tõuloomakasvatus 2016/1

1

E T L L

E A B A

TÕULOOMAKASVATUSEESTI TÕULOOMAKAS VATUS E LIIT EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT·

NR. 1 MÄRTS 2016

SISUKORD

Loomakasvatus2 R. Lokk, A. Tilk, H. Vaher, K. Karisalu. Eesti looma-

kasvatus 2015. aastal

Veised5 K. Kalamees. Eesti maakarja tõufarmid 2016. aastal8 T. Bulitko. Uus Eesti rekordlehm Missy9 T. Põlluäär. Uute noorpullide sperma EPK aretuses

10 T. Põlluäär. Lihaveiste jõudluskontrolli tulemused2015. aastal

Hobused12 K. Sepp. Eesti Hobusekasvatajate Selts ja tõuraamatud

201514 H. Peterson. Läti hobune

Karusloomad16 L. Taaler. Tšintšiljade ja küülikute 2015. a sügisnäitus

Linnud17 A. Lember. Vutikasvatuse populaarsus on tõusuteel

Sead19 V. Vare, O. Saveli. Tootmisfarmi emiste viljakus

kümne aasta jooksul kahel perioodil21 H. Kaack. Vundament heale suguemisele

Jõudluskontroll22 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest

2015. aastal25 K. Kersten. Sigade jõudluskontrolli tulemused 2015.

aastal

Seadusandlus28 A. Härmson. Kihnu maalammas – uus lambatõug29 O. Saveli. ETLLi liikmete pöördumine maaeluminis-

teeriumi poole

Referaadid31 E. Kalm. Uelzeni seitsmes ümarlaud „Uued väljakut-

sed veisekasvatuses ja -pidamisel“32 E. Telezhenko. Parema sõraindeksiga pullide kasuta-

misest suurem tulu33 Uudiseid Saksa Loomaaretuse Seltsilt34 Uudiseid Hollandist

Kroonika35 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liit pidas aasta-

koosolekut

Hea lugeja!

Käesolevas ajakirjas on mitu ülevaateartiklit 2015. aloomakasvatuse kohta. Need kinnitavad arvude keeles,milline möödunud languseaasta oli loomakasvatuses. Ta-gasilööke oli kõigis tootmisharudes, eeskätt produktiiv-loomade arvu suhtes. Kust aga tuleb piima või liha kogu-toodang? Ikka loomade koguarvust, kuigi ei saa unustadaka keskmist toodangut produktiivlooma kohta.

Selline olukord, et kõigi loomaliikide koguarvud onmiinuses võrrelduna eelmise aastaga, oli vaid Eesti Vaba-riigi esimestel aastatel, kui likvideeriti NL plaanimajan-duse tulemust. Ainult lihatõugu veiste ja nende kasvataja-te arv on suurenenud. Arvestades Eesti geograafilist asen-dit, ei suuda veiseliha enamtoodang kompenseerida kao-tust piima- ja sealiha toodangus. Soome linnukasvatusEestis on olnud pidevalt tõmbetuules, kord edenedes,kord vähenedes, kuid pole taganud eestimaalaste (ise)va-rustamist. Seakasvatusele oli eelmine aasta katastroofili-ne, arvestades Eesti kapitalil põhinevat, toodangulangusvõib veelgi jätkuda.

Valitsus toetas sigade Aafrika katku III tsooni seakasva-tajaid sealihakonservide varumisega (küll tühise hinnaeest) ja varuti 900 000 ühikut, riigihanked selleks olidvõitnud ikkagi Rakvere ja Atria lihatööstused. Ka sellestoetame põhjanaabreid.

Maaeluminister on kvalifitseerunud sigade Aafrika kat-ku tõrjele. Kui palju on esinemisi telekanalites, raadios janõupidamistel, viimastel saadavad ministrit pidevalt sea-kasvatusfarmide juhid, kes küsivad, kõnelevad, kahtlusta-vad ministrit, võtavad teda maha, ja ikka korduvalt.EPKK lihafoorum korraldati Märjal, kus asub ka ETSAÜkontor. Oponendid jälle kohal. Et korduvalt oli seakasva-tajatele lubatud sama toetussummat, pidi minister pakku-ma midagi uut. Ja näe, minister lubaski suuremad ühiku-määrad sigade aretustoetuseks. Kuidas asjaolud kulgesid,on lugeda ajakirjas (vt lk 30). Siinkohal tuleb märkida, etEesti 23 tõuseakasvatajat, nii palju neid veel ongi, kaalu-sid ministri abil üles ligi 2000 teiste loomaliikide tõuloo-makasvataja aretustoetuse ühikumäärad.

Eriti kahju on, et piimakvoodi kadumise aastal kahanespiimalehmade arv 5100 võrra, lisaks veel 3500 noorveist.EL „vanad“ liikmed seevastu valmistusid sihipäraselt pii-makvoodi kadumiseks. Näiteks Hollandis, kust müüdi va-rem kümneid tuhandeid tiineid lehmikuid teistesse riiki-desse, oli 2014. aastal juba raske neid kokku saada, sestfarmerid valmistusid oma piimakarja suurendama. Meiljuhtub sageli nagu Euroopa Liidus, kuid tihti vastupidi.

Õnneks piimaveisekasvatajad suutsid keskmist piima-toodangut lehma kohta suurendada sadakonna kilogram-mi võrra ja eesti holsteini lehmad lüpsid üle 9000 kg. Jac-queline on ületanud 170 tonni piiri elueatoodangus. Varstiületatakse 20 tonni piir 305 päeva piimatoodangus. Loo-tust kõigile tõuaretajatele 2016. aastal! Olev SaveliH. Viinalassi foto

Eesti loomakasvatus 2015. aastalRagne Lokk, Ahto Tilk, Helena Vaher ja Kalev KarisaluMaaeluministeeriumi loomakasvatussaaduste büroo

Statistikaameti esialgsetel andmetel (lõplikud andmed2015. aasta põllumajanduse kohta avaldatakse 2016. aastajuulis) vähenes 2015. aastal võrreldes eelnenud aastagakõikide loomaliikide arv (tabel 1). Kõige enam (14%)vähenes sigade arv, lindude arv oli 10% väiksem.

Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 31. det-sember (tuhandetes) (SA, PM)

Näitaja 2014 2015 2015/2014

+/– %

Veised 264,7 256,2 –8,5 97

sh piimalehmad 95,6 90,5 –5,1 95

Sead 357,9 307,1 –50,8 86

Lambad ja kitsed 89,8 88,0 –1,8 98

Linnud 2339,6 2108,6 –231,0 90

Statistikaameti IV kvartali andmete viimase viie aastavõrdlus näitab veiste koguarvu pidevat suurenemist kuni2014. aastani. 2015. aasta IV kvartalis oli ligikaudu 8500veist vähem kui eelnenud aastal samal perioodil. Veistekoguarvu vähenemine on toimunud peamiselt piimaleh-made arvel. Kui 2014. aasta 31. detsembri seisuga oli95 600 piimalehma, siis 2015. aastal samal ajal oli neid5100 võrra vähem. Piimalehmade arv on vähenenud ma-dalatest tootjahindadest tingitud keerulise turuolukorratõttu. Vasikaid sündis 2015. aastal 112 200, mis on 1900võrra vähem kui eelnenud aastal.

Sigade arv on samuti vähenenud – kui 2014. aasta lõpuseisuga oli 357 900 siga, siis 2015. aasta lõpus oli 50 800siga vähem. Ka sealihasektoris on turuolukord endiseltkeeruline – lisaks madalatele hindadele mõjutas sektoritsigade Aafrika katk.

Põrsaid sündis eelmisel aastal 705 400, mis on 68 900võrra vähem kui 2014. aastal.

PRIA esialgsetel andmetel oli põllumajandusloomaderegistris 31. detsembri seisuga veiseid kokku 256 346,neist piimatõugu lehmi 90 516 ja lihatõugu lehmi 25 076.Lambaid oli registris 82 6593 ja kitsi 4576 (tabel 2).

Võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga on veiste arvkokku vähenenud 8620 võrra, kelle hulgas piimalehmadearv vähenes 5194 looma võrra. Lihatõugu lehmade arvsuurenes 2216 võrra, lambaid oli rohkem 2326 ja kitsi 412võrra.

Maakonniti suurenes veiste koguarv viies maakonnasning vähenes kümnes maakonnas. Suurim veiste arvuvähenemine oli Jõgevamaal (4607 looma võrra) ja Tartu-

maal (1535 looma võrra). Veiste arv suurenes kõige enamViljandi- (784 võrra) ja Saaremaal (428 võrra).

Tabel 2. Loomade arv maakondades seisuga 31. det-sember 2015 (PRIA)

Maakond Veisedkokku

Lehmad Lambad Kitsed

piima liha

Harju 14 421 4464 1625 7021 289

Hiiu 5354 638 1616 3310 143

I-Viru 5810 1695 878 2299 564

Jõgeva 19 439 8322 876 2410 148

Järva 31 471 13 703 953 3496 284

Lääne 12 940 2592 2908 3869 258

L-Viru 28 530 10 818 2214 4962 289

Põlva 15 320 6296 641 4896 340

Pärnu 26 456 10 170 2621 5822 896

Rapla 19 259 6125 2223 5895 299

Saare 19 954 5305 3515 15 559 289

Tartu 14 103 5640 596 3810 167

Valga 12 724 4080 1391 7858 128

Viljandi 20 807 7717 1662 4751 157

Võru 9758 2951 1357 6635 325

Kokku 256 346 90 516 25 076 82 593 4576

Piimalehmi on endiselt enim Järvamaal (13 703 looma),üle 10 000 lehma on veel Lääne-Virumaal ja Pärnumaal.Piimalehmade arv suurenes 2015. aastal võrreldes 2014.aasta lõpu andmetega vaid Viljandimaal (216 võrra) jaSaaremaal (29 võrra). Lihatõugu lehmi on enim Saare-,Lääne- ja Pärnumaal. Lammaste osas jätkub olulisimakasvatuspiirkonnana Saaremaa domineerimine, kus aastalõpu seisuga kasvatati 19% kõikidest Eesti lammastest.Enim suurenes lammaste arv eelmise aastaga võrreldesSaare- ja Harjumaal, vastavalt 700 ja 477 võrra, suurimvähenemine oli aga Põlvamaal, – 522 lammast. Kitsedearvukuse poolest püsib endiselt esikohal Pärnumaa 896kitsega (20% kõikidest Eesti kitsedest), järgneb Ida-Viru-maa 564 kitsega.

PRIA põllumajandusloomade registri esialgsetel and-metel oli 2015. aasta 31. detsembri seisuga Eestis kokku3737 veisekasvatajat, mis on 136 võrra vähem kui eelne-nud aastal samal ajal. Vähenemine on tingitud peamiseltpiimalehmade kasvatajate arvu vähenemisest 283 võrra(2068-ni), samas kui lihatõugu lehmade kasvatajate arvon suurenenud 1590 tootjani (+109). Enamik piimatoot-mise lõpetanutest (171) oli, nagu ka eelnenud aastatel,1–2 lehmaga loomapidajad. Aastaga suurenes nii lamba-

2

Tõuloomakasvatus 1-16

L O O M A K A S V A T U S

kui ka kitsekasvatajate arv. PRIA registrisse oli 31. det-sembri seisuga kantud 1957 lambakasvatajat (+42) jakitsekasvatajaid 638 (+39).

Piimatootmine 2015. aastal (pärast viit kasvuaastat)vähenes 2014. aasta II poolest püsinud väga madala piimakokkuostuhinna ja 31. märtsil 2015 lõppenud viimasekvoodiaasta viimastel kuudel tarnekvoodi ületamise kar-tuses tootmise tagasihoidmise mõjul. SA esialgsetel and-metel ulatus 2015. aastal Eestis toodetud piimakogus773 848 tonnini, mis on 31 317 t võrra ehk 3,9% vähemkui eelnenud aastal. Suurem osa piimakoguse vähenemi-sest jäi aasta esimesse poolde, II poolaastal negatiivnevahe eelmise aastaga kuude võrdluses kahanes ja viima-ses kvartalis toodeti juba peaaegu sama palju piima kuieelnenud aasta IV kvartalis. Piimatoodangu vähenemisepõhjuseks oli piimalehmade arvu 5,3%-ne langus võrrel-des eelnenud aasta lõpu seisuga. Kriisi tingimustes osatootjaid vähendasid täiendavalt karja või loobusid tootmi-sest. Keskmine piimatoodang lehma kohta kasvas 104 kgvõrra uut rekordit tähistava 8337 kg-le.

Viimase viie aasta võrdluses on näha, et piima kogutoo-dang on sel perioodil, vaatamata viimase aasta tagasilöö-gile, kasvanud 80 861 t võrra ehk 11,7%. Lehmade arvu5,9%-se vähenemisel suurenes lehmade keskmine pro-duktiivsus 1169 kg võrra ehk 16,3% (joonis 1).

Kokkuostjatele realiseeriti 2015. aastal SA esialgsetelandmetel 719 800 t 3,9%-se rasva- ja 3,4%-se valgusisal-dusega piima, mis on eelnenud aastaga võrreldes 1,4%vähem. Toodetud piima kokkuostjatele realiseerimiseosakaal oli 93%. Kokkuostetud piimast kuulus 99,5%eliit- ja kõrgemasse sorti. Veterinaar- ja Toiduameti(VTA) andmetel oli teavitatud ja tegevusloaga piimakäit-lemisettevõtteid 37.

PRIA põllumajandusloomade registri 2015. aasta lõpuseisu andmed piimatootmise struktuuri kohta karjade suu-ruse alusel näitavad, et tootjate arvult ülekaalukalt suuri-ma grupi moodustavad jätkuvalt 1–2 lehma omanikud(joonis 2). Selle valdavalt vaid oma majapidamise tarbekspiima tootva grupi osakaal on pidevalt kahanenud, kuidmoodustab endiselt kõikidest tootjatest üle poole(54,7%). Samas kõige suuremate, üle 300 lehmaga tootja-te osatähtsus kõikide lehmaomanike hulgas oli 2015. aas-tal vaid 4,3%, kuid see on viimase viie aastaga 1,6 prot-sendipunkti (pp) võrra suurenenud.

Piimalehmaomanike arvu vähenemine 2015. aastalvõrreldes eelnenud aastaga kiirenes, tootmise lõpetas12% lehmaomanikest, kuid jäi siiski väiksemaks kui2011. ja 2013. aastal (joonis 3).

Kokku on viimase viie aastaga piimalehmaomanike arvvähenenud 45%. Jätkuvalt on selge tendentsina näha, etväiksema loomade arvuga ehk kuni 50 lehmaga tootjate

3

1-16 Tõuloomakasvatus

Joonis 1. Piimatootmise põhinäitajad aastatel 2011–2015 (SA)

Joonis 2. Piimalehmaomanike jagunemine suurus-grupiti aastatel 2011–2015 (PRIA)

Joonis 3. Piimalehmaomanike arvu muutumine suu-rusgrupiti aastatel 2011–2015 (PRIA)

Joonis 4. Piimalehmade jagunemine suurusgrupiti2011–2015 (PRIA)

suurusgruppides on tootmise lõpetajate arv proportsio-naalselt tunduvalt suurem kui suurema lehmade arvugatootjate gruppides. Kõige vähem (2%) on viimase viieaastaga kahanenud piimalehmaomanike arv kõige suure-mas, üle 300 lehmaga tootjate suurusgrupis.

Hoopis teistsuguse pildi piimatootmise jaotumisest an-nab piimalehmade arvu jagunemine suurusgrupiti.

2015. aastal peeti Eestis 81,3% kõikidest lehmadest üle100 lehmaga karjades, sealjuures 300 ja enama lehmagakarjades peetavate lehmade osakaal ulatus ligi 63%-ni(joonis 4). Kui lehmade arvult suurima grupi osakaal onviimasel viiel aastal kiiresti suurenenud, siis 100–299 leh-maga tootjate grupis peetavate lehmade osakaal on vähe-nenud. 2015. aastal vähenes nimetatud grupis peetavatelehmade osakaal kõikide teiste gruppidega võrreldes enim(2 pp).

Arvuliselt kõige suurema tootjate arvuga grupis (1–2lehmaga tootjad) peetavate lehmade osakaal on pidevaltvähenenud ning 2015. aastal küündis see näitaja vaid1,6%-ni.

Perioodil 2011–2015 vähenes piimalehmade arv kõiki-des suurusgruppides kokku 5,4%, mis on täpselt sama kui2015. aastal turukriisi tingimustes karjades lehmade arvuvähendamine (joonis 5). Protsentuaalselt oli viie aastajooksul kokku suurem vähenemine kõige väiksema leh-made arvuga tootjate karjades: 1–2 lehmaga tootjate gru-pis 51%, 3–9 lehmaga tootjate grupis 41% ning 10–49lehmaga tootjate grupis 35%. Ainsana suurenes lehmadearv sel perioodil üle 300 lehmaga tootjate grupis 10%.

Lihatootmine. 2015. aastal tapeti majapidamistes võimüüdi lihatöötlemisettevõtetele tapaks 120 864 t (elus-massis) loomi ja linde (tabel 3), mis on eelmise aastagavõrreldes 2465 tuhande tonni võrra ehk 2% rohkem.

Sealiha toodeti 2015. aastal (elusmassis) 69 691 t, mison 2000 t võrra rohkem kui eelnenud aastal. Sealihatoodang suurenes eelmise aastaga võrreldes I ja II kvarta-lis. Sealiha osatähtsus liha kogutoodangust moodustas58%, mis on eelnenud aastaga võrreldes 1 pp rohkem.Lihatöötlemisettevõtted ostsid 2015. aasta jooksul kokku464 900 siga, kellest saadi 37 300 t liha. Võrreldes eelne-nud aastaga suurenes sigade kokkuost 27 200 sea võrra.

Sealiha keskmine kokkuostuhind SA andmetel oli2015. aasta keskmisena 1491 €/t, mis on 215 €/t madalam

kui aasta varem. Kui 2015. aasta märtsist juulini oli sea-liha kokkuostuhind stabiilne, siis alates augustist hakkassee langema. Üheks oluliseks põhjuseks oli sigade Aafri-ka katku levik.

Tabel 3. Lihatoodang elusmassis (tonnides) (SA, PM)

Näitaja 2014 2015 2015/2014

+/– %

Tapaloomi ja -linde kokku 118 399 120 864 2465 102

sh veised 22 478 21 909 –569 97

sead 67 735 69 691 1956 103

lambad, kitsed, linnud 28 186 29 264 1078 104

Esimene sigade Aafrika katku juhtum diagnoositi kodu-sigadel 21. juulil ning seejärel karmistati seapidamise bio-ohutuse nõuded veelgi. Euroopa Komisjon kehtestas31. juulil kitsendustega tsoonide uued piirid, mille koha-selt jäi rangeimasse ehk III tsooni osa seakasvatusettevõt-teid. Sealiha kokkuostuhind III tsoonis vähenes märgata-valt. Maaeluministeeriumi poolt läbiviidud uuringu koha-selt oli III tsooni jääva sealiha kokkuostuhind u 50% ma-dalam kui Eesti keskmine kokkuostuhind.

VTA andmetel on sigade tapmiseks ja töötlemiseks tea-vitatud ja tegevusloaga toidukäitlejaid kokku 37.SEUROPi klassifikatsiooni kasutamise kohustus on liha-käitlemisettevõtetel, kus tapetakse aastas keskmiselt üle200 nuumsea nädalas. Selliseid ettevõtteid on Eestis kolmning 2015. aasta jooksul klassifitseeriti neis 396 693nuumsea rümpa, millest 52% kuulus S- (super) ja 46% E-(ekstra) lihakusklassi.

Veiseliha toodeti 2015. aastal (elusmassis) 21 909 t, mison 3% vähem kui eelnenud aastal. Veiseliha osatähtsuskogu lihatoodangust moodustas 18%. Veiste kokkuost onsuurenenud. Lihatöötlemisettevõtete poolt kokkuostetud34 400 veisest saadi 8658 t liha, mis on 900 t rohkem kui2014. aastal. Keskmiseks rümba massiks oli 252 kg.Veiseliha kokkuostuhind SA esialgsetel andmetel oli aas-ta keskmisena 1975 €/t, mis on 15 €/t madalam kui 2014.aastal.

VTA andmetel on veiste tapmiseks ja töötlemiseks tea-vitatud ja tegevusloaga toidukäitlejaid kokku 26 ning

4


Joonis 5. Piimalehmade arvu muutumine suurus-grupiti 2011–2015 (PRIA)

Joonis 6. Munatoodang kokku ja keskmiselt kana

kohta aastatel 2010–2015 (SA)

neist neli rakendas SEUROPi klassifikatsiooni. Veise-rümpade klassifitseerimise kohustus on Eestis lihakäitle-misettevõtetel, kus tapetakse aastas keskmiselt üle 75kaheksa kuu vanuse või vanema veise nädalas. Vastavaltkomisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 148/2014, millegamuudetakse määrust (EÜ) nr 1249/2008 seoses kate-gooriate ja klassidega turuhinna registreerimiseks veise-lihasektoris ning seoses searümpade turuhinnaga, onkohustus edastada ka kategooria Z (8–12-kuused noor-loomad) turuhinnad. Nimetatud kategooriasse klassifit-seeriti 2015. aastal 747 looma. Kokku klassifitseeriti2015. aastal nelja ettevõtte poolt SEUROPi klassifikat-siooni järgi 22 081 veiserümpa (k.a kategooria Z).

Vaatamata sellele, et aasta-aastalt D-kategooria rümpa-de klassifitseerimine väheneb, oli see endiselt suurimgrupp, moodustades 45% kõikidest klassifitseeritud rüm-padest.

Linnuliha, lamba- ja kitseliha toodangud on SA and-mebaasis esitatud koos. Linnuliha osatähtsus kogu liha-toodangust oli 2014. aasta andmetel 23% ning lamba- jakitselihal 1%.

Lihatöötlemisettevõtete poolt 2015. aastal kokkuoste-tud 3500 lambast ja kitsest saadi 63 t liha. Lambaid ja kitsiosteti 100 looma võrra vähem kui eelnenud aastal. Aastakeskmisena oli lamba- ja kitseliha kokkuostuhind2975 €/t, mis on 2014. aasta hinnast 191 €/t kõrgem.

VTA andmetel on lammaste tapmiseks ja töötlemiseksteavitatud ja tegevusloaga toidukäitlejaid kokku 14. Lam-barümpade SEUROPi klassifikatsiooni järgi on klassifit-seerimise kohustus lihakäitlemisettevõtetes, kus tapetak-se aastas keskmiselt üle 80 lamba nädalas. 2015. aastallambarümpi SEUROPi klassifikatsiooni järgi ei klassifit-seeritud.

Munatootmine. 2015. aastal toodeti SA esialgsetelandmetel 198,7 mln muna (joonis 6), mis on 680 000

muna vähem kui eelmisel aastal. Toodang vähenes võrrel-des 2014. aastaga 0,3%. 2015. aastal oli munatoodangsuurim IV kvartalis, 2014. aastal aga I kvartalis. SA pooltavaldatud andmete (kõikide andmete avaldamist ei või-malda andmekaitse põhimõte ning seega ei avaldata and-meid Harju, Lääne-Viru ja Põlva maakonna kohta) järgitoodeti kõige enam mune Valgamaal (30,6%), kus muna-toodang suurenes võrreldes eelmise aastaga 7,2%. Muna-tootmine vähenes Ida-Viru, Lääne, Pärnu ja Tartu maa-konnas.

