@ TOuLooMAKAsvATUs@E A B A

pBsrr rOur.ooMAKAsvArusELIIT o EPMU LOOMAKASVATUSINSTITWT

NR. 1 MARTS 1998

SISUKORI)

Loomakasvatus2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 1997 . aastal

Veised3 A. Meier. Mustakirjute tdukarjade arv kasvab5 E. Siiber. Holsteinid ei loowta piimatoodangu

maailmarekordeid6 O. Saveli. Holsteinide Euroopa konkurss Briisselis8 A. Zeeman. Eesti punase veiset6u parim

aretuskomponent - Sviitsi t6ug10 T. Soonets.III Rahvusvaheline Punase Lehma Klubi

konverents12 K. Kalamees. Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi

tegevus 1997. aastal

Sead15 K. Eilart. Eesti peekoni tdugu sigade tdukarjade

hindamisest 1997 . aastal16 K. Eilart, A. Pdldvere. Soome landrassi tduzu kultide

mdjust eesti peekoni t6ugu sigadele

Linnud17 H. Tikk. Suundumisi kanamunade ja linnuliha

kvaliteedi tdstmiseks

Karusloomad19 S. Kangur. Karusnahkade niiitus Pajustis

6igusaktid20 Pdllumajandusloomadet6uaretuse seadus

Nduanne22 H. Viinalass, M. Kilk, A. Orasson. Loomade

esialgne valik tduaretuseks p6hineb nende pdlvnemisel25 I, Ndmmisto. Meetoodangut mdjutavatest teguritest

Eestis

Referaadid26 H. Swalve. Kuidas peaksime aretusprogrammi

edasi arendama?27 A.- M. Rosenlew. Lihaveiste jdudluskontrolli

tulemused 1996. a.. Soomes

Uue ajakirja lugejale!

Kirev on ajakirjanduse lett igas kioskis.Sealt leiab vdhe maarahvale sobivat, agaloomakasvatajale pole hoopiski midagi.Ajakiri "Pdllumajandus" kiisitleb ka looma-kasvatuse teemasid. kuid liialt viihe.

Eesti Tduloomakasvatuse Liidu (ETLL)iildkoosolekul, kus osalesid 9 tduaretus-tihingu esindajad, on korduvalt arutatud, kui-das minna edasi. "T6uinfo" ilmus 4 aastat in-folehena. Liibiviidud ktisitluse pdhjal v6ibdelda, et infolehe temaatika huvitas loomapi-dajaid. Koos EPMU Loomakasvatusinstituu-diga (EPMU I,ru; otsustati alates 1998.aastast alustada aj akirja "Tduloomakasvatus"

vtiljaandmist. Selles ajakirjas iihinevad"Loomakasvafus" EPMU LKI, "T6uinfo"

ETLL ja "Eesti mustakirju kari" Eesti Mus-takirju Karja Aretusiihistu. Eesmiirgiks seatististeemselt anda loomakasvatajatele infottduaretusest, digusaktidest, seadustest, t6u-aretusiihingutes toimunust ja paljust muust.Eriti tahtsaks tuleb pidada, et kaasa lcjovadloomakasvatusteadlased, kes annavad nduloomade-lindude aretuses, sricitmises, pida-mi ses j a teistes loomakasvataj aid huvitavateskiisimustes. Omaette rubriigina esitataksereferaate teistest ajakirjadest. Tahaks loota, etlugejad panevad aluse rubriigile "Lugeja

kiisib" vdi "Lugej a arvab". Selleks ikkapealehakkamist, julged on loomakasvatajadalati olnud.

Ajakirja viirvikusega otsustati mitte iilepakkuda, see oleks kaanehinna liialt k6rgeksviinud. Esialgu levitatakse ajakirja tduare-tusiihingute kaudu ja ktisitluse alusel kujunestiraaZiks 800. Osa tiraalist suunatakse kamaakondade keskustesse, et selgitada huviajakirja vastu. Kui tiraaZ suureneb, paranebka tehniline kujundus. Arvatavasti edaspidisaab ajakirjati levitada tellimuste alusel.

Austatud lugeja! Tiina hoiate kiies "Tdu-

loomakasvatuse" esimest numbrit, millelepeab jiirgnema sel aastal veel 3 numbrit.Nende sisukus oleneb palju teist. Ajakiri onsuunatud loomakasvatajale, mistdttu ootabtoimetus teie ettepanekuid, kriitikat ja egatunnustuski paha cle. Koostriri annab alatik6ige parema tulemuse.

Head lugemist! Olev Saveli

T6uloomakasvatus

Eesti loomakasvatus L997. aastalPh. D. Matti PiirsaluP 6 I I um aj an du s minis t e er iumiLo omakasv qtus bilr o o i uh at ai a

Loomakasvatuse arendamisel on pdhieesmtirgiks hin-nalt ja kvaliteedilt konkurentsivdimelise toodangusaamine. Majanduspoliitika iihe osana aitab loomakasva-tus kaasa maaelu edenemisele ja loob eeldused liitu-miseks Euroopa Liiduga.

1997. aastal on loomakasvatuses margata teatudstabiliseerumise v6i isegi paranemise miirke. Kuiloomade ja lindude arve v6rrelda eelmise aastaga, onsuurenenud lindude arv 308 400 ja sigade aw 2900 vdlra(tabel 1). Veiste arv aga vdhenes 1997. a.30 000 v6rra,millest 9300 lehmade ja20 700 noorveiste arvel.

Loomakasvatus baseerub ikka veel suurematel ettev6te-tel. Kahes p6hilises loomakasvatusharus, veise- ja seakas-vatuses, on talude ja perefarmide (elanike maja-pidami sed) os atiihtsus viiike. S i gadest ain tlt | 5o/o, veistest36% ja lehmadest 47%o on taludes v6i perefarmides.

Loomakasvatussaaduste tootmises kestab langusten-dents liha- ja munade tootmises (tabel2). Esialgsete and-mete kohaselt, ja arvestades 1996. a. liha viiljatulekukoefitsienti, oli loomade ja lindude tapamass 55 200tonni. Lihatoostusele realiseeriti vaid29 400 tonni. mis oli

900 tonni viihem kui 1996. a. Seega air.iult53oh nuum- japraakloomadest (lindudest) miiiiakse lihatoostusele.

Veiselihast saadi p6hiline osa veiste arwu vdhenemisest(30 000 veist). Vasikaid nuumamiseks kasvama ei jiieta,kuna realiseerimishinnad on madalad ja saadakse vaidkahjumit.

Sealiha realiseerimishinna t6us 1996. aasta 21,16kroonilt 1997 . aasta25,20 kroonile parandas seakasvatuseolukorda ja sigade arv pisut suurenes. Kuid ikkagi kaetiEesti lihavajadusest omamaise toodanguga 2/3 ulatuses.

Lihatootmist pidurdab suhteliselt kdrge jdusdodahind jatihesuunaline piiriregulatsioon, mis v6imaldab vahenda-jatel ja lihatdrjstustel sisse tuua suhteliselt odava hinnagaimportliha.

Munade tootmine viihenes ettev6tetes, taludes ja pere-faimides jiii praktiliselt samaks. Eestis on kasutada Eu-roopa tasemel muna- ja lihakanade t6umaterjal.Yaatamata sellele, et scj<idakulu on I,9...2,1 kg j6usddtaiihe kilogrammi broileri massi-iibele ja munatoodang ontdusnud 227 mx.a'lt 280 munani kana kohta, ei suudetareguleerimata majanduspiiri tdttu konkureerida USA lin-nuliha ning Leedus-Liitis doteeringute abil madaldatudmunahindadega.

Piimatootmine suurenes mdrgatavalt ja ainult lehmadeproduktiivsuse suurenemise arvel. Toodang lehma kohtaoli 1997. aastal 4210 kg ehk +401 kg v6neldes1996, aastaga. Selle naitajaga jduti 1989. a. taseme

l?ihedale. Nelja aasta langussuudeti iiletada kolme aas-taga. Ettev6tetes oli lehmapiimatoodang 4033 (+405)kg ning taludes ja perefar-mides aaaT e367)kg.

Piimaproduktiivsusesuurenemist v6imaldasidjiirgmised tegurid.

1. Lehmade sciritmiseparanemine kvaliteetsematesodtade ja sootmise paremakorraldamise t6ttu.Sdddaproteiini j a -energia

parem tasakaalustafusparandas soridakasutust j aviihendas s<i6dakulu.Rohusootade varumiseks oliilmastik soodne.

2. Paranenud on noorkarjaiileskasvatamine, mistdttuon noorlehmadetoodanguv6ime t6usnud.

3. Lehmade aryu viiheneminetoimus neis ettevdtetes iataludes. kus halva

Tabel 1. Loomade ja lindude arv 1996. ja 1997. aasta l6pus (tuhandetes)

Niiitaia 1996 1997 199711996+/- "

Veiste arv 342,0 3 13,0 -30,0 97,3sh. ettevdtetes 226,6 200.4 -26.2 88.4taludes ia perefarmides IT6,4 112,6 - 1 R 96,7% 34,0 36,0Lehmade arv r71.6 162.3 -9.3 94.6sh. ettev6tetes t02.3 95.3 -7.0 93.2taludes ia perefarmides 69.3 67.0 -2 ,3 96.7

% 40.4 4 t .3Sisade arv 298,4 301,3 +2.9 1 0 1 , 0sh. ettev6tetes 2s3.8 ? 5 5 I i l - J 100.5taludes j a perefarmides 44.6 46.2 +1.6 103.6% t4.9 l 5 ?

Lammaste ja kitsedearv

39,2 36,4 - ? R 92,9

sh. ettevOtetes 0,3 0.2 -0.1 66.7taludes ia oerefarmides 38.9 36,2 a 1 93 .1

% 99.2 99.5

Lindude arv 2 324.9 2 633.3 +308,4 1 1 3 , 0sh. ettev6tetes | 22 t .3 1529,3 +308,0 1 ) \ ' � )

taludes ia perefarmides I 103,6 I 104,0 +0,4 100% 41.5 41,9

1-98 T6uloomakasvatus

..l.:l:il]j.]�!j]iiji]]]]i]]i:I:j]jjj]]i]]i''...ii:iliiilll:::::::::::.;:'lllli::l���������������������������������������������������������������lR:, i:i::rlitijiiililiiliiiiia.ll,: i:ilillllllllllll:jjjjjjillllllliiliil:iilliiiiiiiliil:11::iitiiiliii:i:;li:iiiilliiil:lljjiilll:

ll n\ii:lltllltiilllii::::tilt.illtlllli.:.ltii:lt,iliiiliiiilriiilj:ir:ilirri'i,r,i1,'iiiri.',rj".irliii.lliiiil Ir,J lir:i::,:i:::::iijjiilii:r:i::; ii!:!!!!!!!!!i:!:t!]ilitrl!!!!!!!!!!illllllliiiiiliilj';itllllliiiilrlllililii i.liil|-=-i4llllrlrirrlr::::::lLl ruiriiiiiliirl:irir,r:lirl]l:i,r-:iiri::,'ii:r:ll::i::::::::iilrlii;.il:::li:!ii.i.r:il:::::ir:ii:

majandamise t6ttu oli piima-toodang lehma kohta madal.

Paranes piima kvaliteet, sestk6rgema sordi piima osatiihtsussuurenes 56,8Yo-lt 67,2oh-ni.Kaasa aitas kindlasti riiklikuprogrammi "Piim" rakendaminej a nduandeteenistus. Piimatotjsu-sele realiseeriti 72,6oh toodetudpiimast ja 27 400 tonni rohkemkui 1996. a.

Looma- ja linnukasvatajatep6hiprobleemiks on ka 1998.aastal, et on viihe v6imalik inves-teerida sciddatootmis- ja farmi-tehnoloogiasse, millega on seo-fud tootmise efektiivsuse ja too-dangu kvaliteedi parandamine.Euroopa Liidu nduded on agakarmid.

Tduaretusega tegelevaid ettevdtteid on Eestimaal hin-natud aastakiimneid. Eesti Vabariigi esimese iseseisr,useajal hinnati aretustalude karju klassikuuluvate sugula-vadena. Ndukogude perioodil hinnati tolleaegsete t6ula-vade poolt tootmistulemustelt paremate kolhooside jas ovho o side karj ad samuti klas sikuuluvaiks tdufarmideks

Tea P6der

ja tootmis- ehk tarbekarjadeks. Tdufarmides pririrati mdn-evdrra suuremat ttihelepanu sootmisele ja su-guisasloomade valikule.

Piirast Eesti taas is e sei svumist lagune sid suurmaj andid.Tekkis viiga palju tootmisiiksusi, viiiirtuslikku tdukarjahiivitati suurel arvul. Palju loomi tagastati vSdrandatudvara katteks v6i miiiidi uutele omanikele. Tavaliselt ei o1-nud eestlasest pdllumees, niiiidne talu peremees, kokkupuutunud t6uaretusega ega osanud hinnata t6ulooma tege-likku vii2irtust ja tduaretustciod. Suurmajandeis tegelessellega erialase koolituse saanud zootehnik. See, millegata tiipselt tegeles ja miks seda tcirid tegema pidi, jiii ta-valisele kolhoosnikule-sovhoositodtajale iisnagi uduseks.Paraku ei hinnanud ka suur osa tolleaegsetest majandi-juhtidest tduaretuszootehniku todd (istub seal kontoris jaaina kirjutab).

Julgen oelda, et ka praegu pole suur osa talunikest arusaanud tduaretuse vajalikkusest. Ilmekaks ntiiteks on as-jaolu, kui kergekiieliselt j a kiiresti l6petati taasiseseisvu-mise jiirel karjades jdudluskontrolli ja aretusalasealgarvestuse pidamine. Pdhjendus oli ikka - liiga kallis.

Oma igapiievast tocjd tehes ja niihes seda, mis siindisliiinud aasta l6pukuudel ja stinnib ka praegu, tuleb sagelim6ru maik suhu. Kui hakkas levima jutt, et lehmatoetustuleb ja seda saavad vaid j6udluskontrollialused viihemalt5-lehmalised karjad, tekkis paaniline tung jOudluskont-rolli taasalustamiseks vdi alustamiseks. Ntii.id tulevadneedsamad mehed-naised, kes neli-viis aastat tagasi olidn6us, kiisi piiblil vanduma, et see on riks iilearune vdrk, te-mal seda kontrolli ja aretust ei liihe tarvis, aretusiihistusse,paludes arglikult abi oma loomade pdlvnemise ja t6ulisu-se taastamiseks.

I

Mustakirjute tdukarj ade arv kasvabAame MeierEMK Aretusiihistu

Tabel 2. Loomakasvatussaaduste tootmine (tuh. tonni)

Nnitaja 1996 1997 1997tl996t/"

Loomad ia l innud. elusmass 1 0 1 . 5 -5.8 94.3sh. ettev6tetes 60,5 q o , 1 a 97.9taludes ja perefarmides 41.0 ? 6 { 89.0% 40,4 ? R I

Piim 614,8 + ? R 7 r05,7sh. ettev6tetes ? R 5 ? 394.5 + o t r02,4taludes ia perefarmides 289,5 319.0 +29.5 t10.2% 42,9 4'7 4

Munad (mln. tk.) 300.8 293.1 -7.7 91.4sh. ettev6tetes 1 9 1 , 8 183,0 -8.8 95,4taludes ia oerefarmides 109.0 1 1 0 , 1 + 1 1 t 0 1 , 0% 36^2 37 -6

TOuloomakasvatus 1-98

Paraku on paljude suurmajandite karjadekartoteegid ja algarvestuse dokumendid laia-li tassitud, isegi hiivitatud. Vahepealsetelaastatel ei registreeritud seemendusi eganoorloomade siinde, ei nummerdatud loomi.Puuduvaid andmeid ei ole paljudel juhtudel

vdimalik taastada ega looma paritolu kind-laks teha. Meie aretusspetsialistid kulutavadmeeletult aega ja energiat andmete taas-tamiseks, viiga sageli tiiiesti kasutult.

Tduaretuses peab olema jiirjepidev, tiipneja aus. Vdltsingud tulevad varem v6i hiljemavalikuks.

Tore on see, et viimased aastad on toonudaretuse juurde palju asjalikke peremehi-perenaisi. Arvukalt on talunikke, kes tahavadtegelda oma karja paremaks muutmisega,loomi on hakatud paremini sdcitma, seetdttuon ka karjade toodangunumbrid paranenud.

Mustakirju karja (alates sellest aastast eestiholsteini tdug) osakaal on pidevalt suure-nenud. Umbes 2/3 Eestimaa piimakarjastkuulub sellesse t6ugu. K6ige viiiksem onmustakirju karja osakaal Saaremaal, kuid sealgi on miir-gatav kasvutendents.

1997. aasta karjakontrolli andmetel oli holsteini karjapiimatoodanghea(4665 kg) ja lahedal kdigi aegade suuri-male t6u keskmisele toodanguntiitajale- 1989. aastal oliviilj aliip s 46 52 kg plima. Suurenenud on rasvasi saldus pii-mas, tasapisi suureneb valgusisaldus. On paranenud kar-jade geneetiline koosseis. Viimastel aastatel on kasutatudpalju hiiid kodu- ja viilismaiseid suure aretusviitirtusegapulle. On ostetud ja miii.idud maailma tipp-pullide sper-mat. Tiipsemaks on muutunud pullide hindamine jtirglastejiirgi. Viiga tihedad on kontaktid teiste maade aretajatega,

1997 . aastal hindasid aretusiihistu komisjonid 302 hols-teini tdugu kasvatavat rihistut, aktsiaseltsi ja talu. Hols-teini t6ukarjad asuvad k6ikides maakondades.

