tervisedendus - tallinn · 2014-03-25 · 5 3. koostöö lapsevanematega anematega koostöö...
TRANSCRIPT
TALLINNA KRISTIINE LASTEAED
TERVISEDENDUS
TEGEVUSKAVA
2013-2014 Õ.A.
TALLINN 2013
1
Sisukord 1. Reguleerimisala ................................................................................................................................... 3
2. Tallinna Kristiine Lasteaia tervisedenduse eesmärgid..................................................................... 3
2.1 Lasteaia tervisedendavad eesmärgid ........................................................................................... 3
2.2 Lasteaia köögi tervisedendavad eesmärgid .................................................................................. 3
2.3 Rühmade tervisedendavad eesmärgid .......................................................................................... 3
2.4 Med.õe tervisedendavad eesmärgid ............................................................................................. 4
2.5 Logopeedi tervisedendavad eesmärgid ........................................................................................ 4
3. Koostöö lapsevanematega ................................................................................................................. 5
4. Tervisedendamise kavandamine ja riskianalüüs ................................................................................. 5
4.1 Tervisedendamise kavandamine ................................................................................................... 5
4.1.1 Tervisedenduse töögruppi nõupidamised .............................................................................. 5
4.1.2 Menüü hindamine .................................................................................................................. 5
4.1.3 Lasteaia tervisedendavad üritused ........................................................................................ 5
4.1.4 Köögi korraldatud rahvustoidu päevad ................................................................................. 6
4.1.5 Tervist edendavad projektid .................................................................................................. 6
4.2 Riskianalüüs ................................................................................................................................... 8
5.Lasteasutuse personali teadmised ja oskused .................................................................................... 8
5.1 Tervisedendust toetavad koolitused ............................................................................................. 8
6. Lapse tervise jälgimine ja arengu toetamine ...................................................................................... 8
7. Keskkonna kujundamine ..................................................................................................................... 9
8. Vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine ............................................................................ 9
9. Laste liikumise ja kehalise tegevuse edendamine ............................................................................... 9
10. Laste toitlustamine ja tervislike harjumuste kujundamine ............................................................ 10
11. Lapse isikuhügieeni edendamine .................................................................................................... 10
12. Haigestumiset ennetamine ............................................................................................................ 11
13. Päevakava koostamine .................................................................................................................... 11
14. Rühmade tervistedendavad tegevused ........................................................................................... 12
14.1 Lotte rühma tervisedendus tegevuskava ................................................................................. 12
14.2 Muumide rühma tervisedenduse tegevuskava ........................................................................ 13
14.3 Mesimummude rühma tervisedendust toetavad tegevused .................................................... 13
14.4 Päikesejänkude rühma tervisedendus e tegevuskava .............................................................. 14
14.5 Sipsikute rühma tervisedenduse tegevuskava .......................................................................... 14
14.6 Krõllide rühma tervisedenduse tegevuskava ............................................................................ 15
2
14.7 Vikerkarude rühma tervisedenduse tegevuskava ..................................................................... 16
14.8 Naksitrallide rühma tervisedenduse kava 2013/2014 ............................................................ 18
14. 9 Mürakarude rühma tervisedenduse kava 2013/2014 ............................................................ 19
14.10 Pokude rühma tervisedendus 2013/2014 õ-a. ....................................................................... 21
3
1. Reguleerimisala
Käesolev tegevuskava reguleerib Tallinna Kristiine Lasteaia tervisedendust 2013/2014
õppeaastal.
2. Tallinna Kristiine Lasteaia tervisedenduse eesmärgid
2.1 Lasteaia tervisedendavad eesmärgid
Juhindub koolieelse lasteasutuse seadusest
Juhindub tervisekaitsenõuetest toitlustamisele koolieelses lasteasutuses
Ruumid ja õueala on kooskõlas tervisekaitse nõuetega
Tagatud on personali järjepidav ja vajadusepõhine koolitamine
Toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema
individuaalsuse arvestamist.
On püstitanud eesmärgi hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema
emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut
Juhtkond kaasab tervise edendamise korraldamisse lapsed, personali, vanemad,
hoolekogu
Direktor koostab lasteasutuses laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks ja
keskkonna ohutuse hindamiseks riskianalüüsi
Tegutseb toimiv tervisenõukogu
2.2 Lasteaia köögi tervisedendavad eesmärgid
Valmistab maitsvat, tervislikku toitu
Toit on välimuselt ahvatlev (kaunistatud võileivad jne.)
Toidukordade vahel tervislik amps
Järgib tervisenõudeid
Väljastab toitu päevakavaga kindlaks määratud kellaaegadel ja menüü alusel
Arvestab toitumuslike erivajadustega lastega (allergia, toidutalumatus)
2.3 Rühmade tervisedendavad eesmärgid
Tagatud on värske õhk, toimub õhuvahetus (vastavalt vajadusele mikrotuulutus),
ruumide tuulutamine lastest vabal ajal.
Lapsel kujunevad hügieeni harjumused, õpetatakse hoidma puhtust
Meeskond väärtustab lauakombeid
Meeskond panustab toidu serveerimise kommetesse
4
Lapsel kujunevad söömisharjumused
Laps teab toidu vajalikkusest, vitamiinidest
Lapsel on nähtavas ja kättesaadavas kohas puhas joogivesi
Lapsed liiguvad regulaarselt värskes ohus sõltuvalt ilmastikutingimustest
Toimub organiseeritud liikumistegevus
Toimib liikluskasvatus
Toimub õppekavast lähtuv tervisekasvatus, koostöös koolituskeskustega korraldatakse
lastele tervise alaseid koolitusi
Korraldab/ võtab osa tervislikest üritustest (tervisepäev, spordipäev, õuesõpe)
Reageerib ohtudele ja teavitab sellest juhtkonda.
