhul kui selline kohustus FIE-l oli). Probleemide välti-miseks tuleks tegevuse lõpetamisest igaks

juhuks teavitada ka maksu- ja tolliametit(kuna maksu- ja tolliametil võib puududainfo tegevuse lõppemise kohta). Siiski,juhul kui tegevuse lõpetamise avaldus esi-tati kvartali sees (avansiliste maksetetasumine toimub kvartaalselt), tuleb avan-silist sotsiaalmaksu jätkuvalt tasuda tege-vuse lõpetamise kvartali täiskuude eest.Täiskuuks loetakse kuu ka juhul, kuitegutsemise lõpetamise avaldus esitatipärast nimetatud kuu 15. kuupäeva. Näi-teks juhul kui tegevus FIE-na lõpetati 17.mail, tuleb sotsiaalmaksu avansiliselttasuda II kvartali kahe kuu (aprilli ja mai)eest (eeldusel, et I kvartali eest tasuti jubavarasemalt).

Lõplik maksukohustuse arvestus toimubtuludeklaratsioonis, mis esitatakse maksu-ja tolliametile tegevuse lõpetamise aastalejärgneva aasta 31. märtsiks. FIE tegevuselõpetamisel esitatavas aruandluses kajas-tatavaid ettevõtlustulusid tuleb suurendadaettevõtluses kasutatud varade müügi- võituruhinna võrra, sõltuvalt sellest, kas ette-võtluses kasutatud vara võõrandati võivõeti isiklikku tarbimisse. Juhul kui vara

antakse üle ettevõttele, kes jätkab ette-võtlusega, ei loeta vara isiklikku tarbi-misse võetuks ning sellisele vara kohaldubüleandmisel maksuvabastus (TuMS § 37lg 7).

KäibemaksuaspektidEraldi teema on veel varade jaotuseltekkiv käibemaksu arvestamise ja tasu-mise kohustus, millega tuleb likvideeri-misprotsessis samuti arvestada (FIE-depuhul lõpetamisprotsessis). Likvideeri-mise olemusest lähtuvalt tuleb varad üldjuhul võõrandada, mille korral tasu-takse käibemaksu vara müügihinnalt(KMS § 12 lg 1). Põhikirjas võib olla

sätestatud võimalus teha väljamakseidvaras, mille korral on maksustatavaksväärtuseks reeglina vara turuhind (KMS§ 12 lg 14), sest väljamakse saaja on üld-reeglina seotud isikuks tulumaksuseadusemõistes, kellel puudub sisendkäibemaksumahaarvamise õigus. Sarnased põhimõt-ted käibemaksuarvestuse seisukohalt keh-tivad ka FIE-dele (vara kas müüakse võivõetakse eratarbimisse).

FIE tegevuselõpetamisel

likvideerimis-menetlust ei toimu.

Likvideerimise käigus varade võõrandamisel

tasutakse käibemaksuvara müügihinnalt.

SPETSIALIST

26

ww

w.rm

p.ee

Ettevõtte likvideerimismenetlusega seon-duvalt tekib tihtipeale küsimusi, mis puu-dutavad ettevõttele lubatud tegevusi likvi-deerimismenetluse ajal. Seetõttu on vaja-lik selgitada mõningaid likvideerimise üksikasju.

Ettevõtte likvideerijad võidakse määratapõhikirjaga või osanike otsusega. Sund-lõpetamise korral määrab aga likvideeri-jad kohus.

Likvideerimise ajal teevad likvideerimiseläbiviimiseks vajalikke tegevusi juhatuseasemel likvideerijad, kuid likvideerijatelpuudub õigus otsustada küsimusi, mis onosanike ja/või nõukogu pädevuses. Näi-teks on nõukogul juhatuse asemel õigusanda likvideerijatele likvideerimisegaseotud juhiseid. Samas on oluline ka see,et likvideerimine ei mõjuta neid õigus-suhteid, mis pole likvideerimisega seotud– näiteks osanike omavahelisi suhteid.

Merlin SalvikHedman Partners advokaadibüroopartner, vandeadvokaat

Ettevõttele lubatud tegevused likvideerimis-menetluses

Deivid UiboHedman Partners advokaadibüroojurist

27

ww

w.rm


Juhul kui selleks on vajadus, on likvidee-rijate peamiseks kohustuseks ettevõttevara müümine, võlgade sissenõudmine javõlausaldajate nõuete rahuldamine. Olu-line on mainida, et likvideerijad vastu-tavad ettevõttele tekitatud kahju eestsamamoodi nagu juhatuse liikmed, kuidlikvideerija ei vastuta üldiselt juhul, kui taon toiminud nii, nagu toimiks sarnastelasjaoludel mõistlik isik lähtudes likvidee-rimise eesmärgist.

