tallinn 2018 - kik.ee · (keskkonnatasudest laekuvat raha) ja euroopa liidu fondide,...

Tallinn 2018

METSANDUS/ jAhiNDUS

20–21

MEREKESKKOND

18–19

KALANDUS

28–29

LOODUSKAiTSE

14–17

VEEMAjANDUS

30–33

KESKKONNA- TEADLiKKUS

34–37

jÄÄTMEKÄiTLUS

42–45

KESKKONNA- KORRALDUS,-jÄRELEVALVE jA -SEiRE

38–39

MAAPÕU

40–41

ATMOSfÄÄRi- ÕhU KAiTSE jA ENERgEETiKA

22–27

46 Finantsaruanded 51 Audiitori kinnitus

4 KIK lühidalt 5 Faktid 2017. aastast 6 KIKi nõukogu esimees Siim Kiisler: „Head ideed väärt keskkonnategudeks” 8 KIKi juhataja Veiko Kaufmann: „Oluline aasta väiksema ökoloogilise jalajälje nimel” 10 Negavati finalist Boxit plaanib alustada biolagunevate toidupakendite äri 12 Toetuse saaja: Taebla lasteaia lapsed õppisid prügi sorteerima 13 Toetuse saaja: Silpower on ette võtnud Sillamäe kaugküttetorustiku uuendamise

SiSUKORD

4 Homse hoidjad Keskkonnainvesteeringute Keskus I Aastaraamat 2017

Lühidalt

ASjATUNDLiKKUSTunneme oma valdkonda. Kasutame tööks parimaid teadmisi, oskusi ja kogemusi. Arendame end, et saada paremaks ja asjatundlikumaks.

AVATUSTunnustame ja väärtustame ideede ja lahendite mitmekesisust, hindame lihtsust ja läbipaistvust. Tutvustame meelsasti oma põhimõtteid. Oleme avatud uutele ideedele. Oleme tolerantsed.

SihiKiNDLUS Teame oma eesmärke. Tegutseme pühendunult ja tõhusalt, et neid saavutada.

AUSUS Oleme ausad ja põhimõttekindlad ning oma organisatsioonile lojaalsed. Me ei aktsepteeri raha väärkasutust. Hindame koostööd partneritega, kes jagavad samu väärtusi.

KOOSTööVäärtustame ja loome koostööd, mis soodustab keskkonnateadlikku käitumist ning tagab keskkonnainvesteeringute maksi maalse positiivse mõju.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on finantsasutus, mis vahendab riigieelarvelisi eraldisi (keskkonnatasudest laekuvat raha) ja Euroopa Liidu fondide, välisabiprogrammide, rohelise investeerimis skeemi raha ning laenuvahendeid keskkonnaprojektide elluviimiseks.

Suunata iga euro maksimaalselt efektiiv-

selt Eesti inimeste, terve elukeskkonna ja riigi

ressursisäästliku arengu heaks.

KIK asutati 2000. aastal Rahandusministeeriumi poolt. KIK täidab Keskkonnaministeeriumi, Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingute kohaseid haldusülesandeid.

väärtused

MiSSiOON ViSiOONEesti ökoloogiline

jalajälg on vähenenud tänu KiKi ja partnerite

tõhusale koostööle.

5Aastaraamat 2017 I Keskkonnainvesteeringute Keskus Homse hoidjad

1. Aasta alguses avati ettevõtete ressursi tõhususe taotlus-voor. Toimusid ka neli ette võtjatele mõeldud seminari „Energia ja ressursitõhusus tootmises“. Seminare korraldasid Euroopa Regionaalarengu Fondi toel Keskkonnaministeerium koostöös KIKi ja Hoiame Kokku Grupiga.

2. Märtsis toimus koostöös Keskkonna- ning haridus- ja Teadus ministeeriumiga Loomaaia Keskkonnaharidus-keskuses seminar, kus arutleti keskkonnahariduse olukorra ja tuleviku üle, sõlmiti kahe ministeeriumi koostöömemorandum ning esitleti valdkonna uuringuid. Tutvustati ka KIKi tellimusel tehtud uuringut „Loodus ja keskkonnahariduskeskustele nõuete seadmine“.

3. Mais otsustas KiK rahastada 22 kohaliku omavalitsuse tänavavalgustuse rekonstrueerimise projekti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist kokku 9,95 miljoni euroga.

4. Mais sai KiK esmakordselt vastutustundliku ettevõtluse sertifikaadi ning hõbetaseme kvaliteedimärgise. See antakse asutustele, kes peavad oluliseks ettevõtte jätkusuutlikku arengut ja panustavad strateegiliselt sotsiaalse ja looduskeskkonna arengusse.

5. Kevadel selgitati KiKi facebooki lehel rahva hääletuse tulemusena välja parimad KiKi toetatud keskkonna-projektid ehk Maakonna sipelgad. Laureaate peeti meeles tänutahvliga. Kõikidest võitjatest ilmus lugu Maa lehe erilehes.

6. Mais selgusid KiKi korraldatava tudengite ressursi säästu konkursi Negavatt neljanda aasta võitjad. Esimese koha sai Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnika ülikooli ühine meeskond „Põhunõu“. Konkurss toimub ka 2018. aastal.

7. Sügise jooksul tutvustas KiK saates „Tere visioon“ häid Eesti keskkonnaprojekte, mida on KIKi kaudu rahastatud nii keskkonna programmist kui ka struktuurivahenditest. Kümnes klipis kohtab inspireerivaid säde inimesi, kes oma piirkonnas ümbritsevasse keskkonda panustavad.

8. Novembris esitas MTÜ Pärnumaa Ühis transpordikeskus KiKile taotluse Pärnu linnaliinibusside üleviimiseks bio-metaanile. Sellega võeti esimesena Eesti bussiliikluses mootori kütusena kasutusele kohalik taastuv energia. KIK toetas projekti Euroopa Liidu Ühtekuuluvus fondist 673 884 euroga.

9. Detsembriks said rahastuse kõik 52 lasteaeda, kes olid esitanud KiKile taotluse hoonete ressursitõhusamaks muutmiseks. Kokku toetab riik projekte CO2 kvoodimüügi vahenditest 14,7 miljoni euroga.

10 KiK jätkas toetuse taotlejatele infopäevade ja semina-ride korraldamist. Toimus 20 üritust.

11 Keskkonnaprogrammi raames laekus KiKile 986 projekti rahastamise taotlust summas 53,8 miljonit eurot. Nõukogu eraldas 2017. aastal 842 keskkonnakaitselisele projektile raha kokku 32,9 miljonit eurot.

12. KiK vahendas 2017. aastal välisabi (ERF, ESF, ÜF) kokku summas 52,2 miljonit eurot.

13. Tänu proaktiivsele kommunikatsioonile ja heale koos-tööle toetuse saajate ja partneritega sai KiK 2017. aas-tal meedias kajastusi 3237 korral, millest 35,55% olid enda algatatud. 99,82% kajastustest olid neutraalsed või positiivsed.

1.

2.

3.

13.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

fAKTiD 2017.

AASTAST


Head ideed väärt keskkonnategudeks

KIKi nõukogu esimees Siim Kiisler julgustab kõiki eestimaalasi mõjusaid ja hästi läbi mõeldud keskkonnaprojekte KIKi abiga teoks tegema. Samuti soovib ettevõtjatele head peale hakkamist projektide kirjutamisel, kasutamaks ära head võimalust oma tootmise ressursitõhusamaks muutmisel.

Kuidas vaatate KiKi nõukogu esimehena möödunud aastale tagasi? Aasta oli tegus ja tulemuslik. Numbrite keeli: toetasime 842 keskkonnakaitseprojekti kokku ligi 33 miljoni euroga ning vahendasime välisabi 52,2 miljoni euro eest, mis on ligi 31 miljoni euro võrra rohkem kui 2016. aastal.

Täiesti uue algatusena avasime aasta alguses toetuse, mis ärgitab meie tööstusettevõtteid mõtlema ja tootma ressursitõhusamalt. Kuni 2020. aasta lõpuni toetame innovaatilisi tootmise efektiivsust suurendavaid projekte ligi 110 miljoni euroga. Toetuse pilootvoor oli mõeldud viiele tööstussektorile ning selle jooksul toetasime 33 ressursiauditi läbiviimist kokku 184 305 euroga ja kuut investeeringuprojekti 5 826 940 euroga.

Rahapaigutus nutikamasse tööstusse on investeering paremasse elukeskkonda. Kui innovaatilised lahendused suudavad vähendada näiteks gigantsetest korstnatest tõusvaid suitsusambaid või kasutada tootmisjääke uuesti toormena, siis oleks rumalus jätta võimalus kasutamata. Lõpuks võidavad sellest kõik – väiksem ressursikulu tagab suurema ettevõtlustulu ja puhtama keskkonna. Seda silmas pidades avame 2018. aasta kevadel ressursitõhusate investeeringute toetuse kõigile töötleva tööstuse ettevõtetele. Vooru eelarve on 35 miljonit eurot.

Uuendusi oli mullu veelgi – muutsime ka keskkonnaprojektide rahastamise korda. Taotlemine muutus veelgi selgemaks ning uus kord kindlustab selle, et rahastuse saavad suurima positiivse mõjuga keskkonnaprojektid.

Jätkus töö ka keskkonnahariduse ja valdkonnauuringute alal. Märtsis sõlmiti Keskkonnaministeeriumi ning Haridus ja Teadusministeeriumi koostöömemorandum keskkonnahariduse edendamiseks.

Liigute Eestimaal palju ringi, millised keskkonnaprojektid on Teile silma jäänud? Liikumiseks on tarvis kütust ning esimene kogemus sellega seondubki. Augustis avati Võrus KIKi toel valminud Baltimaade esimene tankla, kus on lisaks tavapärastele kütustele ka LPG ja CNG autokütus. Tanklate rajamise toetusprogramm on esimene osa suuremast tegevuskavast, et suurendada taastuvenergia osa ka transpordi sektoris. Näiteks novembris esitas MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus KIKile taotluse Pärnu linnaliinibusside üleviimiseks biometaanile. Pärnu bussiliikluses võeti Eestis esimesena mootorikütusena kasutusele kohalik taastuvenergia.

Liikumisvahendite teema jätkuks veel: uue struktuurivahendite perioodi vältel on parandatud 23 raudteepeatuse ühendusvõimalusi teiste transpordiliikidega. Näiteks Keilas, Elvas, Valgas, Tartus, aga ka väiksemates kohtades, näiteks Arukülas, Laokülas ja Raasikul.


Kiidan ka KeskEesti ohtlike jäätmete äraandmise lahendust. MTÜ KeskEesti Jäätmehoolduskeskus ringidel kogutakse kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed kokku ning antakse need üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Tänuväärne algatus, kindlustamaks seda, et ohtlikud jäätmed ei satu keskkonda, vaid jõuavad selleks ette nähtud kohta.

Mida ootate KiKilt järgnevatel aastatel ja ka kaugemas tulevikus?Olen seda meelt, et heast ideest peaks saama väärt tegu. Eestimaalastel on pead viljakaist mõtteist tulvil, kuid tihtilugu valitseb teadmatus, kuidas neid realiseerida.

Soovin, et KIK jätkaks ning võimendaks veelgi head teavitustööd ning usaldusväärsete toetusvõimaluste pakkumist. Lisaks keskkonnaprojektidele tuleb kindlasti teravdada tähelepanu ka keskkonnahoidliku ettevõtluse suunal, seda nii juba olemasolevate toetuste abil kui ka seniseid edulugusid veelgi enam esile tõstes. On ju parim reklaam toetusele just kellegi hea kogemus ning tagasiside.

