Konsultatsioon geograafia Konsultatsioon geograafia riigieksamiks.riigieksamiks.

•Mida peab teadma.

ÜhiskonnageograafiaÜhiskonnageograafia

. . iseloomustab üldjoontes agraar-, iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda;industriaal- ja infoühiskonda;

teab riikide arengutaset iseloomustavaid teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajaid, võrdleb riike arengutaseme

näitajatenäitajatepõhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme

põhjusi,põhjusi,teab maailma jagunemist arenenud ja teab maailma jagunemist arenenud ja

arengumaadeks /arengumaadeks /

Mida peab teadma Mida peab teadma ühiskonnageograafiasühiskonnageograafias

• iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit;

• iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid

• rahvusvahelistest firmadest;• teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO,

Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN,• OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli

maailmamajanduses;

GlobaliseerumineGlobaliseerumine

• selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele;

• Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik,

• geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks,

• majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor;

oskab üldjoontes iseloomustada oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industriaal- ja agraar-, industriaal- ja

infoühiskondainfoühiskonda• (mõisted: elatusmajandus, turumajandus,

tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine)

• Tunnus• Agraarajastu• Industriaalajastu• Infoajastu• Peamised majandusharud• Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus

Töötlev tööstus

TööstusTööstus

• Tekstiilitööstus, energeetika, metallurgia, masinatööstus jne.

• Teenindus, Info töötlemine, edastamine, transport, side

• Peamine tootmisüksus

• Mõis, talu

• Ettevõte, tehas

Millised järgmistest väidetest Millised järgmistest väidetest iseloomustavad iseloomustavad

industriaalajastut?industriaalajastut?• A. peamisteks majandusharudeks on metsandus,

kalandus ja jahindus• B. tööd tehakse peamiselt masinatega• C. peamiseks kasutatavaks ressursiks on

informatsioon• D. üle poole töötajaist on hõivatud tööstuses• E. peamiseks tootmisüksuseks on uurimis- või

teenindusasutus

Millised järgmistest väidetest Millised järgmistest väidetest iseloomustavad agraarajastut? iseloomustavad agraarajastut?

• A. peamisteks majandusharudeks on tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm

• B. tööd tehakse peamiselt käsitsi• C. peamiseks kasutatavaks ressursiks on

maavarad• D. üle poole töötajaist on hõivatud

põllumajanduses• E. maailmamajanduses osalevad vaid üksikud

kaubad

Selgita diagrammi abilSelgita diagrammi abil

Selgita diagrammi põhjal, miks on hõive eri majandussektorites toodud riikides nii erinev? (NB! arengumaade hõive teeninduses võib olla suur, kui tegemist on turismimaaga, maksuvabades piirkondades).

Selgita selle diagrammi põhjalSelgita selle diagrammi põhjal

Küsimused abistamiseksKüsimused abistamiseks

• Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset?

• Millisel ühiskonna arenguetapil on nimetatud riigid?

• Selgita näite abil mõistet elatusmajandus / turumajandus?

• Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt?

Riikide kohtaRiikide kohta

• Teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, oskab riike võrrelda arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsida erineva arengutaseme põhjusi,

• Miks ei saa ainult SKP alusel riigi arengutaset hinnata?

• Kumb näitaja iseloomustab riigi arengutaset paremini, kas SKT või inimarenguindeks? Põhjenda.

• Nimeta veel 2 näitajat, mis iseloomustavad riigi arengutaset.

• Analüüsi joonise ja diagrammide abil, millised tegurid ja kuidas on mõjutanud majanduslikku erinevust Põhja-ja Lõuna-Itaalias.

ItaaliaItaalia

teab maailma jagunemist teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / arenenud ja arengumaadeks /

Põhjaks ja Lõunaks;Põhjaks ja Lõunaks;• (mõisted: tootmisviiside levik, iseseisev ja

sõltuvindustrialiseerumine, kolooniad, asundus- ehk ümberasumiskolooniad)

• (mõisted: sisemajanduse kogutoodang, inimarenguindeks ja tema osaindeksid, kõrgelt arenenud riigid, vähem arenenud riigid, Põhja riigid, Lõuna riigid)

• (võrrelda tuleb Põhja ja Lõuna riike, iseloomustada pead oskama üleminekuriike – naftamaad, uusindustriaalmaad ehk tiigrikutsikad, Ida-Euroopa riigid)

Küsimusi riikide arengu kohtaKüsimusi riikide arengu kohta

• Miks arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika erinevalt?

• Miks on paljude Aafrika riikide majandus vähearenenud?

• Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset?

• Milliseid riike iseloomustavad tabelis toodud andmed? Vali esitatud riikide hulgast sobivad ja märgi tabelisse.

Riiki iseloomustada järgmiste Riiki iseloomustada järgmiste näitajate alusel.näitajate alusel.