Kuna likvideerijad on likvideerimisel ettevõtte seaduslikud esindajad ja sagelijätkavad likvideerijatena ettevõtte juha-tuse liikmed, ei muutu ka nende senineesindusõigus likvideerimisel.

Likvideerimismenetluseajal tehtavad tehingud jatoimingudÜldreeglina ei või likvideerija hakatategelema täiendava majandustegevusega,mis väljendub ettevõttele täiendavate rahaliste vahendite teenimises. Vaatamatasellele, et ettevõtte igapäevane äritegevuson lõppenud, võib aga ka likvideerimisevältel tekkida vajadus teatud tehingute jatoimingute läbiviimiseks.

Probleemi selgitamiseks on järgnevalt esi-tatud mõningad küsimused ja vastused.

Kui likvideerimismenetluse käigus eivõi teha toiminguid, mida nimetatakseäritegevuseks, siis kas ka ettevõtte varade kindlustamine pärast likvidee-rimisotsuse vastuvõtmist ja likvidee-rimismenetluse algust on keelatud?

Äriseadustiku alusel võivad likvideerijadteha ainult neid tehinguid, mis on vaja-likud ettevõtte likvideerimiseks. Kui ette-võtte varade müük on likvideerimis-menetluse käigus nõuete rahuldamiseksvajalik, siis on ka varade kindlustamineettevõtte likvideerimise seisukohast vaja-lik tehing.

Ettevõtte varade kindlustamine tagab varade säilimise ning seetõttu on võimalikkindlustuse puudumise korral ettevõttevarade kindlustamine ka pärast likvidee-rimismenetluse algust kuni varade reali-seerimiseni.

Likvideerimise ajal saadud tulu ja tehtudkulutused kantakse likvideerimise lõpp-bilanssi likvideerimise tulemina ningtegemist pole äritegevusega, kuna likvi-deerimise vältel tehtud tehingute eesmärkei ole täiendavate rahaliste vahendite teeni-mine vaid likvideerimise läbiviimine.

Likvideerijatel puudub õigus

otsustada küsimusi,mis on osanikeja/või nõukogupädevuses.

Likvideerijad vastutavad ette-võttele tekitatud

kahju eest sarnaselt juhatuse

liikmetega.

SPETSIALISTw

ww

.rmp.

ee

28

Kas sellisel juhul peaks/saaks ettevõttevarade puhul olla kindlustusvõtjaks ettevõtte osanik?

Kindlustusvõtjaks on ikkagi ettevõte kuijuriidiline isik, kuid kindlustuslepingusõlmimisel võib sellisel juhul ettevõtetesindada ettevõtte likvideerija, kellel onselleks seadusest tulenev õigus ja kohus-tus, mis ei ole vastuolus likvideerimiseolemusega.

Kas ettevõtte tootmishoones on likvi-deerimismenetluse käigus võimalik tehaavariiremonti ning kes võiks olla avarii-remondiga seotud tööde tellijaks?

Kuna avariiremont on reeglina olulinetoiming ettevõtte vara säilimiseks, siis ontegemist ka likvideerimise seisukohast vajaliku toiminguga ning seetõttu onavariiremondi tegemine likvideerimisekäigus võimalik. Kui avariiremont polekskõnealusel juhul lubatud, siis põhjustaksavariiolukord põhjendamatuid takistusilikvideerimismenetluse läbiviimisele ju-hul, kui ettevõtte varade müümine on vajalik nõuete rahuldamiseks.

Tööde tellijaks on ettevõtte seaduslikesindaja ehk kõnealusel juhul ettevõttelikvideerija.

Kuna ettevõtte likvideerimise järgselt onvaja jaotada ettevõtte vara, siis on oluline

lahti seletada ka üks levinud maksuõigus-lik küsimus.

Kas on võimalik, et enne vara jaotamistei arvestata tulumaksu sellest maha jaosanik/osanikud on ise kohustatud tu-lumaksu tasuma või osanikud tasuvadtulumaksu ning ettevõte enne varadejaotust varadelt tulumaksu maha eiarvesta?