Mida soovitate toetuse taotlejatele?Jätkem meelde, et tegemist on investeeringutega keskkonda. See tähendab, et valiku tegemisel on tähtis projekti keskkonnamõju.

Muus osas soovitan läheneda loominguliselt, kuid eesmärgistatult. Ärge laske end taotluse tingimustest pelutada – nende täitmisega tulevad kõik toime ning KIKi spetsialistidelt saab küsida nõu ja abi. Kõige hullem on see, kui lasete mahlase idee raisku või kui sellest saab lihtsalt üks kuiv kiretu taotlus.

Julget pealehakkamist soovin ka meie tööstusettevõtetele. Töötame selle nimel, et ressursitõhusateks investeeringuteks mõeldud toetuse taotlemine oleks järjest lihtsam.

Kuulake ja vaadake juba nii ressursiauditi kui ka investeeringute toetuste saanuid ning kui veel kindlat investeeringuplaani pole, siis taotlege alustuseks vaid auditi läbiviimist. Just see on parim viis saada teada, kuidas ja mille varal oma tootmist tõhustada. Uskuge, konkurentsivõime säilitamiseks ja tõstmiseks tasub ressursitõhusust suurendavale innovatsioonile mõelda juba praegu, sest parem olla teerajajana esimeste seas, kui suures massis järele joosta.

Ärge laske end taotluse tingimustest pelutada – nende

täitmisega tulevad kõik toime ning KIKi spetsialistidelt saab küsida nõu

ja abi. Kõige hullem on see, kui lasete mahlase idee raisku või kui sellest saab

lihtsalt üks kuiv kiretu taotlus.


Oluline aasta väiksema ökoloogilise jalajälje nimel

2017. aasta oli tegus aasta sadadele uutele keskkonnaprojektidele, mis tänu KIKi toetustele said ellu kutsutud. Organisatsiooni mõistes oli see KIKile suurte muutuste aasta, mil reformiti üksusi ja kärbiti oluliselt kulusid, räägib KIKi juhataja Veiko Kaufmann.

Milline oli 2017. aasta keskkonnaprogrammi rahastusele?On hea meel tõdeda, et keskkonnaprojektide teostamise vastu on jätkuvalt huvi suur: rahastustaotlusi on rohkem, kui neid Eesti siseriiklikust keskkonnaprogrammist rahuldada saame. Positiivse otsuse said mullu 842 projekti summas ligi 33 miljonit eurot. On kiiduväärt, et projektide kvaliteet paraneb iga aastaga ehk praaki on järjest vähem.

Kuidas oli aasta eurotoetuste jagamisele? Hetkel on käimas 20142020 rahastusperiood, mille enamik taotlusvoore on alles toimumas. 2017 vahendasime välisabi 52 miljonit eurot, mis on 31 miljoni võrra rohkem kui eelneval aastal. Ressursitõhususe investeeringute toetamine käivitus esialgu visalt, ent praegu on see ettevõtete poolt üles leitud ning toetust on hakatud intensiivselt taotlema. Väga populaarsed on soojamajanduse ja tänavavalgustuse teemad. Et majandust mitte üle kuumutada, oleme näiteks tänavavalgustuse rahastust isegi pisut pidurdanud, et ettenähtud 43 miljonit eurot väiksematesse voorudesse ära jupitada. Selliselt toimides ei tehta kõiki projekte ühekorraga ära ja töid saab hajutada pikema perioodi peale.

Lisaks tegeleb KiK heitmekaubanduse ehk CO2 kvoodi müügitulu jagamisega. Kuidas sellega on läinud?KIK hindab kõrgelt fakti, et Eesti CO2 heitkoguste enampakkumisel saadava tulu ühe osa edasisuunamine on just meile usaldatud. Mullu läks 14 miljonit eurot munitsipaallasteaedade energiatõhusamaks muutmiseks. Taotlejate huvi oli suur ja detsembriks said rahastuse 52 lasteaeda üle Eesti. Lasteaiad saavad tänu sellele suure kütte ja energiakulude säästu –

ühe hoone kohta kesk miselt 202 MWh aastas –, rääkimata sellest, et kogu elukeskkond muutub lastele paremaks.

KiKist on saanud ka pikaajaliste laenude väljastaja, kuidas mullune laenutegevus oli?KIKil on kehtiv laenulimiidi leping Rahandusminis tee riumiga kogumahus kuni 30 miljonit eurot, tagamaks eurotoetuste veemajandusprojektide omafinantseeringut. Seega on põhiklientideks veeettevõtted ja kohalikud omavalitsused. 2017 oli positiivseid laenuotsuseid mahus 2,7 miljoni eurot, millest maksti välja 500 000 eurot. Meie laenutoode on vajalik ja atraktiivne, sest suudame võrreldes kommertspankadega pakkuda pikemat tagasimakseperioodi ning paindlikumat tagasimaksepuhkuse kasutamist.

Palun tooge välja mõned Teie arvates silmapaistvamad 2017. aastal valminud projektid.Võrus avatud biometaani tankla on kindlasti märgilise tähendusega ja esimene pääsuke, sest on üks osa suuremast plaanist alternatiivkütuste kasutuselevõtuks Eestis. Biokütused on Eesti transpordisektoris praegu pigem ebatavaline nähtus ning KIKi tanklate rajamise toetusprogramm on üks osa suuremast tegevuskavast, et taastuvenergia osakaal tõuseks.


Uus oli raudteepeatuste meede, mis suunab inimesi ühistransporti autotranspordile eelistama. Uue struktuurivahendite perioodi vältel sai korrastatud 23 raudteepeatuse ühendusvõimalused teiste transpordiliikidega. Rajatud on auto ja rattaparklaid, ühendusteid ja uusi ootepaviljone – kõik selleks, et inimestel oleks mugavam rongi ja pargisõida teenust kasutada. Mullu said uuendatud näiteks Keila, Urda ja Elva raudteepeatus.

Jätkuvalt on fookuses veeprojektid, et inimesed saaksid puhtast joogivett ja et reovesi oleks keskkonna hüvanguks nõuete kohaselt käideldud. Eelmise aasta näidetest on meeles Raplamaa Käru aleviku ja Jõgevamaa Kaarepere küla projektid. Viimased linnad ja suuremad asulad peaksid veesüsteemid euroraha abiga korda saama lähima kahe aasta jooksul. Väikeasulaid ja hajaasustusi saame toetada keskkonnaprogrammi kaudu – neid toetusi on jätkuvalt väga vaja ning loodame, et riigieelarvest ka edaspidi selleks vahendeid eraldatakse.

Milline oli möödunud aasta KiKile kui organisatsioonile?Oleme oma töökorraldust märkimisväärselt tõhusamaks muutnud, mis numbriliselt väljendununa tähendas ühe miljoni euro suurust kärbet meie tegevuseelarves. Kõige suurem muutus oli keskkonnaprogrammi ja struktuuritoetustega tegelevate töötajate liitmine üheks üksuseks. Ühe tööpinna jagamine tähendab, et infovahetus ja kogemuste jagamine eri suundade vahel toimub nüüd tõhusamalt. Kulude kärpimine on üks osa ka kogu riigisektorit hõlmavast riigireformist. Selle teine tähtis pool on väljapool Tallinna suurema esindatuse loomine.

Loodud arendusüksuse eesmärgiks on võtta initsiatiiv KIKile uue organisatsioonistrateegia väljatöötamiseks, sh tuleb neil leida uusi väljundeid teenusteks ja uusi lisameetmeid, et saaksime oma vahendite jagamise kogemust samas mahus edasi rakendada.

Jätkuvalt oleme koostööpartneriks Keskkonnaministeeriumile, et osaleda teemauuringute läbiviimisega kvaliteetse keskkonna poliitika kujundamises. 2017. aastal viisime läbi

kliimapoliitika meetmeteteemalise uuringu ning algamas on uuring poollooduslike koosluste taastamise toetusmeetmetest. Selliste uuringute eesmärgiks on disainida meetmeid selliselt, et projektid oleksid paremini ja mõjusamalt sihitud.

2017 tegemistest soovin veel ära märkida pettuste ennetamise põhimõtete rakendamise. KIKis on pettuste suhtes nulltolerants. Teema on ülioluline ja põhirõhk ongi ennetamisel. Teeme juba täna head ennetustööd ja oleme abiks toetuse taotlejatele.

Kuidas läheb ressursisäästu konkursil Negavatt? Miks KiK on endiselt selle konkursi eestvedaja rollis? Negavatt toimus mullu neljandat korda ning on selle ajaga tõestanud ennast kindla ja arvestatava konkursina omas valdkonnas. Negavatt on meile tähtis, sest loome kasvulava uutele innovaatilistele roheideedele, millega saame kogu Eesti avalikkuse keskkonnateadlikkust tõsta. Noortel on võimalus turvalises keskkonnas oma mõtted läbi proovida ning need käega katsutavaks muuta. 2017. aasta konkursile esitati 47 projektiideed 15 kutse ja kõrgkoolist ning ka ühest gümnaasiumist.

Millised on KiKi järgmised suuremad väljakutsed? Töö organisatsiooni tõhustamise nimel jätkub. Kaks suurt üksust said liidetud, ent kindlasti saab need veelgi efektiivsemalt ja samas kindlat kvaliteeti tagades tööle panna. Läbi tööprotsesside soovime liigset bürokraatiat vähendada, mis tähendab väiksemat koormust ka toetuse saajatele.

Väljakutse on KIKi uue strateegia arutelud. Seoses eurotoetuste vähenemisega otsime vastuseid küsimustele, kuidas tulevikus täiendavaid vahendeid ja finantsinstrumente Eesti keskkonnahoiuks kaasata. Soovime jätkuvalt oma valdkonna pikaajalise kompetentsiga olla riigile heaks koostööpartneriks. Uued tegevus suunad, täpsustatud fookus ja sellest lähtuv tegevuskava aitavad kindlasti paremini soovitud tulemuseni jõuda – ikka väiksema ökoloogilise jalajälje ja puhtama Eesti nimel.


Negavati finalist Boxit plaanib alustada biolagunevate toidupakendite äri

Lühidalt ja lihtsalt, mis on Boxiti idee?Boxit on vanapaberi ja loodusliku sideaine segust valmistatud biolagunev toidukarp. See on 24 h vedelikukindel ning hoiab toitu vähemalt tund aega soojana. Kohe peale kasutamist saab toidukarbi otse komposti hulka visata. Meie pakend koosneb kahest eri suuruses vormist, mida saab omavahel vastavalt toidu tüübile kombineerida. Pakume mugava, töökindla, loodus sõbraliku ja atraktiivse lahenduse erinevate toitude (nt burger, salat, supp, nuudlid, praad) transpordiks.

Miks ja kuidas Boxit sündis? Meie eesmärk on vähendada toidujäätmete ja ühekordsetest plastpakenditest tekkiva prügi hulka, suunates inimesi oma järelejäävat toitu söögikohtadest kaasa võtma ning pakkudes kiirtoidurestoranidele keskkonnasäästlikku lahendust toidu pakendamiseks. Boxit sündis kolme värske tootedisaini magistrandi – Reimo Unt, JanChristopher Soovik, Mirjam Aimla – koostöös. Tegelesime esimesel õppeaastal koolis palju jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse teemadega ning sellest inspireerituna tekkis idee disainida uutmoodi take-away toidupakend.

Mis seisus täna Boxitiga olete? Asutasime oma ettevõtte Toidukarp OÜ ning esimese tegevusaasta pühendasime erinevatel konkurssidel osalemisele, oma oskuste täiendamisele, äriplaani koostamisele ja tootearendusele. Praeguseks on meie esimene toode kuni tootmisjoonisteni terviklikult valmis ja sihtgrupi peal katsetatud, valminud on ka prototüübid ja esimesed toote näidised. Taotlesime Boxiti karbile edukalt ka disainikaitse. Hetkel peame läbirääkimisi erinevate tehastega üle maailma, et leida sobivaim partner karpide masstootmiseks. Aprillis ootavad meid ees kohtumised potentsiaalse investori ja edasimüüjaga.