Klassikuuluvaks hinnati 290 karja, neist eliitklassi ehkaretuskarju 42, I klassi tdukarju 89, II klassi tdukarju 75,III klassi t6ukarju 84. Aretus- ja t6ukarjade nimistust kus-tutati 11 karja, neist 4 karja iiramiiiimise tdttu, tilejiiiinudviiikese toodangu ja halva sootmise-pidamise tdttu.Maakonniti annab iilevaate tabel 1.

Valdav osa hinnatud ja klassikuuluvaist holsteini tdugukarjadest on talukarjad (69,3%).

Tabel 1. Holsteini t6ugu klassikuuluvate karjade paikneminemaakonniti 1997 .a. tilevaatusel

Hindamisel on karjad klassifitseeritud suuruse jiirgi :< 2I lehma,2I. . .50 lehma, 51.. .100 lehma, 101.. .500lehma, 501...1000 lehma ja > 1000lehma.

EMK Aretustihistu iga suurusjiirglu 1997 . aasta parimadkarjad ja nende toodanguntiitajad on esitatud tabelis 2.

Kdik need karjad kuuluvad eliitklassi. R66mu teeb, etviiga heade toodangunumbriteni jdudsid ka suured kariad,nagu seda on P6lva POU ja Estonia OU kari. P6lva POUeesti punane kari ei suubrud iiletada 7 000 kg piiri, samalajal aga suurenes mustakirju karja piimatoodang 456 kgvdrra.

R66mu valmistab ka Piistaoja katsejaama karja mullune25 0 aastalehma keskmin e 7 21 6 -4,1 | -297 -3,1 8-229 -525.Piistaoja katsejaama kari kuulub samuti eliitklassi 108,2hindepalliga.

Eesti holsteini tdug on suure j6udlusvdimega, tulebainult osata iira kasutada loomade tegelikud geneetilisedeeldused. Palju on veel iira teha lehmnoorkarja sciotmisel,eelkdige puudutab see esimest eluaastat. Tdsisemalttuleks analiiiisida lehmade tiinestumise ja iildseseemendusprobleeme. Pull karjas ei ole m6istlikviiljap?iiis. See toob kaasa omad probleemid.

Maakond llinnati kariu Etiit-klass

Iklass

IIklass

IIIklasskokku neist talusid

Hariu 38 26 A l l 1 0 l 3

Hiiu z I 2

Ida-Viru AaaJ 2 I

Jiirva 48 J J 5 21 I J 9

J6seva t 5 8 2 1 0

Ldine 9 9 2 6

Liiiine-Viru 25 6 5 6 8 6

Piimu 37 30 aJ l 0 8 16

P6lva 1 0 5 4 L 2 2

Rapla 4 l J i 7 8 1 4 t2Saare J 2 z

Tartu t4 9 2 4 7

Valsa 1 0 1 0 4 4 I

Viliandi t4 l 1 4 6 z 2

V6ru 20 t7 6 4 1 3

Tabef 2. Parimad karjad 1997. a.

Karja suurus Omanik Maak-ond

Toodans Hinde-punktepiima kg rasvaVo rasva kg valgu%o valku kg rasv +

valk ke< 2 1 Ants Kuldma Raola 8565 3-76 322 3.06 262 584 23.62 t . . . 5 0 Kaliu Miklas Raola 8 153 3.78 308 3,08 251 559 05,05 l . . . 100 Andres Tamm Tartu 7783 4,00 t 1 1

J I T 3,01 2 5 1 545 10,5r01. . .500 AS Maasikamde L-Viru 7831 4.00 J , J . J z+) ) ) 6 08,95 0 1 . . . 1 0 0 0 P6lva POU P6lva 7 551 4.39 J J I 3.29 248 579 18,6> 1000 Estonia OU Jarva 7024 4.09 287 3.20 22s 512 08,8

l -98 Tduloomakasvatus

Holsteinid ei loovuta piimatoodangumaailmarekordeidpm-knd. Enno SiiberEMK Aretusiihistu

Holsteini t6ugu lehmi arvatakse olevat maailmas kokkuumbes 66...67 miljonit, nendest Euroopas (SRU-ta) tile20 miljoni. Holsteinide arr,u osakaal ja toodangu tase onviimasel ajal kogu maailmas kiires tempos kasvanud.Selle pdhjuseks on eelkdige suur populatsioon ja seemen-duspullide valiku intensiivsus.

Uskumatult suured on toodangud, mis on registreerifudametlike maailmarekorditena. Viimaste aastate rekordidpiirinevad k6ik USA-st.

1995. a. v6idutses maailmas Colorado osariigi Wayneja Kathy Gillapsie farmi lehm Bell-Jr Rosabel-ET, kelletoodang oli 365 paevaga 60 380 naelapiima (27 388kg),2108 naelapiimarasva ja 1 841 naela valku.

1996. a. jagasid rekordit vendade Floyd ja Lloyd Bau-mani lehm Twin-B Dairy AerostarLynn jaDon Mayerilekuuluy lehm Lynn Golden-Oak Mark Prudence, kes ltip-sid mSlemad iile 28 000 kg piima 365 piieva laktat-siooniga.

Levisid kuuldused, et ameeriklased on jiille saanud hak-kama uue toodangurekordiga. Vdtsime iihenduse USAaretusorganisatsiooniga ja palusime nende kuuldustekohta kinnitust. Selgus, et tdesti on siindinud uus rekord.Vendade Baumanide karja lehm Muranda Oscar LucindaET liipsis 352 plLevaga 66 031 naela piima, 2 137 naela

piimarasva j a 2 I87 naela piimavalku (kilodes 29 951 kgpiima, 965 kg piimarasva ja 989 kg piimavalku), rasva- javalgusis aldus oli vastavalt 3,2 ja 3, 3 o%. Suurem piievaliip soIi 216 naela ehk 98 kg. Esimesel poegimisel liipsisLucinda juba 19 958 kg piima. Suure toodanguga on katema tiiked.

Sricidaks kasutatakse TMR-i, st. tiiisratsioonilist se-gasricita. Peremehe sdnade jiirgi sorib Lucinda 30%o sootarohkem kui teised lehmad ja saab ratsiooniga, mis koos-neb rohu- ja maisisilost, puuvillaseemnetest, sojast, kon-serveeritud teraviljast, heinast ja mineraalidest, 41 kgkuivainet piievas. S<iot on vabalt ees.

Lehmade soogiisu tdstmiseks ja toodangu suurendami-seks kasutatakse hormoonpreparaati BST (bovinum so-matotropinum). Reeglina antakse BST-d lehmadele alates120.-150. laktatsioonipiievast. Lucinda hakkas saamaBST-d juunis, s.o. 6. liipsikuul, kui piievatoodang oli 78kg.

Allapanuna eelistatakse liiva, mistdttu ei esine nisadevigastusi. Peremees loeb Lucinda edu pandiks ka fakti, etudar ei "leki" (nisad ei tilgu), mis on tiihtsaks kriteeri-umiks pullide valikul.

Peremees kommenteerib oma rekordiomanikke ajakir-janikele: "Oleme uhked oma saavutuse iile omada kahterekordlehma. Lucinda ei ole niiituselehm, kuid tal on heasriogiisu ja suurepiirased piimaniidrmed, paremat ei oskatahta. Mdnikord ma mdtlen. kui kiiresti tema siida hill

lddb, kui ta seda piimakogusttoodab!"

Valdemar Andersson hindab Eestimaa holsteine O. Saveli foto

T6uloomakasvatus 1-98

Holsteinide Euroopa konkurss Briisselisprof. Olev Saveli

Briissel on Euroopa Liidu pealinn ja seetdttu korralda-takse palju iiritusi seal. P6llumajanduse alal oli ttihtsakssiindmus eks niiitus AGRIB EX' 9 8 (vt. esikaane siseki.ilg).Niiitus toimus 10. kuni 15. veebruarini. Kuue piieva jook-sul viidi iiheaegselt rahvusvaheliste tiritustega liibi ka Bel-gia riigi mitmed konkursid. Ntiituse territoorium on suurja paviljone palju. Jiiiib alla ktill Moskva VDNHle, agamilleski on neil palju samasust. Niiituse pompoossustrdhutab niiituseviiljakule lZihedal asuv iile 100 meetri kdr-gune rauamolekuli struktuuri kujutis, mille tilemises aato-mis paikneb kauni vtiljavaatega restoran.

Loomaniiituse programm oli tihe. Belgia on Eestiloomakasvatajale isetiralik oma raskeveo (ardenni ja bra-bamssoni) t6ugudega ning belgia sinivalge lihaveisega.Usun, et eestlane kujutab ette ardenni t6ugu hobustenam-vzihem, aga sinivalge lihaveis on meile ettekujuta-matu (vt. esikaane sisektilg). Olen ise ktillalt fotosidndinud, aga tegelikkuses on peaaegu uskumatud nendesingid. Igal pool topeltlihased.

Vdtsime koos EMK Aretustihistu lehmade hin-daja Ilmar Kallasega osa 18 riigi holsteinide hin-dajate seminarist, kuid peatiihelepanu olisuunatud holsteinide Euroopa meistrivdistlustele.

Individuaalsel konkursil jaotati mustakirjudholsteinid vanuse j?irgi kaheksasse (1. kuni 8.) japunasekirjud viide (9. kuni 13.) vanuseklassi.Hindajaid oli kummalgi tdul vaid iiks. Belgia kol-leegid vaid assisteerisid, andes kiisklusi loomaderivistamiseks v6i liikumiseks.

Punasekirjuid holsteine hindas Otto-BojeSchoof, kel on I20 ha suurune farm Schleswig-Holsteinis (Saksamaa) 30 punasekirju holsteinilehma ja 10 hobusega. Ta oli varem SaksamaaPunasekirjute Holsteinide Assotsiatsiooni presi-dent. Mustakirjuid holsteine hindas Erik HansenTaanist, kus ta oli 1981...1996 lehmade peahin-daja. Ta on kohtunikuks olnud peale Taani veelRootsis, Saksamaal, Hollandis ja Itaalias. Praegupeab Erik Hansen talu, kus on 100 holsteini leh-ma.

Kuigi osa vdtsid 10 riigi esindused, saadivanuseklasside v6ite j 2irgmiselt.

. Itaalia 4 v6itu (1., 6., 7. ja8. klassis)ja 2 teistkohta (3. ja 4.),

. Saksamaa 4 v6itu (9., 10., II. ja 13.klassis) ja 3 teist kohta (1., 9. ja 12.),

. Iirimaa 2 vditu (3. ja 5, klassis) ja 2

.. teist kohta (2. ja 8.).Uhe v6idu said Belgia (2.), Prantsusmaa (4.

ning lisaks teine koht 1. ja 6.), Holland (12. ningteine koht 11. ja 13.) ja Hispaania (1. ning teinekoht 7.). Olgu miirgitud, et 1. vanuseklassis oli niipalju lehmi, et peeti 2 konturssi. Luksenburg,

6

Portugal ja Sveits (sai kiill 2.koha 10. vanuseklassis) jiiidv6iduta.

Kui vanuseklasside v6itjad olid selgunud, jiirgneskonkurss kolmele tiitlile:

noorlehmade fi uunior-)t5empion, tiiiskasvanute (see-nior-)t5empion ja iildvditja. Riigisisestel vdistlustel lahe-vad edasi iga vanuseklassi 2 paremat. Sellel konkursilvdis iga riik viilja panna lehma oma valikul s6ltumatavanuseklasside hindamise tulemustest. Punasekirjuteholsteinide noorlehmade konkursile jtitsid Prantsusmaa jaLuksenburg esindajad viilja panemata. Neljast jiieti ringiSaksamaa ja Hollandi esindaja. Juuniortiempioniks tun-nistati Hollandist Francien 14 (i. Signaal). Seenioridekonkursil konkureerisid samad riigid. Seekord vditis An-dia (L Er-at| Saksamaalt. Niiiid jaid Francein ja Andiaootama, kui l6peb samalaadne konkurss mustakirjuteholsteinidega.

Juunioride konkursist Prantsusmaa ja Portugal loobu-sid. V?ilja valiti Belgia ja Iirimaa esindajad. Viimase esin-daja Bunacloy S.B.Ginger (I. Starbuck) osutus v6itjaks.Seenioride klassi kaks paremat lehma valiti Prantsusmaaltja Itaaliast, Vanuseklasside vdistlustel oli mdnigi kord

Tabel 1. Punasekirjute holsteinide hindamistulemused

(rr/MkK/,Belsia AT 8 a

z l 0 6Prantsuse 6 8 2 l 0 +

Saksa 8 z 4 6 l 0Luksenburg + 2 1 0 6 8Holland 8 A

+ l 0 z 6Sveits 6 z t 0 8Kokku 30 t 0 44 t4 40 t+

Koht 4 . 6. I 5 . 2. 3 .

Tabel 2. Mustakirjute holsteinide hindamistulemused

6* l 6 6 . T4 l 8 - 2 a l 0 88 t2 t0 l 8 /1 6 z 6 I 46 I 6 t4 1 8 T z 2 1 0 8t 0 t 6 6 l 8 4 L z t 4 8t2 t0 t4 l 8 *. 4 6 z l 6 81 0 T6 A

a 8 t 8 6 ., 12 t 46 t 8 8 4 t 6 I

)k z l 0 t26 1 i

l + 4 6 1 8 2 l 0 * t2 812 t 6 6 AT l 8 AT 1 0 2 t 8l 0 I A

l 1 I2 6 l 8 Aa 6 2 880 r36 72 1 A 160 a i

J + 90 1 8 98 88

l -98 T6uloomakasvatus

kuulda ja niiha rahulolematust iihest sektorist. Seal istusiditaallased. Tohutut rahulolu viiljendati, kui Zapping (L P i-rocco Bell Blazer) Cremonast tuli vditjaks. See oli vaid al-gus. Ntiiid kruvisid kohtunikud ja belgia informaatoridpubliku ootused iiles. Oli vilet, oli hdikeid - niiita ntiiid!Vaid kohtuniku plaksatus tihe lehma laudjale vormistasotsuse. Hollandlased olid l2irmakaltrahul. kui saksa kohtunik tunnistasnende FRANCIENI punasekirjute hol-steinide GRAND CHAMPION'iks. Janiitid? Aga Iirimaa polnud veelvdrdviitirne konkurent Itaaliale.ZAPPING vditis! Vditjatele k6lasnagu oliimpiamlingudelgi oma riigihiimn, mida austasid pealtvaatajadptisti seistes. Rahvas valgus areenile,mille suurus oli umbes 70 x 40 m.Itaallased juubeldasid, loomaomani-kel olid rd6mupisarad silmis. TSem-

kehaehitusega, mis varasematel aastatel polnud Taanistp?irit lehmadele omane. Ttitibilt ja udara kujult olid pari-mad Prantsusmaalt ptirit Starbucki poja Besne Buckittihed. Tema poolvenna Sabbiona Bookie ttitred Itaaliastoleksid meie arvates vtitirinud teist kohta.

Seejiirel kutsuti areenile kohtunikud, kes hakkasid hin-dama riikidevahelist konkurssi. Ree-gel oli lihtne: iga osavdtjariik annabkohtuniku, kuid oma riigi vdistkondaei hinda. Iga kohtunik andis ko-hapunktid, kus maksimum s6ltusosav6tjate arvust. Punasekidute hol-steinide konkursil osales 6 riiki ja igakohtunik sai anda 5 hinnet, siis mak-simum oli 10 palli, iga jiirgnev kohtkahe v6rra viihem. Mustakirjutekonkursil osales 10 riiki (9 hinnet)jamaksimum oli 18 palli. Peabmdrkima, et selline hindamisstisteem

BRUSSEIS '98

pionid ise aga rahulikud ja vaarikad. Onneks oli teine kohtviihem prestiiZne, neile piiiisesime meiegi ligi (vt. esi-kaane sisekiilg). Saime ka t5empione niiha piiris rahulikusmiljti6s oma asemel niiitusehallis.

Konkursipiieva k6ige rahulikum osa oli poolddede rtih-made esitus. Kuue riigi esindajad tutvustasid 13 pullitiiheid. Siin osalesid Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, His-paania, Sveits ja ka Taani. Esitati 10 musta- ja 3 punase-kirjute lehmade rtihma. Kuivdrd rtihmadesse valikul olitehtud tdsine tiici (avaliku reklaami eesmiirgil), siis suurierinevusi polnud margata. Hakkas silma, et Taanist piiritTaurus Faenrinki (i. Tesk-Holm) ttiffed olid hasti kuiva

on demokraatlik ja tagab neutraalsuse.Punasekirjute holsteinide konkursil vdistlesid omavahel

nagu individuaalv6istluselgi Saksamaa ja Holland. Kui 4aastat tagasi oli punasekirjute holsteinide Euroopakonkursil margata veel kahesuunalise veisettitibi tun-nuseid (eriti Belgia lehmadel), siis niiiid mitte.Kohtunikud hindasid ktillalt iiksmeelselt (tabel 1). V6ibolla saksa kohtunik andis meelega maksimumpallidSveitsile, et viihendada Hollandi-poolset ohtu. Ullatav oliSveitsi 3. koht, sest punasekirju holstein on saadudsimmentali tdu jarjepideva ristamise teel. Muuseas, sarvikandsid alla poole vaid Sveitsi punasekirjutest lehmadest.Teised k6ik olid nudistatud.

