Tasuta nädala- leht

Reede, 28. juuni 2013 linnaleht.ee

pärnu lk 8

Keskaeg on tagasiTänavu on hansapäevade alateema „Kivide juurde”. Loomulikult peetakse ka seekord rüütli-turniir mõõgavõitluses ning tasuta meele-lahutust pakutakse kolmel laval.

Aldo Luud (Õhtuleht)

urmas Vadi näitab keskealist nukitsameest

Suur kergejõustik on TallinnasEesti mitmevõistlejad eesotsas Mikk Pahapilli ja Grit Šadeikoga asuvad Kadrioru staadionil nädalavahetusel toimuvas superliigas konkureerima Euroopa vägevaimatega. sport lk 12

turm.ee

tegus tegelane lk 4

PRILLIRAAMID JA PÄIKESEPRILLID

www.prooptika.ee

kuni

2 3

kingkingking

KÕIGE SUUREM KINGAVALIK!

TALLINN Sadama 6 ∙ Vikerlase 23, Laagna keskus ∙ Telliskivi 61∙ Kopli 2b ∙ MAARDU Nurga 1 ∙ TARTU Riia 2, Eedeni keskus ∙ PÄRNU Riia mnt 131, XXX Maxima ∙ RAKVERE Lõõtspilli 2, Vaala keskus, Haljala 4, Põhjakeskus ∙ NARVA Kreenholmi 52, XX Maxima

12,80 €

5 €

4,90 €9,90 €

20 €

3,90 €

3,90 €

PARIMADHINNAD!

NAISTEKINGAD, suurused 35–43MEESTEKINGAD, suurused kuni 49

23 L k k T lli k

20 €

®

4. augustilKadrioru Lossi Lilleaias

Uksed avatakse kl 19:00 – Kontsert algab kl 20:00Piletid hinnaga 30€/35€ Piletilevist

erikülaline:

musiccase.ee / reginaspektor.com

Reede, 28. juuni 2013 arVamUsarVamUs Reede, 28. juuni 2013

Õpetajad ootavad enamatEesti Haridustöötajate Liidu ar-vutused näitavad, et valitsuse pakutava miinimumpalga tõu-su tulemusena õpetajate sisse-tulekud reaalsuses ei kasva. Minister pakub 800 euro suu-rust alampalka, nii kasvaks keskmine palk 960 euroni. Tä-navu suurenes miinimumpalk 608 eurolt 715 euroni ning omavalitsused said palgatoe-tust keskmiselt 915 eurot iga ametikoha kohta. Haridustöö-tajate liit soovib, et palgatõus oleks 25 protsenti. Seaduse järgi lepitakse järgmise aasta õpetajate miinimumpalgas kokku läbirääkimistel, milles osalevad Eesti Õpetajate Liidu ja Eesti Haridustöötajate Liidu esindajad, omavalitsusliitude juhid ning valitsuse esindajad.

Seekord oli jaaniõhtul tunda eriti palju rahvuslikku nooti. Autode küljes lehvis va-rasemast enam Eesti lippe ja külaaedadest kostis mõnel pool hommikuni mürtsakaid leegionäride marsiviise. Kui pidu, siis olgu täiega, ja õige ka.

Öeldakse, et eestlased muudkui muret-sevad ega oskagi rõõmustada. Ka siis, kui supermarketites kärud üle ääre ajavad ja kätest puudu tuleb, et kraami täis kilekotte autosse kanda, on teoksil muretsemine.

Siis kui Eesti riiki juhtiv Reformiera-kond oma sisevalimistel häältepettusega vahele jäi ja tõusis küsimus, kas peaks kor-raldama kordusvalimised, arvasid asjaosa-lised, et 71 häält pole kõneväärne – see ju vaid viis protsenti. Viis protsenti Eesti ela-nikest on 60 000 inimest. Umbes nii palju vist pidi Eestis olema vaesuses perede lap-si. Isegi kui ülejäänud 95 protsenti rahvast jaksab käia muretse-mas supermarketites, tuleb viiel protsendil rõõmustada kodus tühja taldriku taga. Võib-olla on aga lahk muu koha peal.

Eurostat teatas hiljuti, et Eestis on toi-du- ja tarbekaupade hinnad jõudnud 87 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Va-rasemast aruandest teame, et Eesti inimes-te keskmine netosissetulek on 40 protsenti Euroopa keskmisest. Kui need arvud kokku panna, saame kätte eestlaste ostujõu – vaid 46 protsenti eurooplaste keskmisest. Seega on elu meie jaoks omal maal 210 protsenti kallim kui eurooplaste jaoks keskmiselt. Ometi müüakse meile elektrit kohati viis korda kallimalt kui Soomes-Rootsis.