Meeskond jälgib laste tervislikku seisundit, vajadusel teavitab lapse vanemat ja
tervishoiutöötajat
Meeskond arvestab lapse individuaalsusega, erivajadustega
2.4 Med.õe tervisedendavad eesmärgid
Jälgib laste tervist, lähtudes sotsiaalministri määrusega ja Vabariigi Valitsuse
määrusega kehtestatud laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest
Informeerib lapse tervisehäiretest vanemaid ja lapse arsti
Lastele osutatakse esmaabi
Toimib regulaarne puhtuse kontroll rühmades
Koostöös rühmaõpetajatega toimuvad terviseõpetuse tegevused
Koostab sotsiaalministri määrusega lasteasutuse päevakavale kehtestatud nõuetele
vastava lasteasutuse päevakava, mille kinnitab direktor
Kontrollib laste toitlustamise vastavust sotsiaalministri määrusega kehtestatud laste
toitlustamise nõuetele
Nõustab vanemaid ja pedagooge lapse tervisega seotud küsimustes.
2.5 Logopeedi tervisedendavad eesmärgid
Teostab laste kõne kontrolli
Teostab vajadusepõhist regulaarset kõneravi
Annab lapse kõne arengust tagasiside lapsevanemale
Annab lapsevanemale soovitusi ja juhiseid lapse arengu tagamiseks
Koostab kõneravi tegevusplaani ja aruande
5
3. Koostöö lapsevanematega
Vanematega koostöö korraldamisel lähtub personal lasteasutuse õppekavas
määratletud põhimõtetest ja korraldusest ning lasteasutuse kehtestatud reeglitest, mida
on vanematele tutvustatud.
Lapsevanemad on kaasatud ürituste korraldamisel, osalemisel, arvestatakse
lapsevanema huve ja ettepanekuid.
Lasteaia personal teeb koostööd lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks, mis põhinev
dialoogil ja vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel. Õpetaja teavitab regulaarselt
lapsevanemat lapse arengust, õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest.
Õpetaja loob lapsevanamale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ka kasvatusküsimustes.
Lapse tervisliku seisundi halvenemisel teavitatakse lapsevanemat koheselt.
4. Tervisedendamise kavandamine ja riskianalüüs
4.1 Tervisedendamise kavandamine
4.1.1 Tervisedenduse töögruppi nõupidamised
20.11.2013 Tervisenõukogu koosolek
16.01.2014 Tervisenõukogu koosolek
12.03.2014 Tervisenõukogu koosolek
21.03 2014 Tervisenõukogu koosolek
4.1.2 Menüü hindamine 02.-06.12.2013 Õpetajad hindavad menüüd
6.-10.01.2014 Lapsed ja õpetajad hindavad menüüd
13.-17. 01.2014 Lapsed ja õpetajad hindavad menüüd
4.1.3 Lasteaia tervisedendavad üritused
19.09.2013 Kristiine linnaosa koolieelikute spordipäev
30.09.2013 Tervislik- sportlik mihklipäev koos vanematega
22.10.2013 Õuesõpe: „Tark liikleja“
28.10.2013 Sügislaat
28.10.2013 Halloweeni näitus „Kõrvits aias, laual, pildil“
21.01.2014 Talvine spordipäev (nooremad rühmad)
23.01.2014 Talvine spordipäev (vanemad rühmad)
06.02.204 Talvetrall Audentese kergejõustiku hallis
6
26.02.2014 Tervisenädal lapsevanematega saalis
04.03.2014 Õuesõpe: Vastlatrall vanade kommete järgi
01.04.2014 Mullitamise päev
17.04.2014 Jänkujussi vingerpuss
23.04.2014 Jürijooks õuealal
02.05.2014 Õuesõpe: „Nõiad saavad targaks“
12.- 16.05.2014 Liiklusnädal
19.- 16.05.2014 Õuesõppepäev: „Osake loodusest“
23.05.2014 Maisimman Rocca al Mares
29.05.2014 Fotonäitus õuesõppepäev lapsevanematega: „Loodus meie lasteaia
õuealal“
Juuni 2014 Lastekaitsepäev lasteaia õuealal
Juuni 2014 Väljasõidud, piknikud koos vanematega
Juuli 2014 Lasteaia õueala avastamas
August 2014 Lasteaia õueala avastamas
4.1.4 Köögi korraldatud rahvustoidu päevad
Võttes aluseks lasteaias käivate laste rahvusi korraldab köök alates jaanuar 2014.a. üks kord
kuus rahvustoidupäeva. Toidupäeva menüüs kajastub, mis rahvustoiduga on tegemist.
Tallinna Kristiine Lasteaias järgmiste rahvussugemetega lapsi:
Ameerika
Eesti – 19.02.2014
Läti 28.05.2014
Austria
Filipiinid
Poola 30.04.2014
Bulgaaria 25.06.2014
Hispaania
Vene- 29.01.2014
Ecuador
Itaalia 26.03.2014
4.1.5 Tervist edendavad projektid
4.1.5.1 Personali projekt „kuldne lusikas“
Eesmärgid:
Lasteaia personal töötab ühtse eesmärgi nimel;
Personalil on lastele eeskujuks tervislike toitumisharjumuste kujundamisel;
Lapsel kujunevad esteetilise käitumise harjumused;
Laps on teadlik toidu vajalikkusest inimesele;
Laps teab toidu teekonda seemnest viljani;
Laps on teadlik säästvast tarbimisest;
Lapsed on kaasatud toidu hindamisel, - serveerimisel;
7
Köök korraldab lastele kord kuus erinevate rahvuste toidupäevi.
Lapsevanemad on kaasatud tegevustesse
Hindamine:
Hindamine toimub õppeaasta vältel;
Hindamise aluseks on tegevus(t)e vaatlus;
Rühmategevuste kajastumine õppetegevuses;
Rühmade tegevuste jäädvustamine fotodele;
Rühma igapäevane lauakatmine ja korrapidamine (süsteemsus);
Toidukäitlemise riietus õp. abidel kui ka lastel.
Tunnustamine:
Tunnustamine toimub 1 kord aastas maikuus- tunnustus antakse rühmale.
Auhind:
Tunnustuseks antakse „Kuldne lusikas“ I koht, II koht, III koht ja tänukiri.