Mustakirjute holsteinide hindamine oli tiksmeelsem,sest hinnete varieeruvus iihe riigi piires oli viiiksem (tabel2). Tabelis on miirkimata kohtunike riigikuuluws, kuidnende j iirj estus on sama, mi s vdi stkondadelgi. Suveriiiinnev6itja oli ltaalia, ainult Holland andis 2 palli iira. Itaallasteleeris oli SUUR PIDU, mis jiitkus veel kaua-kauaniiitusehallis koos rikkaliku veiniga.Tihe rebimine oliPrantsusmaa ja lirimaa vahel. Iirimaa kiire areng onmeeldiv tillatus. Oli vdimalus 1987. a. nahalirimaal paarikarja. Need ei erinenud millegagi eesti mustakirjust.Lciddud oli Saksamaa ja Hollandki. P6hjusena avaldativdistkonna eba6nnestunud komplekteerimist. Kuideelmisel konkursil 2 aastat tagasi olid ka esirinnasPrantsusmaa jaltaalia. Jtirelikult polnud see juhus. Tdestimitte, sest ltaalia lehmad olid hiisti suured, harmoonilisekehaehitusega,vdga hea kinnituse ja pika udaraga, nisadsobiva pikkuse ja vdrdse asetusega, jalad ktill peeneluustiku, kuid hea asetusega. Tundub, et teised riigid,sealhulgas Saksamaa ja Holland, kaotasid eeskiitt suuruseja kehaehituse funktsionaalsuse t6ttu.

Kiisiti, millal tulevad konkursile Eesti veisekasvatajadoma loomadega. V6ib arvata, et Porbugalile ja Luksenbur-gile vdisid meie veised konkurentsi pakkuda nii kehaehi-tuse ttiiibilt ja isegi udara omadustelt. Aga SARVED?!Nendega Briisselis olla on sama tunne kui t5ukt5il Mosk-vas. Suur triri on ees pullide tiitarde hinnangu alusel kar-j ade iihtlustamisel, konkursilehmade ettevalmistami sel i aesitamisel.

Ilmar Kallas seleitab Eesti seisukohta. O. Saveli foto

T6uloomakasvatus 1-98

Eesti punase veisetdu parim aretuskomponent -

Sviitsi tdugpm-mag. Anne ZeemanEPK Aretusilhistu

Viimase 10...15 aasta aretustcici kokkuv6tteks vdiboelda: parimaid tulemusi on andnud Sviitsi tdug. Sellisejiirelduse saab teha J6udluskontrolli Keskuse pooltkoostatud tabeli p6hj al.

Tabelis on toodud erinevad tunnused. K6igepealt ttiiip.Siin on juhtpositsioonil vdrdselt punasekirju holstein jaSviits. Edasi k6rgus. Juhtival kohal on Sviitsi pullid, kiim-nest seitse on Sviitsi t6ugu. Tuiemus on tiiiesti loogiline,sest mcicidunud aastal Ameerikas niihtud punasekirjutestja pruunidest tdugudest olid Sviitsi lehmad k6ige suure-mad. Udar - juhivad punasekirjud holsteinid. Kdige tuge-vamad jalad on Sviitsi pullide jiirglastel. Ldpuks vtilimikuiildhinne. Jallegi sama tulemus, kdige ilusamad ttitred onSviitsi pullide jiirglastel.

Piimaj dudluse tunnused. Pi ima valgus is aldust paranda-vad k6ige rohkem angli t6ugu pullid. See tulemus ontiiiesti loogiline, sest angli t6ug on tuntud kdrge piima val-gusisalduse poolest. Piimatoodangu alusel on kiimnestpullist kaheksa punasekirjud holsteinid. Piimavalgu too-dang on kdige olulisem piimaj6udluse tunnus. Kiimnestparimast pullist viis on Sviitsi pullid ja nende jiirglased. Javiimasena tabeli k6ige olulisem tunnus - piimajdudluseiildhinne, teiste s6nadega, pullide iildise pingerea 10 pari-mat pulli. Kolm on Sviitsiveresed pullid. Uheksast tun-nusest kuuel on juhtpositsioon Sviitsi tdu kiies.

Siit jiireldus, kui soovite endale hea piimaj6udlusega,suurt, tugevate jalgadega, hea tiiiibi ja ilusa viilimikugapunast t6ugu lehma, siis tuleks kasutada Sviitsivereseidpulle.

Eraldi viiiirib tiramtirkimist pull FYNROSEN (25% 3v), kellele sai pandud suurilootusi, mis pdhinesid Taani hindamistule-mustel. Oli ju Fyn Rosen kolm aastat tagasitaani punase veiset6u tipp-pull, kusjuuresseda positsiooni hoidis ta kolm aastat. Mo-mendil asub Fyn Rosen Taani pingereas veelkiimnendal kohal ja temast eespool on kakstema poega. Veel praegu peavad mdnedautoriteetsed taani punase karja aretajad FynRoseni tiikeid parimateks.

Niiiid vdib riiiikida Fyn Rosenist juba omakogemuste pdhjal, sest eelmisel aastal liipsisEestis tema 339 tiitart 109 karjas (vt. taga-kaane sisekiilg). Fyn Roseni vtilimiku tild-hinde suhteline aretusvziartus (SAV) on 161ja udara SAV 168, Nii kdrged aretusviiiir-tused tunduvad lausa uskumatud. Eriti viiiir-tuslikuks muudab selle info usalduskoe-fitsient 0,92, sest hinnatud on 188 tiitart 39karjas. Samal ajal on ta jalgade aretusvdrir-tuselt kolmas pull ja piimajdudluse tildhinnel25,mida saab samuti v?iga heaks ntiitajaksI

pidada. Seniste tulemuste pdhjal saab teha jtirelduse, etkdige parematdaraga ja kdige ilusamad punased lehmadon Fyn Roseni ttitred. See pull 6igustas tiiielikult temalepandud lootusi ja kdik need punaste karjade omanikud,kes teda kasutasid, panid tugeva aluse oma karjale. FynRoseni spermat jiitkub piisavalt ka nendele loomaomani-kele, kes seda veel kasutanud ei ole. Kdigele sellele lisaksveel iiks viiga oluline fakt: Fyn Roseni tiitred on tundlikudhalbade sdcitmis- ja pidamistingimuste suhtes. Kui loomaei ole korralikult sciridetud ja kui ta on seemendatudalakaalulisena, siis sellest viiiirtuslikku lehma ei saa, nagueespool juttu oli. Fyn Roseni ttitreid ei tohi seemendadaenne, kui nad on saavutanud 380...400 kg kehamassi.

Peale Fyn Rosenit v6ttis Taanis liidripositsiooni endakiitte pull OfY MABRU (62,5% 5v). Ta hoidis seda kohtakuni 1 997. aasta alguseni. Ojy Mabru Eestisse toomise iilealgasid liibiriiiikimised Taani tduaretajatega juba kolmaastat tagasi, kuid alles ntilid vdib r66muga teatada, etMabru asub Marjal. Mabrust peab saama Fyn Roseniviiiiriline jiireltulija. Fyn Roseni ti.itreid tohib ju ainult sel-lise pulli spermaga seemendada, kes on nende isastparem.

Tabelis parimate hulka j6udnud pullidest on peale FynRoseni spermat veel jiirgmistel pullidel: VES,OOHO,VESTAK, NOM, DANU ja SYD JASON. Vesi jaVestaki isa on puhtatduline Sviitsi pull West, kes asub pii-mavalgutoodanguga kaheksandal kohal. Pullid ise siin-disid m6lemad l99L aastal Suislepa kolhoosis.

Aar5lri t6ugu on eesti punase karja aretuses kasutatudjuba pikemat aega. 1990. aastal si.indinud pullid Nom jaDanu ei ole kuigi tuntud. Nom'i isa Nomad on piima- javalgutoodangu tabelis esikohal ning piimajdudluse iild-hindega neljandal kohal. Nomi emaisa on puhtat6uline

@psru$rnmwt { i r % . d * r e

OJY Mabru uue kodu liivel. R. Halliku foto

t -98 T6uloomakasvatus

Vilimiku iildhinne Piimaj6udluse tildhinne Piima kg

Pulli nimi sAv Pulli n nl SPAV Pulli n nr AV

FYN ROSEN TP 161 KOLBRATEN RP 148 NOMAD PH + 1 1 0 5

DYNAMIC PH 139 SELIGER Sv r47 PRESIDENT PH +1001

KALGAN SV 1 3 8 CAVEMAN PH 143 ROIT PH +862

VEST ORLA TP 135 NOMAD PH 1 3 5 SALFEI RP +839

KONTUUR SV 124 HVIBRIT TP 1 3 5 CAVEMAN PH +790

VAIT 62,5Yo SV 122 VES 50% sv l J l KID PH - r t z l

RASTER PH 1 1 9 TROON ANG r30 DYNAMIC PH +694

MAGNUM SV 1 1 9 ooHo AARS 129 NOM 50%PH +6'�77

VESTO 50% sv 1 1 6 VESTAK 62,5%sV t28 SYD JASON TP +667

TERALD PH 1 1 6 SALFEI RP 128 RALBO PH +626

Tiiiip J alad Valku kg

Pulli ni nl sAv Pulli nimi SPAV Pulli nimi AV

DYNAMIC PH t45 KALGAN SV t34 NOMAD PH T Z t

KONTUUR SV 1 3 5 VAIT 62,5%sV 123 SELIGER Sv +23

VAMPIR Sv 130 FYNROSEN TP t23 CAVEMAN PH i z3

KALGAN Sv 129 MAGNUM Sv r2l KOLBRATEN RP +23

CAVEMAN PH 129 DYNAMIC PH t20 VES s0% sv +19

REI-TIK PH r27 KONTUUR Sv n 6 SALFEI RP + 1 8

VEST ORLA TP 127 VAMPIR SV 1 1 6 PRESIDENT PH +11

MAGNUM Sv 126 FAKEL ANG 1 1 5 WEST SV + 1 7

ODA CHILE TP 124 NOM 50%PH lt4 MASTER SV + 1 7

TELL PH t22 KOSMOS PH ] 1 4 VESTAK 62,5"/o SV + 1 6

Udar Kdrgus/suurus Valku %o

Pulli nimi SAV Pulli nimi SPAV Pulli nir NI AV

FYNROSEN TP 168 KALGAN Sv t . t z MADIN EP +0,3 I

RASTER PH 144 VAMPIR Sv t a lI J I ZORO Sv +0,29

SUM RP 1 3 8 DYNAMIC PH 1 3 1 HREM ANG +0,22

DYNAMIC PH 126 MAGNUM 5v t29 REF ANG +0,1 8

SASS 50% RP 1 1 4 KONTUUR Sv t28 UNN ANG +0,1 8

TETT PH t22 MOTSIOON Sv t28 ROMMI 50%PH +0,1 8

JANTAR TP l a ll L l CAVEMAN PH t24 KEI DZ +0,1 8

JANOS TP I2l CANTRACTOR Sv t z 3 KAGRO EP +0,17

RASU 50% PH 120 TERALD PH 122 MONT EP + o 1 7

SANS RP t 1 9 DANU 50% sv t20 MORAAL ANG +0,16

Tabel. Parimad EPK pullid erinevate tunnuste jflrgi (IV kv.1997 hindamine)

Sviitsi pull, tlinu sellele on tal ka tugevad jalad. Syd Jasoninimi ei vaja tutvustamist. Teda kasutatakse eesti punasekarja aretuses juba mdnd a aega,kuid oma hinnangu Eesti-maal sai ta alles flinavu.

Eesti punasekarja aretajad on praegu eriti soodsas sei-sus, sest loomapidajale taskukohase hinnaga pakutakseveel Rootsi 1998. aasta kataloogipulli Brattbacka sper-mat.

Kasutage oma karjas parimaid pulle, see tagab tulevikusSUURIMA TULU.

TOuloomakasvatus 1-98

III Rahvusvahelise Punase Lehma Klubi

T6nis SoonetsEPKAretusilhistu

Punasteja punasekirjute veisetdugude aretajad iile kogumaailma on moodustanud Rahvusvahelise Punase LehmaKlubi (IRCC). Selle klubi moodustamise initsiatiiv on tul-nud austraalia punase veiset6u aretajateltja momendiljuhib klubi tegevust presidendi staatuses ERIKTHOMPSON Austraaliast. Meie jaoks eriti tiihelepa-nuviiiirne on see, et Eriku ema Ena on eestlanna, kelle va-nemad piirinevad Pdlvamaalt. Perekond r?indasAustraaliasse sdjapakku siis, kui Ena oli 2,5-aastane.

Klubisse kuuluvad 17 punase japunasekirju t6u aretusorganisat-siooni Austraaliast, Ameerikast jaEuroopast. Baltimaadest kuuluvadklubisse Eesti ja Leedu. Iga kolmeaasta jiirel korraldatakse konve-rents, mille pdhieesmiirgiks on in-formatsiooni vahetamine ja kon-taktide loomine.

m Rahvusvahelise PunaseLehma Klubi konverents toimus28. septembrist kuni 3. oktoobrini1997.a. USA-s Wisconsini osarii-gis Madisonis. Ameeriklaste kor-raldatud konverents oli seotud nlii-tusega "World Dairy EXPO 1997".USA on klubis esindatud kolmeveisetduga, need on iiiir5ir, punasekirju holstein ja pii-maSorthorn. K6igi kolme t6uga oli meil vdimalus ka ko-hapeal tutvuda. Ameerikas nZihtut liibis punase joonenatohutu austus lehma vastu. Teda nimetatakse kuningan-naks, koheldakse pere vSrdviiiirse liikmena, lehmade iiletuntakse uhkust, sest nad on pere toitjad.

Loengud toimusid kahel p?ieval. Anti i.ilevaade USA pii-mat6ugudest (punasekirju holstein, iiiiSir, Sorthorn) ja jer-gnesid geneetikaalased loengud:

a) andmete kogumine ja geneetiline hindamine,b) ttiiibi hindamissiisteemide seletus,c) rahvusvaheline geneetiline hindamine,d) mastiidi geneetiline hindamine ja suhe tiitibitun-

nustega,e) tervisetunnuste anali.ii.is,f) valik geenimarkerite abil.Teisel p?ieval esitasid 11 riigi esindajad i.ilevaate

tduaretusest, teiste hulgas oli ettekanne ka Eestist.

Taani punane veisetdug (Jens Lindvig)Sihipiirase aretustociga on taani punasest piimat6ust

(RDM) kujunenud kaasaegne t6ug, kellel on nii kdrgepiima- kui ka lihatootrnise v6ime. J6udluskontrolli-aluseid lehmi on 62 000 ehk l|Yo Taani piimaveistekoguarvust. RDM lehmade omadused:

- suur valgu- ja rasvatoodang,IO

konverentskeskmine piima valgusisaldus 3,5 yo,

viiga tugevad tumedate sdrgadega jalad,- hZistikinnitunud udar korrektse nisade asetusega,- vagahea temperament ja liipsikiirus,- tugev konstitutsioon ja kdrge haigusresistentsus.1988.a. oli k6ikide RDM lehmade keskmine toodang

6400 kg piima, 268 kg piimarasva j a 223 kg -valku. I 996.aasta keskmine oli 6930 kg piima, 295 kg piimarasva ja246 kg piimavalku. Suurima piimavalgutoodanguga karitootis 1996. aastal 351 kg lehma kohta ja suurima toodan-guga lehm 503 kg piimavalku. Taani punane veiset6ug onTaanis liidrikohal elusaltsiindinud vasikate poolest

(93,6Yo), ja 60% poegimistest to-imub abistamiseta.

1972. aastal alustati Taanis soomeZi2ir5iri, rootsi punasekirju ja hol-landi punasekirju aretusmaterjalitestimist oma karjades. M6ni aastahiljem toodi sisse ka ameerika Sviit-si ja kanada punasekirjut holsteini.1 978. aastast hakati siistemaatiliseltkasutama ameerika Sviitsi. Momen-dil on loobutud ameerika Sviitsikasutamisest ja orienteeritud teistepunaste ja punasekirjute tdugudet6umaterj alile. Eelistatuim on rootsipunasekirju t6ug, kuna selle tdu are-tuseesmiirgid on RDM-i omadeleviiga sarnased. Kasutatud on ka

punasekirju holsteini tipp-pulle.Noorpullikasvandustes hinnatakse igal aastal ligikaudu

250 pullvasikat kasvu, tervise jajalgade jiirgi. Ocipdevanemassi-iive on liilitatud jdudluskontrolliindeksisse (I-indeks). I-indeksi ja p6lvnemisindeksi alusel arvutataksesuhtes 1:1 noorpulliindeks. Iga noorpulli 750...900 sper-madoosi kasutatakse testseemendusteks. 30% spermastkasutatakse lehmade, enamasti esmaspoeginute,tilej iiiinud osa mullikate seemendamiseks.

Taani punase veisetdu positiivne areng viimase 10...15aasta jooksul on hea niiide sellest, mida v6ib saavutada

Tabel 1. Ameerika punasekirjute ja pruunide piimatdu-gude toodanguniiitajad 1996.a.

