tlÜ koolituspakkumised

AVATUD ÜLIKOOLUued koolitused 2013

2 | AVATUD ÜLIKOOLI KOOLITUSPAKKUMISED 2013 www.tlu.ee/eng

HEA KOOSTÖÖPARTNER!Tallinna Ülikoolist on 36 aastaga kujunenud Eesti üks suuremaid täienduskoolituse organisatsioone, mille koolitustel õpib aastas üle 15 000 täiskasvanud õppija. Koostöös akadeemiliste üksustega loob avatud ülikool õppimisvõimalusi enesetäiendamiseks arengule orienteeritud inimestele ja organisatsioonidele.Uute koolituste ja koolitajate lisandumine ning seniste õppijate ja koostööpartnerite tagasiside on võimal-danud meil töötada välja mitmeid uusi õppekavasid ja arendusvorme.

2013. aasta koolituspakkumisest leiate palju uusi ja populaarseid arendusvõimalusi, mis aitavad toetada nii meeskonna kui ka kogu asutuse arengut.

Koolituspakkumisest leiab järgmised koolitusvaldkonnad:

Juhtimine Kommunikatsioon Kultuur Personaliarendus Töö- ja ametioskused, informaatika Õigus

Oleme valmis koostöös tellijaga viima läbi: arendustegevusi, sh täienduskoolitused, individuaalne õpe, lühiloengud, pikemad arenguprogrammid, seminarid jm juba olemasolevate täienduskoolituse õppekava-de alusel ning spetsiifilisest arendusvajadusest tulenevaid sisekoolitusi ja arenguprogramme, mis toetavad konkreetse asutuse eesmärkide täitmist.

Teadmiste ja oskuste kinnistamiseks

integreerime koolitustega teisi arendusmetoodikaid: konsultatsioon, supervisioon, mentorlusprojektid (video- ja meediamentorlus) ja koolituse eesmärgiga seonduvad loovad aktiivtegevused (rekreatiivsed üritused, motivatsiooniprogrammid jm), mis sisaldavad teemakohaseid ülesandepüstitusi ja meetodeid.

Meie koolitajateks, superviisoriteks ja teiste arendustegevuste läbiviijateks on Tallinna Ülikooli õppejõud ja koostööpartnerid valdkonna spetsialistide seast. Koolituse kvaliteedi ja eesmärgipärasuse tagamiseks täpsustame Teie arendusvajadust, leiame sobivad arenduspartnerid, töötame välja vajadustele ja kokkule-petele vastava pakkumise.

Koolitusjuhid tagavad koolituste kõrgetasemelise administratiivse korralduse: õppematerjalide ja õpi-mappide koostamise, toitlustamise/majutuse/koolitusruumide korraldamise, õppe- ja tehniliste vahendite muretsemise, tagasiside kogumise ja kokkuvõtete koostamise.

Huvitavaid koostööprojekte soovides

Avatud ülikooli koolituskeskus

tlu.ee/koolitused | 3

KVALITEEDIJUHTIMINE ORGANISATSIOONISKoolituse eesmärk on organisatsiooni jaoks sobiva kvaliteedi-käsituse määratlemine koostöös organisatsiooni liikmetega ning sellest lähtuvalt olemasolevate protseduuride analüüsimine ja täiendamine.

Käsitletavad teemad:

Erinevad vaated kvaliteedile. Kvaliteedijuhtimine kui juhtimissüsteemi osa. Kvaliteedimudelid ja –standardid. Organisatsiooni missioon, visioon ja strateegia(d) ning nende seosed kvaliteediga. Kvaliteedikultuur.

Kvaliteedi määratlemine ja kavandamine organisatsioonis. Erinevad kvaliteedihindamise- ja kontrollimise mehhanismid. Kvaliteedikontroll vs kvaliteedi parendamine.

Koolituse maht: 6 akadeemilist tundi või kokkuleppel

Koolitaja: Birgit Vilgats, PhD, Tallinna Ülikooli kvaliteedijuht.

Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest

MEESKONNAJUHTIMISE KOOLITUS “TOIMIV MEESKOND“ Koolituse eesmärk on luua võimalused meeskonnajuhtimise oskuste arendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks antakse ülevaa-de erinevatest meeskonnajuhtimise teoreetilistest lähtekohta-dest, tuuakse praktilisi näiteid ning käsitletakse osalejate isiklikke kogemusi.


Meeskonna loomine. Meeskonna rollid, normid ja hoiakud. Grupikäitumise erinevad aspektid − sotsiaalne looder-damine ja soodustamine, loovus ja grupimõtlemine.

Kommunikatsioon. Motivatsioon. Eestvedamine ja juhtimine. Isikliku kogemuse analüüs.


Koolitaja: Ott Alemaa, MA on Tallinna Ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna partnerlussuhete spetsialist ja õp-pejõud. Ta on eelnevalt töötanud Postiteenuste divisjoni tee-nuste ja ärimüügi osakonna juhatajana ettevõttes Eesti Post, juhtides äriklientide müüki ja teenusearendusi.


Koolitusjuht: Aire Luts-VähejausTelefon: 6199 511, 5176 484E-post: [email protected]

JUHTIMISE KOOLITUSVALDKOND


VIRTUAALSETE MEESKONDADE JUHTIMINE Koolituse eesmärk on anda ülevaade virtuaalses meeskonnas töötamise eripäradest, virtuaalsetes meeskondades töötamisega seotud probleemidest ja võimalikest lahendustest.

Käsitletavad teemad: Virtuaalse meeskonna eripärad. Juhtimine versus virtuaalne juhtimine. Virtuaalne koostöö. Virtuaalse meeskonna juhi rollid. Virtuaalse meeskonna liikmete valik. Meeskonna kujundamise eripärad virtuaalse koostöö korral. Meeskonna liikmete arendamine. Tööülesannete kirjeldamise eripärad. Infovahetuse organiseerimine. Tegevuste koordineerimine.


