teisipÄev, 4. september 2007 · 2011. 2. 24. · läbi siseturu test kõikide uute meetmete...

TEISIPÄEV, 4. SEPTEMBER 2007

ISTUNGIT JUHATAB: ADAM BIELANAsepresident

1. Istungi algus

(Istung algas kell 9.00)

2. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine(esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine) (vt protokoll)

3. Ühtse turu läbivaatamine (arutelu)

Juhataja. − Järgmisena on päevakorras Jacques Touboni raport siseturu- jatarbijakaitsekomisjoni nimel, mis käsitleb Euroopa ühtse turu läbivaatamist: tõkete jaebatõhususte ületamine parema rakendamise ja jõustamise abil (2007/2024(INI))(A6-0295/2007).

Jacques Toubon (PPE-DE), raportöör . – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, seeon omaalgatuslik raport, mille soovitas koostada meie fraktsioon ning mida pärast mitukuud kestnud tööd toetab väga suur osa siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonist. Saan sedaulatuslikku toetust ainult tervitada, sest kui parlamendi täiskogu raporti kinnitab, saametäielikult osaleda komisjoni poolt tehtavas töös 21. sajandi ühtse turu strateegiat käsitlevateatise koostamisel järgmiseks sügiseks ja seda tööd täies ulatuses mõjutada.

Siseturg on olnud Euroopa Liidu peamine saavutus rohkem kui 50 aasta jooksul. See onEuroopa integratsiooni ja nüüd ka Lissaboni strateegia keskpunkt. Turg on siiski ka pidevaltarenev protsess ja me peame sellele lähenema eelkõige poliitilisest vaatenurgast. See onminu arvates selle raporti kõige suurem omapära, mida ma teile tutvustan.

Euroopa läbib praegu väga ebakindlat ajajärku ja oluline on mõista, et ühtset turgu ei saaarendada, kui üldsus suhtub sellesse laialt levinud skeptitsismiga ja isegi vaenulikkusega,pidades ühtset turgu ja konkurentsipoliitikat paljude sotsiaalsete probleemide algpõhjuseks,mis meie kodanikele on osaks saanud.

Seetõttu peab igasugune siseturu strateegia olema suunatud usaldamatuse ja vaenulikkusemuutmisest usalduseks siseturu vastu, ühelt poolt tähelepanu juhtimisega selle eelistele jateiselt poolt püüdes samal ajal saavutada avatuse ja konkurentsi ning sotsiaalseühtekuuluvuse eesmärki, mis sisaldab erinevaid komponente: keskkond, tööhõive, kultuur,sotsiaalselt kaitsetute rühmade kaasatus.

Oleme püüdnud oma raportis seda tasakaalu saavutada ja ma arvan, et põhjuseks, mikssee on saanud nii laialdase toetuse, on olnud selle suur edu. See on peamine soovitus, milletahame komisjonile anda: siseturgu ei saa laiendada ja arendada, kui meie kaaskodanikudseda poliitikat ei toeta.

Seetõttu oleme soovitanud kolme lähenemisviisi: usalduse taastamist, koormusevähendamist ja lõpuks meie siseturu poliitika asetamist rahvusvahelisse konteksti.Sellepärast olemegi rõhutanud kõiki aspekte, nagu keskkond ja tarbijakaitse, mis mõjutavadmeie kaaskodanike elukvaliteeti. Oleme palunud riikide parlamente, et nad selles valdkonnasmeie töös rohkem osaleksid, et nad paremini mõistaksid ühtse turu eeliseid.

1Euroopa Parlamendi aruteludET04-09-2007

Üks oluline muudatusettepanek, mille ma tegin ja mis peaks minu arvates saavutama üldiseheakskiidu, on muudetud muudatusettepanek 12. Me palume selle muudatusettepanekuga,mis põhineb Euroopa Ülemkogu 21. juuni järeldustel valitsustevahelisele konverentsileantava mandaadi kohta kavatsusega lisada uude muudetud lepingusse lõige avalike teenustekohta, komisjonil selgitada seisukohta avalike teenuste, üldhuviteenuste ja üldistmajandushuvi pakkuvate teenuste (SGI ja SGEI) osas, sest usume, et nendel teenustel onväga tähtis osa eduka siseturu rajamisel, mis pälvib avalikkuse toetuse. Me mõistsime sedajuba siis, kui arutasime direktiivi teenuste kohta siseturul.

Me rõhutasime tugevalt ka VKEde ja sotsiaalselt kaitsetute, eriti puuetega inimeste teemat.Täheldasime seoses tarbimisõiguse arenguga, et piiriülene tarbimine on väga väike, umbes6%, mis on ilmselt liiga madal. Loomulikult hõlmame siseturu poliitika kujundamiselenergiapoliitika ja globaalse soojenemise vastu võetavad meetmed, samuti võrgutööstusteavanemise. Üks peamisi – ja vastuolulisi– ettepanekuid on viia siseturu test sisse igasseuude õigusakti.

See on kõik, mida ma tahtsin oma lühikeses sõnavõtus öelda. Kui me suudame selle poliitikaarendamisel edukalt ühendada siseturule omase tugevuse ning tootjate ja tarbijate panused,siis arvan, et sellest saab tõeline tõuge jõukuse, tööhõive ja Euroopa sotsiaalmudelisäilitamiseks, mis samal ajal annab Euroopale maailmas tugeva majandusliku positsiooni.

Pervenche Berès (PSE), majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja . – (FR)Hr juhataja, volinik, minu ülesanne on esitada majandus- ja rahanduskomisjoni arvamusja seekord, kui võin nii öelda, teen seda naudinguga. Meie valitud arvamuse koostaja otsustasraportit oma nimel mitte esitada, sest ta ei nõustunud asjaoluga, et majandus- jarahanduskomisjonis toimunud hääletuse tulemusel asetati rõhk ühtlase siseturumaksutingimustele. Otse öeldes arvab majandus- ja rahanduskomisjon, et siseturu ladusakstoimimiseks peaks komisjon välja töötama teatud algatused maksudega seotud moonutustevältimiseks. Saan majandus- ja rahanduskomisjoni väljendatud seisukohta ainult heakskiita.

On veel kaks teemat, mida minu arvates tuleks täna rõhutada. Esimene onkonkurentsipoliitika toimimine. Hiljutised sündmused, eriti reitinguagentuuridega seotud,on meile jälle näidanud, et ühtne turg vajab ranget konkurentsipoliitikat, mida kohaldatakseturu kõikide sektorite suhtes.

Teine aspekt, mida raportöör mainis, on rahvusvaheline mõõde ja Euroopa Liidu suutlikkustagada siseturu toimimine ja muuta see rahvusvahelise standardimise liikumapanevaksjõuks. Tänapäeval kehtib see isegi rohkem finantsturgude kohta ja ma loodan, et komisjonsuudab ka siin haarata initsiatiivi rahvusvahelise standardimise ettepanekute tegemiseks,mida me vajame järelevalve osas edasiliikumiseks.

Charlie McCreevy, komisjoni liige . − Hr juhataja, austatud parlamendiliikmed, sellestalates, kui komisjon avaldas veebruaris oma vahearuande, on meie vahel toimunud mituväga tulemuslikku arutelu ühtse turu läbivaatamise kohta. Nüüd liigub töö kõrgemaletasandile, kui komisjon loodab selle tulemused avaldada oma novembri järeldustes.

Ma tahaksin tänada siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni liikmeid, eriti raportööri JacquesTouboni muljetavaldava soovituste ja ettepanekute paketi koostamise eest. Veel tahaksintänada majandus- ja rahanduskomisjoni liikmeid nende selge ja konstruktiivse panuse eestraportisse. Komisjon on tänulik ka fraktsioonidele, kes on teinud tihedat koostööd ning

04-09-2007Euroopa Parlamendi aruteludET2

avaldanud kvaliteetseid poliitilisi dokumente. Nagu kõigi heade raportite puhul, nii märginka siin, et mõningate küsimuste osas meie arvamused või rõhuasetused erinevad.

Tuletagem lühidalt meelde, mis on kaalul. Ühtne turg on kodu 500 miljonile kodanikuleja enam kui 20 miljonile ettevõttele. Alates selle loomisest 1992. aastal on ühtne turgsuurendanud ELi majanduskasvu üle 2% ja loodud on peaaegu kolm miljonit uut töökohta.Euroopa majanduslik heaolu ja selle välismõju on suurepärased saavutused. Nendejärjepidevuse tagamiseks peame ühtse turu arendamisega edasi liikuma. Oleks viga ükskõikmida sellest enesestmõistetavaks pidada. Me peame toetama Euroopa konkurentsieelistEuroopa ettevõtjate ja eriti selle kodanike jaoks. Me ei saa ülal hoida avalikke tervishoiu-,haridus- ja sotsiaalhooldusteenuseid pakkuvat Euroopat ilma kindlal alusel olevamajanduseta. Siinkohal lubage mul välja öelda meie keskne teema: vajadus meie kõigi –komisjoni, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide – poolt näidata üles juhtimisoskust jajulgust reformide elluviimisel.

Ühtse turu läbivaatamine on oluline osa selle komisjoni jõupingutustest anda Euroopalekonkreetseid tulemusi ja saavutada kodanike jaoks loodud tegevuskava eesmärgid. Suuredväljakutsed ühtsel turul püsivad. Lubage mul tuua mõned näited.

Postiteenuste puhul liigume viimase paketi vastuvõtmise suunas, et turg täielikult avada.Energiapoliitika valdkonnas esitleb volinik Piebalgs lühidalt ettepanekuid ühtse Euroopaenergiaturu ülesehitamiseks. Volinik Kuneva juhib Euroopa tarbijakaitseõiguselaiaulatuslikku läbivaatamist. Komisjon teeb teie ja liikmesriikidega koostööd, et luuaEuroopa patendisüsteem.

Ühtse turu iga reform eraldi on tähtis, kuid koos nende tähtsus suureneb veelgi. Tänaneühtne turg – see tohutult suur, dünaamiline ja avatud turg – on kõikide nende rasketereformide, kõikide nende raskete otsuste tulemus, mida me teinud oleme.

Lühidalt öeldes on ühtse turu jätkuva edu – selle potentsiaali tõsta Euroopa kodanikeelatustaset ja sotsiaaltingimusi – seisukohalt vajalik, et me näitaksime üles juhtimisoskustning julgust teha väga reaalseid ja sageli raskeid poliitilisi valikuid, mis meie ees tänaseisavad.

Kuid lubage mul tulla tagasi läbivaatuse enda juurde ja esile tõsta mõnedtähelepanuväärseimad punktid: esiteks selle kohta, kuidas me töötame – kuidas me loomeühtse turu poliitikat – ja teiseks meie jagatud poliitiliste prioriteetide kohta.

Mis puutub meie tööviisidesse, siis teame me kõik – ja teie raporti projekt teeb selle selgeks–, et peame tugevdama koostööd ja omanditunnet ühtse turu vastu. Nii on EuroopaParlamendi üleskutse tugevdada koostöövõrgustikke muusika minu kõrvadele.

Ühtne turg on ühisettevõtmine ja selle saavutamiseks tuleb meil kõigil ühiselt tööd teha,pidades seejuures alati silmas kodanike vajadusi. See tähendab toetumist sellistele edukateleprojektidele nagu SOLVIT ning kodanikele parema abi pakkumist piiriüleste probleemidelahendamisel, millega nad kokku puutuvad. See tähendab ka edasiliikumist uutevahenditega, nagu ühtse turu teabevõrk (siseturu infosüsteem), et tugevdada liikmesriikidevahelist koostööd. Ma usun kindlalt – nagu ka teie –, et tihe partnerlus on meie edu võti.

Lubage mul avaldada heameelt teie raportis esitatud huvitava ettepaneku üle – idee üle viialäbi siseturu test kõikide uute meetmete suhtes. Tegemist on elemendiga, mis on kindlaltolemas meie parema õigusloome mehhanismides ja mille tähtsust ei saa alahinnata. Kuime leiame, et uued ettepanekud takistavad tegelikult inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali


voolu – ja seeläbi ohustavad ühtset turgu –, siis peame seda tunnistama ja küsima endilt,kas me ei peaks muutma suunda, enne kui keegi kahju saab.

Nüüd lubage mul edasi liikuda meie ühtse turu jagatud poliitiliste prioriteetide juurde. Omavahearuandes kevadisele Euroopa Ülemkogule tõstis komisjon esile mitmeid suundi tulevaseühtse turu jaoks. Näited valisin välja valdkondadest, mida ma tunnen kõige paremini.

Teie raportis osutatakse õigustatult jaefinantsteenustele kui valdkonnale, kus ühtset turguvõiks edasi arendada. Olen veendunud, et Euroopa saab aidata kodanikel sõlmida üleüldiseltparemaid tehinguid: seoses hüpoteeklaenude, kindlustuse, maksekaartide, pangakontodeja muu sellisega.

