M A A L E H E L I S A 9. M A I 2012

Hinnaparaad3.-26. mai

Lisainfo www.ehituseabc.ee

Järelmaks

EhituseABC järelmaks Kui plaanid suuremat ostu, kuid sobivat rahasummat parajasti taskus pole, aitab EhituseABC järelmaks. Järelmaksu saab taotleda, kui osta Ehituse ABCst tooteid või teenuseid kogusummas 150 kuni 2000 euro eest. Järelmaksu teenuse kasutamine on kiire ja lihtne - piisab kui täita taotlus EhituseABC kaupluses ja juba saab samas ka vastuse. Järelmaksu makseperioodi pikkuseks on 6-48 kuud, intress 26,9% laenujäägilt. EhituseABC püsiklientidele pakume järelmaksu 0-intressiga!0-intressiga järelmaksu makseperioodi pikkuseks on 6 kuud. Lisainfo: ehituseabc.ee/teenused/jarelmaks

Maikuus esitleme Sulle uhkusega senisest avaramat ja rikkalikuma sortimendiga kauplust. EhituseABC Tartu kauplus on tänu ümberehitustöödele laienenud nii pinnalt kui ka kaubavalikult.Uuendamise eesmärgiks oli muuta kõigi ehituseks, remondiks ja sisustamiseks vajalikematerjalide ja tarvikute soetamine tartlastele senisest veelgi mugavamaks. Uuendused hõlmavadnäiteks uusi kaubariiuleid, mis võimaldavad korraga eksponeerida senisest rohkem kaupu koosolulise infoga vastavate toodete kohta. Tartu kauplus on juba viies EhituseABC kauplus, mis teinud läbi täieliku uuenduskuuri. Varasemalt on uuelekontseptsioonile üle läinud Tallinna Peterburi tee, Rakvere, Pärnu ning Narva Fama keskuse EhituseABC kauplused.

MM iik itl S ll hkkk i t t j ikk l

EhituseABC Tartu kauplus on laienenud

Väetis kurgile, tomatile,maasikale/marjale, kartulile

1 kg

Putukavõrk sissepooleavanevatele akendele

must valge

Männikooremultš, 0-15 mm ja15-48 mm

80 l

Šašlõkivann Villu

Aiamaja Como, 300x200 cm, 300x250 cm või 300x300 cm

5 l hele5

Tõrvaõli tume ja heleAiapost PVC-keevispaneelile

Ø 48 mm

Ai t PVC k iAi t PVC k i

Ø 38 mm

Keevispaneelaed

1230x2505 mm / 50x200 mm /4 mm / tsingitud

Pruun immutatud terrassilaud,pikkus 3000-6000 mm

28x95 mm

Elektrimootoriga muruniiduk ELM3310

  MAALEHT Nr 19 (1335) 9. mai 2013  2  S U V E K S V A L M I S  

n Mis vahe on tavalisel grillimisel ja barbecue’l? n Millist ahju eelistada?Pikaajalise kogemusega liha-, BBQ- ja grillikoolitaja, konsul-tant ning BBQ-catering’i pak-kuja Enn Tobreluts, kes ühtla-si on osalenud rahvusvahelistel BBQ-võistlustel ning pärjatud Euroopa meistriks grillimises ja barbecue’s, tuli meile appi neile küsimustele vastama.

Enn Tobreluts sõnab kõige-pealt, et esiteks peab alustama küsimusest, kas soovitakse liha valmistamisel kasutada söe- või gaasigrilli. Mõlemal on omad plussid ja miinused, kuid mõne toidu valmistamisel on vajalik just õige grilli valik.

Kui uurin, mis vahe on üldse lihtsalt grillimisel ja BBQ-grilli-misel, sõnab Tobreluts, et BBQ on toidu aeglane küpsetamine ma-dalal temperatuuril (60–120 °C) suitsuses ja veidi niiskes kesk-konnas.

Grillides tekib lihale ilus pruu-nistus kõrge kuumuse mõjul üsna lühikese aja jooksul, see-tõttu tuleb pöörata tähelepanu liha mahlasuse, meeldiva aroo-mi ja välimuse säilitamisele. See-ga BBQ-grillimine on mõeldud neile, kel aega ja tahtmist lihaga

mässata ning selle valmimist oo-data, samas kui tavaline grillimi-ne pakub kõhutäidet kiiremini.

Gaasigrill versus söegrill

Millist eelistada ja mida ühe või teise kasutamisel tähele panna? Siinkohal selgitab Tobreluts, et gaasigrilli puhul on miinuseks puusuitsulõhna puudumine, kuid plussiks mugavus, kiirus ja puhtus. Malmist või roostevabast terasest grillrestiga gaasi grillil on kuumust eriti lihtne regulee-rida. Tähtis on põletite arvu ja grillipinna suhe ning see, et grill suudaks piisavalt kuumust too-ta. Eriti hea, kui grillil on olemas kõrgemal asuv nn soojendusrest.

Söegrilli soovitab mees aga neile, kes armastavad grilltoi-du aromaatset söearoomi ja puusuitsuhõngu ning kes nau-divad kogu söega toimetamise protsessi – isetegemist ja ise kõi-ge eest vastutamist.

“Õiget sööki tehakse ikka söe kohal!” kinnitab Tobreluts, lisa-des, et lisaks grillile endale on kindlasti tähtsal kohal ka kaas. Kaanega grillides saame paremi-ni teha järelküpsetamist ja liha jääb pehmem.

Olemas võiks olla liigendiga grillrest, sest sel juhul on muga-

vam sütt segada ning laastu söele raputada, samuti järelküpsetus-rest, kaane hoidik jms lisavahen-did, mis annavad eelkõige juur-de kasutamismugavust. Loomu-likult saab hakkama ka 20eurose nn ufogrilliga – kõik sõltub gril-limise mahust ning sellest, mitu hooaega grilliga toimetada soo-vime.

Eriti tegijaks saab naabrite ja sõprade seas see, kes valib en-dale keraamilise grillahju. “Ees-tis on saadaval Kamado Joe ke-raamilised grillid (www.bbq­grillpoint.ee), mis on väga stabiil-sed, kauakestvad ja kvaliteetsed. Nendega saab nii grillida kui ka BBQd teha. See on n-ö grillimi-se kõrgeim tase! Aga eks igaüks teeb valiku oma vajadustest läh-tuvalt,” selgitab Tobreluts.

BBQ kui elustiil

Kui jõuame jutuga taas BBQ juur-de, jätkub Enn Tobrelutsul juttu kauemaks. Tema sõnul tehakse õiget BBQd spetsiaalses BBQ-ah-jus, millel on eraldi kütte- ja küp-setuskolle, või siis nn tünnahjus, kus on mitu tasapinda (nt Mac’s BBQ Pro-Q grillahjud).

“BBQd saab küpsetada ka ta-valisel ufogrillil ning loomuli-kult Kamado tüüpi keraamilisel

grillil. Eestipärase kahe koldega BBQ-ahju küpsetuskoldes asuvad üldjuhul rasva- ja veevann, mis aitavad summutada leegi põleta-vat kuumust ning annavad lisa-niiskust. Veevanni kohal asuvad küpsetusrestid liha jt toiduainete jaoks. Alumist veevanni võib täi-ta peale vee ka veini, kalja, õlu, ürtide, laastude jms – siis saab nn maitsestatud suitsu!

Rohkelt maitsehõngu saab siis, kui raputada lõkkekoldes-se ilma kooreta, hakitud puitu või laaste (leppa, tamme, hik-korit, väga hea on ka kirsi- vm luuviljaline puu), mis on vedeli-kuga niisutatud (tume õlu, kali, vein, mahl jne). Saadud segule võib lisada veel kuivatatud ürte (rosmariini, basiilikut jne) ja kõi-ke muud, mis suitsule head mek-ki annab.

Tähtis on, et ahjus poleks liig-set niiskust. Mida rohkem niis-kust, seda vähem saab liha suit-sumaitset ning seda enam määr-dub liha tahmaosakestega. Seega ärge veevanni liiga palju vedelik-ku lisage, pigem olgu seal vett vä-hem kui rohkem,” annab Enn nä-punäiteid.

