tõuloomakasvatus 2012/4

1

E T L L

E A B A

TÕULOOMAKASVATUSEESTI TÕULOOMAKAS VATUS E LIIT EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT·

NR. 4 DETSEMBER 2012

SISUKORD

Loomakasvatus2 L. Jürgenson. Loomakasvatus 2012. a üheksa kuuga

Veised3 T. Bulitko. Piimakarjakasvatus Kanadas5 K. Kalamees. Eesti maakarja tõufarmid 2013. aastaks

Hobused7 K. Sepp. Parimad noorhobused selgusid jõudluskat-

setel9 K. Sepp. Hobusekasvatajad seisavad tori hobuse eest

10 H. Peterson. Ekspertarvamuse refereering VTA 4. juuni2012 otsuse kohta

Lambad12 K. Vikat. Lambakasvatajate suvised tegemised14 E. Sellis. Lammaste ühismüügist aastatel 2011–2012

Linnud15 M. Piirsalu. Ülevaade ohustatud eesti vutitõu genee-

tiliste ressursside säilitamise ja aretuse programmistaastateks 2013–2018

Sead17 P. Kütt. Seakasvatajate seminar Haapsalus18 K. Kerner, I. Veermäe, L. Lepasalu, A. Põldvere. Siga-

de heaolu – liha kvaliteedi oluline mõjufaktor

Mahetootmine20 R. Leming. Mahelehmade piimajõudlusest

Ohustatud tõud21 O. Saveli. Ohustatud tõugude seminar

Reisikirjad25 T. Põlluäär. Piimakarjakasvatajate reis Malta Vaba-

riiki28 R. Pikkmets. Lihaveisekasvatajate õppereis Tšehhi-

maale30 A. Kirst. Õppereis Šotimaale – parim koolitus

Kroonika34 O. Saveli. Raivo Külasepp on aasta põllumees35 O. Saveli. Ajakirja Tõuloomakasvatus viisteist aastat

Hea lugeja!

Üks vastuolulisema ilmastikuga aasta hakkab lõppema,mis läheb ajalukku taimekasvatuses hektarisaagi rekordi-tega, samuti teravilja kogutoodangus. Kahjuks ka korista-mata jäänud pindalaga suurte sademete tõttu Põhja- jaLääne-Eestis. Veisekasvatajad loodavad jõudluskontrol-lilehmade 8000 kg piimatoodangu ületamist. Teravilja-hinna tase takistab seakasvatuse arengut. Selguseta on ELmaaelu arengukava toetuste tase aastateks 2014–2020.

Järgmisel, 2013. aastal võime tähistada ainukese ülerii-gilise ühistegelise süsteemi kahtekümmet tegevusaastatEestis. Selle aja jooksul on saadud kogemusi, samuti onsüvenenud vastastikune arusaamine ja suurenenud kom-petentsus. Eks on olnud ka möödalaskmisi. Riigiesindaja-tel on tekkinud periooditi kummalisi ettepanekuid võiideede toetusi, kuid vaidlustes leidsime kompromissi. Ai-nult 2002. a läks vaja põllumajandusministri sekkumist.

1990. keskpaigas oli veiste aretusühingutel oht sattudavälisriikide mõjusfääri, võimalik oli isegi äraostmine. Õn-neks jõuti kaitsta rahvuslikke aretusühinguid, laienes vaidvälisfirmade aretusmaterjali kaubandus. Käes on uus ring,nüüd hobustega, ja hoopis kavalamalt. Välismaalt tulijadon rajanud oma hobuste valduse Eestis, tagataskus Eestihobuste kasvatajad oma kodumaal või teistes riikides. Seeseltskond surus EHSis peale oma seisukohti, mida võima-luste piires ka arvestati, kuid nõudjad jäid ikka rahulole-matuks. Nüüd tunnustaski VTA nende uue kriitilise (alla100 sugumäraga) kogumi tõuraamatu pidamise. Tallinnahalduskohus tunnistas selle siiski õigustühiseks. Esma-kordselt võitis õiglus õiguse üle. Aga VTA on loonudpretsedendi, millel on kindlasti järgijaid.

Teise eriskummalise olukorra lõi VTA geneetiliste res-sursside büroo EK Seltsile. Eesti maatõu säilitus- ja are-tusprogrammi projekti arutelu toimus 21. veebruarilKurgjal, kus osalesid seltsi juhid, VTA ametnikud, EMÜja ETLLi esindajad. Kõik osapooled tegid parandus- jatäiendusettepanekuid, mis konsensuse põhimõttel kirjapandi. Need parandused ja täiendused tehti programmining esitati 13. märtsil VTA geneetiliste ressursside bü-roole ülevaatamiseks. Korduvatele suulistele järelpäri-mistele vaatamata saabus seisukoht alles 23. oktoobril,kus on esitatud kolmkümmend paranduspunkti koos küm-ne lisamärkusega. Pärast koos parandamist järgnes no-vembris järjekordne nõue paarikümne nõudega. Aga poolaastat läks lihtsalt kaotsi.

Aga ikkagi on tähtis, et Tõuloomakasvatus on ilmunud15 aastat, ja lugejate käes on ajakirja 60. number. Paljuõnne!

Olev Saveli

Loomakasvatus 2012. a üheksa kuugaLiina JürgensonLoomakasvatussaaduste büroo põllumajandusturukorraldamise osakond põllumajandusministeerium

Statistikaameti (SA) andmete järgi kasvatati käesolevaaasta 30. septembri seisuga veiseid 6500 võrra rohkemkui eelmisel aastal samal ajal (tabel 1). Piimalehmade arvpüsis eelmise aasta tasemel, 96 600 piimalehma. Lindudearv on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähene-nud 121 600 linnu ja sigade arv on vähenenud 10 100 seavõrra. Lammaste ja kitsede arv on vähenenud 400 loomavõrra.

Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 30. septem-ber (tuhandetes)

Näitajad 2011 2012 2011/2012

+/– %

Veiste arv 244,2 250,7 6,5 103

sh piimalehmad 96,6 96,6 0,0 100

Sead 383,8 373,7 –10,1 97

Lambad ja kitsed 99,9 99,5 –0,4 100

Linnud 2059 1937,4 –121,6 94

Allikas: SA, PM

PRIA andmetel oli põllumajandusloomade registrisse2012. aasta 30. septembri seisuga kantud 250 568 veist,sealhulgas 96 984 piimalehma, lisaks 17 499 lihatõugulehma, 85 567 lammast ja 3911 kitse (tabel 2). Võrreldeseelmise aasta sama perioodiga on veiste koguarv suurene-nud 6377 (sh piimalehmade arv 181 ja lihatõugu lehmadearv 2589 looma võrra) ja kitsede arv 487 looma võrra.Lammaste arv on aga 384 võrra vähenenud.

Kõige rohkem piimalehmi (42%) peetakse 300–899-pealistes karjades, kõige rohkem lihatõugu lehmi (21%)50–99-pealistes karjades, lammastest 59% peetakse 100või enama loomaga karjas ja 41% kitsedest peetakse 1–9loomaga karjas.

Kuigi nii liha- kui piimatõugu veiste arv III kvartalissuurenes, jäi piimaveisekasvatajaid vähemaks ja lihavei-sekasvatajaid tuli juurde. PRIA loomade registri andmeteloli 30. septembri seisuga Eestis 4521 veisekasvatajat (287veisekasvajat aastaga vähem). Viimase kolme kuuga ontegevuse lõpetanud 77 piimatõugu lehma kasvatajat, 16lihatõugu lehmade kasvatajat on juurde tulnud. Lambaidkasvatas 30. septembri seisuga 1967 (19 lambakasvatajatkolme kuuga rohkem) ja kitsi 618 (12 kitsekasvatajatkolme kuuga rohkem) põllumajandustootjat.

Tabel 2. Loomade arv maakondades seisuga 2012.aasta 30. september

Maa

kond

Vei

sed

kokk

u

Piim

atõu

gule

hmad

Lih

atõu

gule

hmad

Lam

bad

Kits

ed

Harju 14 273 4923 1107 6623 216

Hiiu 5055 640 1327 4094 153

I-Viru 6044 2157 538 2202 319

Jõgeva 22 997 10 254 618 1745 63

Järva 29 475 13 706 660 3076 209

Lääne 12 636 3249 2165 4272 321

L-Viru 28 315 11 518 1516 6795 275

Põlva 14 609 6412 519 5735 149

Pärnu 24 829 9958 1675 5529 947

Rapla 18 501 6444 1810 5041 192

Saare 17 902 5501 2375 16 037 338

Tartu 17 364 7678 263 5614 194

Valga 11 761 4206 909 7413 107

Viljandi 18 238 7565 1073 4719 116

Võru 8569 2773 944 6672 312

Kokku 250 568 96 984 17 499 85 567 3911

Allikas: PRIA

PiimatootminePiima toodeti SA andmetel 2012. aastal üheksa kuuga

543 500 t, mida on 21 000 t võrra enam kui eelmisel aastalsamal perioodil. Lehma kohta lüpsti 9 kuuga keskmiselt5555 kg piima, mis on 203 kg enam kui eelmisel aastalsamal perioodil.

Piimatööstustele realiseeriti 502 100 t 4% rasva- ja3,4% valgusisaldusega piima, millest kuulus eliitsorti61,3%, kõrgemasse sorti 36,7%. Tööstustele realiseeritudpiimakogus suurenes eelmise aasta sama perioodiga võr-reldes 23 200 t võrra. Kokkuostetud piim moodustas pii-ma kogutoodangust 92%.

LihatootmineMajapidamistes tapeti või müüdi lihatöötlemisettevõte-

tele elusmassis 83 031 t loomi ja linde (tabel 3), mis oneelmise aasta üheksa kuuga võrreldes 3741 t ehk 4%vähem. Vähenes kõikide lihaliikide toodang.

Sealiha toodeti 2012. aastal üheksa kuuga (elusmassis)50 257 t, mis on 1104 t ehk 2% vähem kui eelmisel aastalsamal perioodil. Sealiha osatähtsus liha kogutoodangusoli 60,5%. Lihatöötlemisettevõtted ostsid kokku 288 100siga, kellest saadi 22 900 t liha. Sea lihakeha keskminemass oli 79 kg.

2

Tõuloomakasvatus 4-12

L O O M A K A S V A T U S

Tabel 3. Lihatoodang elusmassis 9 kuuga (tonnides)

Näitajad 2011 2012 2011/2012

+/– %

Tapaloomade ja -lindudeelusmass 86 772 83 031 –3741 96

sh veised 16 439 14 387 –2052 88

sead 51 361 50 257 –1104 98

lambad ja kitsed 895 879 –16 98

linnud 18 077 17 508 –569 97

Allikas: SA, PM

Põrsaid sündis käesoleval aastal üheksa kuu jooksul584 600, mis on 6700 põrsast vähem kui eelmisel aastalsamal perioodil. Põrsaste sündivus on viimase viia aastaüheksa kuuga esimest korda vähenenud.

Veiseliha. Lihatõugu (sh ristandid) veiste üldarv onpidevalt kasvanud ning PRIA registrisse oli neid 30.septembri seisuga kantud 52 600, mis on 5900 looma ehk13% enam kui eelmisel aastal samal ajal. SA andmetelsündis 2012. a üheksa kuu jooksul vasikaid 87 500, mis on3900 võrra rohkem kui möödunud aastal.

Veiseliha toodeti (elusmassis) 14 387 t, mis on 2052 tvõrra ehk 12% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangus on langenud17%ni. Aasta-aastalt väheneb ka liha kokkuost. Lihatööt-lemisettevõtete poolt kokkuostetud 20 000 veisest saadi4700 t liha, mis on 500 t vähem kui eelmisel aastal samalperioodil.

Lamba- ja kitseliha toodeti elusmassis 879 t, mis on16 t võrra ehk 2% vähem kui eelmisel aastal samal pe-rioodil. Lamba- ja kitseliha osatähtsus kogu lihatoodan-gust on 1,06%. Lammaste ja kitsede kokkuost püsibviimaste aastatega võrreldes samal tasemel. Lambaid jakitsi osteti kokku 3200 ja neist saadi 59 300 tonni liha.Keskmine rümbamass oli 19 kg.

Linnuliha toodeti 17 508 t, mis on 569 t ehk 3% vähemkui eelmisel aastal samal perioodil. Linnuliha osatähtsuskogu lihatoodangust oli 21%.

Mune toodeti 133 mln, mis on 7,9 mln muna võrra ehk5,9% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. See onviimase kolme aasta üheksa kuu võrdluses väikseim mu-natoodang. Kana kohta saadi 9 kuuga 209 muna, mis onseitse muna enam kui eelmisel aastal samal perioodil.

Piimakarjakasvatus KanadasTanel BulitkoETKÜ juhatuse esimees

Kanada on üks maailma juhtivaid riike veiste aretuses.Riigis on 12 750 piimafarmi, kus kasvatatakse üle ühemiljoni piimalehma. Keskmiseks karja suuruseks on 77piimalehma, toodang aastalehma kohta on 9774 kg 3,7%rasva- ja 3,2% valgusisaldusega piima. Jõudluskontrolliall on 75% veistest, kellest 72% on registreeritud tõuraa-matus ja 68% on välimiku järgi klassifitseeritud. Kokkutöötab piimakarjakasvatuses 215 000 inimest. Piimatoot-jatest 46% asub Quebeci ja 37% Ontario provintsides.Piimatööstusi või -töötlejaid on Kanadas 453, tööd anna-vad need 22 500 inimesele.

Kanadas moodustab holsteini kari 94%, aretustöödkorraldab ühistuline organisatsioon Holstein Canada, kuson 11 000 liiget. Holsteinide aretustööd ehk tõuraamatupidamist alustati 129 aastat tagasi. Holsteinide organisat-sioon toetab lisaks oma peamistele tegevussuundadelepiimakarjafarmide tegevusi, osaledes näiteks ka piima-hinna kujundamisel, samuti õpetab ja treenib noori piima-karjakasvatusega kohanema. Organisatsioonil on 83 töö-tajat ja 22 klassifitseerijat.

Multikultuurses Kanadas elab 33 miljonit inimest, stsama palju kui USA California osariigis. Põllumajanduson Kanadas küll tähtis majandusharu, kuid soodsat põllu-majandusmaad väga palju ei ole. Metsaga on kaetud

u 50% Kanadast, mis moodustab 10% maailma metsast.Lisaks on territoorium rikkalik veekogude poolest, moo-dustades 25% maailma veevarudest.

Karju võib jaotada kaheks: väiksemad ehk aretus- jasuuremad ehk kommertskarjad. Konverentsi raames olivõimalus külastada kolme piimafarmi, neist kaks väikse-mat on selgelt suunatud kõrgetasemelise aretusmaterjalikasutamisele. Rõhuasetus oli pandud tipptasemel tõuare-tusele, mis võimaldab osaleda näitus-konkurssidel jamüüa aretusveiseid. Farmerid neis farmides olid uhkedoma aretustöö üle, tutvustasid parimaid lehmaperekondija välimiku hinnangu järgi kõrgema punktiga hinnatudlehmi.

3

4-12 Tõuloomakasvatus

V E I S E D

Foto 1. WHFF liikmesriikide nõukogu esimehed ja tegevjuhid(T. Bulitko)

Kanada piimafarmerid saavad u 70–77 Kanada senti(0,55–0,61 €) müüdud piimaliitri eest. Omahind on olene-valt farmist kuni 37 Kanada senti (0,29 €). Piima omahin-na tõusmisel toimub kohe ka lõpptarbijale hinnatõus. See-ga ei jää piima omahinna tõusust kaasnev lisakulu ainulttootjate kanda, vaid jagatakse erinevate sektorite vahel.Investeeringuteks vajalik lisaraha laenatakse pangast, rii-gipoolset tuge selleks ette nähtud ei ole. Samas takistabtootmise laienemist ka valitsev kvoodisüsteem. Jätkuvalttoetavad väiksemad farmid kvoodi põhimõtet, suuremadpigem sooviksid kvootide kadumist, mis võimaldaks toot-mise laiendamist. Hästi ollakse kursis ka USA odava pii-ma sisseveo ohtudest. Kanada piimafarmerid peavad täht-saks piimahinna stabiilsust, vaid augustist oktoobrini võibesineda mõningast piimahinna tõusu. Oluline on ka see, etpiim turustatakse farmerite organisatsiooni kaudu, kesotsustab, millisele tööstusele piima müüakse ning kusttagatakse farmidele parim hind.

Väiksemates farmides, mida külastasime, olid suhteli-selt vanatüübilised, lõaspidamisega tööjõumahukamadlaudad. Valdav osa töödest tehti oma perega. Tipplehmipeeti kui staare omaette boksides. Mullikahind tavaliselefarmist müüdavale kommertsmullikale on u 2200 Kanadadollarit (1740 €). Parimat hinda saadakse äsja poeginudnoorlehmade eest. Sageli müüakse ka mittetiineid mulli-kaid, kusjuures küsimusele, kas soodsaim poleks müüatiineid mullikaid, vastati, et müüakse aretusmaterjali, mit-te elusmassi alusel, kus suurema ja vanema looma eestoodataks kõrgemat hinda. Praaklehma eest saadakse töös-tusesse müües 800 Kanada dollarit (630 €). Tööjõulemakstav keskmine tunnihinne on 15 Kanada dollarit(11,9 €). Eriline oli lõaspidamisega lautades lehmadepuhtus, kusjuures kõik lehmad olid pügatud ning sabadfikseeritud vältimaks võimalikku virtsa pritsimist. Samutijättis sügava mulje farmerite põhjalikkus oma loomadetundmisel.

Sõrad värgitakse harilikult kaks korda aastas, näituse-lehmadel sagedamini, iga kolme kuu tagant. Lehmadeheaolu tagamiseks olid asemed varustatud rohke saepuruja põhu allapanuga. Söödeti peamiselt segaratsioonilistsööta, lisaks oli isuäratav lutsernihein lehmadele vabaltkättesaadav. Lutsern, rohusilo, raihein, nisu, oder, kaer,sojauba ja mais olid valdavad söödakomponendid. Peami-selt kasvatasid farmid sööta ise.

Aretustöös eelistatakse Goldwyni poegi ning maailmastuntud hinnatud pulle. Vähesel määral kasutatakse ka ge-

noomselektsiooniga testitud noorpulle. Populaarne on kasuguselekteeritud spermaga mullikate tiinestamine. Niiseemendatakse kolm esimest korda kallima suguselektee-ritud spermaga, hiljem konkreetsemalt looma mittetiines-tumise põhjust uurides üritatakse mullikaid tiinestadatavaspermaga. Tiinestumisindeks on nii seemendusel kuiembrüote siirdamisel 1,6.

Karjadel olid toodangud vahemikus 10 000–12 300 kg,kusjuures suurim toodang oli suurimas karjas (270 leh-ma). Keskmine kasutuskestus lehmadel on neli laktatsioo-ni. Kuid loomulikult leidus ka arvukalt vanemaid lehmi.Karjad olid väga ühtlased, lehmad olid suured ning vägakorraliku udara ja jalgade kvaliteediga. Kommertsfarmishakatakse mullikaid seemendusgruppi valima juba 12kuu vanuselt. Ka keskkonnanõuete täitmine oli huvi pak-kuv, kus sõnnikuhoidlana oli laguun e suur kaevatud aukilma kaitsekileta. Eestis oleks see keskkonnanõude rikku-mine. Lõpnud loomade käitlemine on samuti farmeri endamure.

Piimafarme külastasime maailma holsteini-friisi fö-deratsiooni (WHFF) konverentsi raames, mis toimus4.–9. novembrini Torontos. WHFF-l on liikmeid 44 rii-gist, millega ollakse maailma suurim veisearetajaid ühen-dav organisatsioon. Eesti on WHFF liige alates 1992.aastast. Eestit esindas konverentsil viieliikmeline dele-gatsioon. Konverents oli kahepäevane, külastati ka Kana-da suurimat veiste konkurssi Royal Winter Fair.

Üldkoosolekul kinnitati 2008. ja 2012. aasta koosoleku-te vahelise tegevuse ja aastaaruanne. Kuulati ära erialatöögruppide (tüübi harmoniseerimine, elektroonilise and-mevahetuse ja veiste registreerimise) ettepanekud koos-olekule. Valiti uus juhatus ja organisatsiooni presidendikskinnitati Matthew Shaffer Austraaliast. Arutati ka perioo-di 2013–2016 tegevusi. Võeti vastu kümme uut liiget.Esile tõsteti ka organisatsiooni uut elektroonilist kodu-lehekülge, kuhu liikmesriigid aktiivselt saavad olulistinfot lisada ning seda ka sealt hankida.

Konverentsil oli kuus sessiooni. Peamised teemad olidseotud genoomselektsiooni revolutsioonilise tulekugaveiste aretusse ja selle mõjust tuleviku aretustöökujundamisel. Samuti oli ettekannete hulgas tähtsal kohalveiste taastootmist parandavate uute tehnoloogiate tut-vustamine ja selle praktiline mõju. Lehmade heaolu jatervist käsitletavates ettekannetes oli põhitähelepanukslehmade jäsemete haigused, paratuberkuloosi ning genee-tiliste haiguste esinemine ja nende vältimine. Tutvustatika lehmapiimast erinevate tervise ja sigivusnäitajate testi-mist. Teaduslik-praktilised olid ettekanded piimas esine-vate kasulike ainete (hea rasv, CLA, oomega-3) mõjustinimese organismile. Huvitav oli ettekanne ka farmi- jalüpsitehnoloogiate (karja juhtimisprogrammid) mõjustfarmi igapäevase töö korraldamisel. Tulevikku suunatudettekannetes käsitleti põlvkondade vahetusega seonduvatpõllumajanduses ning noorte kaasamist ja neile ettevõteteüleandmist. Järgmine maailma holsteini aretajate kokku-saamine toimub 2016. aastal Argentiinas.

Pikem ülevaade konverentsist avaldatakse ajakirja Tõu-loomakasvatus järgmises numbris.

4


Foto 2. Tüüpiline Kanada farm (T. Bulitko)

Eesti maakarja tõufarmid 2013. aastaksPm-mag Käde KalameesEK Selts

Eesti maakarja tõufarmide hindamine toimus 2012.aasta augustikuust kuni novembri keskpaigani. Erineva-tes hindamiskomisjonides olid esindatud kõik EK Seltsijuhatuse liikmed: Monika Jõemaa, Ants Aaman, Liia Soo-äär, Merja Magnus ja Lorette Kald. Tõufarmiks tunnistati20 majapidamist, kusjuures aluseks võeti eelmise aasta(2011. a) piimajõudlus. Kahjuks on tõufarme vähem kuieelmisel aastal, põhjuseks põhiliselt see, et karjas polnudenam nelja maatõugu lehma. Üks maakarja pidaja lõpetasloomade pidamise tervislikel põhjustel ja üks lõpetasjõudluskontrolli tegemise. Suurim maatõugu farm Hiiu-maal (72 aastalehma) langes tõufarmide nimistust väljamadala toodangutaseme tõttu.

Rõõmustab, et ka 2011. aastal ületas tõufarmide kesk-mine toodang 5000 kg: 252 aastalehma keskmine toodangoli 5182 kg piima, milles 4,53% rasva ja 3,43% valku, ras-vaja valgutoodang 413 kg (tabel 1). Need tulemusednäitavad, et maakarjal on potentsiaali ja tulevikku. Suure-ma toodangu saamist takistab ohustatud tõu toetusekohustus, et karjas peab olema viie aasta jooksul sama arvmaakarja tõuraamatu veiseid. Seetõttu hoitakse ka ahtraidvõi väiksema toodanguga lehmi kauem karjas, mis oma-korda vähendab kogu karja keskmist toodangut. Samutituleks mõneski karjas tublisti parandada söötmistingimu-si.

Ohustatud tõu piimatoodang üle 6000 kg on väga heanäitaja. TÜ Mereranna POÜ maakarja aretajate pikaajali-se teadliku tõuaretustöö ja söötmistingimuste parandami-se tagajärjel on saavutatud maakarja keskmiseks piima-toodanguks juba 6840 kg, eelmise aastaga võrreldes+363 kg. Karjas on palju silmapaistva toodanguga maa-tõugu lehmi. Näiteks Sirgu-kari EK 4115755B (sünd30.11.2002, i Vako EK 214, ei Jere EK 181) on lüpsnud4. laktatsioonil 9598 kg piima ja 6. laktatsioonil 9566 kg,suurim päevalüps on 42,1 kg piima. Sirgult oleme saanudaretuspulli Virvak EK 262. Lisaks väga suurele toodangu-le on Sirgu välimik väga hea, mida kinnitas 2006. a Saartevissi konkursi kolmas koht.