19. septembril võõrustab komisjon Brüsselis arutelu eesmärgiga rohkem teada saadakõikide sidusrühmade prioriteetidest. Kutsun kõiki huvilisi sellest osa võtma.

Tahaksin arutellu sisse tuua ka ühe uue teema, millel peaks ühtse turu läbivaatamises olemaoluline koht – e-valitsemine. Kõik liikmesriigid osutavad järjest enam teenuseidelektrooniliselt, vähendades nii kulusid ja muutes teenustele juurdepääsu kodanike jaokslihtsamaks. Kuid koos uute võimalusega on esile kerkinud ka väljakutsed, millele meil tulebvastu astuda.

Toon teile paar näidet. Esiteks elektrooniliste hangete kohta. Me peame tagama, etriigiasutused ei looks uute tehnoloogiate ja julgeolekunormide kasutuselevõtmisel puhtaltriiklikke elektrooniliste hangete turgusid. Sarnaselt – valmistudes teenuste direktiivirakendamiseks – peavad liikmesriikides olema ühtsed süsteemid, et tagada turvalineteabevahetus.

Lõpuks mõned sõnad rahvusvahelise mõõtme kohta, mis – nagu mul oli rõõm näha – onteie raportis tähtsal kohal. Praegune komisjon on pühendunud Euroopa globaalse mõjumaksimeerimisele ja tugevate sidemete loomisele. Nii nagu me laiendame ja süvendamedialooge Ameerika Ühendriikide ja Jaapaniga, korraldame me samuti tippkohtumisi Hiina,India, Venemaa ja Brasiiliaga.

Kõnealused globaalsed dialoogid aitavad meil rohkem teada saada meie partnerite kohta,propageerida meie väärtusi ja standardeid, lahendada kahepoolset huvi pakkuvaid küsimusining luua Euroopa ettevõtete jaoks uusi ärivõimalusi. Lühidalt öeldes on välismõõde ühtseturupoliitika ülioluline osa.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et mul on hea meel olla teiega ühel arvamusel ja nõustun ühtseturu läbivaatamise prioriteetidega – nii ühtse turu tulemuslikuks muutmise kui kapoliitikavaldkondade osas, mis toovad kodanikele enim kasu.

Ja loomulikult oleks mul hea meel siia tagasi tulla pärast ühtse turu läbivaatamisevastuvõtmist, et esitada teile komisjoni järeldused ja arutleda edasiste sammude üle.

Malcolm Harbour, fraktsiooni PPE-DE nimel . – Hr juhataja, mulle teeb suurt rõõmu ollatäna siin ja tervitada hr Touboni raportit – mitte üksnes koordinaatorina minu fraktsiooninimel, vaid ka meie fraktsiooni aseesimehe proua Thysseni nimel, kes kahjuks ei saanudmeiega täna hommikul ühineda, kuna pidi kiirustama tagasi Belgiasse oma vanematejuurde, kelle tervislik seisund ei ole hea. Ma tervitan kõnealust raportit kõikide meiefraktsiooni liikmete nimel.

Üks hr Touboni suurepärase töö kõige olulisemaid aspekte on – nagu ta oma kõnes märkis– viis, kuidas ta võttis ühtse turu suhtes kõikehõlmava ja igakülgse seisukoha. Ühtne turg


puudutab reaalselt Euroopa Liidu iga kodaniku elu. Probleem on see, et ühtset turgu, selleedu ja tulevast arengut peetakse liiga tihti enesestmõistetavaks. Nagu hr Toubon ütles, ontäiesti õige esitada suur väljakutse meile kõigile ja eriti komisjonile tema töös uue strateegiaväljatöötamisel, et tulla välja radikaalsete, uute ideedega ning eriti tõstes ühtse turu kogupoliitilist profiili ja tähtsust, mida see meie jaoks omab. Kõnealuse dokumendi käsitlemiselmärtsi tippkohtumisel on vaja, et liikmesriigid ja peaministrid kasutaksid eespool öelduttõeliselt ära.

Teine punkt, millel ma peatuda sooviksin – ja mul oli rõõm kuulda, et Te seda rõhutasite,hr volinik – on globaalne mõõde. On ilmselge, et täielikult toimiv ühtne turg on Euroopaletohutu konkurentsieelis maailmamajanduses. Kõigi meie ja meie kolleegide kohustus onsäilitada kõnealune määrav konkurentsieelis kõigi meie kodanike nimel. Me saavutameselle üksnes ühtse turu eeliste ja poliitikate selge, ettenägeliku propageerimise abil, et kõikidemeie kodanike nimel ühtset turgu edasi arendada, nagu seda nii hästi teeb kõnealune raport.

Robert Goebbels, fraktsiooni PSE nimel . – (FR) Hr juhataja, daamid ja härrad, fraktsioonPSE võttis just vastu olulise sisendi seoses ühtse turu läbivaatamisega. Mul on väga heameel anda selle koopia hiljem üle volinik McCreevyle.

Me peame siseturgu koos euroga Euroopa Liidu suurimaks majanduslikuks saavutuseks,kuid erinevalt volinikust ei ole me turu fanaatilised pooldajad. Turg on olnud inimesteleloomulikuks kaubavahetuse kohaks sellest alates, kui nad liikusid koriluselt järgmiselearenguastmele. Turg on kasulik, tal on isegi eelised, kuid iseenesest ei ole see ühiskonnamudel.

Turumajandus on suurepärane seni, kuni me ei loo ühiskonda, kus kõik on müügiks, kussellised inimese vajadused nagu haridus, kultuur, sotsiaalne heaolu ja tervis sõltuvadtäielikult turujõududest. Me oleme sotsiaalse turumajanduse eestkõnelejad, kus vajalikkonkurents allub eeskirjadele, tarbijad on kaitstud ja tõhusad avalikud teenusedtasakaalustavad turu puudused.

Ameerika Ühendriikides annab tervishoiusektor üle 15% SKTst, mis ületab Euroopakeskmise kaks korda, kuid 44 miljonil Ameerika Ühendriikide töötajal ei ole ravikindlustust.Et vältida kahe erineva kiirusega tervishoiu arengut Euroopas, näeksime hea meelega, etEuroopa toetab tervishoiuteenuseid.

Me nõuame, et komisjon lõpuks ometi täidaks Nice’i, Laekeni ja Barcelona EuroopaÜlemkogul seatud ülesanded ja esitaks ettepaneku ühenduse raamistiku loomiseks, misvõimaldab riigil, piirkondlikel ja kohalikel asutustel pakkuda tõhusaid täielikkuõiguskindlust tagavaid avalikke teenuseid. Me palume komisjonil tegutseda, et saavutadasiseturu piires sotsiaalkaitse kõrge tase. Mis tahes õigusaktide ettevalmistamisega ühtseturu väljakujundamise eesmärgil peaks kaasnema uuring nende mõju kohta hõlmatudsektori tööhõivele. Tahame kaitseklausleid, nagu Monti klausel, mis kaitseb streigiõigustja kollektiivlepingute sõlmimise õigust.

Meie arvates nõuab sotsiaalkaitse kõrge taseme säilitamine ambitsioonikaid direktiivetööaja ning ajutise töösuhte reguleerimiseks. Sotsiaalkaitse ei ole vastuolus heademajandustulemuste saavutamisega. Kahtlemata on kõige paremini korraldatud sotsiaalsedialoogiga riigid, nagu Skandinaaviamaad, Saksamaa, Madalmaad ja veel mõned teised,Euroopa Liidus kõige edukama majandusega.

Lühidalt, fraktsioon PSE pooldab konkurentsi, mis stimuleerib, koostööd, mis tugevdabja solidaarsust, mis ühendab. Ma tsiteerisin praegu Jacques Delors’i. Ma jätan oma kolleegi


Evelyne Gebhardti hooleks Touboni raporti kommenteerimise, mille kohta võin öelda, etsee on üldiselt positiivne.

(Aplaus)

Karin Riis-Jørgensen, fraktsiooni ALDE nimel. – (DA) Hr juhataja, ma tahaksin alustadatunnustuse avaldamisega hr Toubonile väga hea töö eest. Ma arvan, et me oleme saavutanudtäiesti mõistliku tulemuse, millega võime väga rahul olla. Olen ka väga tänulik omakaasvariraportööridele teistest fraktsioonidest, eriti hr Harbourile Euroopa Rahvaparteifraktsioonist (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraatidele konstruktiivse koostööeest.

Meil on nüüd raport, mis minu arvates sisaldab mitmeid mõistlikke liberaalseidettepanekuid. Ma tahaksin kõige esimesena rõhutada postituru liberaliseerimist, mida mapean äärmiselt vajalikuks ja oluliseks, ja samuti suurenenud konkurentsi energiaturul jakonkurentsipoliitika üldist olukorda. Need on kõik ettepanekud, mis kaitsevad ja täiustavadühtse turu nelja põhiõigust. Eesmärk on selge: tahame näha tõketeta ühtset turgu. Lõppudelõpuks on ühtset turgu vaja pidevalt täiustada ja Euroopat globaliseerumise jaoks pareminiette valmistada, muutes tema majanduse veelgi paremaks, ja mitte sugugi viimasesjärjekorras kindlustada, et tarbija saaks nautida laiemat valikut, madalamaid hindu jakõrgemat kvaliteeti. Lõppude lõpuks on see ühtse turu tõeline sisu.

Õnneks on selles raportis visioon, ja sellele visioonile tuleks osutada tähelepanu. Raportpakub komisjonile stiimuli, panuse Lissaboni strateegiasse, üleskutse Euroopale tempottõsta, kui tahame ühineda tipptasemele jõudnutega ja vastu seista eelkõige Hiina ja AmeerikaÜhendriikide konkurentsisurvele. Seetõttu, kui komisjon tahab Euroopale ning sellekodanikele ja ettevõtjatele parimat, võtab volinik McCreevy seda raportit komisjonitööprotsessis arvesse ja sammub parlamendi jälgedes. Olen veendunud, et sel viisil muutubühtne turg üha tugevamaks, tuues kasu meie suurtele ja väikestele ettevõtetele ja samutikodanikele. Tõrgetest vaba ühtne turg loob rohkem töökohti ja majanduskasvu, andesmeile rahalised eeldused heaolu-Euroopa loomiseks – ja tõeline võitja on Euroopa üldsus.Seda raportit ei peaks lugema mitte üksnes komisjon. Hr Sarkozy ja pr Merkel peaksidraportiga samuti väga, väga hoolikalt tutvuma. Kui me toetame tõketeta ühtset turgu, eisaa ja ei tohiks me vastuvõetavaks pidada olukorda, kus kaks kõige mõjukamat riiki jätkavadenergiaturu avamise takistamist, et mitte öelda kahjustamist.

Eoin Ryan, fraktsiooni UEN nimel . – Hr juhataja, esimese 10 aastaga lisas ühtne turg ELimajandusele 877 miljardit eurot ja aitas luua üle 2,5 miljoni uue töökoha, seega ei saaminu arvates mitte keegi vaielda selle vastu, et ühtne turg toimib.

Järgmise 10 aasta seisukohalt usun, et eluliselt tähtis saab olema globaalse konkurentsivõimetagamine. Seepärast ei saa ma toetada arvamust, et ettevõtete ühtne konsolideeritudtulumaksusüsteem ei kahjusta ELi konkurentsivõimet, ning see on kahjuks ka üks põhjuseid,miks ma majandus- ja rahanduskomisjoni raportöörina lasin oma nime sellest raportisteemaldada.

Olen veendunud, et ettevõtete ühtne konsolideeritud tulumaksubaas – mis on teise nimeall ja n-ö tagaukse kaudu maksude ühtlustamine – kahjustab Euroopa konkurentsivõimet,sisemisi investeeringuid, majanduskasvu ja tööhõivet. Me vajame maksude osas konkurentsi,mitte ühtlustamist. Kui me soovime tagada, et majanduskasv Euroopas jätkub ja et tulevikuson Euroopa dünaamiline majandus ülemaailmsel tasandil, siis vajab minu arvamuse kohaselt


see valdkond konkurentsi. Seepärast kutsun komisjoni üles viima nii kiiresti kui võimalikläbi ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi mõju hindamine ühtsele turule.

Olen veendunud, et Euroopa peab tugevdama oma jõupingutusi finantsturgusidpuudutavates rahvusvahelistes dialoogides mitte üksnes Ameerika Ühendriikide, Jaapanija Hiinaga, vaid ka uute esilekerkivate majandustega, nagu India. Võrreldes teiste riikidegavalitseb uurimis- ja arendustegevuse arendamise ja sellesse investeerimise suhtes Euroopastegelikult seisak. Usun, et liikmesriigid peavad julgustama tehnoloogiamahukate toodeteja teenuste pakkujate vahelist suuremat koostööd, et luua teadmiste jaoks uusi turgusid.

Lõpuks tahaksin veel kord öelda, et kui me soovime tulevikus näha dünaamilisemajandusega Euroopat, vajame me maksude valdkonnas konkurentsi, mitte ühtlustamist.

