talveks valmis (november 2012)

M A ALEHE LISA 8 . N OV EMBER 2012

ANTTI BALTIC OÜ. Ehitajate tee 114, 13517 Tallinn, tel 600 9354, faks 652 5376.

AIvAr KuhI, tehniline eksperttel 505 5053 [email protected]

JAAK TrIIsA, müügimeestel 515 6528 [email protected]

MArgus MÜTs, juhatajatel 523 4267 [email protected]

Parim teraviljakuivati Eesti oludes

Kuivatiahjud 400–3000 kW, võimalik kütta gaasi, diisli, õli ja hakkega.

Uudisena pakume bioahjUKonteinerit

(kuni 640 kW).Pärast kuivatusperioodi lõppu

on võimalik konteinerit kasutada hoonete ja ruumide kütmiseks.

teraviljakäitlusseadmed: eelpuhastid, sorteerid, teod 10–60 t/h, elevaatorid

30–100 t/h, konveierid, punkrid.

Kui Sa järgmisel aastal tahad viljakuivatada oma kuivatiga, siis nüüd on viimane aeg leping sõlmida ja alustada!

MAALEHT Nr 45 (1309) 8. november 2012 2 T A L V E K S V A L M I S

Ilmub Maalehe vahel.

Toimetaja Piret Tamm, tel 669 8191, e-post [email protected].

Keeletoimetaja Marilin Look. Korrektor Merike Järvlepp.

Kujundaja Mari Peterson.

SÜNNIPÄEVAPAKKUMINE!UNIVERSAALSED GRAANULKÜTTEKOMPLEKTID: graanul, kivisüsi, puitKõrge kasutegur 87,7% ning ohutusklass vastab I.E.3, sert EN 303-5. Usaldusväärne, kerge käsitseda, odav hooldada, mugavalt automaatne. Ühelt kütteliigilt teisele üleminek kõigest paari minutiga!

KATLAKOMPLEKTID 27/32,5 kW SFL-436/42,5 kW SFL-543/52,5 kW SFL-6

kvaliteetne malmkatel Ferroli, terasest akumulatsioonipaak 950 l (2150 x 780 mm) akupaagi soojustus 50 x 1000 x 5000, 3 rulli alumiiniumteip 75 mm x 45 m + traat 0,7 mm x 29 m, 3 tk paisupaak 80 l katla ohutusgrupp 3,0 bar, kuni 50 kW 3-T termoklapp 60 °C, Rp 1.1/4””, Kvs 14,0 tsirkulatsioonipump Nocchi SR3 25–40 + liitmikud termorelee 30–90 °C, 1,5 m kapillaar termomeeter T100/100, 120 °C, 2 tk

TASUTA TRANSPORT

ÜLE EESTI!

Sünnipäevahinnad!LEPINGULISTELE KLIENTIDELE

LISASOODUSTUSED + IGALE UUELE LEPINGU SÕLMIJALE KINGITUS!

Võimalik tellida ka küttesüsteemi üksikuid osi.Tellimine ja teave kaupluste telefonidelt.

Tallinnas Lõõtsa 8 tel 607 5061 Akvedukt OÜPärnus Lao 8/21 tel 447 8430 Akvedukt OÜViljandis Lossi 40 tel 435 1447 Aquarius OÜ

LAI VALIK TSIRKULATSIOONIPUMPASID!

www.akvedukt.ee

hind al 1991 €(kataloogihind 2898 €)

kvaliteetne malmkatel Ferroli, terasest akumulatsioonipaak 950 liitrit (2150 mm x 780 mm) akupaagi soojustus 50 x 1000 x 5000- 3 rulli+ alumiiniumteip 75 mm x 45 m + traat 0,7 mm x 29 m, 3 tk paisupaak 80 l, katla ohutusgrupp 3,0 bar, kuni 50 kW 3-T termoklapp 60 °C, Rp 1.1/4””, Kvs 14,0 tsirkulatsioonipump Nocchi SR3 32-40+liitmikud+ termorelee 30-90 °C 1,5 m kapillaar termomeeter T 100/100, 120 °C- 2 tk.

Tallinnas Lõõtsa 8 tel 607 5061 Akvedukt OÜ Kadaka tee 44 tel 655 6123 Kiwi FJ Trading OÜPärnus Lao 8/21 tel 447 8430 Akvedukt OÜViljandis Lossi 40 tel 435 1447 Aquarius OÜ

15 AASTAT EESTIS

kvaliteetne malmkatel Ferroli, terasest akumulatsioonipaak 950 liitrit (2150 mm x 780 mm) akupaagi soojustus 50 x 1000 x 5000- 3 rulli+ alumiiniumteip 75 mm x 45 m + traat 0,7 mm x 29 m, 3 tk paisupaak 80 l, katla ohutusgrupp 3,0 bar, kuni 50 kW 3-T termoklapp 60 °C, Rp 1.1/4””, Kvs 14,0 tsirkulatsioonipump Nocchi SR3 25-40+ liitmikud+ termorelee 30-90 °C 1,5 m kapillaar termomeeter T100/100, 120 °C, 2 tk

UNIVERSAALSED GRAANULKÜTTEKOMPLEKTIDgraanul, kivisüsi, puit

Kõrge kasuteguriga (81%), efektiivsusklass I.E.3, sert EN 303-5. Usaldusväärne, kerge käsitleda, odav hooldada, mugavalt automaatne.

GRAANULKÜTTEMOODUL kateldele 36/42,5kW ja 43/52,5kW

graanulpõletikomplekt 30-55 kW, (põleti, etteveomootor, etteveokruvi, PVC-toru) põleti lisauks katlale P.SX graanulimahuti 350 l koos põrandakanduritega automaatika (termorelee 30-90 °C 1,5 m kapillaar, 2 tk + elektrirelee koos ühendusraamiga)

Selle kupongi esitajale

lisasoodustusena kõik

PÕRANDAKÜTTETARVIKUD

RADIAATORID

TSIRKULATSIOONI-

PUMBAD

VEDU ÜLE EESTI TASUTA!

KATLAKOMPLEKT 36/42,5 kW SFL-5

GRAANULKÜTTEMOODUL katlale 27/32,5kW

graanulpõletikomplekt 13-34 kW, (põleti, etteveomootor, etteveokruvi, PVC-toru) põleti lisauks katlale P.DX graanulimahuti 195 liitrit koos põrandakanduritega automaatika (termorelee 30-90 °C 1,5 m kapillaar, 2 tk + elektrirelee koos ühendusraamiga)

1331€ (kataloogihind 2015 €)

1551€ (kataloogihind 2450 €)

Võimalik tellida ka küttesüsteemi üksikuid osi.Tellimine ja teave kaupluste telefonidelt.



Hinnad koos käibemaksuga.

GRAANULKÜTTEMOODULID kateldele 27/32,5 kW SFL-436/42,5 kW SFL-543/52,5 kW SFL-6

graanulpõletikomplekt 13–34 kW või 30–55 kW (põleti, etteveomootor, etteveokruvi, PVC-toru)

põleti lisauks katlale P.DX graanulimahuti 195 või 350 l koos põrandakanduritega automaatika (termorelee 30–90 °C, 1,5 m kapillaar,

2 tk + elektrirelee koos ühendusraamiga)

hind al 1331 €(kataloogihind 2015 €)

Hinnad sisaldavad käibemaksu. Selle kupongi esitajale

lisasoodustusena tavahinnast kõik

PÕRANDAKÜTTETARVIKUD

RADIAATORID

TSIRKULATSIOONIPUMBAD

VEDU ÜLE EESTI TASUTA!