Mereranna POÜ maakarja rekordtoodang kuulub Nun-nu-karjale EK6281885A (sünd 11.01.2005, i Jerti EK198, ei Poikkeus EK 209), kes lüpsis neljandal laktatsioo-nil 9760 kg piima, suurim päevatoodang 37,7 kg. Jubaesimesel laktatsioonil lüpsis Papu-kari EK 9773943B(sünd 22.10.2008, i Virvak EK 262, ei Akkum EK 235)8552 kg piima, suurem päevalüps oli 31,9 kg. Üle 8000 kgtootnud maatõugu lehmi on selles karjas veel kuus (Sul-la-, Supsi-, Toome-, Kena-, Tolli-, Okka-kari) ja üle7000 kg lüpsvaid lehmi seitse (Osmu-, Olli-, Panni-, Oo-le-, Suisu-, Tibu- ja Pupe-kari). EK seltsi rändhõbekari-kas parima maatõugu karja aretajale kuulub 2010. ja2011. a tulemuste põhjal TÜ Mereranna POÜ-le.

Liia Sooäär on oma maakarja toodangu- ja aretustasettõstnud aasta-aastalt, toodangutõus 2011. a oli +271 kg.Liia on müünud oma parimate lehmade pullvasikaid mit-metesse majapidamistesse. Samuti on Liia Sooäär iga-aastane Saarte näitusel osaleja oma maakarja lehmadega,kes on korduvalt saanud maatõu vissi tiitleid. EK seltsirändkarikas kuulus 2009. a tulemuste eest Liia Sooäärele.

Milvi Reinemi Koordi talu ja Sirje Treumuthi Metsape-re maakari on suurenenud alates EK Seltsi taasasutami-sest alates, sest eeskätt on suurenenud maakarja lehmadearv. Milvi Reinemi lehmade piimatoodang jäi tagasihoid-likuks (vähenes 2011. a –382kg), mis oli seotud sööda-varumise probleemidega.

5


Tabel 1. Eesti maatõu suuremad tõufarmid (> 20 lehma) 2013. a

Karja omanik Leh-mi

Aastalehmi

Lehma kohta Muljekarjast

Kokkupunkte

Klass

piima kg rasva % valku % rasva kg valku kg

1. TÜ Mereranna PÜ 35 34 6840 4,35 3,37 298 231 9,5 127,3 eliit

* 34 31 6477 4,41 3,38 286 219

2. Uustla talu, L. Sooäär 23 22 5427 4,42 3,49 240 189 10,0 113,5 eliit

* 21 21 5156 4,73 3,61 244 186

3. Metsapere farm, S. Treumuth 61 60 5544 4,61 3,44 255 191 8,5 94,8 I

* 60 44 5089 4,52 3,38 230 172

4. Koordi talu, M. Reinem 29 26 3991 4,51 3,31 180 132 8,5 75,4 II

* 25 28 4373 4,54 3,36 198 147

* piimajõudlus 2010. a

Foto 1. Eesti maatõu aretajad koos ETLLi presidendi OlevSaveliga oktoobriseminaril (M. Kalamees)

Eesti maakarja 4–19 lehmaga tõufarme on kuusteist,liidrikoht kuulub Toomas Muulmani Lau-Raja taluleRaplamaal. Praegu on karjas viis maatõugu lehma janoorkari. Juba 2003. aastal saadi sellest talust aretuspullAkkum EK 235. Keskmine piimatoodang oli 2011. animetamisväärselt suur, 7305 kg (+953 kg) lehma kohta.

Maaülikooli Märja katsefarmi lehmad on pärit Vahe-nurmede farmist. Maatõu keskmine toodang katselaudatingimustes näitab, et lisaks heale piimatoodangule

(5922 kg) on piima koostis samuti hea, rasvasisaldus4,76% ja valgusisaldus 3,79%. Piimatoodangu languse2010. a tingis nõue hoida kindlat arvu lehmi karjas ja see-tõttu vähendas mõne lehma pikk kinnisperiood keskmisttoodangut. „Süüdlaseks„ tuleb selles osas pidada Heidit,maakarja vissi 2009. Kaunist lehma hoiti kaua ahtrana jata saavutas maakarja vissi 2011 tiitli.

Perekond Simovarti 13-lehmalise eliitklassi tõufarmitoodang 6466 kg on saavutatud pikaajalise järjekindla ja

6


Tabel 2. Eesti maatõugu tõufarmid (4–19 lehma ) 2013. a

Karja omanik Leh-mi

Aasta-lehmi

Lehma kohta Muljekarjast

Kokkupunkte

Klass

piima kg rasva % valku % rasva kg valku kg

1. Lau-Raja talu, T. Muulmann 5 3 7305 4,7 3,59 344 263 9,0 124,2 eliit

* 4 2 6352 4,98 3,45 306 219

2. Eerika Farm OÜ 5 5 5922 4,76 3,79 282 225 8,0 122,5 eliit

* 5 6 4919 4,93 3,75 242 185

3. Palu talu, J. Simovart 13 13 6466 4,4 3,4 285 220 9,8 118,5 eliit

* 13 11 6201 4,39 3,47 272 215

4. Massiaru POÜ 4 5 5832 4,51 3,46 263 202 10,0 106,3 eliit

* 6 4 7027 4,20 3,35 295 236

5. Andressaare talu, E. Lohu 5 4 4440 5,09 3,63 226 161 10,0 104,2 eliit

* 4 3 3408 5,08 3,58 173 122

6. Rätsepa talu, A. Aaman 6 5 5300 4,74 3,43 251 182 9,0 102,4 eliit

* 6 5 4922 4,71 3,51 232 173

7. C. R. Jakobsoni talumuuseum 4 4 4431 4,62 3,35 205 148 10,0 98,3 I

* 4 5 4204 4,48 3,44 189 145

8. Pajumäe talu, A. Veidenberg 4 5 4588 4,47 3,39 205 156 9,0 94,8 I

* 4 6 4173 4,57 3,41 191 142

9. Aedevahe talu, I. Gošovski 9 10 4714 4,22 3,47 199 163 8,0 94,6 I

* 10 7 5529 4,02 3,35 222 185

10. Pahkla Camphilli küla farm 15 14 4183 4,71 3,49 197 146 8,5 82,3 I

* 14 11 4529 4,63 3,39 210 153

11. Sepa talu, A. Väkram 4 5 4619 4,65 3,52 215 163 8,5 82,3 I

* 4 5 4164 4,47 3,30 186 138 8,5

12. Otsa talu, R. Parts 10 9 3874 4,72 3,42 183 133 8,8 80,9 I

* 9 9 3708 4,78 3,55 177 132

13. Niidi talu, A. Niit 4 6 3391 4,72 3,47 160 118 8,5 80,0 I

* 5 5 4536 4,43 3,29 201 149

14. Riido talu, J. Kiider 17 11 3892 4,55 3,45 177 134 9,5 75,9 II

* 10 11 4708 4,64 3,46 218 163

15. Saidafarm AS 7 7 4072 4,49 3,27 183 133 8,0 75,8 II

* 8 6 3643 4,55 3,27 166 119

16. Aua talu, M. Niine 4 4 3119 4,23 3,55 132 111 9,0 73,3 II

* 4 4 4213 3,72 3,37 157 142

Tõufarmide (20) keskmine2011. a 261 252 5182 4,53 3,43 235 178

Maatõu keskmine 2011. a 501 493 4461 4,56 3,42 203 153

Tõufarmide (27) keskmine2010. a 342 317 5488 4,55 3,37 250 185

Maatõu keskmine 2010. a 480 461 4850 4,55 3,38 221 164

* 2010. a toodanguandmed

teadliku aretustöö tulemusena. Nende edukat maakarjaaretustööd tunnustas 2011. aastal põllumajandusministee-rium hõbedase teenetemärgiga. Sellel aastal esitas EKSelts Jüri Simovarti aasta põllumehe kandidaadiks. Edu-kalt kandideeris ta rahvahääletusel, veel 4. novembril oliinternetis esikohal, aga viimasel päeval tuli napp kaotusKalev Nurgale.

Massiaru POÜ karjas lüpsab maatõu üks rekordlehma-dest Lillik juba 6. laktatsioonil ja seda uue maatõu rekordigraafikus. Kui 5. laktatsiooni lõpetas Lillik 10 393 kg-sepiimatoodanguga, siis oktoobrikuu kontroll-lüpsi põhjalon Lillik lüpsnud 302 päevaga 10 869 kg piima, milles4,54% rasva ja 3,49% valku. Ühtlaselt suured kontroll-lüpsid on laktatsiooni jooksul küündinud 42 kg-ni. Lilli-kul on sündinud seitse pullikut. Läinud aastal varuti Lilli-ku pojalt Otitölpo EK 303 spermat Meelis Niine talust.Viimasel poegimisel 25.12.2011 sündinud Virvapo pa-randab Silver Visnapuu maatõu karja Võrumaal. Massi-aru POÜ loomakasvatusjuht Piret Alfhtan ootab pikisil-mi, et ehk järgmisel korral sünnib lehmik oma karja täien-duseks. Lillik on jäädvustatud EK Seltsi meenena (temapilt pandi külmkapi magnetile).

Maakarja veiste arvu on järsult suurendanud Ilse Go-šovski ja põhiliseks argumendiks on, et maakari on ter-vem ja vastupidavam haigustele. See oli ka põhjuseks, etIlse Gošovski ostis oktoobris lisaks oma maatõu üheksalelehmale Taimi Vahenurmelt 42 maatõugu veist. EK Seltsi

juhatus on selle üle väga tänulik, sest päästetud sai heaaretusväärtusega arvukas maatõu kari.

EK Seltsi juhatuse liikme Ants Aamani maakarja too-dang suureneb jõudsalt ja kindlasti tuleb lisa, kui poegi-vad oma karjas sündinud maakarja lehmad.

Kui võrrelda 2010. ja 2011. a toodangunäitajaid, tõde-me, et kõikides maatõu farmides ei ole piimatoodang suu-renenud. Põhjuseid on mitmeid, kas on karja tabanud nak-kushaigus või hoitakse ohustatud tõu nõude täitmiseks(arv peab olema viis aastat üks ja sama) karjas ka selliseidlehmi, keda peaks tavatingimustes praakima. Selline leh-made arvu hoidmine annab tunda just väikestes karjades.Maakarja keskmise toodangu tagasiminekule tegi karu-teene Hiiumaa OÜ Kutaare karja 72 lehma peaaegu ole-matu toodang. Kuid siiski kahekümnest tõufarmist kol-meteistkümnel oli 2011. a piimatoodangu tõus. Suurimtõus (+1032 kg) oli Merja Magnuse ja Enno Lohu Andres-saare talus. 2011. a varuti Näk-Näpilt EK 304 spermat.

Teine aretuspullikasvataja oli Meelis Niine, kelle Auatalus kasvatati üles Massiaru POÜst ostetud OtitölpoEK 303. Temalt varuti spermat 2011. a ja nüüd loovutabMeelis Niine väärtusliku pulli Ilse Gošovskile.

Kõik maakarja tõufarmid on teinud tänuväärset tööd niimaakarja säilitamisel kui ka aretamisel. Tänu nende tööleon meil võimalik valida aretuseks parimaid pulle.

Parimad noorhobused selgusid jõudluskatsetelKrista SeppEHSi tegevdirektor

Noorhobuste jõudluskatsetel hinnati kahe- ja kolmeaas-tasi tõuhobuseid ning võrreldi eakaaslastega ja selgitatijõudlusvõimelt paremaid. Silmapaistvalt heade tunnuste-ga noortäkud esitatakse tunnustamiseks. Prioriteediks onohustatud tõud, põlistõu eesti hobuse ning eesti raskeveo-hobuse ja tori hobuse genofondi säilitamine, kaasateslaiemalt noorhobuseid aretusse. 2012. aasta märksõnakson lai osavõtjate ring, neid oli üle Eesti. Eesti ja raskeveo-hobuste päeval olid hobused Soomest ning trakeenide jaaraabia hobuste konkurentsis olid imporditud hobused.

Eesti raskeveohobuste päev toimus 4. augustil PerilasLendermäe talus Leaderi programmi toel. XVIII konkur-sil hinnati nelja noortäkku, viit noormära, kokku esitletikuutteist hobust. Hindamiskomisjoni kuulusid Eesti maa-ülikooli professor Haldja Viinalass ja emeriitprofessorOlev Saveli ning EHSi aretustöö juhataja Andres Kallas-te.

Parima noortäku tiitli võitnud Välk (sünd 2009) onValleri 2188 ER poeg, kõrgema auhinna pälvinud noortä-ku aretaja on Andres Supp ja omanik Kristi Mikola Kohi-

la vallast Raplamaalt. Kahest esitatud Naksur 2137 ERjärglasest sai kõrgema hinnangu täkk Neff, kes esindabAndres Suppi ligi 80-pealist eesti raskeveohobuste kas-vandust.

Parima eesti raskeveohobuse noormära Vanella aretajaon Linda Leemets Suure-Jaani vallast Viljandimaalt. Kõr-gema auhinna vääriline mära on sündinud 2010. aastal jaon ainus eesti raskeveo tõugu täku Valmeti 2186 ER Ees-tis olev järglane. Vanella paistis silma nii suurejoonelisetõutüübiga (turjakõrgus 169 cm) kui ka väga hea liikumi-sega. Noormärade konkurentsis sai I auhinna Kuninga2184 ER kaks tütart: Viktoria Kaasiku aretatud ning JaanNahkule kuuluv Kuninganna ja Kuusalu vallas HarjumaalAaviku talus kasvatatud Kimmi.

Parimaks 2012. a eesti raskeveo tõugu täkuks tunnistashindamiskomisjon Aaviku Talu Halduse OÜ täku Ettori2193 ER (sünd 2003, i Emiir 2175 ER, aretaja Rene Ta-rum) ja parim eesti raskeveo tõugu mära on Ebora (sünd2006, i Ekstron 2179 ER), karika võttis vastu Evely Lutte-rus, kellele kuulub Ande Arula aretatud mära.

Eesti hobuse tõugu noorhobuste üleriigilised jõudlus-katsed toimusid 11. augustil Saaremaal Karujärve ääres.Komisjon, koosseisus Andres Kallaste, Aili Ige ja ReedikKivisoo, hindas kaheksateistkümmet noorhobust, neist

7


H O B U S E D

kümme noortäkku. Esmakordselt pälvis eesti tõugu täkuRotseri 742 E poeg Ruts parima noortäku tiitli. Rutsi are-taja on Temmo Toll Laimjala vallast Saaremaalt. Noor-täkkudest pooltel hinnati väga heaks tüüpi, silmapaistvalthea oli RK Marjamaale kuuluva täku Raal (i Rannik747 E) traav ning Ene Kurrikoffile kuuluva täku Timberihüpe, mõlemad tunnused pälvisid 8,5 punkti. Parima eestitõugu ja kõrgema auhinnaga tunnustatud noormära Ran-ne aretaja on Pihtla hobusekasvandus, mära isa on Rannik747 E. Võrdväärselt konkureerisid parima mära tiitlileVoore Tallide aretatud Voore Adella (i Apollo 778 E),Sirje Viljamaa aretatud Rosaura (i Ralf 842 E), Pihtla HKRoseda (i Rannik 747 E) ja Maarika Vahteri aretatud ningOÜ-le Key kuuluv Tiivi (i Topper 596 E).

Tori tõugu noorhobuseid hinnati traditsiooniliselt To-ri hobusekasvanduses 20. augustil üleriigilistel jõudlus-katsetel. Hindamiskomisjoni kuulusid EMÜ emeriitpro-fessor Olev Saveli, EHSi aretustöö juhataja Andres Kal-laste, tõukomisjoni liige Sirli Veinberg ja karikasarja„Tori hobune“ koolisõidu hindaja Kaie Kangur. Tori uni-versaalse suuna kaheaastaste märade esitlus ja hindamineoli väga huvipakkuv, ringis olid võrdväärsetena täkkudeHipolit 13 715 T, Aachen 13 739 T, Albion 13 627 T jaHeldas 13 717 T tütred. Päeva parima hinnangu kehaehi-tuse eest (8,5 punkti) sai Rein Haggi aretatud mära Albri-na, kuid seitsme hinnatava tunnuse alusel kandideerisidvõrdväärsetena parima tori tõugu universaalsuuna noor-

mära tiitlile võrdväärsed kaks täku Aachen järglast, MaieKuke aretusest Amida ja Jüri Patuse hobusekasvandusestAbbate. Parimaks tori tõugu (universaalne suund) noor-märaks tunnistati Amida. Parimaks tori tõugu (univer-saalne suund) noortäkuks tunnistati Rannaküla Tall OÜaretusest tori täku Hertsog 12 521 T järglane Hofman,omanik Heidi Reidla.

Aretussuuna parimad noortäkud olid jõudluskatsetelPärnumaalt Andres Kallaste hobusekasvandusest, Lääne-maalt Topi talust Andres Vaani hobusekasvandusest jaJärvamaalt Tiit Talve hobusekasvandusest. Ühtlase tase-me juures hinnati üldmuljelt kõrgemalt täku Casanova13 581 T järglasi Championi (Topi Mõis OÜ) ja Casadori.Parima tori noortäku tiitel kuulub Andres Kallaste areta-tud täkule Casador. Aretussuuna kaheaastastest märadestoli parim OÜ Topi Mõisale kuuluv Abruka, i Aachen13 739 T. Abruka vabahüppeid hinnati kaheaastaste ho-buste seas kõrgeimalt, 8,5 punktiga.

Araabia hobuste päev toimus 8. septembril Säreveres,kus hindajaks oli Tomasz Tarczynski Poolast. Hindaja onrahvusvahelise kogemusega ning tal on 50-pealine araa-bia hobuste kasvandus Varssavi lähistel.

Noormärade grupis hindas Tomasz Tarczynski InesBeilmanni Austrias sündinud araabia täisverelist märaVandah el Aryes´t eriti kõrgelt. Silmapaistvalt hea araa-bia hobuse tüüp, hea pea ja kaelaga kolmeaastane märakannab tiitlit parim araabia noormära 2012. Kõige ele-

8


Foto 1. Parim eesti raskeveo tõugu noortäkk Välk, aretajaAndres Supp, omanikud Kristi ja Kristjan Mikola (pildidl)

(K. Sepp)

Foto 2. Eesti hobune Radon Pihtla hobusekasvandusest üleriigi-listel jõudluskatsetel (K. Sepp)

Foto 3. Ennu Tšernjavski, parim eesti raskeveo tõugu täkk Ettorja Katre Ong, Perilas eesti raskeveohobuste päeval

(K. Sepp)

Foto 4. Parim tori tõu universaalsuuna noormära 2012 Amida,aretaja ja omanik Maie Kukk (K. Sepp)

gantsem noortäkk on Lilian Schönbergile kuuluv ningAstra Nilki aretatud täkk Jasim el Awrah. Araabia ho-buste päeval valiti parim araabia hobune 2012, selle tiit-li pälvis Kalju Künnapu aretatud mära Virginia, omanikMaie Kukk.

Üleriigilised trakeeni tõugu noorhobuste jõudluskat-sed toimusid 30. septembril Heimtalis, kus hindamiseksesitati 16 kahe- ja kolmeaastast noorhobust. Hindamisko-misjonis olid Ramune Jasiene Leedust, Andres Kallaste jaMirje Särev. Mitme järglasega olid esindatud täkud Moo-rion, Essen ja Alziir, lisaks Eestis sündinud trakeenideleoli täkkude seas Saksamaal sündinud täkk. Imporditud tä-ku Holey Hiram isa on Hirtentanz ning võrreldes teistenoortäkkudega hinnati liikumist noortäku tugevamaksküljeks. Parimaks nooreks kaheaastaseks trakeeni täkuks

tunnistati Heimtali hobusekasvanduse Polyfon ja kolme-aastaste konkurentsis Piaster. Parima trakeeni noormäraPreciosa aretaja on Merle Köidi. Preciosa sai sammus jatraavis väga kõrge hinnangu, samm 9 punkti ja traav 8punkti, ning huviga ootame tema tulemusi spordis või are-tusmärana. Jüri Patuse aretusest esitatud kolmeaastaneKaterise tütar Wannabe, kes paistis silma elegantse tõu-tüübiga ning vabahüppe tehnikaga, sai parima kolmeaas-tase trakeeni mära tiitli.

Jõudluskatsete konkursile ja hobuste jõudluskatseteletõmmati joon alla 13. oktoobril Heimtali hobusekasvan-duses toimunud võõrratsaniku testiga ning vabahüpetega.Noorhobuseid testisid Ivo Ots ja Maiken Lepiste. Jõud-luskatsete protokollid on avaldatud Eesti Hobusekasvata-jate Seltsi kodulehel http://www.ehs.ee, jõudluskatsed.

Hobusekasvatajad seisavad tori hobuse eestKrista SeppEHSi tegevdirektor

Tallinna halduskohus arutas 10. oktoobril Eesti Hobu-sekasvatajate Seltsi (EHS) kaebust ja tegi 1. novembrilotsuse, mis tühistas Veterinaar- ja Toiduameti 04.06.2012otsuse nr 208, millega tunnustati MTÜ Vana-Tori HobuseÜhingut (VTHÜ) tori tõugu hobuste vana-tori suuna tõu-

raamatu pidajana ning tori tõugu hobuste vana-tori suunajõudluskontrolli läbiviijana. Kohus oli seisukohal, et kuitunnustamist taotleva aretusühingu programm ei ole jubatunnustamismenetluses kooskõlas originaaltõuraamatupidaja (EHS) poolt sätestatud põhimõtetega, on rikutudoriginaaltõuraamatu pidaja õigusi. Kui tunnustatav prog-ramm lubab juba eelduslikult tegevust, mis ei ole origi-

9


Foto 7. Parim kolmeaastane trakeeni mära Wannabe, aretaja jaomanik Jüri Patune (K. Sepp)

Foto 8. Parim kolmeaastane trakeeni tõugu täkk Piaster, aretajaja omanik Heimtali hobusekasvandus (K. Sepp)

Foto 6. Parim araabia hobune 2012 mära Virginia, aretaja KaljuKünnapu, omanik Maie Kukk (vasakul) (K. Sepp)

Foto 5. Parim kolmeaastane tori mära (TA) Vembu, aretajaKristjan Hein ja omanik Linda Leemets (K. Sepp)

naaltõuraamatu pidaja põhimõtetegakooskõlas, siis tuleb keelduda isikutunnustamisest.

Eesti Hobusekasvatajate Selts peabTallinna halduskohtu otsust oluliseksselgitamaks tori tõu ühtsust ning ori-ginaaltõuraamatu pidaja õigusi tõuaretuses ja tori hobuse kui ohustatudtõu genofondi säilitamist. EHSi esin-daja vandeadvokaadi Allar Jõksi sõ-nul kinnitas halduskohus oma otsu-sega, et ei aktsepteeri haldusprakti-kat, kus asjast huvitatud isikud jäe-takse teadlikult haldusmenetlussekaasamata.

Eksisteerib ainult üks ja ainus toritõugu hobune ning ei ole olemas nnvana-tori tõugu või mis tahes muudenimetustega tori tõugu hobuseid. Tõunimetusele ühe omadussõna lisaminevõi olemasoleva tõu ümbernimetami-ne vana-tori hobuseks ei tähenda veel seda, et tegemistoleks ka sisuliselt uue suuna või tõuga, kelle kohta on va-jalik uue tõuraamatu pidamine. Tori hobuste populatsioonon juba praegu nii väikesearvuline, et kui seda jagadakahe aretusseltsi tõuraamatu vahel, mõjub see tõule kind-lasti hävitavalt. Tegelikkuses on tori hobune algusest saa-dik aretatud hobune, mitte aborigeenne tõug. Tori hobuneon erinevatest komponenttõugudest ristatud tõug, midaon aastate jooksul parandatud vastavalt kasutusfunktsioo-nile. Samal ajal on tori hobust hoitud sarnasena algseltaretatuga. Teisisõnu on tori hobune kindlate tunnuste,

omaduste ja pärilikkusega hobune.Seega võtta hobuse aretusperioodistmingi ajalooline periood ja väita, etnõukogude ajal aretatud tori hobuneon puhasaretatud ning ainuõige torihobune, on eksitav ja populistlik.Eesti Hobusekasvatajate Selts tänabkõiki toetajaid.

Veterinaar- ja Toiduamet peataskuus päeva enne kohtuistungit 4. ok-toobril Eesti Hobusekasvatajate Selt-si tunnustuse tori hobuste tõuraama-tu pidajana ja tori tõu (universaalnesuund) kui ohustatud tõu säilitajana(VTA peadirektori otsus nr 337) seo-ses kaebusega VTA otsuse nr 208kohta. Tunnustamise otsuse kehtivustaastatakse pärast nõuetekohaseltvormistatud ja seadusega kooskõlasoleva tori tõugu hobuste aretusprog-rammi ja tori tõu (universaalne

suund) säilitusprogrammi esitamist. 31. oktoobril VTA-leesitatud programmid ei olnud nõuetekohased. KoostööVTAga jätkub. Eesti Hobusekasvatajate Selts esitasvaide, sest tunnustamise peatamiseks puudus seaduslikalus.