Kuidas aga BBQ-grillimine toimub? “BBQ-ahju köetakse kuivade puude ja/või grillsöega. Küpsetusprotsess algab ahju küt-

misest. Kui temperatuur on 60–100 °C, tuleb liha asetada küpse-tuskoldesse ning anda sellele pu-hast valget suitsu (kilose liha pu-hul 2–3 tundi) – nii imbub suitsu-maitse paremini sisse.

Seejärel pintseldada liha kuni valmimiseni (u 1,5 tundi) iga 30 minuti tagant mopiga (hoides liha samal ajal ahjus). Puhas suit-sutamine võib kesta ka kauem (nt 75% kogu küpsetusajast) – siis saame rohkem suitsumaitse-lisema roa. Eeskätt sõltub moppi-mise aeg sellest, kui palju on ah-jus niiskust.

Kui liha kipub pealispin-nalt kuivama, on hea määrida seda mopikastmega või pihusta-

da seda pihustist. Mopis olevad maitseained imbuvad sisse ning annavad vajaliku maitsebuketi ja värvi. Lisaks kaitseb see liha in-tensiivse suitsu ja kuivamise eest.

Küpsemise ajal tuleb jälgi-da, et suits oleks valget värvi. BBQ-liha ei saa krõmpsu pealis-pinda nagu grillides, kuid on see-eest mahlane, pehme, mõnusa suitsumaitse ja -lõhnaga.

BBQ-ahjus küpsetatu kvalitee-dinäitajateks on maitse, mahla-sus, pehmus, välimus ja suitsu-ring. Mida laiem on suitsuring, seda rohkem on suitsumaitset!

“Mida soovitan: nn tünn-BBQ-ahjude ja keraamiliste Kamado tüüpi grillahjudega on BBQ küp-

Õige ahju ja kogemuste najal valmib maitsev liha

Grillispets Enn Tobreluts ja ahjud: vasakul Kamado Joe keraamiline grill, paremal BBQ suitsuahjud.

 MAALEHT Nr 19 (1335) 9. mai 2013   S U V E K S V A L M I S  3 

Lihtsaid ja maitsvaid toite, mida pikniku- korvi pista.KrõbEdAd MUStASõStrASIgArIdFilotainas annab nendele marja-selt mahlastele sigaritele mõnusa krõbeduse.Vaja lähebn 150 g filotainastn 100–150 g magedat võidn 1 dl apelsinimoosin 100 g hakitud kuivatatud ploomen 1 dl värskeid või külmutatud musti sõstraidn 1 dl kookoshelbeidn 0,5 dl hakitud pähkleidn 50 g martsipanin kaneelin sidrunimahlan palsamikreemi

Valmistaminen Sulata filotainas, laota tööpin-nale ja lõika kolmeks ribaks. Tõsta ribad üksteise peale virna.n Sulata või, pintselda pealmi-ne filotainaleht paksult võiga kokku. Määri 1 sl apelsinimoosi lehe endapoolsesse otsa ja puista peale hakitud ploome, värskeid või külmutatud marju, 1 sl kookoshel-beid, hakitud pähkleid, kaneeli ja martsipanitükke. Tilguta mõni tilk sidrunimahla ja palsami kreemi. Täidist laotades jälgi, et äärtest jääks paar sentimeetrit vabaks. n Hakka filolehti otsast tihedalt kokku rullima, nii et kasutad korraga kahte lehte. Kui oled jõudnud peaaegu lõpuni, keera külgmised ääred peale ja rulli lõpuni. Kui oled täidisega rullid valmis saanud, pintselda need ahjuplaadil kõikidelt külgedelt võiga ja küpseta 190 kraadi juures 25 minutit. Enne serveerimist lase veidi jahtuda.

grILLItUd SpInAtI-jUUStUSAIAdGrillitud juustusaiad on väga vana ja paljudes riikides populaarne söök. Tänapäeval on hakatud sel-lest lihtsast juustusaiast valmis-tama igasuguseid variatsioone, et tuua juurde põnevaid maitse-nüansse. Lisatakse liha, juurvilju ja kastmeid. Kindlasti on selline krõbe ja juustune grillsai ka lastele väga meeltmööda. Sellisel juhul

võib täidises põnevate lisanditega natuke tagasihoidlikum olla.

Et ühest juustusaiast imehea juustusai teha, tuleks jälgida kah-te lihtsat, aga olulist asja. Esiteks tuleb saiadele määrida pehmet võid nii, et see kataks kogu saia pinna. Teiseks tuleb leida see õige kuumus, et juust kindlasti ära sulaks ning saiad välispinnalt veidi krõbedaks ja pruunikaks muutuks, aga ei jõuaks kõrbema hakata.Vaja lähebn 4 viilu röstsaian 3 tl pehmet ja soolasemat võidn 2 tl pestopastatn 80 g peenelt riivitud Gouda või Emmentali juustun 100 g külmutatud hakitud spinatitn 4 viilu tomatitValmistaminen Sulata spinat, nõruta korralikult ja sega riivitud juustuga. Kui vaja,

et spinat kiiremini sulaks, kuumu-ta seda pannil madalal kuumusel, kuni ka liigne vesi on aurustunud.n Määri kõikidele saiaviiludele õrnalt pehmet võid. Vaata, et saia ei lõhuks ja kogu külg saaks ilusti kaetud. Hea on kasutada umbes ühe päeva vanust saia, et sai ei oleks liiga pehme.n Pane kaks saiaviilu lõikelauale, võikiht vastu lauda. Määri puhtale poolele pestopasta. Laota juustu-spinatisegu saiadele. Peale pane tomativiilud ja kata ülejäänud saiaviiludega, võikiht ülespoole.n Tõsta eelnevalt kuumutatud pannile ja prae keskmisest natuke madalamal kuumusel kaanega kaetult kummaltki poolt umbes 4 minutit. Vaata, et juust oleks sulanud ja sai veel ei kõrbeks.

ItAALIApärASEd fILoSIgArIdVaja lähebn 8 filotainalehten 100 g võidn 1 purk kivideta viilutatud musti oliiven 200 g fetajuustun 200 g päikesekuivatatud tomateidValmistaminen Sulata sügavkülmutatud filo-taina lehed toatemperatuuril, see võtab aega 20–30 minutit. Keera ettevaatlikult tainarull lahti ja kata niiske käterätikuga, et lehed ära ei kuivaks.n Sega omavahel tükeldatud päikesekuivatatud tomatid, oliivid ja fetajuust.n Võta üks leht, pintselda pool

sellest sulavõiga ja keera kuiv pool topelt peale. Lõika kahekordne tainaleht risti keskelt pooleks nii, et saad kaks ruudukujulist tükki. n Aseta ruudu ühele servale vorstikesekujuline tükk täidist, jättes mõlemalt poolt umbes 1,5 cm vaba ruumi. Keera mõle-malt poolt ääred täidise peale ja rulli sigarikujuliseks pulgaks. Tee nii, kuni kogu täidis on otsas.n Aseta sigarid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja pintselda õrnalt veel sulavõiga üle. Küpseta 200kraadises ahjus 15 minutit või kuni filotainas on ilus kuldpruun.

Toimetaja Piret Tamm, tel 669 8191, e-post piret.tamm@lehed.ee.Keeletoimetaja Marilin Look. Korrektor Merike Järvlepp. Kujundaja Mari Peterson. Reklaam Enn Viidik, tel 6613338, e-post enn.viidik@lehed.ee.Ilmub Maalehe vahel.

setamine lihtsam kui muidu. Ahjud on hermeetilisemad ning hoiavad paremini kuu-must ja suitsu võrreldes kahe-koldeliste BBQ-ahjudega.

Küpsetamise põhimõt-ted on samad: madal kuu-mus, palju suitsu ja pikk aeg, nendesse ahjudesse lisaniis-kust ei olegi vaja (veevan-ni võiks panna hoopis niis-keid puidulaaste). Mida üt-len: keraamiliste grillidega saab suus sulava BBQ-roa iga-üks!” soovitab Enn Tobreluts kindlasti BBQ-grillimine ära proovida.

KAdrI pEnjAM

Piknikule kaasa

Grillispets Enn Tobreluts ja ahjud: vasakul Kamado Joe keraamiline grill, paremal BBQ suitsuahjud.