Kampaania kehtib 2012. aasta lõpuni.

NOCCHI SR3 25–40(hind 55 €, tavahind 72 €) SR3 25–60 (hind 65 €, tavahind 82 €)

WILO Yonos Pico 25/1–4 (hind 132 €, tavahind 165 €) WILO Yonos Pico 25/1–6 (hind 147 €, tavahind 184 €)

GRUNDFOS Alpha2L 25–40 (hind 133 €, tavahind 167 €) Alpha2L 25–60 (hind 152 €, tavahind 190 €)

A. Lauteri 7c, Tallinntel 645 5925, 522 [email protected]

TELLI COMTOURILT KULTUURI-, PUHKUSE- JA TELLIMUSREISID!

24. hooaeg4.–5. jaanuar Riia ooperiteatri külastus. G. Rossini „SEVILLA HABEME AJAJA.” Hind 120 € sisal-dab majutust koos hommikusöö-giga hotellis Riga****, teatripiletit, ekskursiooni teatris ja bussisõitu.

7.–14. veebruar Vastlakarneval troopilisel Tenerifel. Giid Ott Sandrak. Otselend Tallinnast, ring-reis saarel 3. päeval. Hind u 1100 € sisaldab lennupiletit, transfeeri hotelli, 7 ööd majutust hotellis*** hommiku- ja õhtu söögiga ning giidi.

1.–3. märts Leedu suurim käsitöölaat Vilniuses. Hind 160 € sisaldab 2 ööd majutust koos hommiku söögiga hotellis City Gate*** ja 3 päeva bussisõitu. Lisaks võimalust tellida pileteid 1. märtsi „Othello” etendusele Vilniuses.

23.–24. märts Riia ooperiteatri külastus. G. Donizetti „Lucia di Lammermoor”. Hind 120 € sisaldab majutust Riia kesklinna hotellis*** koos h/s, teatripiletit ja bussisõitu.

12.–13. aprill Rahvusvaheline aiandusmess Riias, lisaks üks huvi-tavamaid okaspuude kollektsioon-aedu ja Baltezersi puukool koos taimetarga Aino Aaspõlluga. Hind 120 € sisaldab majutust hotellis*** koos h/s ja 2 päeva bussisõitu.

25.–28. aprill Peterburi sõit – jälgi reklaami!3.–10. mai Gruusia –jälgi reklaami!

31. mai – 1. juuni Läti liigirikkad puukoolid, aiad ning käsitöö-laat Riias koos taimetarga Aino Aas põlluga. Hind 140 € sisaldab majutust koos h/s Riias hotellis*** ja bussi.

MAALEHT Nr 45 (1309) 8. november 2012 T A L V E K S V A L M I S 3

Õli kvaliteet pikendab otseselt hüdrosüsteemi tööiga ja õlivahetusvälpa ning hoiab kokku kütust ja tööaega. Hüdrosüs-teemi töövedeliku tööiga sõltub suuresti selle vananemiskindlusest.

Seega valides hüdroõli, on vaja pöörata tähelepanu sellistele väga tähtsatele näitajatele nagu viskoossusindeks, õhueraldus-võime, desemulgeerimisvõime (vee-eralduvus), vahutavus ja filtreeritavus (puhtus).

Hüdraulikaõlide puhul soovi-tan kargeteks temperatuurideks ettevalmistumisel valida kindlalt HVLP-klassi kuuluvad aastaring-sed hüdraulikaõlid (DIN 51524-3 HVLP). HVLP-klassi viskoossus-

indeksi miinimumnõue on VI = 140. Viskoossusindeks näi-tab hüdraulikaõli voolavuse sõl-tuvust temperatuurist, s.t mida kõrgem on viskoossusindeks, seda vähem sõltub õli voolavus temperatuurist ehk kannatab rohkem külma ja kuuma tempe-ratuuri. Addinol HVLP-klassi õli-de VI on 170, mis on meie klii-mas kindlalt väga hea eelis (ena-mikul on see 140–150).

Kindlasti tuleb jälgida ka hüd-raulikasüsteemi tootja nõudeid. Lihtsamalt öeldes peaks väikse-ma läbimööduga hüdrosilindrite ja trasside (5–10 cm) puhul va-lima vedelama viskoossuse, näi-teks HVLP 32, suurema läbimöö-du (15–25 cm) korral näiteks HVLP 46. See soovitus on üldine ning kasulik oleks konsulteerida oma õlispetsialistiga.

Õhu- ja vee-eraldusvõime

Parema õhu- ja vee-eraldusvõi-mega (mõõdetakse minutites) õlid on oksüdatsiooni- ja vana-

nemisprotsessidele vähem vas-tuvõtlikumad. Aeglane vee eral-dumine hüdroõlist tekitab otsest korrosiooni hüdrosüsteemis.

Aeglane õhu eraldumine võib põhjustada kavitatsiooni, mis te-kib väikeste õhumullikeste moo-dustumisest vedelikus. Need mullikesed surutakse pumbas tugevalt kokku, mille tagajärjel tekivad mikroplahvatused.

Kavitatsioon on eriti oht-lik hüdrosüsteemi pumpadele ja klappidele, sest õhu kavitat-sioonimullide plahvatamisel te-kivad metalli pinnale mikrokah-justused, mis lühendavad pum-ba ja muude hüdrosüsteemide-tailide tööiga tunduvalt.

Vahutavus on tihedalt seotud õhueraldusvõimega (vaht moo-dustub, kui õli pinnale kerkivad õhumullid, mis ei lõhke). Vahu-tavust, nagu ka õhueraldusvõi-met, ei saa manustega paran-dada. Vahutavus sõltub baasõli puhtusest.

Hüdraulikaõlide valiku puhul on väga tähtis baasõli puhtus.

Seda võib lausa võrrelda piiritu-se puhtusega – mida puhtamaks on baasõli filtreeritud, seda kva-liteetsem ta on! Siit peaks küll iga mees aru saama, et mida oda-vam, seda vähem filtreeritud.

Ohud lahtise õli ostmisel

Erinevates töökodades ringi lii-kudes puutun ikka ja jälle kokku olukorraga, kus inimene on soe-tanud omale nii tähtsa hüdro-süsteemi koostisosa nagu hüd-roõli, teadmata isegi seda, kus see toodetud on.

Paljud ei saa siiani aru, et nad on läinud näiteks Saksamaa too-dangult tagasi Venemaa too-dangule, aga masinapark on pi-devalt uuenenud ja nõudmised määrdeainetele aina kasvanud.

Õlide ja määrdeainete kvali-teedi ja garantii peaks tagama eelkõige vastava tootja kauba-märgiga müüdavad plommitud pakendid ja taarad.