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi juhatus kogunes 14. no-vembril Tartus ning võttis teadmiseks EHSi presidendiHillar Kaldi avalduse Eesti Hobusekasvatajate Seltsi pre-sidendi kohalt tagasiastumiseks.

Ekspertarvamuse refereering VTA 4. juuni 2012otsuse kohtaPm-knd Heldur Peterson

Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas on loomulikvähemuse allumine enamuse huvidele. Samal ajal peabarvamuste ja seisukohtade mitmekesisus võimaldama kavähemusel liikuda omas suunas, kuid teatud piirini. Prae-gusel juhul seab kümneid kordi väiksem nn vana-tori ohtuseniste tori tõugu hobusearetajate ühenduse pikaajalisetäiuslikkuse ja kahjustab nende erialaseid ja juriidilisihuve. Vana-tori aretusprogrammis on mindud EHSi toritõugu aretusprogrammi väärtõlgendustele.

Tori hobuse kasvatajates tekitab hämmingut, kuidas sel-lises ülesehituses ja sõnastuses MTÜ Vana-Tori HobuseÜhingu koostatud aretusprogramm VTA poolt aktseptee-riti. Vana-tori taotlusprogrammi analüüs ei ole iseenesestenamat kui üliõpilase näpuharjutuslik kursusetöö. Selledetailsem analüüs ja möödalaskmiste kirjeldus haaraksmitmekümneid lehekülgi. Lühidalt oleks olulisim järgmi-ne.

1. Eesti Hobusekasvatajate Seltsil (EHS) on õigusnõuda Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori04.06.2012 otsuse nr 208 tühistamist, sest MTÜ Vana-Tori Hobuse Ühingu (VTHÜ) tunnustamine rikub EHSitori haruseltsi liikmete õigusi ja piirab nende vabadustning tekitab kõlvatut konkurentsi. VTA vastav otsus ei olesisu poolest õiguspärane ja rikub EHSi vastavaid õigusi,välistades osaliselt õiguste kasutamise ja seab seadusesõiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi ning rasken-dab seeläbi oluliselt õiguste kasutamist.

1.1. VTHÜ ei ole võimeline täitma VTA peadirektori06.08.2009 välja antud käskkirja nr 105 punktis 4 esitatudnõudmist, mille järgi hobuslaste tõuraamatu või selle osapidamisel tõu kohta, mille originaaltõuraamatut juba pee-takse Euroopa Liidu liikmesriigis, peab tagama originaal-tõuraamatut pidava organisatsiooni sätestatud põhimõtetetäitmise. Vastavalt põllumajandusloomade aretuse seadu-se paragrahvile 2 lõige 2 peab tõul olema nimi ja lõike 3

10


Foto 1. Parim tori tõu universaalsuunanoortäkk 2012 Hofman, aretaja RannakülaTall OÜ, omanik Heidi Reidla (K. Sepp)

järgi on ohustatud tõugude loetellu kantav põllumajan-duslooma tõug ajalooliselt Eesti päritolu.

1.2. Uus asundustalude laine paljulapselistele perede-le ja soomaadele tuli päevakorda 1930. teisel poolel, kuivajati veelgi juurde tori hobusele sobivaid sugulastõugu-de täkke. Norfolk-roadstere ei olnud saada ja 1936. a lõ-pus otsustati Mihkel Ilmjärve ettepanekul tuua Prantsus-maalt viis postjee-bretooni täkku, kellest 1940-ndatelsündis kuues sellesuunaline liinialustaja täkk. Täkkudeimpordi üle oli tollases ajakirjanduses palju vaidlusi. Sedaei kiitnud heaks Tartu ülikooli loomaarstiteaduskonnaprof Karl Taagepera ega ka mitmed juhtivad talupidajad-tori hobusearetajad, sest selline aretus viiks tori hobuseendisest sitkemast loiumaks, külmaverelisemaks ja kons-titutsioonilt kohevamaks hobuseks. Postjee-bretooni täk-kude tegelik mõju tori märade põhipopulatsioonile ilmnesaga alles pärast sõda: tori hobune muutus üsna sarnasekseesti raskeveohobusega.

1.3. Saksamaalt siia asunud Ute Wohlrab kogus endatalu kuuridesse aastaringsele väljaspidamisele mõned va-nemad ja mõnel juhul teiste poolt aretustöös väljapraagi-tud, põhiliselt 1950. aastate postjee-bretooni põlvnemi-sega märad, pidades neid tõelisteks tori tõu alustajateksvõi ainuesindajateks. Selle tegevuse ümber on olnud vii-mastel aastatel infomüra, mis on jõudnud ka negatiivselkujul välismaale. Tori tõu ajalugu on aga tunduvalt pi-kem.

1.4. Aretustöö peab olema terviktegevus. Seega jääbarusaamatuks VTA tunnustus ühe tõu jagamisel mitmeorganisatsiooni vahel. Selline otsus viib vastutuse ja selle-alaste kohustuste laialivalgumisele ning sama tõunimetu-se kasutamisel heidab isegi varju põhiaretussuundade eestvastutavale EHSile.

2. VTAs registreeritud VTHÜ esitatud aretusprog-ramm on oma sisu mitmete punktide osas vastuolus EHSipoolt peetava tori tõugu hobuste tõuraamatu pidamisepõhimõtetega, seepärast VTA on VTHÜ aretusprogram-mi tunnustamisega rikkunud mitmeid EHSi tõuaretusepõhimõtteid ja kahjustanud EHSi kui originaaltõuraamatupidaja õigusi ning rikkunud EHSi ja VTA vahelist kokku-lepet. EHSi kui originaaltõuraamatu pidaja organisatsioo-ni sätestatud põhimõtteid on rikutud järgmistes olulistespunktides.

2.1. VTHÜ on kinnitanud aretusprogrammis tõu nimetori hobune vana-tori suund ja tõu tähisena VT. Nii tõu ni-mi kui tõu tähis on vastuolus originaaltõuraamatu pidajasätestatud põhimõtetega.

2.2. VTHÜ on käsitlenud tõu ajalugu vääriti ning tõl-gendanud vanema genofondi osa kui tõu vana-tori suun-da, mis on vastuolus EHSi poolt sätestatud põhimõtetetäitmisega.

2.3. VTHÜ tekitab tori hobuse hindamisel olukorra,kus ühe tõu ohustatud genofondi piires hinnatakse hobu-seid erinevate kriteeriumite alusel.

2.4. VTHÜ poolt sõnastatud puhasaretuse põhimõteon vastuolus ajaloo vältel tõus kasutatud aretusvõtetega jaon vastuolus originaaltõuraamatut pidava ühingu sätesta-tud põhimõtetega.

2.5. VTHÜ eriprogrammiga on võimalik lubada va-na-oldenburgi tõu kasutamist, mis aga on seotud läti ho-busega ja loob uue suuna tõus, mis on sisuliselt uue tõu

aretus. See aga on vastuolus tori hobuste (universaalsesuuna) tõuraamatu säilitusprogrammis sätestatud põhi-mõtetega ja oleks silmakirjalik VTHÜ preambula pooltsõnastatud säilitamise põhimõtete suhtes

2.6. VTHÜ poolt kehtestatud tõuraamatusse regist-reerimise ja kandmise nõuded on ebatäpsed (Lisaosa reg-ister B hobuse tõu nimi jne). VTHÜ poolt esitatud torihobuse vana-tori suuna aretusprogrammis esineb hulgali-selt eksitavat erialast terminoloogiat ning aretussuuna jatõu nime kasutust.

2.7. VTA otsus rikub EHSi õigusi sel põhjusel, et toritõugu hobuste säilitusprogrammis (TA-osa) olevate ho-buste VTHÜ aretusprogrammis kasutamisel on kahjulikmõju tori hobuse genofondile. Väheneb riiklikult tunnus-tatud tori tõugu hobuste aretus- ja säilitusprogrammikohaste EHSi tõuraamatus registreeritud tori hobustearvukus ja seatakse ohtu EHSi tõuraamatu tori tõuguhobuste ohustatud populatsiooni genofond.

3. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2003. aasta mää-ruses nr 320 “Ohustatud taimesortide ja loomatõugudeloetelu“ on lisatud ohustatud tõugude loetellu tori hobune.Põllumajandusministri määrusega 15.01.2009 nr 6 (jõus-tunud 26.01.2009) muudeti seda loetelu nii, et ohustatudon vaid tori hobuse universaalsuuna populatsioon.

3.1. 05.06.2008 kinnitas VTA EHSi pool tori tõuguhobuste säilitus- ja aretusprogrammi, kus tõug jaotus toritõugu hobuste universaalse suuna hobuste säilitusprog-rammi ning tori tõugu hobuste aretussuuna hobuste are-tusprogrammi vahel. Kehtiv tori tõugu hobuste aretus- jasäilitusprogramm on tunnustatud VTA 20. veebruari2012. a otsusega nr 59.

3.2. Eesti riigi ja EHSi vahelise kokkuleppega on pan-dud EHSile kohustus ja vastutus tori tõugu hobuste säili-tamiseks ja aretamiseks. Vaieldava otsusega rikub VTAomapoolseid kohustusi sadade EHSi liikmete ja tori hobu-se kasvatajate ees, ohtu võib sattuda tõu genofond. Sellepunkti alusel on rikutud kõige otsesemas mõttes riigiasu-tuse poolt EHSi suhtes ootuse-lootuse presumptsioonipõhimõte ja riigiasutus on hüljanud oma sotsiaalse partne-ri.

3.3. Vana-tori suuna eraldi tõuraamatu pidamine kät-keb endast ohtu traditsioonilise tori tõu põhjendamatuksja kontrollimatuks laiendamiseks ning uute seni tundma-tute aretuspõhimõtete rakendamiseks.

3.4. VTA peadirektori otsus nr 208 on sisult vastuolusEuroopa Liidus ja Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide-ga.

3.5. Vaidlusaluse VTA 04.06.2012. otsusega nr 208rikutakse põllumajandusloomade aretuse seaduse § 9 lg 5nõudeid. Eeltoodud põhjustel leian, et oli õigusvastanetunnustada VTHÜ tori tõugu hobuste vana-tori suuna tõu-raamatu pidajana ja jõudluskontrolli läbiviijana. VTA ot-sus nr 208, 4.06.2012, ei vasta haldusakti õiguspärasuseeeldustele ja rikub vaide esitaja õigusi.

4. VTHÜ programmi sõnastus on kohati lapsik ja eri-alaterminites küündimatu. Näiteks on VTHÜ program-mis: tüüp – elegantne tugev konditsioon. Segamini onaetud konditsioon ehk toitumus mõistega „konstitut-sioon“. Vaid viimane jaguneb akadeemik Kulešovi järgi:tugev, toores, õrn ja kohev. On kasutatud mõistet „tagaja-

11


lad“, anatoomiliselt peab olema jäsemed. Samuti jätabsoovida eesti õigekeel.

4.1. Programmis ei kasutata analoogiat, kui alguseskasutatakse mõistet "vana-tori" tõu ja aretussuuna mõisteseguna – siis ei järgne põhikirjadele iseloomulikku sõna –edaspidi. Ebaõige on tõutähisena VT kasutamine, miseesti keeles omab hoopis muud kindlat kokkuleppelisttähendust.

Ei ole erilist mõtet siinkirjutajal arutleda VTHÜ tunnus-tuseelse nn tori komisjoni koosseisu üle. Sellest on vägailmekalt kirjutanud emeriitprofessor Olev Saveli ajakirjasTõuloomakasvatus 2/2012: komisjon käis vaatamas ligi30 mära, kellest vaid 13 sobiks sugumäraks. Neid isegi eimõõdetud ega hinnatud. EHSi tori haruseltsis on arvel832 mära, sündinud varssade arv on pidevalt olnud

120–130. Möödunud aastal sündis vaid 77 varssa, sellestsäilitusaluse TA universaalses suunas 26 ja lisaks TBristandvarssu 22.

Jääb üle küsida, kuidas selline tegu on toimunud? Seeon ühe aktiivse ja EL seaduslünki tundva inimese aastate-pikkune tungiv pealekäimine Riigikogu maaelukomisjonierialaküsimusi mittetundvatele liikmetele. Et mitte prob-leemiga tegelda, edastati see põllumajandusministeeriu-mi, sealt edasi VTAsse tungiva soovitusega asi lahenda-da.

Seega peame lisaks kvalitatiivsetele ja õigusnormidelehindama ühe või teise poole osatähtsust, sotsiaalsetpartnerlust, senist tööd ja vastutust ning usaldustühiskonnas.

Lambakasvatajate suvised tegemisedPm-mag Külli VikatEesti Lambakasvatajate Selts

Tegus periood algas aprillis Maamessil oslemisega.Lambaid esitlesid Karroma talu, Latika talu OÜ ja JanikaMirka Tartumaalt, Tsura talu OÜ Valgamaalt, Väike-Hauka Talu ja Krimmi talu Põlvamaalt. Esindatud olideesti tumedapealised, eesti valgepealised, tekseli, dorsetija suffolki lambad.

17. juulil toimus söötmisalane koolitus Tartus, kus oliosalejaid viiskümmend. Arutati ja analüüsiti kogu lamba-kasvatuse tsüklit söötmise seisu-kohast lähtuvalt. Lektoriteks olidnõustaja ja lambakasvataja PatrickNuttall Iirimaalt ning konsulent jalambakasvataja Liilia Tali Rõõmutalust. Semi- nari ajagraafik väljuskontrolli alt küsimuste tõttu, sestarutelu teemasid oli palju. Igatiasjalik koolitus, mida kinnitastagasiside osalejatelt.

Kuu keskel osales seltsi delegat-sioon Läti lambakasvatajate suve-päevadel Klimpase jäärajaamas. Esi-neti kahe ettekandega ja teisel päe-val tutvustati lätlastele Eesti lamba-kasvatajate suvepäevade tegevusi.Lätti võtsime kaasa erinevat tõugulambad.

Juulikuu lõpus (28.–29.) toimusidJäneda talupäevad, kus lambaid esit-lesid Tsura talu OÜ ja Parmu Talu.

Augustikuu alguses (4. aug) toimus traditsioonilineKurgja suvepäev (arvult 17.) päevakava oli ülimalt tihe:

• lambaliha ja kitsepiima toodete degusteerimine, osa-les kaheksa toodet, parim toode oli lambahakkliha-pallid– Merike Liivlaid Läänemaalt;

• käelised tegevused osalejatele – võitsid kõik, kes osavõtsid;

• karjakoerte võistlusel osales kuus koera, võitjaks tulikoer Jade, omanik Hannes Urbanik, kes ka seda võistlustkorraldas.

• lammaste konkurss, hindamiskomisjon oli viieliik-meline:

1. kauneim ET utt 2080031, oma-nik Lilien Veske, ja EV 2112442,omanik Ell Sellis;

2. ühtlaseim ET ja EV nooruttederühm, kus kolm utte, kes sündinud2011: võitsid ET – Lilien Veske jaEV – Liidia Kängsepp;

3. parimad noorjäärad (sünd2011): ET – jäär 2885469, omanikLenne Kaivo, ja EV – jäär 2810911,omanik Tsura talu OÜ.

• Eestis ja naaberriikides kasvata-tavate lambatõugude näitus: swiffter,dorper, ahvenamaa, gotlandi, läti tu-medapealine, oksforddaun, swale-dale lammas;

• villakotte viskasid piigad/poisid,naised/mehed ja lapsed, võitjate ni-med jätab selts seekord enda teada.

• ennustada sai viieaastase lambakehamassi (70,65 kg), pakkumisi oli54, võitja Aime Hiis.

12


L A M B A D

Foto 1. Eesti Lambakasvatajate Seltsiinfoboks (U. Sellis)

• köievedu: Eestimaa jagunes kummalisel viisil kaheksja võistkonnad moodustati vastavalt karjaomanike kohal-olemise järgi.

• lammaste pügamisvõistlused kolmes klassis, võitjad:elukutseline – Aadam Kaivo, harrastaja – Ants Kuks, ja

raudadega pügaja – Leonid Kirss.Märkimata ei saa jätta seda, et kõik lambad said juuk-

suriteenust, mida pakkusid pügamisvõistluste osalejad.Kõikide ettevõtmiste paremaid tunnustasid auhindade-

ga Agrovarustus OÜ, Anu Ait OÜ, Farm Plant Eesti AS,Põllumehe Kaubamaja, Eesti Villa ja Nahatööstus ningETLL. Rahalised auhinnad pani välja Eesti Lambakasva-

tajate Selts lammaste konkursside kolmele paremale jakoertevõistluse parimale. Suur tänu kõigile sponsoritele!

Kõige lõpuks loositi seltsi poolt väljapandud auhinnadkohalolijate vahel. Kõikidele lamba- ja kitsekasvatajatelepakuti päeva lõpus ühist õhtusööki Kurgja talumuuseu-mis.

Päev pärast Kurgjat sõitis rühm lambakasvatajaidkuuepäevasele õppereisile Šotimaale (5.–10. august).

Veidi koduseid askeldusi ja oligi käes hilissuvine näitusTõuloom 2012 (1. sept) Ülenurmel, kuhu on enamjaolt autulla konkursside võitjatel ja/või tunnustatud lambatõugu-de parandajatõugudel. Seega esindasid seekord seltsi Väi-ke-Hauka talu, Tsura talu OÜ, Suur-Närska talu, Sirelitalu, Karroma talu, Vaike talu lambad ja kits ning AadamKaivo Sireli talust.

Septembrikuu alguses olime kutsutud Leedu lambakas-vatajate päevale, kuhu sõitis väike rühm lambakasvata-jaid.

Kõik need ettevõtmised ja osalemised said tehtud iga-päeva kohustuste, nagu lammaste kaalumised ja mõõtmi-sed, karjatamised, söödavarumine, andmete programmi-desse kandmine, ning veel paljude muude tööde ja tege-miste kõrvalt. Sügise lähenemisega on kätte jõudnud lam-maste sesoonne müügiaeg.

Aitäh kõigile huvilistele, osalejatele ja kaasamõtlejate-le! Järgmiste kohtumisteni.

13


Foto 4. Parim ET jäär 2012, omanik Lenne Kaivo (U. Sellis)

Foto 2. Kauneim EV utt 2012, omanik Ell Sellis (U. Sellis)

Foto 6. ELaSi esindus näitusel Tõuloom 2012 (U. Sellis)

Foto 5. Pügamisvõistluse võitja elukutseliste klassis AadamKaivo autasustamisel (U. Sellis)

Foto 3. Kauneim ET utt 2012, omanik Lilien Veske (U. Sellis)

Lammaste ühismüügist aastatel 2011–2012Ell SellisEesti Lambakasvatajate Seltsi juhatuse esimees

Lammaste realiseerimine lihaks on pikka aega olnudlambakasvatajate seas kõrgendatud tähelepanu all, sestsee on olnud probleemiks. Kevadel tallede sündimise ajaloli rõõmu palju, aga alati ka teadmatus ja kindlusetus sü-gistalvise realiseerimise ees. Rahul ei olnud mitte keegi:ostjad kurtsid, et lambaliha pole saada; müüjad kurtsid, etseda ei osteta; tapamajad ja lihatöötlejad kurtsid, et kvali-teetset lammast pole saada ja lambaliha pole kuhugi pak-kuda. Lambakasvataja nägi realiseerimisega palju vaeva,mängis sageli keelatu ja lubatu piiril vahel jäi kogu nähtudvaeva peale lammastest ja ka rahast ilma. Mõnikord ootasmitu kuud lubatud lammaste äravedu, kuni lõpuks selgus,et seda ei tulegi. Lambakasvatajate seltsi poolt korralda-tud viimased ühismüügid jäid Peep Piirsalu ja Hillar Kal-da eestvedamisel juba kümne aasta tagusesse aega, kuiseltsi koostööpartner lammaste kokkuostul oli SaaremaaLiha- ja Piimatööstus. Lambakasvatajad jälgisid kadedus-tundega hinges veisekasvatajate müügiedulugusid ningigatsesid millegi sarnase järele.

2011. aastal tekkis võimalus ka lambakasvatajatel. Kül-li Vikati eestvedamisel sai alguse suhtlemine Türgi pärit-olu ülesostjatega, kelle kaudu eksporditi jäärtalled lihaks.Oktoobrist detsembrini müüdi Türki 1302 jäärtalle. Ühis-müügis osalenud lambakasvatajate jaoks tähendas see te-gelikkuses mitmeid tähtaegade edasilükkumisi, kuidsiiski küllalt turvalist äri, kus raha saamine oli kindel.Seltsi poolt vaadatuna selgus üsna pea, et ühe inimese vai-mujõud, aeg ja võimalused jäävad napiks ning toonasessemüügitöösse lülitus juba üsna alguses ka selle artikli au-tor. Ekspordikogemusi meil kahel polnud, hädas olidmeiega veterinaarkeskuste töötajad, tolliametnikud javõõramaalastest autojuhid, aga taganeda polnud kuhugi.Meie kasutada oli äripartneri raha, millele käisime Riiasvahepeal lisa nõutamas, ning toeks lambakasvatajate jul-gustavad sõnad ja tehtud see sai. Kahjuks jäi ettevõtmineselles osas poolikuks, et suutsime müüa vaid neid jäärtal-lesid, kelle kohta oli ostu-müügi kokkulepe sõlmitud kohemüügiprotsessi alguses. Neid lambakasvatajaid, kellemüügihuvist saime teada alles novembris, ei suutnud meenam teenindada ja nende jäärad jäid Türki müümata.

Samal aastal planeerisime läbi seltsi ka utt-tallede janooruttede tõumüüki Türki. Kahe koorma jagu lambaid –u 600 – oli välja vaadatud, ootele pandud ja Türgi kõrgeteveterinaaride poolt sobivaks tunnistatud. Ometi pidime2012. aasta veebruaris alla andma, sest Türgi pool ei lee-vendanud veterinaaranalüüside nõudeid. Meie omaltpoolt suutsime küll ette kujutada, kuidas korraldada niipaljude analüüside ja kordusanalüüside samaaegne võt-mine 600 lambalt, ei näinud aga kedagi, kes oleks valmisolnud seda seltsile või lambakasvatajale kinni maksma.Nii läks kõrgetasemeline rahvusvaheline jõuluaegne koh-tumine Pärnumaal Sossemetsa talu ümmarguse laua tagavett vedama. Tekitasime kahjuks lambakasvatajates asja-

tuid lootusi ning põhjustasime lisakulutusi täiendavaltellu jäetud uttede üle talve pidamisel.

2012. aastal vahetus Eesti Lambakasvatajate Seltsijuhatus. Uus juhatus otsustas oma esimesel koosolekul, etlihatallede müügiinfo oleks vaja kätte saada juba kevadel.Maikuu jooksul kogus Külli Vikat kontorisse info, kuipalju lihatallesid meie seltsi liikmetel ja nende tuttavatel-sõpradel müüa on. Pöördusime kogumiskeskuste poole,küsides nende hinnapakkumisi. Lubasime kokkuleppesõlmida parima pakkumise tegijaga ja sattusime kohe ras-kustesse. Mitte ükski kogumiskeskustest ei tahtnud kõikimeie lambaid, selgelt eelistatud olid valgepealised jäärtal-led, lihatõugu jäära järglased. Samal ajal otsisime klienti,kes vahendaks meie lambaid Türgi turule. Parima pakku-mise tegija noppis üles Oruveski talu peremees, juhatuseliige Matthew Curphey. Türgi turg on tegelikult oluline,sest oleme sealt seni leidnud Lääne-Euroopaga võrreldeslahkemaid rahalubajaid ning see on mõjutanud ka Euroo-pa ostja poolt pakutavat hinda. Türgi ostja ei tõrgu vastuvõtmast meie maalambakasvatajate toodangut. Samas onreaalne müüa sinna vaid jäärtallesid. Kui aga kõik jäärtal-led müüa Türki, siis ainult utt-talledega on keeruline min-na Lääne-Euroopa lihaturule. Türgi poolt meie utt-talledevastu huvi on, aga see müük on jätkuvalt kinni utoopilis-tes nõudmistes ja aretuslammaste äri korralduses. Müügi-eelsed kulutused lähevad liiga suureks.

Selle aasta lihatallede müügihooaeg algas seltsi jaoksaugustis ja pole praegu, novembri keskpaigas veel lõppe-nud, ehkki hooaja tippmüük on möödas. Tegelikult alga-vad müügiga seotud toimingud juba varem, kui tulevasedpotentsiaalsed ostjad soovivad näha müüki tulevaid talle-sid või nagu nad ise ütlevad – soovivad saada ülevaadetEesti lammaste kvaliteedist. Seejärel tahavad nad sedakvaliteeti näidata oma klientidele, vahel mitu korda, sestkliendid on erinevad. Kui sihtkohaks on Türgi, siis tuleblambaid näidata veel Türgi veterinaarile. Arvan, et mõnetalu lambaid on sel suvel näidatud 5–6 korda. Tänud siin-kohal kõigile lambakasvatajatele, kes leidsid aega omalambaid näidata ja kellel tegelikult ikka oli ka, midanäidata.