Millised on teie tulevikuplaanid? 2018. aastal loodame karpide tootmise käima lükata ning toidukarpidega võimalikult paljudesse Eesti toitlustusettevõtetesse jõuda. Selle kõrvalt otsime aktiivselt edasimüüjaid ka välismaalt. Pikemas perspektiivis sooviksime tuua karpide tootmise Eestisse, et seeläbi Eesti majandust edendada, kuid hetkel puuduvad selleks rahalised ressursid.

Kuidas sattusite Negavati konkursile?Negavati konkursist soovitas meil osa võtta õppejõud ja keskkonnaspetsialist Markus Vihma, kellel oli meie ideesse algusest peale usku.

KIKi poolt korraldatava ressursisäästu konkursi Negavatt 2017. aasta üks võidumeeskondadest oli biolaguneva toidupakendi disaininud Eesti Kunstiakadeemia tiim Boxit. Kuidas Negavatt Boxiti ideele aitas elu sisse puhuda, räägib Mirjam Aimla, üks selle asutajatest.

Foto

: Silv

er G

utm

ann


Millised olid Teie muljed konkursist? Negavatt oli meile suurepäraseks hüppelauaks, kuna kandideerisime konkursile küllaltki algelise ideega ning jõudsime intensiivse kursuse ja tööprotsessi abil läbimõeldud tootekontseptsioonini. Iganädalased ülesanded hoidsid kätt pulsil ning sundisid ideed pidevalt edasi arendama, seega ei olnud võimalik praktiliselt tupikusse joosta.

Mida kasulikku tänu konkursile õppisite? Kõige olulisem asi oli ehk see, kuidas oma ideed ja sihtgruppi juba algfaasis piisavalt testida, et hiljem ei peaks pärast suurt tööd ja vaeva käega lööma, kuna idee ei toimi.

Kuidas kasutasite auhinnaraha?Auhinnaraha, 10 000 eurot, kasutasime toote prototüüpide testimiseks, disainikaitse taotlemiseks, tootenäidiste ja tootmis vormide tellimiseks.

Kas soovitate teistele noortele Negavatist osa võtta ja miks? Kindlasti soovitame! Väga hea kogemus, et saada justkui lühikursus toote või teenuse arendusprotsessist ja ettevõtte loomisest. Lisaks saime Negavati konkursilt palju kasulikke tutvusi.

Foto

: Silv

er G

utm

ann


Taebla lasteaia lapsed õppisid prügi sorteerima

Palun kirjeldage läbiviidud prügi sorteerimise-taaskasutamise projekti.Kogu programm oli jagatud kolmeks suureks teemaks, mille käigus vaadati teemakohaseid videosid, peeti rühmaarutelusid ja tehti praktilisi tegevusi. Sügisel oli teemaks “Muld ja kompost”, mil õpiti toidujäätmeid eraldi koguma ja kompostikasti panema. Talvisel “Jäätmete sorteerimise” teemaperioodil kogusid lapsed oma rühmades eraldi vanapaberit, pakendeid ja olmeprügi. Kevadel oli fookuses “Jäätmete vähendamise” teema, mil korrastasime ühiselt lasteaia ümbrust ja õppisime, kuidas vanadele asjadele uus elu anda. Muu hulgas meisterdasime vanadest pakenditest vahvaid mänguasju.

Kuidas prügi sorteerimise harjumus pärast ametliku programmi lõppu edasi elab?Projektis osalesid Taebla lasteaia kõik neli rühma – alates 3aastastest kuni 7aastasteni, kokku 72 last. Võib öelda, et lapsed on hakanud rohkem oma ümbrusest ja loodusest hoolima ning mõistavad paremini taaskasutamise vajadust.

Rääkides konkreetsetest tegevustest, siis nüüd koguvad lapsed rühmades prügi eraldi prügikastidesse, millele nad on ise peale kirjutanud nimetused, näiteks „paber“, „olme“. Lasteaia ühis kasutatavas ruumis on omavalmistatud puidust värviliste prügikastidega sorteerimispunkt, kuhu lapsed saavad ise viia rühmas kogunenud paberi ja pakendid. Lasteaial on

õunapuud ja õppepeenrad. Lasteaia õuealal on puidust biojäätmete kast, kuhu lapsed toovad õuelt korjatud käbid, oksad, õuna südamed, ise riisutud lehed. See materjal läheb komposti valmistamiseks, mida kasutame katsepeenarde jaoks.

Kuidas lapsevanemad sellesse ettevõtmisse suhtusid?Projekt sai lastevanematelt väga positiivset tagasisidet. Kaasasime ka lapsevanemaid mitmesse ühistegevusse. Näiteks koguti koos vanapaberit, seejärel sõideti ühiselt kohalikku jäätme jaama ja anti see üle. Vanapaberi kogumine on nüüdseks saanud aastaringseks tegevuseks. Talvel koguti koos peredega küünlaümbriseid, mis saadeti taaskasutuseks. Kevadel korrastati suurt õueala ning koristati see rõõmsa spordi „kõkutamise“ (kõnni ja kummarda) nime all.

Kas olete ka varem KiKist toetusi saanud?KIKist taotleme raha juba neljandat aastat. Näiteks aastatel 20152016 viisime lasteaias läbi loodushariduslikud teema nädalad.

Kuidas kommenteerite KiKiga asjaajamist?Kohapealne KIKi tugi on väga hea ja aitab projekti planeerimisele ja elluviimisele kaasa. Elektrooniline KIKASe süsteem on loogiline ja süsteemselt üles ehitatud keskkond, mida on mugav kasutada. Meeldib, et seal on ülevaatlikult näha kõik projektidega seotud tegevused ja andmed.

Läänemaal asuva Taebla lasteaia kõik 72 last osalesid mullu prügi sorteerimise programmis, mis õpetas neid ümbritsevast keskkonnast rohkem hoolima ning prügi taaskasutamise vajadusest aru saama. KIKi keskkonnaprogrammist toetust saanud projekti tutvustab lasteaia direktor Vilja Raamat.

Foto

: Hel

le S

uurk

ivi


Silpower on ette võtnud Sillamäe kaugküttetorustiku uuendamise

Milline on Sillamäe kaugküttetorustike olukord?Sillamäe kaugküttetorustikud on väga vanad ja väga halvas seisukorras: kesklinna omad on ehitatud 1950ndatel ja mikrorajoonis 1970ndatel. Renoveerimist alustasime 2009, sh oleme saanud projektidele mitu toetust ka KIKist. Tänu nendele toetustele oleme saanud olukorda natuke parendada, kuid suur osa tööst on veel ees.

Palun kirjeldage, mis tööd viimase projekti raames ära tehti.Kõige hilisema projekti käigus suvel 2017 vahetasime Sillamäe kesklinnas ja Kajaka ning Veski tänavatel vanad amortiseerunud kaugküttetorud uute eelisoleeritud torude vastu – kokku 1,5 km. Projekti maksumus oli 578 624 eurot, millest 289 312 eurot saime toetusena Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Ülejäänu maksime ettevõtte omavahenditest.

Millise efekti tehtud tööd andsid?Tänu uuele torustikule vähenesid tuntavalt soojuskaod – ligi 80%. Kuna kasutame soojusenergia tootmiseks kütusena põlevkivi, langes kütusekulu vähenemise tõttu tuntavalt ka õhku paisatavate saasteainete kogus, paranes õhu kvaliteet ja kaugküttesüsteemi varustuskindlus. Ehitustöid teinud AS EG Ehitus ja AS KE Infra töö oli korralik ja tähtaegne; palju oli abi ka AS Infragate Eestipoolsest ehitusjärelevalvest.

Kas ja kuidas on plaanis renoveerimisega jätkata?Hetkel juba renoveeritakse soojustorustikku kokku 0,8 km pikkusel lõigul, kus on jämedamad, katlamaja naabruses asuvad torud.

Soojakadude vähendamine on seal eriti oluline. Selleks saime taas toetust Ühtekuuluvusfondist ning tööd peaksid saama tehtud 2018 lõpuks. Ühtekuuluvusfondilt on positiivne rahastusotsus ka 2019 algavale katelde põletisüsteemide renoveerimisele, et suureneks nende efektiivsus ning väheneks õhku paisatava CO2 hulk. Lisaks oleme KIKile esitanud taotluse ka Kesk ja Viru tänavate soojatorude rekonstrueerimiseks 2,6 km pikkusel lõigul.

Kuidas kommenteerite KiKiga asjaajamist?Oleme KIKile mitmeid taotlusi esitanud, sh esmakordselt 2007. Asjaajamine on sujunud kenasti ning probleeme ei ole kunagi olnud. On tõesti väga mugav, et kõik on digitaliseeritud, infovahetus toimub kiiresti ning tõrgeteta. Meeldib see, et KIKi spetsialistidelt on alati võimalik abi saada, kodulehel on kogu informatsioon olemas, korraldatakse infopäevi.

Kas ja kuidas olete rahul taotluste esitamise e-süsteemiga?Oleme varem taotlenud keskkonnaprogrammist raha, ja seda KIKi loodud elektroonilise KIKAS süsteemi kaudu. KIKAS on väga mugav nii taotluste esitamise kui ka toetatud projekti elluviimise ning aruandluse osas. Äsja lõppenud projekti taotluse esitasime Rahandusministeeriumi toetuste süsteemi kaudu. Meeldib, et sedagi pidevalt arendatakse, sh lisatakse uusi võimalusi protsesside lihtsustamiseks.

Mida soovitakse teistele? Edu ja et kõikidele raha jätkuks. Palju kasulikku teavet saab infopäevadelt ning KIKi koduleheltl: osalege, kuulake ja lugege.

Foto

: Ija

Ivan

ova

Silpower AS (endise nimega Sillamäe SEJ) on renoveerimas Sillamäe linna aastakümneid vana ja amortiseerunud soojusvõrku, mis juba korda tehtud lõikudel vähendab soojakadusid ligi 80%. Sellest, kuidas kaugküttevõrgu uuendamine edeneb, räägib Silpoweri projektijuht Ija Ivanova.

LOODUSKAiTSEKOKKU 174

PROjEKTi2017 väljamaksed projektidele eurodes 9 420 353

Looduskaitse infrastruktuuri arendamine(keskkonnaprogramm)

Looduskaitse arendamine(keskkonnaprogramm)

Looduskaitse elluviimine (keskkonnaprogramm)

Kaasrahastamine (keskkonnaprogramm)

Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine (ÜF 20142020)

6 39 50 33 46100 802 1 143 805 2 018 695 699 963 5 457 088

PROjEKTiDEARV

VÄLjAMAKSED EURODES

Ülevaade 2017. aastast● Kasari luhtade hooldamiseks soetati töövahendid ja taristu.

● Projektide käigus soetati 250 lammast ja 303 veist.

● Teostati puude hoolduslõikus Tõrva gümnaasiumi pargis ja loodushoiutööd Kunda linnapargis.

● hangiti Soomaa rahvuspargi halliste ja Tõramaa jõe luhtade hooldamiseks vajaminevad vahendid.

● Taastati Anija ja Viitina mõisa park.

● Toimus rahvusvaheline merikotka konverents “Seaeagle”.


Väikese Illimari lugudest tuntud Ahja mõisa park tehti korda

Põlvamaal asuvas Ahja mõisa pargis viidi läbi mahukad ehitustööd, et tagada liigirikkuse ja pärandi säilimine Friedebert Tuglase „Väikese Illimari“ lugude tegevuspaigana tuntud kohas.