Olen isiklikult kokku puutu-nud juhtumiga, kus müüdi lah-

tiselt (kliendi enda taarasse) õli, mis pärast proovide teostamist ei vastanud üldsegi mitte müü-ja väidetud kaubamärgi tootele ja kvaliteedile.

Eriti tuleb tähelepanu pöö-rata siis, kui suvalisest vaadist müüakse teile näiteks kvaliteet-set mootori- või hüdroõli. Keegi vast ei ruttaks ostma omale joo-givett nõust, kuhu on peale kirju-tatud “Lahusti”.

Taara olgu puhas!

Samuti on lahtise õli ostu pu-hul ohud taara enda puhtuses. Vaadipõhja on võinud sattuda kaltsu juppe, vett või liivatolmu. Isegi see ei ole välistatud, et suu-res garaažis on keegi seda taarat enne kasutanud, näiteks vanaõli hoiustamiseks või hoopis mingi muu õli ostmiseks (näiteks trans-missiooniõli otsa valatakse moo-toriõli).

KAIdO KööpAddinol Lube Oil OÜ müügijuht

TIIT BLAAT

Kuidas valida sobiv lumetõrjetehnika?

Vaata lisaks: www.farmest.ee

Ega tali taeva jää – see on tänaseks juba kindel fakt. Kuidas teha aga õige valik just enda

vajaduste jaoks parima lumetõrjevahendi ja tehnika soetamisel? Siin tuleb appi aia ja põllutehnikakeskus Farmest. Keskus pakub väiksematele ja keskmistele majapidamistele ja ettevõtetele sellel talvel laias valikus lume tõrjetehnikat: traktoritele ja ratas laaduritele mõeldud sahkasid ja lumefreese, samuti käsilumefreese, lume labidaid ja käsisahkasid. Kuni novembri lõpuni on Farmesti keskustes soodsate hindadega ka talvekaubad.

Hüdrauliliselt pööratavad sahad 20–60hobujõulistele traktoriteleFarmesti keskused pakuvad sel hooajal Eu-roopas palju kiitust pälvinud Itaalia toot-ja Deleks lumesahkasid traktoritele. Tegu on hüdrauliliselt pööratavate sahkadega, mida on saada kahes mõõdus: 175 cm ja 250 cm. Kõik Deleksi sahad on varustatud

kolme silindri ning kummitera ja vedrukait-sega ning sobivad 20–60hobujõuliste trak-torite esihaakesse. Tuled saha ülanurkades muudavad kasutamise väga mugavaks ka tänavahoolduses.

Kuna Farmesti keskuse enim müüdud traktorid Foton on 20–40hobujõulised, laienes ka just sellesse võimususklassi kuu-luvatele traktoritele mõeldud lumesahka-de, -freeside ja -puhurite valik. Kõik sahad on varustatud kolme silindri ning kummi-

tera ja vedrukaitsega, mis takistab saha vi-gastumise võimalike tõkete korral.

Multifunktsionaalne rataslaadur koos sahaga?Keskuse müügijuhi Priit Ummiku sõnul on nende kliendid järjest enam hakanud huvi tundma multifunktsionaalsete rataslaa-durite vastu. Nendele masinatele on juur-de pakkuda V-sahka, lumesahka, -koppa, -freesi ja -kette. Farmesti keskustes on ra-taslaadureid kahes võimsusklassis: ZL 12 ja ZL 20. Neist võimsamal, rataslaaduril ZL 20 on hobujõude 76, neljasilindriline mootor ning joystick-kontroller ja kiirühendus. Ma-sina teeb efektiivseks selle võimsus ja lai haakeriistade valik, mistõttu on rataslaa-dur hinnatud abimees nii tootmisettevõt-tes kui ka suuremas põllumajapidamises.

Lumelabidaga hoovi!Farmesti keskused pakuvad ka laias valikus lumelabidaid, käsisahkasid, käsilumefreese ja muid lumetõrjevahendeid. Lumelabidad on pärit peamiselt Kanadast, Poolast ja Hii-nast ning kuna Farmestil on otsesuhted toot-jatega, on kliendile ka hind soodne.

Farmesti keskused asuvad TarTus, TaLLinnas ja Pärnus.

REKLAAMTEKST

Multifunktsionaalne rataslaadur ZL 12.

Foton 404.

Valik lumelabidaid ja kelke Farmesti keskusest.

Mida tuleb rangelt jälgida, et hüdrosüsteem töötaks efektiivselt (eriti talvel)?

Addinoli müügijuhi Kaido Kööbi sõnul võib baasõli puhtust võr-relda lausa piirituse puhtusega – mida puhtamaks on baasõli filtree-ritud, seda kvaliteetsem see on.


MASINATE MÜÜK: AS SAMIHARJUMAA, SAUE, TULE 20. TEL 670 9040, 670 9621, 528 2732.AVATUD E–R 8.00–16.30.

LUMESAHAD

www.sami.ee

LAADURIDLIIVAPUISTURID


LUMESAHAD

www.sami.ee



LUMESAHAD

www.sami.ee



LUMESAHAD

www.sami.ee


•lumesahad•tänavapuhastusharjad•puulõhkujad•lumekopad•palgihaaratsid•vintsid

•erinevad mudelid•üle 100 erineva töövahendi•lai valik masinaid kohapeal•valmistatud soomes

l a a d u r i d


LUMESAHAD

www.sami.ee


Eramute elanikel on hoone küt-misel variante. Moekamates eramutes on gaas- ja õnnetuma-tes elekterküte, kuid paljudesse majadesse tassitakse halusüle-täisi. Muide, usun, et neid tuleb juurde, sest äsjases elektriehma-tuses võivad uute majade elani-kud oma küttesüsteemid puu-küttele ümber seadistada...

Mitte-linna-kodu

Kuid mõnel väljavalitul on veel au elada esiisade kombel. Mõ-nel isegi esiisade majas. Noored küll tavaliselt kipuvad minema ja uuemaid elukeskkondi proo-vima, ent kui majal on olnud õnne, pöörduvad nad tagasi. Kui mitte enne, siis selleks ajaks, kui lapsed suured.

Umbes sajandivanused ma-jad (linnast väljaspool) on tava-

päraselt veel ehitatud rehiela-mu printsiibil, kuigi väkeste mo-difikatsioonidega. Moelisandiks oli kindlasti veranda, samas re-healuse enese jaoks puudus tol-lal vajadus – seda asendas juba rehepeksumasin. Ometi ehita-ti maja pikk-pikk, rehealuse ase-mel mahutati hoone kivist otsa kas tall või laut. Nüüdseks on see paljudel kasutusel tõllakuurina.

Tänapäev hoiab kiivalt vana, kuid samas peab õigustatuks ka muutusi. Majade ümberehitusi jälgib seadusesilm hoolikalt.

Niisiis, ka sajanditaguste uuendustega rehielamus tuleb vähehaaval elukeskkonda aja-kohasemaks kõbida, püüdes mitte jäädavalt kahjustada pä-randit ega solvata majavaimu. Kuid pole parata – meie kaasaeg nõuab rohkem valgust, s.t suu-remaid aknaid. Enamasti vaja-

takse ka rohkem ruumi, s.t ka-tusealuse kasutuselevõttu, sel-le käigus vintskappide või katu-seakende lisamist.