14


Foto 1. Sobivat tüüpi lihatõugu noorjäärad (U. Sellis)

Tahtsime lammaste ekspordiga alustada juuli lõpus, au-gusti alguses. Tegelikult ei ole suur osa kasvatajatest veelsel ajal valmis müüma, pidades tallesid liiga kergeks jasissetulekut liiga väikeseks. Artikli kirjutamise ajaks,17. november 2012, on koostöös lambakasvatajate seltsi-ga Eestist välja viidud u 6000 lammast: Raka Kogumis-keskus OÜ toel 540 talle, EKSO Calves Trading OÜkaudu 4982 lammast ja ülejäänud OÜ Estonian-ACB-Vianco vahendusel. Raka kaudu müüdud lambad läksidHollandisse, EKSO lammastest 770 viidi Türki ja 4212Hollandisse, Vianco lambad Belgiasse. Viimased sellemüügihooaja koormad koostöös EKSOga on teele mine-mas detsembri alguses.

Seltsi kaudu müüdud lammaste äraveoks on tehtud üle100 laadimise. Keskmiselt pandi ühe lambakasvataja juu-res ühe laadimisega autole 49 talle. Kõige väiksem talledekogus, millele auto tallu järgi sõitis, oli 5 lammast. Ainult

14 lambakasvataja juurest sai korraga laadida 90 või roh-kem talle ja kaks nendest on praeguseks suuremahuliselambakasvatusega lõpetanud. Ilma nende 14 suure lamba-farmita oli keskmine ühest kohast korraga laaditav lam-maste arv 35. Jäärtalled moodustasid 73% kõigist müü-dud talledest ja 56% Hollandisse müüdud talledest. Kõi-kidest seltsi kaudu müüdud lammastest olid 67% valge-pealised või siis pigem valgepealised, 29% tumedapea-lised või pigem tumedapealised ja 4% teist tüüpi lambad,keda omanik ise nimetas kas ristanditeks, maalammas-teks, kihnu maalammasteks või villalammasteks. Valge-pealiste tallede keskmine mass oli 39,5 kg. See on lääneturule keskmise massina igati sobiv. Tumedapealiste tal-lede keskmiseks massiks kujunes 44,6 kg, mida on Euroo-pa turule liiga palju. Lääneeurooplastest kliendid on kind-lad, et tumedapealised lambad hakkavad teatud kehamas-sist alates koguma rasva ja liha kvaliteet langeb kiireminikui valgepealistel.

Eesti Lambakasvatajate Seltsi juhatuse eesmärk on kas-vataja jaoks õiglane, rahulik ja kindel turg. 2012. aastanäitas, et see võib isegi võimalik olla – vaja on puhtaid,terveid, hästi hooldatud ja toidetud tallesid; kellegi ausatärihuvi ning meeskonda, kes lambamüügihooaega tõsiseltvõtab. Ühe sellise meeskonna liikmena saan kinnitada, etlambaturg siin meie põhjamaises Eestis võib olla vägagiemotsionaalne ja teravaid elamusi pakkuv. Samas veen-dusin ühismüügiga tegeldes veel kord, et lambakasvataja-te seltskond on valdavalt lahke, rõõmsameelne ja toetav.Tänan!

Lõpetuseks kinnitan igaks juhuks veel, et lambakasva-tajate seltsi juhatus pole endale seadnud eesmärki kõiklambad Eestist välja müüa. Kodumaine turg on meile täh-tis, kuid seni on selle varustamine lamba- ja kitselihagaolulise eduta.

Ülevaade ohustatud eesti vutitõu geneetilisteressursside säilitamise ja aretuse programmistaastateks 2013–2018PhD Matti PiirsaluEesti Linnukasvatajate Seltsi juhatuse esimees

Programmi väljatöötamisel osalesid EMÜ emeriitpro-fessor Harald Tikk, dotsent Aleksander Lember, ELSijuhatuse esimees Matti Piirsalu ja teadur Viive Tikk.Programm kinnitati seltsi juhatuse koosolekul 1. septemb-ril 2012. a Ülenurmel. Programm on esitatud kinnitami-seks Veterinaar- ja Toiduametile. Järgnevalt refereeringprogrammi tähtsamatest osadest.

1. Jõudlusomaduste ja muude iseloomulike tunnus-te kirjeldus

Eesti vutitõu täiskasvanud emasvutid kaalusid 257 g,täiskasvanud isasvutid 218 g, 42-päevased emasnoorvu-tid 208 g ja isasnoorvutid 184 g (2012. a andmed). Aastamunatoodang oli 2012. aastal kogu populatsioonis 304,selektsioonirühmas 320 muna. Muna keskmine mass oli14 g.

Vutimunade kooruvus oli 2012. aastal 83,6% ja tibudesäilivus üleskasvatusperioodil 95%. Munevate vuttidesäilivus aastase munemisperioodi kestel oli 94%. Eestivutitõug on rohkem kui 30 aastat olnud nakkustevaba.

2. Tõu suurus ja paiknemine2012. aasta lõpus oli FIE E.Treieri eesti vuti aretusfar-

mis 900 munejat emasvutti ja 250 isasvutti. 108 emasvutti

15


Foto 2. Talled Lõuna-Eesti kuppelmaastikul (U. Sellis)

L I N N U D

peeti individuaalpuurides. Järveotsa Vutifarmi OÜs oli6700 eesti tõugu emas- ja 1700 isasvutti. 108 emasvuttipeeti individuaalpuurides. Puhtatõulisi linde oli 2012. alõpus kahes farmis kokku 9550, neist 7600 emasvutti ja1960 isasvutti.

3. Säilitamise eesmärgid ja meetodidEesmärgiks on säilitada tulevastele põlvkondadele Ees-

tis kõige produktiivsem põllumajanduslinnu tõug, kes onühtlasi ainuke Eestis loodud ja aretatud linnutõug. Vutidtoodavad kogu maailmas dieetiliselt ja ka ravitoitlusta-mises väga kõrgelt hinnatud mune. Eesti vutid toodavadlisaks veel oomega-3-rasvhapetega rikastatud mune.

Eesti vutitõugu ei pea üksnes säilitama, vaid ka levita-ma Eestis, sest tegemist on ühe alternatiivse põllumajan-dusliku tootmissuunaga.

Eesti vutitõu geneetiliste ressursside taastamisel ja vuti-tõu säilitamiseks on 2001. aastast kasutatud puhasaretust,2002. aastast ka puhasaretuse baasil kasutusele võetudperekondaretus. Praegu (2012. a põlvkonnad F22 ja F23)testitakse moodustatud perede produktiivsusnäitajaid(munemisintensiivsus, muna keskmine mass, vuttidekehamass, munevuse algus, munade kooruvus) ja peredeomavahelise ühendamise tulemusi.

Aretusviisidest on senini peamiselt kasutatud modifit-seeritud tandemselektsiooni, kus peamiseks eesmärgikson olnud vuttide valik põlvkondade kaupa munemisinten-siivsuse alusel, arvestades ka kehamassi ja munade kooru-vust. F0-põlvkonnas kasutati vuttide kehamassi ja muna-toodangu suunamisel mass-selektsiooni meetodit. Käsil-oleva pereselektsiooni puhul toimub valik ja lindude järg-nev hindamine vuttide feno- ja genotüübiliste näitajatealusel. Hindamise aluseks on valik sõltumatute selekt-sioonipiiride järgi: igale valiktunnusele kehtestataksemiinimumpiir, millest allapoole jäävate näitajatega vutidpraagitakse.

Selektsioonil kasutatakse järgmisi alumisi selektsiooni-piire: munatoodang aastas individuaalkontrolli alusel 315muna, muna keskmine mass 13,0 g, emasvuti kehamass245 g, isasvutil 210 g, vutitimunade kooruvus 80%.

Aretusedu saavutamise abinõudena rakendatakse are-tuslindude ja vutitibude märgistamist, individuaalset jarühmaviisilist munemiskontrolli, perekondaretust, indivi-duaalset ja rühmaviisilist (perearetus) emasvuttide paari-tamist ning munade hautamist. Tagatakse sobivad pida-mistingimused ja normidekohane söötmine.

Jõudluskontrolli läbiviimine toimub põllumajandus-loomade aretuse seaduse sätete alusel koostatud vuttidejõudluskontrolli eeskirja järgi.

Eesti vuttide munajõudluse kontrolli eesmärgiks on saa-da kontrollialuse populatsiooni lindudelt informatsiooninende toodangunäitajate kohta. Suguvuttidel kasutatakseindividuaalset munajõudluskontrolli individuaalpuuris,kus on tavaliselt ka isasvutt. Jõudluskontrolli alustami-seks on vajalikud individuaalpuurid ja ühevanused, tiiva-märgistega varustatud ning fikseeritud põlvkonna pere-dest noorvutid. Jõudlusandmeid kogutakse alates vuttide35-päevastena puuripaigutamisest kuni nende 365-päeva-se munemisperioodi lõpuni. Suguvuttide individuaalnemunajõudluskontroll toimub Eha Treieri aretusfarmisÄksis Jõgevamaal ja Järveotsa OÜ vutifarmis Tartumaal,kummaski 108 individuaalpuuri.

Individuaalse munemisjõudluse kontrolli puhul on kõikemasvutid nummerdatud tiivanumbritega ja on paiguta-tud nummerdatud individuaalpuuridesse. Rühmaviisilisemunemiskontrolli puhul on nummerdatud puuridesse pai-gutatud igaühte 10 emas- ja 3 isasvutti. Põlvnemisandmedfikseeritakse individuaalse munemiskontrolli andmetealusel, võttes aluseks ka kontrolli all oleva pere numbri jaaretuspõlvkonna (F). Munatoodang fikseeritakse mune-mislehtede ja käibelehtede andmete alusel. Neile lisandu-vad andmed vutimunade kooruvuse, noorlindude elus-massi ja tapasaagise ning lihakvaliteedi, täiskasvanud lin-dude kehamassi ja söödakasutuse kohta.

Algarvestusdokumentide ja teiste jõudluskontrollialus-te vuttide aretustöö näitajad töötleb EMÜ veterinaaria jaloomakasvatuse instituudis vutiprogrammi jõudluskont-rolli koordinaator, kelle juures säilitatakse ka kogu alg-dokumentatsioon. Selektsioonitulemused avaldatakseaastaaruandena. Algdokumentatsioon on kättesaadavELSi juhatusele, programmi rahastajale ja vastavatelekontrollorganitele. Vastutus algdokumentide säilitamiseeest jaguneb farmis jõudluskontrolli läbiviiva töötaja,jõudluskontrolli koordinaatori ja ELSi juhatuse vahel.

Andmed avalikustatakse kokkuleppel aretusfarmide jaELSiga, samuti jõudluskontrolli koordinaatoriga. Igaprogrammiaasta kohta koostab programmi koordinaatoraruande, programmi lõppedes koondaruande.

Eesti vuttide jõudlusandmete kogumise koolitust viibläbi Eesti Linnukasvatajate Seltsi konsultant EMÜ eme-riitprofessor Harald Tikk kuue tunni kestel järgmistel tee-madel: vuttide märgistamine, vutimunade selektsioon-hautamine, vutimunade kvaliteedi määramine ja kirjelda-mine, vuttide sugupoole määramine, vuttide etoloogia jaheaolu, jõudluskontroll, käibelehtede ja katsete algdoku-mentatsiooni täitmine. Testi edukalt sooritanutele väljas-tatakse jõudlusandmete koguja tunnistus.

Tõug on veerand sajandit edukalt täiustunud, seetõttuon vajalik koostada uus tõustandard ja see kinnitadaELSis. Standardis peaksid sisalduma ka vuttide ajakoha-sed pidamis- ja söötmistingimused. Ilmselt vajaksid stan-dardis muutmist munatoodangu arvestamise alguspäev jamuna keskmise massi lubatavad piirid. Standard oleksvajalik ka tõumaterjali müügil.

Selektsioonitöös tuleb endiselt elimineerida hilja mune-ma hakkavad (hiljem kui 55. elupäeval) ja liiga suuri mu-ne (üle 15 g) munevad emasvutid. Oluliseks tuleb pidadaka eesti vutitõu geneetiliste produktiivsusomaduste täius-tamist sisestava ristamise (veretilga lisamise) teel mõneteise liha-muna vutitõuga koos hilisema võrdleva jõudlus-kontrolliga.

Eesti vutte propageeritakse Eestis toimuvatel näitustel,ajakirjas Tõuloomakasvatus, Baltimaade ja Soome linnu-kasvatuskonverentside kogumikes ja ajalehes Maaleht.

Tööplaan aastateks 2013–20182013. a jätkub F22 põlvkonna individuaalkontroll Järve-

otsa Vutifarmi OÜs ja F23 põlvkonna individuaalkontrollFIE E. Treieri vutifarmis. F23 üleskasvatamisel suurenda-takse valgustustihedust, et munemise algust varasemakstuua. Liialt suuri mune andvate vuttide praakimine ja nen-de asendamine selektsioonivuttide hulgas keskmise ras-kusega mune munevate emasvuttidega. Koostatakse eestivuti uus standard.

16


2014. a lõpeb F22 ja F23 põlvkonna individuaalne jõud-luskontroll. Toimub 4. ja 8. perekonna ühendamisel saa-dud järglaste jõudluskontroll koos söödakulu uurimisegaJärveotsa vutifarmis (F24) ja sisestaval ristamisel saadudvuttidele (F25) E. Treieri farmis.

Eesti vuti uus standard kinnitatakse.2015. a on jõudluskontrollis optimaalse munamassiga

emasvuttide järglased. Jätkub parima söödaväärindusegavutirühmade ning põlvkondade F24, F25, F26 ja F27 indivi-duaalne jõudluskontroll. Kontrollitakse munemise algus-aja nihutamise tulemusi. Põlvkonna F25 tagasiristamine jasaadud emasvuttide jõudluskontroll.

2016. a F26 ja F27 põlvkondade parimate emasvuttideindividuaalse paaritamise tulemusel saadud munadeselektsioonhautamine ja vutitibude üleskasvatamine su-

gukarja täienduseks. Individuaalses jõudluskontrollis onF27 ja F28 põlvkonnad. Rekordtoodanguga (prognoositav330 muna) munejate katse optimaalse söötmistaseme väl-jaselgitamiseks.

2017. a jätkub eelmisel aastal alustatud jõudluskontroll.Võrdluskatses selgitatakse eesti vutibroilerite optimaalnetapmisvanus. Kõige raskemad lihasuunalised eesti noor-vutid suunatakse paljundusse.

2018. a paigutatakse F27 ja F28 põlvkondade järglasedindividuaalkontrolli, mille põhjal moodustatakse parima-test munejatest tõutuumik. Koostatakse tõu geneetilisepotentsiaali säilitamise soovitused.

Seakasvatajate seminar HaapsalusPille KüttEesti Tõusigade Aretusühistu aretusspetsialist

4. ja 5. oktoobril toimus Haapsalus seakasvatajate koh-tumine juba tuttava Taani seakasvatusnõustaja KirstenKyndeseniga, kes sellel korral pakkus võõrdepõrsaste januumikute kasvatamiseks parimaid lahendusi.

Kõigi seakasvatajate eesmärk on saavutada võimalikultväheste sisenditega parim majanduslik tulemus. Tervedsead, madal söödahind, suur ööpäevane massi-iive, madalsuremuse tase, kõrge lihakehahind ja optimaalne looma-kasvatushoone kasutamine – kõike seda peab edukas far-mer oma tegevuses arvestama.

Võõrdepõrsa kasvatamise edukus sõltub võõrutatudpõrsa kvaliteedist ning järgnevatest tegevusetappidest.Enne võõrutamist tuleb põrsaid hoolega hinnata: kas nadkõik on võõrutamiseks valmis, millised põrsad vajavad

eritähelepanu, milliste põrsastega ei tohiks probleeme tul-la. Põrsad vajavad rahulikku ajamist uude sulgu, sooja jakuiva keskkonda. Võõrutamisega ei tohi tekitada põrsas-tele liigset stressi (külm, pime, libe jne), sest emast eemal-olek, uued ruumid ja pesakaaslased ning sööt on jubapiisavalt energiat nõudev muutus, millega põrsas peabkohanema.

Parim valik on rühmitada põrsad suuruse alusel. Midaühtlasem on rühm, seda efektiivsem on sektsiooni tule-mus. Parim lahendus on põrsad jagada kolme rühma:väiksed (15%), keskmised (70%) ja suuremad (15%).Väiksemad sead tuleb paigutada sektsiooni soojemassesulgu, mida on lihtne jälgida. Nad ei tohi asuda ventilat-siooniseadme all, sektsiooni lõpus või välisseinaga piir-nevas sulus, kus on niiskem ja jahedam.

Vaatluse all on nii üksiksigade kui kogu grupi käitumi-ne. Soovitav on sigu jälgida esimese nädala jooksul mini-maalselt kolm korda päevas. Alates teisest nädalast võibkontrollida kaks korda päevas, jälgides keskkonna soojustja hinnates rahulolu sektsiooni sisenemisel, näiteks lama-miskäitumise järgi. Kõik põrsad peavad mahtuma ühe-aegselt lamamisalale. Kui nad on kuhjunud sulu sooje-masse nurka, on ilmselge, et põrsaste jaoks on keskkondjahe. Päevase rutiinse kontrolli käigus:

• leida, märgistada ja ravida haiged põrsad;• eraldada haiged eraldi sulgu;• kontrollida ja puhastada söötjad, künad ja veenõud;• puhastada põrandad ja lisada allapanu tuhnimiseks;• vajadusel seadistada söötjaid;• jälgida ja märgistada kängu jäänud põrsad.Igapäevase rutiinse kontrolli käigus tuleb ajada kõik

sead vähemalt üks kord üles ja jälgida nende liikumis-käitumist. Seda tehakse päeval, mil enamik loomi on ak-tiivsed. Võimalusel kontrollitakse iga päev samal ajal.

Võõrdepõrsaste võõrutussöötmine algab juba enne võõ-rutamist. Umbes 14-päevaselt võib põrsastele pakkuda

17


S E A D

0

5

10

15

20

25

30

35

0,00

0,25

0,50

0,75

1,00

1,25

1,50

1,75

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 17 21 28 35 42 49Päev

Kg sööta päevas Mass

Joonis 1. Võõrdepõrsaste söötmisgraafik

emapiima kõrvale lisaks kuivsööta. Oluline on kasutadavärsket ja maitsvat sööta ning hoida hügieeni tase kõrge.Kuivsööda lisamisel peab jälgima, et põrsastel on kaküllaldane ligipääs värskele veele. Esimestel nädalatelantakse sööta vähemalt neli korda päevas, näiteks kell 7,11, 15 ja 19.

Pärast võõrutamist on oluline saada põrsad võimalikultkiiresti sööma. Kasutada tuleb sama sööta enne ja pärastvõõrutamist.

Uuringud näitavad, et põrsastel kulub paar päeva söö-daga harjumiseks. Söötmissüsteemide tehnilise piiratusetõttu peab esimestel nädalatel pärast võõrutamist söötmapõrsaid käsitsi, lisades sööta nii künadesse kui põrandale,et kontrollida söömust. Vedelsöödasüsteemile ülemine-kut alustatakse järkjärguliselt alates 14. päevast pärastvõõrutamist 4–7 päeva jooksul.

Sööda maksumus on suurim väljaminek sealiha tootmi-ses. Sööda raiskamine ja mitteoptimaalne kasutamine on

farmerile väga kulukas. Söödaväärindust mõjutavad söö-da toiteaineline koostis, kvaliteet, söötmisstrateegia, söö-da struktuur, sigade tervis, majandamine ja aretustöö.Suurema jahvatusastmega söödal on küll parem sööda-väärindus, kuid puuduseks on salmonella oht ja maohaa-vade risk.

Joonis 3. Tüüpiline söödasegu nuumikutele(u 215 sü/siga või 200 kg 30–106 kg sea kohta

Sööt % sü/kg

Nisu 61,0 1,15

Oder 20,0 1,07

Sojaoajahu 16,0 0,95

Vitam./miner. segu 3,0 0,05

Kokku 100,0 1,07

Iga söödapartii ainetesisaldus hinnatakse. Minimaalsedmikro- ja makroelementide nõuded peavad olema täide-tud. Kui üht olulist aminohapet on söödas vähe, ei omastasiga sööta täielikult. Näiteks 5% puudujääk põhjustabnuumikul umbes 15-grammise massi-iibe languse. Söödakvaliteet on oluline kõrge produktiivsuse tagamisel.

Iga uue söödapartii puhul uuritakse sööda lõhna, mait-set, välimust, temperatuuri, graanulite kvaliteeti, hoiusta-mist, toksiinidesisaldust ning ka sigade reaktsiooni uuelesöödale. Hinnata tuleb väljaheidet sektsioonis.

Edukas farmer peab iga päev jälgima lautade puhtust,keskkonna temperatuuri, ventilatsiooni ning tegelemanakkuste ennetamisega. Terve ja stressivaba siga tagabmajandusliku efektiivsuse.

Sigade heaolu – liha kvaliteedi oluline mõjufaktorKristi Kerner1 (doktorant), pm-dr Imbi Veermäe1,tehn-knd Lembit Lepasalu1, pm-knd Aarne Põldvere 1,2

1 Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond, EMÜ,2 Eesti Tõusigade Aretusühistu

Viimase kümne aasta jooksul on rahvusvahelisel toidu-aineteturul toimunud olulised muutused, mis on eelkõigetingitud Euroopa tarbijate muutuvast elustiilist ja vajadus-test. Täiustatud on toodetele esitatud standardeid, lähtu-des nende mitmekesisusest, kvaliteedist ja turvalisusest,aga ka keskkonna, eetika ja loomade heaoluga seotud as-pektidest (Andersen 2000).

Tarbijatele on oluline, et kasutatavad tooted pärinevadtervetelt heades pidamistingimustes peetud loomadelt.Võetakse kasutusele loomasõbralikumaid tootmissüstee-me ja aretusstrateegiaid, rakendatakse monitooringu- jasertifitseerimisskeeme ning tooted märgistatakse vasta-valt. Loomade pidamise ja heaolu vastu on suurenenudavalikkuse huvi ning tähelepanu ja seeläbi kasvanud kaselleteemaliste uurimistööde maht.

Heaolu on seisund, milles kajastuvad organismi püüd-lused kohaneda ümbritseva keskkonnaga, see tähendabsäilitada homöostaasi ehk organismi sisekeskkonna sta-

biilsust (Broom 1986). Kui organism on homöostaasi säi-litamiseks liialt koormatud, kaasneb stress, mis vähendablooma heaolu. Heaolu on laiema tähendusega kui tervis,sest see hõlmab ka looma bioloogilisi ja käitumisvajadusining nende rakendamisvõimalusi, mis omakorda tagavadharmoonia organismi ja keskkonna vahel.

Heaolutaset on võimalik välja selgitada üsnagi täpselt,kasutades erinevaid uuringuid, mis hõlmavad organismikasvu, arengu, haiguste ja vigastuste kindlakstegemistning käitumishälvete registreerimist. Loomade heaoluala-sed teaduslikud uuringud on kiirelt arenenud, kontsept-sioone ja meetodite valikut on pidevalt täiustatud. Mõnin-gad loomade heaolu mõõtmised hõlmavad halvenenudtervisenäitajate hindamist (vigastused, haigused ja alatoi-tumus). Teised mõõtmised annavad teavet loomade vaja-duste ja afektiivse seisundi kohta nagu nälg, valu ja hirm,mõõtes loomade eelistusi, motivatsioone ja vastumeel-sust. Kolmandad hindavad jälle füsioloogilisi, käitumus-likke ja immunoloogilisi muutusi või mõju, mida loomadvälja näitavad vastuseks erinevatele väljakutsetele. Selli-sed mõõtmised viivad kriteeriumite ja indikaatoriteni, misaitavad hinnata, kuidas erinevad loomade pidamismeeto-did mõjutavad nende heaolu.

18


Joonis 2. Tailihasisalduse, söödaväärinduse, päevase juurde-kasvu ja sööda „tugevuse“ vaheline suhe

Heaolu hindamissüsteemide valik sõltub sellest, kaseesmärk on tagada või kontrollida heaolu taset teatud far-mides ning hinnata heaolu erinevates tootmissüsteemidesvõi rakendada infot kui nõuandvat vahendit, mis võimal-dab farmeril identifitseerida, ennetada või lahendada hea-olu probleeme oma farmis (Sejian et al. 2011).