Alates 1. jaanuarist 2009 toimub omakapi-talist tehtud väljamaksete või likvideeri-misjaotiste deklareerimine ja maksus-tamine eelkõige äriühingu tasemel. Vasta-valt tulumaksuseadusele maksab residen-dist äriühing tulumaksu omakapitali väl-jamaksetelt ning makstud likvideerimis-jaotiste summa osalt, mis ületab äriühinguomakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisisissemakseid. Likvideerijal on kohustuslikvideerimisjaotis deklareerida ning sisse-makseid ületavalt osalt tuleb maksta tulu-maksu.

Likvideerimisjaotise jagamisel tuleb deklareerida informatiivne vorm, millelnäidatakse nimeliselt kõik jaotise saajad,sarnaselt dividendide jagamisele. Dek-lareerida tuleb ka mittemaksustatavad jaotised.

Juhul kui osanikule makstud likvideeri-misjaotis on suurem kui soetusmaksumus,mille osanik osade soetamisel tasus, tekibtulumaksu maksmise kohustus sellisel viisil tulu saanud osanikul.

Likvideerijal eiole lubatud

tegeleda täiendavamajandustegevusega.

5-päevane INTENSIIVKURSUS:RTJ-d 2013 ja nenderakendamine

04.11.2014 Intensiivkursus: RTJ 1, RTJ 2, RTJ 3 ja nende rakendamine Aastaaruanne. Finantsinvesteeringud

11.11.2014 Intensiivkursus: RTJ 4, RTJ 5, RTJ 6 ja nende rakendamine Varud. Põhivara. Kinnisvarainvesteeringud

18.11.2014 Intensiivkursus: RTJ 7, RTJ 8, RTJ 9 ja nende rakendamine Eraldised. Rendiarvestus. Bioloogiline vara

25.11.2014 Intensiivkursus: RTJ 10, RTJ 12, RTJ 14 ja nende rakendamine MTÜ, KÜ ja SA raamatupidamine. Valitsusepoolne abi

02.12.2014 Intensiivkursus: RTJ 13, RTJ 15, RTJ 17 ja nende rakendamine Lõpetamine ja likvideerimine. Aastaaruande lisad

Lektor:Anne Nuut

EV Raamatupidamise Toimkonna liige

ja vannutatud audiitor, Antimar Audiitorid OÜ

juhatuse liige

1 päeva hind 140 € + km*5-päevane INTENSIIVKURSUS maksab 560 € + km*

Soodustus 140 € + km ehk 1 koolituspäev tasuta.* Hind RMP.ee registreerunud kasutajale

Toimumiskoht:Meriton Conference &

SPA Hotel

www.rmp.ee/koolitus/rmp

30

ww

w.rm

p.ee

SPETSIALIST

Urmas UstavAdvokaadibüroo LEXTALvandeadvokaat, partner

Pankrotimenetluseslikvideerimise vältiminesaneerimisega

Äriühingu lõppemine ja kustutamine äriregistrist eeldab selle likvideerimist -vabatahtlikult või kohtusüsteemi volitatudsunni abil.

Praktikas on vabatahtliku likvideerimisetähendus marginaalsema kaaluga ningharv. Sagedasti eelistavad ettevõtjad ühin-gu anda lõpetamiseks sellele spetsiali-seerunud likvideerijale, kel on igapäevanekogemus likvideerimisele omastest nü-anssidest. Likvideerimine avalikustataksening koostatakse lõppbilanss, jagataksevara, makstakse maksud - ühing lõppeb ja

Ants PrümmelAdvokaadibüroo LEXTALsaneerimisnõustaja

Rainer RatnikAdvokaadibüroo LEXTALjurist

kustutatakse. Tihti ei ole ühingu lõpu alguseks aga mitte mõni muu või proosa-lisem põhjus kui maksejõuetuse tekki-mine. Kui ühingu likvideerimisel ilmneb,et varadest ei piisa võlausaldajate nõueterahuldamiseks, siis kohustab seadus likvi-deerijat pankrotiavaldust esitama. Õige-aegselt esitamata jätmine tähendab ühingujuhatusele, et tõusta võib nii tsiviil- kuikriminaalvastutus.