Muidugi ei peitu õnn rahas. Aga veel ühe uuringu tulemuste andmeil pole eestlased ka õnnelikud. Miks siis ikkagi niimoodi? Tiina Kangro peatoimetaja

toimetaja Veerg

Kallis Eesti

Meie jaoks on elu 210 protsenti kallim kui Euroopas keskmiselt.

www.linnaleht.ee

Väljaandja AS SL Õhtuleht Narva mnt 13, 10151 TallinnTel 614 4085Faks 614 4195 E-post linnaleht@linnaleht.eeNr 26 (1214 Tallinn, 848 Tartu ja Pärnu)Trükk AS Printall

Peatoimetaja Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.eeReklaam Meelis Linke, meelis.linke@linnaleht.eeKõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine, sh nende edastamine ja reprodutseerimine Linnalehe nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaas-töid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

nä

da

l r

UU

dU

s

Peep Linno

Eestlased ja kogu Euroopa põlisrahvused ning nende järeltulijad USA-s on surmakursil. Pensioneerunud korrespondent Eero Laidre hoiatab, et peale homopromo när-vutab õhtumaalaste iivet näiteks naiste töölkäimine ja kasvav tarbimishullus, aga ka sooidentiteedi mahasurumine

rekordite ootel

Sisseastumiste nädalReformierakonnast välja-heidetute ja lahkunute kohad võtavad endise keskerakondlase Vilja Sa-visaar-Toomasti kõrval üle endised keskerakond-lased ja siseministrid Ain Seppik ja Toomas Varek. Nüüd on reformierakond-lasi 13 126. Keskerakon-da astusid lauljanna Heidy Tamme ja erakonna 14 000. liikmena iluuisu-taja Jelena Glebova.

Elektri hind läbi laeMajandusminister Juhan Parts nentis, et anomaal-selt kõrgele, nimelt kuni 200 euroni megavatt-tunni eest kerkinud elekt-ri börsihinnast tuleb teha tõsised järeldused. Asja peab uurima konkurentsi-amet ja Eestil tuleb kaa-luda, kas on kasulik olla elektrinappuses vaevle-vate Läti ja Leeduga sa-mas turupiirkonnas.

Suuremad jaanilöömingud22. juunil toimunud Hal-jala jaanituli Virumaal lõppes kahe suurema kaklusega. Kuuldused, na-gu oleks üks jõhkra löö-mingu ajal läbi pekstu-test haiglas surnud, ei pea siiski paika.

Lemme rannas Pärnu-maal hakkas mitmeküm-neliikmeline seltskond jaaniõhtul peksma ette-juhtuvaid inimesi, ka tüd-rukuid. Politsei käis kohal kolm korda, jaoskonda viidi seitse inimest, neist kolmele esitati kehalise väärkohtlemise kahtlus-tus.

Mida vähem homo seksuaalsust, seda parem EEro LaidrE vabakutseline kirjasaatja

Iseseisev mõtlemine on möö-dapääsmatu, kui me ei taha ol-la propagandast juhitud kana-pimedad. Lisaks peaksime ole-ma nii informeeritud, et suu-daksime tõelähedaselt vastata järgmistele küsimustele:

1. Mida meiega tehakse või tahetakse teha?

2. Kes on tegijad? 3. Kuidas tehakse? 4. Miks? Inimkonna koidikust alates

on võimurid olnud hulkadega manipuleerijad. Nende eesmär-gid on egoistlikud, meetodid aga propagandistlikud. Kui sel-lest ei aita, siis ka repressiivsed. Propagandistlik fassaad on igal ajastul erinev, vastavalt vaja-dustele. Olid ajad, kus lasteaias taoti lastele pähe, et Leninist ja Stalinist paremaid onusid maa-ilmas pole olemas. Hiljem saa-di teada vastupidist... Praegu-sed võimurid püüavad lapse teadvusest kustutada soolist identiteeti, lakeerida ja upitada homoseksuaalsust. Milleks?

Sooline arengupeetus koos meedias võimutseva homopro-moga põhjustab seksuaalseid hälbeid, mis suunavad rahva jätkusuutlikkuse viljatule pin-nasele. Kahaneb sündide arv ja see ongi uut maailmakorda ehi-tava eliidi eesmärk. Mida vähem on maakeral rahvast, seda roh-kem jääb kahanevat looduslik-ku ressurssi äravalitud kliki ja tema hõimude kasutada.

Praegune rahvaarv ja selle plahvatuslik kasv on skandaal-ne. Nigeris on igal sünnitusea-lisel naisel 7,4 last. Ülisuur on see arv ka teistes Aafrika riiki-des ja Indias. Homoseksuaalsu-se idealiseerimine ja reklaam neis riikides puudub. Vastupi-di, homosuhe on karistatav. Nagu näiteks ka nn demokraat-like riikidega sõbralikes suhe-tes olevas Saudi Araabias.

Seevastu Euroopa Liidu rii-kides lokkab homopropaganda ning sündimus põlisrahvuste hulgas on ülimadal. Peale ho-mopromo madaldab iivet nais-te kasvav tööhõive, perekonna-vaenulik massimeedia, hedo-nismihüsteeria, soolise identi-teedi lagastamine jms.

Eestlased ja kogu Euroopa põlisrahvused ning nende jä-reltulijad USA-s on surmakur-sil. Mõningane erand on Iiri-maa, kus sündimus veel ulatub rahvastiku püsimajäämise pii-rile. Rahvas on seal religioos-sem ja perekond väärtustatum. Väljasuremist pole karta ka Iis-raelis. Õppigem juutidelt. Eest-lased pole maakera ülerahvus-tajad ega vaja elutekketõrjelist propagandat. Kui tahame rah-vuse ja riigina ellu jääda, ei pea meie perepoliitika ega ajakir-jandus keskenduma (seksuaal)-vähemustele, vaid traditsioo-nilise perekonna väärtustami-sele ja kaitsmisele.