Üha enam laieneb arusaam, et heaolu tuleks määrataloomast lähtuvalt, sest pidamistingimused ja toodangu-näitajad on vaid kaudsed indikaatorid. Võtmeelementi-deks on loomade füsioloogia, käitumine ja haigestumised(Bristol Welfare Assurance Program, Welfare Quality).

Loomade heaolu on üldine omadus toidu kvaliteedikontseptsioonis ning tarbijad eeldavad, et loomne toit ontoodetud austusega loomade vastu. Hiljutine Euroopa Ko-mitee uuring ning loomade heaolu projekt kinnitavad, etloomade heaolu on Euroopa tarbijate jaoks märgatavatähtsusega, kuna tarbijatele on oluline, et kasutatavad too-ted pärinevad tervetelt, heades pidamistingimustes peetudloomadelt. Viimaste aastatega on suurenenud huvi farmi-loomade heaolu vastu, on toimunud suundumine looma-sõbralikumatele pidamissüsteemidele (vabapidamissüs-teemid, piimalehmade sügavallapanuga laudad, tiineteemiste grupis pidamine jne). Loomasõbralikes pidamis-süsteemides toodetud liha ja teised loomsed tooted onvastava märgistusega ja neid müüakse kallimalt võrreldestraditsiooniliste toodetega. Selleks et tagada tarbijateusaldus, on vajalik teatud heaolutaseme kontroll.

Eeltoodu viitab otseselt, et loomade heaolu on muutu-mas oluliseks majanduslikuks faktoriks. Lähiaastatel onoodata sigade heaolu hindamise ja selle alusel vastavateregulatsioonide laiemat juurutamist.

2004. a käivitati Euroopa Liidus loomade heaolu kvali-teedi projekt (The Welfare Quality® project), mille ees-märkideks seati:

• välja töötada praktilised strateegiad ja meetmed loo-made heaolu parandamiseks;

• luua loomade heaolu hindamise Euroopa standard;• luua Euroopa põllumajandusloomade heaolualase in-

formatsiooni standard, mis võimaldab hinnata farme jatapamajasid vastavalt heaolu tasemetele.

Kuna heaolu on iseloomulik individuaalsele loomale,on Welfare Quality võtnud aluseks heaolu hindamisel loo-mapõhised näitajad (tervis, käitumine). Kui loomapõhistenäitajate kasutamine ei ole võimalik ega piisavalt usutav,

kasutatakse allika- ja pidamispõhiseid mõõtmisi (paigu-tustihedus, pidamistüüp, aretusstrateegiad) kontrolli-maks, et konkreetne heaolukriteerium on täidetud.

Projekti raames väljatöötatud heaolu kvaliteedi hinda-missüsteem baseerub neljal loomade heaolu tagamiseprintsiibil: hea pidamine, hea söötmine, hea tervis ja loo-mupärane käitumine (farmis, transpordil ja tapamajas),mis omakorda liigendatakse kaheteistkümneks iseseis-vaks heaolukriteeriumiks (tabel 1). Lõpuks valitaksemeetmed, kuidas neid kriteeriume parandada.

Tabel 1. Loomade heaolu hindamisprintsiibid ja -kri-teeriumid (Assessment... 2009)

Printsiibid Kriteeriumid1. Heasöötmine

1. Loomad ei tohi kannatada pikaajalist nälga.Neil peab olema piisav ja kohane sööt.2. Loomad ei tohi kannatada pikaajalist janu, stvesi peab olema kättesaadav piisavas koguses.

2. Heapidamine

3. Loomade puhkamine peab olema mugav.4. Loomadele tuleb tagada termokomfort, stneil ei tohi olla ei liiga külm ega palav.5. Loomadel peab olema piisavalt ruumi vabaltliikuda.

3. Heatervis

6. Loomadel tuleb vältida füüsilisi vigastusi.7. Loomad peavad olema haiguste vabad,selleks peavad loomapidajad tagama kohasehügieeni ja hoolduse.8. Loomad ei tohi kannatada valu, midapõhjustavad mittekohane pidamine,kohtlemine, tapmine või kirurgilineprotseduur.

4. Loomu-pärane (lii-gispetsiifiline) käitu-mine

9. Loomadel peab olema võimalusnormaalseks sotsiaalseks käitumiseks.10. Loomadel peab olema võimalik käitudaliigispetsiifiliselt.11. Loomi peab kohtlema hästi kõigissituatsioonides.12. Vältida tuleb negatiivseid emotsioone naguhirm, äng, vaimne kurnatus ja apaatia.

Eestis aga ei ole senini rakendatud süstemaatilist sigadeheaolu hindamist, kuigi see on oluline liha kvaliteeti mää-rav tegur, sest sealiha tootmine on üha enam intensiivistu-nud. Uute intensiivtehnoloogiate rakendamine tingibvajaduse käivitada uurimistöö, mis käsitleb loomade hea-olu ja liha kvaliteedi omavahelisi seoseid. Sigade heaolu

19


Foto 2. Lõunauinak (A. Põldvere)

Foto 1. Imetav emis põrsastega põhkallapanul (A. Põldvere)

ka liha kvaliteedi näitajate komplekssuse tõttu on vajavälja töötada kvantitatiivsed kriteeriumid ja neil põhine-vad matemaatilised mudelid.

Eesti maaülikoolis tehtava uurimistöö eesmärgiks onvälja selgitada sigade heaolu ja tapaeelse käitlemise mõjusealiha kvaliteedile ahelas: sigala� transport� tapama-ja � eelbaas � uimastamine. Probleemide esineminesigade pidamises ja heaolus võib mõjutada negatiivseltfarmiloomade rümba ja liha kvaliteeti, mis omakordapõhjustavad majanduslikku kahju tootjatele.

Sigade heaolu määramiseks sigalas ja laudas kasutatak-se Euroopa Liidus välja töötatud loomade heaolu kvali-teedi hindamissüsteemi (Animal Welfare Quality Sys-tem®), mis arvestab keskkonna parameetreid, loomadekäitumist ja nende füsioloogilist seisundit.

Uurimistöö käigus saadavad andmed analüüsitakseomavaheliste seoste selgitamiseks ning lihakvaliteedikvantitatiivseks iseloomustamiseks töötatakse välja vas-tav registreerimise süsteem ja hindamiskriteeriumid;luuakse matemaatilised mudeleid sigade heaolu ja tapa-eelse käitlemise parameetrite mõju kirjeldamiseks lihakvaliteedile; selgitatakse välja transpordi ja tapaeelsekäitlemise mõju liha kvaliteedile; leitakse seosed sigadeheaolu ja liha kvaliteedi vahel.

Loomade heaolu ei ole ainult poliitiline soov ega rahvaarvamus. Loomade hea heaolu omandab järk-järgult ma-jandusliku tähtsuse ja lisab väärtust lõpp-produktile. Eel-dame, et loomade heaolu ja saadava liha kvaliteedi vahelon seos. Samuti võib liha kvaliteedi teatud parameetritestsaada olulist infot loomade heaolu ja tapaeelse käitlemisekohta.

Kirjandusallikad on autorite käes.

Mahelehmade piimajõudlusestPm-dr Ragnar LemingEesti Maaülikool

SissejuhatusMahepiimalehmadega seotud uuringuid on Eestis vähe

tehtud ja seetõttu puudub ka detailsem teave mahelehma-de tootmisnäitajatest ja mahekarjades esinevatest problee-midest. Selle uurimistöö eesmärgiks oli saada põhjalikülevaade mahelehmade jõudlusnäitajatest ja võrrelda saa-dud andmeid tavalehmade vastavate näitajatega. Töö onläbi viidud riikliku programmi „Põllumajanduslikud ra-kendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009–2014“toetusel ja projekti „Kohalikel mahesöötadel baseeruvasöötmisstrateegia väljatöötamine piimalehmadele“ raa-mes.

Materjal ja metoodikaUurimustöös analüüsiti 2008.–2010. aastal mahepiima-

lehmade jõudlusnäitajaid ja võrreldi neid tavapiimaleh-made vastavate näitajatega. Põllumajandusametist saadi205 mahepiimatootja algandmed, kuid uuringusse võetiainult need 75 mahetootjat, kes tegelesid jõudluskontrol-liga. Võrdlusesse võetud tavakarjade valikul peeti oluli-seks, et karja suurus ja asukoht oleksid mahekarjadegavõimalikult sarnased. Nii mahe- kui tavalehmade jõudlus-näitajad saadi Jõudluskontrolli Keskuse andmebaasidest.Analüüsitavateks jõudlusnäitajateks olid kontroll-lüpsidenäitajad, lehmade 305 päeva toodang, lehmade esmaspoe-

gimise vanus, seemenduste arv tiinestumise kohta, kinnis-ja uuslüpsiperioodi pikkus, lehmade karjast väljaminekupõhjused, laktatsioonide arv väljaminekul ning lehmadeeluea toodang.

Tulemused ja aruteluKeskmine 305 päeva piimatoodang aastatel 2008–2010

oli Eesti mahekarjades 5545 kg ja tavakarjades 5715 kg(tabel 1).

Tabel 1. 305 päeva keskmine toodang aastatel2008-2010

Tõud Lehmadearv

Piimkg

Rasvkg

Rasv%

Valkkg

Valk%

Mahelehmad:

eesti holstein 1607 5949 250 4,2 190 3,2

eesti punane 120 4933 225 4,6 169 3,4

eesti maatõug 1109 5754 249 4,4 191 3,3

keskmine 2836 5545 241 4,4 183 3,3

Tavalehmad:

eesti holstein 2212 6572 276 4,2 210 3,2

eesti punane 114 4750 222 4,7 156 3,3

eesti maatõug 1328 5823 249 4,3 194 3,3

keskmine 3654 5715 249 4,4 186 3,3

20


Foto 3. Searümbad külmhoones (A. Põldvere)

M A H E T O O T M I N E

Kõige suurem keskmine piimatoodang mahekarjadesoli eesti holsteini tõugu lehmadel, 5949 kg, eesti maatõu-gu lehmad andsid keskmiselt 4933 kg piima. Rasvatoo-dang oli mahekarjades keskmiselt 241 kg ja tavakarjades249 kg. Eesti punast tõugu mahelehmade keskmine pii-ma-, rasva- ja valgutoodang oli mõnevõrra isegi suuremkui tavatootmises peetavatel sama tõugu lehmadel.

Analüüsides kontroll-lüpside tulemusi aastatel2008–2010 leiti, et mahekarjades saadi sellel perioodilkeskmiseks päevaseks toodanguks 18,4 kg piima, tava-karjades 19,0 kg piima (tabel 2). Jõudluskontrolli keskuseandmetel oli samal perioodil Eesti keskmiseks päevaseksväljalüpsiks aga 23,8 kg piima lehma kohta, mis on tundu-valt suurem kui analüüsis olnud mahe- ja tavakarjades.

Mahelehmade piima keskmine somaatiliste rakkude arvoli 417 tuh/ml ja tavakarjades 423 tuh/ml. Statistiliselt eierinenud somaatiliste rakkude arv mahe- ja tavapiimas.

Praakimisandmete analüüsi tulemusel selgus, et kõigesuuremad erinevused mahe- ja tavakarjast väljaminekupõhjustes olid mastiit ning jäsemete haigused ja vead.Uuritud perioodil läks mastiidi tõttu mahekarjadest välja11,3% kogu mahelehmadest, tavakarjas oli vastav näitaja6,55%. Suur osa mahelehmade mastiidijuhtudest võib al-guse saada kinnisperioodist, mis võib olla seotud asjaolu-ga, et mahetootmises on profülaktiline ravi antibiootiku-midega keelatud. Jäsemete haiguste ja vigade tõttu läksmahekarjadest välja 11% loomadest ning tavakarjadest15%. Keskmiselt püsisid mahe- ja tavalehmad karjassama kaua ehk 3,9 laktatsiooni; mahelehmade eluea too-dang oli seejuures 21 546 kg, tavalehmadel 23 041 kg pii-ma.

Põhjalikumalt on uuringu tulemused esitatud ja andmedanalüüsitud Margo Tani (2011) magistritöös.

Kasutatud kirjandus autoril.

Ohustatud tõugude seminarEmeriitprofessor Olev SaveliETLL

Seminar toimus 17. oktoobril põllumajandusmuuseumipeanäitusemajas. Registreerus 55 osavõtjat, kelle hulgasoli tubli delegatsioon Ida-Virumaa raskeveohobuse kas-vatajaid. Vaatamata ruumi kitsusele oli kuuldavus tänuvõõrustajate korraldatud võimendusele hea.

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidul on saanud traditsioo-niks publitseerida aastas lisaks neljale ajakirjanumbrilevähemalt veel üks väljaanne. 2012. aastal anti välja semi-nari õppevahend „Ohustatud tõugude säilitamise aretusli-kud abinõud“, kus antakse hinnang eesti maatõu, eestihobuse, tori hobuse universaalsuuna, eesti raskeveohobu-se ja eesti vuti kui populatsioonide aretuslikule olukor-rale.

Seminari avas VTA peadirektori asetäitja Katrin Reili,kes tunnustas ohustatud tõugude teemade käsitlust. Nen-

de säilitamise tähtsust tunnistatakse ka Euroopa Liidus.Muuhulgas sõnas Katrin Reili, et teistes Balti riikides on

21


O H U S T A T U D T Õ U D

Tabel 2. Keskmised kontroll-lüpside tulemused

Näitaja 2008 2009 2010 Keskmine

mahe tava mahe tava mahe tava mahe tava

Piim, kg 18,5 19,0 18,5 19,0 18,4 19,0 18,4 19,0

Rasv, % 4,4 4,4 4,4 4,4 4,4 4,4 4,4 4,4

Valk, % 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4 3,4

SRA tuh/ml* 427 415 427 415 423 417 423 417

Karbamiid, mg/l 222 233 222 233 221 232 221 232

*piima somaatiliste rakkude arv

Foto 1. Seminarist osavõtjad (M. Kalamees)

põllumajandusministeeriumide süsteemis hoopis arvu-kam koosseis tõuaretusega tegelejaid.

Olev Saveli refereeris avamisel kogumiku saatesõna.Kõikide suurloomade (veiste ja hobuste) populatsioonidon hajutatud taludesse või teistesse väikeettevõtetesse,mistõttu aretusühingutele on nende teenindamine ja nõus-tamine töömahukas. Mõlemapoolne entusiasm ja looma-omanikele makstav keskkonnatoetus on taganud selle, etaasta varssade sündimus on oluliselt suurenenud eesti ho-buse ja eesti raskeveohobuse tõugudes ning stabiliseeri-nud eesti maatõu veiste arvu olukorras, kui üldine ten-dents on veiste arvu vähenemisele.

Keerukam olukord on tori tõu säilitusprogrammi hobus-tega, sest neil on varssade sünd kahanenud. Olukorrastväljapääsuks olnuks vaja riigiameti (VTA) ja aretusühin-gu (EHS) konstruktiivset koostööd. Selle asemel pidi are-tusühing tegelema rohkem bürokraatlike ettekirjutuste janendele vastamisega, hoopis vähem jäi aega aretuslikeabinõude rakendamiseks tõu säilitamisel. Tagatipuks tun-nustas riigiamet tori tõu hobustele veel teise tõuraamatupidaja, aga just ohustatud suuna suguhobustele, millegajärsult seati ohtu vanematüübilise tori tõu säilimine.

Eesti vuti populatsioon seevastu paikneb praktiliseltkahes farmis, kus on lihtsam rakendada abinõusid, kuidsõltuvus turukonjunktuurist mõjutab rängemalt populat-siooni säilimist.

Seni on aretusalane teadustöö olnud järjepidev eestivuttidega, teiste ohustatud tõugude uurimistöö on piirdu-nud geneetiliste markerite uuringutega. Loomaomanikeleteaduslikult põhjendatud praktilist nõuannet ohustatudtõugude aretuse-säilitamise kohta paraku napib. Äkki an-nab tulevikus siin rakendada rohkem rahalisi vahendeid.

Järgnevalt tutvustas Olev Saveli põllumajandusminis-teeriumi struktuuriüksusi, kuhu vajadusel pöörduda.

Toiduohutuse osakond (juhataja Martin Minjajev jaasekantsler Toomas Kevvai), loomakaitse ja põllumajan-dusloomade aretuse büroo (juhataja Sirje Jalakas ja spet-sialist Anneli Härmson). Tegelevad aretust puudutavateküsimustega, sh ohustatud tõud, tõuraamatud jm ning loo-made heaolu.

Maaelu arengu osakond (juhataja asendaja Marko Gor-ban ja asekantsler Illar Lemetti), põllumajanduskeskkon-na büroo (juhataja Katrin Rannik). Tegelevad maaeluarengukava keskkonna- ja loomatoetustega, sh ohustatud

tõugu looma pidamise toetusega. Ohustatud tõu toetusespetsialist on Merje Põlma. Osakond on kursis kõigeseonduvaga, sh muudatustega aretuse seadustes.

2012. aastal oli ohustatud tõu toetuse taotlejaid 668,neist taotles toetust esmakordselt 85, teised on ilmseltviieaastase kohustuse jätkajad.

Põllumajandusturu korraldamise osakond (juhataja MaiTalvik ja asekantsler Illar Lemetti), loomakasvatussaa-duste büroo (juhataja Liina Jürgenson).

Tegelevad loomakasvatuse üldküsimuste ja turukorral-dusega, samuti loomakasvatuse otsetoetustega (ammleh-matoetus, utetoetus jne). Paraku polnud neil võimalikseminarist osa võtta.

Ettekandeid oli viis.1. Ohustatud tõugude säilitamise põhimõtted ja

olukord EestisVTA geneetiliste ressursside büroo juhataja prof Hald-

ja Viinalass selgitas kuulajatele, et varem lähtuti tõugudeohustatuse staatuse üle otsustamisel seitsmest FAO poolt(World Watch List for Domestic Animal Diversity, 1993)välja pakutud ohustatuse kategooriast – väljasurnud, krii-tilises olukorras, kriitilised-säilitatavad, ohustatud, ohus-tatud-säilitatavad, mitte ohus olevad tõud ja tõud, kellekohta ei ole ametlikke andmeid. 2011. aastast on kategoo-riatele lisatud krüosäilitatav ja haavatav tõug.

Krüosäilitatavaks nimetatakse tõugu, kelle puhul onolemas piisav kogus krüomaterjali, mille abil saab tõugutaastada isegi siis, kui ei ole enam elusloomi.

Haavatav on selline tõug, kus emasloomade arv, kedapaaritatakse puhtatõuliste isasloomadega, on vahemikus1000–2000, või üldine populatsiooni suurus on üle 2000ja väheneb, ning kelle puhul prognoositakse loomade ar-vu vähenemist kümne aasta jooksul vahemikku1000–2000 või on isasloomade arv vahemikus 15–35.

Tõugu loetakse ohustatuks, kui aretuseks kasutatavateemasloomade arv, keda kasutatakse paaritamiseks samatõu isasloomadega, on vahemikus 100–1000, või kogupopulatsiooni suurus on üle 1000, kuid langeb, ja kümneaasta jooksul prognoositakse arvu vähenemist vahemikku100–1000, või aretuseks kasutatavate isasloomade arv onvahemikus 5–15.

Kriitiliseks nimetatakse tõugu, mille aretuseks kasutata-vate emasloomade arv, keda kasutatakse paaritamisekssama tõu isasloomadega, on väiksem kui 100, või kogupopulatsiooni suurus on pisut üle 100, kuid arv väheneb jakümne aasta jooksul prognoositakse arvu vähenemist alla100, või aretuseks kasutatavate isasloomade arv on 5.

Kriitilised-säilitatavad ja ohustatud-säilitatavad tõud onkategooriad, kus kriitiliste või ohustatud tõugude säilita-miseks on rakendatud aktiivne säilitamisprogramm võikasutatakse säilitamiseks eraettevõtete ja teadusasutustevõimalusi.

Mitte ohus olev on tõug, kelle populatsiooni suurus onteada ja kes ei kuulu kriitilise, ohustatud või haavatava tõukategooriasse. Siiski võib mõni tõug siia kategooriassesattuda ka seetõttu, et populatsiooni suurus ei ole teada.

Tõugude säilitamiseks kasutatakse nii in situ kui ex situmeetodeid. In situ säilitamise all mõistetakse loomade pi-damist neile loomulikus või sellele lähedases keskkonnas.Ohustatud tõugude puhul peetakse silmas loomade pida-mist väiksemate karjadena ning paaritamisel või seemen-

22


Foto 2. Seminari juhatas Olev Saveli (M. Kalamees)

damisel inbriidingu vältimist. Ex situ säilitamiseks onkaks meetodit – kas elusloomadena väljaspool loomulik-ku keskkonda (loomaparkides, loomaaedades jm) või sü-gavkülmutatult sperma, ootsüütide, embrüote või DNA-proovidena.

Ohustatud tõugu loomade arv ja neile toetuse maks-mine 2011. aastal

Tõug Populat-sioonisuurus

Aretus- Ohusta-tud tõutoetuseloomad

Toetusesuurus,€ / loom

isas-loomi

emas-loomi

Eesti maatõug 1226 27+8* 633 723 196,21

Tori univer-saalsuunahobune 729 33 260 498 186,62

Eesti raske-veohobune 326 14 97 212 199,08

Eesti hobune 2197 80 562 1534 186,62

Eesti vutt 9500 ** ** x x

* – reaalselt saab kasutada 13 pulli spermat, kahte pulli saabkasutada ka paarituses ja lisaks on veel 14 paarituspulli. Krüo-pangas on spermat kaheksalt varem aktiivses kasutuses olnudpullilt

** – individuaalses jõudluskontrollis on 216 emasvutti(kahes erinevas farmis, kummaski 108 individuaalpuuri)

x – vuttide eest ei maksta omanikele ohustatud tõu toetust

2011. aastal võeti aretustoetuse maksmisel arvessejärgmist:

1) eesti hobune – 2010. a kanti tõuraamatusse 204varssa ja 193 noorhobust osales jõudluskontrollis;

2) eesti raskeveohobune – 2010. a kanti tõuraamatus-se 38 varssa ja 27 noorhobust osales jõudluskontrollis;

3) tori universaalsuuna hobune – 2010. a kanti tõuraa-matusse 30 varssa ja 178 tori tõugu noorhobust osalesjõudluskontrollis (siin on ka TB-osa noorhobused);

4) eesti maatõugu veis – 633 tõuraamatusse kantudveist (pullid, tõuraamatu A-, B- ja R1-osa lehmad);

5) eesti vutt – 216 lindu individuaaljõudluskontrollis.2. Eesti vutt – unikaalne linnutõugProf Harald Tikk refereeris kogumikus avaldatud

artiklit. Eestisse toodi esimesed farmivutid 1967. aastal.EPA eriloomakasvatuse kateedris hakati prof C. Ruusieestvedamisel uurima põldvuttide kasvu ja arengut, lindu-de munemisbioloogiat, vutimunade ja -liha keemilistkoostist.

Eesti vutitõug aretati Kaiavere vutifarmis1977.–1987. a mitmete Eestisse imporditud vutipopulat-sioonide baasil. Pika töö tulemusena kinnitati ÜleliiduliseAgrotööstuskomitee käskkirjaga eesti muna-lihavutidvutitõuna ja anti välja autoritunnistus (Prikaz..., 1988).Uue tõu autoriteks kinnitati Harald Tikk, Valeri Neps,Reet Laur ja Rein Teinberg. Uue tõu loomisele kaasaaita-jateks kinnitati K. Ilmet, T. Täpsi, V. Tikk, S. Roosipuu,J. Piiri ja M. Kurs.

Aretustöö eesti vuti loomiseks kestis 10 aastat, 20 põlv-konna jooksul paranesid vuttide produktiivsusomadusedmärgatavalt ja olid 1987. aastal järgmised:

• toodang aastas: 304 muna,

• täiskasvanud vuttide kehamass 32-nädalaselt: ��

195 g, �� 170 g,• muna keskmine mass: 12,0 g,• 28-päevaste noorvuttide kehamass: �� 128 g, ��

117 g,• söödaväärindus munade tootmisel: 2,62 kg/kg.Käesolevaks ajaks on vutikasvatusalaste uurimiste kes-

kusteks kujunenud ja jäänud Järveotsa ja Treieri (Äksi)vutifarmid. Järveotsa vutifarmis, mis on Eesti suurim jaka Euroopa üks suuremaid, on mitukümmend tuhat sugu-vutti ja lisaks eesti vuttidele kasvatatakse ka Prantsusepäritolu lihatüübilisi vutte. Äksi vutifarmis peetakse eestivutte, nende koguarv ulatub paari tuhandeni.

Tänapäevane eesti vutt on hea munevuse ja küllaltkisuure kehamassiga, et noorvutte ka lihaks kasvatada.Kuueteistkümne põlvkonna jooksul, alates 2000. aastast,on välja kujundatud uued eesti vuttide muna- ja lihatüübi-lised perekonnad. Eesmärgiks seati luua kaks erinevatjõudlustüüpi: veidi parema munevusega ja kergemad ningsuurema kehamassiga, kuid hästi munevate vuttide pere-konnad.