2017. aasta juuli lõpuks korrastati kaheksal hektaril laiuv liigirikas mõisapark, kus kasvab 67 liiki puid ja põõsaid, sh eksootiline siberi lehis, punane tamm ja hall pähklipuu. Eakas, 16. sajandist pärit mõisa park on koduks ka kaitsealustele lindudele, näiteks kodukakule ja tammekirjurähnile.

Ettevõtmise käigus korrastati haljastus ja rekonstrueerimistöödega kogu liigirikas pargiala; teostati pargi võsa ja puuderaie; samuti freesiti kände ning parandati muru. Taastati pargialale

omane geomeetrilise raamistikuga jalgteevõrgustik ning likvideeriti paljud pargialasse sobimatud taimed ja põõsad, mis kahjustasid sealset ökoloogilist tasakaalu. Samuti paigaldati parki uued viidad ja infotahvlid, mis annavad külastajatele teavet sealsetest loodus ja arhitektuuriväärtustest.

KIK toetas Ahja vallavalitsuse projekti 290 814 euroga, sh Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 247 192 euroga ning keskkonnaprogrammist omafinantseeringuks 43 622 euroga.

Ahja mõisa pargi taastamine leidis tunnustust ka Muinsuskaitseametilt kui „Hästi restaureeritud mälestis 2017“. Lisaks valiti projekt KIKi töötajate poolt asutuse sisekonkursil KIKi 2017 Aasta Sipelgaks ehk parimaks valminud projektiks.

Foto

: Eer

ika

Purg

el


Käina laheKassari kaitseala korrastustööd said hoo sisse

Hiiumaa kaguservas Käina laheKassari maastikukaitsealal asuv Vaemla piirkond sai rannaniidu hooldamiseks vajalikud abivahendid.

Vaemla sihtkaitsevöönd oli liigse pilliroo ja kadakate tõttu võsastunud. Looduslikku piirkonda hooldasid lihaveised, ent taimekasv oli sedavõrd vohav, et olukorra parandamiseks tuli eraldi taastamistööd ette võtta. Rannaniidu MTÜ projektide eesmärgiks oli säilitada sealsete rannaniitude liigirohkust ning kaitsealuseid taimi, loomi ja linde.

Ellu viidi kaks projekti, millest esimese raames taastati rannaniidud ja soetati rannaalasid hooldav rooniiduk ning platvorm

haagis ja esilaadur traktorile heina transportimiseks. Samuti osteti loomaveohaagis ja 150 kogumisaeda, mis on abiks ca 200pealise lihaveiste karja transpordil suviste karjamaade ja talvituspaiga vahel.

Teise projekti eesmärk oli rannaniitusid hooldavale veise karjale paremate tingimuste loomine, milleks ehitati loomadele karjatamis perioodil vajalik varjualune. Varjualuse asukoht valiti karjatamisalade vahetusse lähedusse.

Projektide maksumus oli 224 718 eurot, sh toetus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 191 010 eurot ja ülejäänud osa omafinantseering toetusena KIKi keskkonnaprogrammist.

KIKi projektikoordinaatorid EvElIn KurmIstE ja HEIKKo antsmäE:

MTÜ Rannaniidu projekti võib iseloomustada kui „kaks ühes“ lahendust, kuna paralleelselt viidi edukalt ellu kaks erinevat ja tei-neteist täiendavat projekti. Ühe projekti raames taastati ca 71 ha rannaniitu, mida edaspidi hooldatakse 200-pealise lihaveisekarja abil. Selleks et hooldamine toimuks parimal viisil, on edaspidi hooldamisel abiks soetatud erivahendid. Loomadele on suvisel perioodil väga vajalik varjualune, kuhu suhteliselt lagedal kaitse-alal varjuda.

Foto

: Hei

kko

Ants

mäe


Emumäe matkarajad toovad piirkonnaliigirikkuse esile

LääneVirumaa Emumäe maastikukaitseala matkaradasid saab nüüdsest läbida ringikujuliselt, mis muudab külastajatele looduses viibimise huvitavamaks ning võimaldab piirkonna liigirikkusega paremini tutvuda.

MTÜ Emumäe Arenduskeskuse eestvedamisel 2017. aasta kevadel lõppenud tööde tulemusena saavad külastajad matkamiseks valida 1,2 km või ka 2,5 km pikkuse raja. Selleks et maastikul orienteerumine oleks lihtsam, on omavahel põimuvate radade ristumis ja hargnemiskohtadesse paigaldatud kümme suunaviita.

Silmaringi avardamiseks saavad külastajad 20 uuelt infotahvlilt lugeda teavet nii tavaliste kui ka vähem tuntud puittaimede ja põõsaste ning mõnegi varem sinna istutatud võõrliigi kohta. Tekstid valiti liikide juurde nii, et ka kogenum looduse sõber saaks midagi põnevat teada. Ainsa linnuna on infotahvlil koha leidnud haruldaseks muutunud rukkirääk, kes valgetel suveöödel siinseid helimaastikke kujundab. Samuti on rajaäärsetes kauni vaatega kohtades nüüdsest pingid ning mõnus lõkkekoht.

KIK toetas projekti keskkonna programmist summas 10 245 eurot ja MTÜ Emumäe Arenduskeskuse omaosalus oli 1139 eurot.

Aastas külastab Emumäe maastiku

kaitseala ja Pandivere kõrgustiku kõrgeimat vaatetorni umbkaudu

10 000 külastajat.

Foto

: Trii

nu P

ohla

k

MEREKESKKOND KOKKU 22

PROjEKTi2017 väljamaksed projektidele eurodes 859 876

Merekeskkond(keskkonnaprogramm)

Kaasrahastamine(keskkonnaprogramm)

15 7768 863 91 013

PROjEKTiDEARV


Ülevaade 2017. aastast● Soetati seadmeid ja tarvikuid, et tagada valmisolek väikereostuse piiramiseks veekogul.

● Viidi läbi 7 uuringut.

● Ehitati välja Tallinn Shipyard dokkides laevakerede puhastamisel või pesemisel tekkiva reovee kogumis- ja utiliseerimissüsteem.


Soome lahe veealune müra on uurimise all Keskkonnaministeerium viis Soome lahes läbi veealuse mürataseme seire selgitamaks välja, kui suur on inimtekkeliste helide kahjustav mõju mere keskkonnale. Andmete visualiseerimiseks valmis internetipõhine kaardirakendus.

Inimtegevuse tagajärjel tekkiva veealuse müra pidev esinemine võib mereorganismidele negatiivselt mõjuda. Eurodirektiivi kohaselt on Eestil kohustus aastaks 2020 tagada, et veealune müra oleks tasemel, mis ei kahjusta merekeskkonda.

Seire viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli konstruktsiooni ja vedeliku mehaanika uurimisrühm aastatel 20152016. Sellega jätkati 2014. aastal alanud müratasemete mõõtmist Tallinna ja Helsingi vahel asuvas mõõtmispunktis, mis on üks tihedama laeva liiklusega piirkondi Eesti merealal. Mõõtmiste tulemusena

selgus, et laevaliiklus on peamine ning aastaringne pidev veealuse müra põhjustaja. Samuti leidis kinnitust, et inimtekkeline müra on oluliselt suurem looduslikest müraallikatest.

Kuna hüljeste olulised elupaigad asuvad Soome lahes ja Väinameres, võib laevaliiklus tekitada kõrgsageduslikku müra tasemel, mis võib kohalikku hüljeste populatsiooni häirida.

Lisaks valmis internetipõhine kohateabesüsteem ehk GIS planeerimisvahend, mis visualiseerib meremüra mõõtmisandmed automaatselt. See hõlbustab andmete kasutamist edasiste tegevuste planeerimiseks. GIS planeerimisvahendit võivad kõik huvilised vaadata veebiaadressil deepthought.ttu.ee/mehinst/failid/meremura

KIK toetas projekti keskkonnaprogrammist 41 487 euroga.

Foto

d: A

leks

ande

r Kla

uson

KOKKU 36


METSANDUS

Metsandus(keskkonnaprogramm)

Jahindus(keskkonnaprogramm)

21 152 806 785 247 401

PROjEKTiDEARV


Ülevaade 2017. aastast●Valmis 4 uuringut ja 6 rakendusuuringu aruannet.

●Korraldati teabepäevi, koolitusi ja näitusi. Näiteks 2017. aasta trofeenäitused ja osalemine rahvus vahelisel jahitrofeede näitusel.

●Luua Metsanduskool esindas Eestit Euroopa metsanduslikel kutsealavõistlustel ja korraldas Baltimaade võistluse.

●Anti välja jahindus- ja loodusajakirja “Eesti jahimees”, metsandusajakirju “Metsanduslikud Uurimused” ja “Baltic forestry”.

●Toetati trükise “jahilindude määramine” väljaandmist.


Metsaregister läks üle uuele veebiplatvormile

Metsaressursi arvestuse riiklik register läks 2017 septembris üle uuele kaasaegsele tehnilisele platvormile, millega paranes ja avardus selle kasutamine.

Metsaregister ehk metsaressursi arvestuse riiklik register koondab andmeid Eesti metsade pindala, tagavara, paiknemise, seisundi, omaniku, kasutamise ja kitsenduste kohta ning asub aadressil register.metsad.ee. Registri varasem, aastast 2007 pärinev tehniline lahendus ei võimaldanud aegunud tehnoloogia tõttu teha edasisi arendusi.

Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse poolt tellitud tööde tulemusena viidi olemasolev infosüsteem uuele kaasaegsele ja jätkusuutlikule platvormile, mida on tulevikus võimalik edasi arendada sõltumatult ühest konkreetsest

arendajast. Võrreldes varasema lokaalse infosüsteemiga kasutavad ametnikud registri pidamiseks nüüd veebipõhist kohateabesüsteemi GIS. Olemasolevad veebipõhised kasutajaliidesed viidi üle uuemale tehnoloogiale.

Oluliselt suurendati lahenduse kasutajasõbralikkust ning laiendati selle funktsionaalseid võimalusi. Näiteks on kõigil metsaomanikel nüüd võimalik paremini hallata oma metsaga seotud infot, sh anda volitusi ja näha oma kinnistuga seotud looduskaitselisi piiranguid. Lisaks saavad metsaomanikud nüüdsest reaalajas jälgida metsateatise menetluse seisu ja tellida vastavaid eposti teavitusi. Suurematel metsa omanikel on võimalus liidestada oma metsamajandustarkvara metsaregistriga.


Metsaregister koondab andmeid

Eesti metsade pindala, tagavara, paiknemise,

seisundi, omaniku, kasutamise ja kitsenduste kohta

ning asub aadressil register.metsad.ee

Energeetika(keskkonnaprogramm)

Välisõhk(keskkonnaprogramm)


Ettevõtete energia ja ressursi tõhusus(ERF 20142020 )

Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne (ÜF 20142020)

7 21 3 23 77731 692 2 826 215 114 252 210 358 7 305 175Energiasäästu ja taastuv energia osakaalu suurendamine(ÜF 20142020)

Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis(ÜF 20142020 )

Raudteeliikluse arendamine ja erinevate liikumisviiside ühendamine(ÜF 20142020)

Kodumaine sihtfinantseerimine KOV lasteaiahoonetes energiatõhususe edendamise toetuseks (HKS)

9 2 24 255 220 267 873 4 267 232 35 573

ATMOSfÄÄRiÕhU KAiTSE jA ENERgEETiKA

KOKKU 168


PROjEKTiDEARV


PROjEKTiDEARV


Ülevaade 2017. aastast●Parandati 23 raudteepeatuse ühendusvõimalusi teiste

transpordiliikidega, näiteks Keilas, Urdas, Aegviidus, Elvas, Valgas ja Arukülas.