Minu vaated kindlasti ei muutu. Paremtsentrist ma olin ja selleks ma ka ilmselt jään. Keskerakondlasena astmelise tulumaksu eest võidelnud värske reformierakondlane Ain Seppik ütleb, et toetas vaid parteiliini ja pooldab praegu praegust maksusüs-teemi

Uus internetipagulane jäi kaduma

Vaestest ameeriklastest rikkamad eestlasedKui võrrelda Eesti keskmist, ligi 11 000 euro suurust aas-tast netosissetulekut kõigi maailmas praegu elava 7,1 miljardi inimese sissetulekutega, siis selgub, et ühe tea-tava käekoti hinnaga võrduva aastatuluga inimene kuu-lub 4,8 protsendi maailma jõukamate inimeste sekka. Keskmisest eestlasest jõukamaid on maailmas praegu 321 738 983, selgub veebilehe www.globalrichlist.com rikkusekalkulaatorit kasutades. Võrdluseks: maailma ka-heksas jõukamas riigis elab kokku ligi 900 000 000 ini-mest. Ainuüksi maailma suurima majandusega riigis USA-s on juuni viimastel päevadel 316 668 567 elanikku.

tudengit läbi kukutanud Peeter Lorents võitleb sel moel mahakirjutamise ja pettustega.

IT-kolledži tudengid nõuavad kunagi ka poliiti-kuna tegutsenud loogika- ja algoritmiteooria õppe-jõu vallandamist, süüdista-des teda liigses hindamis-karmuses, aga ka rassismis ja sallimatuses.

135

USA globaalse netinuhkimise paljastanud endine LKA lepingu-line töötaja Edward Snowden jäi pärast Hongkongist pagemist Moskva Šeremetjevo lennujaama rahvusvahelises tsoonis ava-likkusele kadunuks, välja kuulutatud Havanna lennule ta ei läi-nud. USA on Ecuadorist asüüli palunud paljastaja passi tühista-nud, kehtiva reisidokumendita ei saa aga lennupiletit osta. Ta-gaotsitav Snowden on seega jäänud lennuväljale lõksu nagu tuntud Iraani pagulane Mehran Karimi Nasseri, kes elas Pariisi Charles de Gaulle’i lennujaamas üle 17 aasta. Teine Ameerika võimude jahitav suurpaljastaja, WikiLeaksi juht Julian Assange on end Ecuadori saatkonnas varjanud juba üle aasta.

Reuters/Scanpix

Bulls

Edward Snowden

4 5

HUMANAHUMANAKäest kätte, ajast aega!

www.humanae.ee

Täna kõik kaubad poole hinnaga!

Täna kõik kaubad poole hinnaga!

SUUR SUVEMÜÜK!TRIUMPHI RINNAHOIDJAD

Kadaka Pesukauplus Kadaka tee 44 (Eesti Tekstiili maja) Bussiga nr 16 ja 33 tulles Joostimäe peatusTel 657 0985 • E–R 10–18, L 10–16, P suletud

KÕIK PÄEVITUSRIIDED

JA RINNAHOIDJAD

KUNI –70%

70 ABCDE,

75 ABCDEFGH kuni

120 BCDEFG

LÄTI JA SAKSA TOOTJATELT

kuni

‒70%

Triumph rinnahoidjad

alates

7,90 €

Reede, 28. juuni 2013 tegUs tegelanetegUs tegelane Reede, 28. juuni 2013

Urmas Vadi elustas keskikka jõudnud Nukitsameheada MaLTsEva ada.maltseva@linnaleht.ee

Kui Oskar Luts elaks, võiks ta kirjutada järje sellest, kuidas suureks saanud Nukitsamees, Iti ja Kusti elavad. Aga nüüd tegi Urmas Vadi selle tema eest ära.

Täna õhtul esietendub Ema-jõe Suveteatri suvelavastus „Nukitsamees 2”, mis kujutab endast järge „Nukitsamehe” loole. Mis on saanud Nukist, Itist ja Kustist? Kuidas ja kus elavad nõiamoor, Mõhk ja Töl-pa? Kuidas on nad suutnud ko-haneda tänapäeva Eestis? Näi-dendi autor Urmas Vadi ja la-vastaja Andres Dvinjaninov hoiatavad: see pole lastetükk!

„Tõesti, ei tasu ikka kogu pe-rega vaatama tulla, et näitame lapsele kah armsat Nukitsa-meest. Kui aus olla, siis polnud ta Oskar Lutsulgi teab kui ar-mas, vaid ikka üsna metsik ja jõhker tegelane. Ja ega ta selles näidendis, kus ta on keskealine, mingite laste teemadega ei te-gele,” märgib autor Urmas Vadi.

„Nii nagu lapsed ei pea vaa-tama Ingmar Bergmani ega Quentin Tarantino filme või fil-mi „Saag”, ei ole neil vaja ka se-da vaadata. Ühesõnaga võiks lapsi hirmutada, siis nad ei tu-le,” käib Vadi välja argumendi, millest võiks vanematel abi ol-la, veenmaks lapsi seekord ko-ju jääma. (Ja lisaks on lapsed oma „Nukitsamehe” juba laval ära näinud, muusikali lavastas Vanemuises paari aasta eest Eva Klemets.)