ERAKOGU

Toidublogija EnELI

KAArnAe4retsepti­

raamat.blog­spot.com

ENELI KAARNA

Rakvere esindus Rägavere tee 44 tel: 58 191 711

Teraskatused otse tootjalt!

e-post: karukatus@karukatus.ee

Aastatepikkune usaldus ja meeldiv teenindus ootab teid alati KARU KATUSES!

Tallinna esindus ja tehas Kopli 72 tel: 6446258

Tartu esindus Ringtee 27 tel: 55 689 613

KATUSE- JA SEINAPROFIILID VIHMAVEESÜSTEEMID KATUSE TURVA- JA LISATARVIKUD

  MAALEHT Nr 19 (1335) 9. mai 2013  4  S U V E K S V A L M I S  

n Kas näts on tõesti lubatud ainult medit-siinilistel kaalutlustel?

n Miks ma ei või endale reisil olles jääkuubiku-tega kokteili lubada?

n Miks ei tohi Austraa-lias märgistamata uju - miskohas vette minna? Ma olen ju hea ujuja. *

Suve lähenedes teevad pal-jud reisiplaane, püüdes klapitada oma puhkust kaaslaste omaga ning sa-mas mitte magada maha odavaid lennupileteid ja/või pakettreiside sooduspakkumisi sobivasse sihtkohta.

Reisi sujumine oleneb lisaks heale reisiseltskonnale ja lihtsalt heale õnnele suuresti reisilemi-neja enda tehtud eeltööst. Seega tuleks hoolimata sellest, kas tegu on pakettreisi või ise kokku pan-dud reisiga, järgida järgmisi tar-bijakaitseameti ja välisministee-riumi nõuandeid.

Usaldusväärne reisifirma

Reisiteenuste kasutamiseks tu-leb enamjaolt teha üsna suuri et-temakseid. Seetõttu on nii üksi-kute lennu- ja laevareiside kui ka mitmetest teenustest koosnevate pakettreiside puhul esmatähtis valida usaldusväärne reisiteenu-se pakkuja, et säästa end võima-likust hilisemast meelehärmist ja majanduslikust kahjust.

Enne reisiteenuste ostu tuleks kontrollida teenusepakkuja taus-ta: otsida infot internetist ja luge-da foorumitest varasemate klien-tide arvamusi. Pakettreisi puhul on oluline teada, kas seda pa-kub reisikorraldaja, kes koostab pakettreise ise ja neid ka müüb, või reisibüroo, kes vahendab rei-sikorraldajate koostatud pakette.

Enne mõnelt Eestis tegutse-valt reisikorraldajalt või -büroolt pakettreisi ostmist peaks vaata-ma üle tarbijakaitseameti reisifir-made musta nimekirja ning kont-rollima majandustegevuse regist-rist firma registreeringut ja taga-tist. Kindlasti tuleks välja selgita-da reisiteenuse lõpphind, et väl-tida hilisemaid üllatusi. Põhjali-kult tuleks läbi lugeda reisitee-nuse osutamise tingimused ning pöörata sealjuures kindlasti tä-helepanu reisilepingust tagane-mise tingimustele ja pretensioo-nide lahendamise korrale.

Üle tasub kontrollida teenuse-pakkuja kontaktandmed, et reisi-lemineja teaks, kuhu võimalike probleemide korral pöörduda. Tingimata peaks alles hoidma kõik reisiteenuse ostudokumen-did, ei teeks ka paha nende väl-jatrükid reisile kaasa võtta.

Küllaldane info

Enne välismaale sõitu tasub vä-lisministeeriumi kodulehel www.vm.ee põhjalikult tutvuda reisi-sihtkohta puudutava infoga.

Selleks et vältida hilisemaid üllatusi, peaks reisilemineja teadma, mida nõutakse reisisi-hiks võetud riigi piiri ületamisel ja kas selles riigis tuleks mingeid piirkondi vältida. Kasulik on ka teada, millised on kohalikud ta-vad ja seadused.

Reisikindlustuse vajalikkus

Rändama minnes tasub juhin-duda põhimõttest “Kes jaksab reisida, jaksab ka reisikindlustu-se osta”.

Euroopasse reisides loode-takse sageli ainult Euroopa ravi-kindlustuskaardile. Kui inimese-ga juhtub aga liiklusõnnetus või midagi tõsisemat, võib kiirabi viia vigastatu lähimasse haiglas-se. Kui patsient silmad avab, võib selguda, et tegu on erahaiglaga,

kus iga veedetud ööpäev maksab olenevalt inimese tervislikust sei-sundist 300–500 eurot, mis tuleb haigel endal tasuda.

Ravikindlustuskaart ei kom-penseeri ka haige transporti ta-gasi kodumaale. Nii mõnelgi ju-hul tuleb lähedastel leida raha, et meditsiiniline eritransport Ees-tisse kinni maksta.

Lihtsaim viis hoolitseda nii iseenda kui ka oma lähedaste eest on teha reisikindlustus. Rei-sikindlustuse leping hõlmab ta-valiselt tervisekindlustust ehk meditsiiniabikindlustust, mil-le eesmärk on hüvitada reisijale ootamatu haigestumise või õn-netusse sattumise tagajärjel tek-kinud kulud.

Levinumad lisakindlustused, mida saab juurde osta, on paga-sikindlustus, et korvata pagasi kaotsiminekust, kahjustumisest või vargusest tekkinud kulud, ja reisitõrkekindlustus, et korvata reisi ärajäämise, hilinemise või katkemisega seotud kulud. Rei-sikindlustuse hind sõltub erine-vatest aspektidest, nagu näiteks reisija vanus, sihtpunkt, reisi pik-kus, kindlustussumma.

Reisikindlustus hüvitab need kahjud, mis on kindlustuslepin-gus kokku lepitud. Reisikindlus-tust ostes tuleb seega hoolikalt üle vaadata poliisi kindlustustin-gimused. Ei tohiks unustada, et

kindlustusvõtja vaenlane num-ber üks on alkohol. Alkoholijoo-bes juhtunud õnnetuste kindlus-tuskahjusid ei hüvitata.

Rohkem infot reisikindlustu-se kohta leiab välisministeeriumi kodulehelt ja tarbijaveebist www.minuraha.ee.

Kehtivad reisidokumendid

Sagenenud on juhtumid, kus ini-mestel jääb reisile minemata, sest nende reisidokumendiga ei pääse lennukisse. Kahjuks avas-tatakse üha enam alles Tallin-na lennujaamas check­in’i tehes, et pass on kehtetu või kehtib lii-ga lühikest aega. Välisministee-rium sellises olukorras aidata ei saa, inimene peab tegema enda-le uue passi. Seetõttu oleks hea vähemalt nädal enne Eestist lah-

kumist kontrollida, kui kaua pass või ID-kaart kehtib. Tasub ka meeles pidada, et väljaspool Eu-roopat nõuavad mitmed riigid, et pass kehtiks veel vähemalt kuus kuud pärast reisi lõppu.

Igal välismaale reisijal, ka imi-kul, peab olema reisidokument. Autojuhiloa või lapse sünnitun-nistuse abil piiri ületada ei saa.

Anna teada, kus riigis viibid

Maailmas juhtub pidevalt mida-gi, nii tulenevalt loodusjõudu-dest kui ka inimese põhjustatud vägivallast. Seetõttu on soovita-tav enne reisileminekut end re-gistreerida ehk anda teavet oma viibimise kestusest ja asukohast välisriigis.

Välisriigis viibimisest teata-misega tagab reisilemineja, et

juhul kui tema asukohariigis peaks tekkima kriisiolukord, saab välisministeerium talle või-malikult kiiresti abi osutada.

Registreerida saab end välis-ministeeriumi kodulehel (https: //rakendused.vm.ee/eelregistree­rimine) või tasuta mobiiliraken-duse “Reisi targalt” (www.vm.ee/reisi_targalt) abil. Paberankee-dil saab registreerimistaotlusi saata ministeeriumi konsulaar-osakonda aadressil Islandi väl-jak 1, 15049 Tallinn või faksiga 637 7454.