PRIA põllumajandusloomade registris oli 2015. aastalkanamunade turustamiseks väljastatud eraldusnumbreid109 ehitisele. Nende hulgas 26 mahepõllumajanduslikukstootmiseks, 71 vabalt peetavate kanade munade tootmi-seks, 7 õrrekanade munade tootmiseks ja 5 puuris peeta-vate kanade munade tootmiseks. Võrreldes 2014. aastagaon suurenenud mahepõllumajanduslikuks tootmiseks javabalt peetavate kanade munade tootmiseks registreeritudettevõtete arv. 2015. aasta detsembri seisuga oli VTApoolt tunnustatud 12 munapakenduskeskust ja üks muna-toodete tootja. Kaks munapakenduskeskust oli tunnusta-tud vutimunade ja üks jaanalinnumunade pakendamiseks.

Keskmine munatoodang kana kohta oli SA esialgsetelandmetel 274 muna, mis on viimase üheksa aasta kõrgeimnäitaja.

Munade isevarustatuse tase on viimastel aastatel olnudvahemikus 64–67%. Alates 2008. aastast on munade tar-bimine inimese kohta suurenenud – aastal 2008 tarbiti 176ja 2014. aastal 226 muna.

Linnumunade import ületab eksporti üle kahe korra.2015. aasta jaanuarist novembrini imporditi linnumunekokku 105 mln, mida on 7% vähem kui 2014. aasta samalperioodil. Linnumune eksporditi 2015. aasta 11 kuugakokku 38,8 mln, mis on võrreldes eelnenud aasta samaperioodiga 2% rohkem.

Eesti maakarja tõufarmid 2016. aastal

Pm-mag Käde KalameesEK Selts

Eesti maakarja tõufarmide hindamine toimus 2015. aas-tal augustist kuni novembri keskpaigani. Tõufarmide hin-damise komisjonides osalesid EK Seltsi tegevjuht, tõuraa-matu pidaja Käde Kalamees ja juhatuse liikmed Ilse Go-šovski, Lorette Kald, Liia Sooäär, Piret Alfhtan või AntsAaman. 2015. a viimasel seltsi juhatuse koosolekul10. detsembril kinnitati maakarja 20 tõufarmi.

Üle 20 lüpsilehmaga tõufarme on 5, neist suurim SirjeTreumuthi I klassi tõufarm 59 aastalehmaga (tabel 1).

Eesti maatõu suuremate tõufarmide lehmad on aastate-ga järjest paremaks aretatud. Kuigi TÜ Mereranna PÜtoodang langes 576 kg võrra 2015. aastal, on sellel mitupõhjust, eeskätt piimakvoodi kadumine ja piimahinnadrastiline langus. Praegu karjas olevast 29 lehmast on

vanemaid vähemalt 3. laktatsiooni lüpsvaid lehmi 15 jaesimesel laktatsioonil 8 lehma.

Karja parimateks lehmadeks võib pidada Toome-kariEK 6756925 (sünd 05.04.2005), kes lüpsab juba 7. laktat-sioonil, millest neljal laktatsioonil on ta lüpsnud 8008–8764 kg piima ja suurim päevalüps on olnud 36,3 kg. Ke-na-kari EK 7165818 (sünd 21.12.2005) on lüpsnud jubaseitse laktatsiooni, millest kolmel laktatsioonil on ta lüps-nud 8050–8562 kg piima ja suurim päevatoodang onküündinud 39,9 kg-ni. Kauni välimikuga Kena-kari onosalenud Saarte Vissi näitustel 2009. (3. koht), 2010. ja2011. a.

Üle 8000 kg väljalüpsiga on vanematest lehmadest kar-jas viis lehma. 29 lehmast on aga juba esimesel laktatsioo-nil lüpsnud üle 6000 kg piima kümme lehma, neist neliandsid üle 7000 kg piima. Parim on Tibu-kari

5


V E I S E D

EK 10319888, kes lüpsis esimesel laktatsioonil 7296 kgpiima ja kolmandal laktatsioonil 8326 kg.

Väga heades söötmis- ja pidamistingimustes avaldubmaakarja geneetiline võimekus parema toodanguna. LiiaSooääre Saare Maakari OÜ mahetingimustes olevate 20lehma toodang lähenes jõudsalt 2014. a 6000 kg-le. Võr-reldes 2013. aastaga oli juurdekasv 2014. a +651 kg.Tubli edasiminek aastatel 2013–2014 tagas Liiale seltsihõbekarika ja ettepaneku osaleda konkursil Aasta Põllu-mees 2015. Lisaks sellele osales Liia Sooäär Eesti Talu-pidajate Keskliidu korraldatud konkursil „Eesti parimtalu“ ja saavutas seal alternatiivset suunda arendavatetalude seas hinnatava 2. koha.

Sirje Treumuthi maatõu tõufarmi kuulub juba 59 aasta-lehma, kelle 2014. a piimatoodang oli 5823 kg (+229 kgvõrreldes 2013. aastaga). Ta on aasta-aastalt maakarjaarvukust suurendanud, aga samal ajal on toimunud ka pii-matoodangu suurenemine. Kui 1997. a oli selles karjasviis maatõugu lehma, siis 2014. a 59 aastalehma.

Priidu Ratniku karja lehmikud (Hiiumaalt) on jõudnudIlse Gošovski karjas lüpsiikka ja perenaise sõnutsi olisöötmisega vaja tagasi hoida, kuna selles karjas oli päeva-korral piimakvoodi ületamine. EK Seltsi pöördumiselePRIAsse ja põllumajandusministri poole vastati, et min-geid erandeid ei tehta, isegi vaatamata sellele, et tegemiston ohustatud tõuga. Aga hakkaja perenaise kiire tegutse-mine andis ka siin lahenduse. Läinud aastal esindas pere-

kond Gošovski oma maatõugu loomi kolmel näitusel.Kahe maatõugu lehmaga Ülenurme näitus-konkursil jakahe mullikaga Tartu maamessil aprillis ja Luige kevad-laadal mais. Ilse Gošovski kuus lehmikut on leidnudendale uue kodu Rever OÜs Harjumaal ja novembrist ala-tes ka aretuspull Näkvir EK 342. Karjast on teistesse ma-japidamistesse saadud mitu väga hea välimikuga pulli,üks neist Otivirvak EK 331 Liia Sooääre Saare Maakarjasja teine Otivir EK 340 Taivi Väli karjas.

Milvi Reinem aretab sihipäraselt oma karja, oskab igamaatõu lehma põlvnemise ja veise iseloomu kohta infotanda. Paraku ei ole alati võimalik söödatootmist lahenda-da parimal viisil, kuid siiski on oluline, et koos pojagatahab Milvi Reinem maatõugu hoida ja aretada.

Maakarja arvukuse suurenemisel on samuti teenedperekond Kiideril. Ka nemad alustasid kunagi ainult mõ-ne lehmaga ja 2001. a said nad tõufarmiks kuue lehmaganing 2015. a tõufarmide hindamise ajaks oli kari suurene-nud 16 aastalehmani. Mullikate paarituseks kasutatakseoma pulli, aga lehmi seemendatakse kunstlikult. 01.01.2016 seisuga on karjas juba 22 puhtatõulist tõuraamatulehma.

Just suuremad maatõu farmid annavad võimaluse vali-da parimaid pulliemasid aretuse tõhustamiseks. Nii on kakõikidelt eelnimetatud tõufarmide omanikelt saadud häidaretuspulle kas teistesse majapidamistesse või spermavarumiseks.

6


Tabel 1. Eesti maakarja tõufarmid 2016 a., karjas üle 20 lehma

Karja omanik / piima-toodang 2015–2014

Aasta* Aasta-lehmi

Lehma kohta Karjamulje

Kokkupunkte

Klass

piima kg rasva % valku % rasva kg valku kg

1. TÜ Mereranna PÜ 2015 32 6658 4,45 3,46 296 231 9,5 120,7 eliit

–576 2014 34 7234 4,32 3,43 312 248 9,5 135,5 eliit

2. Saare Maakari OÜ 2015 20 5843 4,34 3,46 253 202 10,0 117,7 eliit

+ 651 2014 20 5192 4,44 3,51 230 182 10,0 110,3 eliit

3. Sirje Treumuth 2015 59 5823 4,50 3,48 262 202 9,0 100,7 I

+229 2014 55 5594 4,53 3,45 253 193 9,0 92,3 I

4. Ilse Gošovski 2015 40 5380 4,22 3,25 227 175 8,0 97,3 I

–81 2014 20 5461 4,21 3,25 230 177 8,0 96,2 I

5. Milvi Reinem 2015 21 3712 4,77 3,47 177 129 9,0 75,7 II

+ 221 2014 26 3491 4,70 3,38 164 118 8,5 79,2 II

* – 2015. aastal 2014. a ja 2014. aastal 2013. a toodangunäitajad

Foto 1. Ilse Gošovski ja rekordlehm Taisi, elueatoodang siiani82 654 kg (K. Kalamees) Foto 2. Ilse Gošovski noorkari (K. Kalamees)

7


Tabel 2. Eesti maakarja tõufarmid 2016. a, karjas 4–19 lehma

Karja omanik/piimatoodang 2015–2014

Aasta Aastalehmi

Lehma kohta Karjamulje

Kokkupunkte

Klass

piima kg rasva% valku % rasva kg valku kg

1. Massiaru POÜ 2015 4 7980 4,15 3,39 409 348 10,0 138,0 eliit

–136 2014 4 8116 4,28 3,39 348 275 10,0 141,1 eliit

2. Eerika Farm OÜ 2015 4 5566 4,95 3,70 276 206 8,5 113,6 eliit

+248 2014 5 5318 4,83 3,88 257 206 8,0 115,2 eliit

3. Palu talu, J. Simovart 2015 10 5219 4,83 3,51 252 182 10,0 112,4 eliit

–116 2014 11 5335 4,76 3,62 254 193 9,8 115,2 eliit

4. Rätsepa talu, A. Aaman 2015 5 5430 4,87 3,58 265 194 10,0 109,1 eliit

+29 2014 5 5401 4,64 3,59 250 194 9,5 112,7 eliit

5. Priidu talu, M. Sootla 2015 7 5458 4,62 3,35 252 183 8,5 97,4 I

+445 2014 6 5013 4,52 3,35 227 168 8,5 95,3 I

6. Pahkla Camphilli küla 2015 12 4475 4,66 3,52 208 158 9,7 92,7 I

+570 2014 12 3905 4,72 3,46 184 135 9,6 85,9 I

7. Andressaare t, E. Lohu 2015 4 3743 4,62 3,64 173 136 10,0 92,3 I

–1567 2014 4 5310 4,50 3,40 239 180 10,0 109,9 eliit

8. C. R. Jakobsoni TM 2015 5 3915 4,59 3,39 180 133 9,5 89,8 I

–92 2014 5 4007 4,63 3,37 186 135 9,5 90,9 I

9.Veski talu, S. Kaljuste 2015 4 4228 4,17 3,49 176 148 9,0 88,6 I

10. Riido talu, J. Kiider 2015 16 3942 4,75 3,49 187 138 9,8 86,7 I

–220 2014 16 4162 4,83 3,43 201 143 9,8 90,8 I

11. Niidi talu, A. Niit 2015 5 4186 4,59 3,42 192 143 8,5 85,2 I

+123 2014 5 4063 4,53 3,42 184 139 8,5 81,7 I

12.Lau-Raja t,T. Muulmann 2015 4 7199 5,02 3,68 361 265 9,0 118,9 II

+1401 2014 4 5798 5,45 3,84 316 222 9,0 105,6 eliit

13. Sepa talu, A. Väkram 2015 6 4635 4,41 3,25 204 151 7,0 75,6 II

–417 2014 5 5052 4,41 3,32 223 168 8,0 81,3 I

14. Otsa talu, R. Parts 2015 7 2914 5,14 3,61 150 105 8,5 69,5 III

–522 2014 9 3436 5,03 3,72 173 128 8,8 74,8 II

15. Loodimäe OÜ, H. Loot 2015 5 2078 4,35 3,40 90 70 8,8 63,7 III

–2402 2014 4 4480 4,22 3,18 189 142 8,5 92,1 I

Tõufarmid +58 2015 269 5261 4,53 3,44 238 181

Tõufarmid 2014 255 5203 4,55 3,45 237 180

Maakari –219 2015 484 4573 4,59 3,43 210 157

Maakari 2014 459 4792 4,54 3,43 217 164

* – 2015. aastal 2014. a ja 2014. aastal 2013. a toodangunäitajad

Foto 4. Pahkla Camphilli küla lehmad (K. Kalamees)Foto 3. Sirje Treumuthi noorkari (K. Kalamees)

Maatõu aretamisel on oluline iga majapidamise jõud-luskontroll. Tõufarmiks saab siis, kui karjas on vähemaltneli jõudluskontrolli maatõugu lehma. Selliseid väikse-maid majapidamisi on 15 (tabel 2).

Suurim piimatoodangu tõus oli Toomas Muulmani Lau-Raja talus, nelja lehma keskmine toodang 7199 kg(+1401 kg). Toodangu poolest võiks kari kuuluda eliit-klassi, kuid paraku tõuraamatu põhiosa (A ja B) lehmadearv (ainult kaks) ei võimalda anda vastavalt juhendile kõr-gemat kui II klass.

Pahkla Camphilli Küla Farmi OÜs oli 12 lehma keskmi-ne piimatoodang 4475 kg (+570 kg). Eriti tuleb toodangutesile tõsta seetõttu, et tegemist on vaimupuudega külakogukonna inimestega.

Priidu Sootla Priidu talus suurenes piimatoodang aasta-ga 445 kg, mis on igati kena edasiminek.

Massiaru POÜs vähenes piimatoodang 136 kg võrra,kuid arvestada tuleb fakti, et karjas ei ole enam rekordleh-ma Lillikut. Praegu on lüpsil olevad seitse maatõugulehma kõik võimekad, sest kolm lehma (Pähkel, Pihlakasja Pung) on juba esimesel laktatsioonil ületanud 7000 kgpiimatoodangu. Pung EE 13741907 (sünd 29.11.2012) onjuba esimese laktatsiooniga lüpsnud 286 päevaga 7194 kgpiima, suurim päevatoodang 28,8 kg. Punga elusmass oli10. nov 2015. a 508 kg ja ristluu kõrgus 135 cm.

Palu talu maakarja aretustööga tegelevad nüüd, pärastMaarja Simovarti surma, poja Jaani pere ja nad on aretus-tööst teadlikud ning eliitklassi tõufarmi staatus jäi alles.

Eesti maakarja arvukust on märgatavalt suurendanudKarukämmal OÜ, kus toimetavad kaks Ants Aamani pe-ret, juunior ja seenior. 01.01.2016 seisuga oli karjas 13maatõugu lehma ja 12 lehmikut. Siia karja on ostetud eri-nevate majapidamiste loomi – kokku 10 karjast ja seetõttuka on karjas 14 pulli järglased. Karja parimaks lehmakson Pauliine, (sünd 16.10.2005), suurim toodang 5. laktat-sioonil oli 8914 kg piima. Pauliine osteti Enn Ambosemajapidamisest Lääne-Virumaalt. Pauliine on aretuspulliVirvaktömmi EK 335 ema. Sellest karjast on saadud mit-meid häid aretuspulle ka teistesse maakarja majapidamis-tesse.

Sel aastal sai esmakordselt tõufarmiks Siiri KaljusteVeski talu maakari. Perenaine on küll aastaid maakarjaaretanud 1–3 maakarja lehmaga, kuid nüüd on neli tõuraa-matu lehma ja kaks lehmikut, kari tunnistati I klassi vääri-liseks.

Kõik tõufarmide omanikud on vaeva näinud praegustesrasketes majandamise tingimustes ja vastavalt oma või-malustele tublit tööd teinud. Soovin kõikidele maakarjakasvatajatele sitkust ja vastupidavust edaspidiseks ja õnnekarjaaretustöös.

Uus Eesti rekordlehm MissyTanel BulitkoETKÜ juhatuse esimees

AS Tartu Agro Vorbuse farmi holsteini tõugu lehmMissy EE12434572 lüpsis teisel laktatsioonil 19 767 kgpiima. Sellega on eelmine, Ranna Farm OÜ MeidiEE12703159 rekord ületatud 114 kg võrra.

Rekordlehma teine laktatsioon algas 5. aprillil 2015.aastal. Tipplaktatsiooni suurimad päevalüpsid saavutatimullu juunis ja juulis, kui kolmekordsel lüpsil andisMissy vastavalt 73,1 ja 76,3 kg piima. Rekordlaktatsiooniiseloomustab äärmiselt ühtlane toodangukõver. Laktat-siooni esimesel lüpsikuul oli päevatoodang 58,8 ja küm-nendal lüpsikuul 58,3 kg piima, 305 päeva keskmisena64,8 kg piima. Piimarasva- ja valgutoodang kokku oli1349 kg, mis on läbi aegade Eestis viies tulemus. Missypaistis hea toodanguvõimega silma juba esimesel laktat-sioonil, 15 277 kg piima. Selle tulemusega kuulub ta sa-muti kümne parima lehma hulka. Ka piimakvaliteedi näi-tajatelt on piim suurepärane. Somaatiliste rakkude aretus-väärtus on 115, mis iseloomustab head udara tervist. Niipiimarasva- kui valgusisaldus oli rekordlaktatsioonil3,41%.

Tipplehm on ka vastavalt oma toodangu tasemele Eestiparim lehm piimajõudluse aretusväärtuselt, SPAV 152.55 kuu vanune lehm on 813 lüpsipäevaga tootnud seninielueatoodanguks juba 43 999 kg.

Missy on sündinud 27. juulil 2011. aastal. Esimest kor-da poegis ta 26- ja teist korda 44-kuuselt. Tema isa onAmeerika päritolu holsteini pull Mr. Minister, emaisaEestis aretatud Belro ET ja emaemaisa Kanada kuulsus

Bolton ET. Ka kolme põlvkonna emaseellased on tootnudlaktatsiooni toodanguteks üle 10 tonni piima.

Lisaks supertoodangule on Missy laitmatu välimikugalehm. Tema välimiku üldhinnet on hinnatud 85 punktiga,sellise tulemuse on saavutanud vaid üksikud tipplehmad.Vissikonkursside külastajad on olnud tunnistajaks nii2014. kui 2015. aastal Missy suurepärasele esitlusele, kuskohtunikud nimetasid ta oma vanuseklassi võitjaks. Li-saks pälvis ta mullu reservvissi tiitli. Seega on uue Eestirekordlehma näol tegemist tõelise superstaariga.

Kohtunikud kiitsid konkursil tema ülihead udarat. Erititagaudara kõrgust ja laiust, samuti tema sobivust tänapäe-vasele holsteini tüübile. Ligi 160 cm kõrgune lehm käituskonkursiringides väga elegantselt. Teda iseloomustadesjagus hindajatel kiidusõnu võrdselt konkursi võitjaga.2014. aastal konkurssi hinnanud saksa kohtunik Guido Si-

8


Foto 1. Missy 2014. aastal esmapoeginute võitjana (T. Bulitko)

mon pakkus just esmapoeginud lehmade klassi võitjanavälja Missyt ja küsimusele, kes konkursil osalenud leh-madest võiks lüüa läbi Euroopa meistrivõistlustel, vastasta, et näeb noores võitjas suurt potentsiaali.

Tartu Agro AS Vorbuse farmi tõuaretuse juht MaieMölder iseloomustas Missyt kui tõelist piimamasinat, keslüpsab palju ja tarbib ka sööta ohtrasti. Nii võib tipplehmakohata pidevalt söödasõime lähedal. Samuti ei ole Missykaotanud ka 11. laktatsioonikuuks oma ülihäid udara javälimiku omadusi.

Kokku on Eestis kuus lehma, kelle piimatoodang onületanud 19 tonni. 500 parima laktatsioonitoodangugalehma hulka kuulub 99 Tartu Agro ASi karjast pärit leh-ma. Tartu Agro ASi 741 holsteini lehma lüpsid mullu12 238 kg piima, mis on holsteini lehmade piimatoodan-gu paremuselt teine tulemus.

Soovin kõikidele tippkarjade omanikele soovi ja uskuoma hoolealuseid selliselt pidada, et rõõmsaid hetki ka

tulevikus teistega jagada. Näis, kas järgmine rekord vajabjuba 20 tonni piimatoodangu ületamist.

Uute noorpullide sperma EPK aretuses

Pm-mag Tõnu PõlluäärEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tõuraamatu- jaaretusosakonna juhataja

Jõudluskontrolli 2015. a tulemused on teada. Raske aas-ta lõppes EPK tõule siiski rahuldavalt, +15 kg piima, kuidsuure lehmade arvu langusega, –1109 ehk –6%. 2015. aviimase hindamise tulemused on juba mõnda aega areta-jatel kättesaadavad olnud. Siinkohal noorpullidest, keshilisemalt pakkumisse lisatud.

ERIKO 485 (Erik x Komty-Red x Alster-Red), sünd2010. a Haage Agro OÜs. Väga hea SPAV (119), sealjuu-res geneetiline piimaparandus +1298 kg. 105 esimese lak-tatsiooni lõpetanud tütred: 8111–3,84–3,31. Erikotütardel on positiivne SSAV (106) ning järglased sünni-vad kergelt (111) ja surnultsündide esinemissagedus onväike (106). Üldtunnustest paraneb enim tüüp (106), kus-juures tütred on suured (106), sügava kere (106) ja laialaudjaga (106). Udarahinnangud on negatiivsed. Nõrk oneesudara kinnitus (74), keskside (86) ja udara põhjakõrguski on negatiivne (81). Eriko tütarde lineaarse hin-damise tulemustest ei paista see paraku välja. Võimalik, et

karjade ja võrdlusgruppide tulemused on Eriko tütardeomadest siis paremad.

JEROLD 500 (Jerold-Red x Lord x Danu), sünd2010. a Kõljala POÜs. Uus pull aretuses, kelle kohta kõikiandmeid pole veel teadagi, SPAV hea (118), samutiSSAV (105). Järglased sünnivad kergelt (113) ja surnult-sünde (111) esineb harva. Poegimiskerguse indeks onEPK noorpullide seas parim tulemus. Nii tüübi (108),udara (103) kui ka jalgade (100) aretusväärtused on posi-tiivsed. Tütred on suured (108), sügava kere (107) ja suh-teliselt laia laudjaga (105). Udaratunnustest parandabJerold oma tütardel eelkõige udara kesksidet (106) jaesinisade asetust (104). Tagajalad on hea asetusega (107),sõranurk suurepärane (98).

BRAVIS 486 (Bravisi-Red x Ascona x Nytvar), sünd2010. a Haage Agro OÜs. Hea SPAV (118), geneetilinepiimaparandus (+1031 kg), tütarde I laktatsiooni toodangsuur – 8618 kg (60 tütart). Nagu kahe eelmise pulli tütar-del, nii on ka Bravise tütardel väga head poegimiskerguse(106) ja surnultsündide (122) sageduse aretusväärtused.Sellega aga kõik piirdub, kuna välimikutunnuste paranda-jana Bravis eriti silma ei paista.

9


Foto 1. Bravis 486 (P. Padrik) Foto 2. Caan 460 (P. Padrik)

Foto 2. EHF reservviss 2015 Missy ja kohtunik Stefan Widmer(Šveits) (T. Bulitko)

CAAN 460 (Caj x Infrarood-Red x Vest Top), sünd2009. a Tartu Agro ASis. Samuti kõrge SPAV (113),kusjuures Caan on üks vähestest pullidest, kes parandabtütarde rasva- (+0,21%) ja valgusisaldust (+0,11%) pii-mas. 80 esimese laktatsiooni lõpetanud tütre piimajõud-lusnäitajad on: 7307–4,13–3,49. SSAV (110) on pakuta-vate EPK pullide hulgas paremuselt teine tulemus. Vasi-kad sünnivad kergelt (111), kuid surnultsündide (89)sagedus on suur. Caan on üks vähestest pullidest, kesparandab tütarde tüübitunnuseid nii heal tasemel (113).Tütred on sügava rinna (112) ja laia laudjaga (124). Kuienamasti on pullide tütardel kas tõusev või EPK-le oma-sem luipu laudjas, siis Caani tütardel on väga hea laudjanurk (102). Tütarde eesudar (110) on hästi kinnitunud jakeskside (111) tugev.