Rääkimata ehituslikest prob-leemidest ja soojustusest... See kõik nõuab uskumatult palju ot-suseid, töid ja muutusi.

Ahi kõigepealt

Esmatähtis, lausa kõige täht-sam ja vajalikum nii hoone kui ka tema elanike eluspüsimiseks, on ahi. On ju korstnajalg ehk ah-jupost ikka olnud püsimise süm-boliks. Kuid see kivist post pole lihtsalt monument. Selleks et oma ülesannet täita, peab ta ole-ma ka töökorras.

Kui korstnajalg võib näida igavene, siis sellele külge ehita-tud peenemad osad (lõõrid, soe-müürid, pliidid ja ahjud) seda ei ole, sest puutuvad kokku tulega – mida lähemal maale, seda ot-sesemalt. Sestap tuleb neid aeg-ajalt uuendada, ümber laduda või asendada.

Hiljaaegu tehti nii ka Kella talus. Küttekehade modernisee-rimiseks kutsuti appi pottsepp Kristjan Loksa kandist. Ahi ja pliit koos soemüüriga on kokku laotud kaunitest valgetest Eestis toodetud ahjupottidest (www.saviton.ee). Tulemus töötab ja on välimuselt imposantne.

Nagu rehielamul ikka, on sel-les hoones üksainus korstna jalg, millega on slepe kaudu ühen-datud võimas soemüür – pärit aastast 1920 nagu majagi ning nüüdse remondi käigus uhiuue savikrohviga värskendatud.

Algselt asus maja köök soe-müüri teises otsas, kus oli suu-re kummiga pliit, millel iga päev süüa tehti. Praeguseks asendab seda saun, mille ahju paar kor-da nädalas köetakse – tänu selle-le hoiab soemüür mõnusat soo-just kogu majas.

Otse korstnajala küljes seisa-vad väheldane uus puupliit ja suur ahi, mille küljed avanevad kahte kambrisse.

Kööki annavad sooja mõle-mad soemüürid: nii vana suur kui ka pliidi väike. See on tere-tulnud, sest just köök on majas koht, kus inimesed üksteise selt-si kogunevad. Kuigi tavapäraselt tehti talumajja ka suur nn pu-has tuba, kus seisid diivan, har-moonium ja peremehe kiiktool, eelistati aega veeta pigem köö-gis, kus oli enamasti soojem ja mugavam.

Köök või elutuba?

Köögi staatus pole olnud püsiv, tähelepanu on sellelt ajapikku eemaldunud. Nüüdisajal on aga köök paljudes kodudes taas elu-toaga abiellu astunud.

Tali tuli – tuli ahju!Selline on ajalooline loogika, millest ei tea küll midagi paneelikate elanikud, kuid millega on täielikult kursis väikeste majade asukad. Sõber aastasadade tagant – ahi – võib olla lahenduseks paljude inimeste homsetele probleemidele.

Köögi poolele on korstnajala külge ehitatud pliit. Valu- metallist siibrid ja tahma- luugid mõjuvad turvaliselt.

Sajand tagasi ehitati

maal elu-hooneid ikka

rehielamu printsiibil. Uus mood

nõudis siiski veranda lisa-mist. Nüüdis-

aja märgina on eluruumid tehtud ka ka-tusealusesse. Korstnaid on

rehielamul aga ikka olnud

üksainus.


Parim puhkus Lõunakeskusest!

Laevafi rmade sooduskruiisid SPA-de eripakkumised Soojamaareisid

Seiklus- ja muuseumiturism Jõulumaa tutvustus Talu- ja mahetoodang

Iga eripakkumise ostja või broneerija saab osaleda 100€ Lõunakeskuse kinkekaardi loosimisel.

Ringtee 75, Tartu, info 731 5500, www.lounakeskus.com

10. nov kell 11–19

Estlive Travel OÜ | Loodusravikeskus Loodus BioSpa | AS Taastusravikeskus Viiking | Hotell

Jurmala SPA | Estonia Medical Spa Hotel | Reisibüroo SkyTravel

Taastusravikeskus Sõprus | Tartu Seikluspark | Ekspressreisid Tartu OÜ

Hilda Villa+Mahe Pagar OÜ | Vudila Mängumaa OÜ | Tartumaa Turism SA

Reisibüroo Travel Dreams | Räpina Reisid OÜ | Taluturg

Osalevad:

See on loogiline, sest rehiela-mus on tubane elu ikka leiva-ahju ümber keerelnud – seal tegutseti ja oldi koos. Uuemal ajal loodi selle kõrvale tillukesi kambreid pigem eraldumiseks.

Ka keskaegse Tallinna kaup-mehemajal oli pearuumiks die-le, mis asus kohe peaukse taga. Sealsamas paiknes ka avar tu-lekolle (köök), mille kohal ker-kis taeva poole võimas mantel-korsten.

Viimase sajandi jooksul kee-rati sellele suhtumisele selg, sest siinkandis hakkas juuri aja-ma hoopis peenem “lossimen-taliteet”, mistõttu tulekoldeid ning ka kööki (kui tahma ja la-baste haisude allikaid) põlasta-ma asuti.

Kuigi peatselt kerkis otse loo-gikavastaselt au sisse kamin, mille kõrval pliit ja ahi on tah-ma ajamise mõttes lausa inglid...

Tänapäeval on võimalik seda dilemmat lahendada nii, nagu seda tehti Kellal: nn suurde tup-pa, kus istutakse ja muusikat te-hakse-kuulatakse, avaneb klaa-siga kaminaaugu-mõõtu ah-jusuu – nii saab tuld jälgida ka siis, kui ahi ökonoomselt tööd teeb ja leegist vabaneva kuumu-se oma kerekasse korpusesse salvestab.

ANNELIIS AuNApuu

Tali tuli – tuli ahju!ANNELIIS AUNAPUU

Elutoa poole jääb ahju suure suuga klaasuks. Paljaks võetud palkseinale ahju kõrval on riputatud omaaegse majaperenaise kootud vaip. Eestis toodetud valgete ahjupottide ilu rõhutab dekooriga friis.

Suurim ja parim valik eestimaiseid ahjupotte müügis SOODUSHINDADEGA!.. ahjude, kaminate, kaminahjude, pliitide ja soemüüride ehitamiseks.

Laevastiku 3g, 10313 Tallinntel 662 6350, [email protected] www.saviton.ee

Tänane maailm on jõudnud ajajärku, kus paljude energia- liikide hinnad on teinud hüppelise kasvu, mille jätkumise lõppu näha ei ole.

Tõusnud on gaasi, vedelkütu-se ja halupuude hind ning juba lähimas tulevikus on oodata ka elektriarve märkimisväärset suu renemist.

Viimane hinnatõus mõju-tab üsna kindlasti siin pisike-ses Eestis meid kõiki. Väljavõte ehitusfoorumist: “Tuleviku küt-tesüsteemi valikul tuleb lähtu-da ikkagi sellest, millist tooret on meil tarbida eeldatavalt ka 30 aasta pärast, kui põlevkivi on otsas ning kogu gaas müüak-se näiteks Indiasse ja Hiinasse. Tuumaelektrijaamast ei saanud ka asja, sest uraani ammendu-mise pärast sõitis tuumakütuse hind taevasse. Meil on praegu ja tõenäoliselt alatiseks puitu. See-ga soovitan kas ahju või puidu-graanulikatelt.”