Käitumine probleemi korral

Kui reisil olles tekib mõne teenu-sega probleeme, tuleks pöördu-da kohe teenusepakkuja poole ning püüda koos viimasega sobiv lahendus leida. Hea oleks teha fotosid, mida hilisema võimaliku vaidluse korral tõestusmaterja-lina esitleda. Kui teenusepakku-jaga kokkuleppele ei saa, tuleks pöörduda tarbijakaitseametisse.

Juhul kui inimene on võõrsil viibides hädaolukorda sattunud, on võimalik saada abi Eesti välis-esindustest. Kui reisija asukoha-riigis ei ole Eesti saatkonda, kon-sulaati ega aukonsulaati, tuleks pöörduda lähimasse Euroopa Lii-du liikmesriigi esindusse.

Rohkem soovitusi edukaks reisiks leiab välisministeeriumi kodulehelt või mobiilirakendust “Reisi targalt” kasutades. Samu-ti saab infot tarbijakaitseame-ti kodulehelt reisimise rubriigist (www.tarbijakaitseamet.ee/reisi­mine), kus on olemas täpsem tea-ve näiteks lennu-, laeva- ja rongi-reisija õiguste kohta.

* Vastused küsimustele

n Singapur on riik, kus on väga ranged tollipiirangud, sealhulgas nätsu sissetoomisele.n A-hepatiidi riskiga riigis tuleks jääkuubikutega olla väga ette-vaatlik, sest kõige sagedamini na-katutakse sooja kliimaga maades just seetõttu, et kasutatakse saas-tunud veest tehtud jääkuubikuid.n Koha eripärasid tundmata või-vad tugev voolus ja murdlained ohtlikuks osutuda ka kogenud ujujale.

KAdrI pAULtarbijakaitseameti

kommunikatsiooniekspert

LIInA VIIESvälisministeeriumi

konsulaarabi büroo lauaülem

Mis võib juhtuda?Mõned näited, kus konsulid on õnnetusse sattunuid ja nende peresid nõustanud. Sageli toob see kaasa lähedaste abistamise, sealhulgas suhtlemise haiglate, meditsiinipersonali ja transpordi-firmadega. Kui kindlustust pole, on raskendatud ka isiku kodutee-

le asumine.

n Noor naine oli ühepäevasel jalgsimatkal Šveitsis mägedes, kus ta libastus ning murdis jalaluu. Õnnetus oli tõsine, mis tõttu he-listati kiirabisse. Kohale tuli kiirabi helikopter, mis toimetas naise lä-himasse haiglasse. Tuvastati sääreluu kinnine murd, mis vajas kiiret operatsiooni ning statsionaarset haiglaravi. Pärast haiglast väljapää-semist oli keeruline kipsis ja fikseeritud jalaga lähima lennujaamani jõuda. Lisaks tuli organiseerida võimalus istuda lennukis tühjas reas, et toetada oma opereeritud jalg teisele istmele. Inimesel oli vaid Euroopa ravikindlustuskaart, mistõttu juhtunuga kaasnenud suured arved osutusid kannatanu perekonnale tõeliseks katsumuseks.

n 35aastane mees vajus Taanis ootamatult kokku. Kiirabi viis ta haiglasse arstide järelevalve alla. Ravi kestis üle kahe nädala. Alles siis olid arstid nõus mehe kodumaale lubama ja seda tingimusel, et ta siirdub otse mõnda Eesti raviasutusse järelkontrolli. Reisikindlus-tust mehel ei olnud, seetõttu nõuti patsiendilt sisse omavastutuse määr. Õnneks oli ka selle juhtumi puhul abiks perekond, kes tuli me-hele isegi Taani järele, et üheskoos maanteed pidi koduteele asuda.

n Suusareisil Salzburgis kukkus isik suusatades ja murdis puusaluu. Kohalikus haiglas tehti esimene operatsioon ning kodanik lubati arstide nõusolekul haiglast välja, et ta jõuaks tšarterlennuga Tallinna. Kuid lennufirma keeldus teda peale võtmast, sest ta vajas enam ruumi, kui algselt ostetud pilet võimaldas. Lend oli täis ning lisaruumi polnud kuskilt võtta. Uue eripileti eest küsiti algsest viis korda suurem summa. Tervise seisukohalt ja komplikatsioonide ohust tulenevalt tuli lõpuks valida hoopis maanteed mööda Eesti poole sõit koos meditsiinilise saatjaga. Ainuüksi haiglaarve oli selle juhtumi puhul 20 000 eurot, millele lisandus veel transpordikulu.

n Välisriigis olles juhtus Eesti kodanikul toidu valmistamise käigus ootamatu õnnetus. Avokaado kivi eemaldades vigastas isik tõsiselt noaga oma kätt. Arstiabi oli vältimatu ja operatsiooniarve tuli 1100 dollarit. Pärast õnnetust lubas isik endale nüüdsest alati tervisekind-lustuse teha (ja küpset avokaadot edaspidi lusikaga tükeldada).

E L U S t E n E S E S t

Reisi õnnestumise valem

SHUTTERSTOCK

KAUGREISID:MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS. MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 04.–15.12.2013 H: 2999 €AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA 16.11.–01.12.2013 H: 4589 €UUS! ALASKA – VANCOUVER – KAMLOOPS –

COLUMBIA JÄÄLIUSTIK 30.06.–13.07.2014 H: 3599 €USA LÄÄNERANNIK: NEW YORK, LAS VEGAS, GRAND CANYON, SAN FRANCISCO, HAWAII, LOS ANGELES 25.05.–08.06; 15.–29.09.2013 H: 2999 €SINGAPUR – SUMATRA SAAR – LANGKAWI – KUALA LUMPUR 23.02.–08.03.2014 H: 2890 €VIETNAM–KAMBODŽA 14.–27.11.2013; 13.–26.04.2014 H: 2899 €HONGKONG-MACAU-TAIWAN-FILIPIINID 10.– 24.05.2014 H: 2999 €SUUR INDOHIINA RINGREIS: VIETNAM, LAOS, KAMBODŽA 16.–29.03.2014 H: 2999 €

Lisainfo: tel 644 4744, 641 8350, 641 8285Rüütli 14, 10130 Tallinne-post info@mainedd.eewww.mainedd.ee

WASHINGTON – PHILADELPHIA – NEW YORK 10.–18.08.2013 H: 1999 €KUUBA – KARIIBI MERE PÄRL – CANCUN – MEXICO CITY 23.11.–06.12.2013 H: 3220€ARGENTINA-BRASIILIA 26.10.–08.11.2013 H: 3699 €EKSOOTILINE LÕUNA-AAFRIKA – VICTORIA KOSK 06.–20.10.2013; 01.–15.03.2014 H: 4299 €SALAPÄRANE TAI JA KULDSETE TEMPLITE BIRMA 27.10.–09.11.2013; 16.02.–01.03.2014 H: 2995 €KULDSETE TEMPLITE BIRMA 19.–29.11.2013; 01.–11.02.2014 H: 2699 €HAWAII SAARED 16.–24.11.2013; 16.–24.03.2014 H: 2999 €PEKING – PÕHJA- JA LÕUNA-KOREA 06.–16.10.2013; 06.–16.04.2014 H: 2966 €EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA JA SRI LANKA 17.–28.11.2013; 09.–20.03.2014 H: 1999 €UUS! SINGAPUR – UUS-MEREMAA – FIJI

SAARED 25.01.–08.02.2014 H: 4399 €

LÄHIREISID:KIHNU SAAR 14.07.2013 H: 70 €PÄIKESELINE MUHUMAA JA SAAREMAA 13.–14.07; 17.–18.08.2013 H: 92 €HIIUMAA VÕLUD 15.–16.06; 20.–21.07.2013 H: 92 €UUS! HIIUMAA KOHVIKUTE PÄEV 04.–05.08.2013 H: 92 €