4.15.2 Laste projekt „Kuldne lusikas“
Teema: „Pidulik lõuna Kristiine lasteaias“
Eesmärgid:
Lapsel kujunevad esteetilise käitumise harjumused;
Lapsed oskavad katta lauda;
Lapsed oskavad teha oma vahel koostööd;
Laps on omandanud sotsiaalsed kompetentsid;
Lapsed on loovad, oskavad kasutada leidlikult tegevuse läbi viimiseks antud
vahendeid;
Lapsed suudavad keskenduda ja juhinduda reeglitest;
Lapsed oskavad juhinduda teemast.
Osalejad:
Vikerkarude rühm, Pokude rühm ja Kristiine linnaosa lasteaiad.
Hindamine:
Hinnatakse 6 palli süsteemis, hinnete andmine jaguneb: 1,2,3,4,6 või viiakse vastavusse
osalejate rühmade arvuga.
Hinnatakse:
laste omavahelist koostööd;
laua katmise oskust;
loomingulisust;
teemakohasust;
Žürii
Iga lastegrupi üks saatja/ juhendaja.
Auhind:
„Kuldne lusikas“ I koht, II koht, III koht ja tänukiri osalemise eest, meened lastele.
8
4.2 Riskianalüüs
Lasteasutuse arengukavas ja tegevuskavas määratakse kindlaks tervise edendamise eesmärgid
ja tegevused, lähtudes lasteasutuse keskkonna riskianalüüsi ja sisehindamise tulemustest ning
õppekavast.
Lasteasutuse direktor korraldab lasteasutuses laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks ja
keskkonna ohutuse hindamiseks riskianalüüsi.
Riskianalüüsi tegemisel võetakse aluseks Terviseameti veebilehel avaldatud lasteasutuse
keskkonna hindamiskriteeriumid ning lasteasutuse koostatud ja lasteasutuse hoolekoguga
kooskõlastatud riskianalüüsi juhend. Riskihindamisel võetakse arvesse ka rühmaruumides
tehtud uuringute tulemusi.
Lasteasutuse direktor teavitab riskianalüüsi tulemustest personali, hoolekogu ja lasteasutuse
pidajat. Riskianalüüsi tulemustest lähtuvalt kavandatakse lasteasutuse keskkonna
parendamiseks vajalikud tegevused.
Lasteasutuse direktor esitab riskianalüüsi tulemused ja ülevaate kavandatud ning läbiviidud
tegevustest nõudmisel riikliku järelevalve tegijale.
5.Lasteasutuse personali teadmised ja oskused
5.1 Tervisedendust toetavad koolitused
08.10.2013 Tuleohutusalane koolitus
15.10.2013 ATH diagnoosiga laps lasteaias ja tema aitamise võimalused
23.-24.10.2013 Esmaabi-alane koolitus
18.11.2013 Läbipõlemise ennetamine ja vaimse tervise edendamine pedagoogidele
Tervise Arengu Instituut
6. Lapse tervise jälgimine ja arengu toetamine
Lapse tervisejälgimisel lähtutakse tervisekaitsenõuetest koolieelses lasteasutuses tervise
edendamisele ja päevakavale $ 7 Lapse vastuvõtt lasteasutusse, lapse tervise jälgimine ja
arengu toetamine p1,p2, p3 ja p4.
9
7. Keskkonna kujundamine
Tallinna Kristiine Lasteaias on loodud lastele füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond, mis on
ohutu, turvaline ja pakub lastele erinevaid mängu-, õpi- ja loovtegevuse ning kehalise
aktiivsuse edendamise võimalusi, Arvestab laste erivajadustega ja tehes koostööd
lasteasutuse pidajaga, kohaliku omavalitsusega, lapsevanematega luues võimalustele vastava
keskkonna.
Igapäevaseks aktiivseks tegutsemiseks saavad lapsed kasutada rühmaruumi, saali ja õueala. Et
lapsele pakkuda võimalikult palju erinevaid valikuid ja last arendavaid tegevusi, on
rühmaruumid sisustatud järgmiselt:
Lastele on eakohased vahendid kättesaadavad ja süstematiseeritud;
Lastel on võimalik teha valikuid ja tegutsed iseseisvalt;
Vahendid on jaotatud tegevusvaldkondadeks.
8. Vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine
Tallinna Kristiine Lasteaias kasutatakse mängu- ja võimlemisvahendeid, mille
konstruktsioon, mõõtmed ja pindade viimistlus vastavad lapse eale ja kasvule ning tagavad
ohutu kasutuse. Ronimisredeleid, spordi- ja mänguväljaku ning võimlemisvahendeid
kontrollitakse tootja juhendite kohaselt.
Mööbli paigaldamisel on arvestatud, et lastel on piisavalt mänguruumi ja puudub võimalus
vigastuste tekitamiseks
Lasteaed on turvatud turvalukkudega ja värav on lukustatav, lapsed on range järelevalve aeg
terve lasteaia lahtioleku aja.
Ruumide tuulutamisel, uste ja akende kasutamisel järgitakse tervisenõudeid, lastel puudub
võimalus ise akent avada.
Välistrepid on kaetud libisemisvastase graniitkillustikuga vältimaks libisemisvõimalust.
Treppidel on laste vanust arvestavad käsitoed. Märg põrand märgitakse ohutussildiga „Märg
põrand“. Sisetreppidele on paigaldatud libisemisvastane riba ja ohulint.
Lapsed hoitakse eemale ohuallikast, vajadusel evakueeritakse.
Lapsevanemaid teavitatakse ohu võimalustega riietusesemete olemas olust ja palutakse need
välja vahetada ohutute vastu. Nt. libeda tallaga jalatsid, paeltega kapuutsid
Jalgrattaga, tõukerattaga või rulluiskudega sõidul peavad lapsed kandma kiivrit ja soovitavalt
ka põlve-, küünarnuki- ja randmekaitsmeid.
9. Laste liikumise ja kehalise tegevuse edendamine
10
Lasteaias toimuvad regulaarselt võimlemise tunnid 2-3 korda nädalas, sealhulgas vähemalt
üks kord õues. Soodsate ilmastikutingimuste korral toimub võimalikult palju laste tegevusi
õues.