• Riigi kuuluvus Põhja või Lõuna riikide hulka

• Tööstuses hõivatute osakaal %

• Põllumajanduses hõivatute osakaal %

• Teeninduses hõivatute osakaal %

• SKP in kohta USD-es

RahvastikRahvastik

• Rahvastikku arvestatakse

• Rahvaarvu kasvu järgi

• Iibe järgi

• Rahvastiku paiknemise järgi

• Demograafilise arengu järgi

Eesti rahvastikEesti rahvastik

• Eesti alalise rahvastiku koguarv on viimase, 2000. aasta, rahvaloenduse andmetel seisuga 31. märts 2000 1 370 052 sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201. Faktiline rahvaarv, mis fikseeriti rahvaloendusel, et tagada võrreldavus eelmise 1989. aasta rahvaloenduse andmetega oli 1 356 931 inimest.[1]

Eesti rahvastikEesti rahvastik

• Rahvastiku etniline koostis

• 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti rahvastikust eestlasi 930 219 ehk 67,9%. Teistest suurematest rahvusrühmadest oli venelasi 351 178 ehk 25,6%, ukrainlasi 29 012 ehk 2,1%, valgevenelasi 17 241 ehk 1,3%, soomlasi 11 837 ehk 0,9%.

Eesti rahvastikEesti rahvastik

• Võrreldes 1989. aastaga on Eestis elavate eestlaste arv kahanenud 963 281-lt 930 219-ni, ent eestlaste osatähtsus on kasvanud 61,5%-lt 67,9%-ni, seda osalt mitte-eestlaste väljarände tõttu 1990ndate alguses. 1989. ja 2000. aasta vahel on eestlaste koguarv vähenenud 3,4%, venelaste arv 26%, ukrainlaste arv 40%, valgevenelaste arv 37,8%, soomlaste arv 28,8%. Aastaks 2000 on Eesti rahvastikunäitajad üldarvudes ning erinevate rahvuste esindatuse suhtarvudes sarnased umbes 1975. aasta seisuga.

Eesti rahvastiEesti rahvasti

• Alates taasiseseisvumisest on eestlaste osatähtsus kõigi sündinute seas olnud vahemikus 70%–74%.

• Eesti keele oskajate osatähtsus on aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv on 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud.

• Eesti keelt kõneles emakeelena 67,3% Eesti elanikest, vene keelt 29,7%.

Rahvastiku püramiidRahvastiku püramiid

• Eesti rahvastiku püramiid

Uuemad diagrammid rahvastiku Uuemad diagrammid rahvastiku kohtakohta

• Elusünnid ja loomulik iive

Uuuemad diagrammidUuuemad diagrammid

• Rahvaarv Eesti linnades 2007

Asustustihedus EestisAsustustihedus Eestis

• Asustustihedus

MaailmasMaailmas• Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive

oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal.

• Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne.

Rahvastiku paiknemineRahvastiku paiknemine

• Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur)

NaisedNaised

• Naiste seisund ühiskonnas: arenenud riikides on sündimus väiksem, sest suurem osa naisi õpib või töötab, pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre soovitakse vähe lapsi. Arengumaades on suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist.

• Viljakas eas naiste arv mõjutab arengumaades otseselt sündimust, sest rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta

Lapsed ja religioonLapsed ja religioon

• Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) - arengumaades hakatakse sünnitama varasem, naiste tööhõive suurenemine soodustab sünnitamisea nihkumist hilisemale ajale

• Religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu, perekonna planeerimisse) – usklikes peredes sündimus suurem, pered suuremad. Arengumaades on usklike osatähtsus rahvastikus suurem.

• Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasestusvastaste vahendite kasutamine, meditsiini areng, abordid) - vähendavad sündimust; kättesaadavamad arenenud ühiskondades; kasutavad haritumad inimesed

Traditsioonide mõjuTraditsioonide mõju

• Traditsioonid ühiskonnas - arenenud ühiskonnad hindavad lastele kulutatud aega, raha, teostusvõimalusi, seega ei saa palju lapsi olla. Arengumaades peetakse lapsi pere toetajaks, kulutused haridusele palju väiksemad.

Majanduslikud võimalusedMajanduslikud võimalused

• Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase, riigi poliitika) - arenenud riikides see prioriteediks, seega vähendab sündimust; arengumaades sellele eriti ei mõelda, seega puudumine suurendab sündimust; riigi poliitika võib nii sündimust piirata (näit Hiina ühe lapse poliitika, kitsi toetuste süsteem) kui suurendada (toetused last kasvatavatele peredele, kulutused haridusele jms)

Peamised surma põhjused Peamised surma põhjused arenenud maadesarenenud maades

• Südame-veresoonkonna haigused, vähk

• Õnnetused (liiklus, olme, tööstus, looduskatastroofid)

• Kuriteod (vägivald, terroriaktid)

• Toidu- ja veepuudus

• Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS Sõjad, ka loodusõnnetused

AnalüüsAnalüüs

• Analüüsige muutusi maailma rahvaarvus ja rahvaarvu kasvu maailma eri piirkondades.

Diagrammid mille aluselDiagrammid mille alusel

Demografilise ülemineku teooriaDemografilise ülemineku teooria

• Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile.

Neli etappi demograafilsel arengulNeli etappi demograafilsel arengul

• Traditsiooniline rahvastiku tüüp

• Demograafilise ülemineku esimene etapp ehk demograafiline plahvatus

• Demograafilise ülemineku teine etapp ehk rahvastiku vananemine

• Kaasaegne rahvastiku tüüp

Demograafiline üleminekDemograafiline üleminek

Rahvastiku vanuseline koosseisRahvastiku vanuseline koosseis

• Rahvastiku vanuseline koosseis vanurite osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suremus selle arvelt suuremNoorte osatähtsus võrreldes vanuritega suur, seetõttu suremus madalam, kuid laste suremus on kõrge