Nukitsamees on tegelane, keda teavad kõik. Isegi neil, kes pole Lutsu raamatut lugenud, on tõenäoliselt silme ees omal ajal valminud Helle Karise film, kus särasid Ita Ever, Urmas Ki-buspuu, Tõnu Kark ja teised näitlejad. Autor tõdeb, et „Nu-kitsamees 2” loomiseks sai ta inspiratsiooni nii Lutsu raama-tust kui ka Karise filmist ning

et uuslavastus on mõeldud just sellele põlvkonnale, kes selle raamatu või filmiga koos on üles kasvanud ja nüüd ise enda eluteljel kuhugi sinna keskele jõudnud. „Ma isegi mõtlesin ükspäev, kas seda võiksid vaa-data näiteks inimesed väljast-poolt meie kultuuriruumi. Ja jõudsin selleni, et võiksid küll, aga nagu ikka ei pruugi mingid tsitaadid midagi öelda ning siis ei saa mängust aru,” lisab ta.

Otse loomulikult ei soovi autor enne esietendust kõiki kaarte avada. Teada on niipal-ju, et Nukitsamehe rollis astub üles Endla näitleja Ago Ander-son ja vanamoori mängib Pee-ter Volkonski. Veel teevad kaa-sa näitlejad Merle Palmiste, Raivo E. Tamm, Indrek Taal-maa, Riho Kütsar ja Maria Soo-mets.

Nukrus korraliku Nuki silmades

Vadi on varem rääkinud, et lavastuse tegelased elavad nüüd linnas ja „Nukitsamees 2” on vaade sellele, kuidas nad praeguses l innastunud Google’i-ühiskonnas on ko-handunud. Näiteks Mõhk ja Tölpa on anonüümsed neti-kommentaatorid. Üritan veel kord pärida, millest ikkagi la-vastus räägib ja milliseid tee-masid käsitleb. „Ta ikka on nii nagu need näidendid ja raama-tud ja filmid enamjaolt on, rää-gib inimeseks olemisest. Kitsa-malt ehk inimestevahelisest suhtlusest ja selle võimalikku-sest, ka lähedusest. Aga ma jär-jest enam tunnen, et väga ras-ke on öelda, lavastuse juures veel eriti, millest ta räägib. Sest ega lavastus, kuigi siin on konkreetne lugu, ei tähenda ai-nult konkreetset teemapüsti-tust ja lahenduse leidmist. Ning seda, kuidas ta kellegi jaoks mõjub, mis tundeid ja mõtteid tekitab, ei saa kellegi

eest ära öelda. Mind inspiree-ris kirjutama üks lapsepõlvest sisse jäänud tunne. See oli „Nu-kitsamehe” raamatu lõpus asuv illustratsioon, kus Nukist on saanud korralik koolipoiss, sar-vi tal enam pole, nahk on val-ge. Aga tema silmades peegel-dub meeletu nukrus ja igatsus. Ja võib-olla peegeldub see praegu ka inimeste pilkudes. Me tuleme ju metsast, see eest-laste linnakultuur on üsna hi-line nähtus,” arutleb Vadi.

Filmis oli tähtsal kohal Olav Ehala kirjutatud muusika. Ühelt poolt kõlas filmis südamlik „Ko-du laul”, aga teisalt paelus noo-ri vaatajaid kollide lauldud lus-takas „Raha laul”. („Otsi lolli, kes ei karda kolli, kui on kollil raha maitse suus. Raha mängib elus põhirolli, rahas on õnn ja armastus…”). Autor kinnitab, et raha teema lavastuses esiplaa-nile ei tule. „Seda laulu laulsid vist Mõhk ja Tölpa, kui ma õi-gesti mäletan. Ja ju nad laulsid seda sellepärast, et neil polnud seda piisavalt. Võib-olla see tunne, et midagi on ikka puudu ja neid on kõrvale jäetud, saa-dab neid nüüdki. Aga küsimus pole kindlasti rahas,” ütleb ta.

Plaanib kirjutada ka lastele

„Nukitsamees 2” tuleb lava-le uudses mängupaigas, Tegu-ri tänavas asuvas Kammivabri-ku klubis. „See on lihtsalt väga lahe saal. Juba siis, kui seal pol-nud veel midagi üles ehitatud, nägi see selline välja, et seal võiks teatrit teha. See on mõ-nusalt räämas maja, nagu Ago Andersoni lõug, ja sellisena see sobib. Ühelt poolt on saal in-tiimne ja teiselt poolt väga hea erinevate võimalustega män-gupind,” kiidab Vadi.

Tegusa autorina jõuab Urmas Vadi palju kirjutada ja ka tema näidendeid on viimasel ajal mitmes teatris lavale jõudnud

päris mitu. „Ideid on ikka vähe, aga ma lihtsalt müün need vä-ga hästi ja kalli raha eest ning mitmele poole maha,” arvab au-tor ise tagasihoidlikult.

Erilist huvi tunneb Vadi aja-looliste isikute elustamise vas-tu, aga muidugi omas võtmes. „Kui ma kirjutama hakkasin, nii vast 18 aastat tagasi, siis kirju-tasin peamiselt endast, aga sel-

lest väsib vaikselt ära. Eks ma kirjutan endast ikka edasi, aga nagu elus ikka suhtled võõras-te inimestega, saad nendega tuttavaks, vaatad filme, loed tekste. Ja need inimesed, kes ei ole sina, tulevad kuidagi iseene-sest mõistetavalt mängu. Kui see elus nii on, siis miks ta peaks kirjanduses teistmoodi olema? Minu enese jaoks muutub jär-jest tähtsamaks tegelda nende teemadega, mis on minu ümber õhus, just siin, selles ruumis ja ajas, ning rääkida ka nende ini-mestega kaasa. Mis puutub Nu-kitsamehesse, siis ma arvan, et kui Luts elaks, siis ta kirjutaks selle loo ise, kuidas Nukitsa-mees ja Iti ja Kusti ja metsalised on suureks saanud. Sest tal on

Lavastaja Andres Dvinjaninov: kas on ikka vaja kõike metsast koju vedada?Andres Dvinjaninov toob Emajõe Suveteatris lavale „Nukitsamees 2”.

