t 3.2. 1 sÕit asulavÄlisel teel · 2011. 8. 8. · sõit asulavälisel teel § 50. 3) . juht...

T 3.2. 1 SÕIT ASULAVÄLISEL TEEL

Koostas: Tiit Ilves

Aine läbimise eeltingimused

Aine kuulub õppekava algastme koolituse

teooriaõppe 2. moodulisse.

Läbitud teooriaõppe 1. moodul.

Sõit asulavälisel teel on esimene eraldi

alateema üldteooriateemast 2.3 „Sõidu eripära

asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis“

1

Aine lühikirjeldus

Teemas 2.3 omandatakse asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seonduvad reeglid. Asulavälisel teel ja kiirteel sõiduki juhtimine erineb asulas sõidust peamiselt sõidukiiruse poolest.

. Suurema sõidukiirusega kaasneb oht õnnetuse korral rohkem viga saada; midagi olulist võib tähele panemata jääda; kui ohtu märgatakse, siis on vähem aega õige otsuse vastuvõtmiseks ja tegutsemiseks.

2

Aine lühikirjeldus

. Lubatud sõidukiirust ületatakse siin ka rohkem -

sõit tundub ohutum, sõidukiiruse hüpnoos jms.

Kuid ka väljaspool asulat ja kiirteel saab ohutult

sõita – valides oludele vastava sõidukiiruse ja

hoides enda ümber tegutsemiseks piisavalt ruumi.

Analüüsitakse asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis

sõiduki juhtimisega seotud liiklusõnnetuste tekke

põhjuseid ja kuidas oleks saanud neid ära hoida.

3

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

teab asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki

juhtimisega seotud reegleid;

teab sõiduki juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel

võrreldes sõiduki juhtimisega asulas;

omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki

juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise

võimalustest;

on rohkem motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel sõidukit juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.

4

Sõit asulavälisel teel

Asulavälistel teedel sõidetakse suurtel kiirustel. Mida suurem kiirus, seda rohem kulub aega ja meetreid auto peatamiseks.

Ohud asulavälistel teedel

tulenevad sageli

sellest, et ei jätku

maad sõiduki

seisma jätmiseks.

Koostas: Tiit Ilves 5


Liikudes on sõidukil liikumisenergia ja inerts. Et sõidukit seisma jätta, peame viima liikumisenergia nulli. Seda teeme liikumisenergiat teisendades soojusener-

giaks, mis tekib piduriklotside ja piduri-

ketaste või rehvide ja teekatte vahelise

hõõrdumise tulemusena.

Liikumisenergiat mõõdetakse valemiga:

E=mv2/2



Nagu nähtub, on liikumisenergia kiirusest

ruutsõltuvuses e kaks korda kiirust tõstes suureneb liikumisenergia neli korda.

See avaldub pidurdusmaas, kuna kaks korda kiirust tõstes on nüüd vaja neli korda suuremat liikumisenergiat kaotada ja see võtab rohkem aega.

Suurematel kiirustel ei suuda ka rehvid alati tagada nii head kontakti teekattega kui väiksematel kiirustel.



Tabelist on näha, et kui sõites 60km/h saadakse pidama ohu

märkamise hetkest 36 meetriga, siis kaks korda

kiiremini sõites on vaja juba 108 meetrit.

Kui kiirusel 30 km/h

saadi enne inimest

pidama, siis 60 km/h

sõites pole

reageerimisteekond

lõppenudki e me sõidame inimesele otsa kiirusega 60 km/h.



Kui pidurdusmaast jääb puudu, ja me liigume vastu takistust, vallandub soojuse asemel purustav energia, mis tekitab vigastusi nii sõidukile kui ka inimestele.

Mis oleks, kui me sõidaksime 40km/h

asemel kiirusega 80km/h ?

E=mv2/2

Koostas: Tiit Ilves

Pilt o/ü Autosõit

9


Kui meie kiirus on kaks korda suurem kui enne, siis samas kohas vastu takistust põrgates oleksid purustused ja vigastused neli korda suuremad , kui enne.

v+v=2v

E=mv2/2

80km/h

Koostas: Tiit Ilves

Pilt o/ü Autosõit

10


Selle tõttu on asulavälistel teedel liiklusõnnetusse sattumise sage põhjus valesti valitud hetkekiirus.

Pikemate pidurdusmaadega ja pikemate reageerimismaadega arvestatakse ka nõudmistes, mis on kirjas liikusseadeses asulavälistel teedel sõitmisel.


Sõit asulavälisel teel § 33.

B-, C-, D- ja T-kategooria mootorsõiduki juht peab halva nähtavuse korral ja pimeda ajal asulavälisel teel hädapeatamise korral autost või traktorist sõiduteele väljumisel ja sõiduteel viibimisel kandma ohutusvesti.