({ ru"I Punasekirju

holstein9547 3,61 345 3 , 1 2298 643

2. Pruun Sviits 76173.96 302 3,49 266 568DZdrsi 6364 4,69 298 a 4 a

J . I J 237 5354 . PiimaSorthorn 6946 3,63 252 ) -JZ 231 4835. Aiir5ir 6840 3,87 265 3 . 3 2 227 4926. G0rnsi 6232 4,49 280 3.47 216 496

1-98 T6uloomakasvatus

efektiivse aretusprogrammi ja kont-rolli all toimuva aretusmaterjali im-portimisega.

Praegu on RDM vitaalne, terve jak6rge produktiivsusega, ta on niiriigisiseselt kui rahvusvaheliseltkonkurentsiv6imeline. T6u tugevus javitaalsus vdimaldavad tal kohanedapeaaegu kdigis geograafilistes ja kli-maatilistes tingimustes. Samal ajalkuulub ta maailma suurima piimatoo-danguga tdugude hulka. RDM onreaalne ja tugev konkurent holsteinit6ule ja seda oma k6rge piima valgu-sisalduse, tugevate jalgade, parema li-hastiku ja konstitutsiooni tbttu.

Punasele ja punasekirjule populat-sioonile on viiga oluline tootada i.ihisteeesmiirkide suunas. Utsti punastestjapunasekirjutest t6ugudest ei ole niisuur, et rahvusvahelise geneetiliset2iiustamisega sammu pidada. Maksi-

Sviitsi lehmad niiitusepaviljonis.

maalse geneetilise edu saavutamiseks peab t6us olemaviihemalt 500 000 jdudluskontrollialust lehma. Seet6ttuon vaja igal punasel tdul leida sobivad koostddpartnerid,kellel oleksid samad aretuseesmdrgid. See annab kasu niiigale t6ule kui ka kogu punasele ja punasekirjule populat-sioonile. Loodetavasti on m6ne aasta plirast v6imalikniiha k6iki punaseid ja punasekirjuid t6uge INTERBULLIiihises nimekirjas.

Punaste ja punasekirjute t6ugude i.ihine aretuseesmiirkpeab pdhinema valgutoodangul ja koostisel, funktsionaal-setel tunnustel ja haigusresistentsusel. Kui ollakse v6i-melised tcicitama tihiste eesmiirkide nimel, siis v6ibpunane ja punasekirju populatsioon tulevikuskonkureerida mustakirju t6uga.

Angli t6ug @iidiger Wolf)Anglid on piimat6ug, toodangueesm?irgiks 7500 kg

p iima rasvas isaldusega 5Yo ja v algusisaldusega 4%o. T dis-kasvanud lehmade kehamass peab olema 650 kg jaristluukdrgus 140 cm. Eriline eesmlirk on hoida vasikateviiikest suremust, kerget poegimist, tugevaid jalgu,viiikesi tumedaid sdrgu. Angli t6ul on k6rge kappa-kaseiini B-geeni sagedus, mis on tahtis juustutootmiseseisukohalt. Viirvus on punane kuni punasevalgekirju.

Angli t6ugu lehmi on ligikaudu 20 000, kellest 16 000on miirgitud tduraamatusse. Suurt r6hku on pandud anglit6u piimatoodangu parandamisele ja see tdd on olnud edu-kas.Tabel 2. Tduraamatulehmade toodang

Aasta Piima ks Rasva 7o Rasva ke Valku 7o Valku ke1980 < a 1 A 4.64 a A a t941985 5301 4.83 2s6 3.59 r90r990 578 l 5 . 1 I 296 3-63 214r995 6383 5,09 323 3.60 2301996 6540 5,07 332 3.6r 236

M. Gimbutase foto

suur, sest rasvatoodang on limiidiga mii?iratud. Tootesrohkem piima ja vfiem piimarasva, saab toota rohkemvalku, millele ei ole piiranguid kehtestatud. Seet6ttu onaretustoo keskendunud piimatoodangu suurendamisele japiima valgusisalduse siiilitamisele.

Pulliisadena ei kasutata mitte ainult oma karjades hin-natud pulle, vaid ka punasekirju holsteini ja rootsi punase-kirjuid pulle. Pulliemadest on 50% mullikad jaesmaspoeginud lehmad, kes kannavad viirskeimat ge-neetilist materjali. Tulemuseks on viiga head noored pul-lid, kes parandavad nii toodangut kui ka lehma kdrgust jakehamassi.

Noorpulle hinnatakse jdudluskontrollikarj ades j a nendespennaga seemendatakse esmaspoeginud lehmad. Noor-pullide ti.itardel arvutatakse aretusviiiirtused piima-, rasva-ja valgutoodangu kohta, ttiiibi ja udara ning surnultsiin-dide, poegimisprobleemide, liipsikiiruse, somaatilisterakkude arvu, viljakuse (isas- ja emasloomal) ja kasutuseakohta.

Angli t6ug on Schleswig-Holsteini liidumaaparim t6ugviiheste surnultsiindide ja v?iheste poegimisprobleemidet6thr.

Angli t6u aretusmaterjali on eksporditud jiirgmistesseriikidesse: Venemaale, Ukrainasse, Kasahstani, Leetu,L?itti, Eestisse, Madalmaadesse, Jaapanisse, Kanadasse,L6una-Aafrikasse, Namiibiasse, Itaaliasse, Liibanoni,Saudi-Araabiasse. Tulevikus on peamiseks turuks idarii-gid. Selleks et laiendada turgu Saksamaal ja ELis, tulebsuurendada angli t6u piimatoodangut. Kuid viiga olulineon siiilitada tdule omaseid tunnuseid. Peab olema tiihele-panelik, et mitte kaotada piima suurt kuivainesisaldust jatdule iseloomulikke suurepdraseid jalgu. See v6ib toimu-da, kui kasutatakse liiga palju punasekirju holsteini jarootsi punasekirj u genofondi.

Jfiekindla aretustooga ootab angli tdugu hea tulevik jata on suurepdraseks konkurendiks holsteini t6ule.

Rootsi punasekirju t6ug (Giiran Matmberg)Alates 1960-ndate aastate l6pust on toimunud jfiekin-

del aretusmaterjali vahetus soome iiiir5iri ja norra punaseveisetduga. 1980-ndate aastate keskpaigast alates on

t I

Suur piimatoodang ja v?iga k6rge piima rasva- ja valgu-sisaldus on angli veistele omased, kuid Euroopa Liidukvoodisi.isteemi jaoks on nende piima rasvasisaldus liiga

.Tduloomakasvatus 1.98

' I-Atis,',P.4duS, T5ehhis, Saksa-' roaalr'. "guut6ritannias, Iirimaal,Kanadas, Argentiinas, Aust-raalias, Uus-Meremaal, Zim-babwesij,a Ugpndas., , :

' :"Eiiti' optimistlikult laseb lule.vikku'vaadata'see, et Euroopa

' I tdhe' Suurlma piimatoodanguga; :pdnaije't6u;'rootsi punasekirju ja' tahii' punasd, : ardtusmaterjal onsaadaval' sobivate hindadesa.Tbani:'punase tdu puhul vdibrrii2iliida ise gi tipprnaterj alist;

Niiitus' ' Strurimat elamust pakkus rile'maail mse pOl lumaj an dusniiituse

r,kiilastamine, :'Naitusevliliakumddtmed ja pindala olid

''Ame6rik'aler kohased - silmale

Tiinete mullikate konkursi v6ida.

kasutatud ka mitmeid kanada iiiir5iri pulle ning viimastelaastatel on genee[ilist materjali vahetatud ka taani punasetouga.

R"ootsi punasekirju veisetdug (SRB) moodustab 5l%jdudluskontrolli alla kuuluvatest lehmadest. Valiku alu-seks on maksimaalse tuhl indqks (JMI), P-ullide jarglastejargi hindamise prograrnm. siggldab informatsioqnittitarde toodangu, kehaehituse,, haigugres-istentsuse, vif a-kuse ja vasikate surevuse kohta. TMI-s l2ihtutakse tun-nuste, hindamisel dkonoomilisest seisukohast. ArveiseuO"tukr" tunnused. mis suurendavad tulu vdi viihendavadkulusid.

nootri aretusprogrammi idppeesmiirk on tulukus.

_JI? 196 000 lehma toodanguni i i tu j l {

}?96..aastal :t)oz Kgplma, mlre rasvasisaldus oli 4,35o/o ja piimaras-v1logdang 329 kg, valgusisaldus 3,44o/oja valgutoodang260k9.

Viimaste aastate jooksul on Snn p.,nia. ,p.rrnuikuro-tatud paljudes riikides: Ngrras, Sqomes, Taanis, Eestis,

' ' i" l i ikult' !"'piirnaveised. Loomadtuiiakse'kohale n?id6lbkb j:a faimidei karjad on tavaliseltesindatud tidhkeanuliselt. Niiiteks oti'tiilest farmist niii-tuselr l5lehi j ia. ' : r : ' ' : : " ' ' : ' : ' : ' � :

Loomade ettevalmistamise protseduur algas du5i allkiiimisega: Edaslj'Efgnes rasee-: rimine; kus ptigati sabadkun i pikkade sabaj 6hvide al guseni, turj akarvad j iieti pi ke-maks ja neile anti fddni j'a'lakiga sboiitiid'asend. S6radlakiti ja udar kaeti puu{er- kreemiga.

toomade esitamisel oli vdimalik ndha Sviitsi ia punase-kirjut holSi'eini t6ugu; Esinemist alustasid muilikad, siistiined muilikad;' pullid, kinnislbhrnad (tOeline tillatus) jaalles siis lehniad. jsilma hakkas loomade k6rsetasemelinetreenitus. Ei rmingeid'.va,lesid'iliigutusi, loomad allusidtiiielikult esitajale. Sama kehtis'ka pullide kohta. Valikutegime Sviitsi tdu kasuks. ' i " I

'Kokkw6ttes''"iiii konverentsil kuuldudt kdlamapdhimdte, et :oluline: onl punaste:ja punaSekirjute t6ugudearetajatele' pakkuda v6imalust' konkureerida suurehtilsteini poprilatsrooniga, ' '.

Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevus1997. aastalpm-mag. Kiide KalameesEK Selts

Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi juhatuse koosolekul1997 . a.l6pul tehti kokkuv6tteid mdddunust ja seati sihte1998. aastaks.

1997 . a augustist kuni novembrini vaadati tile jdudlus-kontrollis olevad seltsi liikmete loomad, et maksta toetusit 1

j 6udluskontrolli j a mullikakasvatuse eest. Mullikakasva-tuse toetuse said 1996. aastal siindinud lehmikuteomanikud, j6udluskontrolli veiste eest maksti toetustkdikidele seltsi liikmetele. Mullikakasvatuse toetust said32 loomaomanikku 93 mullika eest. Varasematel aastatelon makstud vasikakasvatuse toetusi, kuid tOu siiilitamisehuvides leidis seltsi juhatus, et 6igem oleks mullikatoe-tuste maksmine. Kui 1996. a.ldpus maksti toetust 147 va-

1-98 TOuloomakasvatus

Tabel 1. Spermavaru EMK Aretusiihistus

PulI Isa Emaisa Spermadoose

Leimu EK I l7 Lees EKI l0 Ikkar EK 81 674

Mauno EK 127 Ahtialan ottl st.t:000 Pellervo sk13187 A 1 a

Leho EK I 18 L6bus EK lll Sambo EK 80 a t 4) + t

Virsu ET EK 195 Juholan Ipa sk137938 Uutelan Apuri 13694C 103Ikituuri EK 196 Miien Ohva sk13844C Seppiiliin L0lli skl 3782B t a

I J

Jvksv EK 193 Mouhu EK 182 Miien Rappari skl3862C 11

sika eest, siis nendest on ntitidseks jiirel 93toetusalust mullikat. 1997. a. maksti kinniseltsi liikmetele ka veiste j6udluskontrollitasu. mis moodustas seltsi eelarvest ktillaltsuure sunrma (76 loomaomanikule maksti22760 krooni). Kuna 1998. a. seltsi eelarvetvZihendati, siis v6tsid juhatuse liikmed vastuotsuse, et tiinalrr loobutakse j6udluskontrollikinnimaksmisest, kiill aga siiilib mullikakas-vatuse toetus.

Endiselt on raske majanduslik seis suuri-mas maakarja farmis Karu osatihingus Piir-numaal, kus jiirjest viiheneb maakarjalehmade arv. Paljud osaiihingu lehmad agaon saanud endale uue kodu ja paljudel neiston uutes majapidamistes piimatoodang tub-listi t6usnud, kuid kahjuks langeb osa neistjdudluskontrollist viilj a ja seetdttu viihenebka idudluskontrollis olevate lehmade arv. Sa-

Seltsi iuhatus

mas aga on r66m t6deda, etjdudluskontrolli on juurde tul-nud rida perspektiivseid farme (omanikud Arno Vaher

K. Kalamehe foto

Laanemaalt, Linda Ojasalu P2irnumaalt). Paremuse pooleliiguvad asjad ka Maima osaiihingus, kus praegu on 74maaka4a lehma.

T6uraamatusse v6eti 65 maakarja veist erinevatestmaakondadest: Piirnumaalt 26 lehma ja 1 pull, Liiiine-Virumaalt 6 lehma, Saaremaalt 12lehma, Harjumaalt 8lehma ja 1 pull, Ldiinemaalt 4 lehma, Viljandimaalt 3lehma, Pdlvamaalt 2 lehma ja Raplamaalt 2 lehma.ETLLis on arutluse all uued tduraamatusse v6tmise ees-kirjad, kuid nende ldplik valmimine ja rakendamine v6tabveel aega.

Praegu ongi kdige raskem kdrge aretusviiiirtusegamaakarja pulli saamine, sest nii viiikesearvulise tdu juureson raske leida h?iid pulliemasid. Seetdttu on mindudpdhiliselt seda teed, et kasutatakse llilinesoome kui sugu-lastdu pullide spermat. 1997. a. osteti Soomest neljalZiiinesoome j2irglaste j2irgi hinnatud pulli spermat. Ka selaastal on plaanis osta Soomest spermat. EMK Aretusiihis-tus oli jaanuaris saadaval kuue pulli spermat (tabel 1).Viimase 3 pulli spermat saab seltsiga kokkuleppel.

Saaremaalt Mereranna POUst on maakarja pull JertiEK 198 (siind 13.okt 1996.a.) Keavas spermavdtmise oo-tel. Jerti isa on liiiinesoome parimaidjiirglaste jtirgi hinna-tud pulle.

Eesti maakarja hindamisel tunnistati 1997, a. t6ufar-miks 10 majapidamist, kus oli viihemalt 5 lehma (tabel2).Vdrreldes moddunud aastaga on selles tabelis kaks uus-tulnukat - Arno Vaheri tdufarm Ldanemaalt ia Tiiu Re-inarti talu Piimumaalt.

Piirast Lanksaare talu peremehe A.-I. Leesmenti srumalangesid tafu 1996. a. piimatoodangu niiitajad, kuid niitidon m66nast tile saadud j a 1997 . a. toodanguandmed para-Adu Leesment Ulenurmel. A. Juusi foto

I 5

T6uloomakasvatus I -98

Tabel2. Eesti maakarja t6ufarmid

Lehmade arv Lehma kohta

piirna kg rasva%o valkuYo rasva +valku %o

Kokkupunkte

Klass

l. Lanksaare talu Piimumaal, Adu Leesment

3 t 3563 4,80 ? 1 { X I \ 8 1 ,6

sh. I lakt 15 1 1 ^ AJ t z + 4,33 3,20 '7 5?

2. Jtiri talu Liiiinemaal, Arno Vaher

3755 4 ' 7 7 3,41 8,18 80 ,3

sh. I lakt I 3440 4,94 8,37

3. Mereranna p6llumai andus lik os aiihistu, S aaremaal1 A 3378 \ ) 4 ? ? 5 8,59 76,4 II

nenud. Kiitvaids6nu tuleb oeldaArno Vaheri tdu-farmi kohta, sa-muti on tublistiparanenud Mq:reranna POUmaakarja farm,kus on nimeta-misviiiirselt k6rge.karja piima rasva-ja valgusisaldus.Karjakasvatusefldmulje eest tee-nis agak6rgeimadpunktid C.R. Ja-kobsoni talumuu-seumi maakarjafarm.

1997. aastalosaleti ka kolmelniiitusel. Luigeloli viiljas C.R. Ja-kobsoni talumuu-

sh. I lakt 10 3202 5,38 8,72

4. Uustla talu Saaremaal, Liia Sooiitir

3152 4,79 3,57 8,36 76,2 II

sh. I lakt I 32 ls 4,51 ? 4 ) 7.93

5. Aasa talu Piirnumaal. Enn Piirnoia

4171 8,254,82 '7\ 6 II

sh. I lakt I 2898 L ' � l ) 8,09

6. Palu talu Hariumaal, Jiiri Simovart

sh. I lakt I 3151 4,50 ? r o 1.79

7. C.R. Jakobsoni talumuuseum Kurgial, Pamumaal seumi karjast

36 t2 4,87 3,56 8,43 '74' �1 II

sh. I lakt I 2983 4 '7 '7 7,90

8. Koordi talu Raplamaal, Milvi Reinem

1 4 3481 5,22 3,66 8,88 72,2 il

sh. I lakt 4 2629 s.02 3.60 8.62

9. Soo talu Piimumaal, Tiiu Reinart

3836 4,36 3,1 I 7,47 66,4 m

lehm ja mullikas,Saaremaal olidesindatud Mere-ranna POU ja ta-lunik Jaan Kesk-ktila maakarja jadZcirsi lehmad.Ulenurmes esita-sid oma loomiTartumaa Loogatalust perekondVoitk ja Lees-mendi pere Lank-saare talust Piir-

sh.I lakt 1 3 l 5 l 3.84 3 .10 6.94

I 0. Saviaugu usaldusi.ihing, Liiiine-Virumaal

83 2998 4,59 3,46 8,05 62,2 msh. I lakt 9 2986 4-19 3,30 7.49

numaalt.Augusti alguses kiiisid

seltsi liikmed 2-piievasel rei-sil Lahemaal ja Laane-Virumaal. Virumaal uudis-tati Saviaugu usaldusi.ihingumaatdugu lehmi.