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel:
Arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused,
liikumisosavus ja teised liikumisvõimed kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel
kordamisel;
Rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik- arenduslike
liikumisviisidega: jalgrattasõit, kelgutamine jms;
Peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: regulaarsel
tegelemisel kehaliste harjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused;
suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma
emotsioone kontrollima ja valitsema; mõistma ühe või teise kehalise harjutuse
vajalikkust; mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu,
liikumisvõime ja peenmotoorika arendamist ja tagasiside andmist.
10. Laste toitlustamine ja tervislike harjumuste kujundamine
Lasteasutuses pakutakse toitu, mis on tervislik, tasakaalustatud ja mitmekesine ning vastab
«Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 4 alusel sotsiaalministri määrusega koolieelse
lasteasutuse toitlustamisele kehtestatud nõuetele.
Lastele antakse algteadmisi tervislikust toitumisest ja õpetatakse lauakombeid. Toimuvad
terviseõpetuse tegevused.
Lasteasutuse ruumides ja teenuse osutamise alal, sealhulgas õue mängualal ei ole lubatud
suitsetada, tarvitada alkohoolseid jooke ega narkootilisi aineid.
Tervislike harjumuste kujundamisel on kaasatud kogu personal.
11. Lapse isikuhügieeni edendamine
Lapsi õpetatakse hoolitsema puhtuse eest, hoidma korras soengut, korrastama voodit,
puhastama rõivaid ja jalatseid, kasutama taskurätti, loputama suud pärast sööki ja hoidma
korras oma tegevuspaika.
Lapsel peavad olema lasteasutuses vajalikud isiklikud hügieenivahendid.
Lasteaias on võimalus hügieeniliselt pesta käsi ja jalgu voolava sooja vee ja seebiga ning
kuivatada. Voodipesu ja käterätikuid vahetatakse regulaarselt vastavalt määrdumisele, kuid
mitte harvem kui üks kord iga kümne päeva järel.
Rühma pedagoog korraldab laste kätepesu pärast lasteaeda saabumist, enne sööki ja iga kord,
kui käed määrduvad, sealhulgas alati pärast tualeti kasutamist ja õuest tulekut.
11
Last õpetatakse tualetti hügieeniliselt kasutama.
Lastega vahetult kokkupuutuval lasteasutuse töötajal on nakkushaiguste suhtes
tervisekontrolli läbimise kohta kirjalik tervisetõend «Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse» §-s 13 sätestatud nõuete kohaselt.
12. Haigestumiset ennetamine
Lasteasutusse ei lubata last, kui lapse terviseseisund võib kahjustada lapse enda või teiste
tervist.
Lasteasutuses lapse haigestumise või vigastuse korral kutsub pedagoog vajadusel kiirabi ja
võtab ühendust lapse vanemaga. Vanemate või kiirabi tulekuni võimaldatakse lapsel vajaduse
korral lamada järelevalve all. Vajadusel antakse haigestunud või vigastatud lapsele kiirabi
kohale jõudmiseni esmast abi.
Nakkushaiguse kahtlusega laps tuleb võimaluse korral eraldada teistest lastest, kuid teda ei
tohi paigutada üksinda eraldi ruumi.
Lasteasutuses ei anta lastele ravimeid. Kui arst on lapse kroonilise terviserikke korral
määranud lapsele ravimite manustamise, võib erandjuhul (nt suhkruhaigele) lasteasutuses
anda ravimeid arsti määratud annuses üksnes vanema vastutusel ja kokkuleppel lasteasutuse
tervishoiutöötajaga või direktori määratud lasteasutuse pedagoogiga.
Lasteasutuse direktor või tervishoiutöötaja teatab telefoni teel või e-kirjaga Terviseametile
ning avaldab vanematele teadetetahvlil teate lasteasutuses levivast nakkushaiguse puhangust
või juhtumist, nimetamata seejuures haigestunud ja nakkuskahtlusega laste nimesid.
Nakkushaiguste esinemise perioodil rakendatakse lasteasutuses eri puhastuskorda ja
kätepesemise nõudeid, järgides Terviseameti juhiseid.
13. Päevakava koostamine
Lasteasutuse direktor kinnitab käskkirjaga päevakava, lähtudes lasteasutuse õppekavast ja
arvestades käesoleva määruse nõudeid, lasteasutuse lahtioleku aega, laste ealisi ja
individuaalseid arenguvajadusi.
Pedagoog jälgib päevakava koostamisel, et lastel oleks piisavalt aega ja võimalusi aktiivseteks
ja vaikseteks tegevusteks ning et õppe- ja kasvatustegevused, igapäevatoimingud ja
vabategevused vahelduks sujuvalt ja moodustaks laste jaoks tasakaalustatud terviku.
Päevakavas arvestatakse lastele soovitatud värskes õhus viibimise aega ja tervisliku toitumise
soovitusi. Laps peab viibima iga päev sõltuvalt ilmastikutingimustest 1–2 korda õues. Lapse
õues viibimise aeg sõltub välisõhu temperatuurist ja tuule kiirusest ehk tegelikult toimivast
välisõhu temperatuurist (tuule-külma indeksist).
12
Päevakava kohaselt võimaldatakse ühe kuni kolme aasta vanusele lapsele vähemalt üks kord
päevane uneaeg. Vanematele lastele peab olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega
valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel.
Erivajadustega lapsele võimaldatakse uneaeg lapse tervisest ja arengulisest eripärast lähtudes.
Päevakavas nähakse ette laste lasteasutusse toomise ja kojuviimise aeg, arvestades õppe- ja
kasvatustegevuse korraldust ja hoolekogu soovitusi. Lapse lasteasutusse toomine ja
kojuviimine ei tohi üldjuhul segada une- ja söögiaega ning planeeritud õppe- ja
kasvatustegevust.
14. Rühmade tervistedendavad tegevused
14.1 Lotte rühma tervisedendus tegevuskava
Lotte rühma tervisekasvatus läbi mängu ja arendavate tegevuste
• laste liikumisaktiivsuse toetamine;
• õuesõppe väärtustamine;
• tervisliku ning turvalise keskkonna tagamine;
• eakohase hügieeni-, toitumis- ja eneseteenindamisharjumuste kujundamine.