Üldjuhul viib maksejõuetuse kujuneminepankrotimenetluseni, aga on võimalik, etkui varasid on väga vähe, siis pankrot

31

ww

w.rm


raugeb ja ühingu likvideerib ajutine hal-dur ilma pankrotimenetlust alustamata.Kui aga maksejõuetus on tuvastatud janõuete ning varadega pankrotihalduril va-radega toimetamisel on perspektiivi, siispankrotimenetlust alustatakse - määrataksehaldur, vara muutub pankrotivaraks, me-netlus lõppeb likvideerimisega pankroti-halduri poolt.

Millised on vahendidmaksejõuetu äriühingupäästmiseks?Ilmselt võib jääda igapäevasest levinu-mast praktikast mulje, et kui bilanss onnegatiivne ja maksejõuetus on saabunud,siis on selgemast selgem tume tulevikühingu peatsest lõpust, häbi läbikukkunudettevõtmisest ning tasumata võlgadest.Teatud juhtudel on siiski võimalik jõudamõistlikule lahendusele, mis ausal ja for-maliseeritud moel võimaldab ühingupäästa ja leida kokkuleppekoht võlausal-dajate ning võlgniku vahel. Selleks onkaks võimalust: pankrotimenetluse lõpe-tamine kompromissiga või ühingu saneeri-mine.

Mõlemal juhul on tegemist olemuslikultkompromissiga - see tähendab, et äriühingja võlausaldajad peavad jõudma paind-likul moel lahenduseni, mis teenib mõle-

mat poolt. Makseraskustes ühingu huvinaselleks võib eeldada soovi äritegevustjätkata ja pankrotimenetlust vältida. Võla-usaldaja huvina aga nõuete realiseerimistvõimalikult suures ulatuses. Menetluselõpetamisel kompromissiga ja saneeri-misel on lahenduse tuum, et pooled lepi-vad kokku võlgade vähendamises ja/võiajatamises. Just nõuete suurus ja täitmineon majanduslikus mõttes arusaadavaltolulisimaks läbirääkimiste kohaks ningsiin on vaja pooltel targalt ja ettenäge-likult oma positsiooni kaaluda. Kuivõlausaldaja ei ole nõus nõudeid vähen-dama ja/või ajatama, siis tulemusi seekompromissi vaatevinklist ei too. Kuimakseraskustes äriühing proovib tehaühistest ponnistustest salamahti hoopisteiste kulul endale kasumlikku ettevõt-mist, siis ühist nõu leida saab olema võimatu või saab sellest põhjus hilisemaltkas kompromissi või saneerimismenet-luse tühistamisele. Tühistamine tähendabmõlemal juhul kokkuleppele eelnevaolukorra taastumist - seega, isegi kuinõuete vähendamises on kokku lepitud,siis sel enam mõju ei ole ja nõuded saavadoma esialgse suuruse.

Millal on võimalik saneerimismenetlustalustada?Kui kompromissiga pankrotimenetluselõpetamine tähendab juba olemuslikultpankrotimenetluse toimumist ja seda dikteerib pankrotihaldur, siis saneerimis-menetlus saab toimuda just enne, kuiühingu maksejõuetus avab ukse pankroti-menetlusele. Saneerimisavalduse esitabkohtule ühing ise siis, kui maksejõuetuse

Üldreeglina onäriühingu tegevuselõpetamise põhju-seks maksejõuetus.

SPETSIALIST

32

ww

w.rm

p.ee

tekkimine tulevikus on ettenähtav ja tõe-näoline. Kui saneerimisavaldusega samalajal on esitatud ühingu kohta pankroti-avaldus, siis liidab kohus need läbivaa-tamiseks ühte menetlusse. Oluline on, etettevõtja peab kohut veenma saneerimise

praktilises põhjendatuses - et ühingut onpärast tervendamist võimalik eduliselt

majandada ning avalduse esitamise ajalon majanduslikus mõttes saneeriminemöödapääsmatu tee püsiva maksejõue-tuse vältimiseks.

Et võimalik oleks saneerida, on eelduseks,et ühing on avalduse esitamisel ajutiseltmaksejõuetu. Siin jõuame omamoodi juriidilise terminoloogia abstraktsioo-nini - maksejõuetuse ajutisus tähendabantud kontekstis, et peab olema praktilineväljavaade maksejõuetus saneerimise abilmõistlikult ületada. Niisiis, kui ühing onmajanduslikus positsioonis, millises onselge, et elule puhumine ei ole võimaliksaneerides - mõistlikult nõuete vähenda-mise ja ajatamise, äritegevuse ümberku-jundamise abil, siis saneerimismenetlustenam läbi viima asuda ei ole võimalik.