Viimastel aastatel on eesti vuttide muna keskmine massvõrreldes tõu tunnustamise aegsega (12,0 g) tunduvaltsuurenenud. 2010. a kontrollaasta tulemuste põhjal kaalu-sid munatüübiliste vuttide munad keskmiselt 14,2 g jalihatüübilistel 13,7 g.

Muna keskmise massi stabiliseerimiseks jäetakse aretu-sest välja väga väikeseid ja suuri (15–25 g) mune mune-vad emasvutid. Vutimunade suhteline mass (muna mass /kehamass) on niigi poole suurem kui kanamunadel ningväga suurte munade munemine võib põhjustada muna-juha ja kloaagi rebendeid, põletikke ning lõppeda emas-vuti surmaga.

Eesti emasvuttide kehamass oli munemise algul kesk-miselt 175–180 g. Aastaga suurenes nende kehamass254–260 grammini (vastavalt muna- ja lihatüübilistel lin-dudel). Peab märkima, et kehamass varieerub rohkemlihatüübilistel vuttidel, suurimate emasvuttide kehamassulatus munemisperioodi lõpuks kuni 362 grammini.

Eesti vutt on säilinud, vaatamata mitmetele tagasilööki-dele, mida põhjustasid majanduse uperpallid, ning on katoodanguvõimelt paremaks muutunud. Praegu on vutiare-tajate ja -kasvatajate eesmärgiks säilitada tulevastelepõlvkondadele kõige produktiivsem põllumajanduslinnutõug, kes on ühtlasi ainuke Eestis aretatud linnutõug. Sel-leks on välja töötatud aretustöö plaan 2013–2018, millejärgi püütakse vuttide individuaalse jõudluskontrolli tule-musi rakendada eesti vuti populatsioonil, et tagada kogukarja vitaalsus, elujõud ja head jõudlusnäitajad.

3. Eesti maatõugu veisPm-mag Käde Kalamehe ettekanne oli varustatud

arvukate fotode ja tabelitega, mis aitasid paremini mõistaeesti maatõu olukorda ja arenguteid ning säilitamise või-malusi aretuslike abinõudega.

Lühikesele ajaloolisele ülevaatele ja maatõu välimikukirjeldusele järgnes piimajõudluse analüüs ning ülevaadetõufarmidest ja EK Seltsi tegevusest.

Aasta-aastalt on suurenenud lehmadel ristluu kõrgus jarinna sügavus, laudja laiuse mõõtmed on olnud periooditikõikuvad. D�örsi tõu kasutamine põhjustas lehmade rin-

23


naümbermõõdu ja kehamassi vähenemise 1988. aastastkuni 1997.–1999. aastani.

Pärast EK Seltsi taasasutamist 1989. aastal on tõhustu-nud aretustöö, mida kinnitavad kahekümne aasta jooksulsuurenenud maatõugu lehmade mõõtandmed: 2010. aas-taks oli eesti maatõugu lehma keskmine ristluu kõrgus132 cm, rinna sügavus 71 cm ja kehamass 489 kg.

Eesti maatõu piimajõudluse tõus oli märgatav 1998.aastal, esmakordselt ületati 4000 kg künnis 2004. a, suu-rim keskmine piimatoodang saavutati 2010. a – 4850 kglehma kohta. Kuna enamik maatõugu lehmi on karjades,mille suurus on 1–3 lehma, siis oma pere tarbeks peeta-vaid lehmi söödetakse vastavalt võimalustele ja piimako-gusele ei pöörata tähelepanu, olulisem on piima rasva- javalgusisaldus.

Tabel. Eesti maatõugu lehmade piimajõudlus (EestiJõudluskontrolli aastaraamat, 2011)

Aasta Aasta-lehmi

Piimakg

Piimarasva Piimavalku R+Vkg% kg % kg

1965 877 2948 4,14 122 – – –

1970 1131 3003 4,28 129 – – –

1980 984 3394 4,27 145 – – –

1990 566 3430 4,43 152 3,32 114 266

2000 443 3936 4,78 188 3,49 137 325

2010 461 4850 4,55 221 3,38 164 385

2011 493 4461 4,56 203 3,42 153 356

Iseloomult on eesti maatõugu veis sõbralik, uudishimu-lik, kuid isepäine, tugeva karjainstinktiga. Teiste piima-veisetõugudega koospidamisel on ta sageli karja juhiks.Ohu korral (hundid, koerad) võtavad maatõugu veisedringkaitsesse ja peletavad ohuallika eemale. Sööda suhteson nad valivad ja seetõttu esineb vähem ka ainevahetus-haigusi. Tüüpilisteks tõuomadusteks on veel vähenõud-likkus, haigustele vastupidavus (nakkushaigused, jalgadehaigused), kerge poegimine ja sobivus tavalistesse sööt-mis-pidamistingimustesse ning pikaealisus. Eesti vanimlehm Õõda (sünd 10.05.1982) elas oma viimase eluaastaEesti maaülikooli suurloomakliinikus ja suri29.12.2005. a 23 aasta 7 kuu vanusena.

2011. a jõudluskontrolli näitajate põhjal on kolmesteesti piimaveisetõust eesti maatõul esmapoeginutel kõigevähem raskeid poegimisi ja seega ka kõige vähem surnultsünde. Jäsemehaigustega on praagitud ainult 5% (holstei-nil 16,6%). Eesti jõudluskontrolli 2011. a aastaraamatuandmetel on piimaveiste keskmine vanus 4 aastat ja 7kuud, kuid maakarja keskmine vanus 5 aastat ja 5 kuud.Pikaealisi, üle 12 aasta vanuseid maatõugu lehmi oli kar-jas 2011. a 3,4% (holsteinil 0,4%).

Eesti maatõul on olnud huvitav ja vastuoluline arengu-lugu. Tänu tublidele ja entusiastlikele maatõu aretajateleon maatõul täita kindel roll Eesti loomakasvatuses.

• Eesti maatõug on meie oma rahva aretatud tõug.• Eesti maatõul on palju häid tõuomadusi: pikaealisus,

nudisus, kerge poegimine ja tugevad jalad, piima suurrasvasisaldus, head piima laapumisomadused. Viimaste

omaduste tõttu sobib piim hästi erinevate piimatoodetevalmistamiseks.

• Tõu vähenõudlikkuse tõttu sobib eeskätt väiketalu-desse ja rannakarjamaadele.

• Eesti riik on väärtustanud kohalikud väikesearvuli-sed tõud, makstes nende omanikele ohustatud tõu säilita-mise toetust.

4. Ohustatud tõugude säilitamise probleemidKrista Sepp käsitles esmalt ohustatud eesti hobusetõu-

gude arvukust ja olukorda. Probleemi pakub hobuste väi-ke arvukus tõuraamatutes ja piiratud genofond. Aretajadvõtavad vastu ohustatud tõu säilitus- ja aretusprogrammid(E, ER, T 2011–2020), lähtudes kehtivatest õigusaktidest.

Suur tähtsus on ohustatud tõu säilitamisele kaasaaitava-te struktuuride koostööl: aretusühing – põllumajandusmi-nisteerium – maaülikool – toetajad jt. Koostöö tuginebnende struktuuride kompetentsusele ning ühtsete põhimõ-tete ja eesmärkide arvestamisele.

Järelevalvet säilitus- ja aretusprogrammide täitmise jaseadusega kehtestatud õigusaktide üle teostab Veterinaar-ja Toiduamet. Kas ELi ja Eesti seadustik aitavad kaasameie hobusetõugude säilitamisele?

Probleemiks on muutuvad seadused ja sageli muutuvadpõhimõtted, eriti mõnel ametnikul.

4. Kolme hobusetõu säilitamise aretuslikud abinõudPm-knd Andres Kallaste käsitles põhjalikult aretustöö

põhimõtteid. Hobusetõu säilitamise ja tasuvuse määravadtõu bioloogilised ja majanduslikult kasulikud omadused,samuti tõu sotsiaalkultuuriline ja majanduslik väärtus.

Tõu säilitamise aluseks on selliste puhtatõuliste hobustearv, keda kasutatakse aretuses suguhobusena. Ainult nen-de omaduste ja tõuhobuste arvu järgi saab üles ehitada op-timaalse aretusliku süsteemi. Tõu aretuse ja säilitamiseedu ei ole võimalik majanduslikult kasulike omadustevalikuta.

Piiratud genofondiga tõus on vältimatu pidevalt suure-nev homosügootsus sugulusaretuse ja juhusliku geenitrii-vi mõjul, millega seoses kontrollitakse pidevalt inbriidin-gutaseme tõusu (eriti tõutuumikus). Samuti tuleb määratainbriidingu mõju peamistele tunnustele ja inbriidingudep-ressiooni piirid igale tunnusele.

Majanduslikult kasulike omaduste optimaalne areng jasäilimine hobustel nõuab küllaltki suurt heterogeensust,mille hoidmiseks piiratud genofondiga tõus on vaja ra-kendada spetsiaalseid aretusvõtteid. Heterogeensust saabhoida sisestava ristamise teel kõige enam geneetiliseltlähema ja majanduslikult kasulike omaduste poolest sar-nase tõuga.

Sisestavat ristamist on lubatud kasutada sellistel juhtu-del, kui see parandab peamiselt majanduslikult kasulikkeomadusi ja ei mõju negatiivselt tõu tüübile, kohanemis-võimele, söödakasutamisele jm.

Tõule, kus aretuskäik on näidanud, et sisestav ristamineei ole vastuvõetav teiste tõugudega, on vajalik luua eraldisüsteem heterosügootsuse hoidmiseks selektsiooni teel.

Oluliseks struktuuriüksusteks piiratud genofondiga tõu-gudes on tõusisesed tüübid, mis luuakse peamiseltsugutäkkude kasutamise ja vahetamisega kasvandustevahel. Nende kasvanduste tähtsus, kus on loodud omatõusisene tüüp, on väga suur, eriti oluline on see tõu säili-tamisel. Õnneks neid on Eestis:

24


• Pihtla hobusekasvandus,• Andres Kallaste hobusekasvandus (ettekandja jättis

märkimata),• Tori hobusekasvandus,• Andres Suppi eesti raskeveohobuste kasvandus,• Heimtali hobusekasvandus.Tõusiseste geneetilis-funksionaalsete tüüpide loomine

võimaldab mitteühtlase paaridevalikuga hoida vajalikkuheterogeensust tõus.

Eriti tähtis on liinilise struktuuri hoidmine väikesearvu-lises tõus. Selleks oleks vaja nende tõugude spermapankluua, mille abil on võimalik hoida tõusisest geneetilist eri-nevust.

Ohustatud tõu säilitamine peab toimuma ühtse plaanijärgi koordineeriva nõukogu kaudu. Nõukogus peab ole-ma esindatud ohustatud tõu kasvatajad, teadlased ja põllu-majandusministeeriumi esindajad.

Seminari lõpudiskussiooni ei tekkinud, sest geneetilisteressursside spetsialist ei kandnuks seda välja. Tõsiseltkahju oli, et Katrin Reili pidi varsti Tallinnasse tagasisõitma. Hobusekasvatajatel oli hulgaliselt küsimusi seo-ses ohustatud tori universaalsuuna hobuste uue aretus-ühingu tunnustamisega. EHSi vaiet selle vastu ei rahul-datud, millele järgnes halduskohus 10. oktoobril, otsusavaldatakse alles 1. novembril. Kohtule eelnes aga 4. ok-toobril VTA jõudemonstratsioon, peadirektori käskkiri,millega peatati EHSi osa tegevuste riiklik tunnustus. Alu-seks geneetiliste ressursside spetsialisti koostatud vaiel-dava sisuga kontrollaktid. Võrumaa hobusekasvataja Es-ter Aderi küsimus „Kes registreerib minu hobuse ja annabpassi välja?“ sai osalise vastuse. Loogiline oleks, et kui onõigus aretusühingu menetlusi peatada, peab peataja(VTA) selle funktsiooni täitmise võtma endale. Tõuare-tustööd ei saa katkestada, see on järjepidev protsess.

Piimakarjakasvatajate reis Malta VabariikiPm-mag Tõnu PõlluäärETKÜ Tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja

Eesti piimakarjakasvatajad (42) tutvusid 26.–30.09 k.aMalta Vabariigi põllumajanduse, eelkõige piimakarjakas-vatusega. Eesmärk oli teada saada, kas Malta klimaatilis-tes tingimustes on piimaveisekasvatus võimalik ningkuidas kohanesid Eestist aastatel 2009–2010 ostetud 868tiinet mullikat. Tollase ostu põhjuseks oli põhikarja välja-vahetamine seoses haigustega. Reisi kohapealne organi-seerija Vincent Parnis (KPH esindaja) oli ära teinud vägapõhjaliku ettevalmistuse ja koostanud tiheda programmieestlaste vastuvõtuks.

Reisikavasse (väljasõit hotellist 8.30, tagasi 17.00)mahtus seitsme piimafarmi, ühistuliste piima- ja sööda-tehase külastus. Kuulasime loengut Malta põllumajandu-sest ja piimandussektorist ning saime teada, et piimatoot-jate ühistusse kuuluvad kõik piimakarjakasvatajad, paku-tavad teenused liikmetele on sööda import ja tootminetehases, piima töötlemine, liha töötlemine, farmiteenused(seemendus, sõrgade värkimine, farmitarvete soetaminejms). Söödatehases toodeti 2011. a 48 000 t tonni sööta,lihatööstuses töödeldi 1105 tonni liha ning piima töödeldi41 696 tonni. Piimast toodetakse erinevaid maitsepiima-sid (banaani-, maasika-, šokolaadipiima jne), jogurteid,ricotta ja mozarella juustu.

25


R E I S I K I R J A D

Foto 1. Maltal on vähe põllumaad (T. Põlluäär)Foto 2. Programmi juht Vincent Parnis jagab selgitusi

(T. Põlluäär)

Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem riik nii pindalaltkui rahvaarvult: pindala on 316 km² ja rahvaarv ~400 000(rahvastiku tihedus 1309 inimest/km²). Rahvastiku tihe-duse poolest on Malta kuues riik maailmas. Maa on Mal-tal madal ja kaljune, rannik rünklik. Malta põllumajan-dussektor on väike, enamik põllumajandusettevõtteid onväikesed ja eraomandis, ~15% tegeleb kariloomadega,omatoodetud kultuure ja toiduaineid tarbitakse kodumaal.Peamised põllukultuurid on kartul, lillkapsas, viinamar-jad, nisu, oder, tomatid, tsitrusviljad ja paprika. Looma-sööt (v.a põhk) ostetakse Maltale mujalt (Hispaania,Itaalia jne). Peamised ekspordiartiklid on erinevad liha-tooted ja kala. Tiheda asustuse ja kivise pinnase tõttu onkariloomade kasvatajaid vähe. Maltal on 128 piimafarmi,neist 90 asub Malta ja 38 Gozo saarel. Keskmine karjasuurus on 60 lehma. Kokku on lehmi ~6000, päevas too-detakse 120 tonni piima. Lehmi lüpstakse kaks korda päe-vas. Malta piimalehmade söödaks on peamiselt hein võipõhk ja jõusööt (teravili, vitamiinid ja mineraalid). Põhili-selt tuleb sööt Malta ja Gozo piirkonna haritavatelt maa-delt (~4500 ha). Kõik piimakarjakasvatajad on ühistuKPH (piimatootjate ühistu) liikmed. KPH kontrolli all onnii piima- kui ka söödatehas.

26. septemberEmanuel Xuerebi piimafarmi külastus. Omanik andis

oma tegevusest ülevaate: platsillüps, piimatoodang9000 kg aastas, 30 liitrit päevas. Eestist on farmer ostnud

60 tiinet lehmikut, söödab neile heina, põhku ja jõusööta,lehmad lüpsab ise. Piimahind on 50 eurosenti liiter, kaup-luses 80 s. Kunstlik seemendus 90% ulatuses, üle neljakorra uuesti innelnud lehmad paaritatakse.

27. septemberÜhistulise piimatööstuse külastus. Esmalt andis piima-

tööstuse juht ülevaate tööstusest, toodetest ja mahtudest.Oli võimalus erinevaid tooteid testida. Seejärel toimusekskursioon tööstusesse. Vaatasime, kuidas farmerid omapiimaautodega piima tööstusele üle andsid. Samuti olitööstuse õuel mitu piimatoodete väljaveomasinat. Eks-kursioon jätkus tsehhide klaasakendega koridorides, kussai jälgida erinevate piimatoodete pakendamist.

Vella piimafarmide külastus (200 lüpsilehma, 180 noor-looma). Omanik Brian Vella ülevaade: robotlüps alates2011. a, päevatoodang 30 kg, piimas 3,50% rasva. Robo-tis käivad lehmad keskmiselt 3,8 korda, mis on väga heatulemus. Vasikatele allapanuks kasutatakse paberijäät-meid. Praktiseeritakse I laktatsiooni lehmade sabade lõi-kamist. Igal aastal praagitakse 30% lehmadest ning pea-mised väljamineku põhjused on jalgade vead, väike too-dang ja ahtrus. Pullide üleskasvatamist peab kahjumli-kuks, mistõttu müüb pullid.

Victor Abela liha- ja piimafarmis on 152 lehma, 110noorlooma ja lisaks lihaveised. Lihapullide söödaks olidka kondiitritööstuse jäätmed (küpsised). Platsillüps (16 x16), lüpsiplats on suurim Maltal. Söödaratsioonis on

26


Foto 4. Lihatõugu veised Viktor Abela farmis (T. Põlluäär)

Foto 3. Viktor Abela piimafarm (T. Põlluäär) Foto 5. Söödatehase ladu (T. Põlluäär)

Foto 6. Teel Vincent Zammiti farmi (T. Põlluäär)

14 kg jõusööta, hein ja põhk. Holsteini ja punast tõugulehmade piimatoodangu erinevus on holsteinide kasuks4 kg päevas. Piimahind on 60 senti, sest on väga headbakterite ja somaatiliste rakkude näitajad. Sõnnikut kasu-tab farm oma põldudel või müüakse see kartulikasvatus-taludele. Peremees rõhutas ventilaatorite vajadust farmis,sest kliima on suhteliselt soe.

28. septemberSöödatehase külastus Marsas ja loeng Malta piimandus-

sektorist. Söödatehase juht andis ülevaate oma firmast.Tööstuses töötas kaks töötajat, kes jälgisid tootmisprot-sesse arvutite ekraanidelt ja sekkusid, kui tekkisid min-gidki häired. Tehases toodetakse loomaliikidele graanul-sööta ja erinevate retseptide järgi. Peale arvutiruumi saijälgida sööda kotti pakendamist ja ladustamist laos. Meiesealviibimise ajal oli just pakendatud piimaveiste sööt.Sööda ladustas spetsiaalsetele euroalustele robot. Lastitudalused viis masin vajalikku kohta. Söödasegu koosnes so-jajahust, maisist, odrast, mineraalidest ja vitamiinidestning sisaldas proteiini 25%, õli 6,25%, kiudu 3,5%, tuhka6,75%, Mg 0,2%, Na 0,5%, Ca 1,0%, P 0,7%. Samastlaost anti sööt farmeritele välja.

Vincent Zammitil on 40 piimalehmaga perefarm, midaon peetud juba 60 aastat. Eestist on ostetud palju tiineidmullikaid. Soov oleks suurendada piimakvooti, aga see onMaltal kallis. Üleskasvatatud pullid realiseeritakse liha-tööstusesse.

Matthew Calleja piimafarmi peremees alustas veise-pidamist alles 2009. a, on noorim farmer (23 a) Maltal,farmis 25 lüpsilehma, kuid soovib suurendada karja 60lehmani, aga taas probleemiks kvoodi soetamine. Kahe-kordne lüps lüpsiplatsil.

29. septemberAzzopardi piimafarmis on robotlüps, 125 lüpsilehma,

kellelt saadakse 34 kg piima päevas. Farm on ehitatud2003. a. Talus peetakse ka broilereid (36 000). Praeguolevat mõlemad tootmisharud kahjumis. Söödaks on lut-sernihein ja jõusööt (14 kg päevas). Mullikad paaritatak-se.

Piimatootmine sealses kliimas avaldas väga tugevatmuljet. Suurt tähelepanu pööratakse vee kokkuhoidlikku-le kasutamisele, sest seda on vähe. Vaatamata sellele olidkeskmised päevalüpsid külastatud farmides suured(25–35 kg lehma kohta päevas). Eestist ostetud lehmikuidfarmerid kiitsid.

Suurtele lisakulutustele vaatamata oli veiste kvaliteethea. Kindlasti on tootjate organisatsiooni KPH suure töötulemusena farmerite koostöö kõrgel tasemel – piimmüüakse tööstusesse, sisseostetud komponentidest toode-takse sööt kohapeal – ja seda KPH kontrolli all. KPH liik-metele pakutakse mitmeid vajalikke teenuseid. Toodetudpiim, loosungi all „värske piim iga päev“, tarbitakse väi-kesel Malta saarel kõik ära, valmistades sellest erinevaidtooteid (juust, jogurt, maitsestatud piim).

Kuigi ka Malta on Euroopa Liidu liige, jäi mulje, eterinevatesse regulatsioonidesse, võrreldes Eestiga, onsuhtutud tolerantsemalt. Näitena võiks tuua selle, kuidasfarmer võib ise piima tööstusesse viia ning hiljem samaautoga sõita läbi söödatehasest ja võtta peale vajalikusööda, ladudes 25 kg kotid auto kasti piimatanki kõrvale.Farmides oli märgata ka lukustamata ravimikappe, milleserinevad ravimid vabalt võtta jms. Seejuures tundus kõikolevat kontrollitud ning puhtusele, korrale ja kvaliteedilevastav. Reis oli huvitav ja nähtu tõestas veel kord, etpiimatootmisega saab tegelda erinevates klimaatilistes jamajanduslikes tingimustes, kui vaid on huvi, tahet javastupidavat meelt – aga sellised need piimatootjad jubaon, olenemata ilmanurgast, kus nad seda vastutusrikasttööd teevad.

27


Foto 8. Azzopardi farm (T. Põlluäär)Foto 7. Eesti farmerid vaatamas müüdud mullikaid (vasakult:Arvo Kuutok – Takkasaare talu Järvamaa; Maie Tamm – TartuAgro AS Tartumaa; Maiu Leilop – Sallasto OÜ Viljandimaa;peremees Vincent Zammit ja sulane; Aivi Kuutok – Takkasaaretalu Järvamaa, Rita Paiste – Kõljala POÜ Saaremaa)

(T. Põlluäär)

Lihaveisekasvatajate õppereis TšehhimaaleReet Pikkmets,OÜ Talu ja Tulu

17.–21. septembril 2012Tänu Tšehhi Lihaveisekasvatajate Assotsiatsiooni pre-

sidendile Miroslav Vrablikule ja tegevjuhile Kamil Mala-tile avanes 44 Eesti lihaveisekasvatajal võimalus tutvudaTšehhi lihaveisekasvatuse ajalooga, arengusuundade jaedusammudega.

Tšehhi Vabariigi pindala on kaks korda suurem ja rah-vaarv kaheksa korda suurem kui Eestis. Peetakse 180 000ammlehma ja ligi 400 000 piimalehma (enamik holsteinija piimasimmentali tõugu).

Esimesena külastasime kunstliku seemenduse jaamaNatural Hradištkos (www.naturalgen.cz). Direktor JanŠtráfeldal oli hea meel võõrustada esimest nii suurt gruppiEestist ning tema sõnul olevat võimalus luua otsekontaktelihaveisekasvatajatega enam väärt, kui suhelda vahendus-firmadega, keda huvitab kasum, mitte teenuse kvaliteet.

Natural on eraettevõte, mis alustas tegevust 1990. a. pä-rast poliitilise re�iimi muutumist. Tegeldi loomade ostu-müügi vahendamisega ja alustati 22 pulli sperma müügi-ga. Algul kasutati sperma granuleerimist, hiljem mindiüle Prantsusmaa kõrretehnoloogiale. Uue tehnoloogiajuurutamist vahendati veel kaheksale seemendusjaamalekaheteistkümnest. Samuti aidati Tšehhisse importidaPrantsusmaalt 1000 šarolee veist, kasutades selleks50%-st riiklikku toetust. 1998. a liideti ettevõttega osaendisest riiklikust teadus- ja seemendusjaamast, sh 4 töö-tajat, 15 pulli ning maad ja hooned. Praegu peetakse kuni110 pulli, töötajaid on kümme.