Heide Rühle, fraktsiooni Verts/ALE nimel . – (DE) Hr juhataja, ma tahaksin tänadaraportööri tema suurepärase koostöö ning raporti avatud ja läbipaistva koostamise eest.Raport käsitleb olulisi küsimusi. Inimeste usalduse kasvatamine siseturu vastu on olulineülesanne ja tähendab suuremat arvestamist nii majandusprobleemide kui ka keskkonna-ja tarbijaküsimustega. Sellega seoses oli meil suvel veel üks näide puuduste kohta, kuiMattel, maailma suurim mänguasjatootja, pidi mänguasjad aasta jooksul kolmandat kordamüügilt ära korjama. Üldsuse esindajad ootavad õigustatult Euroopa Liidult ja EuroopaKomisjonilt kiiret reageerimist, ja me tahame mänguasjaohutuse direktiivi läbivaatamist.

Raport käsitleb olulisi teemasid, kaasa arvatud rahanduspoliitika roll, ja siinkohal erinebminu seisukoht eelkõneleja arvamusest tugevalt. Minu arvates on õigekonkurentsimoonutuste tekkimise ohust märku anda, kui me ei suuda saavutadamaksusüsteemide suuremat ühtlustamist. See on üks teemadest, mille kohta meil on õiguskomisjonilt ettepanekuid oodata.

Meie arvates on probleemiks ka energiapoliitika seisukohad. Jättes kõrvale asjaolu, etvõrgustike ja tarbijateenuste lahutamise küsimus on keskse tähtsusega – ja seda pole siinkäsitletud – avaldame kahetsust selle üle, et tuumaenergiale on antud nii suur roll. Paljusidtuumaenergeetika lahendamata ohutusküsimusi, mis tõusid esile seoses käesoleval aastalSaksamaal ja Rootsis toimunud reaktorite õnnetustega, on täielikult eiratud, nagu näitekspüsivat võimetust lahendada tuumajäätmete kõrvaldamise probleem, ja asjaolu, etsubsidiaarsus jääb vaidlusküsimuseks. Liikmesriigid on otsustanud tuumaenergiast loobudaja seetõttu ma arvan, et Euroopa Liidu sekkumine rahalise toetusega on siin vale.

Postiteenuste liberaliseerimine on veel üks valdkond, kus ilmneb tasakaalu puudumine.Me ei usu, et universaalteenuse rahastamise küsimust väikestes liikmesriikides ja kaugematespiirkondades on piisavalt käsitletud. Ometi on juurdepääs universaalteenustele inimesteusalduse taastamiseks siseturu vastu ülioluline.

Godfrey Bloom, fraktsiooni IND/DEM nimel . – Hr juhataja, hr Toubon möönab, et „kõigiliikmesriikide kodanikel on kahtlusi siseturu ja muu ühise poliitika suhtes“. Ta tunnistab,et ELil ei ole õnnestunud üle saada usalduskriisist ning viitab seejärel põhidokumendileendale, mida praegu tuntakse reformilepingu nime all ja mis on esile kutsunud kriisi, öeldespatroneerivalt, et rahvusparlamentide kaasamine aitab kaasa ühtse turu eeliste paremalemõistmisele.

Need vaesed pimedusega löödud parlamendid ei ole muide midagi muud kui vaid 27Euroopa rahva demokraatlikult valitud suveräänsed seaduseandjad, mitte nagu see absurdnenõuandev assamblee, mis ei esinda ega saagi esindada kedagi peale komisjoni ja temagaseonduva eliidi. Sellega algatab käesolev raport kava, kuidas kahjustada riikide vastutust


universaalteenuste eest, muutes universaalteenuste mõistet ja liites sellegatervishoiuteenused, kuidas saavutada kontroll intellektuaalomandi õiguse üle, mis – nagume kõik teame – sisaldab tarkvara patente, kuidas kohandada ettevõtlusmakse ilmariikidepoolse esindatuseta, kuidas luua midagi taolist nagu kuningas Knuti valitsemiskord,et haarata süsinikuga kauplemise kaudu võim ja raha. Mis puutub väikeettevõtetesse, siisme kõik teame, et EL, selle majanduspartnerid ja Maailma Kaubandusorganisatsioonjätkavad nende mahasurumist. Hr Toubon, Te räägite usalduskriisist? Igatahes, igatahes!

Petre Popeangă, fraktsiooni ITS nimel . – (RO) Hr juhataja, meie saame ühtse turu –Euroopa projekti peamise sihtmärgi – arengu analüüsi 50 aastat pärast selle algust ainulttervitada. Siiski pole märkimisväärse edasimineku saavutamine kindel; projekt on esialgseajakavaga võrreldes tõsiselt maha jäänud.

Olukord on kahetsusväärne, arvestades asjaolu, et see tähtis solidaarsuse instrument, mishõlmab neli põhivabadust (isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumine) ei aitakuigivõrd kaasa Euroopa projekti eesmärkide saavutamisele.

Lähenemata ühtse turu ülesehitamisele väga analüütiliselt, tahaksin öelda, et selle sihtmärgisaavutamine on põrkunud teatud takistustele vähemalt kolmel põhjusel. Lõhe riikliketurgude toimimise ja tõhususe erinevate tasemete vahel: teoreetiliselt on kõikvabaturusuhetel põhinevad majandused toimivad, praktikas aga sõltub turu toimiminetervest reast poliitilistest, majanduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest ja eriti ajaloolistestteguritest, mis kujundavad suuremal või vähemal määral toimiva turu olemuse; see lõhemõjutab ebasoodsalt ühtse turu rajamist.

Teatud, eriti arenenud majandusega riigid rakendavad kaitsemeetmeid, mis ei lase vähemarenenud turgudel edasi areneda, ja selline majandusvõimu kuritarvitamine kahandaboluliselt viimaste õigust kasu saada konkurentsi soodsast mõjust, mis on ühtse turu olulinedemokraatlik element.

Lõpuks, ühtsete õigusnormide puudumine, eriti maksustamise valdkonnas, avaldabnegatiivset mõju ühtse turu projektile, võttes arvesse, et maksustamise erinevused võivadliikmesriikide vahel pingeid tekitada.

Ma toetan raportit, kuid arvan, et suurema ühtsuse tagamiseks oleks tulnud analüüsidavähem arenenud majandusega riikide, eriti uute liikmesriikide, nagu Rumeenia, turge javõtta tulemustest lähtudes kasutusele arenenud majandusele lähendamise meetmed, sestsee on Euroopa ühtse turu rajamise tingimus sine qua non.

Jana Bobošíková (NI). – (CS) Daamid ja härrad, ühine turg on vähimagi kahtlusetaEuroopa Liidu konkurentsivõime ja tarbija rahulolu alus.

Raport, mida me täna arutame, näitab selgelt ja minu arvates üsna õigesti, et see turg, milleüle me võime uhked olla, on üles ehitatud majandusliku konkurentsi põhimõtetele toetudes.Sellepärast tahaksin rõhutada, et ühtne turg on praegu ohus. Seda ohtu esindab Portugalieesistumise ajal vastu võetud reformileping. Vastavalt Saksamaale eesistumisajaks antudmandaadile oleks pidanud moonutamata konkurentsi täielikult eemaldama liidupõhieesmärkide seast, mis on võimalike vaidluste lahendamise huvides alati otsustavatähtsusega. Järele jäi vaid siseturu loomine liidu poolt. Majanduslik konkurents kaobniimoodi mõnda lisaprotokolli, millel reformilepingu jõud täielikult puudub.


Kui leping ükskord vastu võetakse, on moonutamata konkurentsi põhimõtete kaitsmineEuroopa Liidus isegi veel raskem kui praegu. See ei suurenda liidu konkurentsivõimet egatarbija rahulolu.

Andreas Schwab (PPE-DE). – (DE) Hr juhataja, daamid ja härrad, kolleegid, esimeseasjana pean tänama raportööri Jacques Touboni, kes vastutas ka meie seisukohtadeväljatöötamise eest fraktsioonis PPE-DE tihedas koostöös Põhja-, Lõuna-, Ida- jaLääne-Euroopa liikmesriikide esindajatega.

Meil oli viljakas arvamuste vahetus ja me oleme nõus, et siseturu positiivsed omadusedületavad kaugelt selle, mida teab avalikkus, ja ulatuvad kaugemale raamidest, mida ontunnustatud teatud aruteludes selles parlamendis. Oleme nõus ka sellega, et komisjonil jatema avalike suhete teenistusel on täita tähtis osa tööinimeste teadlikkuse tõstmisel turuleomaste eeliste kohta.

Minu arvates, võttes arvesse Suezi ja Gaz de France’i ühinemist, võiks siseturu testi – millekasutamise ettepanek tehti käesolevas raportis ja mida me fraktsioonis PPE-DE toetame –väga tulemuslikult üle võtta riikide õigustikku. Samuti oleks täiesti mõistlik küsida, kasselliste ühinemiste või muude liikmesriikide tasandil toimuvate arengute puhul polekskasulik rakendada samalaadset testi, et kindlaks teha nende mõju siseturule ja uurida, kasnad loovad selle turu piires tavalistele inimestele eeliseid.

Me lisasime raportisse ka lõigu üldhuviteenuste kohta, mis on nüüd kahtlemata põhjendatudreformilepinguga loodud uue õigusega, nagu juba märgiti. Oleme samuti nõus, et siseturgon globaliseerumisprotsessis Euroopa võtmevahend. Ainult nõuetekohaselt toimiv siseturgpakub kaitset teatud arengute vastu rahvusvahelistel turgudel. Sest me ei saa loota üksnesjärelevalvesüsteemidele, proua Rühle, ehkki need võisid olla igati asjakohased mõne tootjamänguasjade müügilt kõrvaldamise puhul: me peame ka apelleerima meie oma Euroopatootjate uhkusele ja kvaliteedile, sest me ei suuda kunagi kõike seirata.

Me oleme väga huvitatud ettepanekutest, millega komisjon Euroopa ühtse turuläbivaatamise käigus käesolevale raportile selleks sügiseks vastab, ja me loodame, et saameedaspidi vastu võtta otsuseid siseturu õige kursi kohta aruande alusel, mille komisjon sellesetapis koostab.

Evelyne Gebhardt (PSE). – (DE) Hr juhataja, sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimeltahaksin ka mina tänada hr Touboni raporti eest, mida me üldiselt toetame, sest see sisaldabarvukalt positiivseid tahke, mis on meie fraktsiooni liikmete jaoks eriti tähtsad. Nii peabkiolema, sest see, mille üle me siin räägime, on siseturu tulevik; oleme rääkinud küsimustelevastamisest, mida esitavad inimesed, kes elavad Euroopa Liidus, ja oleme rääkinud usaldusestEuroopa Liidu poliitikate vastu.

Proua Riis-Jørgensenile ütleksin järgmist: sellest ei piisa, et lugeda ainult raporti neid lõike,mis pakuvad kellelegi erilist isiklikku rahulolu; vaja on läbi vaadata kogu tekst. Selles eiöelda kuskil, et vaba konkurents, siseturg ja eeskirjadest vabastamine on ainsad prioriteedid.Otse vastupidi, sest see sisaldab üpris palju sotsiaaldemokraatlikke aspekte. Näiteks punktis 8toonitasime mõju hindamise tähtsust, mis on eriti vajalik sotsiaalsete õiguste ja tööõiguseseisukohalt. See on võti palju korratud eesmärgi saavutamiseks, mis tagab inimestetähtsustamise majanduse ees, ja mitte vastupidi – ja see peaks olema iga poliitika prioriteet,mille arendamiseks me jõupingutusi teeme.

Veel üks käesoleva raporti aspekt, mida meie, sotsiaaldemokraadid, peame väga positiivseks,on ühtlustamise kohaldamisala laiendamise ettepanek vastandina lihtsale vastastikusele


tunnustamisele. Vastastikune tunnustamine pole iseenesest halb, kuid ühtlustamine onparem. Tegelikult oleme teinud ettepaneku, mis elanikkonnale tõhusa kõrgetasemelisekaitse pakkumise kõrval teeb ka selgeks, et me ei saa kasutada liikmesriikidevahelisesotsiaalsüsteemide konkurentsi stsenaariumi; see, mida tahame, on koostöö erinevatesotsiaalsüsteemide vahel, mis põhineb kõige kõrgematel võimalikel väärtustel. See onäärmiselt oluline punkt ja me oleme selle väljatoomisega väga hästi hakkama saanud.

Üheks eriti oluliseks saavutuseks meie kui sotsiaaldemokraatide jaoks oli viimase minutikokkulepe üldhuviteenuste osas. Ma tervitan asjaolu, et Euroopa Rahvapartei on edasiliikunud Euroopa Liidu lepingu tekstiga, mida praegu ette valmistatakse. See on õige, etüldhuviteenuste kaitsmine peaks olema üks meie prioriteete ja et me peaksime tegelemaõiguskindlusetusega, mis Euroopa Liidus selliste teenuste osas praegu valitseb, pidadessilmas üldsuse kaitsmise vajadust ja rahuldades selles valdkonnas esinevat nõudlust.