●Aasta jooksul toetas KIK kokku 33 ressursiauditi läbiviimist. Näiteks Järvakandi Puidutehase AS, Palmako OÜ ja Tarmeko Spoon AS auditid.

●Valmisid Kiili valla, Puhja aleviku ja Võhma linna soojusmajanduse arengukavad.

●Renoveeriti Salme aleviku ja Kärla keskuse katlamajad ning ehitati Elva linna muusikakooli ja sotsiaalmaja soojustrass.

●Uuendati Tartu linna välisõhu strateegiline mürakaart ja Tallinna strateegiline mürakaart.

●Rajati välisõhu kvaliteedi monitooringujaam Vaivara vallas.

●Algasid Eesti esimese biometaani tootmisjaama ehitustööd Viljandimaal Siimanis.


Tootsi Turvas tegi suurinvesteeringu maavara säästlikumaks kasutamiseks

Eesti suurim turbatootja Tootsi Turvas AS soetas mobiilse haamerpurusti ja rajas Pärnusse kännuhakke ladustamisplatsi, millega vähendas oluliselt ressursikadusid ja suunas turba kaevandamisel turbalademikus asuvad kännud taaskasutusse.

Soetatud haamerpurusti võimaldab ettevõttel ära kasutada enamiku rabakändude biomassist ja toota sellest kümne aasta jooksul ligi 200 000 m³ haket, mis suunatakse soojusenergia tootmisse. Seni leidis rabadest kogutud kändudest kasutust

vaid 15%, kuid tänu tehtud investeeringule saab kogu kännumaterjali suunata kvaliteetse biokütuse valmistamisse. Lisaks säästab ettevõte kümne aasta perspektiivis 80 000 liitrit diiselkütust, mis kulunuks kändude liigutamisele.

Projekti kogumaksumus oli 406 921 eurot, millest KIKi toetus Euroopa Regionaalarengu Fondist oli 101 730 eurot ning ülejäänu tasus ettevõte omafinantseeringuna. Investeeringu eeldus oli detailse ressursikasutuse analüüsi läbiviimine, mille tegi ettevõttele OÜ Pilvero.

Foto

d: E

rako

gu


Juuru lasteaed ja hooldekodu said „rohelise“ soojuse

Raplamaal asuv Juuru lasteaed Sinilill ja hooldekodu läksid 2017 jaanuaris üle keskkonnasõbralikule soojusenergiale.

Lasteaiale ja hooldekodule tootis varem soojust kergel kütteõlil töötav katel. Soval Teenus OÜ eestvedamisel ja TREV2 Grupi poolt läbi viidud tööde käigus ühendati hooned koolimaja juures asuva hakkepuidust soojust tootva katlamajaga.

Hakkepuidust toodetava soojuse kasutamine vähendas fossiilsetest kütustest õhku paisatava süsihappegaasi hulka 63 tonni võrra aastas. Lisaks loodi kortermajadele kaugküttega liitumise ning seeläbi korterite sisekliima ja tuleohutuse parandamise võimalus.

KIK toetas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest projekti 43 923 euroga. Ülejäänud summa 87 846 eurosest kogumaksumusest kattis Soval Teenus OÜ omavahenditest ja pangalaenuga.

Foto

: Val

lo Le

inbe

rg

KIKi projektikoordinaator aIvE HaavEl:

Juuru lasteaia ja hooldekodu kaugküttega ühendamine oli piirkonna jaoks väga vajalik projekt. Lapsed saavad nüüd keskkonnasõbralikult köetud hoones mängida ja õues olles puhtamast õhust rõõmu tunda.


Urda raudteepeatuse liiklussõlm suunab rongiliiklust kasutama

Harjumaal Saue vallas asuvat Urda raudteepeatust kasutavatele rongireisijatele on nüüdsest rongile jõudmiseks oluliselt paremad ligipääsuvõimalused. Need loovad eeldused selleks, et üha enam kohalikke elanikke just keskkonnasõbralikku rongiliiklust eelistaksid.

Urda raudteepeatus on oluline sõlmkoht nii Saue kui Saku valla elanikele ning üha enam elanikke kasutab nii vallasisesteks kui Tallinna sõitudeks just rongi.

Vahemikus 2014 mai kuni 2018 jaanuar kestnud mahuka ettevõtmise käigus paranesid Urda raudteepeatuse ümbruses liiklemistingimused nii autodele, jalgratastele kui ka jalakäijatele. Raudteepeatuse ümbruses rajati kokku 1,8 km kerg

liiklusteid, lisaks tehti korda peatusesse viivad juurdepääsuteed. Valmis uus 20kohaline turvasüsteemiga jalgratta ja 40kohaline autoparkla ning lisaks bussipeatus. Olulist täiendust sai tänavavalgustus.

Lisaks on nüüd peatuses rongide saabumiseväljumise kohta reaalajas teavet andev infotahvel ning suunaviit, mis tutvustab piirkonna vaatamisväärsusi ning annab olulist infot kohalikest avalikest teenustest.

Kokku 13 erineva hankemenetluse ning viie projekteerimisega projekti maksumus ületas ühe miljoni euro piiri. KIKi toetus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendusel oli sellest 592 517 eurot. Kuna tegemist oli Saue ja Saku valla koostööprojektiga, katsid ülejäänud kulud vastavad vallavalitsused – seda oma valla piirides toimunud tööde raames.

Foto

: Ann

e-Ly

Sum

re


Aegviidu Puit rajas keskkonnasõbralikuma biokatlamaja

AS Aegviidu Puit avas 2017. aasta juunis biokütusel töötava uue katlamaja, millega vähendas tootmistegevuses õhku paisatava süsinikdioksiidi kogust ligi kolm korda.

Uus 3,5 MW võimsusega katlamaja asendab vana õlikatelt ning on mõeldud spetsiaalselt niiskete puidujäätmete ja puidukoore põletamiseks. Uus katlamaja on võimsuselt eelkäijast suurem, ent oluliselt keskkonnasõbralikum ning tänu uuele tehnoloogiale vähenes CO2 kogus ligi kolm korda.

Katlamaja rajas ICPSolutions OÜ koostöös Austria ettevõttega KCO Cogeneration und Bioenergie GmbH. Aegviidu Puidule on oluline, et seade suudaks põletada märga puidukoort, mistõttu langes valik Kohlbach K83500kW restkolde kasuks, mis on ette nähtud biokütuse põletamiseks niiskusesisaldusega kuni 65%.

Osana projektist vähendab uus katlamaja ka massiivse transportimisega seonduvat negatiivset keskkonnamõju, sest ettevõte saab nüüdsest kohapeal saematerjali kuivatada ja puidujäätmeid kasutada. Saematerjal veeti enne teenus kuivatamiseks AS ViruNigula Saeveskisse, mis asub Aegviidust 86 km kaugusel, ja puidukoort veeti eemal asuvatesse katlamajadesse.

Uus katlamaja on osa ühtsest uue saeveski ja sorteerimisliini kompleksist, mille viimases etapis ehitati välja palgiladu, katla maja ja puidukuivatid. Viimase etapi maksumus oli 4 674 425 eurot, millest katlamaja ehitust toetas KIK keskkonnaprogrammist summas 562 221 eurot. Ülejäänud investeeris projekti AS Aegviidu Puit ise.

Foto

: Mar

tin H

eint

alu


Alexela uus gaasitankla lõi eeldused taastuvenergia laiemaks levikuks

KIKi energeetika valdkonnajuht Eduard sIzov:

On hea meel, et sellest meetmest esimene biometaani tankimise võimekusega tankla on valmis saanud ja Võru maakonna elanikud saavad kasutada surugaasi kütusena kasutavat transporti. Loodame läbi selle tegevuse anda tõuke alternatiivsete ja keskkonnasäästlikumate kütuste laialda-semale kasutusele Eestis.

Alexela Eesti avas Võrus 2017 augustis KIKi toel valminud Baltimaade esimese CNG ehk surugaasitankla, mis loob piirkonnas hea võimaluse keskkonnasõbralikuma biometaani kasutamiseks auto ja bussikütusena.

Surugaasitankla avamine toetab Eesti eesmärki tõsta aastaks 2020 taastuvenergia kasutamise transpordisektoris kuni 10%ni (Eurostati andmetel oli 2015. aasta vastav number 0,4%). CNG autogaasi põlemine tekitab võrreldes bensiiniga 60% vähem süsinik oksiidi, 50% vähem süsivesinikke ja 45% vähem lämmastikoksiide.

Vajadus surugaasitankla järele tulenes sellest, et Võru maakonnas puudub maagaasi ülekandevõrk. Uus tankla ei ole ühendatud maagaasitorustikku; maagaas veetakse LNG ehk veeldatud kujul tanklasse veokitega, misjärel see taasgaasistatakse. Tankla esmane sihtotstarve on teenindada maakonnaliinide gaasibusse, mida ei saanud seni piirkonnas puuduva gaasitankla tõttu kasutada. Lisaks on CNG autokütusena võitmas poolehoidu ka eratarbijate hulgas, kelle jaoks on tähtis keskkonnahoid ning hinnasääst.

Võru tankla rajamise maksumus oli 373 000 eurot, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus oli 130 000 eurot. Kokku toetab KIK Eesti eri paikadesse biometaani tankimise võimekusega tanklataristu rajamist 2 622 823 euroga.

Foto

: Jaa

nus T

anils

oo

Ülevaade 2017. aastast●Korraldati Eesti meistrivõistlused allveekalapüügis ja Eesti spinningupüügikoondise katsevõistlused.

●Korraldati üritusi, õppepäevi ja laagreid. Näiteks Tõrva Gümnaasiumi kalanduskursuse õppelaager, rannakalanduse tutvustamise jätkuprojekt Silma Õpikojas ning MTÜ Tartu Koidu Keskuse noorte harrastus kalastajate õppelaager.

●Viidi läbi 8 uuringut.

●Soetati rajakaameraid, et tõhustada kudekaitset lõhejõgedel.

●Eesti järvedesse asustati ca 313 400 33,5 aastat ette kasvatatud angerjat.

●Rakendati tegevuskava jõevähi varude kasutamiseks ja kaitseks 2016. aastal.

KALANDUS

Kalanduse arendusprojektid(keskkonnaprogramm)

Kalanduse teadusuuringud(keskkonnaprogramm)

Kalavarude kaitse ja järelevalve (keskkonnaprogramm)

Veeelustiku ökoloogilise seisundi parandamine (keskkonnaprogramm)

16 14 7 3119 396 394 784 257 497 155 967

KOKKU 40

PROjEKTi2017 väljamaksed projektidele eurodes 927 645

PROjEKTiDEARV



Eistvere järvele rajati uus ujuvsild

Järvamaal Imavere vallas asuv looduskauni kivirannaga Eistvere järv sai 2017. aasta augustis uue ujuvsilla, mis vahetas välja senise amortiseerunud ja ohtlikus seisukorras, nõukogude ajast pärit eelkäija.

Järva valla (endine Imavere vald) eestvedamisel rajatud uus puidust ujuvsild on hea uudis eelkõige järvel kala püüdvatele harrastuskalameestele, kellel on nüüd paremad võimalused paadiga järvele minna ning oma paati sillata. Uus sild suunab kalastajad järvele minema ühest kindlast, hästi ligipääsetavast kohast, millega hoitakse korras kogu järve teisi kaldaid. Lisaks

tunnevad uuest sillast rõõmu kohalikud suplejad ja suvitajad, kes tulevad Eistvere mõisaga tutvuma ning otsustavad teha põike ka järve äärde.

Kõik sillaga seotud tööd tegi Paadisildade OÜ, sh ehitas ja paigaldas uue silla ning lammutas vana. Projekti maksumus oli 4403 eurot, millest KIKi toetus keskkonnaprogrammist oli 3963 eurot ning ülejäänu rahastas kohalik vald.