DAVIL 481 (David x Moonlight-Red x Mabber), sünd2009. a Sadala Piim OÜs. Taas üks Davidi poeg, kelleSPAV (111) on kõrge, geneetiline piimaparandus(+741 kg) keskmine ning esimese laktatsiooni lõpetanud104 tütre piimajõudlusnäitajad head: 7398–4,04–3,37.Udaratervise (103) näitaja hea ning tütred püsivad karjaskaua, STAV 120. Mullikatele ei soovita Davilit kasutada,kuna poegimiskerguse (92) indeks ei ole positiivne. Küllon Davil üks vähestest pullidest, kelle tüübi- (104), udara-(114) ja jalgade (110) indeksid on positiivsed. Tütred onsuured (110) ja hea laudja nurgaga (104), neil on heaeesudara kinnitus (105), kõrge tagaudar (117), tugevkeskside (113) ja udarapõhi (110) on kannaliigesestkõrgemal. Davili tütardel on püstine tagajalgade asetus

(84) ja sõranurk (119) – seega parim lahendus saabeljalg-suse ja lameda sõranurga parandamiseks.

Eelolevast võib järeldada, et aretame ka Eestis häidEPK pulle, alati ei pea valima importspermat. Kurb onsee, et lehmade arv vähenes eelmisel aastal päris palju.See omakorda seab takistused pullide testimisele, millegaon EPK aretustöö tulevikus suure küsimärgi all. Kas hak-kamegi tulevikus ainult importspermat kasutama ja mishinnaga? Aretuses on niigi toimumas nn revolutsioon, kusgenoomaretus on oma võimu võtnud. Ilmselt ei ole mõtet-ki osta heade lehmade pullvasikaid aretusse kodumaalt,vaid tuleb püüda leida noori genoompulle ka EPK tarbeksPõhjamaadest. Genoompullide sperma on aretajatele saa-da juba praegu.

Lihaveiste jõudluskontrolli tulemused 2015.

aastalPm-mag Tõnu PõlluäärEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tõuraamatu- jaaretusosakonna juhataja

On aeg teha kokkuvõtteid lihaveiste jõudluskontrollist2015. a. Aastavahetuse seisuga oli Eesti Põllumajandus-loomade Jõudluskontrolli AS (EPJ) andmetel jõudlus-kontrollis 393 lihaveisekarja 28 035 veisega. Võrreldesmöödunud aastaga on see 13 karja ning 902 veist enam.Jõudluskontrollis olevate karjade veistest on 37,4% puh-tatõulised ja 62,6% ristandid. Puhtatõuliste osakaal suure-nes aastaga 3,1% võrra. Enim on puhtatõulisi välismaaltostetud veisetõugude hulgas (Gr 100%, Au 93,9%, Hc89,5%). Eestis pikema ajalooga tõugudes on tõupuhtaidveiseid vähem (Ch 43,7%, Ab 34,7%, Hf 33,2%, Si30,3%, Li 28,5%).

PRIA andmetel peeti Eestis 31.12.15 seisuga 66 333lihaveist 17 tõust (JK-s 13). Seega on lihaveistest jõudlus-kontrollis 42,3%. PRIA andmetel on tõugude esikolmik:Hf (24,7%), Ab (24,0%) ja Li (18,1%), EPJ andmetel Ab(24,3%), Li (22,7%) ja (Hf 17,7%). Lisades siia veel Si(12,1%), Ch (8,9%) ja Hc (8,5%), näeme, et need kuustõugu moodustavad jõudluskontrollis olevatest veistest94,2%. Siinkohal oleks paslik üle korrata PRIAsse esita-

tava tõu lühendi kasutamist. Näiteks aetakse tihti segišarolee (Ch asemele märgitakse Sh) ja šoti mägiveise (Hcasemel Ch või isegi Sh) lühendid. Ja kui veisekarjad alus-tavad jõudluskontrolli, siis selgub, et tegemist on hoopisteiste tõugudega.

Vahel tekib küsimus, kas PRIAs on tõud ikka õigestimärgitud? Kas meil on just nii palju lihatõugu veiseid, kuiriiklik andmebaas väidab, rääkimata puhtatõulisusestPRIA andmete alusel? Olgem siis PRIAsse andmete esita-misel hoolikas.

Eestimaa lihaveiste 2015. a jõudlustulemusedKaalumise andmed. Teatavasti on vaid sünnimassi

edastamine jõudluskontrolli kohustuslik. Kuid taas tulebkorrata 200 päeva (võõrutus-) ja 365 päeva masside tule-muste tähtsust. Nende näitajate alusel saab teha järeldusiammlehmade piimakuse või põhisöödalise ratsiooni väär-tuse kohta. Aasta-aastalt on kasvatajad nende näitajatetähtsusest aru saamas ja masside andmeid on andmebaasienam esitatud, st et tasapisi veiste kaalumiste arv suure-neb. Siiski on meil väga palju karju, kus lihaveiseid üldseei kaaluta. Samas müüakse paljud veised erinevate pro-jektide (BGB, Türgi jne) kaudu ja ka siin on võimalusmüüdud veiste andmed andmebaasi esitada. Loodan, etseda ka tehakse.

10


Foto 3. Davil 481 (P. Padrik)

Sünnimasse esitati 2015. a kokku 10 152. 2015. aastalõpu seisuga oli ammlehmi 11 606, mis tähendab, et kõikammlehmad ei ole poeginud või nende kohta on andmedveel esitamata. Võrreldes ammlehmade arvu sünnimassi-de arvuga näeme, et sünnimasse on laekunud 87,5%ammlehmade arvust. (NB! sündmused tuleb andmebaasikanda kolme kuu jooksul pärast sündmuse toimumist).Üldjoontes vastavad sünnimassid aretusprogrammideskinnitatule, jäädes ootuspäraselt 40 kg lähedale (v.a Hc,Sa). Vasikad on sündides pisut raskemad kui eelnevatelaastatel. Raskemad vasikad sündisid Pi (47,0 kg), Ch(43,7 kg) ja Gr (43,0 kg) ning kergemad Hc (29,1 kg) ja Sa(31,0 kg) tõugudel. Hc ja Sa vasikate sünnimassid ongiväikesed ja vastavad näitajad ootuspärased. Lehmvasikadsündisid pullvasikatest 1–2 kg kergematena. Pullvasikadon lehmvasikatest raskemad Ga (3,3 kg), Ba (2,8 kg), Ch(2,5 kg) ja Li (2,0 kg) tõugudel.

200 päeva masse on möödunud aastal 591 võrra (3428)enam laekunud. Siin eeldame, et veis kasvaks enam-vähem 1 kg ööpäevas, mis omakorda tähendab võõrutus-massiks u 240 kg. Siinjuures jätan võrdlemata Hc tõumassiandmed teiste tõugudega, kuna järelduste tegemineoleks vägivaldne Hc tõu eripära tõttu.

Tuleb tunnustada kõiki kasvatajaid, kes oma veised onkaalunud ning andmed „Liisusse“ esitanud. Nende tule-muste põhjal on lehmikute keskmine võõrutusmass260,2 kg ning pullikutel 281,6 kg. Raskemad võõrutatudlihaveised on Bb (297,6 kg) ja Ch (292,6 kg) ningväiksema elusmassiga Au (207,8 kg), Hf (264,2 kg) ningLi (264,6 kg). Ööpäevaste massi-iivete alusel tõstaksinesile kolme tõu, Ab, Ch ja Si, näitajaid, kes on eelmise

aasta tulemuste põhjal teistest tõugudest paremad tulemu-sed saanud.

Tabel 1. Noorveiste 200 ööpäeva keskmised massi-iibed

Tõug Sugu Puhta-tõuliste

arv

Ristandidö.p massi-

iive, garv ö.p massi-

iive, gAb lehmik 159 1116 102 1231Ab pullik 203 1209 203 1218Ch lehmik 158 1224 85 1155Ch pullik 108 1345 98 1246

Si lehmik 95 1118 167 1174Si pullik 101 1284 284 1284

Aastamasse esitatakse endiselt vähevõitu. Seetõttu onkeeruline teha suuremaid üldistusi. Kokku kaaluti 1789aastavanust veist, see arv on 107 looma võrra enam võr-reldes 2014. a. Aastane lihaveis peab kaaluma ~400 kg.Keskmise aastase lehmiku (n=986) kehamass oli 361,2 kgja pullikul (n=803) 417,5 kg. Vaid Ch (427,9 kg) ja Si(420,3 kg) tõugu veistel on tulemused head, teiste tõugu-de keskmine kehamass jäi kõigil alla 400 kg. Väikseimamassiga olid Ga (271,4 kg), Hf (338,2 kg) ja Bb(350,7 kg) veised. Ühegi tõu lehmikud ei kaalunud aastavanuselt keskmisena üle 400 kg. Vaid nelja tõu pullikudon aastamassi eesmärgi täitnud: Ch (n=77) 493,7 kg, Si(99) 473,9 kg, Ab (142) 427,3 kg ja Si (274) 407,5 kg.Ööpäevased massi-iibedki on aastavanustel veistel ena-

11


Foto 1. Aberdiini-anguse veised Austrias (T. Põlluäär)

Foto 4. Ohtla Põld OÜ šarolee noorveised (T. Põlluäär)Foto 2. Limusiinid Austrias (T. Põlluäär)

Foto 3. Simmentali noorpull Austrias (T. Põlluäär)

masti alla kilo. Parimad juurdekasvud olid Ch puhtatõu-listel (24) ja ristandpullikutel (53), vastavalt 1538 g ja1076 g, ning Si puhtatõulistel lehmikutel (50) ja pullikutel(44) ning ristandpullikutel (55), vastavalt 1005 g, 1143 gja 1021 g.

Ammlehmade vanus. Eestis on ammlehm keskmiseltkuueaastane, mis on 4 kuud vanem, kui see oli 2014. atulemuste põhjal. Vanimad on Pi (7a 3k), Hc (6a 7k) ja Li(6a 3k) ning noorimad Gr (3a), Au (4a 6k) ja Ga (4a 7k)ammlehmad. Keskmine ammlehm on karjas 3,2 laktat-siooni.

Majanduslikult tähtsad on ammlehmadel veel poegi-misvahemiku, esmapoegimisea, vasikate saamise jaammlehmade väljamineku tulemused.

Poegimisvahemik. Igalt ammlehmalt on majanduslikulttähtis saada aastas (iga 365 päeva jooksul) vähemalt ükselus vasikas. Tõugude keskmisena on paremad tulemusedHf ja Ch (mõlemal 389 p) ning Si (394 p) lehmadel. Pikimpoegimisvahemik on Pi (472 p), Au (450 p., 2014. a366 p!) ja Hc (444 p) lehmadel. Seega venivad mitmeteemasloomade poegimisvahemikud üle 100 päeva pike-maks, kui normaalne oleks.

Esmapoegimisiga (EPI) on aretusprogrammides väljatoodud. See on vanus, mil konkreetse tõu emasloom on

valmis oma vasikaid kasvatama. Ei ole majanduslikultmõttekas hiljavalmivate tõugude EPI tuua liiga varaseksja vastupidi. Keskmine lihaveis Eestis tuleb esmakordseltpõhikarja 33,1 kuu vanusena, mis on võrreldes möödunudaastaga 1,2 kuu võrra hilisemaks läinud. Hilisemad põhi-karja tulijad olid eelmisel aastal Hc 43,5 k (aretusprog-rammis 33–37 k), Ga 41,6 k (soovitus 33 k). Aretus-programmile enim vastasid Ba 33,0 k (32–33 k), Si 28,5 k(24–27 k) ja Li 34,1 k (28–34 k) tõugu ammlehmadeesmapoegimisiga. Siin on kasvatajatel veel mõtlemisterinevate võimaluste üle. Alustada tuleks näiteks põhi-söödalise ratsiooni tasakaalustamisest pärast võõrutust.

Vasikate saamine. On tähtis saada igalt ammlehmaltaastas vähemalt üks elus vasikas. Sama tähtis on vältidaaborte ja surnultsünde. Möödunud aastal oli lihaveistel10 342 (+371) poegimist ja saadi 10 265 elusat vasikat.Aborte esines vaid 40 ammlehmal. Surnult sünde regist-reeriti 321 korral ehk 3,0% (–0,3%) vasikatest sündissurnult. See on suhteliselt hea tulemus ja on läinud aasta-aastalt paremaks. Taas loodan väga, et kõik reaalselt sur-nult sündinud või 24 tunni jooksul pärast sündi surnudvasikad on andmebaasis registreeritud.

Ammlehmade väljaminek. Karjast langes 2015. a välja1375 ammlehma ehk ~10% ammlehmadest. Paraku peabjällegi tõdema, et meie lihatõugu ammlehmade karjastväljaviimise peapõhjus (35,2%) oli „muud põhjused“.Teisel kohal olid sigimisprobleemid (21,5%) ja kolman-dana vanus (11,8%). Ammlehmade karjast väljaminekupõhjuste nimistu on korrigeerimisel. Kasvatajad on omaettepanekud teinud, kuid praegu on see võimalus igaühel.Seniks palun leida olemasolevate põhjuste nimistust seetäpseim ja „muud põhjused“ märkida vaid viimasel või-malusel.

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et aasta-aastalt lähevad meielihatõugude tulemused paremaks. Rahuldaks, kui jõud-luskontrollis oleks 70% meie lihaveistest ja neid kaalu-taks senisest enam. Selleni on siiski veel pikk tee, kuigisee on kvaliteedi parandamise seisukohalt esmane välja-kutse.

Eesti Hobusekasvatajate Selts ja tõuraamatud

2015Krista SeppEHS tegevdirektori kt

Aasta algus on tavapäraselt kokkuvõtete tegemise aeg.Eesti Hobusekasvatajate Seltsi viie tõuraamatu hobustearv on toodud tabelis 1.

Arvukamalt on hobuseid registreeritud veel Eesti sport-hobuste tõuraamatus (2184) ja lisaks väiksemate tõuraa-matute hobused, seega on tõuhobuste arv kindlasti alla7000 hobuse. Lisanduvad ristandid ja imporditud sport-

hobused parimal juhul paari tuhande hobusega. AgaPRIA riikliku hobuslaste registri andmetel on Eestis ho-buseid 14 878.

2015. aasta oli ohustatud hobusetõugude jaoks Eestismärgiline. Aasta alguses menetles VTA tegevusloa taot-lusi kolme ohustatud hobusetõu osas teise tõu tõuraamatupidamiseks, tegevusloa sai Eesti Tõugu Hobuste Kasvata-jate ja Aretajate Selts. Aastaga on EHSi originaaltõuraa-matust välja kantud 2500 hobusest 1/5 eesti tõugu hobu-seid.

12


Foto 5. Toomjürker OÜ ammlehmad vasikatega (T. Põlluäär)

H O B U S E D

Tabel 1. Tõuraamatuhobuste arv

Tõug Arv Osakaal, %

Eesti hobune 1975 49

Eesti raskeveohobune 348 9

Tori tõug 1241 31

Trakeeni tõug 350 9

Araabia täisvereline 78 2

Kokku 3992 100

Järjepidevus tõuraamatu kannetes on katkenud, tõuleühtseid jõudluskontrolli põhimõtteid ei järgita. Kummagitõuraamatu hobused moodustavad omaette tõuraamatupopulatsiooni, mille raames seltsid viivad läbi tõu aretus-ja säilitusprogrammi põhimõtteid. On arvatud, et efektiiv-se populatsiooni suurust arvestades pole mõistlik ohusta-tud tõuge jagada. Kuigi eesti hobuste arvukus ei ole lange-nud, on ohumärgid ilmsed – sündinud varssade arv vähe-neb. Oma mõju on hobuste müügivõimaluste vähenemi-sel. Aretuslike põhimõtete puudumist tunnistab see, et üksaretaja täidab samaaegselt osa hobustega ühe, teistega tei-se tõuraamatu programme. Seaduslik alus olukorra regu-leerimiseks on olematu. Tõuraamatute andmed PRIAhobuslaste registris ei ole selgelt eraldatavad kaheks tõu-raamatuks. Ühe tõuraamatu sugumära ja tema järglasteväljavõtet ühe või teise tõuraamatu andmetega ei ole või-malik teha.

Vaatamata keerulisele olukorrale on EHSi eesmärgiksjätkata usaldusväärset ja järjepidevusest kantud tõuraa-matu pidamist ja jõudluskontrolli tegemist.

Tabel 2. Eesti hobuse tõuraamat 2015

Eesti tõugu hobused 1975

Kolm aastat ja vanemad märad 965

Varsad 68

Tunnustatud sugutäkud 52

Tunnustuse said aastateks 2016–2018 noored täkudTostan (isa Teik 809 ) Pihtla hobusekasvandusest ja Ever(isa Eber 837 E) Loore Aaviku hobusekasvandusest.

Tori tõugu hobuste tõuraamat on kaheosaline – tõu uni-versaalse suuna (TA) areng on olnud jõulisem, varssusünnib tunduvalt rohkem kui aretussuunas.

Tabel 3. Tori hobuse tõuraamat 2015

Rühm Kokku TA TB

Tori tõugu hobused 1244 677 567

Kolm aastat ja vanemad märad 708 356 352

Varsad 39 30 9

Tunnustatud sugutäkud 36 22 14

Noortest täkkudest on esmase tunnustuse saanud uni-versaalse suuna täkud:

1. Lordy, isa Lunoid 13 771 T2. Alderman, isa Aachen 13 739 T3. Poiss, isa Pägimor 13 769 TAretussuuna täkuna tunnustati täkk Corall (isa Clapton

13 785 T).

13


Foto 2. Alderman (K. Sepp)

Foto 1. A. Kallaste tori hobused (K. Sepp) Foto 3. Everi esitlus (K. Sepp)

Foto 4. Corall (K. Sepp)

Tabel 4. Eesti raskeveohobuste tõuraamat 2015

Eesti raskeveohobused 348

Kolm aastat ja vanemad märad 172

Varsad 17

Tunnustatud sugutäkud 20

Noortest täkkudest on suurenenud Härri 2223 ER (isaHärold 2181 ER) ja Karaati (isa Kammer 2195 ER) kasu-tus.

Trakeenide arvukus on püsinud endisena (350 hobust)ning mõnevõrra on suurenenud araabia täisvereliste ho-buste arv, tõustes 78-ni.

2016. aastal on võimalus iga tõu parimaid esindajaidnäha tõupäevadel. Tori hobuse kasvatajad tähistavad tra-ditsioonilist tõupäeva ja Tori hobusekasvanduse 160.juubelisünnipäeva 20. augustil.

Läti hobunePm-knd Heldur PetersonEMÜ hobusekasvatuse õppejõud

NL perioodilKuigi läti hobusetõug oli siseriiklikult tunnustatud juba

enne Teist maailmasõda, 1937. aastal, saavutati üleliiduli-ne tunnustus alles 1952. aastal. Seega tori tõust kaks aas-tat hiljem.

Läti tõugu hobused jagunesid tollal raskemaks – Lsb, jakergemaks – Lvb tüübiks, nii nagu see oli ka enne sõda.Suhe kahe tüübi vahel oli 77 : 23. Järsud muutused toimu-sid hobuste arvus. Kui 1945. a oli Lätis veel 332 000 ho-bust, siis 20 aastat hiljem juba 4,5 korda vähem – 73 000,järgneval viisaastakul vähenes 63 000ni, aga 1970. aasta-tel jäi vaid pool sellest. Põlluministeeriumis nimetati1972. a läti hobuste kergem tüüp universaalseks. Nad eierinenud eriti raskemast tüübist, vaid kehaehituse indek-silt, elavama temperamendi ja liikumise elastsuse ningkerguse poolest. Seoses ratsatüübiliste hobuste ekspordilaienemisega läti rakkehobuse nimi ei rahuldanud enam ja1976. a taotleti NL põllumajandusministeeriumilt jällegimuutust, läti hobune ja tõumärk jääks endiselt L, agakumbki tüüp oma numeratsiooniga.

Ratsatüübiliste hobuste järsu vähenemise põhjuseks olinende suur nõudlus üleliidulistel oksjonitel, nende vähenekasutamine ja hindamine Läti ratsutajate poolt ning ratsa-spordiklubide väike arv (16). Võrdlusena oli väiksemasEestis neid 1970. a üle 40. Lätis hindasid sportlased roh-kem Vene NSVst ostetud inglise täisverelisi, trakeene

jms. Vaid sealsed maasportlased ja tublimad Eesti ratsuta-jad hindasid hannoveri põlvnemisega läti hobuseid.

Nii saavutasidki eestlased läti märal Sarmite (eestlastelSade) NL meistritiitli. Lätlasi ei suutnud selles veenda kaleedulastest NL koondislased, kes olid nõukogude aja lõ-pus hannoveridel pikka aega tipus. On ju läti hobune kuiüks variant nn hannoveri hunterist. Võidukäik järgnesväljapoole. Nii oli Moskva rahvusvahelisel oksjonil1980. a läti hobune enim müüdud tõug (25), neist kalleimhobune maksis 7400 dollarit. Vaid oksjonil müüdudkaheksal ahhal-tekiinil oli keskmine hind 500 dollaritkõrgem.

14


Foto 1. Läti hobuse plakat (K. Sepp)

Foto 5. Poiss (K. Sepp) Foto 6. Härri (K. Sepp)

Lätis kasutatud täkkude mõõtmed olid 1985. a järgmi-sed:

läti sporditüübil (n=28) 167,3–170,9–198,0–22,7 ja for-maadiindeks 103,2;

läti rakketüübil (n=38) 167,4–173,2–202,8–23,8 ja for-maadiindeks 103,5.

hannoveridel (n=10) 168,6–171,6–200,5–22,6 ja for-maadiindeks 101,8;

holsteinid (n= 4) 165,8–170,3–198,8–22,8 ja formaadi-indeks 102,7.

Esitatust selgub, et erinevus on just formaadis, enim rat-satüübilised olid hannoveride järglased, holsteinide mõjulsaadi ilmselt rohkem pikema kerega hobuseid (H. P.).

Läti hobune taasiseseisvusajalTänapäeval on läti soojavereliste hobuste kasvatajatel

vastavalt Aija Luse 07.11.2015 ettekandele uued eesmär-gid:

• Hobust ei vajata enam põllumajanduses ega kaitse-väes, ta annab tööd ja tegemist tänapäevases infrastruk-tuuris (taristus), annab maaelule jätkusuutliku ja tervis-liku eluviisi, võimaldab paremini tuua noori vastava hari-duse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni juurde, hobuste pida-mine on loodussõbraliku maaelu arengu ja parema maas-tikupildi loomine loomade karjatamise näol jne.

• Jõudluskontrolli keskuse ülesandeks on ID numbritearvestus ja hobusepasside väljaandmine, tõugude ülenearvestus ja registrite pidamine.

• Veterinaar- ja toiduameti ülesandeks on jälgida sea-duste ja aretusalaste nõuete täitmist.

• Hobusekasvatusseltsi ülesandeks on arendada jatäiustada aretusprogramme ja geneetiliste ressurssidehoidmist, tõuraamatute pidamist, jälgida ja liigitadaaretusalaste loomade andmebaasi, anda välja vastavaidsertifikaate, leida ohus olevaid farme ja aretusloomi. Seltsorganiseerib jõudluskontrolli läbiviimist ja näitusüritusi,esindab Lätit nii omal maal kui raja taga.

Hobuste arv oli Läti Vabariigis 2005. a 15 250, aga2015. aastaks on langenud 9853ni. Hobuseomanikke,kellel on 1–5 hobust, on 3710, 6–10 hobust on 128-l,11–20 hobust on 95-l, 21–50 hobust 55-l, 51–100 hobuston üheksal ja 101–200 hobust on kahel omanikul. Kõigerohkem on hobuseid Daugavpilsi (703), Rezekne (527) jaKraslavasi (435) maakonnas. Paljudes ülejäänutes piir-kondades on 107–250 hobust.