Saneerimismenetluse alustamise otsustab

Realistliku majandus-liku perspektiivi-kuse ning võlausal-dajate ja võlgnikuvahelise kokkuleppe

ja hea tahte korral on võimalikäriühingu tegevuse

lõpetamisest hoiduda.

Tegevusvaldkonnad:

Haldusõigus

Maksuõigus

omandamised

-

www.lextal.ee

[email protected]


33

ww

w.rm

p.ee

kohus ning määrab saneerimisnõustaja.Menetluse teiseks märkiloovaks eeldu-seks on sisulist ühingu tervendamisprot-sessi hõlmava saneerimiskava koostaminening selle vastu võtmine võlausaldajatepoolt, millele eelnevad erinevad läbirääki-mised, mis kätkevad nõudeid ja muidküsimusi. Saneerimiskava vastu võtmisepoolt peab olema pool kõigist võlausalda-jatest, kellele kuulub vähemalt kaks kol-mandikku kõigist häältest. Koostatudkava teostamise praktilise võimalikkuseüle aitavad otsustada saneerimiskava hin-davad eksperdid, kelle arvamusele toetu-des kohus kinnitab saneerimiskava võijätab kinnitamata.

Siinkohal tuleb silmas pidada, et terven-damist on võimalik viia läbi ka väljas-pool saneerimisseaduse raamistikku ehk vähem formaalselt. Sellisel juhul jääb tervendamise sisu ning sellest tõusvadväljakutsed samaks - dialoogis kõigioluliste võlausaldajatega on vaja töötadavälja adekvaatne päästeplaan. Selliselähenemise eeliseks on mõistagi dünaa-milisus ja konfidentsiaalsus. Miinuseksvõimalikud liiatigi kiuslike või põikpäistevõlausaldajate ründed pankrotiavaldustevms käikude näol, millisel juhul võib tervendamine heal juhul üle kasvada saneerimismenetluseks saneerimisseadu-se tähenduses või hoopiski lõppeda pank-rotimenetlusega. Sellisel juhul on aga juba

eluliselt lihtsam saneerimismenetluseläbiviimine, sest see võib kasvatada võla-usaldajate ning kohtu veendumust, etpäästeplaan ja selle elluviimise soov onsisulised.

Saneerimismenetlusetulemuslikkus - kellehuvid on kõige pareminikaitstud?Eelpool toodust nähtub, et kuigi asja tuu-mas võimaldab saneerimine tõepoolestvõlgnikul teatud määral enda kohustusivähendada, siis pole ometigi ühelt pooltnii menetluslikult kui teiselt poolt võlgne-vustes ühingu enese aja ja töökulu poolesttegemist mitte liiga lihtsa toimetamisega.Nii kohtumenetlus, läbirääkimised kui kakava elluviimine ja ühingu majanduslikujätkusuutlikkuseni juhtimine seavad oma-ette kadalipud ning ei tohiks olla võla-usaldajate poolt alahinnatud tervikpildihindamisel.

Teiselt poolt tuleb küsida, milline on pers-pektiivikus võlausaldajate vaatevinklist?Kas mõistlikum on olla saneerimise vastu,et pankrotimenetluses loota nõudeõigusmaksma panna, või poolt ja leppida kokkunõude vähendamises? See on ilmselt koht,kus tuleks jätta kõrvale inimlik trots ningkaaluda ennekõike majanduslikku pers-pektiivikust. Nii näiteks puudub ilmselthuvi ja vajadus nõuete vähendamiseskokku leppida võlausaldajatel, kellenõuded on pandiga tagatud. Praktikastilmneb, et siinkohal esitavad saneerimi-sele vastuväiteid ennekõike krediidiasutu-sed, kes soovivad vältida hüpoteegigatagatud nõuete ümberkujundamist (M.

Mitte veel püsivaltmaksejõuetu äri-

ühingu lõpetamiseleon alternatiiv saneerimine.

SPETSIALIST

34

ww

w.rm

p.ee

Vutt, 2011, 20). Samal ajal neil, kellenõuded on tagamata, võib olla arvestatavhuvi saneerimise vastu, sest kui pankroti-menetluses on nende nõuete rahuldamisejärk madalam, siis eksisteerib risk, etpankrotimenetlusest ei olegi neile arvesta-tavat tulu.