Koolitaja: Algis Perens, MBA Ärijuhtimise magister, ärikoolitus ja – konsultatsioonifirma Helvetia Balti Partnerite OÜ juhatuse esimees, turunduse ja projektijuhtimise konsultant ja õppejõud, Tallinna Ülikooli avatud ülikooli külaliskoolitaja ning mitmete juh-timisalaste (projektijuhtimine, strateegiline juhtimine, turundus) õpikute autor. Viinud läbi koolitusi erinevatele organisatsioonidele strateegilise juhtimise, juhtimisoskuste, projekti- ja protsessijuhti-mise ning turunduse valdkonnas.

Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest või kokkuleppel


STRATEEGILINE PLANEE-RIMINE JA ARENGUKAVA KOOSTAMINE Koolituse eesmärk on anda ülevaade strateegilisest planeeri-misest ja arengukavade koostamise põhimõtetest.

Koolituse lähtekohtStrateegiline planeerimine ja selle alusel loodud arengukava mää-rab, kuidas ja millistele lähtealustele toetudes kujundada organi-satsiooni pikaajalist edukat arengut. Strateegiline planeerimine peab kujundama tegevuste üldised suunad, millest lähtutakse iga-päevase töö korraldamisel ning üksikprojektide elluviimisel. Juhtida aga seda, mida ei saa mõõta, ei ole võimalik. Seetõttu on strateegilisel planeerimisel ja arengukavade koostamisel üheks oluliseks ülesandeks ka õigete mõõdikute ja mõjuindikaatorite ning nende sihtväärtuste määratlemine. Kiiresti muutuvas kesk-konnas, kus järjest keerukamaks muutuvad organisatsioonides toimuvad protsessid ning järjest olulisem roll on inimkapitalil, tuleb teha põhjendatud juhtimisotsuseid, mis tuginevad selge-tele strateegilistele valikutele ning hästi koostatud arengudo-kumentidele.

Iseseisev töö koolitusmoodulite vahelisel ajal:1. Konkreetse organisatsiooni või struktuuriüksuse põhjalik

hetkesituatsiooni analüüs ja eesmärkide püstitamine.2. Eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste kavandamine

ja arengukava lõplik formuleerimine.

Koolituse maht: 2 EAP (sh 24 akadeemilist tundi lähiõpet), koo-lituse kestvus 2+1 päeva

Koolitaja: Algis Perens, MBA Ärijuhtimise magister, ärikoolitus ja – konsultatsioonifirma Helvetia Balti Partnerite OÜ juhatuse esimees, turunduse ja projektijuhtimise konsultant ja õppe-jõud, Tallinna Ülikooli avatud ülikooli külaliskoolitaja ning mit-mete juhtimisalaste (projektijuhtimine, strateegiline juhtimine, turundus) õpikute autor.

Koolitusgrupi suurus: kuni 16 inimest või kokkuleppel

JUHTIMISALANE SUPERVISIOONSupervisiooni eesmärk on toetada inimese või organisatsiooni professionaalset arengut eesmärgiga näha alternatiivseid lahen-duskäike ning saada teadlikuks oma tegelikest ressurssidest. Supervisioon tegeleb juhtimislaste probleemide analüüsimi-sega, on lahenduskeskne süstemaatiline nõustamis- ja tagasi-sideprotsess.

Supervisioon võimaldab: leida uusi ja innovatiivseid lahendusi ja arenguideid, saada edasiliikumiseks motiveeriv impulss, leida uusi lahendusi keerukates tööalastes olukordades, tajuda objektiivsemalt uusi arenguperspektiive, sõnastada ühiselt strateegilised tegevussuunad, suurendada selgust olukordadest ja probleemidest, mõista õnnestumiste ja ebaõnnestumiste tagamaid ja põhjusi,

arendada teenuseid ja tooteid läbi sünergia ja loovuse avaldumise,

suurendada personali motivatsiooni, paindlikkust ja töökorralduse efektiivsust,

parandada infoliikumist ja kommunikatsiooni, realiseerida eesmärgipärasemalt ja tõhusamalt ühiseid ressursse,

mõista, inspireerida, tunda rõõmu ja maandada stressi, suurendada meeskonna ühtsust, vastastikust toetust ja võtmetegevuste teostamise tõenäosust.

Maht: 6 – 8 akadeemilist tundi

Superviisor: Katrin Aava, PhD, Tallinna Ülikooli kommunikat-sioonieriala lektor. Raamatute “Veenmiskunst” ja “Kõnekunst” autor, Eesti Väitlusseltsi liige, suhtlemistreener ja superviisor.

Grupi suurus: kuni 15 inimest või kokkuleppel


MÜÜGIKIRJA ÜLESEHITUS JA KEELEPROBLEEMIDKoolituse eesmärk on õppida tundma ja rakendama keeleliselt korrektse, liigse sõnavahuta ning loogilise ülesehitusega müügikirja koostamise võtteid.

Käsitletavad teemad: Tähelepanu haaramine ehk esimesed viis sekundit. Info hulk meilikirjas. Müügikirja ülesehitus. Ootused meilikirja vormistusele, keeleline viisakus. Müügikirjade sagedasemad keeleprobleemid: numbrite kirjutamine, komavead, sõnakasutusvead, liigselt kantseliitlik väljendusviis ja sõnavaht.

Pakume võimalust analüüsida tellija organisatsiooni erinevaid müügikirju.

Koolituse maht: kokkuleppel

Koolitaja: Reili Argus, PhD, Tallinna Ülikooli eesti keele professor, filosoofiadoktor eesti keele alal, Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige.

Koolitusgrupi suurus: kokkuleppel

Koolitusjuht: Elina TahvelTelefon: 5090 216E-post: [email protected]

KOMMUNIKATSIOONIKOOLITUSVALDKOND


Koolituse eesmärk on värskendada juba olemasolevaid õige- kirjaalaseid teadmisi, juhtida tähelepanu sagedasematele prae-guse aja keeleprobleemidele, veaohtlikele valdkondadele, võõrmõjudele, lausestusraskustele, eri tüüpi tekstidele esita-tavatele nõuetele ning arendada sisuka ja ladusa eestikeelse teksti kirjutamise oskust.

Käsitletavad teemad: Sissejuhatavalt eesti keele üldistest probleemidest. Uuemad reeglimuutused. Eesti keele õigekirja probleemkohti I: kas kirjutada suure või väikese algustähega.