On siiski üks punkt, mida meie kui sotsiaaldemokraadid ei saa heaks kiita, ja see on siseturutest. Mitte kusagil selles dokumendis, hr Schwab, ei leidu siseturu testi kohta ettekirjutusi,ja ma soovitan teil teksti tähelepanelikumalt lugeda. Meie kui sotsiaaldemokraatide jaoksei ole siseturu test mõõdupuu, mida tahame rakendada – või vähemalt mitte enne kui testidteistes valdkondades nagu soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine või sotsiaalne mõju,mille aluseks on asutamislepingud, pole samamoodi rõhutatud. Niikaua kui selliseid teste,mida asutamislepingud nõuavad, ei viida järjepidevalt läbi, ei saa me oma heakskiitu andatestile, mida asutamislepingud üldse ette ei näe. See on üks punkt, mille osas meie seisukohtpeab olema väga selge.

Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Hr juhataja, siseturg toimib kindlasti, kui mõõdame sedaüldise majanduskasvu näitajate abil. See töötab ilmselt ka siis, kui me lihtsalt võtame omaksasjaolu, et meil on tegemist – sellest ajast alates, kui meil on Euroopas siseturg – suurimajõukuse ümberjagamisega, mida see manner on rahuajal näinud.

Kui aga rääkida inimeste heakskiidu seisukohalt, siis siseturg ilmselt ei toimi. Miks siismitte? Just nimelt sellepärast, et meil on tegemist äärmiselt ulatusliku jõukuse tasemeteskaalaga, sellepärast, et saamatajäänud sissetulek kasvab palju kiiremini kui palk – jasellepärast, et 15 aasta pärast, Jacques Toubon, kujutab see raport endast sotsialistide jasotsiaaldemokraatide läbikukkumise jõulist testamenti. Kui te loete selle raportimuudatusettepanekuid, ei leia te mingeid üllatusi. On ettepanekud kehtestada tõhusadreguleerivad mehhanismid, läbi vaadata ühtse turu strateegia, välja töötada algatusedsotsiaalse tegevuskava uueks tugevdamiseks ja viia sisse sotsiaalse kaitse klausel.

Sotsiaaldemokraadid olid Euroopas tõesti väga pikka aega ülekaalukas enamuses, ja näeme,et selle 15 aasta jooksul ei saavutanud nad midagi ja et nad ei vastuta äärmuslike vaadeteleviku suurenemise eest Euroopa poliitilistel äärealadel.

John Purvis (PPE-DE). – Hr juhataja, mul on hea meel näha, et suurem osa meiefraktsiooni panusest majandus- ja rahanduskomisjoni arvamusse on lisatud hr Toubonisuurepärasesse raportisse. Ühtse turu täielik realiseerimine on Euroopa majandusliku edujaoks ülioluline.

Kui rääkida täpsemalt, siis on viimastel aastatel kõnealuses valdkonnas mitmete õiguslikemeetmete vastuvõtmisega toimunud korralik edasiminek ühtse turu loomise suunasEuroopa finantsteenuste hulgiturul koos kõrgete regulatiivsete standardite ja tarbijanijõudvate hüvedega. Mitmel juhul on neist saamas üldised standardid ning järgmine samm


on tagada käesolevat valdkonda reguleerivate õigusaktide nõuetekohane rakendamine jaühtlane jõustamine kogu Euroopa Liidus.

Täiendavale ebavajalikule reguleerimisele oleme loomulikult vastu. Siiski on paljukultuurilisi, traditsioonilisi, õiguslikke ja maksutõkkeid, mis endiselt pärsivad finantsteenusteühtset turgu jaemüügi tasandil. Seepärast ootame kannatamatult komisjoni finantsteenustejaeturgu ja hüpoteeklaenusid käsitlevate valgete raamatute läbivaatamist, et vaadata, kuidassaavutada edasiminekuid vähima võimaliku sekkumisega.

Soovin siinkohal mainida Lamfalussy protsessi, sest siiani on sellest palju abi olnud, etkohandada põhilised finantsteenuseid käsitlevad õigusaktid turu korraldajate ja reguleerijatetegelikule olukorrale. Menetluse osas ollakse endiselt õppimise etapis, kuid suure osaõigusaktidega tegeldakse ning esimesed näitajad on olnud positiivsed. Kuigi enamikmajandus- ja rahanduskomisjoni muudatusettepanekutest on hr Touboni suurepärasesraportis olemas, on mul kahju, et Lamfalussy protsessi käsitlevaid ettepanekuid raportisseei lisatud.

Üks majandus- ja rahanduskomisjoni vastutusalasse kuuluvatest valdkondadest, mis endiseltpärsib ühtse turu toimimist, on maksusüsteem. Kuigi me tunnistame täielikult ühehäälsusereeglit kõnealuses tundlikus valdkonnas ja liikmesriikide suveräänset õigust kehtestada iseoma maksumäärad, tuleb tõdeda, et praegused käibemaksu- ja aktsiisimaksusüsteemidtakistavad selgelt ühtse turu täielikku väljakujundamist ning kasutoomist tarbijatele jaettevõtjatele. Seepärast nõuame tungivalt, et komisjon esitaks praktilisi ettepanekuid, etlihtsustada ELi kodanike õigust kaupade vabast liikumisest täies ulatuses kasu saada, eritiseoses Interneti- ja piiriülese kaubanduse suhtes kehtivate maksurežiimidega.

Arlene McCarthy (PSE). – Hr juhataja, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esinaisenatahan õnnitleda hr Touboni – eelkõige tema tööviisi puhul, et saavutada kõikidefraktsioonide hulgas konsensus ühtse turu läbivaatamise kohta tehtud soovituste kogumiosas, mida, olen kindel, komisjon kuulda võtab, nagu ka tänast arutelu.

Tahan rõhutada mõningaid ettepanekuid, mis minu arvamuse kohaselt omavadvõtmetähtsust kodanike kaasamisel siseturu edendamisse ja arendamisse ning eelkõigeusalduse tõstmisel. Väga oluline ettepanek on rahvusparlamentide suurem kaasamine, etparemini kajastada liikmesriikide ja nende kodanike erinevaid seisukohti. Samavõrd olulineon sotsiaalse ja keskkonnamõõtme lisamine siseturu poliitikatesse ning loomulikult siseturuvajadustega arvestamine, et jätkuvalt pakkuda meie tarbijatele ja väikeettevõtjatele suurematvalikut, paremat kvaliteeti ja konkurentsivõimelisemaid hindasid.

Halduskulude vähendamine ja innovatsiooni edendamine koos intellektuaalomandikaitsmisega võimaldab meil võistelda ülemaailmsel tasandil. Tarbija usaldus siseturu vastutoimib vaid siis, kui kodanikud suudavad näha kasu ning kasutada õigusi ja võimalusi, misneile ELi liikmelisusega ette on nähtud. Seepärast loodan, et lähme tarbijate lihtsastkaitsmisest kaugemale ning tagame, et meil on neile pakkuda hüvitusi juhuks, kui asjadvalesti lähevad.

Seoses sellega tahaksin esile tõsta suurt tähtsust omavat tööd, mida on teinud võrgustikSOLVIT ja Euroopa tarbijakeskused. Need mitteametlikud, praktilised võrgustikud tagavadkiired lahendused väga keerulistele probleemidele meie tarbijate poolt bürokraatlikukspeetavas keskkonnas. Üks põhjuseid, miks tarbijad ei soovi teha piirüleseid oste, on see,et nad ei usu võimalusse saada hüvitist juhul, kui midagi valesti peaks minema. Komisjonpeaks seepärast tugevdama kõnealuseid võrgustikke kui üliolulist elementi


läbivaatamisprotsessis. Lp volinik, ma arvan, et me jagame samu eesmärke: saavutadaasjakohane ja kõigi vajadustele vastav siseturg – ütlesite seda ise oma sissejuhatavassõnavõtus –, ning arvan, et praegu tahame me Teiega koostööd teha, tagamaks, et meiekodanikud saavutavad võrdse juurdepääsu siseturule, sellest saadavale kasule ning kaitsekoos heastamisvahendite ja hüvitistega.

Alexander Stubb (PPE-DE). – Hr juhataja, volinik, ma tahaksin teha kolm märkust.Esiteks soovin edasi anda tänusõnad hr Toubonile seoses viisiga, kuidas ta kogu protsessijuhtis. Arvan, et igaüks meist nii täiskogu paremal kui ka vasakul tiival on tegelikult asjadekäiguga rahul. Minu arvates on raport väga hea ja tasakaalustatud.

Minu teine märkus puudutab siseturu müümist. Ma arvan, et kõnealune dokument üritabmüüa siseturgu ja meil on tõesti vaja seda teha. Hr Goebbels, te viitasite enne nnpõhjamaisele mudelile. Lubage mul siinkohal öelda, et jah, ühelt poolt on põhjamainemudel suunatud sotsiaalsele heaolule, kuid teiselt poolt ka majanduslikule avatusele.Põhjamaad on riigid, kus järgitakse täielikult ühtse turu eeskirju – kaupade vaba liikumine,teenuste vaba liikumine (koos Poola torulukkseppadega!), raha ja inimeste vaba liikuminekoos teistest riikidest tööle saabuvate inimestega –, olles seega samaaegselt avatudmajandused. Minu argument on, et me ei tohiks ühtset turgu maha suruda, sest see onarvatavasti parim asi üldse, mida me Euroopa Liidus kunagi saavutanud oleme.

Lõpuks tahan teile tuua näite selle kohta, kuidas ühtne turg ei tööta. Tegemist on reaalsestelust pärit näitega. Suve alguses ostis soomlasest Finnairi kapten Itaalias auto – mis tüüpiauto, jätan nimetamata. Pool tundi pärast poest lahkumist pidas politsei ta kinni. Nadvõtsid ära ajutised numbrimärgid, mis ta oli Saksamaalt seaduslikult ostnud, konfiskeerisidauto ega tagasta seda enne detsembris toimuvat kohtumenetlust. On täiesti tõenäoline, etta jääb oma autost ilma, samas kui meie siin räägime siseturust, kus peaks toimuma kaupadetäielik ja vaba liikumine. Niisiis minu mõte on, et kõnealune raport on suurepärane janäitab, et meil on tõesti vaja jätkata tööd ühtse turu edendamisel, hoides kenasti tasakaaluvaba konkurentsi ja sotsiaalse heaolu vahel.

Gabriela Creţu (PSE). – (RO) Hr juhataja, kallid kolleegid, ühtse turu areng on Euroopaintegratsiooni oluline tegur. Siiski ei tohiks seda vaadelda kui eesmärki iseeneses, millekõrval sotsiaalsed tagajärjed ei tähenda midagi.

Viimane laienemine muutis Euroopa Liidu majanduslikult ebaühtlasemaks kui kunagivarem. Sellist ühtluse puudumist võib pidada teatud uusliberaalse poliitika eeliseks, kuidmitte kõikide kodanike jaoks. Konkurents on ettevõtjate jaoks, solidaarsus inimeste jaoks,nagu ütles Jacques Delors.

Selles mõttes on Toubont’i raportil vaieldamatute väärtuste kõrval ka mõned nõrgad kohad.Teoreetiliselt toetame kõik Lissaboni strateegiat, teadmistepõhist majandust ja kvaliteetseidtöökohti, kus odav tööjõud ei saa olla võrreldav eelis. Raportis väidetakse ka, et peamineviis ettevõtjate konkurentsivõime suurendamiseks on töötajate liikuvus, mida tuleksjulgustada.

Sotsiaaldemokraatidena arvame, et kõigi tõkete eemaldamine isikute ja tööjõu vaba liikumiseteelt on asutamislepingutega kehtestatud põhiõigus. Julgustades liikuvust ainuüksimajanduslikel põhjustel, tekitab juba tõsiseid sotsiaalseid tagajärgi töötajate päritoluriigis:peale tegeliku tulu kaotatakse ka spetsialiste ja kvalifitseeritud tööjõudu, väheneb rahvastikuja töövõimelise elanikkonna arv, tuhanded lapsed elavad ilma vanemateta ning vajavadharidusalaseid ja sotsiaalseid eriteenuseid.


Pikaajalised sotsiaalsed ja inimkulud pole veel teada. Seetõttu soovime, et selle konkreetseteema kohta viidaks läbi uurimus, sest majanduslikud meetmed ei tohiks mitte kunagikahjustada sotsiaalseid vajadusi.

(Aplaus)

Luisa Fernanda Rudi Ubeda (PPE-DE). – (ES) Hr juhataja, esmalt palun lubage mulõnnitleda raportööri hr Touboni selle raporti sisu eest ja oskuse eest saavutada laiapõhjalinetoetus raporti heakskiitmiseks käesoleval täiskogul.