Tõuhobuseid on Lätis läti soojaverelise tõuna 5236.Teistest tõugudest on hannoveri tõugu 54, hollandi sooja-verelisi 49, oldenburge 83, trakeene 76, inglise täisvereli-si 21. Neist hannoverid, hollandi soojaverelised ja olden-burgid on sündinud väljaspool Lätit, muidu oleks nadloetud läti soojaverelisteks.

Läti soojavereliste varssu sündis 2005. a 611, aastahiljem 725 ning 2008. a 709. Seejärel tuli järsk langus –praegu on varssade sündide arv 262.

Hobuste ekspordiks olid paremad aastad 2012 (1135hobust) ja 2014 (977 hobust), 2015. a eksporditi 479hobust.

Aretustööd viivad läbi Läti Hobusekasvatajate Selts(LZB), kellel on ligi 500 hobust, ja HobusekasvatajateAssotsiatsioon (LSZAA), kellel on ligi 5000 hobust. Ka-sutuses on 108 sugutäkku. Kuldinga seemendusjaamenam ei tööta, mistõttu käivad nad abi saamas meie veteri-naaride juures.

Läti soojaverelise tõu vana rakketüüpi hobuseid on 300,toetusaluseid võiks aga olla kuni 500 (a’ 200 eurot aas-tas), täkke on 10–15. Omanikud teevad Läti PRIAgalepingud viieks aastaks, selle aja jooksul peavad nad saa-ma vähemalt ühe varsa vanatüübilise täkuga. Ka teisespõlvkonnas ei tohi lähtetõuge olla, vaid kolmandas võibolla 25%.

Pärast konverentsi toimus läti soojavereliste täkkude japarimate märade ülevaatus endises Balti sõjaväeringkon-na manee�is. Häid hobuseid oli palju, mõni neist vast liialtpika kerega. Tänapäevased kiired ja pöördelised takistus-sõidurajad nõuavad kiire reageerimisega hobuseid.

Lisaks!Õhtuks jõudsime neljaliikmelise eestlaste grupiga Lee-

du Vabariigi Audurise hobusekasvatus- ja treeningu-kompleksi. Seal toimusid oldenburgi tõugu hobuste are-tus- ja treenerite õppepäevad kohaliku Balti HannoverideSeltsi liikmetele. Krista Sepp tõlkis ettekanded saksa kee-lest ka meile. Kohalik perenaine Audrone Petraitiene onleedulaste hannoveride (500 hobust) seltsi esimees, kellelendal on 50 hobust. Viimati kohtusid Andres Kallaste jaautor temaga 11 aastat tagasi Moskvas ametiühingutesammassaalis 2. ülevenemaalisel hobusekasvatajatekongressil. Järgmine päev käisime täkkude ülevaatusel jajälgisime Saksa kohtunike hindamist.

15


Foto 3. Rakendis läti hobune Abats (K. Sepp)Foto 2. Koolisõit läti hobusega (K. Sepp)

Tšintšiljade ja küülikute 2015. a sügisnäitus

Pm-knd Liia TaalerEKAÜ esimees

Tšintšiljade ja küülikute 2015. a sügisnäitus toimus5. detsembril Tartumaal Rõngus. Rõngu rahvamaja onnäituse korraldamist võimaldanud juba mitmed aastad.

Tänavu oli näitusel 72 tšintšiljat 10 farmist. Kuna sügis-näitusel valitakse ka „Parim Farm”, siis oli sellele tiitlilekandideerimiseks vaja näitusele tuua igast vanusrühmastvähemalt kaks tšintšiljat ja esitada Kopenhaageni oksjoni-keskuse müügistatistika farmi nahkade aastase müügikohta.

Parima farmi tiitli nimel võistles seekord ainult kolmfarmi. Parima farmi valimine näitab lisaks näitusele too-dud ilusatele loomadele kogu farmi üldist taset, mis kuju-neb aasta jooksul oksjonile saadetud nahkade kvaliteedialusel.

Igal tšintšiljanäitusel hinnatakse kõik loomad ja järjes-tatakse vanusegruppide kaupa. Samuti valitakse näitusevõitja. Vanusegruppe on kokku neli: noored emased jaisased ning vanad emased ja isased. Noored loomad onvanuses alla 8 kuu ja vanad üle 8 kuu. Hindepunktide järgi(max 81) oli loomade varieeruvus suur, jäädes vahemikku59–76. Aretusse soovitatakse loomi, kes on saanud vähe-malt 70 punkti. Parimad loomad olid vanade isaste grupis,kellest 50% said 70 ja enam punkti, järgnesid vanad ema-sed, kellest 31,8% said 70 punkti ja enam. Võrreldes eri-nevate näitajate (kvaliteet, värvuspuhtus, värvus, suurus)punkte, hakkas silma, et maksimumpunkte sai vaid kakslooma – üks värvuspuhtuse ja teine suuruse eest. Miinus-punkte anti kokku viieteistkümnele loomale, sealhulgasühele pika karva, ühele halli kõhu ja kolmeteistkümnelekarvastiku defekti eest.

Selle näituse parim tšintšilja valiti vanemate isaslooma-de hulgast, parima omanik on Külli Kersten. „ParimaFarmi” tiitli pälvis Külli Kersteni farm. Teine oli MaiaPartsi farm ja kolmas Enn Värtoni farm.

16


K A R U S L O O M A D

Foto 1. Küülikunäitus 2015 Rõngu rahvamajas (M. Raab)

Foto 3. Parima tšintšiljafarmi omanik Külli Kersten (M. Raab)Foto 2. Küülikunäituse võitja Maarja Raab ja parima farmiomanik Janika Roops (M. Raab)

Foto 4. Näituse võitja tanküülik, omanik M. Raab (M. Raab)

Küülikute näitusel osales 49 küülikut viielt kasvata-jalt, mis on aegade väikseim osavõtt. Tõugude pari-male tiitlile konkureerisid tõud, kel oli näitusel hin-damises vähemalt viis küülikut. Parimate tulemusedon tabelis.

Küülikunäituse võitja oli tanküülik 97,5 punktiga.Parima küülikukasvataja tiitlile kandideerimisel võe-ti arvesse näitusel hinnatud kaheksa parima küülikupunktid iga farmi kohta. Kõige enam punkte (758,5)kogus Janika Roops, pälvides parima kasvatajatiitli, teiseks tuli Kalli Hendrikson ja kolmandaksMarike Kris.

Tabel. Tõu parimad küülikud ja nende aretajad

Küülikutõug Punktide summa Küüliku omanik/aretaja

Tan 97,5 Maarja Raab

Hõbe 95,5 Janika Roops

Satiin 95,5 Janika Roops

Reks 95,5 Janika Roops

Angoora 94,0 Airi Poll

Kalifornia 92,0 Kalli Hendrikson

Vutikasvatuse populaarsus on tõusuteel

Pm-dr Aleksander LemberEesti Linnukasvatajate Seltsi eesti vuti aretustöökoordinaator

Linnukasvatajate seas on tõusnud märgatavalt huvi ees-ti vuti kasvatamise vastu, seda eelkõige seetõttu, et eestivutt on kantud ohustatud tõugude nimistusse ning nendekasvatamise eest on võimalik toetust saada. Et vuttidekasvatusega tahavad algust teha inimesed, kellel seni polenende pidamise kogemusi, siis oleks ehk sobilik anda väi-ke ülevaade põldvutist ja tema pidamisest laiemas, ka aja-loolises plaanis, ning nõuetest, mida täitma peab, et toe-tuse saamiseks kvalifitseeruda.

Vutid on faasanlaste sugukonda kuuluvad linnud, kedaon maailmas 15 erinevat liiki ja neist kõige levinumadkuuluvad perekonda Coturnix. Tänapäeva farmilinnunakasvatatakse aasia e jaapani põldvutti (Coturnix coturnixjaponica) ja nagu nimetusest nähtub, on siin viide Jaapa-nile. Jaapanlased hakkasidki seda lindu kasvatama niivutiliha kui ka munade saamiseks, kuigi, neist varem kas-vatasid vutte hiinlased, aga hoopis lemmik- ja laululinnu-na. Arvatakse, et Jaapanisse sattusidki vutid Hiinast jaseda juba 11. sajandil, kuigi esimesed kirjalikud viitedvuttidest pärinevad hilisemast ajast – 13. sajandist. Egajaapanlasedki nende lindudega algul midagi muud tarkamõistnud teha, kui nende laulu nautida.

Tegelikult teati vutti juba varem, nimelt Vana-Egiptu-ses ja Vana-Roomas peeti teda eeskätt meelelahutuse ees-märgil – võitluslinnuna, aga söödi ka vutiliha. Noilkaugetel aegadel (vutte on kujutatud vanadel egiptusemaalingutel, mis on dateeritud 5000 a e.m.a.) kasvatatiaga teist vuttide alamliiki – euroopa põldvutti (Coturnixcoturnix coturnix), kes jäi aga pikaks ajaks unustussekoos Rooma impeeriumi kadumisega.

Euroopa põldvutt, kes võib oma rännakuil ka Eestissesattuda, on migreeruv lind – ta veedab talved enamastiAafrikas ja lendab Euroopasse pesitsema. Pikk rändeteeüle Vahemere on lindudele üsna kurnav ja siis on nad ker-geks saagiks linnupüüdjatele, kes neid väikese vaevagakinni püüavad ja lihaks teevad. Eelkõige oli selline tege-

vus levinud muidugi varem, kuigi alles 1920. a püütiEgiptuses kinni üle kolme miljoni vuti, kes siis Euroopaturule toimetati. Loodetavasti on see äri nüüdseks lõppe-nud, kuigi, linnupüüdmisega tegeldakse illegaalselt veeltänapäevalgi.

Euroopa põldvutti on püütud ka uuesti farmilinnuksmuuta, kuid edutult. Nimelt on nad oma jaapani sugulas-test närvilisemad – kui aasia põldvutt on suhteliselt rahu-lik, keda võib edukalt ka lemmikuna pidada, siis euroopapõldvutt ei taltu ka paljude põlvkondade vältel. Kõigesuuremaks probleemiks on muidugi nende madal jõudlus– nad on väikesed, kehamass alla 100 g, paari kuu jooksul,kui neid puuris nuumata, suureneb nende kehamass vaidpaarkümmend grammi. Lisaks hakkavad nad jaapanipõldvuttidest hiljem munema ja munevad vähe ning mu-nad on väikesed. Kairo ülikoolis on katsetatud euroopapõldvutti ka paremini munema saada, kuid seitse aastatkestnud katse tulemusena saadi emasvuttidelt lõpuksikkagi ainult 80 muna, mida on aga muidugi vähe ja kõikneed ponnistused ei tasunud vaeva, pealegi, jaapani põld-vutt on inimese teenistuses end suurepäraselt tõestanud.

Igatahes, praegu on inimene rahul aasia e jaapani põld-vutiga, kes on siiski olnud suhteliselt lühikest aega kasu-tusel kui muna- ja lihalind, eriti võrreldes kanaga, kes

17


L I N N U D

Foto 1. Vutid individuaalses jõudluskontrollis (J. Prits)

juba seitse tuhat aastat inimest truult teenib. Inimestel ku-lus samuti veidi aega, et aru saada, et kana just munade jaliha pärast tasub pidada...

Vutipidamise traditsioon sai Jaapanis suure hoo sisse19. sajandi lõpul, pärast seda, kui üks Jaapani keiser, kestuberkuloosi põdes, vutiliha söömisest oma tõvele leeven-dust olevat saanud. Jaapanist levis vutipidamine farmilin-nuna tagasi Hiinasse, seejärel Koreasse, Taivanile, Hong-Kongi. Euroopas, Ameerikas ja Lähis-Ida riikides hakativutte kasvatama hiljem – enne ja pärast II maailmasõda,1930.–1950. aastatel.

Praegu on munavuttide kasvatamine levinud Hiinas,Jaapanis, Prantsusmaal ja Brasiilias. Suuremad vutilihatootjad on Hiina, Austraalia, Prantsusmaa, USA ja His-paania. Kõige suurem vutikasvatusmaa on Hiina, kus too-detakse aastas üle 150 000 tonni vutiliha, mida on 16korda enam kui Euroopa suurima vutilihatootja – Hispaa-nia – aastane kogutoodang. Eesti oma seitsme tonni vuti-lihaga ei tasuks ehk mainimistki, eriti kui see koguseestimaalaste peale ära jagada, mis teeb umbes 5 g. Asiseegi. Saksamaal, Suurbritannias, Hollandis ja Belgias onvutikasvatus suurfarmides millegipärast vähe levinud, sa-mas ostavad nad vutikasvatussaadusi Prantsusmaalt, His-paaniast ja Itaaliast.

Eestis on vutikasvatus suhteliselt noor linnukasvatus-haru. Esimesed farmivutid toodi meile küll juba 1967.aastal. Tolleaegse EPA teadlased hakkasid entusiastlikultselle linnu jõudlust ja bioloogilisi iseärasusi uurima, kuidet põllumajandusministeerium seda tööd ei toetanud, jäiasi katki.

Teine vuttide introdutseerimise katse oli edukas – 1976.aastal rekonstrueeriti Kaarepere metsakatsejaamas tühjaltseisnud vana pardifarm vutipidamise tarbeks ja Vene-maalt toodi sisse esimesed 1000 vaaraovutti. Vaaraovutti-deks nimetatakse USA-s aretatud lihatüübilisi vutte, kellenimetus viitab ammustele aegadele, kuigi, nagu eespoolsai mainitud, kasvatati “vaaraoaegadel” hoopis teist vutialamliiki, kel tänapäeval farmides peetavate vuttidega mi-dagi pistmist ei ole. Lisaks vaaraovuttidele toodi sisse kamunatüübilisi, väiksema kehamassiga vutte ja nende vuti-populatsioonide ristamisel saadud järglased pandi paariomakorda inglise valgete munatüübiliste vuttidega, et lin-dude munajõudlust suurendada. See oli aretustöö algus,tee tõu loomiseni ja tunnustamiseni oli pikk, pea 10 aastat,ja alles 1988. aastal saadi eesti vutile tunnustus ja “pabe-

rid”. Eesti vutt aretati muna-lihatüübilisena, silmas peetieeskätt head munevust, aga ära ei unustatud ka lindudelihaomadusi.

Eesti vutt ongi hästi teada oma hea munevuse poolest.Juba tõu tunnustamise aegu saadi jõudluskontrollialusteltvuttidelt ligikaudu 300 muna aastas. Selleks et vuttidemunajõudlust kindlaks määrata, tuleb neid pidada indivi-duaalpuurides, ikka selleks, et parimad munejad väljaselgitada (foto 1). Möödunud kontrollaasta jõudluskont-rollialuste vuttide maksimumtoodang oli 352 muna(364 päevaga), mis teeb aastakeskmiseks munevusekspeaaegu 97%. See on suurepärane tulemus! Eesti vuttidearetustöös peetakse silmas aga ka vuttide kehamassi jamuna suurust. Suuremad vutid munevad küll veidi suure-maid mune (kuigi mitte oluliselt), samas väiksematelt lin-dudelt oleme seni jõudluskontrollis enam mune saanud janad hakkavad ka suurematest, lihatüübilistest vuttidestveidi varem munema. Eesti vuti populatsioonis ongi niisuuremaid – täiskasvanud emasvuttide kehamass onküündinud 320 grammini – kui ka väiksemaid, pea100 grammi kergemaid isendeid. Fotol 2 on kahe tüübikasvu erinevus hästi märgatav.

Nüüd mõni sõna nõuetest, mida tuleb täita, et vutikasva-tusega edukalt tegelda ja oma töö eest ka toetust küsida.Eesti vuti aretustöös lähtutakse Eesti LinnukasvatajateSeltsi eesti vuttide säilitamis- ja aretusprogrammist ningjõudluskontrolli eeskirjast. Nimetatud dokumendid onVeterinaar- ja Toiduamet kinnitanud ja neis sisalduvaidnõudeid tuleb järgida. Täpsemalt saab aretusprogrammi jajõudluskontrolli eeskirjaga tutvuda Eesti Linnukasvataja-te Seltsi kodulehel (els.etll.ee).

Vutikasvatusega alustamisel (eeldusel, et kõik vuttidekasvatamiseks vajalik vutipidamisruumide, inventari jmosas on juba olemas) tuleb kõigepealt muretseda aretus-farmist sertifitseeritud tõumaterjal (haudemunad). Sellekstuleb pöörduda Eesti Linnukasvatajate Seltsi poole, kon-taktandmed leiab kodulehelt. Oma tegevus tuleb plaanidapikema aja peale ette, sest toetuse saamiseks tuleb vuttepidada viis aastat. Aastakeskmine vuttide arv peab olemavähemalt 350 täiskasvanud lindu, lindude käibelehelekantakse alles 35 päeva vanuseks kasvatatud vutid. Selajal tuleks neid kindlasti pidada juba täiskasvanud lindu-dele sobivates tingimustes (ka söötmise osas), samutituleb rangelt jälgida sobivat isas- ja emasvuttide suhet,karjas peaks ühe isase kohta olema 2–5 emasvutti. Vuti-

18


Foto 2. Muna- ja lihatüübiline emasvutt (J. Prits) Foto 3. Jõudluskonrtrollialused vutid (J. Prits)

kasvatajal tuleb kõik farmis vuttidega toimuv korralikultka vajalikes “paberites” kirja panna. See kõik nõuab oma-jagu aega, tööd ja täpsust – sellega tuleb arvestada. Päriskindlasti tuleb enne vutikasvatusega tegelema hakkamistend paljude vutipidamise küsimustega kurssi viia – sellekohta saab linnukasvatajate seltsilt ka vastava tunnistuse,kui vastav kursus läbitud ja kontrolltestki edukalt soorita-tud. Nii mõnigi huviline, kes on seni seltsi poole pöördu-nud oma sooviga hakata vutte kasvatama (ikka selleks, et

hiljem toetust küsida), on oma plaanist loobunud, sestnõudeid on omajagu ja päris niisama vuttide pidamise eesttoetust ei anta. Loodetavasti leidub aga ka tõsiseid entusi-aste, kes soovivad eesti vuti kasvatamisega anda oma pa-nuse meie rahvusliku põllumajanduslinnu säilitamisse jaka aretusse. Eesti vutt on ikkagi ainuke Eestis aretatudlinnutõug. Hoiame teda. Edu selleks!

Tootmisfarmi emiste viljakus kümne aasta

jooksul kahel perioodil

Pm-mag Varpo Vare, emeriitprof Olev SaveliEesti Maaülikool

Uurimise all oli Tartumaa tootmisfarmi emiste viljakusja nooremiste testimise tulemused tõugude viisi aastatel2003–2004 ja 2013–2014. Artikkel on võrdluseks ajakir-jas Tõuloomakasvatus 2/2005 ilmunud samade autoritepoolt avaldatud tulemuste kohta.

Teraviljakasvatusega tegelev ettevõte ostis 2001. aastalpankrotistunud seafarmi ja alustas uuesti tootmist. Farmisoli siis alla 150 emise, kellest pooltel puudusid põlvne-misandmed. 2004. aastaks oli 95% põhikarja emistestjõudluskontrollis.

Farmi renoveerimisega alustati 2002. aastal ja seda tehtijärk-järgult ning 2013. aasta juunis valmis poegimis- ningvabade ja tiinete emiste sigala. 2003. aastal söödeti sigukäsitsi kuivsöödaga, järk-järgult farmi renoveerides min-di üle vedelsöödale, ja 2013. aasta suvest täielikult.

Farmi eesmärk oli kasvatada 2003.–2004. aastal karja-täienduse puhtatõulised suurt valget tõugu (Y) emised janende ristandid (L x Y) eesti maatõu kuldiga oma farmis.Alates 2007. aastast osteti farmi kuus eesti maatõugu (L)emispõrsast ja alustati karja aretusprogrammi eesmärgi-ga, et põhiemised oleksid 50% ristandid ehk tootmisemi-sed ning 25% puhtatõulised Y- ja 25% puhtatõulised

L-emised. Puhasaretuseks kasutatavate kultide spermaosteti Eesti Tõusigade Aretusühistu seemendusjaamast.Ristandemised seemendati lihasea tootmiseks algusaasta-tel (2003/2004) puhtatõuliste pjeträäni (P) kultide sper-maga ja 2013/2014 kasutati ka puhtatõuliste djuroki (D)kultide spermat.

Emiste viljakus oli aastatel 2003 ja 2004 rahuldav, saadiligi kaks pesakonda aastas (tabel 1). Kuid elusate põrsastearv pesakonnas ei küündinud isegi 10 põrsani, neist jõudisvõõrutamiseni alla kaheksa, sest imikpõrsaste kadu oli üle20%. Emise majanduslikkust iseloomustab võõrutatudpõrsaste arv aastas, mis neil aastatel oli vaid 15 ringis.Need näitajad olid kaugel soovitust. Mõnevõrra tulenesidnäitajad sellest, et 2004. aastal oli vaja põhikarja emistearvu suurendada ja paratamatult nooremised mõjutasidaasta tulemusi. Kindlasti ei suudetud veel nendeks aasta-teks luua vajalikke pidamis- ja söötmistingimusi farmis.

Pesakondade arv emise kohta suurenes 2013. ja 2014aastal 0,1–0,2 võrra. Elusate põrsaste arv pesakonnas kas-vas 2013. a 0,4 võrra ja 2014. a veel 1,1 põrsa võrra. Selletulemusena saadi emise kohta aastas juba 21,6 või 24,4elusalt sündinud põrsast. Aga suurem edu saavutati imik-põrsaste tervise parandamisel, sest nende kadu väheneskoguni kaks korda. Kahe aasta keskmisena umbes 10% onvõrreldav paremate farmidega.

19


S E A D

Foto 1. Varpo Vare (A. Tänavots) Foto 2. Ristandpõrsad (A. Tänavots)

Tulemuste paranemisele aitas kaasa sigalate renoveeri-mine. Vabad tiined emised liikusid alates 41. tiinuspäe-vast suurde saali, kus söötmine toimus söödajaamades jaemised said kuni 105. tiinuspäevani vabalt ringi liikuda jamagada suurel, 600 m2 alal. Loomade heaolu ja kvaliteet-ne sööt on väga olulised tegurid.

Aretustöö eesmärgid seatakse vastavalt sellele, millinesiga sobib lihatööstusele ja tarbijale ning vastavalt selleletuleb siga majanduslikult kasulikult üles kasvatada. Kuidfarmitöö esimene eesmärk on saada emiselt võimalikultpalju tugevaid, terveid ja elujõulisi põrsaid (13–14) ningnendest võõrutada suurem hulk (12–13).Väga tähtis onsilmas pidada ka lihaomadusi tõugude viisi. Tõuaretajadpeavad pidevalt jälgima mitmeid näitajaid ja valima omakarjale kõige sobivamad kuldid, kes muudavad tootmis-näitajad veelgi paremaks.

Aretuses juhtub ka nii, et ühte näitajat muutes võib teinenäitaja võtta hoopis vastupidise suuna soovitule. Arengon läinud nii, et suured valged emised ei ole enam nii pak-su pekiga ja suurem on ka tailiha osakaal. Maatõugu emis-te aretuse eesmärk on saada veelgi pikema ja parematelihaomadustega lihakeha. Tootjal on tähtis, et siga saavu-taks varakult tapaküpsuse, 110 kg elusmassi 165 päevaga,aga paljud farmid Eestis on saavutanud selle juba viiekuuga. Mida varem saab siga tapaküpseks, seda vähemkulub sööta, sest 70% kuludest moodustab sööt.

Et farmis peeti puhtatõulisi suurt valget tõugu ja 2007.aastast ka eesti maatõugu emiseid ning kahe tõu ristand-emiseid (LxY), on võimalik neid rühmi võrrelda nii vilja-kuse kui ka nooremiste testimise tulemuste alusel.