Eesti keele õigekirja probleemkohti II: kuidas kirjutada põhi- ja järgarve ning lühendeid, lausestusprobleeme ehk millest tekivad lausestusraskused: lause pikkus, üleliigsed mine-vormid ehk komahirm, võõrmõjud, kantseliit, sõnajärg ja teatestruktuur.

Stiiliproblemaatika: liigne keeleline peenutsemine, sõnavalik: tsitaatsõnad-võõrsõnad-omasõnad, stampsõnad, sõnakasutusvead.

Meilikirjade tüüpilisi õigekirjaprobleeme. Näiteteksti analüüs. Kokkuvõte koolitusest.

Pakume võimalust analüüsida organisatsiooni erinevaid kirja-likke tekste.


Koolitaja: Reili Argus, PhD, Tallinna Ülikooli eesti keele pro-fessor, filosoofiadoktor eesti keele alal, Emakeele Seltsi kee-letoimkonna liige.


KIRJALIK KOMMUNIKATSIOON: KORREKTNE EESTI KEEL JA UUEMAD REEGLIMUUDATUSED


AVALIK ESINEMINE, KÕNE JA HÄÄLE TREENINGKoolituse eesmärk on anda ülevaade avaliku esinemise põhitõdedest ja treenida koolitusel osalejaid erinevatele inimrühmadele edastama oma sõnumit selgelt ja mõjusalt.

Kõne ja hääle treeningu eesmärk on õpetada tunnetama häält kui instrumenti − anda ülevaade kõneaparaadi töö iseärasustest, korrigee-rida kõnehingamist, osundada võimalikele kõnehälvetele.

Käsitletavad teemad: Selge ja mõjusa sõnumi koostamine. Kuidas oma sõnumi mõjujõudu suurendada.

Milline on sõnumi esitaja usaldusväärne kuvand. Kontakt auditooriumiga: kuidas saada ja hoida auditooriumi tähelepanu.

Esmamulje mõju. Avaliku esinemise eesmärgid. Ettevalmistus esinemiseks. Kõne/ettekande koostamise põhimõtted: sissejuhatus, sisu, lõpetamine. Usutavus, veenvus.

Suhtlemismärgid: kõne- ja häälemärgid, kehakeelemärgid, näomärgid.

Küsimuste ja emotsionaalsete rünnakutega toimetulek, enesekindlus esinemisel.

Esinemispinge leevendamine. Tehnikad ja harjutused esine-mispingega toimetulekuks.

Videotreening, analüüs. Praktilised soovitused edaspidiseks.

Kõne ja hääle treening Kõneaparatuuri töö olemus. Kõnehingamise alused, praktilised hingamisharjutused. Tutvumine resonaatorsüsteemiga. Hääle hügieen. Artikulatsiooniaparatuuri olemus, häälikute korrektne moo-dustamine, praktilised diktsiooniharjutused.

Nõuded mikrofonikasutusele.Töö konkreetse kõnetekstiga.

Treeningul korrigeeritakse esineja kõne- ja häälemärke, keha-keelt, esinemispingeid, hingamist, hääleresonaatoreid, hääldus-puhtust. Pakume ka avaliku esinemise individuaalnõustamist.


Koolitajad: Katrin Aava, PhD, Tallinna Ülikooli kommunikatsioo-ni magistriõppekava õppejõud, raamatute “Veenmiskunst” ja “Kõnekunst” autor. Härmo Saarm, MA,Tallinna Ülikooli kauaaegne õppejõud, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli lektor, psühholoog.Toomas Lõhmuste, MA, Tallinna Ülikooli kõnetehnika õppe-jõud, Eesti Rahvusringhäälingu Raadioteatri juhataja.

Koolitusgrupi suurus: kuni 12 osalejat või kokkuleppel


KOMMUNIKATSIOON SOTSIAALMEEDIAS. VÕIMALUSED JA PIIRANGUDKoolituse tulemusena tajub ekspert oma võimalusi meediasisu loojana ning oskab vormida oma teadmisi vastavaks erinevate kirjalikku eneseväljendust nõudvate kanalite jaoks.

Koolituse kirjeldus: Koolitus hõlmab uudise kirjutamise põhikursuse kirjutavas pres-sis. Kursusel selgitatakse, mis põhimõtetel meedia uudiseid teeb, tutvustatakse uudisväärtuse mõistet. Lisaks harjutatakse eksperdi eneseväljendust sotsiaalmeedias. Käsitletakse uudise ja kom-mentaari kirjutamist uues meedias, sotsiaalmeedia võimalusi ja piiranguid.


Koolitaja: Barbi Pilvre, PhD, Tallinna Ülikooli Kommunikatsioo-ni Instituudi dotsent, endine Eesti Ekspressi arvamustoimetaja, Aasta Ajakirjanik 2007.


SOTSIAALNE MÕJUSTAMINE, MANIPULEERIMISEGA TOIMETULEK, ENESEKEHTESTAMINE Koolituse eesmärk on:

arendada osalejate argumenteerimisoskust, arendada osalejate enesekehtestamis- ning mõjutamisoskusi,

enese ja teiste käitumise analüüsioskust, arendada oskust manipuleerimisega toimetulekuks, arendada läbirääkimisoskust, tõsta osalejate valmisolekut pingeolukorras toimetulekuks, luua selline õpikeskkond ning suhtlusruum, kus osalejatel on võimalusi aktuaalsetele küsimustele vastuseid otsida.

Käsitletavad teemad: Efektiivse suhtlemise aluseks on oskus pidada läbirääkimisi ning jõuda mõlemat osapoolt rahuldavate kokkulepeteni. Hea suhtleja suudab seista oma vajaduste eest, arvestades samal ajal ka teise osapoole vajadusi. Pikas perspektiivis on kasulik vältida ebaeetilist veenmist‚ jõuvõtete kasutamist ning luua suhtluspartneriga pikaajalised usaldusväärsed suhted. Seetõttu on vajalik teada sotsiaalse mõjutamise võtteid ning prakti-seerida ja kinnistada efektiivseid käitumismudeleid.

Manipuleerimise ning konfliktolukorra raamistamiseks on appi võetud E. Berne’i mudel.

Koolitusel kirjeldatakse erinevaid manipuleerimise ning dema-googiavõtteid ning praktiseeritakse ka argumenteerimist.