SOOME JÄRVEDE VÕLU JA IMATRA KOSE VETEMÄNG 05.–07.07; 09.–11.08.2013 H: 230 €RIIA – JURMALA JA KURAMAA HERTSOGITE LOSSID 20.–21.07; 17.–18.09.2013 H: 110 €HISPAANIA-PORTUGAL-GIBRALTAR 29.09.–10.10.2013 H: 950 €POOLA-VARSSAVI-KRAKOW-ZAKOPANE 14.–20.07.2013 H: al 375 €LUMMAV ŠVEITS 20.–28.07.2013 H: al 550 €KÜTKESTAV BAIERIMAA JA LUDVIG II LOSSID 07.–10.09.2013 H: al 560 €INGLISMAA-ŠOTIMAA 26.06.–07.07.2013 H: al 989 €GOTLAND – ROOSIDE SAAR 03.–08.08.2013 H: al 459 €VIIN-SLOVEENIA-HORVAATIA 13.–22.09.2013 H: 490 €UUS! IIDNE KREEKA KOOS PUHKUSEGA

KORFU SAAREL 20.–27.08.2013 H: 890 €UUS! PORTUGALI PÄRLID 21.–27.10.2013 H: al 894 €UUS! SITSIILIA-SARDIINIA-KORSIKA

22.10.–02.11.2013 H: al 1250 €

UUS! UNGARI VEINITUUR – DALMAATSIA 09.–18.08.2013 H: 579 €VALGETE ÖÖDE PETERBURI 24.–26.05.2013 H: 185 €UUS! VELIKIJE LUKI 05.–07.07; 26.–28.07;

23.–25.08.2013 H: 240 €

LINNAPUHKUS:LONDON – WINDSORI LOSS 26.–30.06; 10.–14.07; 18.–22.12.2013 H: 550 € MAAILMALINN PARIIS 03.–06.06; 28.–31.08; 23.–26.10.2013 H: al 650 €ANTIIKNE ROOMA 05.–09.06; 23.–27.10; 11.–15.12.2013 H: al 650 €RODODENDRONITE ÕITES HANSALINN BREMEN 18.–21.05.2013 H: al 355 €VIIN – SUURSUGUNE UNELMATE LINN 16.–19. 05; 05.–08.12.2013 H: al 650 €UUS! KARM IMEDELINN – REYKJAVIK

10.–15.07; 12.–17.10.2014 H: 899 €UUS! KIREV ISTANBUL 26.–30.06.2013 H: 750 €

Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennu- ja laevapiletid, reisikindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele.

 MAALEHT Nr 19 (1335) 9. mai 2013   S U V E K S V A L M I S  5 

Kevad on lõplikult käes ja parim aeg üle vaadata nii oma mootorratta, paadi kui ka aiatehnika olukord, et nautida pikka ja sooja suvehooaega.

n MootorrAttA KEVAdIStE HooLdUStöödE HULKA KUULUb KA õLIVAHEtUS

Kevadisel hooldusel on rehvide, pidurite ja värske kütuse kõrval väga tähtis roll ka õli- ja õlifiltri-vahetusel ning ketimäärimisel. Reeglina vahetatakse kevadel enne hooaega õli ja õlifilter. Vä-hemalt kord kahe hooaja jooksul oleks hea vahetada jahutus- ja pi-durivedelikku.

Mootorrataste määrdeaine-te valik on korralik, kuid alati on soovitatav õli valimisel läh-tuda manuaalist. Tähtis on jälgi-da viskoossust, mis iseloomustab õli voolamist, ning see omakorda sõltub temperatuurist. Tänapäe-va multiviskoosseid õlisid, nagu Addinol Pole Position SAE 10W-50, sobib kasutada aasta ringi – õlitavad kindlalt kõikidel tempe-ratuuridel.

Kasulik on teada, et mootor-rattatootjad nõuavad reeglina mootoriõlisid, mis täidavad Jaa-pani autostandardite organi-satsiooni ehk JASO kvaliteedi-klasside nõudeid. Need jagune-vad M-grupiks, mis kehtib nel-jataktiliste mootorite õlidele, ja F-grupiks, mis kehtib kahetakti-liste mootorite õlidele. Näiteks Addinoli uued Pole Positioni sar-ja õlid ületavad kõrgeimaid JASO MA-2 nõudeid ja tagavad turva-lise määrimise ka sportliku sõi-dustiili korral. Mootori võimsus avaldub optimaalselt täiel mää-ral, märgsidurite puhul puudub libisemise oht.

Euroopa ja Ameerika tootjad nõuavad valdavalt API kvalitee-diklassidele vastavate õlide ka-sutamist. Kõrgeim neljataktili-se bensiinimootori õlidele keh-tiv API kvaliteediklass on praegu SM, mille nõudeid Pole Positioni seeria samuti korralikult täidab.

n VEESõIdUK VAjAb EnnE VEttE MInEKUt KorrALIKKU HooLdUSt

Üle pooleaastane seismine jä-tab paadile oma jälje ja kevadel enne uut hooaega vajab veesõi-duk mõningaid ettevalmistusi. Kevadel tuleb kindlasti kontrolli-da mootori olukorda, korra aas-tas peab ette võtma ka õlivahe-tuse.

Hooaja ära sõitnud ja vanaks läinud õli tasub välja vahetada tegelikult juba sügisel, enne kui paat talvekorterisse pannakse – siis ei saa jääkained laagritele ja mootori sisemusele liiga teha. Õli on mugav välja lasta siis, kui mootor on soe. Kevadel on seis-nud ja hangunud õli väljavoola-mine raskendatud ning selle set-ted kipuvad mootorisse jääma. Tavapärase hoolduse ajal moo-torit kuival maal käivitada ei ole soovitatav: vajadusel tuleks teha “kunstjahutus” (näiteks spet-siaalse klambri ja voolikuveega), et veepumpa ja muid osasid mit-te kahjustada.

Õlivahetuse käigus vaheta-takse ka filter. Konkreetne tehni-ka sõltub mootoritootjast, mõnel käib filtrivahetus lihtsalt, mõnel on vaja maha kruvida ka külje-paneel. Loomulikult on lihtsaim lasta see töö teha professionaal-sel hooldajal, ent see tähendab paratamatult suuremat rahalist väljaminekut: paati transporti-da on keeruline ja esindaja tuleb enamasti kutsuda koju või paa-di hoiustuskohta. Neljataktilise mootori õli on soovitatav vahe-tada vähemalt kord aastas.

4T mootoritele sobib reegli-na hästi SAE 10W-40 viskoossus-

klassiga nn automootoriõli, aga kuna mootoreid on erineva konstruktsiooni ja võimsusega, on õige vaadata täpne viskoos-sus- ja kvaliteedisoovitus mooto-ritootja kasutusjuhendist.

Kuna paadimootorite heitgaa-sid juhitakse reeglina läbi mooto-rijala vette, siis selleks, et vältida vee reostamist, on kahetaktiliste mootorite puhul soovitatav kasu-tada spetsiaalseid biodegradee-ruvaid (biolagunevaid) 2T moo-toriõlisid, nagu näiteks Addinol Biosynth 2T MZ407.

Veel üks tähtis “määrimist” vajav koht on mootorijalas asuv vindi võlli ringi ajav reduktor. Reeglina töötavad transmissioo-niõlid ilma vahetamata aastaid, kuid paadi reduktoris on soovi-tatav transmissiooniõli vähemalt kord aastas kontrollida ja vajadu-sel vahetada – reduktorisse võib sattuda niiskus ja soolane vesi.

Veesõiduki paagis olev seis-nud kütus on soovitatav välja las-ta ja asendada värske kütusega, sest selle pika seismisega kipu-vad paaki tekkima vaik ja sade, mis põhjustavad filtrite ja düü-side ummistumist ning mootori tõrkeid.

n EnnE MUrUnIItMISt tULEb AIAtEHnIKAt KorrALIKULt HooLdAdA

Rääkides muruniidukist, mis enamikus aiaga majapidamises olemas on, siis enne niitmishoo-aega tuleb see korralikult hool-dada. Selleks võib pöörduda vas-tavasse teenindusse, kuid sama töö saab aiapidaja ka ise ära teha, jälgides kasutusjuhendit. Ena-mik inimesi vahetab muruniidu-ki õli kevadel, kuid siiski on õi-gem hooldada masinat juba sü-

gisel, kohe pärast niitmishooaja lõppu. Seda eelkõige seepärast, et niitmishooaja kestel on õli läbi töötatud ja kütuse põlemisjääki-de tõttu ka happeliseks muutu-nud. Seismisel hakkab happeline mootoriõli tekitama roostet, kin-ni võivad jääda kolvirõngad jne.