Seltsijuhatusel oli 7997. a3 koosolekut, aprillis toimusPiiriveres tildkoosolek. 1.jaanuari seisuga on EK Seltsiliikmeid 142.

Rekordlehm Taisi EK 26 63 4 -6 5 17 -3 45 - 5,29 -21 8-3, 3 5 -5 6 3.Omanik Sirje Kask Saaremaalt.

I4

K. Kalamehe foto

T6uloomakasvatus

Eesti peekoni tdugu sigade tdukarjadehindamisest 1997. aastalpm-knd Kalju EilartEP Aretusiihistu

Aretuskarjale vajalik punktin6ue on 86, mille riletasenamik t6ukarju. T6ukarjade hindamistulemuste kohtal6pliku otsuse tegi aretusiihistu n6ukogu. Aretuskarjadeston vajalik eristada parimad, kellega peab jiitkumasiivaaretustciri. Kontrollnuuma meetodit tuleb kultidehindamisel ka lZihiaastatel kindlasti kasutada, sest ei saaotsustada kultide aretusviiiirfuse i.ile ainult omajdudlusejiirgi, kui tdukarjade sricjtmis- ja pidamistingimused eisuuda tagada sigade normaalset kasvu.

Kalju Eilart reklaamib eesti peekoni siga. A. Juusi foto

Eesti peekoni t6ugu sigade aretusiihistu tdukarjade hindamistulemused 1997. ararstalMajapidamine Maakond t997 1996

punkte koht koht punkteEESTIPEEKONI TOUG

AretuskariKdljala POU Saare '74 \ I 7. l ? ? ?

Kehtna M6is OU Rapla 66,8 2 . 164.8Saare-Peekon AS Saare 5 1 ,5 a 2. 48.8Fadzenda OU Liiiine A A ' AT . J . 43,1Valjala SOU Saare 25.3 ) . l 1 t4.4Oss OU Saare 21.3 6 , t4" 05,6M. Kruusmaa talu Piimu 16,8 7 . 10 . r 5,8Estonia OU Jdwa I z . ) 8. 5 . JO,J

T6ukariViindra OU lpa*u 111,2 9 . 1 5 .Edda AS Piimu I I0 ,3 0 8 . 121,6Kaisma OU Piimu 107,3 I 6. 133.6Jiirvakandi TU Rapla 98.3 2 t7 . 65,0Rauni POU Saare 98,1 J 12. l l l . 0

SUURVALGE TAretuskari

Selia OU 94.2Kiirla SOU 89.5

l.-.OUG

+. L J .

5 . 4.

ruiu rr ou Inuph I q

TdukariE.toniu OU*

I l l 7 , lx soome maasiga, *x soome suur valge

I5

r-98Tduloomakasvatus

Soome landrassi t6ugu kultide m6iust eestipeekoni t6ugu sigadelepm-knd. Kalju Eilart, EP Aretusilhistupm-knd. Aarne P6ldvere EPMA LKI seakasvatusosakond

Juba ajalooliselt on Eestis kasvatatavatel seatdugudelhea viljakus ja piimakus, kuid soovida jatavad lihaoma-dused - lihassilma suurus ja lihaskoesisaldus riimbas.Nende omaduste kiiremaks parandamiseks on vajalik k6r-geviiiirtusliku t6umaterjali sissetoomine. Eesti peekonit6ugu sigade lihaomaduste parandamiseks on kasutatudsoome landrassi tdugu kulte.

Katses vdneldi erineva genotiiiibiga sigade pdhilisinuuma- ja lihaj6udlusniiitajaidning liha kvaliteeti. Katse-sead jaotati kahte riihma. Esimeses riihmas olid puhtat6u-lised eesti peekoni tdugu sead (EP), teises rtihmas olidsoome landrassi tdugu (SL) kuldi ja EP emise jlirglased.

Katseandmetel parandab soome landrassi tdugu kultjiirglaste nuuma- ja lihaj6udlust. Soome landrassi kultidejiirglased (SLxEP) saavutasid, vdrreldes eesti peekonitdugu sigadega, 100 kg elusmassi 5 piieva varem (vasta-valt 180 ja 185 paeva) ja vii?irindasid paremini sririta (vas-tavalt 3,I2 ja 3,34 sii/kg). Nende kasutamisel suureneslihakeha pikkus (2,7 cm)i,lihassilma pindala (1.I,7 cmz)ning viihenes seljapeki paksus (9,2 mm).

Soome kultide jiirglastel oli lihaskoesisaldus riimbassuurem, SLxEP ja EP sigadel vastavalt 56,3yo ja 52,8%o.Parem oli ka nende lihakehade jaotus SEUROP klassifi-katsiooni jiirgi. Nii jagunesid SLxEP ja EP sigade lihake-had jiirgmiselt:

SLXEP EPS klassi 5,8YoE klassi 63,50 28,6YoU klassi 30,7Yo 5I,4YoRklassi - 20,0%

(nle 60% lihaskude)(55,1. ..60% lihaskude)(50, 1. ..55% lihaskude)(45...50% lihaskude)

Soome landrassi kultide j?irglased erinevad enamikunuuma- ja lihajdudluse niiitajate poolest eesti peekoni si-gadest usutavalt (P<0,05).

Uurimistulemuste p6hjal esineb nii eesti peekoni t6ugusigadel kui ka soome landrassi jiirglastel (SLxEP) de-fektset PSE-lihaskude. Lihaskoe fi.itisikalis-keemilistenaitajate osas (pH-vii?irtus, veesiduvus, kuivaine) olulisterinevust ei tiiheldatud. Ktill aga erinesid soome kultidejiirglased (SLxEP) eesti peekoni t6ugu sigadest PSE-lihaosatiihtsuse poolest (vastavalt 48,0 ja 27,5%). Mdlemari.ihma sigade liha veesiduvus oli suhteliselt madal.

Kontrollitud kultide jiirglaste nuuma- ja lihajdudlusen?iitajad on esitatud tabelis. Kuldid on reastatud se-lektsiooniindeksi (SI) alusel.

Parema nuumaj6udlusega olid eesti peekoni t6ust kul-tide Emper 5667;Ula 341, Ted 238 ja soome landrassit6ustkultide Mahti 149, Pliisu 19, Penger 37, Kiku 4l jilrglased. Neid kulte tuleks kasutada seakasvatajatel, kessoovivad oma karjas parandada massi-iivet ja ltihendadanuumamise aega. Tailihasisalduse suurendamiseks ja sel-japeki paksuse viihendamiseks on sobiv kasutada parcmalihajdudlusega kulte. Selleks sobivad eesti peekoni tdugukuldid Pilli 409, Mardel 8793, Ula 333, Ted 288 ning

Tabel. Kultide jiirglaste andmed

Kuldi nimi,number

Jiirglastearv

Vanus ple-vades 100ks saavut.

6opaevamassi-iive

s

Siiiita 1 kgmassi-iibekohta sii

Seljapekipaksus mm

Lihas-silma pi4d-

ala cm"

Tailiha 7o SI

Eesti peekon

Pilli 409 4 84 7t0 ? J 1 28,8 40,8 5 5 . I 78

UIa 341 9 80 7'�|2 3 . t 6 28,4 32.8 52,1 56Ula 333 9 89 726 3.30 28,0 ? s ? 53,0 49Ted 288 7 87 135 3,36 ) g ' 1 32.1 54'�7 38

Ula7915 8 78 7 t 6 28.1 30.5 5 1 . 9 J J

Veto 507 5 89 t z5 ? 4 5 32,4 30,2 49,5 30

Mardel 8793 A 86 69s 3,66 26.8 36.2 52.3 16Veto 519 ) 94 690 3,59 28,8 J l r l 50.4 08Emper 566'l 4 79 8 3 1 2,94 )'t 5 26.5 5 1 6

Soome landrass x eestipeekon

Pliisu l9 6 t72 1 A a 16.3 37,8 56,1 238Penser 37 8 1 7 8 752 3,06 18.7 46.1 56.7 225Mahti l + J l 1 t792 669 3,41 17,6 46,9 5 7 ? t91Kiku4l 1 8 3 796 3 , 1 1 25.0 54,8 186Mahti 149 L r66 769 3.04 23.5 5 1 . 9 57,7 184Kiku 52 2 195 709 ? L 7 18.5 41.4 J5 .+ t75Ufo29 6 1 8 8 652 3 , 1 0 16,5 43.2 5 ? R I J J

1 6

l '98 T6uloomakasvahrs

soome landrassi tdust.kuldid,Mahti 149,Mahti 143 jaPli isu 19, ' , . , , ' ., Aretuses on;:sobilik kasutada neid kulte, kelle se-

lektsiooniindeks (SI) i.iletab 110 punkti. Samuti on soovi-tatau, et rselektsiooniindeksis oleks nii nuuma- kui kalihajdudluse osakaal enam-viihem iihesugune. Katseand-metest'liihtudes .iiletab, selektsiooniindeksi 110 nunktindude, ,m6lernast rtihmast enamik.kulte. ,Killl aga onsoome landrassi j2irglastel selektsiooniindeks (aretusviiiir-tus) mdnev6rra k6rgem vdrreldes puhtatduliste eesti pee-koni, t6ugu 'kultidega. Eesti peekoni t6ugu kultidelmoodustab. nuumaj6udlus, vdrreldes lihajdudlusega, se-lektsioqniindeksist tunduvalt,suurerna osa. Soome land-rassi kultidel, on selektsiooniindeksis eespool nimetatudkornponentide osakaal tihtlasem. Ntiiteks kuldil Penger37 on selektsiooniindeksis (SI 225):nuurhaj6udlw 722 jalihajdudlus 102punkti; kuldill(iku 52 (SI 175) olid niiita-

jad vastavaltST ja 88 ning kuldil Mahti 143 (SI t97) 99 ja98 punkti.

Kultide puhul kdigub jiirglastel PSE-lihaskoega rtim-pade osakaal suurtes piirides (0...100%). Rohkesti esinebdefektset PSE-lihaskude eesti peekoni t6ust kultide Pilli409 (50% lihakehadest), Ula 333 (3:7,5%), Mardel 8793 jaUla79I5 (25%) ning soome landrassi tdugu kultide Mahti149 (75%),Uto 29 (75%), Pliisu 19 (66,70 ), Mahti 143(50%) j?irglastel.

. Seakasvatuse tulukuse suurendamiseks soovitameeesti peekoni tdu parandamiseks kasutada. soornelandrassi t6ugu kulte, Puhtat6ulisi soomelandrassi tdugu sigu kasvatatakse Estonia OUTiinassilma seaf,armis ja OU Adavere Agros ningsealt on neid vdimalik ka osta.

. Farmid ja talunikud, kes kasutavad emistekunstlikku seemendust, saavad soome landrassikultide spermat osta EMK AretusrihistustKehtnast.

Suundumisi kanarnunade ja tinnuliha kvatiteeditdstmiseksp1qf. Harald Tikk

Linnukasvatussaaduste tootmine ja tarbimine on maail-mas eriti jdudsasti kasvanud viimasel aastalaiu:nnel.1995.a. toodeti maailmas ajakirja Poultry Internationalandmeil 45 582 000 t broileriliha, 4 275 990 t kalkuni-ning 2 229 350 t pardi- ja teiste linnuliikide liha, kokkuseega 52 087 340 t linnuliha. Viimastel aastatel on linnuli-hatoodang suurenenud 5...6% aastas. Munatoodangukasv on olnud linnulihatoodangust ligikaudu poole v6iaviiiksem. 1985.a. toodeti maailmas mune30 824 700 ton-ni, 1995. a. 41 272 600 t. Toodangu kasv oli seegakeskmiselt 2,5%o a.astas, Nii linnuliha koi ku kanamunaJetoodangu keskmine kasv tiletab runduvalt inimkonnajuurdekasvu aastas sel kiimnendil, mis on keskmiseltI,5o/o. Linnukasvafussaadused on saanud arvestatavakstoidulisandiks paljudes tihti nalga kannatanud Aasia jaAafrika maades.

Linnukasvatussaaduste toodangu kiire suurenemine eiole ainuiiksi sdltuv iiha suuremast nOudest nende kuikergesti tciddeldavate ja omastatavate toiduainete jiirele,vaid ka viimasel aastakiimnel tehtavast tcicist linnukasva-tussaaduste kvaliteedi tdstmisel suunaga muuta linnulihaja kanamunad inimesele tervislikumateks loomsetekstoiduaineteks. Vaatleme liihemalt selles suunas tehtut, agaka rakendamisel olevaid ideid.

Rasva vflhendamine linnulihasToitumisdpetusest on teada, et kiillastunud rasvade

(mtiletsejate- ja searasv) sisaldust inimtoidus tuleb viihen-dada mono- ja pohiki.illastumata rasvade ning antioksiida-

tiivsete vitamiinide lisamise arve1. Ktisimust onpdhjalikult uuritud niiiteks Austraalias, kus on leitud, etsealsete elanike toiduratsioon (toiduks kasutatav liha, li-haproduktid ja piimaproduktid) sisaldab rasva keskmiselt79o/o, seega liiga palju rasva. Kuigi linnurasv sisaldabpalju rohkem organismile vajalikke rasvhappeid kuiteised loomsed rasvad, piiiitakse ka broilerilihas rasva-sisaldust viihendada. Seda saab edukalt teha, t6stesvZiiivlitsisaldavate aminohapete (metioniin, tsristiin,trtiptofaan), liisiini- ja gliitsiinikogust 20. ..25% broilerites<jcidaratsioonis. Sel puhul broilerite keharasva kogusvtiheneb kuni neljandiku vdrra, suureneb aga rinnallha,k6ige viiZirtuslikuma lihakeha osa kogus. Rasva viihen-damine broilerilihas on praegu tiks p6hilisi uurimissuundibroilerikasvatuses. Et jiirgneval sajandil siinteetiliste ami-nohapete osatiihtsus lindude-loomade soodaratsioonidessuureneb eeldatavalt nagunii mitmeid kordi, ei tohiksnende suurem kasutuselevdtt broilerikasvatajaid eriti ra-hutuks teha.

Metioniin, esmatiihtis asendamatu aminohape lindudesciiitmisel, on rlhtlasi asendamatu ka lindude immuunsiis-teemi funktsioneerimisel. Metioniini osa selles on awata-vasti veelgi olulisem kui lindude kdrge produktsiooni jaselle kvaliteedi kindlustamisel. Metioniinivlihesus soridaskutsub esile immuunsristeemi efektiivsuse vdhenemise,seega avab varava lindude organismi eeskiitt nakkushai-gustele.

Linnuliha siiilitamise parandamineRasvade ja lihaste pigmentide oksridatsioon viihendab

tunduvalt linnuliha kvaliteeti siiilitamisel, samuti ka lihasiiilitamisaega. Oksiidatsioon tabandab lihas eeskiitt lihas-

1 7

Tduloomakasvatus 1-98

rakkude membraane (kesti), aga ka rakusiseseid siis-teeme. Mitokondrid ja mikrosoomid on oksiidatsioonipoolt eriti tabandatavad, kuna nad koosnevad fosfolipii-didest, viimased aga omakorda sisaldavad hulgaliseltpoli.ikiillastumata rasvhappeid. Tekivad viiga erinevadoksiidatsiooniproduktid, mis l6hnavad tavaliseltebameeldivalt. Oksi.idatsioon toimub nii jahutatud lihas ja

lihaproduktides kui ka kiilmutatud lihas, kuigi erineva kii-rusega. Et linnulihas (ka kalas) on fosfolipiide rohkem kuisea-, veise- ja lambalihas, toimub ka linnuliha kvaliteedilangus s2iilitamisel kiiremini kui eeltooduis.

Linnuliha paremaks siiilitamiseks piii.itakse sciddakaudu linnu lihastesseja rasvkoesse sisse viia tokoferooli,E-vitamiini. Niiiteks kalkunitele tapaeelselt suurendatudkoguse E-vitamiini sootmine (275 RU/ikg soodas) piken-das nende lihakehade siiilivust 3 korda v6rrelduna tavalistratsiooni saanud (E-vitamiini I,63 nUlkg) kalkunitega.E-vitamiini lisamine lihalindude, eeskiitt broilerite rat-sioonile 7...10 Ru/lkg on kaasajal saanud seaduspiira-suseks, mis peale kasvuintensiivsuse aitab parandada kaliha kvaliteeti siiilitamisel ja pikendada liha siiilitamisekestust.