Aastatel 2013–2014 oli tootmisfarmi Y-emistel prob-leem tiinestumisega ning seega on pesakondade arv ja

elusalt sündinud põrsaste arv pesakonnas sama (tabel 2).Probleemid olid eriti suured siis, kui farmi osteti toksili-selt saastunud soja. Farmer ei jõua igast partiist prooveteha ja üldjuhul ilmnevad haiguslikud tunnused (põleti-kud, abordid) alles mõne aja pärast. Kõige vastuvõtliku-mad probleemidele olid suurt valget tõugu emised ja eritinooremised, kes olid jäetud karja täienduseks. Poegimis-sigala renoveerimisega 2013. aasta suvel on vähenenudY-emistel imikpõrsaste kadu 10% võrra võrreldes 2004.ja 2014. aastat.

Eesti maatõugu emiste viljakust saab võrrelda kahejärjestikuse (2013 ja 2014) aasta lõikes, kus elusalt sündi-nud põrsaid pesakonnas saadi 2014. aastal 11,7 põrsastehk 1,5 põrsast enam, võõrutati 0,7 põrsast rohkem. Farmikogemuste põhjal on maatõugu emiste põrsad tundliku-mad imetamisperioodil muutustele ja haigustele võrreldesteiste tõugudega, seda näitab ka imikpõrsa kadu 2014.aastal (L – 14,6%, LxY – 10% ja Y – 9,1%). Viljakusepoolest on aga L-emised võrdväärsed ristandemistega jaet põrsas võõrutuseni säiliks, tuleb nendega rohkem vaevanäha.

Suurim areng on toimunud ristandemistega, kes andsid2014. a 11,7 elusalt sündinud põrsast pesakonnas ja võõ-rutati 10,4 põrsast. Aastatel 2003–2004 vastavalt 1,3 ja2,3 põrsast. Imikpõrsa kadu on samuti vähenenud, 2004. a24,2% ja 2014. a 10%. 2013. aastal võõrutati 181,4 aasta-emisega kokku 3299 põrsast, aga 2014. aastal võõrutati3240 põrsast vaid 149,8 aastaemisega, seda näitab ka emi-se kohta aastas võõrutatud põrsaste arv 21,6.

Kui võrrelda kõiki tõugusid omavahel, siis ristandemi-sed, kes moodustavad karjast üle poole, on 2014. aastalkõige paremate tootmisnäitajatega, ja kuna tegu on toot-

20


Tabel 1. Tootmisfarmi emiste viljakus jõudluskontrolli andmetel

Aasta Emiseid Pesa-kondi

Pesakondiemis/aasta

Elusaid põrsaid Võõrutatud põrsaid Imikpõrsakao %kokku pesakonnas emis/aasta kokku pesakonnas emis/aasta

2003 200 401 2,00 3946 9,8 19,7 3168 7,9 15,8 19,8

2004 240 452 1,89 4424 9,8 18,4 3415 7,5 14,2 23,9

2013 267 560 2,10 5767 10,2 21,6 5259 9,4 19,7 8,5

2014 258 568 2,21 6302 11,3 24,4 5656 10,1 21,9 11,4

Tabel 2. Puhtatõuliste ja ristandemiste viljakus

Tõug Aasta Aastaemiseid Pesakondi Elusaid põrsaid Võõrutatud põrsaid Imik-põrsakao %kokku pesakonnas emis/aasta kokku pesakonnas emis/aasta

Y 2003 66,4 130 1251 9,6 18,8 1015 7,8 15,8 18,9

2004 78,8 164 1566 9,5 19,9 1267 7,7 16,1 19,1

2013 62,7 100 1032 9,6 16,5 971 9,0 15,5 8,6

2014 49,1 78 832 9,7 16,9 815 9,5 16,6 9,1

LxY 2003 31,5 66 676 10,2 21,5 549 8,3 17,4 18,8

2004 98,1 194 1977 10,2 20,2 1498 7,7 15,3 24,2

2013 181,4 336 3620 10,4 20,0 3299 9,0 18,2 8,5

2014 149,8 304 3657 11,7 24,4 3240 10,4 21,6 10,0

L 2013 43,2 78 825 10,2 19,1 743 9,2 17,2 9,3

2014 66,3 135 1626 11,7 24,5 1374 9,9 20,7 14,6

misfarmiga, siis aretustöö eesmärke on plaanipäraselt täi-detud. Kui heade kultide valikuga parandada puhtatõulis-te emiste viljakuse näitajaid, paranevad veelgi enam karistandemiste näitajad.

Põhikarja täienduseks valitud nooremiste testitulemu-sed näitavad, et on paranenud nooremiste ööpäeva kesk-mine massi-iive, mistõttu on noorem testimise vanus jasuurem kehamass testimisel (tabel 3). Eriti suure tõusuööpäeva massi-iibes on saavutanud suurt valget tõugunooremised, 464,1 grammilt 601 grammile, ka tailiha-sisaldus on 4,4% võrra suurenenud.

Suurenenud on ka kõikidel tõugudel selja pikima lihaseläbimõõt (x2) umbes 10 mm võrra, mistõttu on suurene-nud tailiha osakaal. Kuid pekipaksus ei ole palju vähene-nud, välja arvatud maatõugu nooremistel, kellel pekipak-sus on vähenenud juba piiri lähedale (soovitav alates12 mm). Selle tagajärjel võib emis suurte pesakondadekorral lahjuda ja järgmine reproduktsioonitsükkel onhäiritud ning tulemuseks on liiga varajane praakimine.

Farmi üleminek sigade täielikule vedelsöötmisele onainult parandanud tootmisnäitajaid kõikidel tõukombinat-

sioonidel. Aretustööga tegeledes tuleb järjepidevalt jälgi-da kõikide tõugude näitajaid ja uute tõuliine parandavatekultide valik ja kasutamine tagab karja arengu.

Samas tuleb tagada loomadele kvaliteetne ja täisväär-tuslik sööt pideva kvaliteedi kontrolliga. Eestis on endi-selt probleem sisseostetud proteiinsööda sojaga. Kuiarvestada praegust rasket aega nii liha- kui piimasektoris,tuleb kindlasti mõnel tootjal ka ette olukordi, kui ei suude-ta osta söödalisandeid. Sööta tuleb siga kas või puhtaviljaga.

Tootmisfarmis otsustati tootmine peatada, sest Eesti-maa metsades on sigade Aafrika katk ning tootjatele onkehtestatud tsoonid, ka on Euroopas sealiha ületootmineja madalad kokkuostuhinnad. Aga farm on tootmisekskorras, loodetakse, et teatud aja möödudes hakkab farmuuesti sealiha tootma.

Kokkuvõttes võib öelda, et parandades sigade heaolusöötmis- ja pidamistingimuste kaudu ning samas järjepi-devalt aretustööga tegeledes võib Eesti seakasvatuses saa-vutada kindlasti suurepäraseid tulemusi.

Vundament heale suguemisele

MSc agr Henrike KaackErfolg im Stall, Schweine, 2/2015, 8

Sõrgade probleemidel on väga suur mõju emiste tervis-likule seisundile, sest sõravigastused ja -haigused võivadpõhjustada isegi praakimist. Kaitset pakub hügieeni, pida-mise ja söötmise optimeerimine.

Sigadel on sõrad valutundlikud, eriti vahelduval/muut-likul ja pehmel pinnasel liikumisel. Sõrgadel on suhteli-selt väike toetuspind, millel üle 300kilone loom peab püs-ti seisma. Sigade sõrad koosnevad mitmest ja erineva tihe-dusega sarvkihist.

Eriti piirialad sõra välisseina ja talla vahel kuni päkapehme sarvkestani on kergesti vigastatavad. Pinnasest sis-se tunginud mikroobid ja selle tulemusena tekkinud valu-line sõrapõletik mõjutavad emise organismi ja ainevahe-

tust. Tulemuseks on vähenenud jõudlus ja majanduslikkahju.

Hügieen ja pidamine. Enamasti haigestuvad tagajalga-de sõrad. Kõige sagedasemad põhjused on panariitsium,tallavigastused, välisseinalõhed ja valgejoone kahjustu-sed. Tähtis on täpselt jälgida emise liikumise kulgu jamärgata õigeaegselt sõravigastusi. Tasane pragudeta jakonarusteta pind ning kuiv liikumis- ja lamamisala hoia-vad sõrad tervena. Vähem kohavõitlust ja stressi aitavadsamuti sõrgade vigastusi vähendada.

Juba pidamistingimused ja ratsiooni koostis, eelkõigeenergiatarbe katmine, emikute üleskasvatamise perioodilmõjutavad soodsalt sõrgade kvaliteeti. Need loovad või-maluse suure produktiivsusega emise saamiseks.

Sõrgade tervis ja söötmine. Jõudlust soodustav emistesöötmine eeldab energia- ja kiudaine varustatuse kõrvalka tasakaalustatud mineraalainete varustatust:

21


Tabel 3. Nooremiste testimise tulemused

Tõug Aasta Emiseid Vanus, päeva Kehamass, kg Piglog 105 näidud, mm Tailiha, % Massi-iive, g

x1 x2 x3

Y 2003 48 223 110,9 15,4 53,1 16,6 58,4 464,1

2004 58 190 106,2 12,1 52,3 12,3 61,5 536,3

2013 31 170 102,2 13,0 62,0 13,0 62,3 591,8

2014 44 170 106,3 12,0 64,0 13,0 62,8 601,0

LxY 2003 105 199 108,0 12,3 55,1 12,4 61,9 520,0

2004 103 186 112,0 12,3 54,3 12,7 61,6 556,7

2013 70 171 109,6 12,0 66,0 13,0 62,9 605,1

2014 14 173 110,9 13,0 65,0 13,0 62,3 600,2

L 2013 59 171 108,7 10,0 65,0 10,0 64,8 603,0

2014 73 165 103,5 10,0 63,0 11,0 64,0 613,6

• tsink, väävel ja biotiin toetavad tugeva ja elastse tallaning sarvseina kujunemist;

• tsink hoolitseb täiendavalt pärisnaha ja haavade para-nemise eest;

• mangaan soodustab kõõluste, liigeste, kõhre ja luudetiheduse kujunemist;

• vask tugevdab sidekude ja tervet valgejoont.Pole haruldane, et söödas pole mikroelemente loomale

sobival kujul, samuti nende kontsentratsioon pole piisav.Mikroelementide ühendite bioloogiline kättesaadavusilmneb eriti siis, kui seasöödas on väga suur taimsetekomponentide osatähtsus ja seetõttu mõjub söödas sisal-duv fütiin negatiivselt.

Sööda mikroelementide sisalduse suurendamine polesageli võimalik söödaseaduse piirväärtuste tõttu. Seejuu-res on mikroelementide viimine seedetrakti muude kom-ponentidega kahjulik: näiteks on väävlil ja raual suur

mõju vase absorptsioonile. Fosfori taimne ladestus (fü-taat) mõjutab sigadel tsingi väärindamist.

Aminotrace. Orgaaniliselt seotud mikroelemendid, eriti(glycin-chelate), on märgatavalt parema väärindusega kuianorgaanilised ühendid (oksiidid, karbonaadid,sulfaadid). Firma Schaumann töötas välja mineraalse jaorgaanilise vormi vahelise kompleksühendi Aminotrace,millel on täiendava lisandina suur eelis, sest tagab tarberahuldamise igas jõudlusfaasis.

Praktika tulemused. Farmikatses tehti kindlaks, etkompleksühendi (Aminotrace) kasutamine parandas sõr-gade seisundit ja vähendas sõrgade või jalgade vigadesttingitud praakimist. Mõnekuulise lisasöötmise tulemuse-na vähenes sõrgade vigastuste ja haiguste tõttu lonkavateemiste praakimine 37%-lt 12%-le. Suurenes emiste arv,kes pärast sõrgade kahjustust toodi põhikarja tagasi. Väi-detakse, et paranes ka emiste sigimisjõudlus ja tervis.

Refereeris Olev Saveli

Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2015.

aastalAire PentjärvEesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

2015. aasta oli piimatootjatele keeruline. Paljud looma-pidajad lõpetasid piimatootmise ja likvideerisid karja. Kui1. jaanuaril 2015 oli jõudluskontrollis 709 piimakarja91 222 lehmaga, siis aasta hiljem oli jõudluskontrollis 648karja 86 349 lehmaga. Karjade arv vähenes aastaga 61võrra ja lehmade arv 4873 võrra. Raplamaal on 11 karjavähem kui aasta varem, Pärnumaal 10 ja Viljandimaal 8karja vähem. Karjade arv ei muutunud Hiiumaal ja Põlva-maal. Saaremaal suurenes jõudluskontrollikarjade arvkahe võrra.

Eesti holsteini tõugu lehmi oli 68 723 (–3613), eesti pu-nast tõugu lehmi 16 815 (–1262), eesti maatõugu lehmi499 (+37) ja muud tõugu lehmi 312 (–35). Jõudluskont-rollis oli 95,4% Eesti lehmadest.

Kõige enam oli lehmi Järvamaal (13 540), Lääne-Viru-maal (10 288) ja Pärnumaal (9725). Kõige väiksem olilehmade arv Hiiumaal (–556) ja Ida-Virumaal (–1425).Lehmade arv kasvas viies maakonnas – Valgamaal(+330), Järvamaal (+252), Viljandimaal (+227), Saare-maal (+71) ja Hiiumaal (+29). Teistes maakondadeslehmade arv vähenes. Suurim oli lehmade arvu vähenemi-ne Jõgevamaal (–1999), Võrumaal (–799) ja Lääne-Viru-maal (–734).

Paljudes maakondades kasvatatakse peamiselt eestiholsteini tõugu piimaveiseid. Eesti holsteini tõugu lehma-de osakaal oli suurim Järvamaal (98,4%), Raplamaal(97,4%), Harjumaal (96,5%) ja Läänemaal (96,4%), väik-seim Saaremaal (26,5%). Saaremaal on 70,3% lehmadest

eesti punast tõugu. Üle 40% on eesti punast tõugu leh-made osakaal Valgamaal (43,6%) ja Viljandimaal(43,1%). Eesti maatõugu lehmade osakaal on suurimHiiumaal, kus neid on 9,4% kõigist jõudluskontrollialus-test lehmadest. Saaremaal on eesti maatõugu lehmi 2,5%ja Harjumaal 1,7%.

Kõige enam muutus 11–50 lehmaga karjade arv – neidkarju on 30 võrra vähem kui aasta tagasi. Kuni 10 lehma-ga karjade arv vähenes 19 karja võrra ja üle 100-pealistekarjade arv 17 võrra. Rohkem kui 50 lehmaga karjade arvsuurenes viie karja võrra.

Keskmine karja suurus oli 2015. aasta lõpus 133 lehma,mis on 4 lehma rohkem kui aasta tagasi. Suuremad karjadon Järvamaal, kus on keskmiselt 282 lehma karjas, Jõge-vamaal 213 ja Tartumaal 182 lehma, väiksemad on Hiiu-maa karjad keskmiselt 35 lehmaga ja Võrumaa karjad 55lehmaga.

Vaatamata piimatootjate raskele olukorrale saadi 2015.aastal lehma kohta 123 kg rohkem piima kui 2014. aastal.Piimatoodang aastalehma kohta oli 8851 kg. Eesti hols-teini tõugu lehmade toodang tõusis esmakordselt üle9000 kg piiri – lehma kohta saadi 9082 kg piima (+150 kgvõrreldes 2014. aastaga). Eesti punast tõugu lehmad and-sid 8105 kg (+15 kg) piima ja eesti maatõugu lehmad4573 kg piima (–219 kg). Muud tõugu lehmade toodangoli 5389 kg (+224).

Maakondadest oli taas parim Tartumaa, 9910 kilogram-mi piima lehma kohta. See on 93 kg enam kui 2014. aas-tal. 9000 kg piimatoodangu piiri ületasid ka Järvamaa(9188 kg), Põlvamaa (9154 kg), Raplamaa (9100 kg) jaLääne-Virumaa (9043 kg) lehmad. Nendes maakondades

22


J Õ U D L U S K O N T R O L L

muutus piimatoodang vastavalt +176 kg, –138 kg,+446 kg ja +17 kg. Kõige väiksem oli Hiiumaal lehmadepiimatoodang, 4955 kg, mis on 359 kg vähem kui 2014.aastal.

Kahes karjas saadi lehma kohta piima rohkem kui 12tonni. Tipus on jätkuvalt Lea Puuri (Viljandimaa) kari,kus piimatoodang lehma kohta oli 12 596 kg. Kaiu LT OÜ(Raplamaa) lehmad lüpsid 12 132 kg. Rohkem kui10 000 kg oli piimatoodang 49 karjas.

Karja suurust arvestades saavutati suurim piimatoodangkarjades, kus oli rohkem kui 1200 lehma. Nende seitsmekarja keskmine piimatoodang oli 9842 kg (+252 kg võr-reldes 2014. aastaga). Järgnesid 17 karja, kus oli 601–900lehma, keskmiselt 9632 kg piima lehma kohta (+94 kg), ja55 karja, kus oli 301–600 lehma, 9520 kilogrammi piimalehma kohta (+262 kg). Karjades, kus oli 901–1200 lehma(8 karja), oli piimatoodang 9330 kg (-87 kg), ja 95 karjas,kus oli 101–300 lehma, 8291 kg (+38 kg). Madalam olipiimatoodang väiksemates karjades: kuni 10 lehmagakarjades (157 karja) saadi lehma kohta 6095 kg (–133 kg)ja 11–50 lehmaga karjades (226 karja) 6371 kg piima(–66 kg). 51–100 lehmaga karjade (83 karja) keskminepiimatoodang suurenes 298 kg võrra: 7079 kilogrammini.

305 päeva laktatsiooni keskmine piimatoodang oli8819 kg (+61). Esmapoeginute toodang on eelmise aasta-ga võrreldes kahjuks vähenenud 9 kg võrra. Suurenenudon erinevus esimese ja teise laktatsiooni toodangutevahel. Kui 2014. aastal oli see 1189 kg, siis 2015. aastaljuba 1262 kg. Kuigi aastaid on räägitud, kui oluliselt mõ-jutab noorkarjakasvatus piimatootmist, siis numbrid näi-tavad siin pigem vähikäiku. Või oleme paremad noorloo-mad ära müünud? Sellele küsimusele annavad vastusejärgnevad aastad. 1. laktatsiooni toodang oli 2015. aastal8090 kg (–9), 2. laktatsiooni toodang 9352 kg (+64) ning

3. laktatsiooni ja vanemate lehmade toodang 9170 kg(+155).

Eesti holsteini tõugu lehmadest saavutas 2015. aastalparima laktatsioonitoodangu Ranna Farm Osaühingu(Tartumaa) lehm Meidi, kelle teise laktatsiooni piimatoo-dang oli 19 653 kg (tabel 3). Järgnes Torma POÜ (Jõgeva-maa) lehm Taali, kelle neljanda laktatsiooni toodang oli19 370 kg. Kolmas oli Tartu Agro AS lehm 11128632,kelle 3. laktatsiooni piimatoodang oli 18 759 kg. Meidi jaTaali olid aasta lõpus ka laktatsioonitoodangute läbi ae-gade edetabelis esimesel ja teisel kohal.

Eesti punast tõugu lehmade parim oli Ranna FarmOsaühingu lehm Arbi, kelle 4. laktatsiooni toodang oli18 172 kg. Talle järgnesid Tartu Agro AS lehm 12354658(2. laktatsioon 17 421 kg) ja Ranna Farm Osaühingu lehmErsi (2. laktatsioon 17 297 kg).

Eesti maatõugu lehmadest oli parim Massiaru POÜ(Pärnumaa) lehm Punga, kelle 5. laktatsiooni toodang oli9312 kg. Järgnesid Karukämmal OÜ (Harjumaa) lehmPauliine (6. laktatsioon 8672 kg) ja Sirje Treumuthi (Pär-numaa) lehm Moreena (4. laktatsioon 8330 kg).

Elueatoodangu tipus püsib endiselt Tartu Agro AS eestiholsteini tõugu lehm Jacqueline, kes oli 2015. aasta lõ-puks lüpsnud 168 753 kg. Silmapaistva tulemuseni onjõudnud ka Tartu Agro AS lehm nr 2211008, 132 596 kg.Uuenesid ka eesti punase tõu ja eesti maatõu rekordi-numbrid. Kõpu PM OÜ (Viljandimaa) lehm Mustik viiseesti punase tõu rekordi 114 902 kilogrammini. Parimmaatõugu lehm on Ilse Gošovski (Harjumaa) lehm Taisi,kes 2015. aasta lõpuks oli lüpsnud 82 654 kg piima. Jac-queline ja Taisi on endiselt karjas, kuid Mustik läks kar-jast välja 2015. aasta mais.

2015. aastal registreeriti 92 026 poegimist, mis on 4649võrra vähem kui 2014. aastal. Esmapoegimisi oli neist29 511 (–1974). Sündis 86 667 vasikat, mis on 4303 võrravähem kui 2014. aastal. 51,2% sündinud vasikatest olidpullikud ja 48,8% lehmvasikad. Kaksikud pullvasikadsündisid 647 poegimisel, kaksikud lehmvasikad 686 poe-gimisel ja erisoolised kaksikud 1142 poegimisel. Mitmi-kuid registreeriti neljal korral. Surnultsünniga lõppes7,5% poegimistest, seejuures 12,2% esmapoegimistest ja5,2% korduvalt poegimistest. Surnultsündide osakaal es-mapoegimistel on eelmise aastaga võrreldes suurenenud.Eesti punast tõugu lehmade poegimistest lõppes surnult-sünniga 5,6%, eesti holsteini tõugu lehmadel 7,9%, eestimaatõugu lehmadel 7,4%. Sealhulgas esmapoegimistelvastavalt 8,6%, 13,0% ja 10,6%.

Lehmade esmapoegimisvanus nooreneb aasta-aastalt:2013. aastal 27,3, 2014. aastal 26,9 ja 2015. a 26,5 kuuvanused. EPK lehmade esmapoegimisvanus oli 26,9

23


Tabel 1. Lehmade piimajõudlus tõuti

Tõug Aastalehmi Piima kg Rasva Valku R + V kg

% kg % kg

Eesti punane 17 247 8105 4,12 334 3,44 279 613

Eesti holstein 69 772 9082 3,95 359 3,37 306 664

Eesti maatõug 484 4573 4,59 210 3,43 157 367

Muud tõud 341 5389 4,37 236 3,40 183 419

Kokku 87 844 8851 3,98 353 3,38 299 652

Foto 1. Lüpsiplats puhkeseisus (H. Viinalass)

kuud, EHF lehmadel 26,4 kuud ja EK lehmadel 31,9kuud. Kõige nooremad esmapoeginud lehmad olid Ida-Viru- ja Järvamaal (25,2 ja 25,3 kuud), vanimad Hiiumaal(33,7 kuud). Kuni 24 kuu vanuselt poegis 19,6% ja üle 34kuu vanuselt 6,0% esmapoeginutest (EK lehmadest35,6%).

Uuslüpsiperiood oli 2015. aastal 134 päeva (EPK 124päeva, EHF 137 päeva ja EK 137 päeva). Keskmine poe-gimisvahemik oli 416 päeva pikkune. Kõige pikem olipoegimisvahemik eesti maatõugu lehmadel, 429 päeva.Eesti holsteini tõugu lehmade poegimisvahemik oli 418päeva ning eesti punast tõugu lehmadel 407 päeva.

Kinnisperioodi pikkus oli 68 päeva. Eesti holsteini tõu-gu lehmade kinnisperiood oli 67 päeva, eesti punast tõugulehmadel 70 päeva ja eesti maatõugu lehmadel 103 päevapikkune.