Koolitusel praktiseeritakse mina-sõnumite edastamist ning kehtestavat käitumist.

Rollimängude abiga otsitakse ressursse, kuidas kriitilistes olukordades efektiivselt käituda.


Koolitaja: Katrin Aava, PhD, Tallinna Ülikooli kommunikatsioo-ni magistriõppekava õppejõud, raamatute “Veenmiskunst” ja “Kõnekunst” autor.

Koolitusgrupi suurus: kuni 12 osalejat või kokkuleppel


KULTUURI KOOLITUSVALDKONDKoolitusjuht: Aire Luts-VähejausTelefon: 6199 511, 5176 484E-post: [email protected]

ERINEVAID KULTUURE TUTVUSTAVAD KOOLITUSED Koolituste üldine eesmärk on anda ülevaade sihtriigi/-piirkonna ajaloolisest kujunemisest, tähtsamatest sündmustest, isiku-test, positsioonist maailmas ja institutsioonidest.

1. IndiaTeemad:

Ülevaade riigisüsteemist, sümboolikast, statistika. Lühiülevaade ajaloost ja tänapäevast. Tähtsamad ühiskondlikud ja poliitilised probleemid (sh majandus, usundid, välissuhted).

Koolitaja: Martti Kalda, Tallinna Ülikooli Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo õppetooli lektor.

2. Lõuna-EuroopaTeemad (iga riigi kohta):

Ülevaade riigi ajaloolisest kujunemisest, tähtsamatest sündmustest, isikutest.

Positsioon maailmas (eriti endistes kolooniates). Praegused institutsioonid. Riigipühad ja nende tähendused.

Koolitajad: Daniele Monticelli (Itaalia), Tallinna Ülikooli Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi dotsent. Kaia Sisask (Prantsusmaa), Tallinna Ülikooli Germaani-Ro-maani Keelte ja Kultuuride Instituudi lektor. Anne-Ly Lehtla (Hispaania), Tallinna Ülikooli Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi lektor.

3. Lähis-IdaTeemad:

Poliitiliste süsteemide (riikluse) võrdlus. Ajaloolise pärandi (kultuur, ühiskond) võrdlus.

Koolitaja: Martti Kalda, Tallinna Ülikooli Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo õppetooli lektor.

4. USATeemad:

Riikluse alused, valimised, presidendid, riiklikud institut-sioonid.

USA tähtsamad põhimõisted, rahvuslik koosseis, regioonid.

Kultuuriteadlikkus – mis see on? Kultuuridevaheline suhtlemine (kiri, kõne, kehakeel).

Koolitaja: Krista Mits, Tallinna Ülikooli Germaani ja Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi külalisõppejõud.

Maht: 4 – 6 akadeemilist tundi


PERSONALIARENDUSE KOOLITUSVALDKOND

KUIDAS KAVANDADA ETTEKANNET?Koolituse eesmärk on luua võimalused esitluste ja ettekannete kavandamise ning läbiviimise põhimõtete tundmiseks. Anda üle-vaade esitluste koostamisest ja selleks kasutatavatest lisavahendi-test (slaidishow, joonised, pildid jne).

Käsitletavad teemad: Esitluse/ettekande kavandamise ja koostamise põhimõtted. Kontakti loomine, hoidmine ja sõnumi edastamine kuulajatele. Esitluste/ettekannete näitlikustamine slaidiprogrammi (Power-Point, Prezi) abil ning peamised põhimõtted, millest lähtuda.

Auditooriumi kaasamine esitluses. Praktilised harjutused esitluste/ettekannete kavandamiseks, läbiviimiseks ja hindamiseks.

Koolituspäeva keskmes on praktilised näited ja ülesanded, mis või-maldavad osalejatel ise kogeda ettekannete läbiviimise võimalusi ning põhimõtteid. Praktilisi näiteid on toetamas teooriast lähtuvad näpunäited ettekannete parimaks ja uuenduslikuks läbiviimiseks.

Koolituse maht: 6 – 8 akadeemilist tundi

Koolitaja: Marin Gross, MA, Tallinna Ülikooli andragoogika osa-konna lektor, viinud läbi mitmeid täiskasvanu õppimist ja õpeta-mist käsitlevaid koolitusi.


POSITIIVNE PSÜHHOLOOGIA Koolituse eesmärk on luua võimalusi ülevaate saamiseks po-sitiivse psühholoogia kui uurimissuuna arengutest; positiivse psühholoogia teooriast ja kasutamise viisidest ning valmisoleku kujunemiseks positiivse psühholoogia mõtteviisi ja meetodite kasutamiseks iseenda ja teiste heaolu kasvuks erinevates eluvald-kondades.

Käsitletavad teemad: Positiivne psühholoogia on inimese optimaalse funktsioneerimise ja arengu teaduslik uurimine, mis keskendub inimlikele tugevus-tele ja võimalustele nende kasutamise kaudu suurendada heaolu.

Heaolu erinevad komponendid. Motivatsioon, tähenduslikkus ja tippkogemuse psühholoogia, kulgemine.

Positiivsed emotsioonid ja tunnete juhtimine. Atributsiooni mudel, ABCDE-tehnika, optimism. Positiivsete suhete tähtsus.

Rõhuasetus on praktiliste oskuste arengul, mis puudutavad õppi-mise toetamist, enesehinnangut ja õpimotivatsiooni.


Koolitaja: Kaia Köster, MA, Tallinna Ülikooli külaliskoolitaja, kel-le peamisteks koolitusvaldkondadeks mentorlus ja täiskasvanute hariduslik nõustamine. Kasvuruum OÜ juht. Tartu Ülikooli psüh-holoogia doktorant.





INTERVJUEERIMINE Koolituse eesmärk on luua eeldused erinevate intervjueeri-mise võtete tundmiseks, nende mõju mõistmiseks erinevates olukordades ning kasutamiseks igapäevases töös.

Käsitletavad teemad: Intervjuu taustad – asjaolud, mis mõjutavad osapoolte valikuid intervjuul (osapoolte huvid ja eesmärgid, omavahelised suhted, võimutasakaal).

Intervjueerimise protsess – ettevalmistus, läbiviimine, andmete analüüs, tagasiside.