Tema jaoks ei ole see esimene kord Urmas Vadi loomingut lavastada. Tänavu varakevadel esi-etendus Pärnu Endlas kantrimuusikal „Viimane kauboi”, mille tekst pärines samuti Urmas Vadi sulest ja millega kirjanik täitis oma lapsepõlvest pärit kauboiunelma.

Lavastaja iseloomustab Vadit kui väga julget ja konstruktiivset autorit. „Meie koostöö on ol-nud tegus ja mul on hea meel tõdeda, et kirjanik ei ole ära kadunud, vaid on lavastuse etteval-mistamisest olnud väga huvitatud ja selles ak-tiivselt kaasa löönud,” märkis Dvinjaninov. Ta li-

sas, et „Nukitsamehe” järje kirjutamine oli Vadi idee ning „see oli väga hea idee”.

Dvinjaninov oli nõus, et „Nukitsamees 2-s” pööratakse pea peale Oskar Lutsu raamatust ja Helle Karise filmist kõlama jäänud sõnum. Tea-tavasti toodi Nukitsamees metsast välja, temast sai viks ja viisakas koolilaps, nüüd aga tundub hoopis sedamoodi, et korraliku linnaelu asemel võinuks ta metsa edasi jääda… „Meie seame kahtluse alla selle, kas on vaja kõike, mida met-sas näed, näppida ja koju vedada. Võib-olla oleks targem jätta asjad selliseks, nagu nad on. Las hea olla hea ja kuri olla kuri, see ümberkas-vatamine ei ole alati nii mõnus,” märkis Dvinja-ninov.

CUrriCUlUm Vitae

■Urmas Vadi on sündinud 1977. aastal. ■ 1997. aastal lõpetas ta Tartu Forseliuse gümnaasiumi ja 2002. aastal Tallinna ülikoolis raadiorežii eriala. ■Ta tegutseb näitekirjaniku, novellisti ja raadioajakirjanikuna (on Eesti Raadios kul-tuuri- ja kirjandustoimetaja), peale selle on ta kirjutanud stsenaariume ja lavastanud. ■1999. aastal võitis ta näidendiga „Varasta veel võõraid karusid” näidendivõistluse 1. preemia lastenäidendite kategoorias. ■ Tema sulest on ilmunud arvukalt näi-dendeid, näiteks „Lendav laev (Havi kä-sul)” (2000), „Kohtume trompetis” (2002), „Kadunud kosmoses” (2003), „Inimene, mängi!” (2006), „Ballettmeister ja neli rahvavaenlast” (2007), „Peeter Volkonski viimane suudlus” (2010), „Rein Pakk ot-sib naist” (2011) ja „Minu isa 20 aastat hiljem” (2011). ■ Vadi näidendite omapäraks on fantaa-siamaailma ja argipäeva segamine, mil-le tulemuseks on absurdihuumor. Ta on elustanud selliseid ajaloolisi inimesi nagu Elvis Presley (näidend „Elvis oli ka-pis!”), Georg Ots (muusikal „Georg”), Val-do Pant (telemängufilm „Kohtumine tundmatuga”) ja Rudolf Allabert (näi-dend „Rudolf Allaberdi testament”). ■Mullu ilmus temalt romaan „Tagasi Ees-tisse”, mis jõudis samal ajal teatrilavale.

ju „Kevade” ja „Suvi” ja nii eda-si. See on üsna loomulik, et ta võiks nii mõelda. Aga kuna ta on surnud ja seda enam teha ei saa, siis ma kirjutan nüüd tema eest,” räägib autor.

Aga täiskasvanutele kirjuta-des ei kavatse ta pereisana ka lapsi unustada. „Ma olen küll paar näidendit lastele kirjuta-nud, aga see pole see. Ma kirju-tasin need siis, kui mul endal lapsi veel polnud. Aga praegu olen küll mõelnud, et peaks se-da taas tegema. Ja kui teatri peale mõelda, siis sooviks ma teha sellise lastelavastuse, kus keegi ei karju, et publiku tähe-lepanu võita, keegi ei puhu min-git kõva häälega pasunat ning keegi ei lase pauku,” kinnitab ta.

Autor Urmas Vadi hoiatab: ärge koos perega seda tükki vaatama tulge, sest armsat Nukit-sameest, keda lastele näida-ta, te laval ei näe!

Kui aus olla, siis polnud ta Oskar Lutsulgi teab kui armas, vaid ikka üsna metsik ja jõhker tegelane. Näidendi autor Urmas Vadi hoiatab, et tegemist pole lastetükiga ning armsat Nukitsameest laval ei näe

Aldo Luud (Õhtuleht)

6 7

G4S Eesti esindused asuvad Tallinnas, Tartus,Pärnus ja Jõhvis. G4S Eesti kontserni käive oli 2011. aastal 54 miljonit eurot ja töötajate arv ligi 3000. G4Sil on üle 45 000 püsikliendi.

Pakume:

Lisainfo telefonil 6511 787, 13322 või e-posti aadressil personal@ee.g4s.com.Vaata meie tööpakkumisi www.g4s.ee/karjaar.