Karjast praagiti 30 609 lehma. Peamised praakimisepõhjused on endised: esimesel kohal udarahaigused ja-vead (21,3%), järgnesid sigimisprobleemid (19,6%) ningjäsemete haigused ja vead (16,5%). Keskmine karjastväljamineku vanus oli 5 aastat ja 3 kuud. Kõrge vanusetõttu praagiti 546 lehma (1,8%), nende keskmine iga oli 9aastat ja 11 kuud. Kõige nooremad olid madala toodangutõttu praagitud lehmad (4 aastat ja 6 kuud). Praagitutele li-saks müüdi 2015. aastal palju lehmi elusloomana teistessekarjadesse. Kui varasematel aastatel tähendas see pigemkarjast karja liikumist Eestis, siis 2015. aastal liikus paljulehmi Eesti piiridest välja.

Karjasolevate lehmade keskmine vanus oli 2015. aastalõpus 4 aastat ja 5 kuud. Vanimad olid eesti maatõugulehmad (5 a ja 8 k). Eesti punast tõugu lehmad olid kesk-miselt 4 aasta ja 8 kuu vanused. Noorimad olid eestiholsteini tõugu lehmad (4 a ja 4 k).

Udara tervise näitajad on viimastel aastatel märgatavaltparanenud. Keskmine somaatiliste rakkude arv piimas(SRA) langes 2015. a esmakordselt alla 300 000. SRA oli2015. aastal 289 000/ml (2014. aastal 326 000/ml). Võr-reldes kolme peamist piimatõugu, olid parimad eesti pu-

nast tõugu lehmad, kelle keskmine SRA oli 285 000/ml.Eesti holsteini tõugu lehmade SRA oli 288 000/ml ja eestimaatõugu lehmadel 522 000/ml. Maakondadest on pare-mad tulemused Valgamaal, Tartumaal ja Saaremaal, kuskeskmine SRA oli vastavalt 248 000, 249 000 ja259 000/ml. Hiiumaa näitaja oli kõige suurem,379 000/ml.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS(EPJ) on järjepidevalt arendanud loomapidajatele pakuta-vaid teenuseid. Alates 2015. aasta maikuust pakub EPJvõimalust lehma tiinust määrata jõudluskontrolli piima-proovist. EPJs kasutatav test määrab glükoproteiinide(PAG) esinemist piimas. See võimaldab varakult kindlaksteha tiined/mittetiined lehmad (tiinust on võimalik kont-rollida juba alates 28. päevast pärast seemendust) ja vasta-valt tulemustele kiiresti otsuseid vastu võtta. Kuna tiinusekontrollimiseks kasutatakse enamasti jõudluskontrollipiimaproovi, on tiinuse kontroll sel moel mugav ja ohutunii loomapidajale kui loomale. Uue teenuse on loomapi-dajad hästi vastu võtnud.

2015. aasta viimastel kuudel avanes loomapidajatel või-malus kõrvamärke ja muid kaupu tellida EPJ interneti-

24


Tabel 2. Parimad karjad piima rasva- ja valgutoodangu järgi 2015. aastal

Aastalehmi Omanik Maakond Aastalehmi Piima kg Rasva Valku R+V kg

% kg % kg

3–20 Mare Kahar Järva 5 10007 4,54 454 3,38 338 793

21–50 Lea Puur Viljandi 30 12596 3,79 477 3,44 434 911

51–100 Eesti Piim OÜ Põlva 69 10542 3,84 404 3,36 354 758

Üle 100 Kaiu LT OÜ Rapla 643 12132 3,88 470 3,32 403 873

Tabel 3. Parimad lehmad 305 päeva laktatsiooni piimajõudluse järgi

Tõug Nimi, nr Omanik Maakond Lakt nr Piima kg Rasva Valku R+V kg

% kg % kg

EPK Olli 13557560 Ranna Farm OÜ Tartu 1. 15 663 2,28 356 3,38 529 885

Arbi 9516946 Ranna Farm OÜ Tartu 4. 18 172 3,29 599 3,49 633 1232

EHF Silla 13770419 Torma POÜ Jõgeva 1. 17 066 3,75 639 3,10 529 1168

Meidi 12703159 Ranna Farm OÜ Tartu 2. 19 653 3,16 622 3,30 649 1271

EK Pung 13741907 Massiaru POÜ Pärnu 1. 7194 3,95 284 3,29 237 521

Punga 8289445 Massiaru POÜ Pärnu 5. 9312 3,38 315 3,13 291 606

Foto 2. Nigula Piim OÜ lehmad (H. Viinalass)

rakenduse Postipoiss kaudu. See võimaldab loomapidajaltellimuse esitada sobival ajal, valida sobiv kõrvamärgi-tüüp ja numbrivahemik, vajalikud muud kaubad ningmärkida ära ka kättetoimetamisviis. Kaubavalikus onnüüd ka farmitarvikuid. Postipoisi kaudu on võimaliktellida ka asenduskõrvamärke.

Jooksvalt on täiendatud ka internetirakendust Vissuke,et loomapidajal oleks oma karjast põhjalik ülevaade.

Põhjalikum info jõudluskontrolli tulemustest on jõud-luskontrolli aastaraamatus ning Eesti Põllumajandusloo-made Jõudluskontrolli ASi veebilehel www.epj.ee.

Sigade jõudluskontrolli tulemused 2015. aastal

Külli KerstenEesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

Sigade jõudluskontrollis oli 31.12.2015 seisuga 9665põhikarja siga, kes paiknesid kahekümne kolmes seafar-mis, lisaks ETSAÜ seemendusjaama 34 kult. Seemendus-kulte arvestatakse jõudluskontrollis omaette grupina,kelle andmed on olulised geneetilises hindamises.

Aastat iseloomustab väga järsk sigade arvu vähenemi-ne. Kokku lõpetas jõudluskontrolli kümme farmi ja siga-de arv vähenes 33,3% (joonis 1). Suur osa selles on niiseakasvatussektori jätkuval ebasoodsal majanduskesk-konnal kui ka sigade Aafrika katkul (SAK). Ajavahemi-kus jaanuarist juuli lõpuni ja septembrist detsembri lõpunivähenes sigade arv 2691 sea võrra, mille põhjuseks võibkaudselt pidada sealiha madalat kokkuostuhinda. Augus-tis vähenes arv 2134 põhikarja sea võrra, mille põhjuseksoli viie farmi sigade hukkamine sigade Aafrika katku na-katumise tõttu. Katk diagnoositi jõudluskontrollis oleva-tes farmides ajavahemikus 30. juulist kuni 20. augustini.Sigade arvu vähenemine ei ole peatunud ka 2016. aastal.

Aasta jooksul alustas jõudluskontrolli kaks farmi – OÜOleg Grossi talu Lääne-Virumaal ja Päidla OÜ Järvamaal.

Jõudluskontrollialuseid karju oli kokku kümnes maa-konnas, kusjuures viies maakonnas ei ole ühtegi karja jakuues maakonnas oli vaid üks seafarm. Keskmiselt olikarjas 420,2 põhikarjasiga, kusjuures väikseimas farmisoli alla 100 põhikarjasea ja suurimas 1280 siga. Kõigerohkem seakarju (41%) ja jõudluskontrollialuseid sigu(39%) oli Lääne-Virumaal, järgnesid Saare ja Harju maa-kond.

Tabel 1. Sigade paiknemine maakonniti

Maakond Sigade arv 31.12.15arv %

Harju 1522 15,7Ida-Viru 355 3,7Jõgeva 143 1,5Järva 183 1,9Lääne-Viru 3752 38,7Põlva 409 4,2Pärnu 289 2,9Saare 2227 22,9Tartu * 520 5,4Viljandi 299 3,1Kokku 9699 100,0

* – sealhulgas seemendusjaama kuldidJõudluskontrollialuste seakarjade suurus emiste arvu

järgi oli erinev. Sigade arvu üldise vähenemisega tekkis2015. a uuesti alla saja emisega farm. Üle 500 emisegafarmide arv vähenes kahe farmi võrra, neid on alles veelkolm (tabel 2). Kõige rohkem farme oli suurusega 301–400 siga, nendes asus 26,5% jõudluskontrollialustestemistest.

Tabel 2. Karjade suurus emiste arvu järgi

Karja suurus Karjad Emisedarv % arv %

Kuni 100 1 4,4 76 1,0101–200 5 21,7 795 10,3201–300 5 21,7 1172 15,3301–400 6 26,2 2040 26,5401–500 3 13,0 1371 17,8Üle 500 3 13,0 2235 29,1Kokku 23 100,0 7689 100,0

Jõudluskontrollis olevatest põhikarjasigadest 32,5%olid puhtatõulised, 57,8% ristandid ja 9,7% teadmata tõu-ga. Puhtatõulistest sigadest suurima populatsiooniga olieesti maatõug (65,5%), eesti suurt valget tõugu sigu oliumbes poole vähem (32,5%). Puhtatõulistest oli djuroki(D) ja pjeträäni (P) tõugu sigu vaid 2%, kuid neid on vajaristandaretusprogrammi elluviimiseks (tabel 3).

Djuroki tõugu emised lisandusid puhtatõuliste sigadenimistusse alles hiljuti, sest neid paljundav farm PäidlaOÜ Järvamaal liitus jõudluskontrolli süsteemiga 2015.aasta lõpus. Loomad imporditi 2013. a Kanadast, varemesindasid populatsiooni vaid kuldid, kes asusid ETSAÜ

25


Joonis 1. Jõudluskontrollialuste sigade arvu vähene-mine 2015. aastal

seemendusjaamas (Tartumaa). Pjeträäni tõugu emisedasuvad paljundamiseks juba aastaid OÜs Pihlaka Farm(Harjumaa), kus verelisuse uuendamiseks ja sugulusare-tuse vältimiseks kasutatakse importspermat.

Ristanditest 86,2% moodustasid valgete tõugude esime-se põlvkonna ristandid ja 13,8% muud ristandid (tabel 3).Kõige rohkem oli ristandemiseid, kelle isa oli eesti suurtvalget ja ema eesti maatõugu siga (YxL).

Tabel 3. Sigade tõuline struktuur 01.01.2015

Tõug

Em

iste

arv

Kul

tide

arv

Siga

dear

vko

kku

Tõu

osak

aal %

Eesti maasiga (L) 2029 40 2069 21,3

Eesti suur valge (Y) 1003 24 1027 10,6

Djurok 21 20 41 0,4

Pjeträän 13 8 21 0,2

Puhtatõulisi kokku 3066 92 3158 32,5

Ristand Y*L 3019 1 3020 31,1

Ristand L*Y 1812 - 1812 18,8

Muud ristandid 720 51 771 7,9

Ristandid kokku 5551 52 5603 57,8

Tõug teadmata 931 7 938 9,7

Kokku 9548 151 9699 100,0

Jõudlusnäitajad on jätkuvalt positiivse trendiga. Emisteviljakus (elusalt sündinud põrsaste arv pesakonnas) onstabiilselt suurenenud 2005. aastast alates ja selle ajaga onpesakonnas juurde saadud 1,6 põrsast. Kokku sündis2015. a pesakonnas keskmiselt 13,1 põrsast, neist elusalt12,2 (tabel 4). Aastaga paranes tulemus vastavalt 0,3 ja0,2 põrsa võrra. Korduvalt poeginud emise pesakonnassündis elusalt 12,5 põrsast (+0,3), esmapoeginutel 11,1(+0,1).

Jõudluskontrollialuseid farme, kus viljakus oli 12 jarohkem elusat põrsast pesakonnas, on umbes 60% ja far-me, kus sündis alla 11, on 18%. Aastaemise kohta sündiselusalt 27,6 põrsast (+1) ja võõrutati 24,7 põrsast (+1,4).Pesakonnas võõrutati 10,6 põrsast, 0,2 põrsast rohkem kuiaasta tagasi. Stabiilsus on saavutatud esmaseemendus- jaesmapoegimisvanuse, imetamis- ning vabaperioodi osas.Emiste uuestiindlemisi oli 2015. a 12,3%, ja see näitaja on

pidevalt vähenenud 2009. a alates. Rõõmu valmistab kaemiste parem karjaspüsimine – enne praakimist võõrutatiigalt emiselt 4,2 pesakonda.

Tabel 4. Emiste keskmised jõudlusnäitajad 2015. aas-tal

Näitaja Tulemus

Esmaseemendusvanus, päeva 247

Esmapoegimisvanus, päeva 368

Pesakonnas sündinud põrsaid kokku 13,1

neist elusalt 12,2

nooremiselt 11,1

vanaemiselt 12,5

Võõrutatud põrsaid pesakonnas 10,6

Imikpõrsa kadu, % 12,1

Imetamisperiood, päeva 28,4

Vabaperiood, päeva 6,2

Uuestiindlemisi, % 12,3

Võõrutatud pesakondi emise praakimisel 4,2

Aastaemiselt saadud pesakondi kokku 2,3

sündinud põrsaid 29,6

neist elusalt 27,6

võõrutati 24,7

Erinevate tõugude keskmised jõudlusnäitajad kinnita-vad ristandaretusprogrammi Marmorliha soovitust kasu-tada põrsaste tootmiseks puhtatõuliste L ja Y omavahe-lisel ristamisel saadud esimese põlvkonna ristandemiseid(tabel 5). Kõige suuremad pesakonnad ongi eelnevatelaastatel olnud ristandemistel (LxY, YxL) ja on seda jätku-valt ka 2015. a. Tagasiristatud emistega (LxYL, LxLY,YxLY, YxYL) on tulemused tagasihoidlikumad ja selli-seid emiseid ei soovita kasutada ka aretusprogramm.Djuroki ja pjeträäni verelisusega ristandemiste arv on aas-tatega vähenenud ja ilmselt väheneb ka tulevikus, sestnooremiseid aasta jooksul juurde ei ole valitud. Viljakuseedetabeli tipus on endiselt farmid, kus jälgitakse aretus-programmi nõudeid.

Esimese põlvkonna viljakate ristandemiste saamisekspeavad lähtetõud olema head ja nende populatsioon eitohi olla väga väike. Puhtatõuliste eesti maatõugu ja eestisuurt valget tõugu emiste viljakus on aastatega stabiilseltsuurenenud. 2015. a sündis maatõugu emistel keskmiselt11,8 ja eesti suurt valget tõugu emistel 12,0 elusat põrsastpesakonnas. Mitmeid aastaid olid viljakamad eesti maa-tõugu emised, kuid viimased kaks aastat on suuremadpesakonnad sündinud eesti suurt valget tõugu emistel. Kaaastaemise kohta saadi eesti suurt valget tõugu emistepesakondades 0,3 elusat põrsast rohkem kui eesti maatõu-gu emiste pesakondades.

Suurima viljakusega emised kuulusid Saimre Seakasva-tuse Osaühingule (Viljandimaa), kus ainsana sündis pesa-konnas üle 14, täpsemalt 14,2 elusat põrsast. Samasfarmis ka võõrutatakse pesakonna kohta kõige rohkempõrsaid. Viljakusega vahemikku 13–14 põrsast jäi kolmfarmi. Need olid OÜ Hinnu Seafarm Harjumaalt, 13,7, ja13 põrsast sündis Lääne-Virumaaa farmides OÜ Markilo

26


Foto 1. Eesti maatõugu kult (A. Tänavots)

ja OÜ Viru Mölder. Farme viljakusega vahemikus12–12,9 oli üheksa. Sellesse gruppi kuulusid Jampo Sea-kasvatuse OÜ Tartumaalt (12,8), Ermo Sepa Talu Lääne-Virumaalt ja Haameri Talu Põlvamaalt (12,7), OÜ TriigiSeakasvatus Harjumaalt (12,5), OÜ Pihlaka Farm Harju-maalt (12,4), OÜ Oss Saaremaalt (12,3), OÜ Käro FarmPärnumaalt ja OÜ Vinimex Lääne-Virumaalt (12,1) OÜSaare Peekon Saaremaalt (12,0). Alla 11 jäi viljakus vaidneljas farmis.

Väga head on tulemused ka aastaemise kohta elusaltsündinud põrsaste osas, mis võtab arvesse lisaks viljaku-sele ka muid olulisi aspekte, mis kaudselt näitavad emistenõuetekohast söötmist ja optimaalseid pidamistingimusi,nii et emised suudavad regulaarselt tiinestuda ja põrsaidtoota. Aastaemise kohta üle kolmekümne elusalt sündi-nud põrsa saadi neljas farmis. Need olid Saimre Seakasva-tuse OÜ (34,0), OÜ Viru Mölder (32,3), OÜ Markilo(32,1) ja OÜ Hinnu Seafarm (31,7). Jampo SeakasvatuseOÜs ja Haameri Talus jäi tulemuseks vastavalt 29,5 ja29,4. Ülejäänud farmides saadi alla 29 põrsa. Positiivsekstuleb lugeda ka seda, et seoses viljakuse suurenemisegaon imikpõrsaste hukkumine jäänud peaaegu samaletasemele.

Geneetilise hindamise tulemuste alusel kuulusid pari-mate liha- ja viljakusomadustega sead Saimre Seakasva-tuse Osaühingule, kus hinnatud sigade keskmine indeksoli vastavalt 126,3 ja 117,3.

2015. aasta läheb Eestis ajalukku sigade arvu väga järsuvähenemisega, mistõttu ETSAÜ oli sunnitud proportsio-naalselt emiste arvu vähenemisega vähendama ka see-mendusjaama kultide arvu 1/3 võrra. Õnneks müüdimitmed head kuldid farmidesse, mitte lihatööstustesse, janeid kasutatakse põrsaste tootmiseks edasi. Seemendus-

jaamas on endiselt saadaval nii puhtatõuliste (djurok,eesti suur valge, eesti maasiga ja pjeträän) kui ka ristand-kultide (DxL ja DxP) spermat.

Oma jälje jättis sigade arvu vähenemine ka ETSAÜkonsulentide poolt ultraheliaparaadiga Piglog-105 testi-tud sigade arvule, võrreldes 2014. aastaga vähenes sigadearv kolmandiku võrra. Kokku testiti 4730 siga. Sarnaselteelnimetatud jõudlusnäitajatega olid ka keskmised karja-testi tulemused stabiilselt head. Testitud sigade ööpäeva-ne juurdekasv sünnist 100 kg saavutamiseni oli 578,3 g,keskmine pekipaksus 10,0 mm ja lihassilma läbimõõt63,0 mm.

Kokkuvõtete põhjal võib öelda, et seakasvajaid on omatootmist aasta-aastalt parandanud. Jättes kõrvale ebasood-sast majanduskeskkonnast ja sigade Aafrika katkust tingi-tud sigade arvu järsu vähenemise, on jõudlusnäitajatepõhjal arvutatud tootmistulemused ka 2015. a paranenud.

27


Foto 2. Pjeträäni tõugu kult (A. Tänavots)

Tabel 5. Jõudlusnäitajad emise tõu järgi

Emise tõug* Aastaemiseid Sündinud põrsaid pesakonnas Võõrutatud Imikpõrsakadu %kokku elusalt pesakonnas aastaemiselt

kokku nooremis vanaemis aastaemis

L 2085 12,8 11,8 10,8 12,1 26,9 10,2 24,1 11,4

Y 921 13,0 12,0 11,0 12,2 27,2 10,6 25,1 12,6

P 17 10,8 10,5 9,4 10,7 24,8 10,3 25,0 5,8

LxY 1867 14,0 13,1 11,9 13,4 30,0 11,3 27,2 11,5

YxL 2959 13,2 12,4 11,4 12,6 28,6 10,6 25,1 12,9

LxLY 34 11,4 10,2 10,2 10,2 18,6 9,4 17,9 8,7

LxYL 256 12,5 11,8 11,0 12,1 24,0 10,3 21,0 15,3

YxLY 182 13,0 12,2 10,9 12,4 27,3 10,6 24,7 12,8

YxYL* 26 12,2 11,5 10,8 11,7 26,7 10,0 22,8 12,4

DxL 42 12,6 12,0 11,9 12,1 28,3 10,4 25,6 15,1

DxP* 2 11,8 11,6 11,6 33,6 7,8 22,6 20,7

DxLY* 2 14,0 8,3 8,3 13,9 7,0 15,6 12,5

DxYL* 1 11,5 11,5 11,5 23,0 10,0 30,0 8,8

PxL* 1 8,0 7,7 7,7 25,1 8,3 27,3 17,4

PxY* 1 11,3 10,3 10,3 28,4 9,3 25,6 9,7

PxLY* 1 12,7 12,3 12,3 37,0 10,5 21,0 12,5

Muu 742 11,8 10,7 9,9 10,9 21,5 9,6 20,0 9,8

Kokku 9138 13,1 12,2 11,1 12,5 27,6 10,6 24,7 12,1

* – usaldusväärsus väike

Kihnu maalammas – uus lambatõugAnneli HärmsonVTA põllumajandusloomade aretuse büroo juhataja

Eesti seaduse kohaselt tunnustatakse tõug tõuraamatupidamise kaudu. MTÜ Kihnu Maalambakasvatajate Selts(KMKS) esitas Veterinaar- ja Toiduametile taotluse kih-nu maalamba kui uue tõu (tõu kohta tõuraamatut veel eipeeta) tõuraamatu pidamiseks ja jõudluskontrolli läbivii-miseks.

Tõuraamatu pidajana ja jõudluskontrolli läbiviijanategevusloa saamiseks peab taotleja muuhulgas tõestama,et ta on võimeline tõhusalt töötama; et ühingul on aretus-programm, mis käsitleb tõu omaduste määratlemist ningsisaldab kõiki seadusega ettenähtud osi, ja ühingul võiselle liikmetel on piisavalt suur kari aretusprogrammiteostamiseks.

Lisaks on uue tõu puhul vaja esitada vähemalt kolmejärjestikuse põlvkonna jooksul asjaomase tõu kohta teh-tud uuringute andmed loomade välimiku, kehaehitustüü-bi, kehamassi ja -kuju ning muude iseloomulike tunnuste,populatsiooni suuruse, jõudlusomaduste analüüsi, Eestikliima- ja loomapidamistingimustega kohastumuse ana-lüüsi kohta ning tõu geneetiline kirjeldus vähemalt 30omavahel lähisuguluses mitteoleva looma põhjal.

2006. a alguses tehti Eesti Looduse Fondi eestvedami-sel uuring “Eesti tundmatu päritoluga lammaste geneetili-se struktuuri seletus mikrosatelliitide analüüsi põhjal”,mille käigus võeti 212 lambalt vere- ja villaproov ningtehti mõõtmised. Geneetilisse uuringusse võeti, lisaks ar-vatavatele maalammastele, võrdlusproovid 16 geograafi-liselt Eestile lähedasemate tõugude (sh eesti tumedapea-line- ja valgepealine) esindajalt ning Põhjamaade Põllu-majandusloomade geenipangas säilitatud 2003. a uuringuRuhnu ja Saaremaa/Kihnu lammaste proovid.

Uuringu tulemust esitleti 11.09.2006 lõppraportina. Il-ma Tapio, Miika Tapio, Mikhail Ozerovi, Meng Hua Li jaJuha Kantaneni poolt koostatud uurimuse lõpparuande

järeldustes on kirjas, et uuritud lambad ei moodusta mitteühtset tõugu, vaid on jagunenud mitmeks erinevaks gru-piks. Raportist selgus, et uuritud lammastest oli 20 ET ja49 EV, 143 isendit aga jagunes 15 erinevasse geneetilissegruppi, mis distantseerusid kultuurtõugudest. 15 grupist10 asub neigbour-joining konsensuspuul kõige kaugemalteistest tõugudest ja need kümme koonduvad sinna kuulu-vate lammaste algpäritolu järgi Kihnu populatsiooniks.