Eesmärgid:
1. Laps õpib mängima loov- ja rollimänge.
2. Laps õpib läbi mängu uusi oskusi; kuidas lauda katta, kuidas nukku riietada, voodit
korda teha, laps teab läbi vaatluste ja arutlemise kohti, esemeid ja tegevusi, mis
võivad ohtlikud olla (trepid, aknad, kuum toit, lahtine tuli, ravimid, puhastusvahendid,
käärid, teiste laste lükkamine)
3. Laps mängib mänge, milles ta saab ise reegleid luua, teha koostööd teiste lastega.
Tervise teemakuud
September Lotte kutsub sõbrad külla
Oktoober Köögiviljapäev
November Pudrusöömishommik isaga
Detsember Päkapikud vudivad ringi
Jaanuar Talvelõbud – kelgule, kelgule… “Õnnetus ei hüüa tulles“
Lotte ja hambahaldjas
Veebruar Lotte ja tema sõbrad – loovmängude, rollimängude kuu
Märts Minu lemmik raamat, Lotte teeb teatrit - käpiknukud
Aprill „Lotte kevadet otsimas“ - südamenädal – Lotte valmistab tervislikke salateid,
Mai Kevadpiknik koos emadega - emadepäevapidu
13
Lotte tunneb oma keha (miks on vajalikud silmad, kõrvad , nina) – terve kuu
kevade avastamine läbi meelte – õppekäik lasteaia territooriumil
14.2 Muumide rühma tervisedenduse tegevuskava
Muumide rühmas pestakse käsi ennem igat toidukorda, ka vahepalade näksimisele eelneb
kätepesu. Peale õues käimist ja peale kunstitegevusi ning meisterdamisi tuleb samuti
kätepesu.
Söömisele eelneb toiduluuletus iga söögikorra ajal.
Söömise ajal julgustame last vähemalt toitu maitsma.
Laste sünnipäevade pidamiseks sai vanematega kokku lepitud, et tuuakse puu ja juurvilju,
mitte komme ja magusat.
Rühma tegevuskavas olevatel tervisenädalatel räägitakse tervislikust toitumisest, ilmastikule
vastavast riietumisest. Oli oktoobris riietumist käsitlev nädal, veebruaris tuleb tervisliku
toitumist käsitlev nädal ja keha ning hammaste tervist käsitlevad nädalad.
Õues käime me iga päev, et olla värske õhu käes ja võimalusel teeme igasuguseid jooksu- ja
liikumismänge kogu lasteaia õuealal, mitte ainult sõimeaias olles. Õues üritame olla alati
võimalikult pikalt ja võimalikult palju ringi liikuda.
Hommikul enne laste tulekut õpetaja tuulutab rühmaruume ja laste õuesoleku ajal tuulutab
rühmaruume õpetaja abi, kui rühma koristab.
14.3 Mesimummude rühma tervisedendust toetavad tegevused
1. TAGADA LAPSELE TERVISLIK TOITUMINE.
Rühmas on allergiline laps, kellele köök valmistab eraldi toidu. Enne sööki loeme luuletust
"Sööma, sööma...Head isu!", lapsed vastavad "Aitäh!". Lapsevanemad on aktiivsed toomaks õunu,
kurke, pirne, porgandeid ja kodust õunamahla. Esikus on lapsevanemate tänamise sein, kus on
tänukirjad toojatele. Lapsed valmistasid septembris tervisliku salati (kurk, tomat, hernes, salat)
ja amitsesid hommikuringis erinevaid köögivilju. Toaseinal on kollaaž köögiviljadega ja
toidupüramiid. Ergutame lapsi sööma. Selgitame toitude kasulikkust. Lapsed teavad, et "kurki
peab sööma - kurk teeb tugevaks". Söögiisu aitavad tõsta ka vanemate ostetud kollased
lauavakstud.
2. PIISAV PUHKUS
Rühm sai uued tumesinised magamistoa rulood, tänu millele magavad lapsed paremini.
3. EAKOHANE FÜÜSILINE KOORMUS
Lastele toimuvad 2 korda nädalas organiseeritud liikumistegevused. Õppetöös rakendatakse
liikumismänge. Lapsed veedavad õuesolekuaja aktiivselt liikudes.
14
4. HÜGIEENILISTE HARJUMUSTE KUJUNDAMINE
Lastele õpetatakse käte pesemist. Igal lapsel on märgistatud pudipõll ja pissipott. Crystali
vanemad kinkisid rühmale riietekuivatuskapi. Kööki koos õpetaja-abiga toidu järele minnes on
lapsel ees valge põll.
5. MÄNGUKESKKONNA ARENDAMINE JA PARANDAMINE Henri Arguse vanemad kinkisid
rühmale 2 uut liiklusvaipa. Tube tuulutatakse regulaarselt.
14.4 Päikesejänkude rühma tervisedendus e tegevuskava
Meie rühmale on oluline õues viibimine.
Tervislik (sportlik) sügispidu.
Talvine spordimängupäev
Tervisenädal lapsevanematega.
Jänkujussi vingerpuss. Õuesõpe
Jürijooks õueala
Liiklusnädal
Meil on rühmas leiva austamine.
Laps väärtustab tervist, toitudes tervislikult ja tundes liikumisest rõõmu.
Rollimängud (arstimäng, kokamäng, poemäng)
Vestlused tervisest, pildivaatlused;
Koostöös vanematega toimub tervisliku toidu päevad;
Lapsel on võimalus aktiivselt liikuda (jalgrattapäevad, spordipäevad jne.)
Lasteaias toimivad rattapäevad, spordipäevad.
Õppe- ja vabategevuses pakutakse/ võimaldatakse lastele organiseeritud
liikumismänge.