E-vitamiin m6jutab oluliselt ka broilerite kasvukiirust jamunakanade produktiivsust kuumusest tingitud stressipuhul. Niiiteks v6ib kuumastress esineda ka viiga liihi-aegselt, broilerite transpordil tapamalla, kuid v6ib l6p-peda sealjuures lindude surmaga. Kuumastressi puhultoimub kudedes intratsellulaarse (rakuviilise) kaltsiumikontsentratsiooni t6us, mis omakorda suurendab kreatiin-kinaasi hulka plasmas. Viimane pidurdab aga ainevahe-tusprotsesse. E-vitamiini lisamine viihendab tunduvaltkuumastressi mdju. Kanamunade tootmisel on leitud, et+35 oC puhul aitab toodangu languse iira hoida 250 RUE-vitamiini lisamine 1 kg segajdusoodale.

Kanamunade koostis ja inimese teruisAlles kiiesoleval aastakiimnel t6estati teaduslikult, et

munarebus leiduv kolesterool ei ole normaalsel munadetarbimisel (1...2 muna piievas) tervisele kahjulik. Yaata-mata sellele otsitakse teid munarebus kolesteroolikoguseviihendamiseks ja rasvhapete koostise muutmiseks. Rebukolesteroolisisaldust on raske soddaratsiooniga m6jutada.

Kalkuniliha veab Eesti niiiid sisse. RealiseerimiskiipsedHiirma nimelise kolhoosi kilehallis 1973. a.

18

Kolesterooli v2ihenemine munarebus on saavutatud ainult10% ulatuses, niiiteks Triticale ratsiooni v6tmise teel.K6ik muna kolesteroolisisaldust vlihendavad sotidad onv2ihendanud aga ka muna suurust.

Tervisliku toitumise seisukohalt on munade kvaliteeditdstrniseks mindud teist teed. Inimeste toiduratsioonis eiole kiillaldaselt nn. oomega, n-3, poltiktllastumata rasv-happeid (dokosaanheksaeenhape ja eikosaanpentaeen-hape). Nende rasvhapete sisalduse tdstmiseks munarebuslisatakse munejate kanade sdodaratsioonile erinevatesmaades ameerika heeringa ja PShjamere pdhjaosa kaladening meres elavate imetajate rasva, aga ka taimseid sotlta-sid, eesk?itt linaseemnejahu ja -61i. Oomega rasvhapeteleomistatakse kaasaegses meditsiinis ja toitlustuses viigaolulist osa. Katsete ja uurimistoodega on leitud, et kasuta-des neid koos alfa-linoleenhappega igapiievase toidurat-siooni koostises, parandavad nad stidame-veresoon-konnahaigete tervis! v2ihendavad vereliistakute kokku-kleepuvust ja piirsivad seega veresoontesiseste trombideteket, aitavad kiiresti parandada kudede kahjustusi, mison tekkinud hapnikupuuduse t6ttu, vdivad madaldadavererdhku, tugevdavad immuunsiisteemi. Mitmeduurimused on n?iidanud, et oomega-3 poliikiillastumatarasvhapped on avaldanud p?irssivat m6ju ka kasvajatearengule, samuti suurendanud organismi vastupanu-v6iemt angiinile, arhiidile ja skleroosile. Kuna munaka-nade suunatud sridtmisega on v6imalik iihte kana-munarebusse kontsentreerida 7...12 korda rohkemoomega-3 rasvhappeid, kui on tavalises kanamunas, onnende nn rikastatud kanamunade kasutamine nii ravitoit-lustamisel kui ka si.idame-veresoonkonnahaigustesthoidumisel andnud viiga hiiid tulemusi. Seet6ttu kasuta-takse mitmetes maades oomega-3 rasvhapetega ktillasta-tud kanamune kiillalt palju - Uus-Meremaal - l00Yo,Austraalias 30%, USAs 12010, Saksamaal - lYo.

Eestis on oomega-3 rasvhapetega rikastatud kana- ja vu-timunade tootmine katsete algjiirgus. Edaspidi tuleb k6nealla ka broileri- ja kanaliha rasva poliikiillastumata rasv-hapetega rikastamine. K6ik s6ltub 6ige (a odava) soo-daratsiooni leidmisest ja katsetulemustest, meil rikastatudtoiduainete m6just inimese tervisele. Ka vajab tarbijas-

kond 6iget suunamist v6itlusekssiidame-veresoonkonna haigestu-mise riskifaktoritega.

Artikli eespool toodud osades eikiisitletud sootade triotlemise(granuleerimise, eksogeenseteenstii.imide lisamise, termilisetootlemise, flitaasi ja uute socitadening soodalisandite kasutuse-lev6tu) m6ju linnukasvatus-saaduste kvaliteedile, sest neid onerialakirjanduses rohkem kiisitle-tud.

Linnukasvatus liiheb uudesajandisse linnukasvafussaadustekvaliteedi t6stmise teed mocida,mis on suunatud inimeste toit-lustamise parandamise kauduinimese paremale tervisele japikaealisusele.

5-kuused noorkalkunid M.H, Tiku foto

T6uloomakasvatus

Karusnahkade niiitus PajustisSalme Kangurvet-knd. EKS konsulent

Eesti Karusloomakasvatajate Seltsi traditsioonilineiga-aastane nahkade niiitus toimus sel aastal AS PajustiKaruslooma ruumes. Osa vdttis sellest iiritusest enamikfarme. Kdige suurema nahkade arvuga osalesid AS BaltiKarusnahk ja AS Pajusti Karusloom. Kuid kdik olidnahkade ettevalmistamisel teinud tdhusat tood. Toodudnahkade kvaliteedi jiirgi otsustades v6ib tielda, et k6ik eiole veel kadunud...

Sellele niiitusele olid tulnud uudistama ETTLi presi-dent Olev Saveli abikaasaga ja Tduaretusinspektsioonipeadirektori aset?iitja Rein Tuherm.

Alates sellest aastast v6eti nahkade hindamisel kasu-fusele rahvusvaheline nahkade hindamise siisteem

Kokku: 55 punkti

Nahkade pikkuse hindamiseks kasutatakse jiirgmisikriteeriume:

nahapikkus punktide arv

1) kvaliteet2) tekstuur/ttiiip3) aluskarv4) nahapikkus5) viirvi puhtus

10 punkti10 punkti10 punkti20 punkti5 punkti

I23 cm jarohkemr r5- t22r14-1101 0 9 - 1 0 1100-88

Naha pikkust m66detakse ninaotsast sabajuureni.

Hindamiseks oli toodud kokku 30nahkade komplekti, sellest h6bere-basenahku 4, sinirebasenahku 6, 1blue frost'i nahk (h6be- ja sinire-base htibriid), I shadow rebase-nahk, 7 artic marble'i nahk japunarebasenahku 1 komplekt.

H6berebasenahkade hindamiselsai kdige rohkem punkte (47,0) ASiBalti Karusnahk valik. Jtirgmisekstuli ASi Pajusti Karusloom nah-kade valik (46,7 p.)ja kolmandaksUU Rebasezed46,5 punktiga. Aiir-miselt tasaviigine rebimine !

Sinirebasenahku oli hindamiseletoodud kuus komplekti. Siin tulisamuti esikohale AS Balti Ka-rusnahk 52,0 punktiga, teisele ko-

EKS president Andres Ilves tiinab osavdtjaid A. Tikopi foto

hale tuli UU Rebaseaed 50,5 punktiga ja kolmandale ko-hale AS Pajusti Karusloom 46,0 punttiga.

Naaritsanahku oli toodud hindamiseks 11 komplekti.Siin oli scanglow-, scanbrown-, scanblack-, tumepruunstandard-, hdbesini-, safiir-, ptirl- ja valgenaaritsa nahku.Kuna eri viirvitiiiipe oli vaid tiksikud komplektid, otsustatihinnata ja auhindu jagada koos. Nii tuli esikohale ASV6iste Karusloom tumepruuni emasnaaritsa nahkadekomplekt (50,1), teisele kohale sama farmi tumepruuniisasnaaritsa nahkade komplekt (49,0). Kolmanda koha saiAS Vdiste Karusloom,vdga ilus safiimaaritsa isasloomanahkade komplekt (46,8).

Kokkuvdtet tehes vdib miirkida, et vaatamata nahkaderealiseerimise raskustele, kavatseme sellist iiritus t jiitkata.Seda meelt olid ka meie ainsad ja esimesed kiilalised.Nende soovituseks oli, et iiritust on vaja laiemalt rek-laamida, sest karusnahka ei neie ju sellises koguses ja

201 9l 7l 5l 3

Konkursi vditnud nahad. A. Tikopi foto

I9

T6uloomakasvatus t -98

kvaliteedis mitte iga pitev! Kerkis tiles ka m6te seostadakarusnahkade ntiitus Eesti karusnahavabrikutes valmista-tavatetoodete demonstratsiooniga. Selliselt korraldatakseTaanis igal aastal nahkade niiitusi, mis lOpevad karusna-hatoodete demonstratsiooniga.

Uheks tdsiseks jtirelduseks niiituse hindamiste pdhjalon see, et v6idab selline nahk, mis on suur, tihe, rikkalikualuskarvaga, pealiskarvad peavad olema piisavalt elastsedja katma aluskarva peaaegu t?iielikult. Viirv peab olemaiseloomulik antud ttitibile, vdrvitoon puhas, ei tohi silma

torgata ebasoovitavaid varjundeid (pruunid, punakad,kollakad toonid). Sellistele n6uetele vastavat kena, suurtja luksuslikku nahka vdime nautida ning sellist nahkasoovib kanda iga daam. Samas on r55m t6deda, et igalaastal jaab viihemaks neid tiii.ipilisi endisaegseid nahku,millised on "tiihjad", kerged, viiheste kattekarvadega jamida on vdimalik pigistada kokku iihte pihku.

Ldppkokkuvdttes jiiZib tile t2inada k6iki farme, kes eipidanud paljuks tulla kohale ja osaleda, samuti meiektilalisi, kellele suutsime pakkuda toreda elamuse.

P6llumaj andusloomade tduaretuse seadusVastu vdetud 24. mail 1995. a. (RT I 1995, 53,844),

viilja kuulutatud Vabariigi Presidendi 8. juuni 1995. a. ot-susega nr. 557 ja j6ustunud 25. juunil 1995. a. Muudetud9. detsembri 1997. a. seadusega (RT | 1997,93, 1565),mis jdustus 3. jaanuaril 1998. a. Terviktekst avaldatakse9. detsembri 1997. a. seaduse $ 15 alusel.

1. peatiikk. Ur,oSArrnn

$ 1. Seaduse iilesanneSeaduse iilesanne on reguleerida pdllumajan-

dusloomade tduaretust, et suurendada nende geneetilistpotentsiaali ja jdudlusvdimet, siiilitada genofondi, t6staloomakasvatuse majanduslikku tasuvust ning saada kvali-teetset toodangut.

$ 2. Seaduses kasutatavad mdistedKiiesolevas seaduses kasutatakse mdisteid jiirgmises

tiihenduses:1) aretusviiiirtus - pSllumajanduslooma geneetiline

potentsiaal, v6rreldes t6ukaaslastega, arvestades majan-duslikku tasuvust;

2) aretuspopulatsioon - teataval territooriumil iihtet6ugu kuuluvate t6uaretuses kasutatavate isendite kogum;

2r) touaretusregister - andmekogu ristandloomadep6lvnemise, j6udluse ja aretusv2iiirtuse kohta;

3) geneetiline ekspertiis - p6lvnemisandmete kon-troll laboratoorsete meetoditega;

4) geneetiline potentsiaal - pdllumajandusloomapArilik j6udlusv6ime;

5) jdudluskontroll - p6llumajanduslooma j6udlusemiiiiramine ja regisheerimine aretusviiiirtuse selgi-tamiseks;

6) lkehtetul7) p6llumajandusloom - veis, siga, lammas, kits,

hobune, karusloom, p6llumajanduslinnud ja mesilased;8) pdlvnemistunnistus - dokument tduaretusregistris

oleva p6llumajanduslooma p6lvnemise kohta;9) t6ug - iihte liiki kuuluvate loomade dihm, kellel on

iihesugune pdlvnemine, viilimik, majanduslikult kasu-likud omadused ning kelle arvukus vdimaldab tehat6uaretustodd;

10) t6uloom - p6llumajandusloom, kes on kantud v6isobiv kandmiseks t6uraamatusse v6i kelle vanemad ja va-navanemad on kantud sama t6u tduraamatusse;

20

L01) tduloomapidaja - t6uloomakasvatusega tegelevisik;

11) tdumaterjal - t6uaretuses kasutatavad p6lluma-j andusloomad j a nende paljundusm aterjal;

12) t6uraamat - andmekogum t6uloomade p6lvne-mise, j6udluse ja aretusviiiirtuse kohta;

13) tdutunnistus - tduaretustihingu poolt viiljaantuddokument tdulooma pdlvnemise, jdudluse ja aretusv?iiir-tuse kohta.

$ 3. Tduaretuse tegevusvaldkonnadT6uaretus on loomatdugude pidev tiiiustamine, mis hdl-

mab j iirgmiste aretusvdtete rakendamist:1) pdllumajanduslooma miirgistamine, jdudluse

mii?iramine j Sudluskontrolli j a kontrollkasvatamisega;2) t6uaretus alane arvestus j a informatsiooni tdotlemine ;3 ) pdllumaj anduslo oma aretusviiiirtuse mddramine ma-

jandusliku tasuvuse suurendamise eesmiirgil;4) parimate pdllumajandusloomade sihipiirane valik;5) tdukarja hindamine;6) viiiirfusliku tdumaterj ali kasutamine j a paljundamine;

7) tduaretusalane nduandetegevus;8) geneetiliste ressursside siiilitamine.2. peatiikk. TOUARETUSTEENISTUS$ 4. Tduaretusinspektsioon(1) Pdllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegut-

sev Tduaretus inspektsioon:1) teostab riiklikku jarelevalvet kiiesolevast seadusest ja

teistest t6uaretust kiisitlevatest digusaktidest tulenevatenduete tiiitmise iile;

2) kontrollib aretusprogrammide tiiitmist;3) tunnistab kehtetuks tduaretusdokumendi, kui see ei

vasta kehtivatele nduetele;4) nduab sel gitusi t6uaretus eeskirj u rikkunud isikutelt j a

teeb neile ettekirjutusi ning koostab diguserikkumistekohta akte;

5) kontrollib tduaretuseks eraldatud riiklike vahenditesihipiirast kasutamist;

6) annab tduaretustihingule, tduaretusega tegelevaleisikule, seemendusj aamale j a embriioj aamale viilj a tege-vusloa;

7) kontrollib tdumaterjali kasutamist;

t -98 T6uloomakasvatus

8) kogub ja siiilitab tduaretusatraseid andmeid.(2) Pdllumaj andusminister kehtestab miiiirusega tduare-

tuseeskirjad, sealhulgas :I ) t6umaterjali miirgistamise;2) j6udluskontrolli liibiviimise ja vtilimiku hindamise;3 ) aretusviiiirtuse miiiiramis e;4) tdukarja hindamise;5) tduraamatu ja -aretusregistri pidamise;6) tdu- ja pdlvnemistunnistuse viiljaandmise;7) tduaretusiihingule, tduaretusega tegelevale isikule,

seemendusjaamale ja embrtiojaamale tegevusloa and-mrse;

8) tdumaterjali kasutamise ja paljundamise ning9) t6umaterjali turustamise kohta.(3) [kehtetu]$ 5. Tduaretusiihing(1) T6uaretusiihing on tduloomapidajate ning teiste

isikute poolt asutatud iihe v6i mitme tdu aretusprogrammirakendav iiritihing vdi mittetulundustihing. Tduaretus-rihing saab ametliku tunnustuse Tduaretusinspektsioonipoolt viiljaantud tegevusloaga, mis antakse vZilja, kui:

l) on koostatud aretusprogramm, milles on niiidatudaretussuunad ja -meetodid;

2) on olemas aretuspopulatsioon aretusprogrammi ra-kendamiseks;

3) on olemas tehnilised ja organisatsioonilised eeldusedtduaretustriri liibiviimiseks.

(2) Tduaretusiihingu iilesanded:1 ) jdudluskontrolli labiviimine;2) tduraamatu pidamine;3) t6uloomade aretusviiiirtuse miidramine:4) tdutunnistuste viiljaandmine;5) seemendusjaamade tcici koordineerimine;6) sperma ja embrtiote varumine, tcirjtlemine ia siiilita-

mine;7) t6umaterjali kasutamine ja paljundamine;8) seemenduse ja embniosiirdamise korraldamine;9) t6ukarjade hindamine;10) loomapidajate ndustamine, t6uaretusalase info ja

reklaami viilj aandmine ;1 1) tdumaterjali mtirigi korraldamine;I 2) isasloomade tunnustamine tduaretuseks;13) pdhikirjast tulenevad muud tilesanded.(3) T6uaretusiihingu asutamine, likvideerimine, tori

organiseerimine ja kasumi jagamine toimub seaduses iap 6hikirj aga etteniihtud korras.

$ 51. Tduloomapidaja(1) Tduloomapidaja peab:1) tiiitma tduaretusalaseid 6igusakte;2) taitma jarelevalveorganite otsuseid ja ettekirjutusi;3) kindlustama tdumaterjali mtirgistamise;4) taitma kehtivaid veterinaarndudeid.(2) T6uaretusrihingusse kuuluv tduloomapidaja peab li-

saks ktiesole v a paragrahvi ldikes 1 s?itestatule :1 ) juhinduma tduaretusiihingu aretusprogrammist;2) taitma tduaretusiihingu otsuseid ja ettekirjutusi;3) andma tduaretusiihingule ja T6uaretusinspekt_

sioonile teavet oma tduloomade kohta.$ 52. Tduaretusega tegelev isik(1) T6uaretusega tegelev isik osutab t6uaretusteenust.