Muruniidukis soovitatakse kasutada mootoriõli, mille näi-tajad vastavad kasutajamanuaa-lis toodule, samuti on sinna mär-gitud õlivahetusintervall. Juhul kui seda märgitud ei ole, tuleb rasketes töötingimustes vahe-tada õli iga 50 töötunni tagant, kergema niidu puhul vähemalt üks kord aastas! Kui muruniidu-ki õli ei vahetata ja õlivarda nivoo normisolekut ei jälgita, puruneb mootor üsna pea täielikult (jook-seb kokku).

Vajadusel tuleb puhastada ka küünal ning juhul, kui see enam ei tööta, välja vahetada. Samu-ti peaks läbi pesema õhupuhas-ti elemendi näiteks tavalise nõu-depesuvahendi ja sooja veega, seejärel kuivatama ja tagasi pa-nema. Kui see on väga määrdu-nud, tuleks välja vahetada seegi. Vähem tähtis ei ole ka murunii-duki tera teritamine.

Kui trimmeri bensiinipaaki on jäänud eelmise niitmishooaja kü-tus, on soovitatav vahetada see värske kütuse vastu. Kahetakti-liste mootorite puhul võiks jälgi-da, et kütuse ja õli vahekord se-gatuna vastaks tootja nõudmiste-le (ärge käivitage mootorit puhta bensiiniga!).

Majapidamistes, kus on ole-mas niiduki kõrval ka murutrak-tor, tuleb seda hooldada sama korralikult nagu niidukit: vajadu-sel kontrollida ülekanderihmasid (sügisel on soovitatav rihmad pinge alt lõdvestada) ning määri-da määrdega punktid, mis on va-rustatud määrdeniplitega. Juhul kui rooliliigendid või muud puk-sid loksuvad, on soovitatav vahe-tada ka need. Lisaks tuleks vahe-tada õli käigukastis ja tagasillas.

KAIdo KööpAddinol Lube Oil OÜ müügijuht

Ole oma tehnikaga suveks valmis!

SHUTTERSTOCK

Ostame põllu-maadtel 501 7886

mart@kinnistu.eewww.kinnistu.ee

info: www.piletilevi.ee, www.records2000.ee, facebook.com/Isadjapojadinfo: www.piletilevi.ee, www.records2000.ee, facebook.com/Isadjapojad

Piletid eelmüügist 8 EUR kuni 12. mai, kontserdi päeval kohapeal 12 EURKuni 12 aastastele sissepääs tasuta

Piletid eelmüügist 8 EUR kuni 12. mai, kontserdi päeval kohapeal 12 EURKuni 12 aastastele sissepääs tasuta

Kontsert - tuur 2013

ALGUS IGAL POOL KL. 20 V.A. 06. JUULIL SAUEL ALGUS KL.15ALGUS IGAL POOL KL. 20 V.A. 06. JUULIL SAUEL ALGUS KL.15

JAKKO MALTIS JAKKO MALTIS

MIKKO MALTIS MIKKO MALTIS

TOOMAS ANNITOOMAS ANNI

TAURI ANNITAURI ANNI

GUNNAR LOHO JA ARTIS LOHO GUNNAR LOHO JA ARTIS LOHO PEETER KALJUSTE JA MARTIN KALJUSTEPEETER KALJUSTE JA MARTIN KALJUSTE

ÕHTUT JUHIB JA LAULU VÕTAB ÜLES JAAN KIRSSÕHTUT JUHIB JA LAULU VÕTAB ÜLES JAAN KIRSS

2. JUULI PAIDE VALLIMÄGI4. JUULI VÕRU KANDLE AED

5. JUULI KADRINA LAULULAVA6. JUULI SAUE LAULUVÄLJAK

7. JUULI PÕLTSAMAA LOSSIHOOV11. JUULI KURESSAARE LOSSIHOOV

12. JUULI MÄRJAMAA LAULUVÄLJAK13. JUULI TÕRVA TANTSUMÄGI14. JUULI ELVA LAULUVÄLJAK

2. JUULI PAIDE VALLIMÄGI4. JUULI VÕRU KANDLE AED

5. JUULI KADRINA LAULULAVA6. JUULI SAUE LAULUVÄLJAK

7. JUULI PÕLTSAMAA LOSSIHOOV11. JUULI KURESSAARE LOSSIHOOV

12. JUULI MÄRJAMAA LAULUVÄLJAK13. JUULI TÕRVA TANTSUMÄGI14. JUULI ELVA LAULUVÄLJAK

MAIT MALTISMAIT MALTIS

Kontsert - tuur 2013

PEETER KALJUSTE JA MARTIN KALJUSTEPEETER KALJUSTE JA MARTIN KALJUSTEPEETER KALJUSTE JA MARTIN KALJUSTEPEETER KALJUSTE JA MARTIN KALJUSTEÕHTUT JUHIB JA LAULU VÕTAB ÜLES JAAN KIRSSÕHTUT JUHIB JA LAULU VÕTAB ÜLES JAAN KIRSSÕHTUT JUHIB JA LAULU VÕTAB ÜLES JAAN KIRSSÕHTUT JUHIB JA LAULU VÕTAB ÜLES JAAN KIRSS

“ISAD JA POJAD”

SaemeiSter pakub auStriaS toodetud

aiatehnikat!tavahind 2699 €

ppüsikliendile

2299 €**Püsikliendiks saab hakata Saemeistri

kauplustes.

• kompaktne külgväljaviskega murutraktor• 7astmeliselt reguleeritav niitmiskõrgus • hüdrauliline ülekanne – mugav niitmine• jõuline, väga hea niitmisvõimsusega• suurepärase manööverdusvõimega • kärukonks, tuled, kõrge seljatoega iste

Aardla 2550110, Tartutel 730 3480, 511 1532saemeister@saemeister.eewww.saemeister.ee

Pärnu 12072720, Paidetel 382 1031,

5648 4127paide@saemeister.ee

www.facebook.com/Saemeister

Stihli ja Vikingi tooteid osta vaid ametlikest esindustest – vaid nii saad ametliku garantii,

kvaliteetse järelteeninduse ja originaalvaruosad.

Lisavarustuses: multšikomplekt, kallutatav haagis, aiarull, lumekoristus-komplekt ja lumeketid

  MAALEHT Nr 19 (1335) 9. mai 2013 

Õue istumisnurka planeerides või seda uuendades otsustage esmalt, kas mööbel hakkab olema terrassil, katuse all või keset muruplatsi. Sellega on juba pool valikumuret murtud.Lisaks sõltub valik sellest, kui palju peate vajalikuks mööblit teisaldada, kas ainult kaks korda aastas või iga vihmasabina kor-ral. Vähemalt mööblitootjad tee-vad kõik selleks, et muuta oma materjalid ilmastikukindlaks. Teisalt, valvsust ei või kaotada, sest mööblipadjad on niikuinii vaja vihma käest varjul hoida...

Mobiilmööbel

Metallkarkassil ja plastkanga või tehno- ehk polürotangiga üle tõmmatud mööbel on ühtae-gu ilmastikukindel ja samas ker-ge transportida. Kuigi viimaseks pole otsest vajadustki: polüro-tangist või plastpunutisest möö-bel vihma ei karda, raputad seda korraks ja ongi kuiv...

On vahvalt läbi mõeldud komplekte, mis suudavad Wall-E moodi terviklikuks kastiks trans-formeeruda – kui toolid lauaser-vade alla lükata. Isegi istepad-jad on siis mingil määral niisku-se eest kaitstud. Näiteks polüro-tangist Sena ja tekstileenist Fidzi leiate Askost.

Väga suvekeskpäevase olemi-sega on kokkukäivad lamamis-toolid – kergest metalltorust, is-tumispind plastvõrgust või teks-tiilist. Konstruktsioone ja hinna-klasse on mitmeid, nende pu-hul tuleb aga kindlasti katseta-da stabiilsust – et kui lõõgastu-jal tukastus peale kipub, ei libi-seks ta toolilt maha ega kukuks tükkis sellega külili.