G4S Eesti esindused asuvad Tallinnas, Tartus,Pärnus ja Jõhvis. G4S Eesti kontserni käive oli 2011. aastal 54 miljonit eurot ja töötajate arv ligi 3000. G4Sil on üle 45 000 püsikliendi. ligi 3000. G4Sil on üle 45 000 püsikliendi.

G4S Eesti esindused asuvad Tallinnas, Tartus,Pärnus ja Jõhvis. G4S Eesti kontserni käive oli 2011. aastal 54 miljonit eurot ja töötajate arv ligi 3000. G4Sil on üle 45 000 püsikliendi. ligi 3000. G4Sil on üle 45 000 püsikliendi.

Sinu turvaline tööandja

Tule ja ühine meie sotsiaalseltvastutustundliku teenindusettevõttega!

Ene Jaaksonturvatöötaja-administraator ja elukestev õppija„Olen oma elus pidanud mitmeid ameteid. Turvatöö on huvitav ja mitmekülgne, koolitused tagavad pideva arengu. Lisaväärtuse annab G4Si ühiselamu, mida juba aastaid oma koduks pean.“

G4S ON ARENGUT JA PÜHENDUMIST TOETAV TÖÖANDJA!

• kvaliteetseid koolitusi s.h tasuta kvalifi katsioonikoolitust

• kollektiivlepingust tulenevaid õigusi ja soodustusi

• mitmekesist tööd ja karjäärivõimalusi

• sportimisvõimalusi G4S Spordiklubis

• soodsat ühiselamukohta• stabiilset sissetulekut• paindlikku tööaega

Stoneridge Electronics AS on 1998. aastal asutatud autotööstusele elektroonikaseadmeid tootev ettevõte, kelle klientideks on maailma suurimad autotootjad, sealhulgas Volvo, Scania, MAN ja Daimler. Ettevõte kuulub rahvusvahelisse Stoneridge’i kontserni, kus üle maailma töötab ligi 10 000 inimest.

Tellimuste mahu kasvu tõttu pakume tööd

KOOSTELIINI OPERAATORITELETöö kirjeldusElektroonikaseadmete ja/või juhtmeköidiste koostamine tootmisliinil vastavalt tootmisplaani-le ning kvaliteedinõuetele.

Töö toimub esmaspäevast reedeni kahes vahe-tuses nädalase intervallina (kella 7‒15 ja 15‒23). Vajadusel peab olema valmis ka öiseks vahetuseks P‒N kella 23‒7.

Nõudmised kandidaadileOled sobiv kandidaat meie meeskonda, kui oled rõõmsameelne ja kohusetundlik, valdad suhtlustasandil eesti keelt ning Sul on hea rutiinitaluvus ja soov teha täpset tööd.Kasuks tuleb eelnev töökogemus elektroonika-valdkonna tootmisettevõttes.

Lisainfo Töökoht asub Tänassilma tehnopargis Laagris, kohale saab linnaliini bussidega nr 18 ja 27.Töötasu pärast katseaega alates 550 € kuus.

Ettevõte pakubStabiilset töösuhet kasvavas rahvusvahelises ette-võttes, põhjalikku väljaõpet, kaasaegset ja puhast töökeskkonda ning kuupalgale lisandu-vaid soodustusi (lõunasöögi osaline hüvitami-ne, staažipuhkus, tervisepäevad, sportimisvõima-lused, toetused perekondlike sündmuste puhul, ühisüritused jm).

Sobivate kandidaatidega võetakse ühendust!

Ettevõte asub Valdmäe 5, Tänassilma tehnopark, Saku vald, Harjumaa.Kontakttelefon: Mare-Anne Vahtra, tel 669 4152

Töösoovi palume edastada meiliaadressile personal@stoneridge.com

Otsime töötajaid täiskohaga (graafi ku alusel), osalise tööajaga ja hooajaks. Töötajaid transpordib buss Tallinn (Estonia teater) – Kohila (Tallinna Pesumaja). Sobivate kandidaatidega võetakse ühendust. Tööle asumine viivitamatult. Info tel 482 0200, sooviavaldus saata katrin@tallinnapesumaja.eeAadress: Vetuka tee 7, Kohila, www.tallinnapesumaja.ee

Pakume tööd järgmistele ametikohtadele:

tehnik-mehaanik vahetuse meister andmesisestaja-komplekteerija keemilise pesu operaator tootmistöölised transporttöötaja autojuht-ekspediitor

Reede, 28. juuni 2013 tallinntallinn Reede, 28. juuni 2013

Ühe laUsega

Kultuurikatla aias on täna plaanis aiandus- ja vabaajaüritused, homme kella 11–15 on ava-tud toidulaat ja kirbuturg, iga päev on lahti ka kohvik Kanala ja laenutatakse tasuta rat-taid.

Tallinna tehnikaülikool alustas sisseastumis-avalduste vastuvõttu, mis kestab 5. juulini.

Tallinna ülikoolis algab vastuvõtt täna ja kes-tab 9. juulini, vastuvõetute nimekirjad selgu-vad pärast sisseastumiseksameid 25. juulil.

Homme algava ürituse „Ava lava, Tallinn!” raames viiakse lehel www.avalava.ee läbi turismi- ja kultuuriviktoriin, mille võitjaid ootavad auhinnad.