Puidugraanul ehk inglise keeles pellet on loodussäästlik küte, mida toodetakse valdavalt saepuru ja höövlilaastude kok-kupressimisel, aga ka teravilja-jääkidest, purustatud heinast-põhust ja turbast.

Puidugraanul on läbimõõdu-ga 6 või 8 mm, keskmiselt 1–3 cm pikkune silindrikujuline pul-gake, mis on mugav asendus elekter-, õli- või gaasküttele, ol-les viimastest tunduvalt kesk-konnahoidlikum ja soodsam.

Graanulid põlevad CO2-neutraalselt, s.t nende põle-tamine ei eralda erinevalt fossiilsetest kütustest bio-sfääri süsihappegaasi juur-de. Puidugraanul eraldab põledes sama palju CO2 kui palju puit kasvamise ajal endaga sidus või eraldaks siis, kui puit jääks metsa mädanema.

Samuti on puit graa-nuli toormaterjalina taas-tuv ja lokaalne loodusva-ra ning selle ladustamisel-hoidmisel puudub saaste-risk keskkonnale.

Puidugraanuleid kasu-tatakse spetsiaalsetes põ-letites, mis on ühendatud tahkeküttekatlaga. Sellist kütteviisi on Lääne-Euroo-pas praktiseeritud juba üle mitmekümne aasta.

Tänu pikaajalisele koge-musele ja tootearengule on puidugraanulikatlad muudetud väga ökonoomseks ja üsnagi hooldevabaks, mistõttu leiavad üha rohkem kasutust üle kogu maailma.

Väikekatelde kasutegurid küündivad kuni 93 protsendini. Ühe tonni puidugraanuli põle-tamisel võib tekkida ainult 4–6 kg tuhka, mis on võrreldes söe või halupuudega pea olematus suurusjärgus ning puhastamis-vajadus tekib kuni kaks korda aastas. Tuhk on kasutatav väe-tisena või utiliseeritav väikese prahina.

Erinevalt teistest tahkekütte-kateldest ei pea puidugraanuli-katlal käima kütust peale viska-

mas, sest küttetarne lahendab eriline tigukruvi kütusemahu-ti ja põleti vahel ning põleti on seadistatav nädalarežiimile. Ma-hutit on olenevalt suurusest vaja täita äärmisel juhul kord kuus või isegi harvem.

Uuendusmeelsemad tootjad on mõelnud ka juhuks, kui graa-

nulid peaksid järsku otsa lõppe-ma. Siis tuleks küttelahenduse-na valida näiteks Ferroli tehase kombineeritud küttega puidu-graanulikatel seeriatest SFL 3, 4, 5, 6, 7, kus ümberseadistus puuklotside, briketi või halgude-ga kütmisele üleminekuks võtab aega vaid paar minutit.

Ka on eelnimetatud mudeli-tele omistatud kõrge ohutus- ja efektiivsusklass I.E. 3, mis vas-tab direktiivile EN 303-5.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et graanulküte on kõige keskkon-nahoidlikum alternatiiv kodus-te majapidamiste, korterelamu-te, tootmishoonete, põllumajan-dushoonete jm kütmiseks.

Puidugraanul on pea ai-nus eestimaine kütus, mille

kasutamist saab täielikult auto-matiseerida ning mille soetus- ja ülalpidamiskulud jäävad alla elektri, kütteõli, maagaasi jt ko-gukuludele.

Väljavõte ehitusfoorumist: “Tulevikus ei ole oluline kütte-süsteem, kõige tähtsam on maja soojustamine. Kui maja on soo-justatud nii, et aastane energia-tarve on 30 kW ruutmeetri koh-ta, saab kõhugaasikatlaga maja köetud. Siis pole kallist elektrit ja Putini gaasi vaja, eesti põllu-mehed võivad kütuseks müüa ohtralt kapsast, hernest ja uba.”

VALLO VuNdER

Mis on ikkagi tulevikuküte – kas puidugraanul?

NEWTONPELLET


Parim kohtPõllu- ja metsamaa müügiks

www.kinnistu.ee, tel 501 7886


Siiani maksavad paljud kortermajade elanikud kütte eest ruutmeetri järgi, kuigi säästlikum oleks tasuda vaid selle soojuse eest, mis on tegelikult tarbitud.

Hüppeliselt kallinev keskküt-te hind teeb kortermajade ela-nikud murelikuks ja sunnib jär-jest enam mõtlema sellele, kui-das soojusenergiat kokku hoida. Paraku on selgunud, et isegi neis majades, kus küttesüsteem on renoveeritud ja uued radiaatorid paigaldatud, ei vähene küttekulu nii palju, kui seda oleks soovitud.

Seda, et uus küttesüsteem ta-gab kohe suure energiasäästu, ongi ennatlik eeldada. Sellepä-rast on nüüdisaegsel reguleeri-misvõimalustega küttesüsteemil soojusenergia säästmises väga tähtis osa. Mesa Eesti OÜ üle kümneaastane praktika näitab, et reaalse säästu saavutamiseks tuleks igal korteril individuaal-selt küttekulusid arvestada.

Paraku pelgalt soovitusest, et kütet tuleks tarbida vastavalt op-timaalsele vajadusele, inimeste-le ei piisa ning lisaks kõigele ei-ratakse säästva käitumise nõu-andeid.

Levinuimad meetodid, mille-ga eksitakse, on ventiili regulee-rimata jätmine samal ajal, kui ak-

nad on avatud ja radiaatorid täisvõimsusele keeratud. Li-

saks asetatakse radiaatorite ette mööblit, kardinaid või kaetak-se küttekeha nii, et maksimaal-ne soojusenergia ei pääse tuppa.

Kui korteriomanik aga teab, et tema eluaseme küttekulusid on võimalik individuaalselt arvesta-da ja tal on võimalik maksta täp-selt nii palju, kui ta kulutab, on ta motiveeritud soojusenergiat kok-ku hoidma.

Tarbimispõhiseks arvuta-miseks on vaja mõõta igalt ra-diaatorilt kiirgavat tegelik-ku energiahulka ruumi. Sel-leks on vaja vastavat mõõte-seadet küttekulujaotur, mis on väike, töökindel ja lihtsasti kasutatav. Lisaks peab määrama iga radiaatori hindamisteguri, et teada küttekeha ühilduvust küt-tekulujaoturiga.

Mesa kasutatavas arvestus-metoodikas võetakse arvesse ka seda, et elamus on üldkasutata-vad ruumid ja üldised kütteku-lud, mille eest tuleb maksta kõi-gil korteritel.

Neid määratakse kokkulep-pel majahalduritega protsenti-

des, vastavalt küttesüsteemi re-noveeritusele ja elamu soo-

justusele, keskmiselt on selleks määratud 30–50 protsenti.

Senine kogemus näitab, et Mesa mõõ-tesüsteemiga maja-

des tarbitakse soo-

jusenergiat vähem ja otstarbeka-malt kui mõõtesüsteemita maja-des.