Lisaks, peenikesed jalad va-juvad pinnasesse, vähemalt ei peaks need olema puidust. Mõne komplekti toolijalgadel on küll “kalossid”, s.t plastotsad.

Tikkpeentel jalgadel seisev tool peaks siiski jääma terrassi-le, liiva või muru peale sobib pa-remini tool, mille jalgu ühenda-vad põikpulgad või mille toru-konstruktsioon koosneb U-ku-julistest “aasadest”, nii et istuja raskus on suunatud toru külje-le, mitte otstele.

Stabiilmööbel

Puidust aiamööbli uudistega tut-vume Kristiine Jyskis, müügisaali mudelite plusse ja miinuseid tut-vustab lahkelt entusiastlik mad-ratsi- ja mööbliekspert Raivo.

Puitmööblit, mis võlub oma suveõhtupäikeselise värvitoo-niga, on seal näha hulgaliselt, kuid kohe on ka selge, et kaunis ja vastupidav puitkonstruktsioon on ühtlasi raskevõitu. Sestap so-bib see paika, mille alt ei ole vaja muru niita ning mis ei ole ka liialt vihmavee meelevallas.

Juba ukselt hakkab silma ele-gantne komplekt Kingsbury, mil-le madalad tugitoolid sobiks kas või elutuppa – sellistel võib suve-õhtut pikalt nautida...

Materjalideks on väärispuit – tamm, eukalüpt ja akaatsia. Männist mööblitükke on samuti ridamisi, kuid need on mõeldud tubaseks kasutamiseks. “Meie mööbli tootmisel kasutatakse ai-nult tootmisjääke, Jysk lähtub vaid ökoloogilistest põhimõte-test,” räägib Raivo.

Seda, et mööblijuppe valmis-tatakse materjalijuppidest, on märgata vast küll ainult tam-me puhul, kus materjali liiteko-had on varjamatult eksponeeri-tud. Teistel puitudel ei reeda ma-terjali päritolu miski. Kuulsa tiik-puu kohta küsides sain vastuse, et see on mööblitootmisest väl-ja lülitatud. Arvata võib, et rohe-liste pealekäimisel, ent seda fakti firma esindaja küll ei kinnitanud, kuid ei lükanud ka ümber.

Puidu kõrval kasutatakse me-tall- ja klaasdetaile, näiteks üpris populaarne on väheldane, tillu-kese rõdu jaoks mõeldud grupp, metallist toolid ja ümara klaas-plaadiga laud.

Populaarseim suur puitlat-tidest laud on tänavuseks hoo-ajaks saanud endale metallist paraja jämedusega jalad, mis ei kipu nii kangesti sügavale vaju-ma ega kahjustu suve jooksul mulla niiskuses.

Metallkonstruktsiooni on saa-nud ka laua juurde sobivad too-lid, mis muudab nad vastupida-vamaks ja isegi kergemaks. Tänu käetugedele ja toetuspindade pehmele kumerusele on nende peal ootamatult mugav istuda. Samas, kokkupandav see möö-bel ei ole – ladustamise jaoks on vaja katusealust.

Kogu aiapuitmööbli kohta oli eksperdi seisukoht: “Enne vihma kätte asetamist tuleks see hool-dusõliga üle käia. Selleks parim saabub peatselt müügile, tulge ja küsige!”

Asendusena sobib lina seem-neõli, mida müüakse ka loodus-toodete poodides – see on piisa-va imendumisvõimega. Müügil on veel tammepuidu hooldus-õli, mis aga sobib ainult tamme-le. Tubastes tingimustes pole üle-õlitamine tähtis, seda on lugeja oma nahal ehk isegi kogenud – eksootiline puit säilitab oma näo suurepäraselt läbi aegade.

AnnELIIS AUnApUU

 6  S U V E K S V A L M I S  

Õunapuu alla või katuse varju?

Päevavari, mille jaoks on suure-ma laua keskel ikka auk, on nüü-disajal kallutatav, sest kõik on aru saanud, et Eesti päike ei ole seniidis.

Kui olete veidi üle grillinud ja unistate mugavustest – see plastpunutisest tugitool muu-tub nupuvajutuse peale sujuvalt lamamistooliks. Puidust elegantne Kingsbury.

Kerge ja vastupidav – torukonstruktsioonil plastpunutis.

ANNELIIS AUNAPUUANNELIIS AUNAPUU

ANNELIIS AUNAPUU

Euroopa kvaliteet Sinu koju ja aeda!

Kojutellimine kodulehe kontaktidelt või telefonidelt 607 5061 ja 447 8430. Hind ja transport kokkuleppel!

CLABER, FITT, FLOTEC, DELFIN tooted müügil hästivarustatud aia-, ehitus- ja santehnika poodides!

TühjENDuSPumBAD, VEEAuTOmAADID, PuuRkAEVuPumBAD

kVALITEETSED AIAVOOLIkuD

kASTmIS- TARVIkuD

Euroopa kvaliteet Sinu koju ja aeda!

Kojutellimine kodulehe kontaktidelt või telefonidelt 607 5061 ja 447 8430. Hind ja transport kokkuleppel!

CLABER, FITT, FLOTEC, DELFIN tooted müügil hästivarustatud aia-, ehitus- ja santehnika poodides!

TühjENDuSPumBAD, VEEAuTOmAADID, PuuRkAEVuPumBAD

kVALITEETSED AIAVOOLIkuD

kASTmIS- TARVIkuD

Euroopa kvaliteet Sinu koju ja aeda!

Kojutellimine kodulehe kontaktidelt või telefonidelt 607 5061 ja 447 8430. Hind ja transport kokkuleppel!

CLABER, FITT, FLOTEC, DELFIN tooted müügil hästivarustatud aia-, ehitus- ja santehnika poodides!

TühjENDuSPumBAD, VEEAuTOmAADID, PuuRkAEVuPumBAD

kVALITEETSED AIAVOOLIkuD

kASTmIS- TARVIkuD

Euroopa kvaliteet Sinu koju ja aeda!

Kojutellimine kodulehe kontaktidelt või telefonidelt 607 5061 ja 447 8430. Hind ja transport kokkuleppel!

CLABER, FITT, FLOTEC, DELFIN tooted müügil hästivarustatud aia-, ehitus- ja santehnika poodides!

TühjENDuSPumBAD, VEEAuTOmAADID, PuuRkAEVuPumBAD

kVALITEETSED AIAVOOLIkuD

kASTmIS- TARVIkuD

Euroopa kvaliteet Sinu koju ja aeda!

Kojutellimine kodulehe kontaktidelt või telefonidelt 607 5061 ja 447 8430. Hind ja transport kokkuleppel!

CLABER, FITT, FLOTEC, DELFIN tooted müügil hästivarustatud aia-, ehitus- ja santehnika poodides!

TühjENDuSPumBAD, VEEAuTOmAADID, PuuRkAEVuPumBAD

kVALITEETSED AIAVOOLIkuD

kASTmIS- TARVIkuD

CLABER on üks Euroopa suurim aiapidajatele mõeldud kvaliteetsüsteemvoolikute ühendamiseks ja kastmiseks. Hõlmab kiirliiteid nii Aquastop-klapiga kui ka ilma. Need ei roosteta, on löögi- ja UV-kindlad.Taluvad survet kuni 40 bar ja kuni 1,5 mln «klikki». Lai valik vihmuteid, pihusteid, dušše, pesuharju, voolikupoole ja -kärusid. Peale maapealsete toodab ka maa-aluseid ja tilkkastmissüsteeme. Toodetud Itaalias!

NTS – No Torsion System e. väände- ja sõlmevaba ainulaadne FITT patenteeritud süsteem, mis on maailma voolikutööstuses vallandanud tõelise revolutsiooni. Kuna eelpingestatud võrk on spetsiaalse struktuuriga, siis hoiab see ära vooliku kontrolli-matu rullumise surve all ning pusade, sõlmede, voltide ja väänete tekke. Sellist voolikut on mugav kasutada, samuti aitab see kokku hoida aega, kuna ei pea tegelema sõlmede-voltide lahti harutamisega.DCT – Double Cell Technology on hetkel voolikutööstuse tippsaavutus. Selline voolik peab vastu kuni 50-bar’isele veesurvele ning -20 kuni +60 kraadisele temperatuurile. Samal ajal säilib ülim elastsus ja voolik on sõlmevaba.Seega – kes soovib muretut ja mugavat kastmisvoolikut, peab voolikurulli pakendilt otsima tähelühendeid NTS ja DCT.NTS Wintech ja DCT Masterpeace tootja on FITT S.p.A Itaaliast. Sellel maailma suurimal voolikutootjal on üle 40 a. kogemusi.Lai tootevalik ja keskkonnasõbralik tehnoloogia tagab usaldusväärsuse.