Pühapäeval saab kella 12–16 lasta kasse kii-bistada, registreerida ja vaktsineerida Lasna-mäel Kivila pargis (Kivila 46 maja taga), tal-linlase kassi märgistamine maksab 5 eurot.

Kuum asfalt voolab ojadenaSelle nädala lõpuni on liiklus Järvevana teel suurte teetööde tõttu takistatud. Järvevana teel juba mitu päeva kestnud teetööd jätku-vad – täna õhtul alustatakse Tartu maantee ja Järvevana 3A vahelisel lõigul pealmise asfal-dikihi freesimisega. Sealt edasi kuni Järveva-na 7A-ni pannakse terve nädalalõpu asfalti. Teetööd kestavad pühapäeva õhtuni.

Küttetrassi ehitustööde tõttu on liikluskor-raldust muudetud Ahtri tänaval Hobujaama tä-navast Jõe tänavani ulatuvas lõigus. Linnast väl-juv suund on suletud pühapäeval kella 18-ni.

Kapitaalremont käib ka Soo tänaval, kust on liiklus suunatud ümbersõidule.

Peale selle algavad nädalavahetusel Harju ja Kullassepa tänava rekonstrueerimistööd. Töödega tehakse algust Kullassepa tänaval.

Teetöödega on ööpäev läbi pealinnas ame-tis 11 remondibrigaadi. LL

Teet Malsroos (Õhtuleht)

Homme on Vene muusika tasutaHomme keskpäeval algab Vabaduse väljakul tasuta kontsert, mis toimub kultuu-ri- ja muusikafestivali Tal-linn Star Weekend raames.

Festivali korraldajad on Tallinna kutsunud mitu maailmakuulsat lauljat. Päe-vasel galal esinevad süm-fooniaorkester Art Festival (Peterburi), Mihhailovski ja Kirovi teatri solistid ning paaniflöödil soleerib Kons-tantin Moskovitš (Moldova). Kell 14 algab vanalinnas korstnapühkijate paraad ja martsipani kaunistamise võistlus.

Tähtede festivali ajal esi-neb laupäevaõhtusel pileti-tega kontserdil lauluväljakul tenor José Carreras, kellega koos astub publiku ette Ees-ti ooperidiiva Annely Peebo. Festivali kolmandal päeval, pühapäeval annab suurkont-serdi popmuusik Elton John, samal laval esinevad Tõnis Mägi ja briti tantsumuusi-kastaar Sophie Ellis-Bextor.

Tallinn Star Weekendi ajal toimub ka hulk kultuuri-sündmusi ja festivali saadab värvikas ööelu pealinna klu-bides. Täpsema kava leiab aadressilt www.tsw.ee. LinnaLEhT

Arno Saar (Õhtuleht)

Annely Peebo

Metsistunud tehismaastik linna piiril, mis alles ootab vääristamistanTs viLL ants.vill@linnaleht.ee

Tallinnas on koht, kus saab ujuda, päevitada, kala püüda, koeri ujutada, kummipaadiga sõita, seenel käia, lõket teha, püssi lasta, talvel suusatada, kelgutada ja jäärajasõitu harrastada. Kõike seda aga omal riisikol.

Kui sõita neljapäeva õhtul 5. liini bussiga lõunapoolsesse lõpp-peatusse, minna põõsas-te vahelt edasi, üle raudtee ja mäest üles, ikka ida poole, ava-neb platoolt vaade, mida linnas poleks küll kuidagi kohata osa-nud. Mitu suurt, saartega järve, nende vahel roostikud ja met-satukad, taamal mustamas sil-mapiirini ulatuv mets.

Suundudes mäest laskudes männinoorendikus kulgevat rada mööda muudkui ida poo-le, jõuab roostikuvahelist maasäärt pidi metsasele saare-le, mille keskel lagendikul kõ-hutab Tallinna üks suuremaid rändrahne – Rakukivi, mis on suurem kui pooleliolev indivi-duaalelamu.

Kui kivi ümber vastupäeva kolm ringi teha, siis selgub, et oled valel ajal tulnud. Puude vahelt avanevad vaated veena-vad selles, et tulema pidanuks juba hommikul, et kogu pilgu-le avanev muljetavaldava suu-rusega – pikkupidi üle kuue ki-lomeetri ulatuv – järvistu ja selle ümbrus põhjalikumalt lä-bi uurida.

Niisiis, kui aega rohkem käes, ilmneb, et Kõrvemaa Šveitsi meenutava maastikuga on mi-

dagi korrast ära. Mõned järve-kaldad on üllatavalt järsud, siin-seal on näha suuri koonuseku-julisi liivakuhilaid, osa liivaseid kaldajooni, kust vaid palmid puuduvad, on nagu joonlauaga maha märgitud. Ning ühes ko-has kulgeb autotee kaarega ke-set järve. Jah, tegu on tehis-maastikuga, mis aga mõnes osas on juba piisavalt metsistunud, et jätta looduslikku muljet.

Metsiku puhkaja kaitseala

Niisiis, mis siin keerutada – tegu on Männiku liivakarjääri-de alaga, kuhu on aastaküm-neid kestnud ehitus- ja sili-kaatkivi tegemiseks kasutata-va liiva ammutamise järel tek-kinud üha suureneva pindala-ga järvistu. Praegu on veepin-da ligi 400 hektarit ehk pea ka-he Pühajärve jagu. Suurim jär-vedest on Raku, mille keskel asubki seesama (pool)saar, lõu-na poole jääb veel mitu ühen-datud korraliku järve mõõtu veekogu, mitu neist saartega. Ühest järvekäärust leiab mit-mel hektaril laiuva roostikuala, teisalt pikad liivarannad. Mõ-nel kaldapõndakul seisavad õn-gitsejad, ühel seltskonnal on ka lõke. Kalamehed räägivad, et kala jätkub ja on üsna mitut lii-ki. Kunagi olla müütiline õnge-mees Fadejev isegi angerja jär-ve asustanud.