(2) Tduaretusega tegelev isik saab ametliku tunnustuseTduaretusinspektsiooni poolt v2ilj aantud tegevus lo aga.

(3) Tegewsluba antakse, kui isik ttiidab kZiesolevatseadust ja sellest tulenevaid digusakte.

$ 53. Seemendusjaam, embrtiojaam(1) Seemendusjaam k2iesoleva seaduse tiihenduses on

tduaretustihingu struktuuriiiksus v6i isik, kes on amet-likult tunnustatud Tduaretusinspektsiooni poolt viiljaan-tud tegevusloaga.

(2) Seemendusjaamale antakse tegevusluba, kui:1) seemendusjaamal on vajalikud isasloomad;2) on olemas vastavad tehnilised ja organisatsioonilised

tingimused sperma varumiseks, selle t66tlemiseks, s?iili-tamiseks ja viiljastamiseks vastavalt veterinaarnduetele.

(3) Embriiojaam kiiesoleva seaduse tiihenduses on isik,kes on ametlikult tunnustatud T6uaretusinspektsioonipoolt viilj aantud tegevusloaga.

(4) Embriiojaamale antakse tegevusluba, kui ta varub,tcidtleb, sailitab ja siirdab embruoid.

(5) Sperma ja embriio mtirgistatakse piirast vdtmist ningseemendusjaam ja embrtiojaam peavad registrit spennavdi embriio v6tmise, siiilitamise ia kasutamise kohta.

3... peatiikk. JouDl,usxoxtnoll, ARBTUS-vIiARTUS JA TOURAAMAT

$ 6. Jdudluskontrolli liibiviimine, aretusvflflrtusemiiiiramine

( 1 ) Pdllumaj andusloomade jdudluskontrolli viivad labija nende aretusv?iiirtust miiiiravad tduaretusiihingud jat6uaretusega tegelevad isikud, kes on ametlikult tunnusta-tud Tduaretusinspektsio oni poolt viilj aantud te ger.,usloa-ga.

(2) Jdudluskonholli all olevad pdllumajandusloomadmiirgistatakse piisiva ning kordumatu stimboliga v6i neidkirjeldatakse. Nimetatud andmed kantakse t6udokumen-tidesse.

(3 ) Jdudluskontro lli labiviij ad j a aretusvddrtuse mddra-jad vastutavad jdudluskontrolli andmete ia aretusvddrtusehindamise tulemuste 6igsuse eest.

(4) Aretusviiiirtuse miidramise aluseks v6ivad olla kateiste riikide tduaretusorganisatsioonide poolt mtiiiratudjdudlusandmed, kui t6uaretusiihing tunnustab nendemiiiiramise metoodikat.

(5) P6lvnemisandmete kontrollimiseks viiakse ltibi se-neetiline ekspertiis.

$ 7. T6uraamatu ja tduaretusregistri pidamine(1) Tduraamatusse kantakse tihe t6u ia selle susulastdu-

gude puhtatduliste t6uloomade p6lvnemise, jOidluse jaaretusviiiirfuse andmed koos looma eellaste aranai-tamisega.

(2) Tduraamatut peab ametlikult tunnustatud t6uare-tusiihing.

(3) Importlooma, kes on registreeritud ekspordimaatduraamatusse, v6ib kanda Eestis vastava t6u tduraama-tusse tduaretusiihingu otsuse alusel.

(4) Tduaretusregistrisse kantakse ristandloomade p6lv-nemise, jdudluse ja aretusviiiirtuse andmed koos loomaeellaste ?iraniiitamis ega.

(5) Tduaretusregistrit peab tduaretusiihing v6i isik, keson ametlikult tunnustatud Tduaretusinspektsiooni pooltviilj aantud tegevus loaga.

$ 8 [kehtetu]

2I

T6uloomakasvatus t -98

4. peatiikk. TOUMATERJALI TURUSTAMINE

$ 9. Tdumaterjali impordi ja ekspordi kord(1) Tdumaterjali impordi ja ekspordi korra kehtestab

Vabariigi Valitsus.(2) Imporditav ja eksporditav t6umaterjal kuulub

kohustuslikule registreerimisele T6uaretusinspektsioonimiitiratud t6uaretustihingus.

(3) Imporditava ja eksporditava tdumaterjaliga peavadkaasas olema tdu- vdi pdlvnemistunnistus ning veteri-naarsertifikaat.

$ 91. Tdumaterjali turustamine(1) T6umaterjali on 6igus turustada, kui on olemas t6u-

vdi p6lvnemistunnistus ning t6umaterjali on vdimalikidentifitseerida.

(2) Tdumaterjalina v6ib turustada tduaretuseks amet-likult tunnustatud aretusloomade spermat ja embruoid.

(3) Sperma v6i embri.io miiiigil peab kaasas olemadokument, mille alusel on v6imalik spermat vdi embrtiotidentifitseerida ning kindlaks maarata selle piiritolu.

(4) Sperma puhul miirgitakse p6lr,nemis- v6i tdutunnis-tusele isaslooma veregrupp, embriio puhul geneetilistevanemate veregrupid. ..

5. peatiikk. LOPPSATTED

$ 10. Riigi toetus t6uaretuseleRiik toetab tduaretust. Toetuse suurus miitiratakse kind-

laks igal aastal riigieelarvega Pdllumaj andusministeeriu-mi taotluse alusel.

$ 11. Rahvusvahelised kokkuleppedKui rahvusvahelise kokkuleppega laienevad Eesti

Vabariieile t6uaretusn6uded. mis erinevad kiiesoleva

seaduse ja teiste 6igusaktidega kehtestatuist, kohalda-takse rahvusvahelises kokkuleppes sisalduvaid sZitteid.

$ 12. VastutusIsikud, kes on stitidi tduaretusalaste digusaktide nduete

rikkumises, kannavad vastutust seaduses kehtestatud kor-ras.

S 121. Jiirelevalve tegevusloa tingimuste tiiitmise iile(1) Tduaretusinspektsioon konhollib tduaretusiihingu,

tduaretusega tegeleva isiku, seemendusjaama v6i emb-r0ojaama tegevuse vastavust ktiesolevale seadusele ja

sellest tulenevatele digusaktidele.(2) Tduaretustihing, tduloomapidaja, t6uaretusega tege-

lev isik vdi jdudluskontrolli all oleva looma omanik peabtagama Tduaretusinspektsiooni poolt konkollimiseksvolitatud isikutele juurdepiiiisu territooriumile ja

ruumidesse, kus peetakse loomi v6i hoitakse aretusmater-j ali, samuti tduaretusega seonduvale dokumentatsioonilening esitama jtirelevalve teostamiseks vajaliku teabe.

(3) T6uaretusinspektsioon v6ib tduaretustihingult,tduaretusega tegelevalt isikult, seemendusj aamalt j a em-brtiojaamalt n6uda ilmnenud puuduste kdrvaldamist temapoolt m?iiiratud tiihtaja jooksul.

(4) Tduaretusinspektsioon v6ib tegevusloa tiihistada vdimiiiiratud tegevuse ulatust piirata, kui tduaretusega tege-leja ei k6rvalda puudusi kaesoleva paragrahvi l6ikes 3 ni-metatud tiihtaj a j ooksul.

$ 13 fkiiesolevas terviktekstis ei avaldata]

Loomade esialgne valik tduaretuseks pdhinebnende p6lvnemiselPh.D. Haldja Viinalass, Maris Kilk,

knd Arno Orasson EPMU LKI aretusosakond

Loomade esialgne valik tduaretust<iciks pdhineb nendep6lvnemisandmetel. Veendumaks, et esialgselt viilja vali-tud loomad oleksid soovitud omadustega vanematetdelised jiirglased, kontrollitakse nende p6,lvnemisand-meid immunogeneetiliselt.

Identifitseerimise andmed on aluseks vanemate ja sugu-puu 6igsuse kontrollimisel, nii tduloomade kui sperma jaembriiote ostul-mi.ii.igil, mono- ja disiigootsete ningkloonimise teel saadud mitmikute geneetilise identsuset6estamisel, valesti registreeritud p6lvnemisandmete6igsuse avastamisel, testpullidele jiirglaste pdhjal antavahinnangu tiipsustamisel ja populatsioonide geneetiliseliseloomustamisel. Immunogeneetilise meetodiga kinnita-takse ka embrUosiirdamisel saadud jtirglase p6lvnemisevastavust doonorloomale, s.o. geneetilistele vanematele,22

samuti doonorloomade sugupuu 6igsust. Retsipientlehmageneetiliste markerite pdtrjal saab viilistada tema vdi-malikkuse olla geneetiliseks emaks.

1993 .a. karjakontrolli juhendi pdhjal on pdlvnemisand-mete immunogeneetilist konholli soovitav teha kdigiletduloornadeks mtitidavatele noorveistele, kindlasti tulebseda teha lehmmullikatele, keda miiiiakse ekspordiks jaoksjonitel (Karjakontrolli juhendid, 1 993).

EV Tduaretuseeskirjades (1996) on siitestatud p6lvne-misandhete geneetilise ekspertiisi kohustus aretuseksjiietavatel pullvasikatel ning nende emadel. Vasika pdlv-nemine loetakse kahtlaseks, kui emal on kaks seemendustkahelt v6i enamalt pullilt kuni 15-piievase vahega, ematiinusperiood on iile 15 ptieva li.ihem v6i pikem tdukeskmisest tiinusperioodist, arvestatud viimasest seemen-damise kuupiievast. Sama eeskirja kohaselt loetakse tii-nusperioodi normaalseks pikkuseks ema tdugu aryessevdttes eesti mustakirjul t6ul 278 paeva, eesti punasel ja

1-98 T6uloomakasvatus

eesti maatdul 280 paeva. Tiinusperioodikdikumiseks lubatakse * 15 piieva.

Yaatamata DNA-markerite tiha lai-aldasemale kasutuselevdtule, on veisteveregrupid, poltimorfsed proteiinid jaenstitimid j?itkuvalt rahvusvaheliseksstandardiks veiste p6lvnemisandmete6igsuse kinnitamisel.

Veiste identifitseerimiseks kasutame in-fot 15 geneetilisest lookusest (10 vere-grupi- ja 5 poliimorfsete proteiinidelookust). Laboril on olemas rahvusva-heliselt standardiseeritud testseerumid,mis vdimaldavad kiiesoleval ajal mddrata62 eriihotsiiiidi antigeeni. Vastavalt Rah-vusvahelise Loomageneetika Utringu(ISAG) n6uetele peab olema tagatud test-seerumite komplekt viihemalt 52 erini-melise antigeeni miiiiramiseks.

Jiirgnevalt esitame tilevaate veiste p6lv-

M. Kilk ia S. Viirv laborrs.

nemisandmete digsuse olukorrast Eestis, tuginedes vii-mase viie aasta jooksul tehtud immunogeneetiliseekspertiisi tulemustele.

Aretuspullikandidaadid ning t6umiitigi- ja tduraama-tupullid on vaieldamatult kdige enam pdlvnemisandmetepdhjal valitud loomad. Kuigi viimaste aastate jooksul

H. Viinalassi foto

(1993 ...1997) uuritud aretuspullide arv ei ole olnud suur,on kuni 76,70/0 aretuspullikandidaatidel tuvastatud vigusugupuus (aastate keskmisena ll,zoh). Emaisa on valestiregistreeritud kuni l6,7yo uuritud pullikandidaatidest,aastate keskmisena 9,4010.

Viimastel aastatel uuritud mtitigilehmade arv onmiirkimisvlitirselt kahanenud. 1996. ia 1997. a. testitud

Tabel 1. Seemendusjaamadesse valitud pullikandidaatide immunogeneetilise kontrolli tulemused lgg3 ...1997Aasta Karju Kontrollitud Valesti registreeritud

pulle emasid iiks vanematest v6i m6lemad emaNa kokkun n n % n V. n th

993 l 5 37 l 6 3 8.1 6,3 .+ 10.8994 48 32 5 10,4 3 9-4 8 16,799s a 1 7 l 43 2 2.8 A 9,3 6 8.5996 l l 28 1 A 4 t6:7 4 14.3997 l l L ] I J 4,8 I 4.8

Kokku. keslcnine 205 128 l l 5.4 t2 9,4 1 1 1

Tabel2. Hinnatavate pullide tiitarde immunogeneetilise ekspertiisi tulemused 1993 ...lg97Aasta 1993 1994 t995 1996 t997 Kokku,

keskmineu l 5 28 l 8 t2 30Hinnatavaid pulle 1 a 29 30 38 49 159Uuriti: tiitreid 88 I J J 142 r69 219 7sl

emasid l l 26 30 7 l 105Valesti

isa

% 14.8t 7

12,8l l7.7

l 69.5

t aL Z 69

9.2ema

%I

0.5I

0,1iiks vanematest v6i m6lemad

%

')t 4

A

. A

5[ ,8

1 62.1

kokku%

l 820.5

t 712,8

139.2

20l 1 ,8

1 88.2

86I 1 .5

emarsao,/-/ u

I9 .1

4t5.4

J

10.02

2.8l l

10,52 l

Kokku vigu sugupuus%

1 921,6

2 115,8

l 6I 1 ,3

2213,0

291 7 )

1071 A " '

23

Aasta Karju Kontrollimiseks esita-tud

Selgitatud 6iged vane-mad

Pdlvnemist ei saanudselgitada

Pakutud vanemad eisobinud

veiseid emasid

n n n n oh n % n o/"

993 1 5 78 5+ 63 80,8 8 10.3 1 8,9

994 20 74 39 53 71,6 7 9.5 I 4 18.9

99s 20 41 1 5 1 a+J 9 1 . 5 J 6,4 2 .1

996 t 7 65 49 45 69,2 t2 18.5 8 L Z ) J

997 22 93 69 70 l 9 20.4 4

Kokku, keskmiselt 357 206 274 76,8 49 13,7 34 9,5

T6uloomakasvafus r -98

Tabel3. Kahtlaste pdlvnemisandmetega ekspertiisi suunatud veiste digete vanemate selgitamine veregruppideja vereseerumvalkude pdhjal aastatel 1993 ...1997

mtitigilehmade ja nende emade p6lvnemisandmed olidvastavuses tdudokumentides registreerifu ga.

Eriti oluline on jiirglaste pdlvnemisandmete usaldatavuspulli j6udlusomaduste objektiivsel hindamisel. Aasta-aastalt on aretusosakonna laboris suurenenud jiirglastejfirgi hinnatavate pullide viiidetavate tiitarde (sh. ttitardeemade) immunogeneetiline ekspertiis, Aastail1993...1 997 ekspertiisi esitatud testpullide viiidetavatestti.itardest osutus 8,2...20,5o/o valeks, kuna nende isaks eisaanud olla pdlvnemisdokumentides registreeritud pull.Tiitarde emaisa oli valesti re gistreeritu d 2,8 .. .l 5,4o/o juh-tudest. 1997. a. uuritud 49 pullist 35 (71, %) puhul osutu-sid k6ik vtiidetavad ttitred 6igeks, 14 (28,6%) pnllijiirglaste hulgas tuvastati ka fiktiivseid ttitreid.

Laboris on v6imalik v?ilja selgitada kahtlaste pdlvne-misandmetega veistele 6iged vanemad. Vaadeldaval pe-rioodil on loomaomanike soovil testitud 357 probleemsepdlvnemise juhtu. Ekspertiisi tulemusena osutus v6i-malikuks selgitada 274looma (76,8%) 6iged vanemad.Ekspertiisi suunatud loomadest ei saanud p6lvnemistviilja selgitada 49 juhul (13,7%) kas genottitipide sar-nasuse v6i esitatud andmete puudulikkuse tdttu, ning 34loomale (9,5%) ei sobinud loomaomanike poolt pakutudvanemad.

Millest siis ikkagi vead tekivad?ISA andmed vdivad olla valed, kui seemendaiad teevad

jiirgmisi vigu:

. sissekanded tehakse hiljem, ebattipselt vdipuuduvad andmed iildse;

' spefina segiajamisest vdi teadlikust asendamisest;. lehmade kordusseemendustest erinevate pullide

spelmaga;ISA ja EMA andmed vdivad olla valed, kui farmiper-

sonal ei miirgista loomi korrektselt. Enamlevinud on vasi-kate segiajamine, eriti siis, kui iiheaegselt vdi liihikestevahede jiirel poegivad mitu lehma samas laudas.

Kuidas saaks olukorda parandada?. vahetult piirast looma seemendamist see ka

fikseerida;. mtirgistada loomad kohe ja korrektselt piirast

siindi;. kasutada immunogeneetilise kontrolli andmeid

seemendaj ate atesteerimisel;. kontrollida kdrvanumbrite vastavust loomade

ostul-mtiigil kaasa antav ate tdudokumentidega.

Loomade pdlvnemisandmete 6igsuse kontrollimine eiole kaotanud oma aktuaalsust. Seet6ttu soovitameloomade pdlvnemise vastavust t6udokumentidesregistreerituga konffollida varakult viiltimaks hilisemaidsekeldusi ja ebameeldivusi. Ka siin kehtib printsiip -

usalda, kuid kontrolli.

pidamine iira siis, kui kaubaks mineva mee toodang iiletab15 kg.