Uuringu üheks eesmärgiks oli uurida olemasolevateteadmata päritoluga loomade võimalikku põlvnemist ku-nagisest kohalikust maalambast Eestis. Uuringu tulemu-sena leiti, et uuritud tundmatu päritoluga lambad võivadpärineda ammustest kohalikest lammastest, kuid kuigi onavastatud populatsioonisisene diferentseerumine ja onvõimalik lammaste jagamine eraldi tüüpide alusel, siissellest üksi ei piisa sellele küsimusele vastuse andmiseks.Kuna osad loomad on tüübilt sarnased, on neid võimalikkasutada tulevikus uue tõu loomiseks algpopulatsioonina.

Nimetatud eristuv populatsioon on võetud kihnu maa-lamba algpopulatsiooniks. 2007. aastal loodi MTÜ KihnuMaalambakasvatajate Selts.

2007.–2008. a EASi regionaalprogrammist toetatudprojekti „Kihnu maalamba säilitamise I etapp“ raameskoostati kihnu maalamba algpopulatsiooni aruanne jasäilitusstrateegia.

KMKS esitas esimese taotluse 2015. aasta juulis. Tege-vusloa taotluse menetlemisel küsiti Eesti Maaülikoolilt(EMÜ) ekspertarvamust, kas esitatud aretusprogrammipõhjal ja KMKS liikmetele kuuluva populatsiooniga onvõimalik efektiivselt läbi viia kihnu maalamba kui uuelambatõu aretust ja jõudluskontrolli vastavalt üldistelearetuspõhimõtetele.

EMÜ analüüsi tulemusena leiti, et käesolevaks ajaks onKMKS liikmete karjades peetud zootehnilist algarvestustpõlvnemisandmete registreerimise järgi, populatsioon onsuurenenud ja hoitakse populatsioonisisest mitmekesi-sust. Samas tõdeti, et kihnu maalamba jõudluskontrolliläbiviimine programmis esitatud kujul on komplitseeritud

28


S E A D U S A N D L U S

Foto 1. Kihnu maalamba uted (KMKS arhiiv) Foto 2. Kihnu maalamba jäär (KMKS arhiiv)

programmis esinevate puuduste tõttu, kuid KMKS liik-metele kuuluvate lammaste arv ja populatsiooni struktuurvõimaldavad tõu tunnustamist.

Võttes aluseks EMÜ arvamuse, jäeti esimene taotlusrahuldamata, ning viidates puudustele programmis, väl-jastati tegevusloa andmisest keeldumise otsus. 21.12.2015 esitas KMKS uue tegevusloa taotluse koos täienda-tud ja parandatud aretusprogrammi ning jõudluskontrollikorraga. Esitatud programmis olid puudused kõrvaldatudning seltsi tegevust kontrolliti ka kohapeal, mille käigusvaadati üle loomad ja algdokumentatsiooni vastavus sea-dustest ja aretusprogrammist tulenevatele nõuetele.

Lähtuvalt esitatud andmetest ja tuginedes Eesti Maaüli-kooli eksperthinnangule, mille kohaselt võimaldabKMKS liikmetele kuuluvate lammaste arv ja populatsioo-ni struktuur aretustegevust, tegi VTA 22.01.2016 otsuseväljastada tegevusluba Kihnu Maalambakasvatajate Selt-sile kihnu maalamba tõuraamatu pidamiseks ja jõudlus-kontroli läbiviimiseks.

Kihnu maalammas on tunnustatud uue tõuna, mittepõlistõuna ega ohustatud tõuna. Põllumajanduslooma-de aretuse seadus sätestab põllumajandusloomade tõuohustatud tõugude loetellu kandmise põhimõtted, millekohaselt kantakse põllumajandusloomade ohustatud tõu-gude loetellu vaid kohalikud tunnustatud tõud, loetellu

kantav tõug peab olema ajalooliselt Eesti päritolu ning tõuaretus ja tõuraamatu pidamine peab Eestis olema toimu-nud veistel ja hobustel viimased 50 aastat ning sigadel jalammastel viimased 30 aastat. Ühegi tõu puhul ei saa ollaeraldi eesmärgiks saada kantud ohustatud tõugude loet-ellu, vaid vastupidi, populatsiooni suurendamine ja sellekaudu tõu säilimine.

Kihnu maalamba puhul on tegemist väikesekasvulise,peente jalgadega ja lühikese sabaga vähenõudliku lamba-ga, kellel on mitmed eritunnused, nagu näiteks tilbad(kaela all ülemises kolmandikus võivad esineda üks võikaks nisataolist villaga kaetud moodustist). Sarved võiv-ad olla nii uttedel (saarikud) kui jääradel. Kihnu maalam-mas on kohastunud Eesti looduslike ja ilmastikutingimus-tega, on hea söödakasutusega ning sigivusega.

Kihnu maalammast iseloomustab kahekihiline vill. Vil-la värv võib varieeruda ja vill võib olla hall, pruun, must jakõigi nende värvide segatud ja üleminevad toonid. Villaksobib kahekihilisuse, pehmuse ja soojapidavuse, eri vär-vide, läike ja vastupidavuse poolest ideaalselt kasutusekskõikide karusnahatoodete valmistamiseks. Vill sobib kaheide ja lõnga valmistamiseks.

Oluline osa on kihnu maalambal ka keskkonnakaitseseisukohalt. Kihnu maalammas on väga hästi kohastunudeluks kohalikes loodustingimustes.

ETLLi liikmete pöördumine

maaeluministeeriumi poole

Emeriitprof Olev SaveliETLLi president

ETLLi aastakoosolek toimus 29. jaanuaril 2016. a Mär-jal ETKÜ Tartu kontoris. Osa võtsid kõikide ühistuteesindajad ja kutsututest Maria Liisa Luur (MEM), KatrinReili (VTA), Kaivo Ilves (EPJ), Raivo Laanemaa(ETSAÜ) ja Haldja Viinalass (EMÜ).

Päevakorra kolmanda punktina oli maaeluministeeriu-mi (MEM) „Aretustoetuse määruse muutmise eelnõu“,mis kehtestatakse 15. veebruaril 2016, arutelu. Eelnõututvustas MEMi toiduohutuse ja põllumajandusloomadearetuse büroo peaspetsialist Maria Liisa Luur.

Diskussiooni põhjustas paragrahvi 3¹ lõike 1 punkti-de 4 ja 5 sõnastus, kus järjekordselt suurendatakse oluli-selt sigade tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ningjõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hinda-mise ühikumäärasid.

Looma-linnuliikide ühikumäärad on europerioodi jook-sul olnud samad (lisatud tabel), kuigi tõuloomade (ühiku-te) arv on samuti kahanenud, ainult lammastel on ühiku-määrasid suurendatud 3–4 euro võrra 2013. a.

2014. aastal suurendati sigade tõuraamatu pidamisetoetuse ühikumäära 10.30 eurolt 13.50 eurole ja jõudlus-kontrollil 13 eurolt 22.80 eurole. 2016. aastaks plaanitak-se suurendada neid ühikumäärasid veel vastavalt 5.33 ja9.03 euro võrra. Siin on karjuv vastuolu, sest ka teiste loo-maliikide ühikute arv on vähenemise tendentsis.

ETLLi liikmed mõistavad seakasvatuse kriisiolukordaja maaeluministri kõiki püüdlusi, kuid samalaadne olu-kord on piimakarjakasvatuses, ka teiste tõuloomade (ühi-kute) arv kahaneb.

ETLLi liikmete seisukoht on, et aretustoetuse ühiku-määrasid tuleb muuta kõigil vastavalt ühikute arvu muu-tumisele. Täpne ühikute arv selgub alles pärast aretustoe-tuste taotluste esitamist (20. veebruariks) ja kontrollimist45 päeva jooksul.

ETLLi koosolek märgib, et praegune tekst on ebaõigla-ne ja rikub jämedalt aretusühingute võrdse kohtlemiseprintsiipi, mistõttu tuleb paragrahvi 3¹ lõike 1 punktide4 ja 5 muudatuste tekst peatada ja sõnastada järgmiselt.

29


Foto 1. Katrin Reili ja Maria Liisa Luur ETLLi koosolekul(O. Saveli)

1) paragrahvi 3¹ lõike 1 punktid 4 ja 5 sõnastatak-se järgmiselt: rakendada 2015. aasta ühikumäärasid.Aretustoetuse reservsumma tekkimisel töötatakse väljauued ühikumäärad vastavalt ühikute arvu muutumiseleanaloogselt seakasvatusega. Neid ühikumäärasid raken-datakse reservsumma ja ka 2017. aasta aretustoetuse jao-tamisel.

2) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 2² ja 23 järg-mises sõnastuses:

(2²) Kui lõikes 21 nimetatud hobuslase jõudluskontrolliläbiviimise eest taotleb toetust mitu taotlejat, makstaksetoetust nende hobuslaste arvu järgi, kelle tõuraamatus olihobuslane jõudluskontrolli läbiviimise ajal.

(23) Jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtu-se hindamise eest makstakse toetust üksnes individuaalsejõudluskontrolli all olevate põllumajanduslindude arvujärgi.

Vastavalt koosoleku otsusele saadeti väljavõte EestiTõuloomakasvatuse Liidu koosoleku protokollist maa-eluministeeriumi kantslerile Ants Nootile, asekantslerToomas Kevvaile ja kantsleri nõunikule Indrek Grusda-mile.

Vastuskiri põllumajandusministri 18. jaanuari2005. a määruse nr 6 muutmise ettepanekute kirjale

Vastused ning selgitused Teie 02.02.2016 kirjas esita-tud ettepanekutele on järgnevad:

1. Paragrahvi 3¹lõike 1 punktid 4 ja 5Ühikumäärade muutmise kohta tehtud ettepanekuid ei

saa arvestada, kuna toetuse kogumahu raames see polevõimalik. Baassummat sel aastal küll suurendati, kuidtagamaks selle, et taotlejad saaksid toetuse vastavalt mää-ruses esitatud ühikumääradele. Sigade tõuraamatu ja are-tusregistri pidamise ning jõudluskontrolli läbiviimise jageneetilise väärtuse hindamise ühikumäärasid küll suu-

rendatakse, kuid sellega tagatakse neile toetus vaid eelmi-sel aastal välja makstud mahus.

Anname teada, et analüüsime praegu aretustoetusekulupõhiseks muutmisega seonduvat. Sellisel juhul ontoetust võimalik saada vastavalt tehtavatele kulutusteletõuraamatu pidamiseks ning jõudluskontrolli läbiviimi-seks või geneetilise väärtuse hindamiseks. Sellega kaas-neb aretustoetuse andmise aluste täpsemaks ja aretustoe-tuse kasutamise läbipaistvamaks muutumine ning kaobühikumääradest tingitud kohatine ebaselgus.

2. Paragrahvi 5 täiendused lõigetega 2² ja 23Hobuslaste jõudluskontrolli toetusõigusliku taotleja

kohta tehtud ettepanekut ei arvestata. Toetusõiguslik onsee jõudluskontrolli läbiviija, kelle poolt peetavas tõuraa-matus on jõudluskatsel osalenud hobuslane taotluseesitamise ajal. Kui loom on liikunud teise taotleja tõuraa-matusse ning seal ei ole temaga jõudluskatset läbi viidud,siis on toetusõiguslik see taotleja, kelle peetavas tõuraa-matus oli hobuslane jõudluskontrolli läbiviimise ajal. An-tud täiendus on vajalik selleks, et vältida topelt toetusemaksmist ühe looma kohta. Praktikas ei ole veel sellistolukorda tekkinud, et ühe looma kohta esitab taotlusekaks taotlejat. 2 (2) Ettepanek individuaalse jõudluskont-rolli sätte kohta, mille puhul tuleks sisse viia muudatus, etsäte hõlmab põllumajanduslinde, ei ole võimalik arvesta-da. Sellise muudatuse sisseviimisel võib jääda arusaam, etteiste põllumajandusloomade kohta võib taotluse esitadarühmaviisiliselt läbi viidud jõudluskontrolli kohta.Seetõttu jääb sätte sõnastus siiski üldiselt põllumajandus-loomade arvu kohta ning täpsustus põllumajanduslindudeosas juurde ei lisata.

(Vastuse on ette valmistanud Maria Liisa Luur)Ants Noot, kantsler

30


Tabel. Aretustoetuse ühikumäärad europerioodil

2011 2012 2013 2014 2015 2016

Veiste TR pidamine 11,40 11,40 11,40 11,40 11,40

EK TR pidamine 95,00 95,00 95,00 95,00 95,00

Lihaveiste JK 8,00 8,00 9,00 8,00 8,00

Piimaveiste JK 1,00

Sigade TR 10,30 10,30 10,30 13,50 13,50 18,83

Sigade JK 13,00 13,00 13+15,91* 22,80 22,80 31,83

Lammaste TR 9,15 9,15 12,50 12,50 12,50

Lammaste JK 9,15 9,15 13,50 13,50 13,50

Hobuslaste TR 190,40 190,40 190,40 190,40 190,40

Hobuslaste JK 101,50 101,50 101,50 101,50 101,50

Hobuste ohustatute JK 302,10 302,10 213,20 213,20 213,20

Vuti JK 155,10 155,10 155,10 155,10 155,10

* – 2013. aasta novembris vormistas toonane põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täiendava määruse, mille aluseleraldati Eesti Tõusigade Aretusühistule aretustoetuse taotlemiseks reservsumma 249 726 €, mis tegelikult kanti ETSAÜ liikmetearvele seakasvatuse ettevõtete arendamiseks. Eelneva 20 aasta jooksul pole seda juhtunud, sest tõuaretuseseadus keelas seda.

Uelzeni seitsmes ümarlaud „Uued väljakutsed

veisekasvatuses ja -pidamisel“

Diskussioon teadlaste ja praktikute vahel, moderaatorprof dr Ernst Kalm17.–18. veebruar 2015 Uelzenis (Saksamaa)Korraldaja ja publitseerija Kieli ülikooli loomakasvatuseja -pidamise instituut, Uelzeni üldkindlustus ja SaksaLoomaaretuse SeltsDGfZ-Schriftenreihe Heft 66, 2015, 191 S.

21. sajandi väljakutsed on seotud toidu kindlustamisegaja kohanemisega kliimamuutustele. FAO prognoosibmaailma elanike arvu kasvu 9 miljardini. Põllumajandus-maa pindala samaks jäämisel või isegi vähenemisel peabpõllumajandussaaduste kogutoodang ja põllumajandus-toodangu ressursi efektiivsus märgatavalt suurenema.

Saksamaa kuulub tähtsamate piimatootmisriikide hulkamaailmas. 4,3 mln piimalehma 76 500 ettevõttes (56lehma keskmiselt) toodavad 30 mln t piima, millest 40%läheb ekspordiks. Aastalehma piimatoodang on suurene-nud 8000 kg-ni, kusjuures lehmade ja ettevõtete arv onvähenenud. Genoomselektsiooni lülitamine veiste aretus-programmi on põhjustanud märgatava produktiivsusetõusu. Piimafarmides on terved ja stabiilse toodangugalehmad ning farmerid saavad aktiivselt tegeleda püsivatootmise tagamisega kliimamuutuste tingimustes.

Nõuded söödatootmise efektiivsuse parandamiseks jametaani moodustamise vähendamiseks on uus selektsioo-nistrateegia piimaveiste aretusprogrammides, milleks ko-gutakse vajalikke fenotüübilisi andmeid nn põldkatseettevõtetest. Majanduslikult mõtlevad farmerid optimee-rivad tootmist, investeerides uutesse tehnoloogiatesse,mis geneetika, laudaehituse, lüpsi- ja söötmissüsteemidekaudu loovad ideaalsed tingimused loomadele, suuremapaindlikkusega tööjõud ja omakapitali rakendamine ningmitte viimasena infovõrgu edasiarendamine.

Sellega seoses pakub seitsmes veisekasvatuse ümarlaudideaalse võimaluse, et tõuaretuse, seemenduse, jõudlus-kontrolli ja tootmise esindajad saaksid üheskoos diskutee-rida uuemate arengute üle. Keskpunktis on loomade uuedtervise tunnused ja efektiivsus. Molekulaarbioloogilisedmeetodid ja genoomvalik annavad uued arenguteed ja va-javad uut kontseptsiooni. Efektiivne jõudluskontroll kuika hea fenotüüp on vajalikud, et hea andmetöötluse kont-septsiooniga vastavat andmepanka edasi arendada ja vas-tavalt sellele muuta. Jõudluskontrolli uute arengute ajastuon alanud ja nõuab teisiti mõtlemist.

Tuleb kasutada kõike olemasolevat ja siin esitatavaidarenguid praktikas rakendada, ainult nii saab üles ehitadasoodsa hinnaga kauakestva ja püsiva piimatootmise.

Ümarlauast võttis osa 110 osavõtjat teadusasutustest,ministeeriumitest, aretus- ja seemendusorganisatsiooni-dest, nõuandesüsteemist ja praktikud. Esitati 22 ettekan-

net ökonoomiast, väärtuse kujundamisest, DNA-le basee-ruva aretuse küsimustes, tervise kindlustamisest, samutiloomakaitse ja heaolu ning pidamise küsimustes.

Esimeses teemaringis käsitleti majandust, turgu ja väär-tuse tõstmist. Sissetulek piimast ja piimasaadustest onotsustava tähtsusega, kuid turumaht suureneb aeglaselt.2015. aastaks prognoositakse madalat piimahinda, sest onloota 3%st piima enampakkumist. Surve püsib, et muutahinnakujunduse süsteemi (valk, laktoos, kvaliteet, püsi-vus), mis muudaks piimakaupade struktuuri Saksa piima-tööstuses.

Traditsioonilistes ühistulistes organisatsioonides kulge-vad ümberstruktueerimised raskelt. On moto, et farmerkontrollib äri ainult rahvusvaheliselt. Piimatootmises tu-leb rakendada toodangu ja efektiivsuse tõusu, seda kinni-tab Europan Dairy Farmer (EDF). Reservi on muidugisööda- ja tööjõukulude kokkuhoius. Suure efektiivsusegafarmides tuleb luua oma strateegia. Aktuaalseks on muu-tunud rahvusvaheliselt levivad loomataudid, millele tulebkiiresti reageerida.

Tootmisettevõttele on oma kulutused kriteeriumiks vas-tu pidada rahvusvahelises konkurentsis ja stabiilsuses.Looma tervis ja kasutusiga on probleemid, mille paranda-mine on ühelt poolt aretusest ning teiselt poolt ettevõtte jakarja majandamisest sõltuv. Aretustöö, nõuanne ja ette-võtte juht peavad looma selleks sobivad võimalused.

Tuleviku väljavaated on keskpunktis. Eriti tähtis onproduktiivloomade kasutuskestus, mille pikendamiseleon oluliseks abiks aretusväärtuse hindamise arendaminepullide ja lehmade valikul. Söömus ja söödaväärindus ontunnused, mille kohta on farmeritel palju küsida. Laktat-siooni esimesel kolmandikul on see väga tähtis, et vähen-dada ainevahetuse häireid. Söödaväärinduse seisukohalton esmatähtis optimeerida sööda-, samuti energiakulu igatoodetud energiale korrigeeritud (EKM) piimakilo kohta.Efektiivsus sõltub sööda fermentatsioonist eesmagudes(vähem metaani), -väärindusest jm. Sellel eesmärgil val-

31


R E F E R A A D I D

Foto 1. Ümarlaua korraldajad: Saksa Loomaaretuse Seltsi presi-dent dr O. Marquardt (vasakul) ja prof dr Ernst Kalm (paremal)

(Internet)

mistatakse ette uued tunnused genoomvalikuks, et vähen-dada metaani emissiooni piimakarjakasvatuses.

Tervis ja heaoluTervise andmete süstemaatiline kogumine ja töötlemine

on näidanud, et need võib lülitada aretusväärtuse hinda-misprogrammi. Selleks tuleb kaasata rohkem ettevõtteid.Nakkuslikud sõrahaigused on sageli loomade lonkamistepõhjuseks ja vähendavad kasutusiga, piimajõudlust võisigivust. Morterallo haiguse analüüs tõendab aretuslikkevõimalusi. Vasikate huku põhjuste analüüs tõendab, ethingamisteede haigused ja kõhulahtisus esinevad sageli,põhjustavad arengupeetust ja mõjutavad negatiivselt hili-semat piimajõudlust.

Suurt tähelepanu osutati genoomilise aretusväärtusehindamisele ja selle järgi valikule. Kuigi need näitavadpositiivseid tulemusi, on vaja veel palju metoodiliseltuurida. Vaja on teha tihedat koostööd väikeste ja suurtepopulatsioonide vahel, et säilitada geneetilist mitmekesi-sust. Saksamaal näiteks anglite aretus.

Tulevikus avab genoomi tüpiseerimine uued võimalu-sed karjasiseseks valikuks koos suguselekteeritud spermakasutamisega. Sellega suureneb lehmade valiku intensiiv-sus ja vähenevad üleskasvatuskulud. Saksamaal on ees-

märgiks luua 300 000 lehmaga katsepopulatsioon, kellebaasil on võimalik tüpiseerimise tulemusi seostada palju-de tunnustega.

Viimastel aastatel on loomade pidamine ja lihatootmineväga tugeva eetilise surve all. Loomade heaolu on meieühiskonnas tähtis ja arvamus loomade pidamisest onmuutunud, nii et otsitakse dialoogi ühiskonnaga. Koosta-takse programmi „Loomade heaolu hindamise indikaato-rid farmisisese enesekontrolli rakendamiseks“.

Karjatamise ja laudaspidamise võrdlemise aspektid,lähtudes veiste heaolust, pole saanud veel täpset teadus-likku vastust. Tarbija eelistab karjatamist, veiste heaoluseisukohalt on seda raske tõestada, eriti veel tõugude-vahelise erisuse tõttu. Loomade heaolu hindamise emot-sionaalne komponent on märgatav.

Veisekasvatajad on viimase 20 aasta jooksul loomadeheaolu aretusprogrammides arvestanud. Eluvõime ja ter-vise tunnused on aretuse eesmärgiks. Füsioloogia uuedtunnused ja tervisliku ainevahetuse indikaatorid läbivadpraegu ettevalmistusfaasi. Aretusühingud peavad looma-de heaolu aspektid aretuse eesmärkides selgemini väljatooma.


Parema sõraindeksiga pullide kasutamisest

suurem tuluPhD Evgenij TelezhenkoVikingnews, september 2015, lk 7–8

Pullide sõrgade tervislik seisund on väga tähtis. Validesparimaid pulle selle tähtsa tunnuse järgi, on vähem lonka-vaid lehmi (lonkeid) ja saab suuremat tulu.

Lonkamine on üks peamisi majandusliku kahju põhjusipiimakarjakasvatuses. Enamik lonkamistest on seotudveiste sõrgade kahjustustega. Söödamajandust, lehmaheaolu ja funktsionaalset sõrgade hooldamist peetaksepeamiseks lonkamise kontrolli all hoidmisel. Aretuse osaon lonkamise kontrollis jäetud unarusse.

Geneetiline variatsioon on sõrgade haiguste resistentsu-ses märkimisväärne. On teada, et mõni tõug on enamresistentne sõrahaigustele, näiteks rootsi punasel ja d�örsitõul on sõrahaiguste resistentsus suurem kui holsteinitõul. Farmer peab arvestama ka sellega, et samades tingi-mustes mõnel veisel pole kunagi sõraprobleeme, aga mõ-nel on see alati mureks. Sarnaselt teiste tunnustega, kuiesineb geneetiline variatsioon, on võimalik geneetilineparandamine.

Sõrahaiguste geneetilise resistentsuse taga on mitutegurit. Siin võib nimetada sõra sarvkoe kvaliteeti, sõrga-de kuju ja jalgade asend, immuunfunktsiooni, taastumis-võimet, metaboolset profiili, stressi resistentsust, käitu-mist ja interaktsiooni nende tunnuste vahel. Kuivõrd polekompleksset tunnust, tuleb kasutada mõnd kaudset tun-nust.