Kontakt – psühholoogilise sideme loomise ja hoidmise vahendid (sõnalised, mittesõnalised, omavahelise käitumise kooskõla, intervjueerija hoiakud ja tõekspidamised).

Intervjueerimise strateegiad – direktiivne ja mittedirektiivne intervjueerimine.

Intervjueerimise võtted – küsitlemine (küsimuste tüübid ja otstarve) ja peegeldamine (tüübid ja otstarve).


Koolitaja: Arno Baltin on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogi diplomiga. Töötab Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudis assistendina. Akadeemilisi kursusi ja koolitusi seob teemana rakenduspsühholoogia – eelkõige ametialane suhtle-mispädevus – kuulamine, läbirääkimine, koostöö, grupitöö.


MITTESÕNALINE (MS) KÄITUMINEKoolituse eesmärk on pakkuda võimalust mittesõnalise käi-tumise (MS) mõtestamiseks asjakohase sõnavara ja mudelite abil, luua võimalus uute mõistete tegevuses läbimängimiseks rollimängude ja videosalvestuste abil.

Käsitletavad teemad: Kommunikatsioonimudelid ja MS käitumine. Kuidas tähistused aitavad käitumist märgata? Silmast silma suhtlemise kanalid. MS hõivatus. Kuidas üksikmodaalsused koostööd teevad? Kuidas suhtluses MS käitumist tõlgendatakse? Privaatsus – MS käitumine isiku piiriregulatsiooni vahendina.

Käitumine, mis annab tunnistust suhtlejate omavahelisest suhtest.

Käitumine, mille abil kooskõla parandada. Sünkroonsus MS käitumises. MS käitumine eneseesituses ja pettuses. Soovitused edasiseks enesetäiendamiseks – eestikeelne kirjavara ja soovitused.


Koolitaja: Arno Baltin on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogi diplomiga. Töötab Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudis assistendina. Akadeemilisi kursusi ja koolitusi seob teemana rakenduspsühholoogia – eelkõige ametialane suht-lemispädevus – kuulamine, läbirääkimine, koostöö, grupitöö.



SISEKOOLITAJA KOOLITUSKoolituse eesmärk on organisatsioonisiseste koolituste kvaliteedi tõus sisekoo-litajate kompetentsuse arenemise kaudu.

Käsitletavad teemad: I moodul: Sisekoolitaja ja täiskasvanud õppijaOrganisatsiooni ja õppimise-õpetamise konteksti tunnetamine ja määratlemine. Enda kui sisekoolitaja ja täiskasvanud õppija rollide, kompetentsuse ja stiilide tund-maõppimine. II moodul: Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimineKoolitaja metoodilis-didaktilise kompetentsuse areng, mis võimaldab õppida tundma koolitust kui õppimisprotsessi ning kasutama süsteemselt ja eesmärgipä-raselt erinevaid tehnikaid ja meetodeid.III moodul: Sisekoolitaja suhtlemis- ja väljendusoskusedÕppimine ja õpetamine kui suhtlemissituatsioon, koolitaja sotsiaalne ja kommu-nikatiivne kompetentsus.

Sisekoolitajate koolitus on eneseanalüüsi- ja refleksioonipõhine; väärtus- ja tea-duspõhine (kommunikatsioon, mentorlus, supervisioon, andragoogika, psüh-holoogia); terviklik ja professionaalsele praktikale tuginev; protsessi- , tegevus-, õppimis- ja suhtlemiskeskne.

Koolituse mõju suurendamiseks on võimalus korraldada koolituspraktika, mille raames iga osaleja viib läbi sobival teemal näidiskoolituse ja saab selle kohta tagasisidet nii teistelt osalejatelt kui ka koolitajatelt.

Koolituse maht: vastavalt tellija soovile (mõju saavutamiseks vähemalt 24 akadeemilist tundi)

Koolitajad: Katrin Aava, PhD, Tallinna Ülikooli kommunikatsioonieriala lektor. Raamatute “Veenmiskunst” ja “Kõnekunst” autor, Eesti Väitlusseltsi liige, suhtle-mistreener ja superviisor.Kadri Kiigema, MA, lõpetanud Tallinna Ülikooli andragoogika ja hariduse juhti-mise eriala. Alates 2000. aastast on ta olnud tegev koolitajana ja viinud erine-vatele sihtgruppidele läbi täiskasvanute koolitaja koolitusi. Marin Gross, MA, Tallinna Ülikooli andragoogika osakonna lektor, viinud läbi mitmeid täiskasvanu õppimist ja õpetamist käsitlevaid koolitusi.



TÖÖVÕIME JA ELUKVALITEEDI TÕSTMINE NING SÄILITAMINEKoolituse eesmärk on anda ülevaade töövõime ja elukvaliteedi säilitamise ja tõstmise teguritest, töövõimetuse põhjustajatest ja kehalise aktiivsuse positiivsest mõjust.

Käsitletavad teemad: Mille poolest erineb kaasaegne tehnoloogiliselt toetatud ühiskonnakorraldus inimkonna senist arengut kujundanud keskkonnast?

Kuidas mõjutab uus ajastu inimese elu tervikuna (infoajastu = ajuajastu, tehnoloogia, töö intensiivsus, nõudlikkus töösooritusele, töö ja puhkus)?

Keskkonna mõju tervisele − töö- ja puhkekeskkond, rekreatiivne keskkond. Kuidas kajastuvad nimetatud muudatused inimese töövõimes ja sellesse suhtumistes?

Kuidas suhestuvad omavahel tööiga ja eluiga? Millega peab arvestama töövõime ja elukvaliteedi säilitamisel? Töövõimetuse põhjustajad (stress, depressioon). Stressist tingitud haigused. Stressi mõju (analüüsivõime langus, töömälu vähenemine jm).

Kehalise aktiivsuse mõju (närvirakkude kasvatamine, depressiooni vähendamine, soorituse kvaliteedi paranemine) ja alternatiivid.

Organisatsiooni võimalused töötajate tervise parendamiseks.

Töövõime taastamine.


Koolitaja: Kristjan Port, PhD, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, dotsent. Tema teadustöö põhisuunda-deks on töövõime analüüs, töövõime taastamine ja arendamine ning terviseuuringutega seotud uuringud.