14.5 Sipsikute rühma tervisedenduse tegevuskava
Toitumine
Lastele räägitakse tervislikust toitumisest ning sellest kuidas see mõjutab tervist. Samuti
räägitakse ohutusest söömisel nt. täissuuga ei räägita või ei kõnnita ringi. Lastel on nähtavas
kohas tervislik amps ning soovi korral võib laps seda võtta. Kui lapsed ei soovi mingit toitu
süüa siis õpetajad räägivad, mis kasulikud vitamiinid toidus on ning meelitavad, et süües saad
suureks ja tugevaks. Lastel on olemas põlled ja lapsed saavad ka ise lauda katta.
Kehaline aktiivsus
15
Lastele on räägitud, et treenimine ja sportimine on tervisele väga oluline. Vahel teevad
rühmaõpetajad lastega hommikuvõimlemist. Võimalikult palju püütakse viibida värskes õhus
ja seal laste aktiivsust toetada erinevate tegevustega. Rühmaõpetajad teevad lastega ka
erinevaid liikumismänge.
Hügieen
Lastele tuletatakse pidevalt meelde kätepesu ning seda miks see on oluline. Samuti teavad
lapsed hammaste tervishoiust. Lastele, kes tahavad asju suhu toppida selgitavad õpetajad
kuidas see tervist mõjutab. Pööratakse tähelepanu nina nuuskamisele ja kasutatud
taskurätikute ära viskamisele. Selgitatakse miks ei ole hea mõningaid mänguasju põrandal
kasutada, kuna seal on kõige rohkem baktereid.
Rühmaruumid
Õpetajad nõuavad lastelt korda ning asjade omale kohale panemist. Koristamise huvitavamaks
muutmisel kasutavad õpetajad mängulisi vahendeid. Rühmaruume tuulutatakse mitu korda
päevas.
Ohutus ja turvalisus
Lastele räägitakse pidevalt ohutust käitumisest liikluses, õuealal, jne. Lastele korratakse
pidevalt hädaabi numbrit ning kuidas seda kasutada. Samuti tuletatakse meelde helkuri
kasutamist. Lastele selgitatakse miks ei tohi teisi lüüa ja tõugata.
Riietus
Õpetajad jälgivalt pidevalt, et laste riietus oleks temperatuurile vastav ning oleks ohutu nt.
lastevanematele räägitakse, et kaelused on paremad kui pikad sallid.
14.6 Krõllide rühma tervisedenduse tegevuskava
Eesmärgid:
Lapsel kujunevad hügieeniharjumused, õpib hoidma puhtust
Lapsel kujunevad söömisharjumused, toidu serveerimise kombed, laps saab aru toidu
vajalikkusest, vitamiinidest
Lapsed liiguvad regulaarselt värskes õhus (sõltuvalt ilmastikutingimustest), regulaarselt
toimuvad organiseeritud liikumistegevused
Toimub õppekavast ja rühma tegevuskavast lähtuv tervise- ja liikluskasvatus. Lapsed
võtavad osa tervislikest üritustest, toimuvad tervisealased koolitused (6 -7a.)
Tegevus Eesmärk Toimumise aeg
Sportlik perepäev Koostöö lapsevane-matega,
liikumise propageerimine
Sügis 2013
Käte pesemine, riietumine
vastavalt ilmastikule,
juuste kammimine
Laps saab hakkama
eneseteenindamisega, tekivad
hügieeniharjumused
Iga päev
16
Õppekäik med.õe kabinetti Lapsed tutvuvad med.õe tööga,
toimub kaalumine ja
mõõtmine
1-2 x aastas
Tervisekasvatuse alane
tegevus rühmas “MINU
KEHA”
Laps õpib tundma oma kehas
(kasvamisega) toimuvaid
muutusi
2 x aastas
Tervislik toitumine Laps teab erinevate toiduainete
vajalikkust
2 x aastas
Laua katmine
(korrapidamine)
Laps täidab ja väärtustab
kodukorra reegleid,
Jooksva graafiku
alusel
Esmaabikoolitus
(6-7a.)
Laps saab uusi teadmisi
esmaabi andmisest ja tervise
hoidmisest
November 2013
Spordipäevad Laps saab aru liikumise
tähtsusest ja tunneb sellest
rõõmu
Vähemalt 3x aastas
Jalgrattapäevad ja
liikluskasvatus
Laps teab liiklemis- ja
ohutusreegleid
2 x kuus (iga teine
teisipäev) sügisel,
kevadel ja suvel
Tuletõrjealane koolitus ja
tuletõrjeõppus
Lapsed õpivad vältima ohtusid
ja tutvuvad tuletõrjuja tööga
1-2 x aastas
14.7 Vikerkarude rühma tervisedenduse tegevuskava
Eesmärgid:
Terviseedendamine lasteaias toimub läbi erinevate tegevuste ja valdkondade, mille kaudu
mõjutame laste ja ka personali tervist positiivses suunas.
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on toetada laste igakülgset tervislikku arengut
keskkonnas, mis soodustab laste kasvatamist terveteks, elurõõmsateks, loovateks ja
otsustusvõimelisteks.
tagatud on värske õhk, toimub õhuvahetus (vastavalt vajadusele mikrotuulutus), ruumide
tuulutamine lastest vabal ajal.
lapsel kujunevad hügieeni harjumused, õpetatakse hoidma puhtust
meeskond väärtustab lauakombeid
meeskond panustab toidu serveerimise kommetesse
lapsel kujunevad söömisharjumused
laps teab toidu vajalikkusest, vitamiinidest, toidupüramiidist
lapsel on nähtavas ja kättesaadavas kohas puhas joogivesi
lapsel on nähtavas ja kättesaadavas kohas salvrätikud ja paberid suu pühkimiseks
lapsed liiguvad regulaarselt värskes ohus sõltuvalt ilmastikutingimustest
toimub organiseeritud liikumistegevus
toimib liikluskasvatus
17
toimub õppekavast lähtuv tervisekasvatus, koostöös koolituskeskustega korraldatakse
lastele tervise alaseid koolitusi
korraldab/ võtab osa tervislikest üritustest (tervisepäev, spordipäev, õuesõpe)
reageerib ohtudele ja teavitab sellest juhtkonda.