Euroopa kvaliteet Sinu koju ja aeda!CLABER, FITT, FLOTEC, DELFIN tooted müügil hästivarustatud aia-, ehitus- ja santehnika poodides!

Kojutellimine kodulehe kontaktidelt või telefonidelt 607 5061 ja 447 8430. Hind ja transport kokkuleppel!

 MAALEHT Nr 19 (1335) 9. mai 2013 

Kevad toob endaga kaasa soojad ilmad ning rohi hakkab kasvama. Suurem osa rohust kuulub kõr-reliste sugukonda. Kõrrelised moodustavad ka enamiku meie koduaias kasvavast murust. Kõik ju soovivad, et just nende kodu muru oleks tihedaim, kohevaim, pehmeim, siledaim ja rohelisim.

Sageli peetakse loomulikuks, et muru on olemas ja korras, aga selle peale ei mõelda, et iseene-sest see ei püsi – vaid juhuslikust niitmisest ei piisa.

Niitmise põhitõed

Muru elujõulisus sõltub märki-misväärselt sellest, kuivõrd saab ta päikesevalgust, toitaineid ja vett. Niitmisel kaotab taim oma biomassi ja seega toitaineid. Niitmisel vigastatakse ka taime ning see võib kuivada ja lõike-kahjustuste kaudu haigestuda. Seega on niitmine taimele ala-ti kahjulik. Kui lõige on puhas ja terav, on kahjustuste mõju väik-sem.

Hea lõike sooritab terav tera, kui ilm on kuiv ja tera joonkiirus suur ehk niiduk töötab täisgaa-sil. Sealjuures ei tohi ühe korra-ga niita rohkem kui pool rohule-

he pikkusest, peenestamise ehk multšimise korral mitte üle ühe kolmandiku. Katsed näitavad, et muru kasvamise seisukohalt on kõige soodsam niitmiskõrgus va-hemikus 50–100 mm.

Liiga madalalt niitmine võib viia muru kuivamiseni ja kahjus-tada taimede juuri. See omakor-da tähendab, et muru ei suuda umbrohtude survele vastu seis-ta. Liiga madal niitmine on kah-julik ka niidukile: suurendab lõi-keosa kulumist, sest maapinnale lähemal pöörlev lõiketera tõstab üles rohkem tolmu ja liiva kui kõrgemal töötav lõiketera. Li-saks sellele suureneb oht taba-da teraga maas olevaid kive või kände, mis omakorda võib hal-vimal juhul päädida mootori va-hetusega.

Hooldustöödest

Rohu peenestamise korral ta-sub silmas pidada, et niidetud rohi muutub huumuseks ainult siis, kui mullas toimub aktiivne elutegevus – rohi kasvab ja pin-naskihi temperatuur on üle kuue kraadi.

Lisaks niitmisele vajab korra-lik muru mitmesuguseid hool-dustöid, nagu täkestamine ehk sambla eemaldamine, õhutami-

ne, väetamine, kastmine, teatud juhtudel ka uuendamine.

Sammal tekib murule vana-dest taimeosadest, mis pole eba-piisava elutegevuse tõttu mullas lagunenud. Tavaliselt moodus-tub 30–40 mm paksune sambla-kiht kümne aastaga. Kui see on kasvanud paksemaks kui 5 mm, siis muru kasvurežiim muutub: vee läbitavus väheneb, taime-juured tulevad pinnale lähema-le, juuremass väheneb, hapniku-vahetus kahaneb.

Täkestamisega läheb muru ti-hedaks ja tugevaks, hapnikuva-hetus paraneb ja vee läbipääse-tavus suureneb. Muru muutub tunduvalt vastupidavamaks, sest juuremass suureneb ja juu-red kasvavad sügavamale.

Muru õhutamine parandab peamiselt pinnase võimet imada vett ja hapnikku. Seetõttu saavad taime juured paremini areneda, muru muutub tugevaks ja vastu-pidavaks. Õhutamiseks kasuta-takse kõige sagedamini toruku-julisi piisid, mis tekitavad pinna-sesse umbes 75 mm sügavused silinderjad avad. Väljatõmma-tud pinnas kas kogutakse või jäe-takse murule, kus see laguneb. Muru peab õhutamise ajal ole-ma heas kasvuhoos. Õhutamist ei tohiks ette võtta põua ajal.

Millal muru väetada, kui pal-ju ja missuguseid väetisi kasuta-da, sõltub sellest, kus muru on ja milleks seda kasutatakse.

Hoolitseda ja hooldada

Kui muru aktiivselt ei kulutata, on seda vaja väetada siis, kui eel-misel aastal olid ilmnenud kas-vu kängumise märgid. Tugevas-ti kulutatavat muru tuleb väeta-da korrapäraselt selleks koosta-tud kava järgi.

Kui muru vajab ühekordset väetamist, on kõige sobivam aeg varakevad. Kui aga muru on ka-sutusel pidevalt, tuleb seda väe-tada kõigepealt kevadel, kui toit-ainetevajadus on suurim, ning järgmine kord suvel, et muru hästi kasvaks, ja viimane kord hilissügisel, et lisada toitaineid järgmiseks kasvuhooajaks.

Kui muru on terve ja ererohe-line, ei vaja ta lisavett isegi lühi-kese põua ajal. Kuivamise tun-nuseks on see, et muru muutub heleroheliseks ja hakkab seejärel kolletuma. Kuivamisohtu saab vähendada, kui niita kõrgemalt ja alati teravate teradega ning kui muru õhutada ja kasutada niitmisel peenestamist.

Tähtis on iga kord muru kor-ralikult kasta. Vähene kastmine

sunnib taime juurestikku arene-ma mullapinnale lähemale, sest seal on rohkem vett. Seetõttu muutub muru kuivamise suhtes ka rohkem tundlikuks.

Kastmise ajal peab veel olema aega pinnasesse valguda, maa-pinnale ei tohi tekkida muda-kihti. Seepärast tuleb valida vee-voolu kiirus pinnase tüübi järgi. Suvel on kõige parem kasta õh-tul või öösel, et hoida ära liigset aurustumist.

Ülaltoodud moel oma muru eest hoolitsedes peaks see alati olema tugev ja terve ning muru uuendamist pole vaja ette võtta. Kui aga muru on siiski talvekül-made, liigse kuivuse või veekah-justuste poolt kahjustatud, tuleb seda teha.

Selleks on põhimõtteliselt kaks võimalust: 1) kui kahjusta-tud on alla poole taimedest, on reeglina vajalik ülekülv; 2) kui kahjustused hõlmavad üle poo-le taimedest, tuleb paigaldada uus murumätas või külvata soo-tuks uus muru.

Loomulikult on iga töö jaoks abiks selleks spetsiaalselt konst-rueeritud vahendid, mille laia valiku leiate igast hästi varusta-tud aiatarvete kauplusest.

AArE MArMor

SHUTTERSTOCK

Ilus muru on aiale auks REPRO

Puitu kombineeritakse vastu-pidavuse mõttes metalliga.

ANNELIIS AUNAPUU

 S U V E K S V A L M I S  7 

Tellimused: +372 738 5069 www.estre.ee info@estre.ee

Kas Sinu niiduk on juba suveks valmis?

1,85m 2399€

2,10m 2880€

1860€ 1056€

Koos haakeraamiga

TRUMMELNIIDUKID SILOPALLIHAARATS MULJUR

Puulõhkurid Kettniidukid Palgihaaratsid Väljaveovintsid Teraviljamuljurid

  MAALEHT Nr 19 (1335) 9. mai 2013  8  S U V E K S V A L M I S  

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/katuseabie-kiri: toode@toode.ee

* 2013. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!