KIK on ka varasematel aastatel toetanud Eistvere järvega seotud töid, sh järve vähiasurkonna suurendamist ja paisjärve korrastamist.

Foto

: Tiit

Sch

vede

Veekogude tervendamine(keskkonnaprogramm)

Joogiveevarustus (keskkonnaprogramm)

Jääkreostus(keskkonnaprogramm)

Mitteehituslikud tööd(keskkonnaprogramm)

4 13 3 30324 130 1 401 305 45 182 1 340 693Reoveekäitlus (keskkonnaprogramm)


Veemajanduse taristu arendamine(ÜF 20142020)

Saastunud alade ja veekogude korrastamine (ÜF 20142020)

42 7 9 36 487 762 81 888 2 595 801 216 764

VEEMAjANDUSKOKKU 111


PROjEKTiDEARV


PROjEKTiDEARV


Ülevaade 2017. aastast● Rekonstrueeriti Kraavi, Ahula, Kaalepi, Soe, Susilepa ja Seidla asula ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem.

● Uuendati Kuremaa reoveepuhasti ja häädemeeste valla pumbajaamad.

● Rajati Võlli ja Kaubioja paisu kalapääsud Viljandimaal.

● Likvideeriti Oona vesiveski paisu vare.

● Viidi läbi Põltsamaa jõe projekteerimis- ja tervendustööd Põltsamaa-Rutikvere lõigul.


Kaarepere küla sai uue vee ja kanalisatsioonitorustiku

Jõgeva maakonnas asuva Kaarepere küla elanikele on nüüdsest tagatud puhas kraanivesi, sest käivitus uus ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteem.

Küla senine vee ja kanalisatsioonitorustik oli amortiseerunud, sh olid joogiveetorude läbimõõdud ebapiisavad, esines palju lekkeid ning kohati torud roostetasid. Samuti oli täielikult amortiseerunud 1972 rajatud reoveepuhasti ning biotiigid olid mudastunud.

Emajõe Veevärk ASi eestvedamisel juunis 2017 lõpule viidud tööde tulemusel uuendati külas 3286 m joogiveetorustikku. Kanalisatsioonitorustikku rajati täiesti uuena 210 m ja olemasolevat parandati 2491 m pikkusel lõigul. Samuti sai korda reovee käitlemine, milleks paigaldati novembris 2017 reovett tsüklite kaupa puhastav uus SBR annuspuhasti, mis on varasemaga

KIKi projektispetsialist Enn sElgIs:

Kaarepere asula ja selle elanike jaoks oli projekt kindlasti oluline. Projekti tulemusel on tagatud elanike varustamine kvaliteetse joogiveega, tekkiva reovee juhtimine puhastisse ning selle nõuete-kohane puhastamine.

võrreldes võimeline vastu võtma ja ühtlustama suuri reoveekoguseid. Lisaks puhastati biotiigid.

Käesoleva projekti tulemusena liitus uue veevärgiga 24 inimest ning kanalisatsioonisüsteemiga 15 inimest; kokku kasutab nüüdsest nõuetekohast ühisveevärki vastavalt 250 ja 242 inimest. Lisaks saavad uue veesüsteemi hüvedest kasu mitmed kohalikud asutused, sh hooldekodu, lasteaed, rahvamaja ning spordija huvimaja.

Toruehituse peatöövõtja oli SantehEhituse OÜ ning reoveepuhasti töid tegi Schöttli Keskkonnatehnika AS.

Projekti maksumus oli kokku 516 282 eurot, millest valdav osa oli KIKi toetus keskkonnaprogrammist summas 408 095 eurot. Ülejäänud summa maksis Jõgeva vald (endine Palamuse vald).

Foto

: Mar

gus S

inim

äe


Käru aleviku uus ühisveevärk tõi kvaliteetse joogivee

Käru aleviku joogiveetorustiku ulatus oli varem ebapiisav ja hõlmas ainult kuut kortermaja, vallamaja ning hooldekodu. Kanalisatsioonitorustik ja reoveepuhasti olid amortiseerunud, biotiigid olid korrast ära.

Mahuka projekti käigus tehti augustiks 2017 korda olemasolev torustik ning rajati 7,2 km uut vee ning 9,3 km uut kanalisatsiooni torustikku. Vana reoveepuhasti lammutati, selle asemele ehitati uus annuspuhastitüüpi puhasti. Aktiivmudatehnoloogial põhinev annuspuhasti koos ühtlustusmahutitega tagab optimaalse puhastusprotsessi ebaühtlaste heitveekoguste puhul. Samuti puhastati biotiigid ja ehitati kaasaegseks olemas olevad pumbamajad.

Kui varem kasutas ühisveevärki 209 kohalikku inimest, siis nüüd loodi võimalus ühisveevärgiga liitumiseks kõigile piirkonna 381 elanikule. Liitumine on olnud arvatust populaarsem ning 2018 alguseks oli ühisveevärgiga ühinenud 30 majapidamist.

Torustikutöid teostasid Watercom OÜ ja Lemminkäinen OÜ, puhastusseadmete tööd tegi Terrat AS.

Projekti kogumaksumus oli 1 542 057 eurot, sh KIKi toetus keskkonnaprogrammist 1 162 614 eurot. Ülejäänud osa oli Käru vallavalitsuse omafinantseering.

Foto

: Jan

elle

Leen

urm

Mahuka projekti käigus tehti korda

olemasolevad torustikud ning rajati 7,2 km uut vee ning 9,3 km uut kanalisat

sioonitorustikku. Rapla maakonnas asuva Käru aleviku elanikud, asutused ja ettevõtted saavad nüüdsest osa nõuetekohasest ühisveevärgist ning kvaliteetsemast joogiveest.


Oona vesiveski paisul kõrvaldati kalade rändetakistus

Oona Veski MTÜ eestvedamisel lammutati Valga maal Purtsi jõe hoiualal asuva Oona vesi veski paisu vare ja kõrvaldati vees olnud takistused. Tehtud muudatus teeb taas võimalikuks kalade rände ning parandab piirkonna veeelustiku mitmekesisust.

Oona vesiveski paisu jäänuk asus Väikesesse Emajõkke suubuva Purtsi jõe hoiualal, kus elavad kaitsealused kalaliigid. Lisaks kaitse alusele harilikule võldasele ja paksukojalisele jõekarbile elavad jões mitmed teised kalaliigid, sh näiteks jõeforell, ahven, kiisk, haug jt. Ummistunud paisutus jõelõikude vahel takistas nii kaitsealuste kui teiste Purtsi jões elavate kalaliikide rännet.

Lammutustööde käigus taasühendati teineteisest isoleeritud jõelõigud. Esimese Eesti vabariigi ajal rajatud Oona vesiveski hoone oli lagunenud, kuid selle allesjäänud kivimüür kindlustati ja renoveeriti. Projekti käigus rekonstrueeriti olemasolev sild ning rajati uus torusild. Töö teostas Nordpont OÜ.

Projekti kogumaksumus oli 133 680 eurot, millest 113 628 eurot oli toetus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ning 20 052eurone omafinantseering kaeti kaasrahastusena KIKi keskkonnaprogrammist.

Foto

d: Ö

öle

Jans

on

KESKKONNATEADLiKKUSKOKKU 769


Keskkonnateadlikkust suurendavad teavitustegevused, uuringud ja kampaaniad(keskkonnaprogramm)

Organisatsioonis, sh haridus asutuses mitte for maalse keskkonna juhtimissüsteemi rakendamine(keskkonnaprogramm)

Messide, festivalide ja loodusõhtute korraldamine(keskkonnaprogramm)

Teabekandja, sh meediatoodete, uuringu, mlahenduse loomine(keskkonnaprogramm)

Üldharidussüsteemi õpilastele suunatud õppe materjalide ja vahendite loomine ja soetamine(keskkonnaprogramm)

2 3 38 41 510 739 14 796 207 250 598 698 12 778Haridusasutuses loodus või kesk konnateemat käsitleva projekti elluviimine(keskkonnaprogramm)

Teavituskampaania korraldamine(keskkonnaprogramm)

Keskkonnateadlikkuse lihtsustatud projektid/üld haridussüsteemi õpilaste õppeprogrammi läbiviimine(keskkonnaprogramm)

Keskkonna teadlikkuse lihtsustatud projektid/kuni kolme õppepäevase laagri korraldamine(keskkonnaprogramm)


8 18 625 26 341 439 320 635 1 680 170 44 125 15 555

PROjEKTiDEARV


PROjEKTiDEARV


Ülevaade 2017. aastast● Eesti Loodusmuuseumis valmis näitus „Müstiline ürgmeri“ ja Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis “Kaduvate liikide kannul”.

● Rahastati raadio- ja telesaateid, näiteks “ilmaparandaja”, ökoskoop” ja “Osoon”.

● Viidi läbi asjade korduskasutust väärtustav teavituskampaania säästva tarbimise võimaluste tutvustamiseks.

● Eestimaa rahvusparkides viidi läbi noore looduskaitsja koolitusprogramm "junior Ranger".

● Toimusid aasta linnu turteltuvi ja aasta looma metskitse teavitustegevused.

● Toimus keskkonnahariduse konverents, kus loodi Eesti Keskkonnahariduse Ühing.

● Toimus 5110 õppeprogrammi, lapsi osales veidi üle 103 000.


Loodusmuuseumi näitus viib ürgmere teemalisele ajarännakule

“Müstiline ürgmeri” on interaktiivne näitus, mis tutvustab külastajale Baltimere settebasseini arengut läbi sadade miljonite aastate alates Ediakaara ajastust kuni tänapäevani välja. Külastajad saavad teada piirkonna geoloogilistest, klimaatilistest ja veetaseme muutustest ning erinevate liikide arengust.

Muuseumi näitusesaal on spetsiaalse valgustuse ja animatsioonide abil muudetud veealuseks maailmaks, kus külastaja satub justkui mere põhja ning teeb kõndides läbi ajarännaku. Näitusesaali seintel on fossiilide põhjal valminud video installatsioonid, milles „ärkavad ellu“ ürgsed mereasukad, sh meri skorpionid ja nautiloidid. Näitusel näeb ka mitmemeetriseid ürgsete meree

lukate mudeleid ning valikut fossiile muuseumi kogudest, sh käsijalgseid, koralle, tigusid ja teisi põnevaid mereasukaid.

Näitus osutus tõeliseks publikumagnetiks ning tõi aastal 2017 Loodusmuuseumisse rekordarvu külastajaid – ligi 63 000, millele 2018. aasta kolme kuuga on lisandunud veel rohkesti huvilisi ehk kokku on näitust uudistanud 75 000 inimest. Eesti ala geoloogilist ajalugu tutvustav näitus on hästi vastu võetud nii kooligruppide kui üksikkülastajate, samuti välisturistide poolt. Näitus on avatud kuni 2018. aasta septembri lõpuni.


Foto

d: Jü

ri Lõ

un

“Müstiline ürgmeri” on interaktiivne näitus,

mis tutvustab külastajale Baltimere settebasseini

arengut läbi sadade miljonite aastate.

Eesti Loodusmuuseum avas 2017. aasta jaanuaris näituse „Müstiline ürgmeri“, mis tutvustab huvilistele Eesti ala merepõhja alates 600 miljoni aasta tagusest ajast kuni tänapäevani.


Koomiksisari „Rikas elu“ populariseeris tõsiseid loodusteemasid

Tartu Loodusmaja andis välja veebiraamatu „Rikas elu“. See hõlmab 52 Eesti elurikkust tutvustavat koomiksit, mis pakuvad täiendavat lugemist koos harivate tekstidega.