TEGEVUS EESMÄRK KORD/(kuupäev)
Käte pesemine enne
söömist Laps saab hakkama eneseteenendamisega,
tekivad hügieeniharjumused.
Korrapidaja kontrollib enne lauda istumist
laste käed üle. Kellel on käed halvasti
kuivatatud, siis saadab tagasi kuivatama.
Õppisime õiget käte pesemise tehnikat.
Raamat „Terviseraamat“.
Iga päev
Õppekäik med.õe
juurde või med.õde
tuleb rühma rääkima
Lapsed tutvuvad medõe tööga, toimub
kaalumine ja mõõtmine.
Med.õde vestleb lisaks teemadel: tervis,
hügieen, toitumine.
2 x aastas
Tervisekasvatuse
alane tegevus rühmas
„ Minu keha“
Laps teab kasvamisega seotud muutusi kehas.
„Terviseraamatu“ uurimine rühmas.
2x aastas
Koolitus „Tulest
targem“
Lapsed õpivad vältima ohtusid ja tutvuvad
tuletõrjuja tööga.
1x aastas
„Esmaabi koolitus“ Lapsed õpivad ohuolukordades käituma ja
esmaabi kutsuma ning andma
1x aastas
„Tervislik toitumine“
Laps teab erinevate toiduainete
vajalikkust. Toidupüramiid.
1x kuus
Laua katmine.
Korrapidaja.
Laps püüab täita kodukorra reegleid, tahab olla
abistaja, väärtustab oma saavutusi ja tähtsustab
korrapidaja tööd.
Korrapidaja kannab vastavat riietust.
Lapsevanema õmmeldud.
Korrapidaja soovib „head isu“
Õpetaja või õpetaja-abi soovib tutvustab toitu.
Graafiku alusel
Meie rühma tavad Hammaste tervishoid.
Lapsed loputavad suud peale söömist, et suhu
jääks vähem toidujääke ja baktereid.
3x päevas
18
14.8 Naksitrallide rühma tervisedenduse kava 2013/2014
Üldeesmärgid:
Laps on sotsiaalselt aktiivne ja kaaslasi arvestav. Toimuvad õppe- ja
liikumistegevused õues.
Lapsed käivad regulaarselt, vastavalt ilmaoludele, värskes õhus.
Laps saab hakkama eneseteenindamisega igapäevategevustes.
Lapsel kujunevad söömisharjumused, toidu serveerimise kombed, laps saab aru toidu
vajalikkusest ning nimetab toiduaineid mida tuleks süüa iga päev.
Laps õpib tundma oma keha.
Laps tunneb üldtuntud liiklusreegleid.
Laps osaleb organiseeritud liikumistegevustes.
Laps osaleb lasteaia spordipäevadel ja muudel tervist edendavatel üritustel.
Tegevus Eesmärk Kord
Käte pesu enne söömist ning
alati õuest tulles.
Laps õpib kasutama käte pesuks seepi
ning kuivatama korralikult käsi
rätikusse.
Iga päev
Puhtuse hoidmine
Laps õpib iseseisvalt käima WC-s, nina
nuuskama ja sööma eeskujulikult.
Lapsed õpivad iseseisvalt juukseid
kammima.
Iga päev
Söömisharjumuse
kujundamine
Laps harjub sööma mitmekesist ja
tervislikku toitu. Laps tutvub
serveerimise kommetega.
Iga päev
Teema „Minu terved
hambad“
Laps õpib hoolitsema hammaste eest.
Laps teab et hammastel on sõbrad ja
vaenlased. Laps õpib tundma hammaste
arengut.
Vähemalt 1x
aastas
Toitumine Laps teab, milline toit on tervislik. Laps
õpib tundma seedeelundkonda.
Iga päev, süvitsi
3x aastas
Riietumine Laps õpib iseseisvalt ennast riietama.
Laps oskab riietuda vastavalt ilmale. Iga päev
Inimkeha tundmine Laps õpib tundma kehaosi, kuidas keha
töötab ja mida keha vajab. 3x aastas
Tuletõrjeõppus Laps õpib käitume ohu olukorras. Laps
teab kuidas käituda kuuldes häirekella. 1x aastas
Spordipäevad Lapsed õpivad ühiselt sporti tegema. Vastavalt õ-a
ürituste kavale
Organiseeritud
liikumistegevused
Laps õpib nii meeskondlikke kui ka
individuaalseid sportlikke tegevusi. 3x nädalas
19
Meditsiiniõe külastamine
Lapsed saavad teada, millega tegeleb
meditsiiniõde. Lapsed omistavad uusi
teadmisi tervishoiust.
1x aastas
Regulaarne õuesõpe Laps omandab uusi teadmisi värskes
õhus tegeledes. 3x kuus
Liikluskasvatus Laps tunneb üldtuntud liiklusreegleid. 3x kuus
14. 9 Mürakarude rühma tervisedenduse kava 2013/2014
Eesmärgid:
Lapsel kujunevad söömisharjumused.
Laps teab toidu vajalikkusest, vitamiinidest.
Lapsel kujunevad hügieeniharjumused, õpetatakse hoidma puhtust.
Laps harjub pesema käsi enne söömist.
Laps tutvub medõe tööga.
Lapsel on nähtavas kohas ja kättesaadavas kohas puhas joogivesi.
Lapsel on nähtavas ja kättesaadavas kohas salvrätikud ja paberid suu ja nina
pühkimiseks.
Laps magab puhtal voodipesul.
Tagatud on värske õhk, toimub õhuvahetus, vastavalt vajadusele mikrotuulutus;
ruumide tuulutamine lastest vabal ajal.
Tagatud on puhas ruum, toimub põranda, laua, wc ja kraanikauside puhastamine
lastest vabal ajal.
Lapsed liiguvad regulaarselt värskes õhus sõltuvalt ilmastikutingimustest.
Lapsed võtavad osa tervislikest üritustest (tervisepäev, spordipäev, õuesõpe).
Toimib liikluskasvatus.
TEGEVUS EESMÄRK KORD/(kuupäev)
Käte pesemine enne
söömist.
Juuste kammimine.