Käesoleval hetkel taas kinnitada, et Euroopa Liidus on ühtse turu rajamisel suurt edusaavutatud, oleks silmnähtav ülekordamine, kuid siiski on oluline veel kord rõhutada,ehkki see näib ilmselge, et pikk tee on veel ees.

Ma usun, et näeme oma kogemuste põhjal, et avatud majandus kasvab kõige kiiremini jaet suurenenud konkurents avaldub alati eelistena, mida tarbija saab turul võistlevate võiturule tulevate kaupade ja teenuste kvaliteedi ning hinna näol.

Globaalsel turul nagu tänapäeva maailmas on võimatu uskuda, et kaitsemeetmetekasutamisega võib edu saavutada, ja loomulikult Euroopa Liidul kui maailmamajandusesosalejal saab ainult siis olla tugev majandus, kui ta kohaldab ka edaspidi ühtse turuliberaliseerimise, rajamise ja süvendamise meetmeid.

Paljudel juhtudel näevad inimesed suurenenud konkurentsi ja liberaliseerivate meetmekohaldamist Euroopa turul kui loobumist Euroopa sotsiaalmudelist või kui loobumistkaitsest, mille annavad sotsiaalsed õigused. Ma usun, et tegelikkus on täiesti vastupidine,nimelt et Euroopa sotsiaalmudel jätkab edenemist, et Euroopa kodanikud saaksid kaedaspidi osa sotsiaalkaitsemeetmetest ja headest sotsiaalteenustest, see on Euroopamajanduskasvu jaoks tähtis ja see kasv, ma rõhutan, on võimalik ainult siis, kui mesüvendame Euroopa ühtset turgu.

Ma ütlesin, et edasiminek on üpris suur, kuid veel on pikk tee käia, ja üks mu kolleegidesttõi selle kohta mõned konkreetsed näited. Ma usun, et tõkete eemaldamine on olulineselleks, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad saaksid töötada kõikjal Euroopa Liidus.Oluline on ka, nagu käesolevas raportis kinnitatakse, uurida ja arendada finantsteenustejaeturgu, ja eriti intellektuaalomandi õigusi.

Tahaksin paluda, et komisjon teeks riikide valitsustele ja nõukogule ettepaneku kindlustadaühenduse õigusnormide nõuetekohane ülevõtmine riikide õigustikku.

Wolfgang Bulfon (PSE). – (DE) Hr juhataja, me oleme siseturu piirangute kõrvaldamisepoolt, et edendada turu positiivseid mõjusid nagu jätkusuutlik kasv, ja selles protsessis onoluline osutada asjakohast tähelepanu tavaliste inimeste sotsiaalsele kaitsele. Sestüldhuviteenuseid – mida me peame teenuste põhivormiks – ei saa nende erilise tähtsusetõttu jätta lihtsalt vabaturu meelevalda. Eriti tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnas on vajakonkreetset eeskirjade kogumit.

Näen kahetsusega tuumaenergia täiesti tarbetut mainimist lõikes 16. See on vaieldamatultväga kõrge riskiastmega tehnoloogia, mis seab elanikkonna ohtu. Niisiis selles punktis maei saa raportit toetada.

Peab samuti ütlema, et riikide erinevad ELi õiguse ülevõtmise tõlgendused tekitavadebakindlust. Nagu arvukad uuringud on näidanud, on see siseturu väljakujundamiseseisukohalt märkimisväärne takistus.


Lõpuks tahaksin mainida Euroopa standardite rahvusvahelist tähtsust. Praegu toimuvvaidlus Hiina praakmänguasjade üle on hea näide sellest, kui oluline on dialoogisväliskaubanduspartneritega, et meil oleksid rahvusvaheliselt tunnustatud standardid. Isegikui sellised riigid nagu Hiina tunnevad, et kvaliteedinõuete pikk nimekiri on neile koormav,peavad meil ikkagi olema meetmed toote- ja toiduohutuse suurendamiseks, et kaitstaEuroopa tarbijate huvisid.

ISTUNGIT JUHATAB: LUIGI COCILOVOAsepresident

Charlotte Cederschiöld (PPE-DE). – (SV) Hr juhataja, volinik, siseturg on EuroopaLiidus sisekoostöö üks kõige olulisemaid nurgakive. Koostöö põhineb liikmesriikidevastastikusel usaldusel ja austusel. Seetõttu on ka äärmiselt oluline, et igaüks aitaks kaasaELi õigustiku kiirele ja tõhusale rakendamisele, mis tuleb üle võtta riikide õigustikku.

SOLVIT on hea võimalus täitmise järelevalveks ja seda saab veelgi arendada. Meie, poliitikud,vastutame Euroopa tasandil parlamendis või nõukogus töötades selle tagamise eest, etõigusaktid soodustaksid juba loomise ajal konkurentsivõimet ja ei looks mittevajalikkubürokraatiat ja et need vastaksid vajadustele ning lahendaksid veel alles jäänud probleeme.Seda arvestades peame saavutama poliitilise konsensuse ja siseturu tähtsuse ulatuslikumõistmise, millele nii hr Toubon kui ka komisjon on kaasa aidanud. Tänan teid, härraToubon.

Fraktsioon PPE-DE tahab kõigile ühesugust Euroopat, kus on igaühe jaokstöötamisvõimalused, tõhus tervishoid ja kus puudub vaesus. See on EL, mis võib veeltugevamaks kasvada. Ainus tee selle saavutamiseks on tagada turu konkurentsivõime jakõrvaldada kaubandustõkked, nagu aegunud õigustik, tarbetud tollinõuded, toetused võituru kontrollimine. Ilma ladusalt toimiva turuta ja tugevate Euroopa ettevõteteta ei oleraha heaolu loomiseks. Siseturg ja konkurentsivõime loovad automaatselt sotsiaalseturvalisuse ja on heaolu saavutamise eeltingimuseks.

Edit Herczog (PSE). – (HU) Ma tahaksin alustada sellest, et öelda, kui suure heameelegame tervitasime selget ja kõikehõlmavat arutelu, mis hr Touboni kolleegidel oli meiegaviimasel aastal enne käesoleva raporti ettevalmistamist. Tahaksin avaldada tunnustust kahr Toubonile endale raporti ettevalmistamise eest.

Ma ise tahaksin esimesena kommenteerida lõiget 40, mis rõhutab liikmesriikide vastutust.Minu peamine mõte on siin, et liikmesriigid ei võta siseturu eeskirju üle Euroopa Komisjoniega Euroopa Parlamendi jaoks, vaid esiteks ja eelkõige iseenda ja üksteise jaoks, ja kõigepealtoma kodanike ja ettevõtjate jaoks. Seetõttu me ei saa eirata 2007. aasta juuli siseturutulemustabelit ja andmeid, mida see sisaldab. 2004. ja 2005. aastal ühinenud uuteliikmesriikide jaoks seati tingimuseks Euroopa Liidu õigustiku täielik kasutusele- jaülevõtmine.

Tulemustabelist võime näha, et kaks aastat pärast ülevõtmistähtaja lõppu on direktiivideülevõtmisega viivitamise rekord eranditult vanade liikmesriikide käes, kelle arvele langebneli suurimat ülevõtmise puudujääki. Konkreetsete vanade ja uute liikmesriikide suhe, kespole suutnud täita siseturu kohustusi, on 1:2, kuid võib teatud juhtudel ulatuda ka 1:8,nagu näiteks Sloveenia ja Itaalia puhul. Selle olukorra otsene tulemus on, et need, kesseadusi järgivad, kaotavad ebavõrdse kohtlemise ja diskrimineerimise tõttu. Kui me räägimesiseturu tulevikust, peame kõik kindlalt nõudma, et ettevõtjad ja riigid, kes järgivad eeskirju


ja võtavad ELi õigustiku üle, ei jääks siseturu jätkuva arengu tõttu kaotajaks. Ma tahaksinraportööri tänada.

Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Volinik, 15 aastat tagasi leppisid liikmesriigid kokkumajandusliku integratsiooni suurendamises ja võtsid endale kohustuse luua ühtne Euroopaturg kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vabaks liikumiseks. 1990. aastatel tekkis selletulemusel konkurentsivõimet soodustav keskkond ettevõtjatele, mis tõi tarbijate jaokskaasa laiema valiku ja madalamad hinnad.

Siiski oleme alates 2000. aastast näinud, kuidas mõned liikmesriigid, eriti vanad, kaitsevadnii varjatult kui avalikult oma väikesi riigisiseseid turge naabrite konkurentsi eest ningsallivad haldus- ja muid takistusi, takistades niimoodi tõketeta ühtse turu kiiret ja täielikkuväljakujundamist. Ülemaailmse kaubanduse kiire liberaliseerimise kontekstis ja nähes, kuiruttu me teeme Euroopas ruumi kolmandatest riikidest pärit kaupadele, on selline käituminevastuoluline. Kas siis terve Euroopa turg ei olegi globaliseerumise ja töötuse väljakutsetelahendamise võti?

Selle ebaratsionaalse olukorra põhjuseks on populism ja valede riiklike huvide eelistaminetarbijate ja ettevõtjate ühistele huvidele. Seetõttu tervitan ma komisjoni rohelist raamatutja läbivaatamise ettepanekut: läbivaatamine aitab välja selgitada, kuidas teatud riikidesvälditakse kehtiva Euroopa õigustiku täitmist, ja toob nähtavale puudused, mis nõrgestavadusaldust ühtse turu vastu. Üks näide selle kohta on päritoluriigi põhimõtte kohaldamisevõi mittekohaldamisega seotud ebakindlus. Kui ootame, et turg toimiks nõuetekohaselt,peame teenuste võrgustiku liberaliseerimisega edasi minema ja finantsteenuste turu väljakujundama ning ümber lükkama müüdid, mis valitsevad tervishoiu- ja sotsiaalteenustevaldkonnas.

Euro kasutuselevõtmine ja hiljuti vastu võetud direktiivid on tugevdanud Euroopa Liidusisekaubandust ja muutnud selle läbipaistvamaks. Ometi teame kõik, et ettevõtjadkannatavad suureneva haldustöö koorma all ja et me vajame õiglase rahvusvahelisekonkurentsi jaoks võrdseid tingimusi. Me vajame ka kaasaegsemaid ja lihtsamaidkontrollimehhanisme.

Ma palun tungivalt, et komisjon teeks kõik võimaliku olemasolevate direktiividerakendamise jälgimiseks ja vastastikuse tunnustamise põhimõtete arendamiseks, enne kuivõimaliku ühtlustamisega edasi minna. Ma saan aru, et kaubanduse globaliseeruminenõuab teiste toodete standardimist ja kokkulepet Euroopa päritolumärgi osas. Olen selleganõus, et ettevõtte tulumaksu erinevused on pingete allikaks ja seda on vaja edaspidi arutada.Euroopa turg on protsess, mitte dogma.

Lasse Lehtinen (PSE). – (FI) Hr juhataja, me ei tohiks süüdistada globaliseerumist tekitatudprobleemide eest, vaid peaksime praktilisi samme astuma. Riiklike turgude kaitse halvabmeie mandri, ohustades majanduskasvu, millele ju toetub ka sotsiaalne Euroopa.

Raporti tunnustuseks tuleb öelda, et see rõhutab protsessi lõpuleviimise tähtsust, millekäigus avatakse konkurentsile eelkõige energia ja side, sest arenenud ja avatud võrgustikudluuakse lõppkokkuvõttes tarbija huvides ja kasvu tagatisena. Selle arengu kiirendamiseksvajame ka tõhusat reguleerimismehhanismi ja järelevalvet. Üks mehhanism tuleks lisadann piiriülese kliendivastutuse põhimõttesse. Selle järgi peaksid kõik töö või teenusevahendajad vastutama tegevuse läbipaistvuse eest ja selle eest, et allhankijad täidaksid omakohustusi.


See liit ja see parlament võtavad erinevate energialahenduste kaalumise juures liigafilosoofilise hoiaku. Praktikas välditakse kliimamuutuste kahjulikku mõju heitevähendamisega. Vastupidiselt näiteks sellele, mida hr Bulfon just praegu ütles, on ebareaalneeeldada, et me saavutame tegelikke ja tõhusaid tulemusi, jättes tuumaenergia lahendusteseast välja. Meie prioriteetseks eesmärgiks peab olema fossiilkütuste kasutamisevähendamine.

Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Alustuseks tahaksin väljendada heakskiitu oma kolleegileJacques Toubonile innustava raporti eest, mis pakub komisjoni tulevastele dokumentidelesuurepärase ja tasakaalustatud aluse. Vaatamata sellele, et neli põhivabadust tagati Roomalepinguga, on nende praktilise rakendamise ees palju takistusi. Siseturu praeguse olukorraläbivaatamine annab meile võimaluse tugevdada olemasolevaid eeskirju ja läbi vaadataneed, mis on aegunud. See uus lähenemisviis võib kõrvaldada lõhe võimaluse ja tegelikkusevahel ja pakkuda lahendusi 27 liikmesriigi turgude vaheliste tõkete kõrvaldamiseks.