Selleks et küttekulusid korte-rite vahel õiglaselt jaotada saaks, peab küttekulude arvestusteenus olema korrektne ja usaldusväär-ne. Vastasel korral tekib elanikel palju arusaamatusi ning juuruta-tud süsteem ei saa toimida täie-likult.

Mida küttekulude arvestusteenus sisaldab?

n Küttekulujaoturi õige paigal-dus. Seadmete tootjad näevad eri tüüpi küttekehade korral ette erinevaid paigaldusjuhendeid.

Tähtis ei ole mitte ainult sead-me paigaldamise koht radiaato-ril, vaid ka õige kinnitus. Mesa Eesti on paigaldanud kütteku-lujaotureid nii levinud nõuko-gudeaegsetele kui ka moodsate-le plekk-, malm- ja alumiinium-radiaatoritele, mitmesugustele konvektoritele ja toruregistritele, mida kasutatakse küttekehana.

Paigaldusprotsess ise on liht-ne ja kiire ega põhjusta elanike-le ebameeldivusi. Tootja juhiste mittejärgimine toob kaasa vales-ti arvestatud küttekulud või loob pahatahtlikele korteriomanike-le võimaluse tarbimisnäitudega manipuleerida.

n Küttekeha tehniline hinda-mine. Tehniline hindamine on vajalik selleks, et määrata küt-

tekehade soojusülekandete-gurid mõõteseadmetele ja ruumiõhule.

Mesa Eesti leitavad radiaato-rite hindamistegurid määratakse küttekeha spetsiifiliste kujupara-meetrite ja mõõtude järgi, mille märgivad üles montöörid. Igast küttekeha tüübist tehakse foto ja võetakse profiili jäljend.

Üles märgitud ja kogutud andmed sisestatakse vastavasse programmi, kontrollitakse kütte-kehade andmebaaside järgi mon-tööri märkmete õigsust ja leitak-se iga radiaatori kohta nn hinda-mistegur.

Montööride väljaõppest ja ko-gemustest, radiaatorite andmete kontrollijast ja hindamisteguri-te määrajast sõltub suuresti see, et tegelike küttekulude arvestus oleks õige.

n Tarbimisandmete lugemi-ne ja kontrollimine. Korterela-mutes on mõistlik kasutada tar-bimisandmete kauglugemissüs-teemi: elanik saab küll igalt sead-melt oma tarbimist kontrollida, kuid ei pea ühistule andmeid edastama. Selle ülesandega saa-vad hakkama raadiomoodulite-ga küttekulujaoturid. Seesugu-ne süsteem on kasutajale mu-

gav ja lihtne. Lisaks paigaldatakse majas-

se andmete keskused, millega

saab mõõteseadmetelt interneti vahendusel iga päev näite kogu-da. Soovi korral on arvestuse esi-tamine võimalik faili kujul, mida saab sisestada üldlevinud raama-tupidamisprogrammidesse.

Tarbimisandmete kõrval edas-tab seade ka muid tööparameet-reid, nagu enesekontroll, ning kõiki manipuleerimiskatseid.

n Korterite arvestuse koosta-mine ja kontroll. Arvestusprog-rammis jagatakse elamu peasoo-jusarvesti järgi mõõdetud kütte-kulu vastavalt iga korteri iga ra-diaatori küttekulujaoturite näi-tudele ning arvestatakse muidu-gi ka üldsoojuse osa, mis olene-valt ehitisest on 30–50 protsenti.

Arvestusprogrammis saab jäl-gida korterite soojakulu pikema perioodi lõikes ja avastada selle ootamatult suuri kõikumisi.

n Ülevaade elamu ja korte-ri küttekuludest. Arvestuse lõ-puks väljastatakse igale korterile ülevaade, kuidas on kujunenud konkreetse tarbija küttekulud.

Kommunaalkulude arvele li-sataval lehel saab korteriomanik kontrollida mõõteseadmete alg- ja lõppnäite ning täielikku ar-vutuskäiku, kuidas moodustub tema osa elamu kogukulus.

Korteriühistul, kes otsustab paigaldada küttekulujaoturid, soovitame kindlasti uurida, kui-das arvestust tehakse, millised andmed korteriomanikele edas-tatakse ning kas ja kuidas määra-takse hindamistegurid.

Maksimaalseks soojusenergia kokkuhoiuks soovitame omalt poolt uuendada kortermaja küt-tesüsteemi, soojustada aknad ning välisfassaad ning viia läbi energiaaudit.

Kuna arvestusteenus eeldab pikka kliendisuhet, on hea, kui teenusepakkujal on selles vallas juba piisavalt teadmisi ja koge-musi. Head säästmist!

AIVAR VEENpERE

Lahendus järjest suurenevale küttearvele

MESA küttekulujaotur, seade küttekulu täpseks arvestamiseks.

MESA EESTI OÜ

SHUTTERSTOCK


Leia oma sõidukile sobiv Polari jahutusvedelik allolevast tabelist

MARK KOKKU Osakaal 2 012 2 011 2 010 2 009 2 008 2 007 2 006 2 005 2 004 2 003 2 002 2 001 2 000 1 999 1 998 1 997 1 996 1 995 1 994 1 993 1 992 VanemadVOLKSWAGEN 78 473 13,2% 1 100 1 159 580 938 2 194 2 928 2 646 2 348 2 643 2 504 2 569 2 963 3 480 4 188 4 792 4 791 4 206 4 228 5 245 4 918 5 302 12 751FORD 56 654 9,5% 610 802 576 477 1 655 1 884 1 735 1 554 1 541 1 737 1 896 1 930 1 799 2 799 2 509 3 214 3 384 3 606 3 121 3 044 2 656 14 125AUDI 51 545 8,7% 269 314 291 409 1 074 1 347 1 111 1 176 1 298 1 361 1 422 1 564 1 916 2 251 2 683 2 725 3 215 3 952 3 410 3 428 4 391 11 938OPEL 43 435 7,3% 388 679 307 263 828 1 351 1 287 961 1 152 1 144 1 175 1 403 2 071 2 098 2 522 2 650 2 767 2 879 2 667 2 272 2 963 9 608TOYOTA 37 299 6,3% 1 847 1 778 1 350 1 248 3 072 4 379 3 678 2 760 2 285 2 007 1 725 1 337 1 244 1 052 1 338 921 587 554 633 677 456 2 371BMW* 36 017 6,1% 230 375 265 308 903 1 012 809 997 1 264 1 282 1 476 1 528 1 606 1 796 1 864 1 915 2 176 1 863 2 015 2 129 2 513 7 691MB* 28 011 4,7% 194 310 363 300 755 1 250 1 212 1 001 1 118 1 287 1 346 1 282 1 399 1 304 1 539 1 313 1 209 979 1 117 856 848 7 029MAZDA 23 372 3,9% 159 277 279 305 1 726 1 943 1 633 1 119 1 302 1 578 1 124 862 1 020 1 215 1 044 1 008 581 619 657 701 791 3 429HONDA 22 398 3,8% 641 957 688 712 2 267 3 096 1 935 1 131 1 132 996 762 651 563 555 708 1 220 650 416 457 400 382 2 079VOLVO* 21 360 3,6% 279 426 264 304 774 1 174 983 1 129 1 324 1 199 1 362 1 305 1 447 1 380 1 276 1 201 844 630 612 473 517 2 457NISSAN* 20 872 3,5% 686 801 335 297 1 125 985 923 998 928 941 962 792 964 681 858 968 906 894 795 958 1 232 2 843VAZ 18 531 3,1% 0 0 1 0 0 0 0 2 1 1 0 0 1 13 27 60 226 357 197 227 338 17 080PEUGEOT 15 804 2,7% 591 950 446 262 494 1 047 1 111 1 123 1 386 1 525 1 559 1 529 902 564 436 488 284 141 105 96 96 669MITSUBISHI 13 826 2,3% 656 459 226 145 434 500 397 379 328 283 290 428 702 720 822 973 655 580 605 791 674 2 779CITROEN 12 215 2,1% 403 583 447 452 1 528 1 939 1 341 1 060 788 1 032 659 507 373 250 297 156 64 47 41 57 30 161ŠKODA 11 940 2,0% 1 194 1 803 1 052 668 1 385 1 373 801 528 465 403 239 263 228 253 380 317 240 184 74 5 7 78RENAULT 11 462 1,9% 610 787 547 547 662 992 922 1 016 905 565 474 595 398 273 387 331 234 161 178 125 125 628HYUNDAI* 9 334 1,6% 593 684 300 193 1 015 1 195 943 818 544 494 485 226 190 247 464 269 337 87 75 56 51 68CHRYSLER 9 224 1,6% 2 21 90 70 233 440 457 612 683 503 615 796 639 764 628 658 718 507 304 216 115 153KIA* 7 379 1,2% 598 436 200 191 873 897 525 606 502 523 426 264 303 199 419 190 103 90 32 1 1 029. LADA 2 898 0,5% 0 0 5 5 14 17 34 73 198 382 559 637 395 94 53 33 111 109 74 22 21 62Kokku 532 049 90%Muud 61 871 10%Kõik Kokku 593 920 100%