Majanduslikust perspektiivist tuleb mõis-ta kaht - esiteks puudub olukorras riski-vaba lahendus ja teiseks sõltub otsusolulisel määral sellest, kui mõistlikku lahendust pakutakse võlausaldajatele.Võlausaldajate perspektiivist on saneeri-mist põhjendavaks argumendiks, et ühin-gu saneerimisjärgne väärtus on suuremkui enne saneerimist - vastasel juhul puu-dub võlausaldajatel huvi saneerimiseteostamiseks. Kui ühingu varade likvi-deerimisväärtus on suurem kui saneerimi-sest loodetav tulu, siis on võlausaldajaidväga raske veenda tervendamise kasuksotsustama. Seda eriti siis, kui ettevõttemateriaalsed ja/või immateriaalsed varadon turul likviidsed. Likviidsete varadeolemasolu korral tuleb arvestada, et ühin-gu äriprotsesside kasumlikkuse hinda-mine on üles ehitatud ennekõike ole-tustele ja teatud eeldustele, mis aga turuolukorra muutudes võivad osutudaebatõeseks ja mitte vettpidavaks. Vii-masest võib näiteks tuua kinnisvara aren-duste reaalse majandusliku perspektiivi-kuse hindamise problemaatika. Seegasaab majanduslikust perspektiivist üldis-tada seda, et kumbki pole tugevas eelis-

seisus - nii risk kui potentsiaalne tulu jao-tuvad ühtmoodi äriühingu ja võlausalda-jate vahel.

Kogemusest üldiselt,üle lahe ja Eestist

Tervendamise läbi-viimise võti on saneeri-miskava kinnitamineEesti praktikas, kus saneerimine on või-malik olnud alles alates 2008. aastast,peetakse saneerimist veel üldiselt vähelevinuks ning tihti takerduvaks, kuid onedulugusid. Alates 2009. aastast kuni2013. aastani leidis aset tulemusrikas ASSuva saneerimine, milles artikli kaasau-torid Ants Prümmel ja Urmas Ustav saneerimisnõustajatena osalesid ning kamitmed head näited siinkohal tooksid. ASSuva on Eesti suurim ning vanim soki- jasukatootja - oluline lepingupartner palju-dele ning arvestatav tööandja. Tänasekson majandussurutise ajal arusaadavaltraskuseid näinud äriühing edukas ja kasumlik.

Eesti praktika ei erine maailma koge-musest - põhiliseks saneerimise ebaõnnes-tumise põhjuseks on, et ühing on saneeri-mise soovi hetkeks tegelikult juba püsi-valt maksejõuetu või puudub jätkusuut-liku majandamise perspektiiv tulevikus(Lukason ja Urbanik, 2013, 82). Märgilisetähendusega saneerimise õnnestumisekson saneerimiskava kinnitamine.

AS Suva saneerimine afirmeeris veendu-must, et kava kinnitamise võti on avatuddialoog võlausaldajatega saneerimisnõus-

Võlausaldajate huvi-des on, et ühingusaneerimisjärgne

väärtus oleks suuremkui saneerimiseelne.

35

ww

w.rm

p.ee

tajate poolt. Maksejõuetuse eelõhtuks onparatamatult tihti ettevõtja ise enamusevõi kogu oma usalduskrediidi võlausal-daja silmis ära kulutanud - seega on häda-vajalik luua avatud ja mõistlik dialoogsaneerimisnõustajate ja võlausaldajatevahel. Kohus ja võlausaldajad saavad ollasaneerimise tulemuslikkuses kindlad ai-nult siis, kui selleks on adekvaatne ärilineja finantsplaan - lisaks nõuab kohus, etoleks tehtud selgeks, mis saaks nõuetestjuhul, kui ettevõtja pankrotistub. Tulebmeeles pidada, et saneerimiskava vastu-võtmisel on määravateks võlausaldajatehääled. Kui saneerimiskava ei ole vastuvõetud, ei saa kohus seda kinnitada ja niijookseb ettevõtte tervendamine sisuliseltja õiguslikult ummikusse.

Kirjanduses on toonitatud, et kinnitamineon soodustatud muu hulgas, kui:

on tagatud ühingu finantseerimine•tervendamise ajal; eksisteerivad materiaalsed ja õigus-•likud võimalused ühingu planeeritudtegevuste jätkamiseks; koostatud on sisuline äriplaan ja tege-•vusprognoos, mida viib ellu pädevjuhatus; võlausaldajad toetavad saneerimist;•ja prognoosid, plaanid ning abinõud on•realistlikud ja konservatiivsed (M.Vutt, 2011, 19).