Koolitusgrupi suurus: inimeste arv ei ole piiratud


ETIKETT Koolituse eesmärk on omandada teadmisi väljakujunenud käitumisnormidest ja õppida enesekasvatust.


Etiketi praktiline kasutusala – diplomaatias, ametisuht-luses, seltskonnas ja kodus.

Põhireeglid, mis juhivad erinevaid käitumissituatsioone. Tööalased suhted ja käitumine: kolleegid, juht-alluv, kliendid, külalised organisatsioonis.

Ärialased kohtumised ja läbirääkimised. Kutsed. Vastuvõtud: perenaise, peremehe ja külalise roll selt-skonnas.

Lilled ja kingitused. Käitumine reisidel ja kohtumine erinevate kultuurinor-midega.


Koolitaja: Ruth Aarma on Tallinna Ülikooli külaliskoolitaja. Töötab turu-uuringute firma GfK tegevjuhina. Ta on lõpe-tanud Tallinna Tehnikaülikooli turunduse- ja välismajanduse erialal, 2002. aastal kaitses teadusmagistrikraadi rahvusva-helistes suhetes. Alates 1998. aastast on ta tegev ärisuht-luse lektorina Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis ning Estonian Business School’is.


TÖÖ- JA AMETIOSKUSTE KOOLITUSVALDKOND

Koolitusjuht: Lilian RückenbergTelefon: 6199 516E-post: [email protected]


JÄRELTÕLGE VENE KEELE BAASIL Koolituse eesmärk on õppida mõistma järeltõlke olemust: tõl-keprotsessi kaht faasi. Tutvuda märkmetehnika aluspõhimõte-tega. Harjutada suuliselt esitatud kõnede analüüsi ja järeltõlke esitamist märkmete põhjal.

Käsitletavad teemad: Teoreetilised alused. Järeltõlke olemus ja selle kaks etappi:

I etapp: kuulamine, analüüsimine, analüüsi põhjal märkmete tegemine (mida ja kuidas üles märkida).

II etapp: tõlgib tõlk mälu ja märkmete toel kuuldud esituse sihtkeelde. Järeltõlke esitamisele esitatavad nõuded. Stiil ja prosoodia.

Praktilised tõlkeharjutused: kuuldud teksti samakeelne taasesitus (nt venekeelse teksti taasesitus vene keeles, eestikeelse teksti taasesitus eesti keeles) mälu põhjal, märkmete põhjal. Võimalikud märkmete tegemise viisid. Üldlevinud mõistete asendamine sümbolitega ja nende kasutamine.

Praktilised tõlkeharjutused: teksti kuulamine, analüüs ja märkmete põhjal järeltõlge sihtkeelde (nt vene keelest eesti keelde). Märkmete ja sümbolite analüüs. Kehakeel ja suhtlemine kuulajaskonnaga. Kodune töö: vabalt valitud või erialateksti A4 pikkuse teksti märkmetehnikas kirjapanek.

Koduse töö analüüs. Kodus märkmetehnikas kirjapandud teksti järeltõlkes esitamine koolitusest osavõtjate ees.

Praktilised tõlkeharjutused (järeltõlge sihtkeelde) rüh-matöö käigus (nt paarikaupa, paarilise järeltõlke jälgimine, märkmete võrdlev analüüs). Erialases töös sageli esine-vate mõistete ülesmärkimise võimalikud sümbolid.

Kodune töö: vabalt valitud A4 pikkuse erialateksti märkmetehnikas kirjapanek. Koduse töö analüüs. Kodus märkmetehnikas kirjapandud teksti järeltõlkes esitamine koolitusest osavõtjate ees; märkmete analüüs. Esitatud teksti n-ö tagasitõlge algkeelde. Võrdlus, analüüs.

Praktilised tõlkeharjutused (järeltõlge eesti keelest vene keelde, vene keelest eesti keelde õppejõudude esitatud kõnede põhjal). Rühmatöö (paarides tõlke taasesitus tehtud märkmete põhjal).


Koolitajad: Kersti Kittus, MA; Deniss Mironov, MA, Tallinna Ülikooli suulise tõlke õppejõud.


MEELDEJÄÄV TEENINDUS Koolituse eesmärk on praktilistele näidetele toetudes analüüsida klienditeeninduse erinevaid aspekte ja kriitilistes olukordades toimetulekut ning leida lahendusi erinevateleteenindusolukordadele. Harjutada oskusi heaks teeninduseks.

Käsitletavad teemad: Meie igapäevane kogemus kliendina ja klienditeeninda-jana.

Hea ja halva klienditeeninduse analüüs. Klienditeeninduse erinevad etapid kontakti loomisest kuni selle lõpetamiseni.

Inimese 5 meelt ja taju klienditeeninduses. Ootused, lootused ja hoiakud teeninduses. Emotsioonide ja konflikti juhtimine. Personaalne analüüs ja tegevuskava koostamine.

Koolituse maht: 12 akadeemilist tundi

Koolitaja: Ott Alemaa, MA on Tallinna Ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna partnerlussuhete spetsialist ja õp-pejõud. Ta on eelnevalt töötanud Postiteenuste divisjoni tee-nuste ja ärimüügi osakonna juhatajana ettevõttes Eesti Post, juhtides äriklientide müüki ja teenusearendusi.


TÖÖ- JA AMETIOSKUSTE KOOLITUSVALDKOND


MS EXCEL 2007 (KESK- JA KÕRGTASE)Koolituse eesmärk on õppida haldama MS Excel 2007 suuremaid tabeleid ja andmebaase ning kasutama erinevaid funktsioone.

Käsitletavad teemad: Tabelarvutuse alused. Andmete tüübid. Aadresside tüübid, Nimede kasutamine.

Enamkasutatavate funktsioonide kasutamine valemites. Lahtrite vormingud. Tingimuslikud vormingud. Oma vormin-gute defineerimine.

Andmetabelid. Sorteerimine. Filtreerimine. Lihtsamad risttabe-lid. Kokkuvõtted.

Suuremate tabelite soovituslik ülesehitus ja käsitlemise või-malused.

Andmetabeli mõiste ja ülesehitus. Väljad ja kirjed, ning sobiva andmetabeli struktuuri leidmine.