Soovitatav kasutada jahutusvedelikku Polar Premium LL Mõlemad kokku 38% 201 344OAT tehnoloogia (OAT e. orgaanilised manused 100%) Kokku 22% 114 769LLC tehnoloogia (OAT manuste osakaal 91 ... 99%) Kokku 16% 86 575

Soovitatav kasutada jahutusvedelikku Polar Premium LL, Polar Standard BS 6580või Polar G36 Mõlemad kokku 58% 309 276

erinevad tehnoloogiad (OAT manuste osakaal 10 ... 90%) Kokku 55% 294 313mineraalsed manused (OAT manuste osakaal kuni 9%) Kokku 3% 14 963

Soovitatav kasutada jahutusvedelikku Tosool Kokku 4% 21 429Kokku 4% 21 429

REKLAAMTEKST

Millist tuuleklaasivedelikku kasutada?

nemist isegi madalamal tempera-tuuril, sest tekkivad jääkristallid ei moodusta monoliitset jääd.

Nii madalama kui ka kõrgema alkoholisisaldusega vedelikud võivad põhjustada aga problee-me. Madalamal kontsentratsioonil võivad tekkida monoliitsed jää-

kristallid, mis lõhuvad süsteemi: jää paisutab, kiilub kinni pesuri-pumba, laseb läbi kaitsmed jms. Seega ei taga vähese alkoholi-sisaldusega vedelik külma vastu piisavat kaitset.

Samas muutub kõrgema al-koholisisaldusega vedelik liiga

viskoosseks – paksuks ja veni-vaks – ning seda ei saa enam läbi voolikute ega pihustite pumbata. Nii võib pesuripumba mootor üle kuumeneda isegi siis, kui vedeliku külmumispunkt on näiteks 40 mii-nuskraadi.

Kojamehed olgu korralikud ja puhtadJäätumist tuuleklaasil põhjustab alkoholi kiire lendumine, mille käigus alaneb nii klaasi kui ka vedeliku temperatuur, ja tuule-klaasile võivad korraks tekkida jäälilled. Seda saab ära hoida tuuleklaasile salongisoojendust juhtides.

Jahedama ilma ja suurema kiiruse korral tasub klaasi pestes olla ettevaatlikum. Sageli langevad miinuskraadide juures pesuvede-liku veejoad alkoholi viskoossuse tõttu tavalisest madalamale. Mida rohkem on lahuses alkoholi, seda paksemaks see temperatuuri ala-nedes vedeliku muudab.

Lisaks võib lumi või vesi, mis on sattunud pihustile, seal külmuda ja vedeliku väljapääsu sulgeda. Seda võib juhtuda näiteks tihe-das lume- või lörtsisajus, ning sel juhul aitab vaid pihustite soojen-damine. Õnneks pakuvad mitmed autotootjad selliseid lisasid juba ka tavasõidukitele.

Ja veel – selleks et tuuleklaasi ikka alati puhtaks saaks, tuleb aeg-ajalt kojamehi puhta lapi ja pesuvedelikuga puhastada ning klaasipuhastusharju on soovi-tatav vahetada vähemalt korra aastas.

METANOOL ON ELUOHTLIK Ära unusta – klaasipesuvedelik on kemikaal!

Metanool on väga mürgine ja enamik Euroopa riike on selle tarbe-kemikaalides keelustanud või kasutamist piiranud.

Juba nelja milliliitri metanooli (puupiirituse) sattumine organismi võib põhjustada pimedaks jäämise, 15 ml kogus võib põhjustada surma.

Metanool aurustub sama hästi kui teisedki alkoholid, ent kuna see on lõhnatu, siis ninaga me seda ei tunne. Kiire aurustumise tõttu imendub metanool hästi nii vedelikuna soolestikus kui ka auruna kopsudes. See kontsentreerub silma klaaskehas ja nägemisnärvis.

Metanool metaboliseerub ja elimineerub võrreldes etanooliga aeg-lasemalt, nii et isegi väikesed kogused viivad kergesti ladestumiseni. Metanooli oksüdeerumissaadustena moodustuvad formaldehüüd ja metaanhape. Formaldehüüd pärsib mitmeid rakuensüüme ja pimedusega lõppev võrkkestakahjustus on tõenäoliselt põhjustatud formaldehüüdi toksilisest mõjust. Metaanhape põhjustab metaboolse atsidoosi, mis võib tekitada kooma ja hingamishalvatuse.

Ägedat hingamisteedele kahjulikult mõjuvat kogust (HTP-väärtus) selgelt ületavatest kogustest võibki tekkida peavalu, oksendus, limaskestade ärritus, peapööritus, kesknärvisüsteemi häired ning mööduvad või püsivad nägemishäired, nagu nägemisvälja ahenemi-ne, kahekordselt nägemine ja pimedus.

Soomes tehtud uuring soovitab asendada metanooli etanooliga, vähendamaks võimalikke terviseriske.

Seega tuleb lugeda toodetel olevatele etikettidele trükitud ohu-lauseid ning vaadata selle koostist. Kahtlase kirjaga või muidu odavat klaasipesuvedelikku tasuks ohutuse huvides vältida.