Ma nõustun raportööri arvamusega, et ühtse turu edu püsib kolmel sambal: esimene ontarbija õiguste tugevdamine ja soodsa ettevõtluskeskkonna loomine, mis on eriti olulineväikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Näiteks on vaja parandada väikeste jakeskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu riigihankelepingutele. Mis puutub teisesambasse, siis peaksime kõrvaldama allesjäänud tõkked, nagu ühtse maksuala loomisetakistused. Kolmas sammas seisneb ELi siseturu rahvusvahelise mõõtme tugevdamisessuurema atlandiülese siseturu loomisega.

Globaalse majanduse kontekstis saab EL olla jõukas ainult juhul, kui ta saavutab omakaubanduspartneritega võrdse innovatsioonisuutlikkuse või isegi ületab selle. Sellepärastvajab EL oma innovatsioonisuutlikkuse suurendamiseks konkreetseid meetmeid.Liikmesriigid peavad looma soodsa keskkonna ettevõtete, avaliku sektori ja akadeemilisteringkondade vaheliseks aktiivseks koostööks. Suunates avalikud ja erainvesteeringudülikoolidega seotud spetsialiseerunud uurimiskeskustesse, on võimalik luuainkubatsioonipinnas ettevõtjate tulevikukogukonnale.

Barbara Weiler (PSE). – (DE) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, paljud üldsuseesindajad peaksid tänast arutelu üpris kummaliseks: lõppude lõpuks on siseturgeksisteerinud üle 15 aasta ja suur hulk inimesi on sellega üsna harjunud. Aga isegi pärastkogu seda aega on alles jäänud nii mõnedki jahmatavad puudused, osa neist üksikuteliikmesriikide kaitsva käitumise tõttu. Teatud asjad on niisiis aastate jooksul valesti läinud.Üldsuse esindajatel – tarbijatel – on vähem valikuvabadust ja kindlasti pole turul võrdseidvõimalusi kõigile; need võivad ehk olla kättesaadavad suurtele ettevõtetele, kuid VKEdelekindlasti mitte.

Jagame kõik sama arvamust – ja ma loodan, et räägin siin mitte ainult parlamendi, vaid kakomisjoni ja nõukogu nimel – et siseturg ei ole lõppeesmärk omaette. Ma tahaksin tsiteeridaühtse turu üht esiisa, Jacques Delors’i, kes rääkis kolmest võtmepõhimõttest – konkurentsist,mis innustab, koostööst, mis tugevdab, ja solidaarsusest, mis ühendab. Viimane kolmestnimetatust on aastate jooksul mõnevõrra ähmasemaks muutunud. Meie kuisotsiaaldemokraatide jaoks on solidaarsus ja ühtsus siseturu arengu jaoks väga olulised.

Minu viimane märkus on järgmine: tõhus turg tähendab ka tõhusaid tagatisi ja tarbijakaitset.Ainult nende olemasolu kindlustamisega saame üles ehitada usalduse, millele kõik viitavad.Viimastel aastatel on suurenenud toodete hulk, mis sisaldavad ohtlikke aineid või kujutavadendast riski: Hiina mänguasjad on üksnes jäämäe tipp. Tuhandete toodete kohta on esitatudkaebusi. Nii et see ongi meie ülesanne, ja samuti teie ülesanne, volinik: me peame inimeste


usalduse tagasivõitmiseks kasutama oma turukontrolli meetmete paketti; me peametegutsema ja mitte lihtsalt olukorraga leppima.

Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Hr juhataja, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus,nagu ka solidaarsus on Euroopa Liidule olulised. Struktuurifondid aitavad kaasa kõikideEuroopa piirkondade arengule ja on eriti olulised uute liikmesriikide jaoks.

Me ei vaja mitte ainult kõige dünaamilisema teadmispõhise majandusega majandusliitu,vaid ka sotsiaalset Euroopat, kus igaühel on täita oma osa ja kus avalik teenus on kõrgekvaliteediga ja kättesaadav peaaegu 500 miljonile Euroopa kodanikule. Me vajametervishoiu- ja haridusteenuseid, me vajame jätkusuutlikku sotsiaalkaitse süsteemi. Transport,energeetika, side on ELi majandusarengu jaoks olulised, kuid igaühele tuleks kindlustadajuurdepääs neile teenustele.

E-valitsus ja finantsteenuste arendamine on avalike teenuste läbipaistvuse ja kvaliteedihuvides olulised, sest nad peaksid tagama tarbijakaitse ka digitaalkeskkonnas. Me loodame,et Rumeenia ja Bulgaaria töötajatele kehtestatud piirangud ühenduse tööturule pääsemisekstühistatakse. Mittediskrimineeriv juurdepääs Euroopa tööturule on oluline võrdsetetöötingimuste tagamiseks ja sotsiaalse dumpingu vältimiseks.

Małgorzata Handzlik (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, siseturg kui Euroopa Liidu ükstugisammas on pidevas muutumises. Iga päev näeme, kui palju see tegelikult mõjutabtavaliste kodanike elu.

Euroopa integratsiooni süvendamine sõltub otseselt üksikute liikmesriikide majandustevahelise integratsiooni süvendamisest. Seetõttu on kõikide kodanike jaoks väga olulineotsustav tegutsemine, et kõrvaldada ühtselt turult ridamisi inimeste, kapitali, kaupade jateenuste liikumise tõkked ja takistused.

Jacques Touboni raport on väga täpne, tuues välja valdkonnad, kus ELi õigustikku japoliitikat tuleks tugevdada, et parandada siseturu toimimist. Ta juhib tähelepanu paljudeleteemadele, millele peaksime oma töös prioriteetse koha andma, ja eelkõige selleks, etäratada kodanikes, nii tarbijates kui ka äriinimestes, siseturu vastu usaldust. Ma toetankogu südamest hr Touboni raportis sisalduvat ideed, et riikide parlamendid peaksid olemakaasatud Euroopa Parlamendi õigusloometöösse, mille tulemusena viiakse EL kodanikeletunduvalt lähemale. See on väga tähelepanuväärne ettepanek.

Lõpuks tahaksin lisada, et endise naisettevõtjana olen nõus kõikide raporti soovitustega,mis puudutavad ettevõtete halduskoormuse kaotamist. Ainult ühtsele, turgu toetavale jaliberaalsele poliitikale toetudes suudab ELi majandus võistelda Ameerika Ühendriikide,Hiina ja India majandusega. Ma õnnitlen raportööri tema suurepärase raporti puhul, millekõige väärtuslikum omadus on tasakaalustatud sisu. Ma ütleksin lihtsalt, et see kujutabendast teatud mittepoliitilist kava, mis esitab meie ühtse siseturu heaks tehtava tööprioriteedid.

Charlie McCreevy, komisjoni liige . − Hr juhataja, austatud parlamendiliikmed, kuulasintähelepanelikult ühtse turu tulevikku puudutavat arutelu ja sooviksin tänada kõiki osalejadnende kommentaaride eest.

Ühtse turu läbivaatamine on ülioluline osa eesmärgist saavutada Euroopa, mis pakub tõelisitulemusi koos selge keskendumisega kodanikele. Ühtne turg ei ole paratamatus. Meiepoliitikad peavad teenima inimesi ja parandama nende elukvaliteeti. Kõik eurooplased,teie ja mina, peaksid olema suutelised ennast samastama nende poliitikatega.


Suured väljakutsed ühtse turu osas ei ole kadunud. Mõned meie ettepanekutest on jubaarutlusel. Teised võetakse varsti päevakorda. Kõnealuste algatuste edukaks elluviimiseksvajame teie toetust. Me mõtleme ümber viisi, kuidas juhtida ühtset turgu – nii riiklikul kuika ELi tasandil. Iga algatust valmistatakse põhjalikult ette vastavalt parema õigusloomepõhimõtetele. See lubab meil enne meetmete võtmist uurida kõiki valikuvõimalusi ningvõib hõlmata ka isereguleerimise kaalumist konkreetsetes valdkondades.

Me peame suurendama omanditunnet ühtse turu vastu. See kuulub meie tarbijatele,ettevõtjatele, töötajatele ja kodanikuühiskonnale. See kuulub riiklikele, piirkondlikele jakohalikele asutustele. Me peame lihtsustama igapäevast liikmesriikidevahelist koostööd.

Ma tahaksin veel kord tänada raportööri ja jään kannatamatult ootama Euroopa Parlamenditäiendavaid kommentaare eelseisvatel kuudel.

Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Selle päevakorrapunkti hääletus toimub täna.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

Gábor Harangozó (PSE), kirjalikult . – See omaalgatuslik raport on suurepärane võimalusanda panus ühtse turu käimasolevasse läbivaatamisse. Seetõttu annab see ka meieparlamendile võimaluse rõhutada ühtse turu tegelikust väljakujundamisest saadavat kasu.Täpsemalt, raport pakub ühtse turu ees seisvate väljakutsete määratlemise kõrval kakonkreetseid soovitusi.

Nende soovituste seas toetame jätkusuutliku arengu meetmete tähtsuse rõhutamistkliimamuutuste vastu võitlemisel; vajadust oluliselt suurendada tarbija usaldust piiriülesteostude vastu; konkurentsivõime, innovatsiooni ja VKEde kasvu- ja tööhõivepotentsiaalirõhutamist; töötajate tõelise vaba liikumise soodustamist kogu liidus ja üldisemalt kõikidetakistuste eemaldamist integreeritud ja tõhusa ühtse turu väljakujundamise eest.

Loomulikult on vaja need soovitused üle võtta ühtse turu direktiividesse, et liikmesriigidneed igakülgselt rakendaksid. Ühtse turu eeskirjade tõhusaks väljakujundamiseks peaksliit leidma endale vajalikud jõustamisvahendid, et julgustada riikide valitsuste vahelistkoostööd, asutada ettevõtjatele ja kodanikele mõeldud teabevahetuse kontaktpunkte,parandada kaebuste menetlemise tulemuslikkust ja vajaduse korral kaasata asjakohasedkohtud.

Piia-Noora Kauppi (PPE-DE), kirjalikult . – Ühtne turg on siiani ELi saavutuste tuumaks.Siiski on see täielikkusest kaugel. Kõigi nelja vabaduse austamises on vajakajäämisi. Samutioleme näinud osalejate usalduse vähenemist ühtse turu saavutuste vastu. Neid võetaksekui iseenesest mõistetavaid.

Mis puudutab kaupade liikumist, siis 25% nendest takerdub praeguseni erinevate riikliketehniliste tõkete taha. Loodetavasti muudetakse komisjoni 2007. aasta jaanuaris avaldatudpoliitiline pakett kiiresti järelejäänud takistuste kõrvaldamisele sihitud meetmeteks.

Seoses inimestega valitseb mõningate aluspõhimõtete suhtes ebakindlus, seda on kõigerohkem märgata sotsiaalsete õiguste ülekandmise puhul. Olen õnnelik selle üle, et sellelpoliitilisel miiniväljal liigutakse läbirääkimistega järk-järgult edasi, näiteks pensionide japiiriülesele tervishoiule juurdepääsu osas.


Seoses kapitali ja teenustega on ettevalmistamisel suured muutused. Praegune olukord,näiteks ettevõtete ühtse tulumaksubaasi puudumine, moonutab investeerimisotsuseidühtsel turul ja seab VKEd ebasoodsasse olukorda.

Isegi kui EL käärib tuleviku väljakutsete ees käised üles reformilepingu näol, on ühtse turuväljakujundamiseks vaja poliitilist stiimulit. See peaks eesmärgiks seadma ebaselguseeemaldamise ettevõtluskeskkonnast, selgitama kohaldatavat õiguskorda ja püüdmavähendada halduskoormust.

Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult . – Ma kiidan raportööri raporti igati heaksja nõustun sellega, et ühtse turu areng on toonud Euroopa kodanikele mitmekülgset kasu,millest tuleks esile tõsta tarbijale laiemate valikute ja madalamate hindade pakkumist,dünaamilise ettevõtluskeskkonna loomist ning kaupade, teenuste ja ideede vaba vahetusevõimaldamist. See omakorda on hõlbustanud Euroopa integratsiooni mitmetesvaldkondades ja toetab ka edaspidi ELi suutlikkust saavutada oma laiaulatuslikud eesmärgid.

Siiski on mul raporti teatud osade osas kahtlused:

Ma ei nõustu sellega, et ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kehtestamine onvajalik või soovitav, nagu raportis kinnitatakse. Ma usun, et selline ettepanek, kui selleoleks teinud komisjon, oleks esimene samm maksude ühtlustamise suunas, mida ma peanvastuvõtmatuks. Ma usun, et liikmesriigid suudavad kõige paremini määratleda omamaksusüsteemi olemust ja ulatust.