Helisignaali võib juht anda vaid ohu tekkimisel ja väljaspool asulat ka liikleja tähelepanu äratamiseks.

Seisval sõidukil peavad põlema ohutuled: asulavälisel sõiduteel või teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks ääretuli ei põle;



Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled.

Asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid.



Tagumisi udutulesid võib kasutada sõidu ajal ainult asulavälisel teel udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral või kui sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.



(7) Asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti.



(8) Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. Vastassuunavööndis sõitmine on sel juhul keelatud.



Asulaväliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala samal tasandil on asulaväline ristmik.

Seda tuleb arvestada

ka sõiduki paiknemisel

ristmikul.

Koostas: Tiit Ilves

Ka ringil kehtib sama

mis sirgel teel.

18


(1) Juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.

Mõtetult väike ja ohtlik pikivahe

Turvaline pikivahe 3 sekundit



Kuidas sekundeid lugeda?

Kui ma ütlen aeglasemas tempos `` tuhat üks``

või kiiremas tempos ``kakskümmend üks``, siis

ongi see umbes üks sekund.

21 22

23



(3) Sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet.

1.5 meetrit



(4) Asulavälisel teel, millel pärisuunas on üks sõidurada, peab juht, kes ei sõida sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, hoidma niisugust pikivahet, et temast mööda sõitnud juht saaks tagasi reastuda.

Nõue ei kehti, kui juht ise

valmistub möödasõiduks,

kui liiklus on tihe

või kui sellel teelõigul ei tohi mööda sõita.



(6) Väljaspool asulat võib juht eraldusribaga teel vasakule või tagasi pöörata vaid kohas, kus on asjakohased liiklusmärgid.



Pole märke, mis lubaksid pöördeid. Järelikult

ei tohi A ja B suunas sõita.

Esimesel sõidurajal ei näe me kedagi sõitmas.

Järelikult C suunas

ei tohi sõita.

Sõita võib

ainult suunas D.



(3) Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust.

Kiiruse tunnetus võib olla täiesti erinev.

Oht kiiruse alahindamiseks



Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,

Pöördel ümberpaiskumise oht

Kurvis väljasõidu oht.

Vesiliu e vesikiilu oht

Suunamuutus kitsastel teedel

180 kraadi. Teelt väljasõiduoht.



Juht peab arvestma: ...ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama;

Udu, väike nähtavusulatus Vastupäike. Midagi jääb

märkamata .

Valguse ja varju vaheldumine.

Silm väsib, ei haara kõike piisavalt



3) . Juht peab: viima kaugtuledelt lähituledele üleminekul sõidukiiruse vastavusse uue nähtavusulatusega;

Kui lähituled näitavad 40m, siis kiirusel 80km/h läbime 1 sekundiga sellest üle poole e 22m. Kiirus selle reageerimismaa jooksul ei muutu.

Tumedates riietes inimest märkame pimedas 30m kauguselt. Järelikut on seisma jäämiseks maad kiirusel 80km/ h 8-10 meetrit e. 1.5-2 autopikkust.

Kas suudame otsasõitu vältida? Kahjuks pole see võimalik!



4) vähendama kiiruse selliseks, mis võimaldaks vältida teist liiklejat kahjustavat vee, pori, kruusa või muu sellise ülespaiskamist ning vältida või vähendada liikleja ja teega piirneva elamuala tolmutamist.



(7) Juht ei tohi: 1) põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid;



(1) Eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult.

Kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on

selgelt arusaadav,

tuleb sellest mööda

sõita paremalt.



(4) Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit

katkestada.



(2) Pärisuunavööndis ei tohi juht mööda sõita: 3) aeglustus- või kiirendusraja, teepeenra või ühissõidukipeatuskoha teelaiendi kaudu,



välja arvatud juhul, kui sõidetakse paremalt mööda sõidukist, mis on vasak- või tagasipöördel.

n n

n n



(2) Vastusõitvast sõidukist möödumisel tuleb kitsal sõiduteel hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale.



(3) Kiirteel ja teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on üle 90 kilomeetri tunnis, tuleb hädapeatatud mootorsõidukil sisse lülitada ohutuled ja sõiduk eemaldada sõiduteelt. Kui sõidukit pole võimalik sõiduteelt eemaldada, tuleb sõidukist vähemalt 100 meetrit tahapoole panna teele ohukolmnurk.


Kasutatud materjale:

Liiklusõpik

Fahren lernen lehrbuch B ( Vogel. Auflage11/07)

Körkortsboken( Sveriges trafikskolors Riksförbund)

Toivo Õnneleid

Tiit ilves

Maanteeamet

37

t 3.2. 1 sÕit asulavÄlisel teel · 2011. 8. 8. · sõit asulavälisel teel § 50. 3) . juht...

Documents