MILLINE ON HEA PESUVEDELIK? Eelkõige peab pesuvedelik olema võimeline tuuleklaasi puhastama,

kuid ei tohi kahjustada auto värvipindu (võib tekkida lakikihi tuhmu-mine, värvilaigud, korrosioon).

Pesuvedelik peab olema ohutu pesusüsteemi osadele (pumbale, vooli-kutele, pihustitele, kojameestele) ja tuledele (plastkatetele).

Etanoolist valmistatud tuuleklaasivedelikud on ohutumad.

Pesu efektiivsust ja vedeliku kaitseomadusi mõõdetakse Dekra testide abil (Dekra on rahvusvaheline kvaliteedi- ja ohutusuuringute ning eksperthinnangutega tegelev sõltumatu organisatsioon).

Eestis müüdavatest tuuleklaasivedelikest on eespool mainitud testid läbinud vaid mõned üksikud klaasipesuvedelike margid. Näiteks Polari ja Alaska tuuleklaasivedelikud täidavad Dekra QMA 2001.1405 pesuoma-duste testi, QMA 2001.1428 polükarbonaatide testi, QMA 2001.1478 kaheksat marki plastide testi, QMA 2001.1425 kummikaitse testi, QMA 2001.1400 värvipinna testi jm tingimusi.

Auto suvine klaasi-pesuvedelik tuleb peagi külmakindla vastu välja vahetada. Sellegipoolest võib talvine külmakindel vedelik jäätuda. Milles küsimus?

Kui suvised vedelikud on pea-miselt mõeldud putukajäänuste eemaldamiseks, siis talvised on universaalsed ja neid võib kasu-tada põhimõtteliselt aasta läbi. Külmakindluse tagamiseks kasu-tatakse neis veest madalama kül-mumistemperatuuriga alkohole: etanooli, isopropüülalkoholi või metanooli.

Samas ei pruugi külmakindel vedelik tootepakendil toodud kraadidel siiski toimida, sest isegi see võib jäätuda. Seda põhjusel, et alkoholi sisaldava vesilahuse prit-simisel tuuleklaasile seguneb see pori, vee, lume või jääkristallidega ning seetõttu vedeliku kontsent-ratsioon alaneb ja külmumistem-peratuur tõuseb. Samuti avaldavad oma mõju ilmastikuolud, klaasi temperatuur ja sõidukiirus.

–21 ºC tuuleklaasivedelik on paremTuuleklaasi pesuvedelikku valides on tähtis, et seda saaks suurema-te probleemideta kasutada ka –10…–12 ºC külmakraadiga. Prak-tikas sobib selleks kõige paremini –20…–21kraadise külmakindluse-ga vedelik, mille tarvitamise korral ei põhjusta pakane süsteemi puru-

Külmakindlusega tuuleklaasivedelik Polar 21 on parim saadaole-vatest auto aknapesuvedelikest. Alaska –15kraadise külmakind-lusega tuuleklaasivedelik sobib soojemate ilmade tarbeks. Telko tooted ei sisalda metanooli!

Jahutusvedelike manused vanane-vad sõltumata sõiduki läbisõidust. Manuste roll on tagada jahutus-süsteemi kaitse korrosiooni ja ka-vitatsiooni (õhumullide põhjusta-tud metallipurunemise) vastu. Kui manused on kaotanud oma toime või need pole piisavalt efektiivsed, muutub vedelik korrodeeruvaks. Jahutatavatele pindadele tekivad ka deposiidid (sadestused), mille tagajärjeks on soojusvahetuse halvenemine ning detailide pu-runemine. Korrosiooni ja kavia-tatsiooniproduktid, vananenud ning väljasadestuvad manused ja setted tekitavad süsteemi lekkeid ja ummistusi ning suurendavad seetõttu ka kütusekulu.

Tänapäeva mootorid on võrrel-des varasemaga muutunud öko-noomsemaks ja tootjad mõtlevad rohkem resursside säästlikkusele ning hoolduskulude vähendami-sele. Jahutussüsteemid on muu-tunud väiksemaks ja õhemaks. Jahutusvedeliku tsirkuleerimise kiirus ja töötemperatuur aga tõusnud. Kasutusele on võetud uusi kerg metalle (alumiiniumi, magneesiumi jt sulamid), plaste ja polümeere. Neil põhjustel on kasvanud nõudmised ka jahu-tusvedelikele. Uued vedelikud on tunduvalt stabiilsemad, taga-vad parema soojusvahetuse ning kaitsevad mõjusamalt korrosiooni ja kavitatsiooni eest.

Millist jahutusvedelikku kasutada ning kas selle vahetamisega saadakse ise hakkama?

Vahetamisega saab enamasti hakkama iga vähegi tehnikaga kokkupuutunud autoomanik. Seda

Miks jahutusvedelikud vajavad vahetamist?eriti vanemate autode puhul. Uutel autodel (kuni 3–5 a) pole jahutus-vedelikku enamasti veel vaja vahe-tada, sest suurel osal neist on sees pikaealine jahutusvedelik.

Kui jahutusvedelik vajab aga vahetamist ning te ise seda ette võtta ei julge, ei oska või pole või-malusi, tuleb pöörduda esinduse või mõne usaldusväärse remondi-töökoja poole. Uurige enne välja, kui suur on teie sõiduki jahutus-süsteemi maht, ostke piisav kogus sobilikku Polari jahutusvedelikku ning jätke vahetus mehaaniku hoolde.

Telko Estonia pakub Polari kauba märgi all orgaaniliste ma-nustega jahutusvedelikke, nii valmis lahusena (–36 °C) kui ka kontsentraadina. Lihtsustatult võib soovitada kõigile sõidukite-le, mis on uuemad kui 16 aastat, pika ealist jahutusvedelikku Polar Long-Life, vanematele kui 16 aastat aga jahutusvedelikku Polar Stan-dard. Vanematele Vene sõidukitele pakume jahutusvedelikku Tosooli kaubamärgiga, kuigi ka neis võib kasutada eespool mainitud aja-kohasemaid jahutusvedelikke, mis pakuvad tunduvalt paremat kaitset.

Polari jahutusvedelikud on toodetud Soome keemiakont-serni Telko kvaliteedistandardi-te järgi. Telko kuulub enam kui saja- aastase ajalooga Aspo plc kontserni. Firma omab ISO 9001 kvaliteedisertifi kaati ning järgib programme „Hoolime ja vastuta-me” ja ESAD II, mis on suunatud nii inimeste tervise kui ka üldise elukeskkonna ohutuse tagamiseks.

Polari jahutusvedelikud on saa-daval paremates auto poodises, tanklates ja marketites.

Telko Estonia OÜMõisa 4, 13522 Tallinntel 654 8833www.telko.comwww.aspokem.ee

LIIKLUSREGISTRIS ENIM ARVEL OLEVAD SÕIDUAUTOD( M1 ja M1G kategooria) EHITUSAASTA JA MARGI JÄRGI TOP 20 seisuga 31.08.2012.* Autotootjad soovitavad jahutusvedelikku vahetada iga 2 aasta tagant, seega on mõistlik kasutada Standard-klassi jahutusvedelikku.

talveks valmis (november 2012)

Documents