Andmetabelite käsitlemise vahendid. Risttabelid, vahekokkuvõt-ted ja konsolideeritud tabelid.

Andmebaasifunktsioonid. Otsingu ja viitefunktsioonid, teksti- ja ajafunktsioonid.

Andmete organiseerimine sobivale kujule suuremate andmeta-belite korral, arvutuslikud kirjed.

Tegevuste automatiseerimine.


Koolitaja: Kalle Kivi, Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi õppejõud.



KIRJALIK JA SUULINE TÕLGEKoolituse eesmärk on õppida mõistma suulise ja kirjaliku tõlke spetsiifikat, saada teadlikuks erinevatest tõlketüüpidest, funkt-sioonidest ja tõlke-eetikast, harjutada lihtsamate tarbetekstide tõlkimist, järeltõlget ning analüüsida tõlkeid.

Käsitletavad teemad: Tõlke eesmärk, tõlketüüp, tõlke funktsioon. Praktilised tõlkeharjutused ja taustmaterjali otsingustra-teegiad.

Praktilised tõlke- ja toimetamisharjutused. Iseseisva töö tutvustus: tarbeteksti tõlkimine.

Tõlke-eetika. Kodutööde arutelu ja praktiline töö erinevate tekstidega. Kokkuvõte kirjaliku tõlke osast; arutelu teemal, mis on tõlkimine.

Sissejuhatus järeltõlkesse, märkmetehnika ja mälu, erine-vad lähenemised.

Järeltõlge, praktilised harjutused. Avalik esinemine, põhimõtted ja praktika. Järeltõlge, praktilised harjutused.

Koolituse maht: 24 tundi või kokkuleppel

Koolitajad: Triin Pappel, MA; Tiia Falk, MA; Jana Tiitus, MA, Tallinna Ülikooli tõlkekoolitusosakonna õppejõud.

Koolitusgrupi suurus: 12 inimest või kokkuleppel

INGLISE ÄRIKEEL Koolituse eesmärk on omandada teadmisi inglise ärikeele sõnavarast ja keelestruktuuridest, süvendada ärisuhtlusoskusi läbi rollimängude, grupi- ning paaristööde.

Käsitletavad teemad: I moodul:

Social English Telephoning Job interviews Discussion and meetings Business correspondence

II moodul: Report writing Persuasive and innovative presentations Company, Product and Customer Relations Negotiations


Koolitaja: Pille Rückenberg, MA, Tallinna Ülikooli külaliskoo-litaja. Töötanud Tallinna Tehnikaülikooli Keeltekeskuses lek-torina, kus viis läbi kursusi tudengitele nii bakalaureuse kui magistriõppes, viinud läbi ärikeele ja majanduskeele kursusi nii rahvusvahelistele gruppidele kui ülikooli õppejõududele.



ANDMEKAITSE JA ISIKUANDMETE KÄITLEMINE Koolituse eesmärk on omandada teadmisi isikuandmete kaitse õigusest ja isiku-andmete käitlemise peamistest printsiipidest, et paremini toime tulla töös vajami-nevate isikuandmete käitlemise ning jagamisega kolmandatele osapooltele.

Käsitletavad teemad: Isikuandmete kaitse eesmärgid, isikuandmete töötlemisega seonduvad riskid. Mõisted: isikuandmed, “harilikud” isikuandmed ja delikaatsed isikuandmed. Isikuandmete töötlemine, isikuandmete töötleja, andmesubjekt.

Isikuandmete töötlemise alused. Töötlemine lepingute alusel. Töötlemine seaduse alusel (sh elu ja tervise kaitseks, teadusuuringuteks).

Nõusolek isikuandmete töötlemiseks. Teavitamisprotseduur. Nõusoleku ajaline kehtivus. Nõusoleku tagasivõtmine.

Surnud isiku andmete töötlemine. Delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimine. Isikuandmete töötlemise eest vastutav isik. Isikuandmete töötlemise põhimõt-ted. Seaduslikkus,

Eesmärgikohasus (sh andmete töötlemine koolitusel), minimaalsus, piiratud kasutamine, kvaliteet, turvalisus ja konfidentsiaalsus, individuaalne osalemine.

Andmesubjekti õigused. Õigus saada infot. Õigus nõuda töötlemise lõpetamist. Õigus nõuda muutmist, parandamist. Kaebeõigused. Karistusõigus.


Koolitaja: Eero Johannes on Iuring õigusbüroo jurist, kes on tegelenud süviti au-toriõiguse ja intellektuaalse omandi valdkonnaga. Tallinna Ülikooli külaliskoolitaja-na on ta läbi viinud mitmeid koolitusi (delikaatsete) isikuandmete ja nende kaitse teemal.


ÕIGUSE KOOLITUSVALDKOND

Koolitusjuht: Lilian RückenbergTelefon: 6199 516E-post: [email protected]


ÕIGUSE KOOLITUSVALDKOND KINNISVARAMAAKLERITE

KUTSEEKSAMIEELNE KOOLITUSPROGRAMMKoolituse eesmärk on luua võimalused kinnisvaramaakleri-tööks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemiseks, mis on vajali-kud kutse taotlemisel lähtuvalt kinnisvaramaakleri kutsestandar-di III, (EKR tase 5) nõutud kompetentsidest ja baasteadmistest.

Programmis käsitletakse vastava valdkonna õiguslikku regulatsioo-ni, mikro- ja makrotasandi majanduse põhimõtteid, kinnisvara müügiprotsessi, maakleri kutseetika- ja standardi, kinnisvara hin-damise ja vahendusega seonduvat, tsiviilehituse põhitõdesid, kin-nisvaramaakleri tööga seonduvaid praktilisi küsimusi ja probleeme.

Programm koosneb 5 moodulist:I moodul: ÕigusII moodul: Baasteadmised majandusest, kinnisvaraturgIII moodul: Kinnisvara vahendusteenus, kinnisvara hindamine, turundus ja klienditeenindusIV moodul: TsiviilehitusV moodul: Komplekskaasuste lahendamine Koolituse maht: 10 EAP, sh 126 akadeemilist tundi lähiõpet. Õppekava saab läbida nii tervikuna kui ka eraldi moodulite kaupa.