Veebiblogis rikaselu.blogspot.com ja Eesti Päevalehes ilmus alates aprillist 2016 kogu aasta jooksul karikaturist Ott Valliku poolt joonistatud iganädalane koomiksisari, milles peategelased Mäger ja Rasvatihane tutvustasid Eesti rikast loodust. Seiklus rikast koomiksisarja täiendavad 27 nimeka Eesti teadlase ja autori sisukad lood elurikkuse erinevatest tahkudest. Lugejale seletatakse lihtsas keeles lahti piltidel kirjeldatud teemade

tagamaad. Oma panuse andsid näiteks Arne Ader, Mart Jüssi, Valdur Mikita, Urmas Tartes jpt.

Koomiksisarjaga tutvustatakse näiteks, mis on geneetilinemitmekesisus, elupaikade kadumine, võõrliigid või elurikkus mullas, linnas ja vanas metsas. Koomiksisari on unikaalne, sest paneb tõsised loodusteemad humoorikasse pildikeelde, mis on arusaadav väga laiale sihtgrupile, alates lasteaia ja koolilastest kuni täiskasvanuteni välja.

Koomiksisarja ilmumist ja veebiraamatu väljaandmist rahastas KIK keskkonnaprogrammist 31 146 euroga.

KIKi projektispetsialist gEa KIIvEr:

Koomiksi näol on tegemist uudse lähenemisega tõsistele keskkonnateemadele. Ilmeka ja tabava koomiksisarjaga tõmmati tähelepanu Eesti looduse rikkusele ja selle väärtustele, samas ka ohtudele ning inimeste enda käitumise mõjudele. Mida rohkem me teame, seda rohkem on, mida looduses tähele panna. Vahva pildisari meelitab lugema ka teemat laiemalt avavat taustalugu. Loodetavasti jõuab selline vorm ka nende inimesteni, kes muidu keskkonnateemalisi artikleid ei loe.


Saaremaa Orhideefestival tutvustab unikaalseid looduslikke orhideesid

MTÜ Future ja Kihelkonna rahvamaja korraldusel toimus 2017. aasta suvel viies Saaremaa Orhide efestival „Märka lille!“, mis tutvustas Saaremaale ja ühtlasi kogu Eestile omaseid unikaalseid looduslikke orhideesid. Looduslikud orhideed on Eesti üks suuri haruldusi, mille olemas olu ja kaitsmise vajadus ei ole laiemalt teada. Korraldajad soovivad festivaliga tähelepanu pöörata ka Euroopa ühele vanimale kaitsealale, Vilsandi rahvuspargile, mis on Eesti üks orhideerikkamaid piirkondi.

Tänavune järjekorras juba viies festival oli eelmistest mahukam, kestes läbi kolme suvekuu ja kattes kogu looduslike orhideede õitsemise aja. Selle käigus sai kuulata loodustemaatilisi loenguid erinevatelt lektoritelt, näiteks Aleksei Turovskilt, Ahto Kaasikult ja Alain Ridgeway´lt (Inglismaa) ja külastada looduslike orhideede kasvupaikasid. Tänavu laieneti Kihelkonnast ja Vilsandi rahvuspargist Kuressaarde, kus võis näha nii orhideefotode kui ka Ingmar Muusikuse loodusfotode näitust. Festivalil toimus ka Rainar Kurbeli ja Toomas Hirse kirjutatud „Eestimaa orhideede käsiraamatu“ esmaesitlus.

2017. aasta festivali külastas rekordarv ehk ligi 700 inimest. Nende hulgas olid nii pered, looduse süvahuviga inimesed, suvesaarlased kui ka ekskursioonibussidega saabunud külastajad. Korraldajad peavad järelkasvu mõttes oluliseks noorte ja laste kaasamist; näiteks oli tänavu spetsiaalselt lastele korraldatud looduseteemaline pannkoogihommik ning lillemaali õpitoad.

Festivali korralduskulud olid kokku 6478 eurot, millest KIKi toetus keskkonnaprogrammist oli 3150 eurot.

Foto

d: M

aarik

a To

omel

, Rai

nar K

urbe

l

Looduslikud orhideed on Eesti üks suuri haruldusi, mille

olemas olu ja kaitsmise vajadus ei ole laiemalt teada. Korraldajad soovivad festivaliga tähelepanu

pöörata ka Euroopa ühele vanimale kaitsealale, Vilsandi

rahvuspargile.

Keskkonnakorraldus(keskkonnaprogramm)


Valmisoleku suurendamine keskkonnahädaolukordadele reageerimiseks(ÜF 20142020)

27 3 31 887 658 167 386 31 828 100

KOKKU 33


KESKKONNAKORRALDUS,-jÄRELEVALVE jA -SEiRE

PROjEKTiDEARV


Ülevaade 2017. aastast● Viidi läbi 4 uuringut.

● Rekonstrueeriti Kunda tsemenditehase tootmisliin klinkritolmu kasutamiseks CEM i tüüpi tsementsegude koostises.

● Mayeri industries AS soetas pesuvahendite veeslahustuvatesse geelkapslitesse pakkimise liini.


Hiiu Pagar avas kaasaegse ja energiasäästliku tootmiskompleksi

Hiiu pagari ja kondiitrikojal oli vajadus kaasaegsemate uute seadmete järele juba mõnda aega, kuid vanad ruumi lahen dused ei võimaldanud ette võtta vajalikus mahus renoveerimisega laienemistöid. Seetõttu ehitati uued ruumid, mis tegi võimalikuks ka investeeringu kaasaegsetesse küpsetusahjudesse ning pagaritööstuse seadmetesse.

Varem kütteõlil töötanud küpsetusahjud vahetati kaasaegsete vedelgaasil töötavate vastu ning tööle rakendati soojustagastussüsteem. Uued seadmed ja süsteemid võimaldavad jääksoojust kasutada nii ruumide kütmiseks kui ka sooja

vee tootmiseks. Lisaks ahjudele töötab soojustagastusega ka ventilatsioonisüsteem. Kütte, ventilatsiooni ja soojustagastussüsteemi ehitas Hiieko AS.

Hiiu Pagari tootmishoone ja tehnoloogia kaasajastamise kogumaksumus oli ca 1,46 miljonit eurot. KIKi toetus keskkonnaprogrammist kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemi ostule oli 86 452 eurot. Projektil oli ka omafinantseering ja pangalaen ning lisaks saadi toetusi PRIAlt ja LEADERi programmidelt.

Uued seadmed ja süsteemid võimaldavad jääksoojust kasutada nii

ruumide kütmiseks kui ka sooja vee tootmiseks.

Hiiumaa Tarbijate Ühistu pagaritöökoda avas 2017. aasta märtsis Kärdlas uue tootmishoone, milles on muuhulgas kaasaegne ning energia säästlik kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteem.

Foto

: Elis

Lill

eõis

KOKKU 31


MAAPÕU

Maapõueteave(keskkonnaprogramm)

Maastike korrastamine(keskkonnaprogramm)

28 32 108 763 102 328

PROjEKTiDEARV


Ülevaade 2017. aastast● Valmis TTÜ Särghaua õppekeskuse maapõue ekspositsioon “Puuraugud ja puursüdamikud”.

● 150 karjääris toimusid kaevandamistegevuse aerokontrollid.

● Viidi läbi 3 uuringut.

● Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut töötas välja Eesti graptoliitargilliidis leiduvate raskemetallide ja teiste elementide keskkonnamõju mudeli ning teostumise dünaamika.

● ilmus “Puurija käsiraamat”.

● Taastati Vääna geopolügooni baasjoon.

● Viidi läbi noorgeoloogide väliseminarid Silma Õpikojas.


Endise kaevanduse sissevarisenud ava korrastati

Keskkonnaameti eestvedamisel kõrvaldati novembris 2017 IdaVirumaal asunud endise Käva 2 kaevanduse sissevarisenud šurfiava tagajärjed, mis olid ohtlikud piirkonnas liikuvatele inimestele ja loomadele.

Šurf on maapinnale avanev kaeveõõs. Šurfivaringud tekivad siis, kui kaevanduste avad ei ole korralikult suletud. Taolisi varinguid on Eestis toimunud ka varem, kui oli tavaks šurfisuue sulgeda palkidega, millele kuhjati läheduses leiduvat pinnast. Aja jooksul palgid pehastuvad ning šurfid võivad sisse variseda.

Kuna iga kaeveõõs on läbimõõdult ja varisemisastmelt erinev, koostati antud korrastustööde raames kõigepealt sulgemisprojekt. Seejärel eemaldati šurfiava servalt muld, moreen ja põllukivid. Sissevarisenud ava täideti aheraine killustikuga, tasandatud pinnale valati betoonplaat ja selle pealne ala korrastati sobivaks ümbruskonnale.

Šurfiava sulgemisprojekti koostas OÜ Reaalprojekt ning sulgemistööd tegi Faster OÜ. Sissevarisenud šurfiava korrastamiseks ja sulgemiseks kulus 23 869 eurot. Kogu ettevõtmist rahastas keskkonnaprogrammist KIK.

KIKi projektispetsialist Bruno uustal:

Kuna vanemad põlevkivikaevandused ei ole eriti sügaval, siis juhtub sageli, et alt kaevandatud ala-del toimub maapinna varinguid. Need on ohtlikud piirkonnas liikuvatele inimestele, loomadele ning tehnikale. Seetõttu oli vajalik koostada projektlahendus, mida saaks kasutada analoogsete maa-pinna varingute sulgemisel, ning sulgeda ka põllul olev šurfiauk.

Foto

: Fas

ter O

Ü

jÄÄTMEKÄiTLUS

Ohtlike jäätmete käitlemine(keskkonnaprogramm)

Tavajäätmete käitlemine(keskkonnaprogramm)

Maastikupilti kahjustava ehitise lammutamine (keskkonnaprogramm)

Poolkoksiprügilate ja radioaktiivsete jäätmete hoidla järelhooldus(keskkonnaprogramm)


57 10 12 4 1522 614 1 026 979 149 509 292 883 780

PROjEKTiDEARV


KOKKU 84


Ülevaade 2017. aastast● Ohtlike jäätmete kogumisringide käigus koguti ja käideldi üle 2277 tonni ohtlikke jäätmeid.

● Koguti kokku ja käideldi suuregabariidilisi jäätmeid kokku 838 tonni ja tavajäätmeid 1392 tonni.

● Lammutati 31 ehitist, näiteks Mäetaguse valla Atsalama laohoone-seltsimaja.

● EstPak Plastik AS viis läbi PET jäätmete ümbertöötlemise projekti.

● AS Epler & Lorenz võttis kasutusele uudse täisautomaatse tehnoloogia lahustijäätmete ringlussevõtuks.


Audru valla elanikud andsid ära 33 tonni ohtlikke jäätmeid

Pärnumaal asuva Audru osavalla elanikud andsid ohtlike jäätmete kogumisringil ära ca 33 tonni ohtlikke jäätmeid, sh kasutasid nad võimalust iseäranis eterniidist lahti saamiseks.

Audru vallavalitsuse eestvedamisel oktoobris 2017 toimunud kahel kogumisringil saadi 31 tonni eterniiti ning kaks tonni muid ohtlikke jäätmeid, sh vanu värve, lakke, kasutatud õlitooteid, põllumajanduses kasutatavaid pestitsiide ja muud. Elanike suur huvi eterniidist vabanemise vastu oli tingitud sellest, et Audru osavalla territooriumil pole seda muul ajal olnud võimalik kuhugi ära anda. Eriti populaarne oli jäätmete äraandmine kogumispunktidest kaugemal asuvates külades, kus paljudel kohalikel elanikel puudub jäätmete transportimiseks võimalus.

Jäätmete äraandmine oli elanikele tasuta. Kogutud ohtlikud jäätmed anti üle jäätmekäitlejale, kes käitles need keskkonnale ohutult ja nõuetekohaselt.