Riietumine vastavalt
ilmastikule,
temperatuurile
rühmas.
Laps saab hakkama eneseteenindamisega,
tekivad hügieeniharjumused.
Laps harjub pesema käsi enne söömist.
Iga päev
Õppekäik medõe
juurde või medõde
tuleb rühma rääkima.
Lapsed tutvuvad medõe tööga, toimub
kaalumine ja mõõtmine.
Medõde vestleb lisaks teemadel: tervis,
hügieen, toitumine.
2x aastas
Tervislik toitumine. Laps teab erinevate toiduainete vajalikkust. Iga päev
20
Toidupüramiid.
Lapsel kujunevad söömisharjumused.
Laps teab toidu vajalikkusest, vitamiinidest.
Laua katmine. Laps püüab täita kodukorra reegleid, tahab olla
abistaja, väärtustab oma saavutusi ja tähtsustab
korrapidaja tööd.
Korrapidaja soovib „head isu“.
Õpetaja või õpetaja-abi tutvustab toitu.
Iga päev
Vee joomine. Lapsel on nähtavas kohas ja kättesaadavas
kohas puhas joogivesi.
Laps teab, et kraanivett juua pole tervisele
kasulik.
Iga päev
Suu ja nina
pühkimine.
Lapsel on nähtavas ja kättesaadavas kohas
salvrätikud ja paberid suu ja nina
pühkimiseks.
Laps õpib pühkima suud peale söömist.
Laps nuuskab nina, kui on vajalik.
Iga päev
Tuulutamine Tagatud on värske õhk, toimub õhuvahetus,
vastavalt vajadusele mikrotuulutus; ruumide
tuulutamine lastest vabal ajal (kui lapsed on
õues või saalis).
Iga päev
Puhas voodipesu. Laps magab puhtal voodipesul. Õpetaja-abi
vahetab iga lapse voodipesu 1 kord nädalas.
1x nädalas
Puhas ruum. Tagatud on puhas ruum, toimub põranda,
laua, wc ja kraanikauside puhastamine/
pesemine lastest vabal ajal.
Iga päev
Liikumine värskes
õhus.
Lapsed liiguvad regulaarselt värskes õhus
sõltuvalt ilmastikutingimustest (1-2 korda
päevas).
Iga päev
Spordipäev,
tervisepäev.
Lapsed võtavad osa tervislikest üritustest
(tervisepäev, spordipäev).
Laps saab aru liikumise tähtsusest ja tunneb
sellest rõõmu.
Vähemalt 3x
aastas
Liikluskasvatus. Toimib liikluskasvatus, õuesõpe.
Laps õpib liiklemis - ja ohutusreegleid.
2x kuus
(kolmapäeviti).
Sügisel, kevadel,
suvel.
21
14.10 Pokude rühma tervisedendus 2013/2014 õ-a.
Eesmärgid:
rühma ruumides on tagatud värske õhk, toimub õhuvahetus (vastavalt vajadusele
mikrotuulutus), ruumide tuulutamine lastest vabal ajal
lapsel kujunevad hügieeni harjumused, õpetatakse hoidma puhtust
meeskond väärtustab lauakombeid ja panustab toidu serveerimise kommetesse
lapsel kujunevad söömisharjumused
laps teab toidu vajalikkusest, vitamiinidest
lapsel on nähtavas ja kättesaadavas kohas puhas joogivesi
lapsed liiguvad regulaarselt värskes õhus sõltuvalt ilmastikutingimustest
toimub organiseeritud liikumistegevus
toimub liikluskasvatus
toimub õppekavast lähtuv tervisekasvatus, koostöös koolituskeskustega korraldatakse
lastele tervise alaseid koolitusi
rühm võtab osa tervislikest üritustest (tervisepäev, spordipäev, õuesõpe)
meeskond reageerib ohtudele ja teavitab sellest juhtkonda
Tegevuskava:
Tegevus Eesmärk Toimumise aeg
Käte pesemine enne söömist
Valamute kohale on
paigaldatud sildid kirjaga
"Puhaste kätega päästame
elusid"
Laps saab hakkama
eneseteenendamisega,
tekivad hügieeniharjumused
Iga päev enne iga söögikorda
Laua katmise korrapidajad Laps püüab täita kodukorra
reegleid, tahab olla abistaja,
väärtustab oma saavutusi ja
tähtsustab korrapidaja tööd.
Laps tahab võtta vastutust,
on motiveeritud ja uhke oma
rolli üle. Kannab korrapidaja
riietust auga.
Jooksva graafiku alusel
Söömise alustamise salm
(Maa on meile vilja andnud,
Päike seda valmistanud.
Armas Päike, armas Maa,
Täname Sind lõpmata!)
Laps järgib lihtsamaid
reegleid.
3x päevas
Õppekäik medõe kabinetti Laps tutvub medõe tööga,
toimub kaalumine ja
mõõtmine
2x aastas
Kristiine linnaosa
lasteaedade spordipäev
Laps tunneb rõõmu
sportlikust ühistegevusest
september 2013
Ühisüritus lastevanematega
„Tervislik Mihklipäev“
Laps tunneb rõõmu
sportlikust ühistegevusest
september 2013
22
Laste esmaabikoolitus Lapsed saavad teadmisi
käitumisest õnnetuste puhul
oktoober 2013
Koolitus „Tulest targem“ Lapsed õpivad vältima
ohtusid ja tutvuvad
tuletõrjuja tööga.
november 2013
Teemanädal „Tervislik
toitumine“
Laps teab erinevate
toiduainete vajalikkust.
11.-15. november 2013
Talvetrall Audentese
Spordihallis.
Laps tunneb rõõmu
sportlikust ühistegevusest
jaanuar 2014
Tervisenädal
lapsevanematega
(sõprusrahvaste toidud)
Laps teab erinevate
toiduainete vajalikkust
veebruar 2014
Teemanädala „Terves kehas
terve vaim“
Laps teab kasvamisega seotud
muutusi kehas.
aprill 2014
Õuesõpe „Tervistav jõud
rohelisest apteegist“
Laps teab värskes õhus viibimise
tähtsust
mai 2014