Temaatilised võrgustikud: koostöö mudelid ja meetodid

Mart Laanpere

Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskus

mart.laanpere@tlu.ee

Jutuks:

Võrgustiku idee Võrgustikud ja EL innovatisoonipoliitika Võrgustike tüübid ja omadused Näiteid toimivatest e-õppevõrgustikest Võrgustikud Eesti e-kutsekoolis Koostöö mudelid ja meetodid

Võrgustiku idee

Metafoor: kalavõrk, teisalt eksaktne termin matemaatikas, füsioloogias, sõjanduses ja informaatikas.

Võrgustik on hulk omavahel ühendatud sõlmi (a set of interconnected nodes). Sõlmed = eksperdid, asutused; ühendused = suhtlus, koostöö, koordineerimine

Sliwka: eesmärgistatud sotsiaalsed olemid, mis toetavad innovatsiooni, professionaalset arengut ja kogemuse levitamist, olles vahendajaks tsentra-liseeritud ja detsentraliseeritud struktuuride vahel.

Dalin: ajutised sotsiaalsed süsteemid, võimaldavad maksimaalset infolevikut minimaalse pingutusega

Võrgustikud ja EL innovatsioonipoliitika

Funktsioonid (Sliwka): poliitiline, informatsiooniline, psühholoogiline, oskuste arendamine (õppimine)

Omadused: keskmeta, mitte-hierarhilised, paindlikud, dünaamilised, sobivad „ebamääraste“ eesmärkide saavutamiseks

Struktuur: horisontaalsed vs. vertikaalsed Võrgustike väärtus

innovatsioonimehhanismina (Socrates, 5-7RP, OECD, NordPlus)

Võrgustike tüübid

Praktikakogukonnad (Communities of practice, Lave & Wenger, K.Loogma): oma valdkonnale pühendunud spetsialistid, keda ühendab soov oma „gildi“ taset tõsta ja üheskoos praktilisi probleeme lahendada

Võrgustikorganisatsioonid – avalik või varjatud koostöö iseseisvate asutuste vahel

Virtuaalsed kogukonnad – Interneti vahendusel kitsas valdkonnas infovahetuse, lobitöö ja arendusega tegelevad seltskonnad

Võrgustike omadused

Seosed mitte üksnes võrgustikusisesed, vaid ka väljapoole ulatuvad

Interaktiivsed, asümmeetrilised ühendused Enesejuhitavus Jagatud eesmärgid, samas ka väärtuskonfliktid Dünaamilisus: tekivad ja kaovad Virtuaalne koostöökeskkond Efektiivsed võrgustikud loovad kuuluvustunde

Dimensioonid

Sotsiaalne/psühholoogiline: kuuluvustunne, sümbolid ja koodid, jagatud keel, väärtused, sihid ja arusaamad

Tehniline: suhtlemis- ja koostöövahendid, arhiiv kui “kollektiivne mälu“

Pedagoogiline: õppimiskäsitus, arengufaasid, juhendamine, reflektsioon, tagasiside

Juhtimine: liidrid, vastutuse võtmine ja delegeerimine, tasakaal tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud otsustamise vahel

Näiteid toimivaist innovatsiooni- võrgustikest hariduses

ESP: www.europeanschoolsproject.org EERA ja OPENnet: www.eera.ac.uk ja www.

ece.uth.gr/OPENnet SVÜ (www.virtuaaliyliopisto.fi) valdkondlikud

võrgustikud: PsykoNet, KASVI Soome Virtuaalkutsekool: www.virtuaaliamk.fi Rootsi Võrguülikool: Ingonline

Näide ühest võrgustikust

Kasvatusteaduste võrgustik ühendab kaheksa ülikooli KT teaduskondi

Missioon: (1) e-õppe ja keskkondade pedagoogiline U&A, (2) muutused õpetamiskäsitustes ja –meetodites

Tegevused: õpetajakoolituse õppekavade arendus, avatud koolitussüsteemide arendus, õpetajakoolitajate täienduskoolitus, haridus-tehnoloogia kursused (s.h. ühine 35 AP virtuaalne õpetajakoolituse õppekava), innovaatilised õpikeskkonnad, e-õppe teemalised uurimused, koostöö KASVA'ga.

Tugi temaatilistele võrgustikele

Rühmatöövahenditega kogukonnaportaal Internetis (veebilehed, failid, foorumid, kalender, uudised, fotod)

Haridustehnoloogi abi (aga mitte tema kaela asjade lükkamine)

Koosolekute rahastamine, ekspertide kutsumine Eelisasend e-kursuste konkursil Võimalus tellida/teostada e-õppega seonduvaid

uuringuid oma valdkonnas

Ootused võrgustikele

Harta ja tegevuskava koostamine Võrgustiku “nägu” ja “mälu”: portaal, ajaveeb,

list Ühisseminarid (ka välismaa võrgustikega) E-õppematerjalide, e-kursuste loomine Ühiselt läbi viidud moodulid/kursused Kaardistamine, monitooring, tagasiside

Koostöö mudelid võrgustikes

Iseseisvad sektorid, võrgustik kui katus Juhikeskne Sõnumikeskne (poliitline surve) Projektikeskne

Koostöö meetodid

Kostöö käivitamine: ajurünnak, avatud ruum Töörühmad