KIK toetas Audru valla ohtlike jäätmete kogumisringi keskkonna programmist summas 3199 eurot, kohaliku valla toetus oli 357 eurot.

KIKi projektispetsialist maarja Küttä:

Ohtlike jäätmete äraandmise võimalus on suurte omavalitsuste territooriumidel alati üks kitsaskoht. Kui jäätmete kogumispunkt ei asu elanikule lähedal, siis puudub inimestel motivatsioon ja vahendid jäätmeid ettenähtud kohtadesse viia. Mul on hea meel, et Audru osavald korraldas KIKi toel kogu-misringi projekti, sest väga suur hulk ohtlikke jäätmeid sai majapidamistest kõrvaldatud.

Jäätmete äraandmine oli elanikele tasuta. Kogutud ohtlikud jäätmed anti üle jäätmekäitlejale, kes käitles need

keskkonnale ohutult ja nõuetekohaselt.

Foto

: Pire

t Mäe

stu


Võru vallas Raiste külas lammutati varisemisohtlik ja maastikupilti kahjustav endine põllumajandushoidla.

Väimela Näidissovhoostehnikumile kuulunud nõukogudeaegne põllumajandushoone asus maalilise vana VõruTartu maantee vahetus läheduses ning hoone seisukord oli enne lammutamist varisemisohu tõttu väga ohtlik.

Lammutatava hoone välisfassaad oli valdavalt eterniidist. Kõik need asbestil põhinevad ehitusjäätmed anti üle selleks vastavat käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Lammutamisel tekkinud betooni, puit ja metallijäätmed suunati taaskasutusse.

Võru vallavalitsuse eestvedamisel lammutas hoone Aspen Grupp OÜ, rõõmustades sellega nii kohalikke elanikke, möödasõitjaid kui ka looduskeskkonda.

Hoone lammutust rahastas keskkonnaprogrammist KIK 6982 euro ulatuses, 776 euro suuruse omafinantseeringuga panustas Võru vallavalitsus.

Võru lähistel lammutati ohtlik hoone

Foto

: Mer

le Ta

rrend


Viljandimaal kõrvaldati keskkonnale ohtlik vana väetis

Väetis asus juba aastakümneid endise Heimtali kolhoosi väetise hoidlas, tänaseks eraomandis olevas hoones Rehila kinnistul. Nimetatud ehitisest ca 900 m kaugusel asub Raudna tehisjärv, mis suubub Raudna jõkke. Halvimal juhul sattunuks suurvee ajal väetise tõttu ohtu Raudna jõgi, kuhu suubub kuivenduskraavide vesi. Kohalikke inimesi pani muretsema ka põhjavee reostuse oht ning väetisest tulenev õhureostus.

Viljandi vallavalitsuse eestvedamisel koguti ja veeti väikekoppade abiga ära 85,2 tonni vana väetist. Likvideeritud väe

tist käideldi nõuetekohaselt. Tööd teostas AS Epler ja Lorenz. Hilisem Viljandi vallavalitsuse poolt tellitud veeanalüüs salvkaevust näitas, et väetisest tingitud põhjavee reostust piirkonnas ei ole.

Tööde maksumus oli 23 462 eurot, millest KIKi toetus keskkonnaprogrammist oli 21 116 eurot ning valla enda panus 2346 eurot.

Foto

d: K

alle

Aav

ik

Viljandi vallavalitsuse eestvedamisel koguti ja

veeti väike koppade abiga ära 85,2 tonni vana väetist.

Likvideeritud väetist käideldi nõuetekohaselt.

Viljandimaal Marna külas asuvalt Rehila kinnistult kõrvaldati 85 tonni aastakümneid vana väetist, mis oli ohtlik läheduses asuvale Raudna jõele ja ümbruskonna põhjaveele.


Bilanss

eurodes

31.12.2017 31.12.2016

VARAD

Käibevara

Raha 61 834 007 62 561 279

Nõuded ja ettemaksed 33 573 237 28 130 189

Kokku käibevara 95 407 244 90 691 468

Põhivara

Nõuded ja ettemaksed 75 403 037 90 350 348

Materiaalne põhivara 130 575 67 696

Immateriaalne põhivara 148 465 191 337

Kokku põhivara 75 682 077 90 609 381

KOKKU VARAD 171 089 321 181 300 849

KOhUSTUSED jA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Laenukohustused 13 927 792 8 078 423

Võlad ja ettemaksed 8 203 958 6 728 684

Sihtotstarbelised tasud, toetused 2 183 877 369 739

Kokku lühiajalised kohustused 24 315 627 15 176 846

Pikaajalised kohustused

Laenukohustused 70 382 714 84 837 916

Kokku pikaajalised kohustused 70 382 714 84 837 916

KOKKU KOhUSTUSED 94 698 341 100 014 762

NETOVARA

Sihtkapital 1 488 897 1 488 897

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 79 797 190 85 818 047

Aruandeperioodi tulem 4 895 107 6 020 857

KOKKU NETOVARA 76 390 980 81 286 087

KOKKU KOhUSTUSED jA NETOVARA 171 089 321 181 300 849


Tulemiaruanneeurodes

2017 2016

TULUD

Annetused ja toetused 53 587 563 16 511 962

Muud tulud 31 647 741 30 846 301

Kokku tulud 85 235 304 47 358 263

KULUD

Jagatud annetused ja toetused 86 318 601 49 003 788

Mitmesugused tegevuskulud 959 791 1 037 604

Tööjõukulud 3 100 124 3 717 694

Põhivarade kulum ja väärtuse langus 158 620 182 184

Kokku kulud -90 537 136 -53 941 270

Põhitegevuse tulem -5 301 832 -6 583 007

Finantstulud ja kulud 406 725 562 150

Aruandeaasta tulem -4 895 107 -6 020 857


Antud sihtfinantseerimise kulud keskkonnakaitsevaldkondadeleeurodes

Kirje nimetus 2017 2016

1. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 20171.1. Veemajandus 720 382 01.2. Jäätmekäitlus 304 150 01.3. Looduskaitse 153 229 01.4. Metsandus 227 305 01.5. Maapõu 250 366 01.6. Atmosfääriõhu kaitse 0 0

1.7. Keskkonnateadlikkus 755 620 01.8. Kalandus 209 511 01.9. Keskkonnakorraldus 122 550 01.10. Merekeskkond 38 251 0Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2017 2 781 362 0

2. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 20162.1. Veemajandus 6 382 136 283 5632.2. Jäätmekäitlus 666 764 404 4922.3. Looduskaitse 1 605 774 535 1662.4. Metsandus 2 563 111 520 0062.5. Maapõu 1 792 767 849 4502.6. Atmosfääriõhu kaitse 900 640 127 1492.7. Keskkonnateadlikkus 1 897 907 592 3822.8. Kalandus 424 792 65 1432.9. Keskkonnakorraldus 909 951 91 5302.10. Merekeskkond 152 671 55 840Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2016 17 296 512 3 524 722

3. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 20153.1. Veemajandus 2 961 446 6 460 1063.2. Jäätmekäitlus 973 732 1 091 8363.3. Looduskaitse 1 568 396 2 454 5443.4. Metsandus 885 017 3 604 1553.5. Maapõu 417 204 333 0913.6. Atmosfääriõhu kaitse 1 328 189 1 650 4793.7. Keskkonnateadlikkus 303 259 2 165 1243.8. Kalandus 237 356 706 9353.9. Keskkonnakorraldus 576 370 1 068 7673.10. Merekeskkond 406 992 435 774Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2015 9 657 960 19 970 811


ANTUD SIHTFINANTSEERIMISE KULUD KESKKONNAKAITSEVALDKONDADELE

Kirje nimetus 2017 2016

4. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 20144.1. Veemajandus 187 546 3 231 0564.2. Jäätmekäitlus 0 41 7584.3. Looduskaitse 138 075 980 3814.4. Metsandus 17 593 9464.5. Maapõu 0 203 1614.6. Atmosfääriõhu kaitse 2 306 925 1 175 7924.7. Keskkonnateadlikkus 5 556 395 9134.8. Kalandus 0 333 0994.9. Keskkonnakorraldus 174 988 749 3224.10. Merekeskkond 0 153 826Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2014 2 813 072 7 858 253

5. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 20135.1. Veemajandus 22 364 265 3565.2. Looduskaitse 0 2 0205.3. Metsandus 154 212 342 6245.4. Atmosfääriõhu kaitse 0 80 9545.5. Keskkonnateadlikkus 2 804 8 6135.6. Merekeskkond 0 66 452Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2013 173 772 761 979

6. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 20126.1. Veemajandus 60 140 200 0006.2. Jäätmekäitlus 38 200 06.3. Atmosfääriõhu kaitse 0 255 4646.4. Keskkonnateadlikkus 0 5756.5. Merekeskkond 17 0Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2012 -98 357 454 890

7. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 20117.1. Veemajandus 54 496 07.2. Metsandus 35 07.3. Keskkonnateadlikkus 0 11 895Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2011 -54 530 -11 895

8. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 20108.1. Keskkonnateadlikkus 0 7 811Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2010 0 -7 811Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2010- 2017 32 569 791 32 550 949

9. 9.1. Kodumaine sihtfinantseerimine KOV laeteaiahoonetes energiatõhususe edendamise toetuseks 52 683 0Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 32 622 474 32 550 949


Antud välisabi kulud projektidele eurodes

Kirje nimetus fond/Rahastusotsus 2017 2016

1. Välisabi vahendamine põhivara soetuseks

1.1. Projektid ÜF periood 20072013 25 438 767 790

1.2. Projektid ESF periood 20072013 0 16 830

1.3. Projektid ÜF periood 20142020 44 499 249 11 904 617

1.4. Projektid ERF periood 20142020 124 880 4 975

Kokku välisabi vahendamine põhivara soetuseks 44 598 692 12 694 212

2. Välisabi kaasfinantseerimine põhivara soetuseks

2.1. Projektid LIFE, INTERREG 36 973 93 601


Kokku välisabi kaasfinantseerimine põhivara soetuseks 340 152 585 342

3. Välisabi kaasfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks

3.1. Projektid ÜF periood 20142020 4 609 812 345 634

3.2. Projektid ÜF periood 20072013 0 5 895

Kokku välisabi kaasfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 4 609 812 351 529

4. Välisabi vahendamine tegevuskuludeks

4.1. Projektid ERF periood 20072013 11 136 0

4.2. Projektid ESF periood 20072013 0 36 361

4.3. Projektid ÜF periood 20142020 2 729 493 1 724 876


Kokku välisabi vahendamine tegevuskuludeks 2 961 847 1 779 855

5. Välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeks

5.1. TA projektide ettevalmistamiseks ÜF 2003/EE/16/P/PE/012 0 13 249

5.2. Projektid LIFE, INTERREG 866 779 895 053



Kokku välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeks 1 139 364 1 013 077

6. Välisabi kaasfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks


Kokku välisabi kaasfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 46 259 28 824

Kokku antud välisabi kulud projektidele 53 696 127 16 452 839


Tekstid: Eva PärtelKaanefotod ja valdkondade sissejuhatavad fotod: Jarek JõeperaPortreefotod: Aron UrbNõukogu esimehe foto: Ivo KrustokKujundus: PultTrükk: trükikoda Paar

SA Keskkonnainvesteeringute KeskusNarva mnt 7A, VI korrus, 10117 Tallinntel 627 [email protected] www.kik.ee

Raamat on trükitud 100% taaskasutatud kiust valmistatud keskkonnasõbralikule trükipaberile CyclusOffset.

www.kik.ee

tallinn 2018 - kik.ee · (keskkonnatasudest laekuvat raha) ja euroopa liidu fondide,...

Documents