Lõpuks arvan ma, et raportis tehtud viide tuumaenergiale kui ühele ELi oluliseleenergiaallikale on siin kohatu ja ma ei toeta raporti seda osa.

4. Euroopa osaühingu põhikiri, äriühinguõigus (arutelu)

Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on suuliselt vastatav küsimus, mille onõiguskomisjoni nimel komisjonile esitanud Giuseppe Gargani ja mille teemaks on Euroopaosaühingu põhikiri ja neljateistkümnes äriühinguõiguse direktiiv – õigusloomemenetlusehetkeseis (O-0042/2007 – B6-0137/0000).

Giuseppe Gargani (PPE-DE), kirjanik . – (IT) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, selleküsimuse arutelu on nii institutsionaalses kui ka poliitilises mõttes väga oluline, võttesarvesse, et sellel on märkimisväärne poliitiline ja institutsionaalne tähendus.

Ma tahaksin väga selgelt öelda, ja ma vastutan oma sõnade eest, et Euroopa Komisjon onEuroopa Parlamendi ees tõsiselt läbi kukkunud, sest ta ei ole suutnud vastata parlamendiametlikele päringutele ja ei ole suutnud esitada õigusloomega seotud ettepanekut Euroopaosaühingute ja suurettevõtete peakontori asukoha muutmise kohta.

Õigusloomega seotud ettepaneku esitamist äriühingu põhikirja kohta nõuti ametlikult2007. aasta veebruaris EÜ asutamislepingu artikli 192 alusel ja – mida ma tahaksin rõhutadaja paluksin volinikku kuulata, sest see on väga oluline suuliselt vastatav küsimus, Hr juhataja,millele tuleb vastata – pärast põhjalikku arutelu ja läbivaatamist koos kvalifitseeritud jaesinduslike ekspertidega, kes näitasid meile, kui vajalik selline õigusakt on ja kui kasuliksee oleks väikeettevõtete toetamiseks, kes soovivad siseturul tulemuslikult tegutseda.

See oli komisjoni kohustus, volinik, viivitamata algatada menetlus õigusloomega seotudettepaneku vastuvõtmiseks, alustades mõju hindamisest. Veel enam, komisjonil oli jubaolemas 2005. aasta detsembris läbi viidud teostatavusuuring, kuid ta ei teinud midagi ja


viitis selle asemel aega, kuni alustas juulis konsultatsiooni Euroopa osaühingut käsitlevaõigusloome vajaduse kohta – jällegi üksnes võimaluste aruteluna – nagu poleks parlamentEuroopa Liidu kui terviku valitud esindajana saanud esitada õigustatud päringutmateriaalõiguse akti kohta.

Ma ei hakka Euroopa õigustikku üksikasjalikult analüüsima, sest Klaus Lehne,õiguskomisjoni üks peamisi eksperte ja selle valdkonna juhtivaid autoriteete, selgitablühidalt küsimuse õiguslikke aspekte. Ma tahaksin vaadelda probleemi sügavuti ja tuletadavolinikule meelde, et ta saaks kõike, mida ma ütlen, põhjalikumalt kaaluda, suhteid, misvalitsevad institutsioonide vahel ja millel peab põhinema komisjoni ja parlamendi vajalikkoostöö.

Minu arvates, volinik, olete teie isiklikult näidanud parlamendi suhtes üles vastutulematust,te olete parlamenti üleolevalt suhtunud. Te olete eiranud parlamendi järelepärimist, miskiideti heaks artikli 192 alusel, ja eelkõige paremat õigusloomet käsitlevatinstitutsioonidevahelist kokkulepet, ja on esinenud palju tegematajätmisi – ma olen olnudselle komisjoni esimees ja tean väga hästi, kui palju küsimusi ootab lahendamist – vaatamatasellele, et komisjon kohustus ametlikult päringut mitte ainult arvesse võtma, vaid kaparlamendi komisjonidele kiirelt ja asjakohaselt vastama. Seda aga pole üldsegi tehtud!

Suutmatus neid kohustusi täita tõstatab küsimuse komisjoni aruandekohustuse kohtaEuroopa Parlamendi ees, mille määratlemine õigusena ei tekita mulle vähimatki raskust.Äriühinguõiguse konverentsil, mille Saksamaa korraldas oma eesistumise ajal, ütles hr Lehneõigesti, et Euroopa Komisjon tuleks kaevata oma kohustuste täitmatajätmise eest EuroopaKohtusse.

Parlament, ja ma ütlen seda väga selgelt, peaks olema teadlik sellest, et komisjon on omakodulehel juba kinnitanud, et 1997. ja 2002. aastal läbi viidud konsultatsioonid näitasidettevõtjatepoolse kõrgetasemelise ja konkreetse nõudluse olemasolu. Komisjon teabseetõttu, kui oluline see teema on, ja on teadlik, et tal on ülesanne ja kohustus vastataparlamendi järelepärimistele.

Sellest oli veel vähe, et komisjon ei suutnud õigusloomega seotud ettepanekut heaks kiita,Berliini konverentsil läks volinik isegi nii kaugele, et ütles, et seda on vaja täiendavalt arutada,kas ettepanek on kasulik. See viis meid tõesti segadusse, sest nüüd peame kaaluma – naguvolinik ütleb – kas Euroopa Parlamendil on üldse veel võimalust tõhusalt näidata selleõigusloomega seotud ettepaneku põhjendatust.

Direktiiv selles valdkonnas – ma olen lõpetamas – pakuks äriühingutele kindlastiusaldusväärse õigusliku aluse asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduseteostamiseks. Ma arvan, et ootame volinikult üksikasjalikku ettepanekut ja ebasoodsaolukorra lahendamist, mitte pikale venivaid kõnelusi Inglismaa, Ühendkuningriigi ja Iirimaaerinevate lobitöö organisatsioonidega. Teenida tuleb mitte üksikute riikide huve, vaid,nagu te hästi teate, volinik, Euroopa huve! Parlament ei ole lobitöö organisatsioon ja meoleme seda nõudmist ja seda vajadust tegelikult ning väga selgelt väljendanud!

Charlie McCreevy, komisjoni liige . − Hr juhataja, suuliselt vastatav küsimus, mille hrGargani õiguskomisjoni nimel esitas, annab mulle võimaluse viia teid kurssi komisjoniviimase seisukohaga 14. äriühinguõiguse direktiivi ja Euroopa osaühingu suhtes.

Nagu teile teada on, algatas siseturu ja teenuste peadirektoraat 20. juulil osana paremaõigusliku reguleerimise lähenemisviisist avaliku konsulteerimise Euroopa osaühingu


põhikirja kohta. Kõnealuse konsulteerimise eesmärk on koguda sidusrühmade seisukohtisellise põhikirja vajaduse ning selle võimaliku sisu kohta.

Ma tean Euroopa Parlamendi soovi, et komisjon kiirendaks kõnealust protsessi. Siiskipeame me tegema vajalikke ettevalmistustöid. Peamise osa sellest moodustabkonsulteerimine sidusrühmadega erinevate võimalike regulatiivsete võimaluste üle – stüldisem, kuid vähem paindlikum põhikiri või siis põhikiri, mis annab kasutajatele rohkemvabadust, kuid toob kaasa Euroopa osaühingu struktuuride mitmekesisuse kogu EuroopaLiidus. Me peame ära kuulama sidusrühmade arvamused selle kohta, milline valikuvarianton ettevõtjate jaoks kõige atraktiivsem. Seda parem õiguslik reguleerimine tähendabki.

2005. aasta lõpus läbi viidud teostatavusuuring pakkus praeguse olukorra küllaltki üldisthinnangut ega andnud selget vastust parima poliitilise valiku ega Euroopa osaühingupõhikirja võimalike elementide kohta. Seepärast vajame me põhjalikumat analüüsi. Antuduuring annab aga loomulikult meie tööle hea taustmaterjali. Samuti tõi meile kasu EuroopaParlamendi raport Euroopa osaühingu põhikirja kohta ja tema soovitused sellise põhikirjavõimaliku sisu kohta.

Mis puudutab ettepanekut võtta vastu 14. äriühinguõiguse direktiiv, siis ei ole ettevalmistavtöö kõnealuses küsimuses olnud lõplik. Parema õigusloome ja mõju hindamise poliitikapõhimõtete kohaselt peame enne algatuse elluviimist näitama, et sellel on selge majanduslikkasu. Peatselt peaks mul olema võimalik teha kõnealusel teemal konkreetsem avaldusseoses sellise ettepaneku lisandväärtusega.

Peame tõsiselt järele mõtlema, enne kui teeme sellise ettepaneku, mis ausalt öeldes võibosutuda vastukäivaks. Nagu parlamendiliikmed teavad, ei karda ma olla vastukäiv, kuidpean olema veendunud, et sellisest algatusest tulenev võimalik kasu Euroopa Liidule vääribõigusloomega seotud ettepaneku esitamist.

Tegemist ei ole edasilükkamise, vaid usuga, et kvaliteetse töö saavutamiseks tuleb kõigepealtkorralikult läbi viia ettevalmistav töö. Järgneva paari kuu jooksul annanparlamendiliikmetele teada, kuidas ma kavatsen kõnealuste oluliste teemade osas edasiliikuda.

Klaus-Heiner Lehne, PPE-DE fraktsiooni nimel . – (DE) Hr juhataja, volinik, daamid jahärrad, kõige esmalt pean ütlema, et olen väga rahul, et volinik McCreevy ei lükanud omavastuses suuliselt vastatavale küsimusele tagasi Euroopa Parlamendi ettepanekuid. Viimasteaastate jooksul on Euroopa osaühingu üle toimunud nii palju arutelusid ja konsulteerimisi,et ma ei saa aru, miks me peame korraldama kolmanda, neljanda, viienda ja võib-olla isegikuuenda või veel rohkem arutelusid. Asi on lõpetatud. Me tegime esialgse ettepanekkomisjoni tegevuskavasse. See kiideti heaks läbivaadatud tegevuskavas enamiku osalejatepoolt. Aruteludel parlamendis jõuti ühemõttelise tulemuseni. Parlamendi otsused polekssaanud selgemad olla ja selle põhjal ma ei saa edaspidi nõustuda mitte ühegi viivitusega.

Eksperdid on üldiselt ühel meelel selles, et direktiivi sätetes on õiguslik lünk registreeritudasukoha piiriüleseks muutmiseks. Euroopa Liit pakub kapitali liikumise vabadust – stvõimalust viia oma vara või kapital teise asukohta – aga kui minu varaks on ettevõte, polemul praegu valikut, sest ma ei saa vabalt otsustada, kus mu ettevõte asub või kuhu sedaEuroopa Liidu piires ümber paigutada. See on väga selge õiguslik lünk. Komisjon teataskavatsusest kõrvaldada see lünk oma iga-aastases õigusloomekavas. Praegu on meil tekkinudolukord, kus Euroopa Kohus arendab selles valdkonnas pretsedendiõigust ja kaldub liikumaMetsiku Lääne stiilis eeskirjade kaotamise suunas sel lihtsal põhjusel, et seadusandja on


inertne; ta ei tee midagi, et korraldada valdkonda, mida pole piisavalt ühtlustatud. Onviimane aeg, et seadusandja tegutseks, selle asemel et anda vastutus üle Euroopa Kohtule.

Viimane märkus: Euroopa Komisjoni algatusõiguse monopol ei eksisteeri õiguslikusvaakumis. Nagu iga monopoli, tuleb ka seda vaadelda teatud taustal ja antud juhul tulenebtaust asutamislepingust ja institutsioonidevahelistest kokkulepetest. Kooskõlas nendedokumentidega on nii nõukogul kui ka Euroopa Parlamendil kaudne algatusõigus.Komisjonil on institutsioonidevahelistest kokkulepetest tulenev kohustus nendeettepanekutele reageerida. Et see on nii, siis soovin kindlalt selgitada, et kui komisjon eisuuda selle teema osas ette nähtud aja jooksul sisulist vastust anda, siis ma teenõiguskomisjonile ettepaneku kaevata komisjon tegevusetuse pärast Euroopa kohtusse.

Gary Titley, fraktsiooni PSE nimel . – Hr juhataja, ma tervitan voliniku märkusi, eritiseetõttu, et parema õigusloome põhimõtete järgimine nõuab õigusakti väljatöötamiseksselgelt seadusandjate ja nende inimeste meeskonnakoostööd, keda õigustik mõjutab. Kiidanheaks ka selle, et talle on selge, et majanduslikud eesmärgid peavad olema seatud ja et needpeavad kajastama turu vajadusi.

Tutvudes komisjoni oma kokkuvõttega äriühinguõigust käsitleva konsultatsioonitulemustest, märkan, et vähem kui pool vastajatest nõuab Euroopa osaühingu põhikirjavastuvõtmist. See näib pisut kummaline, arvestades teatud väiteid, mida me enne kuulsime,nii et võib-olla ta saaks selgitada, mida need vastused endast täpselt kujutasid. Ma märginsamuti, et suurem hulk inimesi tahtsid pigem olemasoleva äriühinguõiguse kodifitseerimistja konsolideerimist kui mingit kaugemaleulatuvat tegevust. Ilmselt läheb tal olukorratasakaalustamine päris raskeks.