Ettevõtte kasutuses on 60 ha rohumaad, allapanupõhktuleb rendipõldudelt. Teravili tuleb osta vahetult pärastkoristamist, kvaliteeti ja niiskust kontrollitakse ning aastavaru ladustatakse kolmekordses vanas kivihoones. Sega-jõusööta ei osteta, sest sellega on olnud halvad kogemu-sed – mükoosid ja ebasobiv koostis. Sobivaks pullide söö-daseguks on 50% otra, 30% nisu ja 20% kaera, päevanekogus 2–4 kg. Lisaks saab spermapull 0,5–1 kg sojat ja

150–200 grammi mineraalide-vitamiinide segu. Sellinesöötmine tagab sperma hea kvaliteedi.

Seemendusjaam tegeleb holsteini ja piimasimmentalining ka 15 erineva lihatõu pullide kasutamisega. Kokkukasvatatakse Tšehhis 22 erinevat lihaveisetõugu. Lisakssperma tootmisele vahendatakse ka Prantsusmaa firmaGenes Diffusioni tipp-pullide spermat hinnaga 35–50 eu-rot doos. Tšehhis toodetud spermadoosi hind on 5–12 eu-rot. Direktor oli lahkesti nõus arutama uute tellimuste või-malikku hinda, suuremaid koguseid saab soodsama hin-naga.

Rahvusliku lihaveiste aretusprogrammi mõned põhi-mõtted (http://www.naturalgen.cz/english/index.php?page=spro_mas):

• selts ja aretajad valivad välja Tšehhi tipplehmadestpulliemad;

• pulliemad seemendatakse nende tõugude päritolu-maade tipp-pullidega;

• jõudluskontroll pole vaid andmete registreerimiseks,vaid ka aretusväärtuse arvutamiseks.

Kaheksakuuselt võõrutatud pullikud tuuakse testjaama,kus nad ühe kuu jooksul kohanevad ja neli kuud on nuu-mal (massi-iive 1,6–1,7 kg ööpäevas). Üheaastase pullikehamass peab olema üle 600 kg.

Nii tootmis- kui ka tõukarjas tohib kasutada ainult testi-mise läbinud pulli, kui ta on sündinud Tšehhis. Pärast test-perioodi toimub valik/oksjon „Valiku päev“. Üleriigilis-test 5–6 testjaamast läheb müüki kokku 900 pulli, Naturalostis neist viis. Noorpulli hind pärast testi on4000–7000 €.

Esimene pulli hindamine toimub põlvnemise järgi, teinehindamine 2–3 aasta pärast seemendatud lehmade poegi-miskerguse järgi (1 – poegis ise, sobib mullikate seemen-damiseks; 2 – poegis loomapidaja abiga, sobib lehmadele;3 – vajas veterinaarabi, pull praagitakse ja kogutud sper-ma hävitatakse). Kolmas pulli hindamine toimub järglastejärgi 4,5 aasta pärast. Seemendusjaam pakub müügiks ai-nult järglaste järgi testitud pullide spermat.

Tutvustati erinevate tõugude pulle. Eesti jaoks oli uusparthenais, kellel on kerge poegimine, vähetuntud saler,

28


Foto 1. Kunstliku seemenduse jaam Natural(R. ja T. Pikkmets) Foto 2. ELKSi reisiseltskond (R. ja T. Pikkmets)

ka aubrak – Prantsusmaa mägedes kasvatatavad tõud. Kuilimusiine kasvatatakse kuni 900 m kõrgusel, siis saleri jaaubraki tõugu veiseid. Huvitavad olid galloveid, kellearetus on suunatud nüüd suurusele. Nad on populaarsedväiketaludes ja mägedes, tõul on üheksa erinevat värvus-kombinatsiooni. Tšehhis oli esimene lihaveisetõug here-ford, ka praegune aretussuund on väikeselt tüübilt suure-male. Ilusad pullid olid limusiini, šarolee ja aberdiini-an-guse tõust. Naturali direktori sõnul on firma üldpildistkõrvale kalduv belgia sinine veis, kes ei ole looduslik,vaid kunstlik tõug. Turul on nõudlus nende sperma järgi,et ristamisel kasutada. Eelistatakse valge värvusega pulle.

Enamasti pakutakse ka geneetiliselt nudisid liine niiloomade heaolu, loomakaitse kui ka nudistamise veteri-naarteenuse hinna pärast. Näiteks on Taanis lubatud vaidanesteesiaga nudistamine, mida võib teha ainult looma-arst. Lõpuks esitletigi meile geneetiliselt nudisid musta-kirjut holsteini ja piimasimmentali pulli.

Kõige vanem pull oli 13-aatane limusiin Zako, kellespermatoodang kuus on 6000 doosi, kokku on müüdud250 000 doosi. Igal aastal müüb Natural 250 000 sperma-doosi Tšehhis ja 500 000 välisriikidesse.

Järgmine külastuspaik oli Cunkovi pullide testjaam(www.opbcunkov.cz/gb/index.html), mis on 300 noor-pulliga suurim testjaam Tšehhis. Vastu võttis meid direk-tor Pavel Kozák, kellel lisaks testjaamale on ka 200 amm-lehmaga 400-hektariline farm. Ka selles ettevõttes märgi-ti, et on suurenenud nõudlus geneetiliselt nudide veistejärele. Pullid saavad päevas kuni 5 kg teravilja, mis onjagatud kümneks osaks päeva jooksul, söödakogust do-seerib arvuti, lugedes veise elektroonilist märki kõrvas.Sama jõusöödaautomaadi juures on kaal ja arvuti fiksee-rib kehamassi ning kui palju ja millal on veis päeva jook-sul automaadi juures käinud. Ametlik kaalumine toimubseltsi esindaja juuresolekul üks kord kuus.

Siiani korraldati oksjoneid kolm korda aastas, edaspidi-ne plaan on aastas pidada neli oksjonit: veebruaris, april-lis-mais, juunis ja oktoobris. Oksjonite pidamiseks oliväljaehitatud osa katusealusega tribüünist ja ring loomadeesitlemiseks. Enne oksjonit treenitakse pulle kolme näda-la jooksul ringis kõndimiseks. 12–13 kuu vanuste pullidehinnad algavad 2500 eurost, kalleima pulli hind on olnud10 000 eurot. Testimisele tuuakse pulle ka Saksamaalt ja

Sloveeniast, ja muidugi on ka ostjaid oksjonitel väljast-poolt Tšehhi Vabariiki.

Testi läbinud pulli ei pea talunik oksjonile panema, võibjätta ka endale. Kasvatajale maksab pulli testimine test-jaamas 900 eurot. Talunikul on võimalik saada testimiseluba ka omas farmis, siis ei pea testjaama teenust kasuta-ma.

Holaševice lähedal kooperatiivis oli töötajaid 50,kasutuses 1700 ha maad, 1500 veist, sh 260 aberdiini-an-guse ammlehma, 15 tõupulli ja 350 holsteini tõugu lüpsi-lehma, 1000 siga, sh 100 emist. Lihaveiseid peetakse aas-taringselt väljas. Miks valiti just aberdiini-anguse tõug –nad on nudid, heade emaomadustega, kerge poegimisegaja sobivad looduslikesse tingimustesse. Rohumaad asu-vad 600 m merepinnast. 80% poegimistest toimub jaanua-ris-aprillis. Direktori arvates pole vahet punasel ja mustalangusel Tšehhis, ainult värvus ja noorpullide erinev nõud-lus nuuma- ja lihaturul – musta angust võib ostja pidadaholsteiniks või holsteini ristandiks, punast aga limusiiniksvõi limusiini ristandiks. Kari oli 20 aastat tagasi põllu-maale rajatud rohumaal – 35 ha 60 ammlehmale vasikate-ga. Karjatamisperiood on Tšehhis pikem kui Eestis –aprillist oktoobri või novembrini.

Vennad František, Martin ja Pavel Farka alustasidtalus 2007. a nelja limusiini mullikaga, et tõestada vane-

29


Foto 3. Pullide testjaam (R. ja T. Pikkmets)

Foto 4. Punaste anguste kari Holaševice lähedal(R. ja T. Pikkmets)

Foto 5. Limusiini pull vendade Farkade karjas(R. ja T. Pikkmets)

matele, et eraettevõtlus on mõistlikum kui kooperatiivistöötamine (isa töötab senini kooperatiivis, ema abistabpoegi). Vennad on tuletõrjujad ja põhitöö kõrval haritak-se 270 ha maad, sh 20 ha maad on teravilja all oma veiste-le. Et talul oleks kompaktne maakasutus, on osa lähemaidkarjamaid renditud ja osa oma kaugemaid põlde väljarenditud.

Praegu on karjas 42 limusiini amme ja tiined lehmikudning tõupull Saksamaalt. Veised peetakse kolmes karjas –eraldi lehmvasikatega ammed ja pullvasikatega ammed,kui vasikad on saanud viiekuuseks. Kolmandas karjasolid talvel seemendatavad lehmikud – lahjem karjamaaolevat parem lehmikute sigivusele. Et seemendatakse al-les kaheaastaseid lehmikuid, siis heal karjamaal võib ollanende rasvumise oht. Võõrutatud noorkari (lehmikutehinnad 1200–1400 eurot) oli juba müüdud, v.a 10 tõupul-likandidaati ning endale jäetavad lehmikud. Põhikarjasoovitakse suurendada 80 ammlehmani, sest 50% riigi-toetusega sai hiljuti valmis uus laut. Tiine lehmiku hindalgab 1600 eurost.

Käisime kahe karja juures, kus veised olid ülirahulikud,sest toimub väga range valik iseloomu järgi. Karjad olidväga hea väljanägemisega, nt üks Tigrise poeg kaalus210-päevaselt 385 kg. Pooled veistest on geneetiliseltnudid. Varem kasutati ka embrüosiirdamist, millest nüüd-seks on loobutud, sest valiti mahetootmine. Huvitav oliputukatõrjevahendiga vahetatav kõrvamärk, mille tootja-firmat ei õnnestunud kahjuks välja selgitada. 55–75%vasikatest saadakse kunstliku seemendusega, poegimised

detsembrist märtsini, 14 päeva enne võõrutamist antaksevasikatele nisu-odra-kaera segu.

Vladimir Lepša ja tema poegade talus kasvatatakseaberdiini-anguseid, kes on võitnud auhindu mitmel tõu-näitusel, ja lihasimmentale. Alustati 2001. a hobi korras16 veisega, talu põhitöö oli siis metsa ülestöötamine.Praeguseks on 290 ha maad, 260 veist, sh 110 ammlehma,40% vasikatest saadakse kunstliku seemendusega, kasu-tatakse Kanadast ja USA-st imporditud spermat. Esimeneseemendus tehakse 13–14-kuuselt. Kari on aastaringseltväljas, aga ehitamisel oli suurem talvelaut, sest ekstreem-sed ilmad talviste poegimiste ajal on põhjustanud mõnest-ki vasikast ilmajäämise. Vasikate võõrutamine, kaalumi-ne, vereproovide võtmine toimub kord aastas sügisel vanalauda juures. Võõrutatud vasikad jäävadki lauta.

Kokkuvõttes on Tšehhi lihaveisekasvatus heal järjel,palju kasutatakse kunstlikku seemendust ja embrüosiirda-mist, seda eriti lehmikutel. Lisaks Tšehhis toodetule kasu-tatakse imporditud aretusmaterjali põhiliselt Prantsus-maalt, Saksamaalt, Kanadast ja Ameerikast. Karjadeskasutatakse ainult puhtatõulisi testitud pulle. Tõuloomadehinnad on madalamad kui vanades Euroopa riikides, agalihaveiste geneetiline tase on hea ja väga hea. Ja sedasuuresti tänu riiklikule toetusele tõuloomade sisseostmi-seks ning väljatöötatud rahvusliku lihaveiste aretusprog-rammi olemasolule ja järgimisele.

Autor on ühtlasi Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi kodu-lehe http://www.lihaveis.ee toimetaja.

Õppereis Šotimaale – parim koolitusAili Kirstmaaettevõtja Saaremaalt

Eesti Lambakasvatajate Selts korraldas suvel järjekord-se õppereisi, seekord Šotimaale. Sõidu ajal andis seltsijuhatuse esinaine Ell Sellis ülevaate Šotimaa loomakasva-tusest. Šotimaal on 27 erinevat tõulammaste aretusorgani-satsiooni, samapalju on ka lambatõuge. Statistika järgikasvatatakse lambaid rohkem kui veiseid. Lammaste arvühe hektari kohta suureneb loodest edelasse, tallede arvkasvab viljakamatel aladel. Praeguse seisuga on 2,64 mlnpõhikarja utte ja 3,3 mln talle. Põhikarja utte peetakse viisaastat, kuni ta on neli korda poeginud, seejärel müüakselihaks. Vanade lammaste realiseerimine on hästi korralda-tud ja müügitulu moodustab kümme protsenti lambalihamüügist. Karjad on erineva suurusega – 500 farmis onrohkem kui 1000 lammast, 12 500 farmi on väiksemad.Veiseid ja lambaid karjatatakse enamasti koos.

Šotlastel on 37 koduloomade tõugu, neist üheksa rah-vuslikku lambatõugu. Meie õppereisi sisse mahtus suurpõllumajandusnäitus, kus nägime enamikku nendest ko-duloomade ja -lindude tõugudest. Loomi esitleti väljaku-junenud süsteemis, parimad valiti välja loomaliigi, tõu javanuseklassi järgi. Uudistamist oli palju, sest nägime sel-liseid loomi ja linde, keda Eestis ei ole. Näiteks šokolaad-pruunid Manx Loaghtani tõugu lambad, kellel on neli sir-

get sarve, ka uttedel. Väidetakse, et see lammas on söö-nud juba tuhat aastat Manxi mägede nõlvadel. Ta heidabkevadeti vana villa seljast, liha on taine, madala koleste-roolisisaldusega ja väga maitsev. Näitusel oli ka maailmaväikseim, ainult poole meetri kõrgune quessanti tõugulammas. Jäärad on vägevate keerdsarvedega. Vill on too-niderikas valgest mustani, hea viltimiseks ja ilmselt sobiskunagi viikingite kampsuniteks. Veel üks iidne tõug –Soay lammas on värvuselt pruun, suurte keerdsarvedega.See olevat tuhandete aastate jooksul maailmas kõige alg-semal kujul säilinud lambatõug Soay saarelt, kuid nüüd

30


Foto 1. Šotimaa maastik (U. Sellis)

on neid ka teistel maadel, eriti Ameerika Ühendriikides jaKanadas. Ka see lammas „pügab“ ennast igal aastal ise.Soay lammaste villa kedratakse käisitsi, lõngast kootaksevarrastel kudumeid ja lihast valmistatakse maailma pari-mates restoranides delikatesse. Neid lambatõuge säilita-takse algsel kujul.

Aretusorganisatsioonid olid esindatud oma tõugudega.Oli väga huvitavaid ja lausa jahmatama panevaid veise-tõuge, kanu, kalkuneid, hanesid, parte ja tuvisid, pikk ridajahikulle ja hobuseid. Muidugi vaatasime kõik väljapane-kud üle, aga lammaste juurde tulime ikka jälle tagasi.Maagiliste nimedega tõud – bluefaced leicester, whitefaced woodland, scotish blackface, oxforddaun, šharol-lais, herbidean, roussin, boreray, oxford, cambridge japaljud veel, kõik olid esindatud teadagi parimate isendite-ga ja iga lamba omanik oli valmis kohe demonstreerima,kui vahva loom tal on. Ja vahvad nad olid tõesti kõik.Tahaks seda, teist ja kolmandat. Kindlasti on see ka hobi-korras võimalik. Kuid suurtes farmides on töö parimatetõugudega hästi läbi mõeldud, et tootmine oleks edukas jaaretusskeem tagaks saavutatu säilitamise ja edasi arene-mise.

Sellist hästi toimivat süsteemi tõulambakasvatuses nä-gimegi esimeses farmis, mida pidasid isa ja kaks poega.Neil on kaks tuhat aakrit (1 aaker = 0,46 ha) maad, millelkarjatatakse 1000 põhikarjautte ja 110 limusiini tõugulihaveist. On rajatud suured koplid kahesaja-aastaste kivi-aedadega, millel lisaks puupostidel traatvõrk või elektri-karjus.

Silo, põhk ja ka teravili ostetakse. Kolm karjakoera onsuureks abiks mäenõlvadel lambakarjadega manööverda-misel, koerad on peremehe sõnul kõige kallim vara far-mis. Kui koertel on töö tehtud, kutsutakse nad spetsiaal-sesse autosse sõiduks teise koplisse või koju, et nad ennastasjata ei väsitaks. Ka külalisi ei tahetud liialt väsitada ningmeid sõidutati suurte traktorikärudega, istumiseks pikadpõhupakid. Ikka mäest üles ja alla, ühe karja juurest teisemanu. Peatuste ajal seletati meile üksipulgi loomapidami-se põhimõtteid. Selles farmis peetakse kahte tõugu lam-baid: scottish blackface ehk šoti mustapealine ja sinkjapeaga bluefaced leicester. Mõlemad tõud on väga tähtsadmitte ainult aretuses. Šoti farmeritel on mäenõlvade jametsaistanduste hooldamise kohustused. Sinipealised onkõige sobivamad istanduste korrashoidmiseks, söövadistikute vahelt umbrohu ära. Nad on ka head emad omatalledele, suure piimakusega. Kuid talled sünnivad villata,neid peab soojendama. Mustapealine on ajalooline Šoti-maa tõug. Ta sööb mäekülgedelt talvel pruunikstõmbu-nud taimestikku, mida teised lambatõud ei taha. Farmerütles, et mustapaelise lamba vill ei sobi millekski ja kaliha temast ei saa. Kuid ta on vähenõudlik ja vastupidavkarmides oludes. Oma suure karvase sabaga kaitseb talle-sid külma eest, kuna talvel on ilmad väga tuulised.

Just need kaks nii erinevat tõugu annavad ristamiselsuurepärase tulemuse – ristandid pärivad oma vanematehead omadused: emalt piimakuse, hea emainstinkti, isaltvastupidavuse ja omaduse, et talled sünnivad villkattega.Nende vill ja liha lähevad asja ette. Kuid see pole peami-ne: ristanduttesid, kelle tõunimeks on scotch mule (šotimuul), paaritatakse lihatõugu jääradega ja saadakse kõrgekvaliteediga talleliha, mille müük on peamine sissetulek.Muulasid omavahel ei paaritata.

Järgmises kahes naaberfarmis nägime nutikat koos-tööd. Üks pere istutab Euroopa Liidu projekti raamesmäejalamile mändi, tamme, saart ja kaske. Istanduse„rohimiseks“ lubavad nad naabrit seal omi lambaid karja-tada. Kari on 1500-pealine, suurim piirkonnas. Mägedeskaljude peal otsivad suupoolist šoti mustapealised (black-face) ning enamik swaldale ja mustapealise ristandid ningševioti tõugu lambad. Need viimased on erilised sellepoolest, et söövad talvel mäed kanarbikust ja kuivanudsõnajalast puhtaks, täites naabrimehe maastikuhooldusekohustuse. Suures karjas leidub ka kummalise tõunimega(lleyn) lambaid, kes on viljakad, väga heade emaomadus-tega valgepealised uted. Neid suffolki jääraga paaritades

31


Foto 3. Värvitud lambad näitusel (U. Sellis) Foto 4. Ajaloolised kiviaiad koos traatvõrguga (U. Sellis)

Foto 2. Põllumajandusloomade näitusel (U. Sellis)

saadakse kiiresti kasvavad talled, kes saavad ilma jõusöö-data kolme kuuga 30 kg raskuseks.

Metsaistanduse omanik on aga suur šoti mägiveistefänn. Need 19 mägiveist jalutasid lausa koduaias ringi,peremees kammis nende pikka siidist pealiskarva ja lubasmeilgi seda teha. Veised, keda meie oleme harjunud näge-ma võrdlemisi kondistena, on rammusad ja läikiva karva-ga. Nad on küll aastaringselt karjamaal, kuid saavadlisaks ka jõusööta. Aprillis-mais poegivad. Lehmikuidpeetakse pullvasikatest eraldi. Noorloomad müüakselihaks kolmandal eluaastal. Kõige vanem lehm oli kahe-teistaastane. Veiseid oli musti, tumedamaid ja heledamaidruskeid, isegi punase-mustatriibulisi. Olevat ka valgeid,aga ürgne värvus on must. Karjamaal sobivad pidada kooslammastega, sest haaravad keelega pikemat rohtu, lam-mas näksib lühikest muru.

Talus tegeletakse ka turismiga, sest taluhooned asuvadlooduskaunis kohas kõrge mäe jalamil. Siin toimusid Har-ry Potteri filmivõtted ja see kuulsus toob rahvast kokku.Külaliste vastuvõtuks on ehitatud majutusruumid ja avarsöögikoht. Turistidel on võimalus uudistada sõbralikkeloomi ja matkata mägiradadel. Siia võib ka oma lemmik-looma kaasa võtta.

Aga farmer rääkis ka muredest. Turistid toovad küllraha sisse, kuid põhjustavad loomapidajatele tihti suurtkahju, kui nad mägedes oma koertega jalutamas käivad.Lambad kardavad võõraid koeri ja jooksevad kaljudellaiali, kaotades tihti oma talled. Karja ohustavad ka reba-sed, kes tallesid murravad. Nii saab hukka isegi pool sün-dinud talledest. Hunte õnneks ei ole. Kaljusele mäelekarjamaa-aeda rajada on võimatu. Karjakaitsekoeri ei saakasutada, sest need lähevad turistidele kallale. Nii et igalpool on oma rõõmud ja mured.

Samas talus kasvatatakse ja õpetatakse ning müüaksekarjakoeri. Peremees osutab lambakasvatajatele ka püga-misteenust. Selline mitmekülgne tegevus aitab kindlastiparemini toime tulla.

Et aretustöö on Šotimaal heal järjel, veendusime jällegiühes tuhandepealises tõufarmis, kus Hollandi tekseli jää-raga paaritatakse lleyni tõugu uttesid ja saadakse headlihatalled. Lleyni tõugu lamba aretusega on saavutatudtallede arvukuse suurenemine, mis on esimesel poegimi-sel 1,8 kuni 2. Tõu vastupanuvõime parasiitidele on tu-gev, tõug on täiesti universaalne, poegib väljas. Prob-leemsed uted praagitakse kohe välja. Noorlambad lähe-

vad pooleteiseaastaselt tõumüüki. Tapamajja saadetakseseptembris 40-kilose elusmassiga aprillis sündinud talled.

Noor perenaine näitas meile, kuidas märgistamisel lam-baid kaalutakse. Talle kaaludes näitab aparaat nii ema kuiisa numbri. Aretuses on tähtis, et talle sajapäeva mass eioleks väiksem kui tema emal tallena. Lambad on aasta-ringselt väljas, talvel kõrgematel karjamaadel. Aprillis-mais lambad poegivad, enne seda antakse ussirohtu.Põhikarjas on ainult kergestipoegivad uted, probleemsedpraagitakse. Talledele tehakse parasiiditõrjet kuuenädala-selt ja võõrutamisel. Võõrutatud talled karjatatakse risti-kuädalal.

Selles talus peetakse loomade oksjoneid. Tõumüükilähevad uted 20-pealiste rühmadena, jäärad aga ühekau-pa. Jäärad valitakse lleyni tõus emaliini järgi, arvestadessellega, kui kerge oli poegimine. Lleyni ja tekseli ristand-uttesid müüakse ka aretusse. Tõuloomi karja ei osteta, sestnii välditakse võõra vere toomist oma karja. Pere üks jäärsai möödunud aastal tšempionitiitli. Peremees kasvatabviskitehasele spetsiaalset otra, et saada raha tõuaretuseks.Neil on ka aberdiini-anguse ja simmentali tõugu lihavei-sed, müüakse tõupulle. Abiks on ka tuulegeneraator mäeotsas, mis annab elektrit loomade karjamaale vee pumpa-miseks, toodetud elekter katab kogu talu energiavajaduseja ülejääk müüakse. Peremees on õppinud põllumajan-duslikku ärijuhtimist. Korralik kari, mahukad tootmis-hooned ja täiuslik masinapark väljendab ettevõtte edu-kust.

Õppereisi päevakava oli päris tihe, uudistamist jaeeskuju väärivaid kogemusi küllaga. Bussiga ühest far-mist teise pikki vahemaid sõites ja puhkehetkedel suhel-des oli igaühel oma lammastest palju huvitavat rääkida.Just eelmisel päeval enne reisi toimus Kurgjal Eesti lam-bakasvatajate kõige tähtsam lambapäev ja nii mõnigi tulilennukile, vaat et sõba silmale saamata, sest Kurgjal esit-letud loomad tuli ju koju tagasi viia. Tavaliselt on ikka nii,et aktiivsed inimesed jõuavad kõikjale.