Aastate jooksul on hinnatud sõrgade kuju ja jalgadeasendit, kuid positiivset mõju sõrgade tervisele pole. Nen-de tunnuste märgatav paranemine pole parandanud sõrga-

de tervist, pigem halvendanud seda paljude Rootsi, Taanija Kanada autorite arvates. Seepärast on hoopis efektiiv-sem teha valik sõrgade tervise kohta registreeritud and-mete alusel.

Üksnes Põhjamaades on välja töötatud sõraindeks ru-tiinselt registreeritud andmete alusel sõrgade hooldami-sel. Niinimetatud Viking-riikidel on suurim andmebaas,umbes poole miljoni lehma sõrgade hoolde kohta aastas.Enamgi arvestatakse neid lehmi aretusväärtuses, kedaaastas hooldatakse kaks või kolm korda.

Samavõrd on huvi ka teistel riikidel sõraindeksi abil ge-neetiliselt parandada sõrgade tervist, kuid neil puuduvadandmed sõrgade hooldamise kohta. Nendel aretusühingu-tel on suur andmebaas kehaehituse kohta ning nad soovi-vad koos konstrueerida sõrgade tervise indeksit. Kahjukson need andmed tootjate poolt sageli eksitavad, lisaks on

32


Foto 1. Sõrahoolde fikseerimispukk (A. Tänavots)

sõrgade ja jalgade ehituse tunnused ebaefektiivsed sõrga-de tervise parandamise valikul.

Et sõrgade tervise tunnused on suhteliselt madala päri-tavusega, on siiski suur variatsioon pullide tütarde rühma-de vahel. Kui võrrelda sõrgade tervise indeksit 100 pari-ma ja 100 halvima holsteini pulli vahel, kes sündisid2006–2009 kolmes Vikingi-riigis (kaasa arvatud impordi-tud pullid), on vahe enam kui kahe standardhälbe suuru-ne.

Nii esines tavapärastes pidamistingimustes 100 paremapulli tütardel sõra välisseina lõhesid 4,9%-l, aga 100 hal-vema sõraindeksiga pulli tütardest 11,8%-l, dermatiiti

vastavalt 28,8%-l ja 38,3%-l tütardest. Samas võrreldessõrgade ja jalgade hinnangu alusel 100 parema ja 100 hal-vema hinnanguga pulli tütreid, on sõrgade pragude sage-duse vahe vaid 1,2%.

Iga sõralõhedega lehma kohta on kulud 500 € aastas jaarvestades kahe rühma erinevust, võivad 150 lehmaga far-mis lisakulud moodustada 5000 €. Selle vältimiseks onvaja muuta vaid aretuse strateegiat.

(Järgneb muidugi autori soovitus, et tuleks eelistadaVikingi-pulle, kes vähendavad tootmiskulusid ja suuren-davad puhastulu.)


Uudiseid Saksa Loomaaretuse Seltsilt

Deutsche Gesellschaft für Züchtungskunde e. V. (DGfZ)

Holsteini vasikate esimesel neljalnädalal ad libitum jootmise mõjuvasikate kasvule ning esimeselaktatsiooni piimajõudlusele jasöömusele

S. Wiedemann, P. Holz, H.-J. Kunz, E. Stamer jaM. KaskeZüchtungskunde, 87, 6, 413–422, 2015

Esimese nelja elunädala jooksul joodeti 38 holsteinivasikat piimaga ad libitum (I rühm) ja 30 tavapärase skee-mi (II rühm) järgi. Pärast seda söödeti mõlemaid ühesugu-selt, ka pidamine oli sarnane.

Vasikate sünnimassid olid I rühmal 40,2 kg ja II rühmal39,8 kg. Energiatarve piima ja piimaasendaja arvel oliI rühmal esimesel neljal nädalal usutavalt (p < 0,01) suu-rem, kuid jõusööda söömus oli 10 nädala jooksul võrdne.Teisel elunädalal vasikate ümberpaigutus laudas vähen-das mõlema rühma kasvukiirust, kuid mõne päevaga söö-mus taastus. I rühma vasikad kasvasid märgatavalt(p < 0,001) kiiremini. Kogu 70 päeva kasvukiirus olisuurem aga II rühmal, vastavalt 44 ja 55 kg.

Esmapoegimisvanus erines rühmades vähe, vastavalt765 ja 777 päeva. Esimesel laktatsioonil tootsid I rühmalehmad 30,1 kg ja II rühma lehmad 29,3 kg piima päevas,kusjuures piima valgusisaldus oli 3,32% ja 3,28% ningrasvasisaldus 3,90% ja 3,85%. Aga kuude kontroll-lüpsi-de järgi arvutatud rasvasisaldusele korrigeeritud päeva-lüpsid erinesid enam: I rühma lehmadel 29,1 kg jaII rühma lehmadel 27,9 kg päevas.

Söödamassi ja selle kuivaine söömus oli I rühma lehma-del 44,6 kg ja 19,2 kg, II rühma lehmadel 43,5 kg ja18,9 kg.

Tulemused viitavad sellele, et vasikate intensiivsemalsöötmisel esimestel elunädalatel on positiivne mõjulehmade toodanguvõimele.

Päriliku haiguse kolesteriinidefitsiidi geenitest holsteini veistel

DGfZ-Newsletter vom 19. Januar 2016

Berni ülikooli Cord Drögemülleri uurimisgrupp avastaskoostöös Šveitsi tõuraamatu, Šveitsi holsteini aretusühis-tu ja Swissgenetics’iga geenimutatsiooni, mis põhjustabholsteini veistel sagedast vasikakadu. Geenidefekti tõttupuudub homosügootsetel vasikatel väga tähtis element,mis on vajalik peensooles ja maksas söödast rasva imen-dumiseks. Tekib ravimatu kõhulahtisus, mis lõpeb mõnepäeva või nädala jooksul surmaga.

Uuring tegi kindlaks, et seda geenimutatsiooni on levi-tanud kogu maailmas 1991. aastal Kanadas sündinud are-tuspull Maughin Storm ja tema järglased.

Kolesteriini defitsiidi kui retsessiivselt päranduva hai-guse geenidiagnostika on kasutuses. Esimest korda uuritiholsteini veiseid 2015. aasta suvel kaudselt haplotüüpidetestimiseks. Tervetel veistel testiti, kas nad kannavad gee-nimutatsiooni koopiat (CDC) või mitte (CDF). Kõhulah-tisusega vasikatel, kes põlvnesid isapoolselt või emapool-selt Maughin Stormist, võis tõestada geneetilist tagapõhjamutatsiooni kahe koopiaga (homosügoot CDS). Uut gee-nitesti pakub Berni ülikool.

Täkkude jõudluskontroll 2016

DGfZ-Newsletter vom 16. Januar 2015

Tähtis uuendus on täkkude 14-päevase võimete kontrol-li kombinatsioon kahe-kolmepäevaste sportlike katsete-ga. See on tähtsam muudatus uues kontseptsioonis, mille-ga muutub täkkude jõudluskontroll lühemaks, sportliku-maks ja spetsiifilisemaks. Esimene katse toimus 12.–14.veebruarini Münster-Handorfis.

Nagu tavaliselt sisaldab täkkude uus hindamise kont-septsioon veel teisigi kontrollivariante. Nii pakub täkkudekatsejaamakontroll võimalusi: 50 päeva jõudluskontroll(senine 70 päeva test) või kombinatsioon võimete kontroll(14 päeva) ja täkkude jõudluskontroll (50 päeva). Kolme-aastastele täkkudele on võimalik esmalt võimete kontrollalates aprillist ja jõudluskontroll alates oktoobrist. Peale

33


selle on võimalik täkkudele saada jõudlusetõend turniir-spordi tulemuste põhjal.

Uue täkkude jõudluskontrolli kontseptsiooni algusega2016. a jaanuarist lõpeb senine kontrollisüsteem. Täkud,

kes on võetud juba 30 päeva testile, aga pole veel lõplikulthinnatud, võivad katkestuseta osaleda uues hindamissüs-teemis.


Uudiseid HollandistVeepro Magazine, november 2015

Maailmas on võitnud suure populaarsuse NRM (All-Holland Dairy Show) ehk ülehollandiline piimakarja näi-tus, mis toimub üle aasta suvel (juuni lõpus või juuli algu-ses). Näitus pidi toimuma ka sel aastal, aga lükati edasi2017. aastale ja hoopis 7.–9. septembrile. Sügiskuud pee-takse paremaks kui suveaega.

Delta Paramount on Hollandi veiste arendusorganisat-sioonis CRV kuues „miljonär“, kes tootnud 10 aastaga1,4 mln spermadoosi. Eelmised viis olid Sunny Boy, Cel-sius, Lord Lily, Olympic ja Kiantin. Temalt on saadud re-kordiline kogus, 137 000 suguselekteeritud spermadoosi.Tema tütred paistsid silma suure piimajõudluse (viis üle100 tonni eluajal), tugevate jalgade ja väga hea udaraga.Paramount oli populaarne ka Saksamaal, isegi Jaapanis jaBrasiilias. Ta suri 14 aasta vanuses.

CRV alustas pullide SiryX programmiga sperma su-guselekteerimist 2007. aastal. Pidevalt on tehnoloogiatarendatud ja tiinestumus on suurenenud 3,1% võrra, kuigijääb tavaspermaga tiinestumisele alla 7% võrra. CRVtootmisjuht Sijne van der Beek peab SiryX tehnoloogiaarendamist tähtsaks, et vähendada vahet tavaspermaga tii-nestamisel. Soovitatakse seemendada lehmikuid ja pari-maid lehmi, et saada neilt rohkem lehmvasikaid. Karjamadalama aretusväärtusega lehmad ristatakse belgia si-nist tõugu pullidega.

Esmapoegimisvanuse mõju piimalehmade majandus-likkusele uuriti u 1000 lehma andmeil. Hollandis kõigubesmapoegimisvanus 26 kuu ümber. Kaks kuud nooremaltpoegimine polnud lehmadele kahjulik. Farmides, kus leh-mikud poegisid nooremalt, tootsid lehmad eluea jooksulrohkem piima. Mõlemas vanuserühmas oli lehmade praa-kimismäär sama, kuid nooremalt poegimise tõttu on 10lehma kohta vaja poole lehmiku võrra vähem karja uuen-damiseks. Tulemuseks on 140 eurot lisatulu lehma kohta.

Elueapiimajõudlus on Hollandis kõikunud viimaselkaheksal aastal, olles 30 000 kuni 31 000 kg piima praagi-tud lehma kohta. 2014/15. kontrollaastal oli piimajõudlus30 868 kg, mis on veidi vähem eelmisest kontrollaastast,kuid teeb siiski keskmiselt 27,3 kg piima päevas koguproduktiivsusperioodi (esmapoegimisest praakimiseni)jooksul.

Knoefi perefarmis (Geestern, Overijssel), kelle pere-mees Jos Knoef hindas Luigel EHFi lehmi 2005. ja 2011.aastal, on saavutatud väga häid tulemusi lehmade karjas-püsimisel ja elueatoodangu suurendamisel. Viimaselkontrollaastal praagiti 16 lehma, kelle elueatoodang oli67 488–4,39–3,69, mis saavutati 1858 produktiivsuspäe-vaga, enamasti viie laktatsiooniga, ja keskmine väljalüpsoli 36 kg.

Veelgi parem on perekond Durability kari, kus on 62lehma lüpsnud eluea jooksul rohkem kui 100 tonni piima,aga 22 lehma üle 10 tonni piimarasva ja -valku kokku.

Jõudluskontrollilehmade arv ulatus 1,4 mln-ni, kolmaastat tagasi oli neid vaid 1,28 mln. Hollandi farmerid val-mistusid varakult ja sihipäraselt kvoodiperioodi lõppemi-seks 31. märtsil 2015. Lehmikute müügifirmad olid hädaskokkuleppe täitmisega, sest farmerid ei müünud lehmi-

34


Foto 2. Jos ja Ingrid Knoef (Internet)

Foto 1. „Miljonär“ Delta Paramount (Internet) Foto 3. NRM on populaarne (Internet)

kuid välismaale, vaid jätsid oma karja suurendamiseks.Nii müüdi ainult 22 991 lehmikut, 2013/14. kontrollaastalmüüdi 27 059 lehmikut. Kuid lehmade arvu edasist suu-rendamist pidurdasid 1. aprillil 2015 kehtima hakanudfosfaatide uued piirmäärad. Need nõuded aga lasevadloota, et järgmisel kontrollaastal karjade keskmine vanussuureneb, millega kaasneb ka elueatoodangu tõus.

Piimafarmide osatähtsuse suurenemine jõudluskontrollikarjades (15 104) on olnud märgatav. Kui eelmisel aastaloli farmides keskmiselt 93 lehma, siis 1. septembril 2015oli 96 lehma. Aga seitsme aasta eest oli vaid 74 lehma.Hollandi provintsidest (12) on pooltes üle 100 lehma far-mis, Friisimaal on enamik lehmi sellistes farmides.

Jõudluskontrollilehmade piimajõudlus oli 8373–4,34–3,55 (Eestis 2014 8728–4,00–3,37). Suurenes piimaras-vaja -valgutoodang, sest nende sisaldus piimas oli kõr-gem. Ülekaalus on mustakirjud holsteinid. Tõuraamatu-lehmade keskmised jõudluse andmed 2014/15:

mustakirju holstein 652 753 lehma, 3 a 10 k, 354 p:9658–4,27–414–3,51–340–754

305 p 8784–4,22–371–3,46–304–675punasekirju holstein 180 641 lehma, 3 a 10 k, 345 p:

8637–4,48–387–3,61–312–699305 p 7987–4,43–354–3,57–285–639.Lehmikud poegisid 788 päeva (26 k) vanuselt, keskmi-

ne poegimisvahemik oli 415 päeva ja karjas oleval lehmaloli keskmiselt 1278 produktiivsuspäeva.

Hollandi eelmise kontrollaasta parimas, Jos Wellesikarjas (De Krim,Overijssel) oli 76 lehma, kelle piima-jõudlus oli kahekordsel lüpsil 12 538–4,05–508–3,65–457–965, poegimisvahemik oli 401 päeva. Peremees peabtähtsaks lehmade heaolu ja pöörab suurt tähelepanu poe-gimistega seotule.


Eesti Tõuloomakasvatuse Liit pidas

aastakoosolekut

Emeriitprofessor Olev SaveliETLLi president

ETLLi aastakoosolek toimus 29. jaanuaril 2016. a Mär-jal ETKÜ Tartu kontoris. Osa võtsid Aavo Mölder, TanelBulitko ja Tõnu Põlluäär (ETKÜ), Käde Kalamees(EKS), Aleksander Lember (ELS), Krista Sepp ja AndresKallaste (EHS), Liia Taaler (EKAÜ), Rein Mirka ja HillarKalda ning Tiina ja Hugo Vaino (ETLA), Olev Saveli jaHelgi Tennisson (ETLL), kutsututest Maria Liisa Luur(MEM), Katrin Reili (VTA), Kaivo Ilves (EPJ), RaivoLaanemaa (ETSAÜ) ja Haldja Viinalass (EMÜ).

Päevakord:1. ETLLi 2015. a tegevusEesti Tõuloomakasvatuse Liit on jätkanud kuue liikme-

ga, kusjuures ETLLi volikogu kinnitas Eesti Lambakas-vatajate Seltsi väljaastumise 28. aprillil ja 12. augustilkinnitas Eesti Tõulammaste Aretusühingu ETLLi liik-meks. Toimusid muudatused ETLLi liikmete juhtkonnasja tegevuses. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi juhatuse esi-mees vahetub sageli. 20. jaanuaril 2015 valiti EHSi juha-tuse esimeheks Üllar Laid, kuid ta astus juba 26. novemb-ril tervislikel põhjustel tagasi. Aseesimees Astra Nilk,EHSi araabia täisverelise hobuse haruseltsi juhataja, juhibnüüd EHSi juhatust.

Eesti Linnukasvatajate Seltsis valiti 2014. a juhatuseesimeheks Riina Ilsen, kes astus juunis tagasi seoses töö-kohustustega väljaspool Eestit. Juhatuse esimehena töö-tab EMÜ dotsent Aleksander Lember.

Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi juhatuse esimeesMonika Jõemaa astus tagasi omal soovil ja asemele valitiTÜ Mereranna PÜ loomakasvatuse juht Lorette Kald.

ETLLi aastakoosolek (28. jaanuaril 2015. a) kinnitasETLLi I kvartali eelarve ja liikmemaksud kogusummas4200 eurot, 2.–4. kvartali eelarve ja liikmemaksud korri-geeriti 28. aprillil 2015. a vastavalt uuele jaotussuhtele.Eelarve kasutamine hoiti tasakaalus.

ETLLi põhieelarvele lisandus PRIA Tõuloom 2015turundusarendustoetuselt 1685.63 €. Samas jäi ETLLiomaosaluseks 561.88 € põhieelarvelt. Tegelikud kulutu-sed ulatusid 3926 €.

Lisaks vahendasime PRIA turuarendustoetusest EHSiosavõttu Tartu maamessil ja koolitust Maria talus ningETKÜ Viss 2015 näitust.

ETLLi taotlus 2014. aastal ajakirja väljaandmise toetu-seks jäi rahuldamata, samaviisi 2015. aastal, kui olimeloomakasvatuse toetuse taotluste pingereas 19. kohal64-st, aga toetuse said 15.

Ajakirja Tõuloomakasvatus trükiarv oli keskmiselt 645,kuid väljaandmises korduvad eelmiste aastate raskusedartiklite laekumises. Ka pole suurenenud teadlaste huviavaldada oma seisukohti loomakasvatajatele, keskmiselttuleb üks artikkel ajakirja kohta.

Tartu sügisnäitus ja TÕULOOM 2015 toimus 5. sep-tembril Ülenurmel traditsioonilise programmi järgi, kuidilm ei soosinud üritust sugugi ja külastajaid oli vähem kuitavaliselt. Aafrika katku ohu tõttu tõusigu ei tohtinud esit-leda. Sellele alale saime paigutada lindude, küülikute jatšintšiljade ekspositsiooni, kusjuures lindude esitlemisekspidi ETLL kokku leppima eelmiste aastate osavõtjatega.

Nii palju lihaveisekasvatajaid pole veel tõuloomaüritu-sel olnud, kokku üksteist veisekasvatajat seitsmeteist-kümne lihaveisega, kes olid kümne lihaveisetõu esinda-jad. Nüüd korraldati konkurss šoti mägiveistele, kes tulidkohale Saaremaalt.

35


K R O O N I K A

Esialgu oli 2015. aasta tegevuskavas seminari „130 aas-tat kodumaist tõuaretust“ korraldamine, teine ettepanekoli dokumentaalfilmi koostamine. Seni on kokku 20võttepäeva 24 kohas, mistõttu materjali on palju, agaajalimiit (60 min) määrab ette piirangud. Osalise tööva-riandi läbivaatamine toimus 22. detsembril, aastakoosole-ku järel esitame täistöövariandi, kus saab veel võttaarvesse ka kohalolijate ettepanekuid.

ETLLi liikmel EHSil on olnud probleeme VTAga seo-ses tõuraamatu pidamisega, eriti puudutab see andmebaa-si üleviimist PRIAsse.

2015. aastal esitas ETLL (21.09) Käde Kalamehe(EKS) kandidatuuri vabariigi teenete märgi saamiseks jaMEMi teenetemärgi kandidaatideks Peeter Padriku(ETKÜ), Enn Randi (EHS) ja Käde Kalamehe (EKS).Hiljuti saime teada, et Käde Kalamees sai Valgetähe Vklassi teenetemärgi.

Revideerimisaktis märgiti, et eelarvest on kinni peetud,täpsemini peaks märkima kuludokumentidele, mis ees-märgil kulutatud. Asepresident Aavo Mölder märkis omaseisukohavõtus, et aruanne on tavapäraselt detailne, eelar-vest on kinni peetud, kuigi aasta oli keerukas. Parandadatuleb sidet riigiasutustega.

A. Mölderi ettepanekul kinnitati aruanne ühehäälselt.2. ETLLi tegevus 2016. aKinnitati 1. kvartali eelarve (3950 eurot) ja vastavalt

sellele liikmemaksud, samuti vastavalt ETLLi presidendi-ga sõlmitud käsunduslepingule netopalk, millega kogu-kulu jäi samaks võrreldes eelmise aastaga.

Tegevuskava1. Ajakirja Tõuloomakasvatus väljaandmine2. TÕULOOM 2016 ettevalmistamine ja läbiviimine3. ETLLi korralised koosolekud4. Liikmesorganisatsioonide üritustel osalemine, vaja-

dusel abi osutamine5. PRIA taotluste ja aruannete vormistamine6. Turuarendustoetuse taotlemine1) Tartu sügisnäitusel 2016 osalemine tõuloomadega

2) Viss 2016 korraldamine3) Seminar „Euroopa Parlamendi uue määruse toime

põllumajandusloomade aretuse seadusele“ septembri kes-kel, trükis õppevahend, kus EP eestikeelne määrus.

4) Kurgja lambapäeva korraldamine3. Aretustoetuse määruse muutmise eelnõu arut-

elu (on eraldi artikkel ajakirjas lk 29–30)4. Aretustoetuse kontrolli põhimõtetest ning kahe

tegevusloaga tõugude tõuraamatu pidamise ja jõud-luskontrolli korraldus

Katrin Reili selgitas aretustoetuse kontrolli põhimõt-teid, kus arvestame aretuse- või säilitusprogrammidega.EPJ AS soovis muud tõugu piimaveistele toetust, kuidneil puudub programm ning toetus pole mõeldavgi, sesttegu on liha- ja piimatõugude ristanditega. ETKÜ-lvähendati oluliselt lihaveiste toetust. K. Reili põhjendasseda sellega, et mõnel tõul puudus aretusprogramm.

A. Kallaste väitis, et lahendame ainult lahkhelisid egatea, mida toob tulevik. Selgeks tuleks rääkida efektiivsepopulatsiooni arv. Kas EMÜ uuringus oli vähe materjali?K. Reili arvas, et EMÜ peaks kirjutama sellest ajakirjasTõuloomakasvatus. H. Viinalass väitis, et 2009. a oli ras-kusi uurimismaterjali saamisega ning saime valida ainultvähe suguluses olevaid hobuseid. Samas mõned hobuse-kasvatajad keeldusid. MEM peaks tellima uue uuringu.

O. Saveli küsis, kuidas suhtub VTA Soomes tunnusta-tud eesti raskeveohobuse seltsi, millele K. Reili vastas, etkeeldusime Eestis seltsile loa andmisest. Tegemist onohustatud tõuga, mistõttu tekkis küsimus, kui ER hobuneon Soome tõuraamatus, kas kasvatajad saavad keskkon-natoetust? M. L. Luur vastas, et aretustoetust ei saa. Kuiohustatud tõugu ER hobune on Eestis, aga Soome TR-s,seni selle kohta kokkulepet pole.

5. Dokumentaalfilmi töövariandi vaatamineImre Annus (Lõunameedia OÜ) tutvustas filmi ja selle

tegemise tehnilist külge. Töövarianti vaadati kolmes osasja iga osa kohta kuulati märkusi ja ettepanekuid.

36


ToimetusKolleegium: Tanel Bulitko, Käde Kalamees, Riina Ilsen,Krista Sepp, Külli Vikat, Olev Saveli (peatoimetaja) jaEha Lokk (toimetaja)Keeleline korrektuur: Silvi SeesmaaKüljendus: Alo Tänavots

Aadress: Kreutzwaldi 46, 51006 Tartu, tel 731 3455Internet: http://www.etll.ee/Ajakiri ilmub 4 korda aastas:märtsis, juunis, septembris ja detsembris.Trükk: OÜ Paar

Foto 2. Esmakordselt toimus šoti mägiveise konkurss, hindasIlmar Kallas (A. Tänavots)

Foto 1. Eesti maakarja kohtunik Urmas Lehtsalu, TÜ Mere-ranna PÜ (A. Tänavots)

tõuloomakasvatus 2016/1

Documents