Töölõppimine ja elukestev õppimine

Krista Loogma

TLÜ, haridusuuringute keskus

Ettekanne EHF eelfoorumil “Kas inimesed tahavad õppida?”, 15. augustil Kärdlas

Miks on töölõppimine oluline teema?

töölõppimise osakaal elukestvas õppes on väga oluline ja kasvav, elukestev õpe tähendabki suures osas töölõppimist

töölõppimise paremal mõistmisel on oluline tagasimõju haridussüsteemile ja selle mõtestamisele – kuidas vajalikke pädevusi haridussüteemis arendada?

töökogemuse kui õppimise kontseptualiseerimine, eelneva töökogemuse ülekande võimalused ja piirangud

seos innovatsioonidega Samas : töölõppimise sisu (ei teoreetilises ega rakenduslikus aspektis) pole

meil piisavalt avatud, mistõttu ka vastav arendustöö ei toetu enamasti tugevale alusele;

teoreetilise pealiskaudsuse probleem – “tühi”termin õiguspärastamatus – ei (osata) hinnata ja arvestada

Töölõppimine pole uus nähtus

keskaegased gildid, tsunftid ning hierarhiline meistri-selli-õpipoisi süsteem

.............. Postindistriaalne tootmine ja inimressursside

arendamise vajadus ettevõtetes & Naturalistlik pööre õppimise uurimisel 70datel -

küsimus sellest, kuidas õppimine aitab kaasa praktika arengule

Struktuursed aspektid, mis mõjutavad töötajate õppimist

Transformatiivsed protsessid (teadmistemajandus, innovatsioonid, paindlikkuse vajadus jt)

töömuutuste kiirus - üha enam tööks vajalikke oskusi omandatakse mitte koolis, vaid tööl

vähe “teadmistepõhiseid” ettevõtteid, kus toimub oluline arendus- ja innovaatiline tegevus ja “lukustumine” madala lisaväärtusega ja allhanke tootmisele

Tooloppimise teoreetilised allikad

kognitiivne psuhholoogia kultuurilis-ajaloooline arengupsuhholoogia (Võgotski

jpt edasiarendajad) ja sotsiokultuuriline lähenemine, mis arvestab oluliselt õppimise sotsiaalkultuurilist ja ajaloolist konteksti, keskkonna ja õppija vastasmoju

konstruktivistlikud lähenemised, sh sotsiaalkonstruktivistlikud

Sotsiokultuuriline arengu mudel (Valsiner, Billett jt)

SOTSIOKULTUURILINE PRAKTIKA„pärand“ indiviidi jaoks teatud ajalooliselt väljakujunenud tegevusalal ehk

sotsiokultuurilises praktikas (n teatud kutsealal)

SITUATIIVNE PRAKTIKA sotsiokultuurilise praktika spetsiifiliselt kujunenud viis tegevussüsteemis (n

organisatsioon)

KOGNITIIVNE ARENGPidev, igapäevane õppimine (mikrogenees)

TEADMISTE ELULOOLINE ARENG (ONTOGENEES)teadmiste areng eluloolises / plaanis

Seega: töölõppimine on kumulatiivne ja kontekstist sõltuv fenomen,

st tööalaste teadmiste areng toimub läbi vahetu / situatiivse kogemuse, kuid on samas mõjutatud varasemast kogemusest ja teadmisest

õppimise struktuur ja praktika / keskkonna struktuur, milles õppimine ja kohanemine toimub, on vastastikku seotud (õppimine ja teadmised võivad olla erinevates kontekstides põhimotteliselt erinevalt struktureeritud)

keskkonna ja õppija vastasmoju

Nii pädevuste arengu kui ka innovatsioonide aspektist on olulised kaks

arengumehhanismi (Valsiner, Engeström jt):

Teadmiste ja õppimise ülekanne (transfer) - kuidas õppimine ja teadmised, mis on omandatud ühes kontekstis või probleemide lahendamisel, on ülekantavad teistesse keskkondadesse, teist laadi, tihti täiesti uute ja unikaalsete probleemide lahendamiseks. Ülekande võimalused, mehhanismid, tulemused

Koosareng/kooskujunemine - koos teadmistega areneb ka praktika. Teadmise konstrueerimise ja praktika areng on vastasmõjulised protsessid, mille puhul teadmise objekt ja subjekt (õppija) mõlemad arenevad ja muutuvad õppimise kaigus koos. N individuaalne õppimine aitab organisatsioonidel kohaneda

Töölõppimise iseloomulikke jooni

Töölõppimine on situatiivne st sõltub konkreetse töökoha keskkonnast (organisatsiooni eesmärgid, tegevused, kultuur, juhendamine jm.). N on suur vahe, kas tegemist on pigem rutiinse voi teadmusloomega seotud tegevusega, suure või väikese organisatsiooniga jm.

VO: autentse kogemuse väärtus, kuid samas informaalne, ei paku süsteemset teadmist, viib fragmentaarsete, väga spetsiifiliste ja situatiivsete õpiväljunditeni

Kätkeb erinevaid ja tihti vastuolulisi huvisid (n. oganisatsiooni vs töötajate/õppijate arengueesmärgid vs avalik/riigi huvi selles protsessis

Tugevalt seotud tööidentiteediga

Töölõppimise mustrid erinevate kutsete puhul (Loogma 2004)

IT spetsialistid Õed OskustöölisedÕppimise iseloom

Enesejuhitud, aktiivne, informaalne, innovaatiline

Väljastpoolt juhitud (kutseühingute juhtiv roll)

Tööandja juhitud, instrumentaalne, passiivne, min. nõudmised õppimisele

Töö õpipotentsiaal

kõrge kõrge Erinev tisleritel ja pingitöölistel

Teamistevahetuse mehhanismid

Töögrupp, informaalsed, sh internetipõhised õpivõrgustikud

õpiringid juhuslikud nõupidamised

Kokkuvõtteks…

… näitavad töölõppimise uuringud töölõppimise teooria ja praktika olulise arendamise vajalikkust seoses kasvava elukestva õppimise ja innovatsioonide vajadusega. Töölõppimine on kontekstisidus ja sõltub seega konkreetsete töö hetkenõudmistest, mis on vastuolus innovatsioonivõimekuse jaoks olulise proaktiivsusega.

..... kui suur osa tööks vajalikke oskusi omandatakse mitte koolis, vaid tööl – siis kuidas muutub formaalhariduse ja koolituse tähendus?