Soome praktika põhjal on näidatud, ettegelikult võib olla eduka saneerimise eel-duseks ka esmapilgul majanduslikus pers-pektiivis raskesti mõõdetavad väärtusedvõi juhtimisteoreetilised nüansid. Näitekson peetud üle lahe maal, kus saneerimineon olnud üheks teeks pankrotist ja

likvideerimisest mööda alates ühek-sakümnendate esimesest poolest, positiiv-seks väljavaateks saneerimise õnnestu-mise juures asjaolu, et ühingus jääb saneerimismenetluse ajal töösse varasemjuhatus (Laitinen, 2011, 192).

Ohud saneerimise teelEdukas tervendamismenetlus päästab ettevõtte pankrotist, aga tuleb pidada hästisilmas, et tegemist on olulise ärilise välja-kutsega. Ettevõtjal tuleb endale anda aru,et saneerimisel olek võib tähendada tihtioluliselt ettevaatlikumaid ja karmimaidtarnetingimusi koostööpartneritelt. Ei tohiunustada, et saneerimisnõustajad võivadsaavutada tulemuse kava vastuvõtmisega,aga edasi tuleb ettevõtjal end ise edukajuhtimise ja majandamisega tõestada ningon väga oluline, et abiks oleksid nii päde-vate õigusteadmistega kui finantstaustagasaneerimisnõustajad - mõlemat lähebmenetluse kestel korduvalt ja hädastitarvis.

Tervendamise käiku võivad saata olukor-rad, kus ühingul käibevahendeid napib.Oluline on, et võlausaldajatele tuleb asudatasuma tagasi, nagu oli lubatud. Isegi kuitekib uusi takistusi, tuleb vähemalt osali-selt tasuda, sest siis on lihtsam ümberrääkida maksegraafikuid ja tasumisaegupikendada - sellega näidata, et on sisulinesoov kohustusi täita. Võlausaldajategatuleb rääkida probleemidest võimalikultvarakult ja kokku leppida lahendus, sestasjadel minna lastes lõpetatakse pank-rotiga.

Saneerimine on ausa ettevõtja pingutus jatöö, mis on tee mööda ohustavast makse-


SPETSIALIST

36

ww

w.rm

p.ee

jõuetusest. Mistahes katsed varasid “saneerimise” egiidi all liba-saneerijatevõi -likvideerijate abiga kantida, võibpikas perspektiivis kalliks maksma minna- aastaid hiljem tuleb tegeleda võimalikekaristus- ja tsiviilõiguslike menetlustega,millistest praegugi püsivad mitmed mee-dia fookuses.

LõppsõnaksEnne kui otsi vette hakata laskma, tasubettevõtjal alati endale koos adekvaatsetenõustajate abiga teha pilt selgeks ningpüüda leida mõistlikud lahendused.Reaalsuses on pikas perspektiivis ainsaksaktivaks ettevõtjal tema hea nimi -pankrot on majandustsükli loomulikkoostisosa ning enamus ettevõtmistesttulebki varem või hiljem kokku tõmmata.Oluline on, et oma asju oleks mõistlikultja avatult proovitud klaarida ning kui kaei õnnestu, saab oma võlausaldajatelehiljem tänaval rahulikult silma vaadata jatere öelda - sinuga aetakse asju edasi,mitte ei kvalifitseerita sulleriks.

___________________________Kasutatud kirjandus

Erkki K. Laitinen. Assessing viability of Finnish 1reorganization and bankruptcy firms. - EuropeanJournal of Law and Economics (2011) 31:167-198Stefan Sundgren. Does a Reorganization Law 2Improve the Efficiency of the Insolvency Law? TheFinnish Experience - European Journal of Law andEconomics (1998) 6:177-198Oliver Lukason, Artjom Urbanik. Why Reorganiza-3tion Of Firms Fails: Evidence From Estonia - Discussions on Estonian economic policy: Theoryand practice of economic policy in the EuropeanUnion (2013) 1:73-84Margit Vutt. Saneerimiskava Kinnitamise Praktika.4Kohtupraktika analüüs. Riigikohus, õigusteabe osa-kond (2011)

www.rmp.ee/koolitus/rmp

spetsialist august 2014 / ettevÕtte likvideerimine

Documents