Mida ma teada tahan, on see: kui suures osas oleme praeguseks kindlaks määranud selgevajaduse Euroopa tasandi õigusaktide järele vastukaaluks riigisisesele õigusele? Kahtlustan,et teatud juhtudel tuleb surve nendelt, kelle riigisisene õigus on väga keeruline ja kes tahavad,et Euroopa õigus seda lihtsustaks. Siiski, meie probleem on see, et Euroopa õigus onriigisisesest õigusest kõrgemal, ja me avastame sageli, et see muudab elu palju keerulisemaks.Kindlasti on selle tegevuse kogu eesmärk lihtsustamine ja selgitamine.

Sharon Bowles, fraktsiooni ALDE nimel . – Hr juhataja, kui ma veebruaris viimati sellelteemal rääkisin, juhtisin voliniku tähelepanu asjaolule, et mulle ei meeldi kõik soovitusedparlamendi raportis, nagu näiteks kapitali suurus, sest mulle tundus, et see muudaks igapõhikirja, mis järgib neid ettekirjutusi, suuremate ettevõtete jaoks soodsaltdiskrimineerivaks. Seetõttu tervitan asjaolu, et volinik õhutas oma kõige viimasekonsulteerimise käigus VKEsid vastama.

Siiski peame kõik ennetavalt neid vastuseid otsima, rõhutades pigem väikest kui keskmist.Kavatsen seda kindlasti teha oma piirkonnas ja mul on hea meel öelda, et Ühendkuningriigison ka teisi organisatsioone, kes toimivad samuti, seetõttu tervitan jõupingutusi tingimustekohandamiseks väikeettevõtete vajadustega. Seda eriti seetõttu, et sageli puuduvad andmedjust väikeste ettevõtete kohta, kusjuures samal ajal me tõdeme valmilt, et just nendelettevõtjatel ei ole vahendeid erinevate õigusaktide ja eeskirjade nõuete täitmiseks ja seetõttuon vähemalt teoreetiliselt tegemist nendega, kellele tahame põhikirjaga kõige rohkem kasutuua.

Minu arvates on täiskogu teinud mõned ettepanekud, mis muudaksid põhikirja nii, et seeei sobiks väga väikestele ettevõtetele, nii et probleem on olemas. Minu sõnum on hoida


see muus osas lihtne, vähemalt väikeste ettevõtete jaoks, muidu on see lihtsalt tegematajäänud muudatusi varjav viigileht.

Jean-Paul Gauzès (PPE-DE). – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, ettevõtetekonkurentsivõime ja siseturu tõhusus nõuavad ka asjakohast ja kaasaegset ettevõtetepõhikirja. Teatud edasiminek on toimunud suurte ettevõtete jaoks Euroopa osaühingupõhikirja käsitleva määruse vastuvõtmisega 8. oktoobril 2001. 2004. aastal avas EuroopaKomisjon arutelu Euroopa äriühingu uue vormi kohta, mis on kavandatud eelkõige väikesteja keskmise suurusega ettevõtete jaoks: Euroopa osaühing.

Seda algatust tervitati väga soojalt kõigi poolt, kes olid seda oodanud viimased 30 aastat– jah, 30 aastat. Komisjoni poolt läbi viidud põhikirja teostatavusuuringu tulemused esitati2005. aasta detsembris. Need näitasid selgelt, et suurem hulk küsitletud ettevõtjatest tahtsidkõnealust põhikirja peamiselt kahel põhjusel. Esiteks, et Euroopa põhikirjakasutuselevõtmise eeliseks on takistuste kõrvaldamine VKEde asutamise ja liikumise teeltEuroopa Liidus. Teiseks, et see võimaldaks Euroopa märgise loomist VKEdele, eriti uutesliikmesriikides.

VKEde jaoks näib Euroopa osaühing olevat tõhus viis Euroopa turule pääsemiseks. Sellevastuvõtmine aitaks kaudselt kaasa ka riigisisese õiguse arengule ja ühtlustamisele, misomakorda soodustab Euroopa majanduse arengut ja integratsiooni. Uus põhikiri vastaksettevõtetele kättesaadavate õigusaktide lihtsustamise vajadusele ja muudaks needtõhusamaks.

See on minu veendumus, et paljud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted võidaksidsellise põhikirja olemasolust, mille kasutamine jääks ilmselt siiski vabatahtlikuks. Euroopaosaühingu projektile on osutanud tugevat toetust praktiliselt kõikide liikmesriikidemajandusringkonnad. See on kindlasti nii Prantsusmaal ja Saksamaal.

Parlament on heaks kiitnud hr Lehne omaalgatusliku raporti, mille järeldusi ma pooldan,kuid käesoleval ajal ei ole edasiminekut toimunud. Sellepärast ma toetangi küsimusi, midahr Gargani Euroopa Komisjonile õiguskomisjoni nimel esitas. On oluline teada, mis onpeamised probleemid, mis sundisid komisjoni selles valdkonnas tehtavat tööd edasilükkama.

Manuel Medina Ortega (PSE). – (ES) Hr juhataja, ma jagan vaateid, mida väljendasidjuhataja Gargani ja hr Lehne surve avaldamise kohta töö jätkamiseks äriühingu asukohakäsitlevate Euroopa Liidu eeskirjade ja Euroopa osaühingu põhikirja juures.

Mr McCreevy selgitas meile oma vastuses, et on teatud probleemid, et tööga on viivitatud,et ühe ettepaneku kohta on algatatud konsultatsioonid ja et teise osas ei ole arvamustilmselt veel välja kujundatud. Niisiis oleme vastamisi ühenduse õigusaktide vastuvõtmiseja ühenduse eeskirjade täiustamise tuttava teemaga.

Klaus-Heiner Lehne on teinud selgeks, et siin valitseb institutsioonidevahelise koostööõhkkond: parlament ei ole ühel poolel ja komisjon teisel. Parlament loodab, et komisjonsuudab peagi esitada algatused, sest komisjoni algatusõigus on osa teiste institutsioonidegatehtava koostöö raamistikust. Volinik McCreevy rääkis liikmesriikidega seotud raskustest,kuid käesoleva arutelu järel pole meile ikka veel selge, milles seisnevad vastuolud ja kasneed tulenevad tõepoolest erasektorist või valdavalt liikmesriikidest.

Millised riigid on ühenduse seda tüüpi eeskirjade kehtestamise vastu? Kas räägime üksneserasektori vastuseisust? Et hr McCreevyl on veel üks võimalus rääkida, loodan, et ta saab


pakkuda täiendavaid selgitusi raskuste põhjuste kohta, tulenegu need siis erasektorist võiliikmesriikidest.

Charlie McCreevy, komisjoni liige . − Ma tahan tänada kõiki parlamendi liikmeid märkusteeest.

Kardan, et ma ei saa nõustuda hr Garganiga, kui ta väitis, et komisjon pole midagi teinudja on parlamenti ignoreerinud. Kui me arutasime 1. veebruaril 2007 Brüsselis parlamendiresolutsiooni, võtsin kohustuseks parlamendile üksikasjalikult vastata ja ma kavatsenkindlasti selle kohustuse täita. Ma panin kirja ka meie 1. veebruaril toimunud arutelu käigusmitmete parlamendiliikmete küsimused, et ettevalmistavat tööd mitte eirata. KonsultatsioonEuroopa osaühingu kohta algatati õigeaegselt juulis. Huvirühmad on näidanud Euroopaosaühingu suhtes teatud toetust. Kuid oleks vale eeldada, et selles küsimuses valitsebkonsensus, nagu andsid mõista nii hr Titley kui ka pr Bowles. Ennatlike järelduste tegemisegakaasneb oht, et ettepanek jääb riiulile seisma enne, kui sellega üldse tegelema hakatakse.

Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

5. Gdanski laevatehaste sulgemisoht (arutelu)

Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni selgitus Gdanski laevatehasesulgemisohu kohta.

Charlie McCreevy, komisjoni liige . − Hr juhataja, ma tegelen selle toimikuga oma kolleegi,konkurentsivoliniku proua Kroesi nimel.

Komisjon ei püüa Gdanski laevatehast sulgeda. Gdanski laevatehas on mänginud Euroopaajaloos ning võitluses vabaduse ja taasühendatud Euroopa eest eluliselt tähtsat osa. Mesoovime, et tehas võtaks ette tõelised kaugeleulatuvad ümberkorraldused, et muutudaedukaks ettevõtteks, mis suudaks omal jõul konkureerida ELi ja maailmalaevaehitusturgudel.

Viimastel aastakümnetel on ümberkorraldused toimunud kogu Euroopalaevaehitustööstuses. Komisjon teab väga hästi, et paljude tehaste ja piirkondade jaoks onsee olnud raske protsess. Paljud laevatehased suleti ja laevaehituse mahtu tuli vähendada.Seal, kus riik andis ümberkorraldusteks riigiabi, pidi komisjon kooskõlas asutamislepingusätetega vastutama selle eest, et Euroopa Liidus ei tekiks moonutusi laevaehitajateleühesuguste tegutsemistingimuste tagamisel.

Komisjonil on praegu samasugune kohustus Gdanski juhtumi puhul sekkuda. Tingimused,mille korral riigiabi andmine raskustesse sattunud ettevõttele on asutamislepingugakooskõlas, on selgelt ära toodud ühenduse suunistes raskustes olevate ettevõtete päästmiseksja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta.

Gdanski laevatehase nõuetekohast ümberkorraldamist on paljude aastate vältel edasilükatud; avalikku raha ei kasutatud elujõuliste töökohtade loomiseks, vaid ettevõttehingeshoidmiseks, mille eksistents oleks normaalsete turutingimuste korral lõppenud.

Komisjonil taotleb siinkohal korraga kolme eesmärki. Esiteks tuleb tagada, etümberkorraldused kindlustaksid Gdanski laevatehase pikaajalise elujõulisuse. See võibtähendada tehase kõigi tööde mahu vähendamist, kuid viib aja jooksul väiksema, kuidtõhusama laevatehase tekkimisele, mis suudab omal jõul hakkama saada.


Teiseks tuleb tehase tootmismahtu vähendada, et piirata ühesuguste tegutsemistingimustemoonutusi ja Euroopa konkurentide kahjustamist, mida põhjustaks riigi sekkumine. Samutituleb märkimisväärne panus ümberkorraldamiskavasse teha oma ressurssidest, kaasaarvatud varade müük, mis ei ole laevatehase ellujäämiseks olulised, või välisrahastamisestturutingimustel.

Kolmandaks tuleb tagada võrdne kohtlemine. Teiste riikide laevatehased on pidanud,samuti nagu teised Poola laevatehased, oluliselt vähendama oma tegevusmahtu. Gdanskilaevatehas ei saa olla erand.

Teiste liikmesriikide puhul on kasutatud struktuurifonde ja muud ELi abi, et raskelüleminekuperioodil toime tulla ja mõjutatud piirkondi toetada. Me oleme seda võimalustPoola ametivõimudele korduvalt meelde tuletanud.

Komisjon on olnud ja on ka edaspidi tihedas ja konstruktiivses dialoogis Poolaametivõimudega, et otsida lahendust, mille puhul täidetaks riigiabi andmise tingimusi jariigiabi osutamist saaks heaks kiita. See protsess jätkub.

Gdanski laevatehas on väärt elujõulist tulevikku, leides uue ja jätkusuutliku positsiooniELi konkurentsivõimelises laevaehitustööstuses.

Janusz Lewandowski, fraktsiooni PPE-DE nimel . – (PL) Hr juhataja, Gdanskist päritEuroopa Parlamendi liikmena tunnen, et mul on kahekordne vastutus: esiteks 3 000töökoha ja asutuse saatuse eest, millel on Poolas sümboli staatus, ja teiseks mõistlikumajanduse põhimõtete järgimise tagamise eest, millel põhineb Euroopa Ühendus ja mison toonud jõukuse miljonitele Euroopa elanikele. Seetõttu ma usun, et tänane arutelu eikujune poliitiliseks demonstratsiooniks. Gdanski laevatehas on seotud liiga palju poliitikaga.Siiani on seda poliitilises mõttes liialt ära kasutatud. Ma usun, et see on samm parimavõimaliku lahenduse leidmise suunas.

Ma usun ka, et sellised kavatsused on olnud parlamendi vasakradikaalide motiiviks, kesseda arutelu nõudsid, kuid tahaksin rõhutada, et nemad ei ole sotsiaalse õnne süsteemiotsivad idealistid, vaid tegeliku sotsialismi praktiseerijad,

teisipÄev, 4. september 2007 · 2011. 2. 24. · läbi siseturu test kõikide uute meetmete...

Documents