Merike ja Ott Liivlaid on usinad õppepäevadest, kooli-tustest ja seminaridest osa võtma, õppereisidel käivad ala-tes 2005. aastast. Praegu on neil sadakond põhikarja lam-mast, 48 eesti valgepealist utte on jõudluskontrolli all.Seltsi spetsialistid kontrollivad aretusprogrammi järgi-mist, annavad nõu. Talus on katsetatud erinevat tõugujääradega paaritamist. Merike ütles, et lambakasvatajateselts on tugevasti arenenud, sealt saab hüva nõu jõudlus-

32


Foto 5. Lihatalled karjamaal (U. Sellis) Foto 6. Ühispilt Lock Nessi järve ääres (U. Sellis)

kontrollis osalemiseks. Ta sai just õppereisidelt julgus-tust tõuaretuseks. Gotlandi reisil nägi ilusaid lambaid jaostis sealt tõujäära oma mustade lammaste paaritamiseks.Talus on ka dala jäär. Kurgja näituselt ostis nüüd dorsetitõugu jäära, tahabki edasi minna dala ja dorseti liiniga.Kurgjal esitles ta hakklihapalle, mis kuulutati näituseparimaks lambalihatoiduks.

Teine õppereisil osaleja Merle Laas (Tsura talu OÜloomakasvatuse juht) peab 200 põhikarja utte ja esinesKurgjal samuti edukalt: tema noorjäärad said esimese jakolmanda koha, nooruttede rühm kolmanda koha, kakseesti valgepealist lammast osalesid kaunima ute konkursilning tunnistati teise ja neljanda koha vääriliseks. Lisaksnendele oli tal näitusele toodud 35 utte. Reisidel uudistabMerle, kuidas teistes riikides näituselambaid eksponeeri-takse. Näiteks Šotimaal värvitakse valged lambad spet-siaalse pruuni ja bee�i värviga, mida nägime ka kauplusesmüügil. Värvitud lambad olid päris pilkupüüdvad.

Nooruke talutütar Triin Sellis (Väike-Hauka talu) osa-les Kurgjal noorte uttede rühmaga. Eesti valgepealist tõu-gu kaunima ute konkursil tuli tema lemmik esimeselekohale. Lapsest saati on neiu loomadega tegelenud, selle-pärast said nad koos vanema vennaga lammaste vedami-sega Kurgjale ilusasti hakkama. Pärast seda kohe järgmi-sel päeval Aberdeeni lähistel näitust külastades hämmas-tasid Triini paljud vahvad tõud ja see, et mõni väikese kar-ja omanik tõi kõik lambad kohale. „Meil võiks ka rohkemerinevaid tõuge olla,“ arvas Triin. Külastatud farmidesmärkas ta, et erinevate tõugude ristamine on väga huvitavja tulemused üllatavalt head. Perekond Sellised peavadeesti valgepealisi, tekseli ja dorseti tõugu lambaid.

Usin õppija ja reisija Tiiu Kauber nägi mõned aastattagasi Belgia piimalambaid, mis hakkasid talle nii vägameeldima, et ostis endale ka. Nüüd on ta Eesti suurimapiimalambakarja omanik ja müüb juba ise tõuloomi. Õp-pereisidel kogub ta täiendavaid teadmisi selle haruldaselambatõu pidamiseks. Kasulikke ideesid välismaa farmi-dest koguneb reisidel hulgaliselt.

Tunnustatud mahetootja Kaido Ilves vaatab teiste riiki-de põllumajandust laiemalt, sest viljeleb mahepõlluma-jandust 325 hektaril. Ta kasvatab põllul kolm aastat järjestteravilja, seejärel külvab karjamaasegu, teeb heina ja silo,karjatab lambaid ja järgmise ringiga läheb põld jälle viljaalla. Ja ei mingit tuulekaera ega pikaajalisi umbrohtusid.Lammastel on vähem parasiite. Nii tehakse Soomemahetaludes. Ka ettevõtte paarituhandeline lambakari onmahepidamisel. Norra reisil nägi uudset meetodit ja võttisoma farmis selle kasutusele kolmiktallede üleskasvatami-sel. Meil lutitakse kõige pisemat talle, seal aga kõigetugevamat. Nüüd eraldab Kaido kolmikutest tugevamatalle ja paneb nad torujootjast piima imema. Tähelepane-kuid on teisigi. Näiteks vastsündinud talle saba kupeeri-mine on teistes Euroopa Liidu riikides lubatud, aga meilkeelatud. Miks? Digitaalsed kõrvamärgid on meil kalli-mad. Kaidoga on õppereisidel mitu korda kaasas olnud kapoeg Kristen, kes lõpetas möödunud aastal Olustvereametikooli taimekasvatuse erialal ja kavatseb ka looma-kasvatust õppida. Õppereisid on noormehes sellel alal hu-vi äratanud ja nüüd vaatab ta hoopis teise pilguga oma talutekseli ja dorseti tõugu karjale ning osaleb talu igapäeva-töödes.

Õppereiside algusest peale on need kõik kaasa teinudEleri Visnapuu, kes käib küll talupidamise kõrvalt tööl,kuid on pidanud isegi kuuekümnepealist suffolki ristand-karja, praegu on neid kümmekond. Ka Eleri poeg Brait-Siim on kolm korda reisidel osalenud ja lambakasvatuse-ga päris kursis. Nad said Saksamaalt idee vastsündinudtalledele lutist ternespiimaga koos kitsepiima anda, seemõjub seedimisele hästi ja nii saab ka edaspidi vajaduselkitsepiima lisasöödana anda. Norra reisilt tõi Eleri olüm-piakellukese, mis on nüüd ühel karjajuhist kitsel kaelas.

Liidia Kängsepp ja Eve Hiop on naabrid kodutaludes jaka reisil. Liidial on 43 põhikarja utte (eesti valgepealise jatekseli ristandid). Eestis on kuus sellist aretuskarja, kuskasutatakse tekseli jäära eesti lammaste lihaomadusteparandamiseks. Liidia müüb tõujäärasid ja ka uttesid,need on 80% tekseli verelisusega. Reisidel uurib ta justaretustööd, seda on külastatud riikides hästi selgitatud.Sama meelt olid ka õppereisijad Hiiumaalt. Harri ja LiiaVormsilt veendusid nendel reisidel tõulammaste pidamisevajaduses. Talus on ammustest aegadest peetud lambaid,kuid nende tõulisus ei ole olnud oluline. Nüüd valisid naddorseti tõu tiheda pehme villa ja hea naha pärast, sest Liiategeleb käsitöö ja turismiga. Talviti teeb villast ja nahka-dest esemeid, suvel müüb need turistidele. Viimasel reisilveendusid nad „mule“ vajadusest šotlaste eeskujul.

Õppereisijad hindavad Eesti Lambakasvatajate Seltsikõrgelt. Selline koolituse vorm ei edenda ainult lamba-kasvatust, vaid tõstab üldist põllumehe harituse taset,laiendab silmaringi ja ärgitab midagi uut katsetama, maalettevõtlust arendama, et eluga paremini toime tulla. Hin-damatu on ka puhkus, viibides looduskaunites paikadesning olles eemal igapäevasest rutiinist.

33


Foto 7. Osalejate matk looduskaunis paigas (U. Sellis)

Raivo Külasepp on aasta põllumeesEmeriitprof Olev Saveli�ürii esimees 2001–2007

Taasiseseisvunud Eesti kaheteistkümnes aasta põllu-mees kuulutati 6. novembril Toompeal kuueteistkümnenominendi hulgast. Kui tavaliselt konkureerivad veise- jateraviljakasvatajad, siis sel aastal oli amplituud hoopislaiem. Nominentide hulgas olid mahemesinikud Tõnis jaAili Taal Vinni vallast ja ratsaspordiedendaja JaanusBerkmann Hiiumaalt, kanakasvataja Jarno Hermet Valga-maalt ja lambakasvataja Koit Kull Saaremaalt, seakasva-taja Einar Jakobi Lääne-Virumaalt ning aianduse juhtRaivo Külasepp Luunjast Tartumaalt. Teravilja kasvata-misele on suurel määral lisandunud raps, seda isegi suhte-liselt vähem viljakatel maadel, nagu on Madis Avil Varavallas Tartumaal ja Matti Kivipalul Tõlliste vallas Valga-maal. Meelis Kokkmaa Põlvamaal hakkab ise oma rapsistõli tootma.

Veisekasvatajaid esindasid eelmise aasta parimad MaieMölder Tartu Agro Vorbuse osakonna piimakarjaga jaKalmer Visnapuu oma kolme lihaveisefarmiga Lääne-Viru- ja Valgamaal. Neile sekundeerisid Leonid Linkov(lüpsirobotitega suurim farm ja esimene biogaasijaam) jaTeet Kallakmaa (tubli piimatootmisse investeerija) Järva-maalt ning perekond Simovart (korduvalt eesti maatõuparim kasvataja) Harjumaalt, Kalev Nurk (poldrialadelpiimakarjakasvataja) Viljandimaalt ja Jaan Kiisk (omaperega suure talu majandaja) Lääne-Virumaalt.

Avalikkusele pakkus pinget Maalehe interneti-hääletuslugejate lemmikpõllumehe selgitamine. Valimisel käisviimase hetkeni tihe rebimine kahe mehe vahel. Veel paarpäeva enne otsust juhtis hääletust üllatuslikult Jüri Simo-vart, kuid võitjaks osutus siiski Kalev Nurk (OÜ Karpojuht Tarvastu vallas) 45% häältega. Eesti maatõu kasvatu-se liider jäi maha vaid 2,5% võrra. Kuivõrd kokku hääle-tas 31 087 lugejat, siis võivad eesti maatõu kasvatajaduhked olla, et Jüri ja Maarja Simovarti tööd tunnustas üle13 000 Maalehe lugeja. Võitnu lisas, et tööalane sõprus-kond on suur, küll nad aitasid.

Teise lisaauhinna andis üle maaülikooli rektor MaitKlaassen, kes tunnustas kõige innovaatilisemaks nomi-nendiks Maie Mölderi, kes on alati valmis vastu võtmamaaülikooli üliõpilasi õppe- või tootmispraktikale. MaieMölderi loomaarstiharidus ja aastakümnetepikkune mit-mekülgne loomakasvatajapraktika on andnud väga suurekogemustepagasi, millest jätkub noortele palju jagada.

Kaheteistkümne aasta jooksul läks aasta põllumehe tii-tel kolmandat korda aianduse juhtidele. Kui 2003. a sai

selle Johannes Valk ja 2006. a Kalle Reiter Harjumaalt,siis 2012. a tõi tiitli Luunjasse Soome-Eesti ühisfirmaGrüne Fee Eesti ASi tegevjuht Raivo Külasepp. Teda titu-leeriti kurgi-, salati- ja maitserohelise kasvatajaks. EPAenergeetiku haridusega Külasepp tuli Luunja sovhoositööle 1982. aastal, kui katmikala ulatus 12 ha-ni. Nüüd onintensiivselt kasutuses 6 ha. Loetellu võiks kanda neljan-dana ka 2009. aasta põllumehe Mart Timmi, kelle Jaagu-mäe talus Võrumaal on aiaviljelus tähtsal kohal. On kuul-da kurtmisi, et aiandusele osutatakse Eestis vähe tähelepa-nu (toetuste nappus), aga ometi kuulub kaheteistkümneaasta põllumehe tiitlitest neljandik neile.

Maakondadest on edukam olnud Tartumaa, kuhu on läi-nud samuti neljal aastal tiitel – 2004 Aavo Mölder jaAndres Härm, 2010 Madis Ajaots, 2011 Avo Samarüütelja 2012 Raivo Külasepp.

Elutöö preemiat on antud välja kahel korral: 2001. a saiselle Peeter Kibe (Järvamaa) ja 2011. a Eino Härm (Tartu-maa). Siinkirjutajale teeb rõõmu, et 2002. aastal väljapakutud hindamismetoodika on, küll väikeste täienduste-ga, aga siiski vastu pidanud üksteist aastat.

34


Foto 1. Raivo Külasepp ja Eesti Vabariigi president ToomasHendrik Ilves, tagareas vasakult Kalev Nurk, Teet Kallakmaa jaJarno Hermet (Erakogu)

K R O O N I K A

Ajakirja Tõuloomakasvatus viisteist aastatEmeriitprof Olev Savelipeatoimetaja

Esmalt tagasivaade peatoimetaja mõne ajakirja sisse-juhatavale artiklile.

Ajakirja esimene number – 1/1998Kirev on ajakirjanduse lett igas kioskis. Sealt leiab vähe

maarahvale sobivat, aga loomakasvatajale pole hoopiskimidagi. Ajakiri Põllumajandus käsitleb ka loomakasvatu-se teemasid, kuid liialt vähe. Eesti TõuloomakasvatuseLiidu (ETLL) üldkoosolekutel, kus osalesid üheksa tõu-aretusühingu esindajad, on korduvalt arutatud, kuidasminna edasi. Tõuinfo ilmus neli aastat infolehena. Läbi-viidud küsitluse põhjal võib öelda, et infolehe temaatikahuvitas loomapidajaid. Koos EPMÜ loomakasvatusinsti-tuudiga (EPMÜ LKI) otsustati alates 1998. aastast alusta-da ajakirja Tõuloomakasvatus väljaandmist. Üheks aja-kirjaks ühinevad erinevad väljaanded EPMÜ LKI looma-kasvatus, ETLL Tõuinfo ja Eesti Mustakirju Karja Are-tusühistu Eesti mustakirju kari. Esialgu levitatakse ajakir-ja tõuaretusühingute kaudu ja küsitluse alusel kujunes ti-raa�iks 800.

1/2002 - ühinemisaasta?Veiste aretusühistute asutamisest möödub sügisel küm-

me aastat ja diskussioonidest nende ühinemiseks kuusaastat. Nüüd on lisandunud uus arutlusvariant: kuidaserastada Jõudluskontrolli Keskus. Probleemi tekitab vaja-dus sõltumatu piimaanalüüside labori järele. Tahan kutsu-da kõiki veisearetajaid üles, et teha ära üks tugev are-tusühistu juba sel kevadel. Uus tõuaretusseadus lubab ELnõudel sisse kõik välismaised ärimehed, sellega tihenebkonkurents.

Jõudluskontrolli Keskus on loomaomanikele teenustpakkuv, mitte tõuaretust korraldav riiklik üksus. Riiklikteenindus on kummaline. Tänu riigitoetusele maksavadloomaomanikud umbes 50% teenustasust, kuid kontrolli-õigus puudub. Riik võttis maailmapangalt laenu 9 mlnkrooni, et uuendada JKK arvutite riist- ja tarkvara ningpiimalabori aparatuuri. Selle tagasimaksmiseks kasutatitõuaretuse otsetoetust, mis kuulunuks aretusprogrammi-de, tõuraamatu pidamise jm otsetoetuseks. Seega on loo-maomanikud saamata jäänud otsetoetusega kaudselt jubateinud oma sissemaksed JKK erastamiseks. Õigused jakohustused peavad olema tasakaalus samal tasandil. Eda-sine arutelu peaks andma sobivama lahenduse.

4/2002 – viis aastatAjakirja Tõuloomakasvatus viies aastaring saabki täis.

Tagasivaates pakub heameelt asjaolu, et Eestis on olemasloomakasvatuslik ajakiri, kus igale loomaliigile on tähele-panu osutatud. Oleme püüdnud tasakaalus hoida looma-kasvatusteadlaste ja praktikute tööde suhet. Toimetajateleon see olnud väga raske, sest teadlased on harjunud kirju-tama, kuid praktikutega on keerukam. Aretusühistutes jatõuseltsides on langenud publitseerimise kohustus ena-masti tegevjuhtide õlgadele, kes on küllalt koormatud.Kõige suuremat andmebaasi omav Jõudluskontrolli Kes-

kus on väga harva ajakirja kaudu loomaomanikeleselgitust jaganud.

Kui aastaid on inspektsioon tegelnud veiste tõuaretus-ühingute ühendamisega, siis hobusekasvatuses on ridami-si tunnustatud uusi aretusühinguid, isegi traavleid areta-takse. Eesti hobuse aretus on riigi poolt nii ahvatlevakstehtud, et paljud hobusemehed on üheaegselt kolme seltsiliikmed. Inspektsiooni peadirektor andis 22. novembriltegevusloa alles septembris loodud seltsile ja võttis 25.novembri käskkirjaga selle ära EHSilt, teades, et kõik tõu-aretusühingud peavad 2003. a. esimeses kvartalis taotle-ma uue tegevusloa. EHSi tegevusest eesti hobuse aretusesvõib lugeda samas ajakirjas.

Tõuaretusinspektsioon on väga palju teinud tõuaretusekorraldamiseks Eestis, aga viimase hetke suhete klaarimi-ne teeb tõsimeelsed tõuaretajad nukraks. Jääb vaid loota,et järgmine institutsioon taastab demokraatlikule riigileomase avaliku dialoogi.

4/2007 – kümme aastatAlates 1998. aastast on kümne aasta jooksul välja antud

40 ajakirjanumbrit. Kõik need aastad on infolehte ja aja-kirja trükkinud kunagi EPMÜst välja kasvanud trükikodaPaar OÜ, kus on mõistetud väljaandjate kogenematust,üle saadud materjali hilinevast esitamisest, aga ikka taga-tud tähtaegne trükkimine. Nendelt oleme kogemusiomandanud, samas on trükikoda tehniliselt arenenud.Siinkohal siiras tänu direktor Peeter Adamsonile koosperega, asedirektor Hanno Külmale, aga eriline kiitus trü-kikoja müügijuhile Leili Niglasele ja kujundajale IrinaGronile. Lootusetust olukorrast on välja tuldud tihti tänuneile ja trükitööliste pingsale tööle.

Laekunud artiklid on trükivalmis seadnud peatoimetajaprof Olev Saveli ja toimetaja pm-knd Eha Lokk, keelelistkorrektuuri on teinud Silvi Seesmaa ja Sirli Lember. Eestikeele normid on koos riigikorraga demokratiseerunud,mis annab võimaluse sama väljendit erinevalt, kuid tõe-selt esitada. Aga sellest pole probleemi tekkinud, korrek-torite leebus ja kontaktsus tuli alati kasuks. Käsikirja ette-valmistuse kiirenemisele ja võimalike uute vigade välti-misele on andnud oma panuse küljendajana ja kujundaja-na noor kolleeg ning arvutifänn pm-dr Alo Tänavots. Suurtänu põhjalikkuse ja operatiivsuse eest!

Toimetus kiidab siinkohal kõige kohusetundlikumaidautoreid: PhD Matti Piirsalu, pm-mag Käde Kalamees,ETKÜ juhatuse liige Tõnu Põlluäär.

Oleme püüdnud kasutada ka professionaalse ajakirjani-ku abi ja rääkinud ajakirja levitamisest postiametiga. Kah-juks osutusid need ettevõtmised liialt kalliks. Teadlastekirjutised on harvemaks jäänud. Aga kümme aastat ole-me koos vastu pidanud. Suur tänu!

Järgmised viis aastat2008. aastal oli materjalide laekumisega endiselt rasku-

si. EMÜ VLI direktor Toomas Tiirats pöördus 6. veebrua-ril akadeemilise personali poole e-kirjaga, et avaldadaksTõuloomakasvatuses populaarteaduslikke artikleid. Üles-kutse arvestatav mõju oli ajakirja 1. ja 2. numbrile. Õn-neks on jõutud jälle arusaamisele, et teaduse popularisee-rimine on tähtis. EMÜ kuulutas välja sellealase konkursi

35


2008. a, mille peaauhinna saamise (emeriitprofessorO. Saveli) võib kirjutada ETLLi arvele, sama kordus2009. a.

Vähe oli artikleid linnu-, lamba- ja karusloomakasvatu-se teemal. Ka seakasvatuse temaatika on ahtake. Problee-miks on muidugi ka nendel erialadel tellitavate ajakirjadeväike arv. Kompenseerib seda aga võimalus Internetisartikleid lugeda.

2009. aastal olid teadustöö hindajad jõudnud jälle aru-saamisele, et teaduse populariseerimine on tähtis, mistõt-tu laekub artikleid veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuseinstituudist.

Heitlik on artiklite saamine hobusekasvatuse teemadel,eks Oma Hobu võtab oma osa. Karusloomakasvatajad onjäänud omavahelise infovahetuse juurde, kuid Karusloo-makasvataja (2009. a 2 numbrit) pole avalikult kättesaa-dav. Lamba- ja kitsekasvatuse alal ilmusid vaid kitsedesöötmisnormid. 2009. aastat on läbinud teave, et kohetaastatakse ajakirja Lammas ja Kits väljaandmine, kah-juks seni pole ajakirja ilmunud.

Avaldatud artikleid 2008–2012

Tõuaretusühing 2008 2009 2010 2011 2012 5 aastat

PM+VTA+JKK 13 8 7 7 7 42

EMÜ VL 13 15 21 12 7 68

ETLL 9 9 8 10 13 49

ETKÜ 16 16 8 12 16 68

EK Selts 3 4 4 5 5 21

ETSAÜ 5 6 3 1 4 19

ELS 1 4 1 3 2 11

ELaS 2 0 0 8 4 14

EHS 8 5 13 9 5 40

EKAÜ 2 0 1 0 0 3

Kõik kokku 72 67 66 67 63 335

2010. aastal on ajakirja väljaandmisega olukord jätku-valt keerukas, artiklid laekuvad raskustega. Neljandanumbri mahuks jäi vaid 20 lk, tavaliselt 28 või 32 lk. Omaeriala tutvustamisest pole huvitatud ELaS, ajakirja siiskitellitakse (20), ja EKAÜ (ajakirja ei telligi). EHS sai kirju-tamishoogu juurde.

2011. aastal tuli korrata, et on raskusi artiklite saamise-ga. Tublimaks on muutunud ELaS, aga sea- ja karusloo-makasvatajate tegevus on kajastamata. Veterinaarmedit-siini ja loomakasvatuse instituudile oleme saatnud märgu-kirju, kuid artiklite avaldamise huvi on vähenenud, olemepüüdnud Alo Tänavotsaga referaatide kaudu instituutiesindada.

2012. aasta ei erinenud oluliselt eelmisest neljateist-kümnest. Probleeme oli ikka materjali laekumise tähtae-gadega. Karusloomakasvatajad ei pidanud vajalikuks tut-vustada teistele loomakasvatajatele küüliku- ja tšintšilja-kasvatust – äkki tuleks nende hulgast kasvatajaid lisaks?

4/2012 – viisteist aastatAjakiri Tõuloomakasvatus on jäänud ainukeseks kõiki

loomaliike käsitlevaks väljaandeks. Ilmumise lõpetasMaamajandus ja puges infolehena Maalehe vahele, agavõib-olla ongi see õige koht. Glamuurne Oma Hobu piir-dub ühe liigiga ja võistlusspordiga, mis annab piisavaltmaterjali, kuid kujundus ja vormistus on kallis.

Tõuloomakasvatus on ainuke populaarteaduslik looma-kasvatuse ajakiri, mis on avatud teadlastele, spetsialisti-dele ja loomakasvatajatele nii kirjutamise kui lugemisemõttes. Kirjutama on õnnestunud vaid üksikuid tublisidloomakasvatajaid kaasata. Oleme püüdnud avaldada kut-seliste ajakirjanike töid, kuid finantsilised võimalused pii-rasid seda. Põhiraskus on jäänud siiski aretusühingutejuhtide ja spetsialistide ning loomakasvatusteadlaste kan-da.

Ja ikka on laekunud artiklid trükivalmis seadnud peatoi-metaja emeriitprof Olev Saveli ja toimetaja pm-knd EhaLokk, keelelist korrektuuri on teinud Silvi Seesmaa, kül-jendajanud ja kujundajanud pm-dr Alo Tänavots. Viisaastat tagasi avaldasime kiitust trükikojale Paar OÜ küm-ne aasta tegevuse eest, nüüd võime lisada veel viis aastat.Ka kollektiiv on sama: direktor Peeter Adamson koos pe-rega, asedirektor Hanno Külm, müügijuht Leili Niglas jakujundaja Irina Gron. Isegi lootusetud olukorrad onlahendatud positiivselt. Kõik 60 ajakirjanumbrit on jõud-nud loomakasvatajate kätte iga kvartali kolmandal kuul.Siinkohal on ETLLi liikmetest tõuaretajad tänulikudPRIA koolitus- ja teavitustegevuse toetusele (MAK mee-de 1.1.).

Suur tänu kõigile!

36


ToimetusKolleegium: Tanel Bulitko, Käde Kalamees, MattiPiirsalu, Krista Sepp, Külli Vikat ja Olev Saveli(peatoimetaja), Eha Lokk (toimetaja)Keeleline korrektuur: Silvi SeesmaaKüljendus: Alo Tänavots

Aadress: Kreutzwaldi 46, 51006 Tartu, tel 731 3455Internet: http://www.etll.ee/Ajakiri ilmub 4 korda aastas:märtsis, juunis, septembris ja detsembris.Trükk: OÜ Paar

Lugupeetud autorid ja lugejad!Libedat sulge ja meeldivaid lugemiselamusi

ka uuel aastal.Toimetus

tõuloomakasvatus 2012/4

Documents