Koolitajad: Aare Kruuser, Meelis Eerik, Andres Õige, Reeli Eelmets, Leele Välja, Reet Vokk, Mare Merimaa, Anneli Kom-mer, Hannes Kuhlbach, Rita Sepp, Peeter Nurm, Kaia Kuppart, Anu-Mall Naarits, Ene Kolbre jt.

Koolitusgrupi suurus: 15 – 20 inimest

LEPINGULISED SUHTED MAJANDUSTEGEVUSES. VÕLAÕIGUS Koolituse eesmärk on omandada võlaõiguslikke teadmisi lepin-gute sõlmimisest, lepingust tulenevate kohustuste täitmisest ja vastutusest kohustuse rikkumise korral.

Käsitletavad teemad: Võlaõigusseaduse (VÕS) ülesehitus, võlaõiguses kehtivad põ-himõtted, olulisi aspekte lepingute sõlmimisel, kohustuste täit-misel ja kohustuste rikkumisega seotud vastutusest.

Olulisi aspekte:1. müügilepingute sõlmimisel, lepingust tulenevate

kohustuste täitmisel ja vastutuses;2. üürilepingute ja rendilepingute sõlmimisel, lepingust

tulenevate kohustuste täitmisel ja vastutuses;3. teenuse osutamise lepingute (käsundus- ja

töövõtulepingu) sõlmimisel, täitmisel ja kohustuste rikkumisel;

4. töölepingute sõlmimisel, täitmisel ja kohustuste rikkumisel, sh võlaõiguse regulatsiooni rakendamiseks töölepingutes.


Koolitaja: Andres Õige, MA, Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia õppejõud.



EESTIKEELSE ÕIGUS- JA HALDUSTEKSTI LOOME Koolituse eesmärk on teadvustada eesti keele olemuslikku, mit-mekesiseid võimalusi luua ladusat, ühemõttelist õigusteksti ja arendada tekstiloomeoskust.


I Tekstiloome algus mõte lauseks lauseliikmete vormi sõltuvus tegusõna tähendusest muud tähenduse ja vormi sõltuvusseosed olevik kui üldaeg tuleviku väljendamine otstarbekaima minevikuvormi valik

II Kas sõnanappus või sõnade üleküllus? võõrsõna ja omasõna terminikasutuse ühtlus ja otstarbekus sõnatarvituse ohte: väär tähendus, väär kuju, ebamäärasus, liiasus jm

sagedasemad sõnavormivead

III Tekstiloome järg: laused tekstiks ainsuse ja mitmuse valiku otstarbekus umbisikulisus ja liigsed poolt-tarindid sõnajärje mõju lause mõttele ja teatestruktuurile

IV Tekstiloome lõpetus: tekst ladusaks lausete liitmise võimalused: rinnastus ja sisestus sisestuse valikud: kõrvallause, lauselühend, nimisõnafraas nimisõnalisus kui oht teksti loetavusele lause pikkus, teksti sidusus


Koolitaja: Peep Nemvalts, PhD on uuringukava “Eesti keel kõrg-hariduse ja teaduse keelena” väljatöötaja ja uurimisrühma juht, Tallinna Ülikooli erakorraline vanemteadur ja Teaduskeelekesku-se juhataja.



FINANTS- JA ÕIGUSLIKUD TEADMISED AVALIKUS TEENISTUSES Koolituse eesmärk on omandada finants- ja õiguslikke teadmisi ja praktilisi näpunäiteid, mis loovad eeldused muuta töökor-raldust avalikus teenistuses mitmekülgsemaks ja professionaal-semaks.

Käsitletavad teemad: I Finantsaruandlus ja raamatupidamine

Raamatupidamise, finantsaruandluse ja majandusarvestuse alused.

Finantsplaanide koostamise alused. Tulevaste perioodide rahavood. Finantsplaanide ja majandusaruannete võrdlus ja analüüs. Eelarveliste asutuste maksuprobleemid.

II Tegevuse õiguslik keskkond Õiguse roll tänapäeva ühiskonnas. Mida peab õigusest teadma ametnik? Nõuetele vastavus kui märksõna. Eesti õigussüsteem ja Euroopa Liidu õiguskord. Õigusallikad.

Ülevaade töö- ja võlaõiguse ning avaliku teenistuse seaduse rollist tänapäeva ühiskonnas.

Töö- ja võlaõiguse ning avaliku teenistuse olulised põhimõtted ja õigusallikad.

Õiguse rakendamise praktika. Arengutrendid, millele pöörata tähelepanu.

Seaduseelnõu mõjude hindamine ning sisuline analüüs.


Koolitajad: Aare Kruuser, MA; prof Ilmar Selge; Tõnis Jakob, MA; Rita Ilisson, MA.


KOKKULEPPED TSIVIILPROBLEEMIDES JA LEPITUSMENETLUS. ÕIGUSLIKUD PROBLEEMID KOHTUPRAKTIKAS Koolituse eesmärk on omandada teadmisi tsiviilkohtume-netluse põhimõtetest, kokkulepetest tsiviilprotsessis, tõenda-mismenetlusest ja õiguslikest probleemidest kohtupraktikas. Koolituse läbides tunnevad osalejad tsiviilkohtumenetluse arengusuundi ning kokkulepete (kompromiss, lepitusmenet-lus) sõlmimise tähendust.

Käsitletavad teemad: Tsiviilkohtumenetluse põhimõtete, arengusuundade ja kohtupraktikas tõusetunud õiguslike probleemide tutvus-tamine. Euroopa Liidu õiguse mõju menetlusõigusele.

Kohtuniku roll tsiviilkohtumenetluses. Tõendamismenetluse, tõendi liikide tundma õppimine. Kokkulepe kui parim ja odavam võimalus vaidluste lahen-damiseks. Kompromiss. Lepitusmenetlus.

Tsiviilkohtumenetluses menetlusökonoomia põhimõtete tähenduse tutvustamine.


Koolitaja: Mare Merimaa, MA on Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse liige ja Balti Kohtunike Ühingute nõukogu asepre-sident. Ta töötab Tallinna ringkonnakohtu kohtunikuna ning on õppejõud Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia eraõiguse osakonnas.


tlÜ koolituspakkumised

Documents