Mesinike ankeetktisitluste pdhjal oli 1996. ..1997.a.meetoodang keskmiselt 34 kg pere kohta, erinevates me-silates 10. . . 50 kg.

On tiihele pandud, et hea meeaasta kordub 10...15aasta, halb 5...10 aasta jiirel. Ki.ill aga on olemas teisitegureid, mida mesinikud saavad mdjutada.

Mesinike kiisitlusest selgus, et mesilad paiknevad Ees-tis liiga tihedalt. Uurimisandmetel paiknes 74%:o mesila-test tiksteisest liihemal kui 5 km. Nendes mesilates saimett pere kohta 3 kg viihem kui mesilates, mille va-hekaugus oli tile 5 km. Sageli oli koos liiga palju peresid,kelle jaoks ei jatkunud korjemaad. Mesilates, kus oli koos

Meetoodangut mdjutavatest teguritest Eestisdots. Ilme NdmmistoEPMU LKI aretusosakond

Eestis oli 1986. a. 36 000 mesilasperet, 1996. a. agaveel22 700. Perede arvu viihenemine on tingitud meetoo-dangu realiseerimise raskustest, kuigi Eestis toodetudmesi on <ikoloogiliselt puhas.

Teoreetiliste arvutuste kohaselt korjab iga mesilanekeskmiselt 0,8 g mett, Ohe mesilaspere 150 000 mesilastv6ivad suve jooksul korjata 120...150 kg mett. Sellestkogusest kasutavad mesilased ise 70...90 kg jamesinikule jaab 50...60 kg. Arvutuste pdhjal tasub pere

1 , 1

l -98 T6uloomakasvatus

tile 10...15 taru (37%o mesilatest), saadi mett pere kohta9 kg vdrra viihem kui nendes mesilates, kus pered olid ha-jutatud kuni 10-taruliste riihmadena. Enamasti on mesi-lates lamavtarud, mida ei saa kasutada riindmesinduses,seet6ttu jiiiib mesilaste korjemaa kasinaks. Korjemaaparemaks kasutamiseks tuleks tile minna korpustarudele.

Ilmselt mesilate liiga tiheda paiknemise tdttu esinebpalju mesilaste haigusi. Uuritud mesilatest oli haigusvabuaiw;,lt 8,3%o. Mesilashai gustest e sines k6i ge enam varroa-toosi - 6I ,2oA mesilates. Lubihauet oli 1996,a. suve esime-sel poolel vihmaste ilmade t6ttu l9,4oh mesilatest.Nosematoosi tiiheldati 8,3%o ja haudmehaigusi 2,80/o me-silatest. Mesilaste haigused ja ravi kulud viihendavadmeetoodangut ja suurendavad kulutusi.

Tdupuhaste ja I p6lvkonna ristandperede meetoodangriletab 30...50% hilisemate p6lvkondade ristandperedemeetoodangut. Eestis liibiviidud uuringust selgus, et t6u-mesilasemasid hankinud mesinikud said mett 16 kg vdnaenam pere kohta kui teadmata piiritoluga emasid pidavadmesinikud.

Sageli ei ole mesinikud teadlikud, millist tdugu v6i mit-menda pSlvkonna ristandmesilased neil on. Eestis pee-takse k6ige enam kraini (hallid) ja itaalia (kollased)mesilasi. Mesilastel on kollane viirvusdominantne. I p6lvkonnatoomesilased on kas kollasedvdi hallid, lesed samuti(skeem). II pdlvkonnaristandmesilastel onaga lesed nii kollasedkui ka hallid. Sel-listest peredestei tohi enammesilasemasidpaljundada jamesilasse tuleksosta t6umesilase-masid.

Meetoodangutviihendavaksteguriks on veel suguluspaaritus. Kui me-silasema paarub vendade ja tiidipoegadega, siis tekiksidebanormaalse kahekordse kromosoomide komplektiga le-sed, kes siiiiakse iira juba munana.

Mesilaste ristamisel tekkiv kehaviirvus

Variant 1

Vanemad I x q

aa A- AA a-

hall kollane kollane hall

Jiirglased

Ip6lvkond I cr x 9 d

Aa a- Aa A-

kollane hall

Ilp6lvkond I 9 6 d

Aa aa A- a-

kollane kollanehail hall

Yariant2

9 x o

kollane hall

9 9 6 c y

AA Aa A- a-

kollane kollanekollane hall

Normaalne lesk on iihekordse kromosoomide komplek-tiga. Kinnishaudmesse jiizivad hihjad ktirjekannud ja tekibnn. kirju haue. Kirju haudme osat?ihtsusv6ib ulatuda kuni 50%-ni. Tiihjade

kiirjekannude hulkkinnishaudmes

1 1 : + { : . : i +.- oleneb nii les-kedeea kui ka su-

gulasleskedega paaru-mise anust (tabel). Tavaliseltpaarub mesilasema 6...8 le-

sega. Kuna mesilasemamuneb ringikujuliselt,siis paiknevad hihjadkiirj ekannud hajutatult

. kinnishaudmes.1996.. .1997 .a.

tehtud esialgsed vaat-lused niiitasid, et

paljudes mesilasperedes esines kinnishaudmettihje karjekanne, mis viitas mesilasemadepaarumisele 1...2 sugulasega. Jiirelikult on

oluline osta tdumesilasemasid mesilatest. mispaiknevad oma mesilast kiillalt kaugel (25...30 km)

Tabel. Suguluspaarituse m6ju kirju haudme tekkele ja meetoodangule

Sugulasleskedearv paarumisel

Paarumine 6 lesesa Paarumine 8 lesegatiihjad kiirjekannud

kinnishaudmessaamata jiiiiv

mesi kgtiihjad kirjekannud

kinnishaudmessaamata jiiiiv

mesi kg% atv % ary

I 8 12000 1 0 A 9000 72 l 1 25500 20 I J 19500 l ' 71 25 37500 30 1 9 28500 ZJA

J J 49500 40 25 37500 305 A 1 63000 50 3 L 48000 3 86 50 75000 60 38 57000 +o7 44 66000 538 )U 7s000 60

25

T6uloomakasvatus

Kuidas peaksime aretusprogrammi edasiarendamu?Dr. Hermann SwalveGri ttinseni flliko o I, Mil chrind 6 : 3 . 2 0 - 2 2, 2 4, I 9 9 7

Tavaliselt baseerub piimaveiste aretusprogramm maail-mas noorpullide jiirglaste jiirgi hindamisel, karjadest pul-liemade valikul ja piimaj6udluse suurendamiseabin6udel. Erinevate maade mustakirjute tdugude aretus-edu v6ib hinnata rahvusvahelise programmi INTER-BULLi andmetel. Avaldatakse 200 parima pulli nimekiri,kus erinevate riikide pullide osatiihtsus peaks viiljendamaaretusprogrammi edukust.

Tabel 1. INTERBULLi 200 parima pulli jaotus

Riik Aueust 1995 Veebruar 1996 Veebruar 1997

Holiand 46

USA 70Prantsusmaa 50Saksamaa 19Kanada 6Itaalia 5Suurbritannia 0

Niiitaj ad kinnitavad Hollandi aretuse ja organisatsioonihead stisteemi. Sal<samaa tulemus on napilt rahuldav.Organisatsioonide paljusus p6hjustab konkurentsi, kuidikkagi on nendevaheline erinevus piimajdudluse indeksis(RZM) umbes 10 punkti. V6ib ktisida, milles on p6hjus?

Uks pdhjustest on, et uute noorpullide saamiseks see-mendatakse pulliemad liialt paljude pullidega. Opti-maalne oleks kuni 3 parimat pulli. Teiseks kasutatakseliiga suurt seemenduspullide arvu aastas. Vaid'i.iksikutesaretusorganisatsioonides on parima pulli esmasseemen-duste arv 50...70 tuhat. Tundub, et probleemiks on, kedapidada parimaks pulliks. Seda kinnitab statistiline ana-liiiis, kus RZM viiiirtuse ja esmasseemenduse anrr vaheloli konelatsioon vaid 0,24. Samaltasemel oli seos ka pulliti.itarde v2ilimiku- ehk eksterj rioriindeksiga (RZE).

On kolm pdhiprobleemi.Aretusviiiirtuse usutavus.P6hja-Ameerika paljude pullide kasutamine ei ole en-

nast digustanud. Tagasilooke on pdhjustanud nn, siindi-kaatpullide kasutamine, sest need on hinnatud vaidi.iksikute karjade baasil. Vaja on aga kontsentreeruda tik-sikutele pullidele kindlate nduete alusel. Kuigi piimajdudlust miiiirab suur ary geene, on paljud

Pulliemade valik. neist viiikese mdjuga. Kui suuta identifitseerida iiksikudLehmade hindamine on pullidest miirgatavalt m6jusamad geenid, v6ib toodanguv6imet prognoosida

ebatdpsem, eriti heterogeensetes karjades. Vdrreldakse juba noores eas v6i isegi enne stindi. Tuleb arvestada, et

26

46 6647 58s] 3326 23l l 89 50 l

lehmi ju oma eakaaslastega. Heterogeensetes karjades oneakaaslaste hulgas vdga erineva geneetilise viiiirtusegalehmi. Seda stivendab veelgi embroosiirde retsipientideolemasolu eakaaslaste hulgas. Neile pole esitatud aretus-likku nduet.

Noorpullide hindamine on kallis.Kui kokku liita kulutused noorpulli ostmiseks, kasva-

tamiseks ning preemiad ema ja tiitarde omanikele, saa-dakse summa 50 000 DEMi. Samas on kiillalt kallispiimajdudluse kontroll, mis vajab altematiivseid meeto-deid kulutuste alandamiseks. Niiiteks m66ta toodangutharvemini, vdtta proove tihest ltipsist, kuid vaheldumisi.

Tingimused tulevikuks.

1. Arefusprogrammis osaleb vdhem, aga intensiivseltkaasatcidtavaid farmereid.

Need on tuumikkarjad nagu seakasvatuseski. Aretus-tihingu ja farmeri vahel s6lmitakse leping, mille aluseltoetatakse tehnilist varustamist ja karjas tehakse siivenda-tud uuringuid.

2. Suurem konkurents spermaturul.VZilissperma osatiihtsuse suurenemine viihendab noor-

pullide hindamismahtu. Tegelikkuses aga iihinevad Sak-samaa tduaretusiihingud, et seista vastu vii-liskonkurentsile. Testpullide arvu vdhendamine v6i-maldab sama hindamismahu juures suurendada tiitardearw pulli kohta ja sellega hindamise tZipsust.

3. Jdudluskontrolli kulude viihendamine.Tuleks piirduda kontrollialuste karjade vdiksema ar-

vuga. Need karjad peaksid olema suured, et v6imaldadaneis halvendajate pullide ttitarde praakimist. See eitiihenda sugugi ainult nn. stindikaa@ullide kasutamist.

4. Suurem edukus biotehnoloogias.On vaja jduda spermide lahutamiseni sugukromo-

soomide jiirgi. See vdimaldaks viihendada oma karjasjiirgmise pdlvkonna lehmaemade ja tdu piires pulliemadevajalikku arvu. Sellega t6useks aretusedu | 5%o v6rca.

In vitro viljastamine v6imaldab v6tta lehmikult mu-narakke ja sellega hihendada mtirgatavalt p6lvkonna in-tervalli.

5. Edusammud molekulaarseneetikas.

t -98 T6uloomakasvatus

holsteini t6ugu on valitud piimaj6udluse jiirgi juba aas-takiimneid, ja on jiiiinud veel tiksikud geenid, mis viiikesemahuga maarav ad piimaj Sudluse variatsiooni. Seet6ttutuleb leida teisi tunnuseid miiiiravaid geene, mis kaudseltm6j utavad piimaj 6udlust.

Kokkuv6tteks tuleb r6hutada, et tavalised aretuspro-grammid vajavad tiiiustamist. Karjade omanikega, kellelekuuluvad pulliemad v6i -ttitred, peab olema lepinguline

koostoo, et tagada hoopis ttipsem hindamine. Pulliemadvaj avad neutraalset hindamist te stj aamas, mida edukalt ontehtud Hollandis ja Osnabrilckis. Hiidavajalik on moleku-laargeneetika abi jiilgimaks geneetilise info iilekan-dumist.

Refereerinud Olev Saveli

Lihaveiste jdudtuskontrolli tulemused 1996. a.-tsoomesAnne- Marie Rosenlew,Soome Koduloomade Aretuskooperatiivi aretuskon-sulent, Vantaa, Nauta nr.3, 1997

Lihaveiste kontrollkarjade arv on veidi viihenenud vdr-reldes 7995. aastaga, kuid t6ugude omavaheline suhe onjiiiinud enam-viihem ptisima. Herefordi t6ug on Soomesjiitkuvalt arvukaim lihaveiste hulgas ja moodustab 34%o

karjadest ning 41,5o/o lehmadest. Kuigi karjade arv onmdnev6rra viihenenud vdrreldes eelmise aastaga, onnoorveiste arv veidi suurenenudki.

Stinnimassid ei ole viimasel aastal miirkimisvii2irseltmuutunud. Nii stinnil kui aastaselt on kehamasside miini-mum- ja maksimumnaitajate vahed ktillaltki miirkimis-vtiiirsed. M6ne farmi nliitajad paranesid tunduvalt, kuiveiste sciotmisele po<irati suuremat tiihelepanu.

Tabel 1. Kontrollkarjade ja -lehmade jagunemine 1996. aastal.

T6ug Kariad Lehmad Keskm. karjasIehmiarv Yo arv o

Ab.-angusSaroleeHerefordLimusiinSimmental

Teised

37471229t 79

17,5zz , J

34,1r ) r l

8,1A a

671540

t37947819066

1'7 5

18,94 1 5

1 4 4

2,0

8 ,1t \

q )

6 5

1 ' )

7.3Kokku 211 100 J tz+ r00 15.8

1995.a. 230 l J t I

Tabel 2. Puhtatduliste vasikate arv ja stinnimass kg

Tdug Arv Keskmine Minimaalne - maksimaalneq 9 6 9 d I

Ab.- angusSaroleeHerefordLimusiin

SimmentalPiemontK6rgmaa

2s9258563208887z

2232225831'�768 882

3 6494 I+z

4744Z J

J J

443 84043J I

z )

25z i

2T28J U

352 1

487460584",'

4824

l 620ZJ.,^

) z

3022

486062

53A AT?

Z J

Tabel 3. Ristandvasikate arv ja siinnimass kg.

T6ug Arv Keskmine Minimaalne - maksimaalne6 I q I e I

Ab.- angusSaroleeHerefordLimusiinSimmental

75r t 21498050

831 1 51198436

38464 lt a+J

44

3643394040

l 8

l 827J Z

4968136 169

25302526a 1J I

6568655349

2 7

Tduloomakasvahrs I -98

Tabel 4. Puhtatduliste ja ristandveiste arv ja keskmine kehamass (kg) 365 pfleva vanuselt

T6ug Pullikud Lehmikud Ristandid

arY elusmass arv elusmass pullikud lehmikud

Ab.- angus

SaroleeHerefordLimusiinSimmentalPiemont

139t 6 l3 5 1t52552

441542458481573455

126169392127

A 1

343428360367429

4304't9451495604

322315358362398

Uksnes lehmade arvu suurendamine lehmatoefusesaamise eesmiirgil ei ole majanduslikult kasulik, kuinende vasikad ei kasva intensiivselt ja tapmisjiirgseltnende lihakehad ei lahe kdrgemasse klassi.

Lehmatoetuste jaht ja kvootide hoidmine teatud tasemelniiitab seda, et lehmade keskmine poegimisvahe on pike-nenud. Paljud talunikud on otsustanud pidada kinnis-lehma seet6ttu, et mitte kaotada lehmade kvoote. Onikkagi kiisimus, kas tasub pidada kinnislehma tile talve,v6i tasuks see vahetada tiine, kas vdi aretuselt viihemviiiir-tusliku vastu, kellelt saaks viihemalt jiirgmisel aastal va-sika.

Tabel5. Lehmade keskmine poegimisvahemik ja mul-likate keskmine poegimisiga kuudes

T6ug Poesimisvahemik Poesimisisa

Ab.- angusSaroleeHerefordLimusiin

SimmentalPiemontK6rgmaa

1 L )

13,9

1 4 7

15.4

) 7 1

29,8

30,4) 4 5

7 \ )

3s.2

K6ikide tdugude mullikatekeskmine poegimisiga ont6usnud, vaid simmentalidel onsee langenud kahe aasta ltihedale.Keskmine poegimisea tdus tule-neb arvatavasti osaliselt ka p611u-majanduspoliitilistest otsustest.Suvel ja siigisel siindinud mul-likaid, kes poegivad 2,5-aastastena, on tiinestatud kvootidet6thr normaalsest enam.

Refereerinud Aisar Suurmaa

Hele lihaveis Briisselis. O. Saveli foto

Toimetuse kolleegium:

Olev Saveli (peatoimetaja),Eha Lokk (toimetaja),Kalju Eilart, Kiide Kalamees,Salme Kangur, Riho Kaselo, Heldur Peterson,Matti Piirsalu, Peep Piirsalu,Anne Zeemann, Enno Siiber.

Ajakiri ilmub 4 korda aastas:mzirtsis, juunis, septembris ja detsembris.

Keeleline korrektuur: Silvi SeesmaaTrtikk: OU Paar

28