Üldmulje metsistunud te-hismaastikust on nagu vene-aegse metsiku turisti soovune-näost: saab lõket teha, kala püüda ja rohul külitada. Pikli-ku järve vastaskalda ääres sil-

mame ujumas luike. Fotograaf paneb pika objektiivi ette, pil-distab.

Järsku kostab automürinat, seljatagust teed mööda vuhi-seb mööda liivakoormaga hiig-laslik kallur. Lõunapoolsest ot-sast pikeneb järv kaevandami-se tõttu üha, Saku valla süga-vusse. Mitte ilmaasjata pole mitmel pool kollased hoiatus-sildid: „Kaevandusala. Ohu-tsoon”. Oleks pidanud nädala-vahetusel tulema, mõtlen.

Mitut moodi paik

Korrastamise vaevas, kuid pilkupüüdval paigal lasub siis-ki tumedamaid varje. Pole vist kellelgi uudis, et neis vetes on ohtlik. Ebaühtlase põhjaga, ko-hati allikarohked järved on mõ-

nes paigas isegi kuni 15 meet-rit sügavad. Ja sügavaks läheb järsult, nii pole põhjuseta ma-nitsused hoiduda seal ujumast. Ning talvel jäärajasõitu harju-tamast, viimasel talvel vajus näiteks neli autot läbi jää.

Ka on küllap kõik kuulnud jutte, et maffiasõdade aegu leidnud nii mõnigi tätoveerin-gutega mees oma ajutise puh-kepaiga sealsetes liivaluidetes. Ja alles paar aastat tagasi tulid kaevandamisel välja mürsud, millest mõned isegi liivakoor-mas ehitusplatsilegi jõudsid. Vene sõjaväe pärast sõda mae-tud lõhkematerjali leiupaik on nüüd kahjutuks tehtud, ka po-le muud ehmatavat enam kaua leitud. Aga sellel pooleldi Tal-linnas, pooleldi Saku maadel laiuval paigal on rohkemat va-

ruks. Siin, lõunapoolse järve-viiru ja Männiku raba vahel asub kaitseväe laskeväli. Nii ei maksagi sinna suunda väga muretult jalutama minna, vaid jälgida märgistust ja punaseid hoiatuslippe kõrgete varraste tipus. Lisaks kaitseväelisele küljele on järvistul tähendus pealinlaste joogivee reserv-hoidlana. Ja vist ei ole päris alusetud külma sõja aegade kuuldused, et üht piirkonda ja vajalikku hulka buldoosereid hoiti varuks võimaliku tuuma-rünnaku ohvrite massihauda-de tarvis. Oli, kuidas oli, aga mäletan isegi lugeda olnud koolinoortele mõeldud huvita-va matemaatika raamatut, kus oli näidisarvutus, et kogu too-nase Tallinna elanikkonna matmine Männiku karjääri

tõstnuks seal veepinda vaid poole meetri võrra.

Linduderohke ja selge veega järvistu on siiski olnud palju aastaid Nõmme elanike suplus-koht. Nõmme linnaosavalitsus ja Saku valla võimud on küm-nendi jagu pidanud plaani, kui-das suure arengupotentsiaali-ga, kuid praegusel kujul muga-vusteta ja kohati ohtlikki paik või osa sellest kujundada kor-rastatud puhkealaks. Kavas on olnud isegi supelranna ala märgistada ning see riietuska-biinide ja sanitaarsõlmedega varustada.

Lahkudes näeme silmanur-gast veepinnal vilksatamas musta uimekolmnurka. Siis jääb väikse tiheda lainega vesi taas vagaseks. Vist akvalangis-ti lest, arvame.

Järvede taga on järved, vaikust häirib vaid kajakaki-sa ja aeg-ajalt mööda kihu-tavad kallu-rid.

Mitu suurt, saartega järve, nende vahel roostikud ja metsatukad, taamal mustamas silmapiirini ulatuv mets.

Heiko Kruusi

8 9

RAVI- ja SPORDIMASSAAŽ• taastusraviks• igapäevatööst põhjustatud terviseprobleemide ennetamiseks• kaela- ja seljavalude, õlavöötme piirkonna vaevuste ning alajäsemete lihaste ja liigeste vaevuste raviks

Protseduur kestab kuni kaks tundi (erinevad massaažitehnikad, Trigenics, manuaalteraapia, teipimine).Lisaks massaažile võimalik seljavenitus spetsiaalsel seljavenituspingil.

Massöör Irene Mikk, meditsiinilise haridusega, tegev jõusaali personaaltreener ning endine võistlussportlane kulturismis, �tness'is ja jõutõstmises.

Massöör töötab Pärnus Henno 7teisipäevast reedeni.

Vajalik eelnev registreerimine telefonil 55 29 209

Pakume PÄRNU Maximas tööd

KASSAPIDAJA-MÜÜJATELELETITEENINDAJATELE

SAALITÖÖTAJATELEKontaktandmed:

personal@maxima.ee tel 602 3116

PÄRNU MAXIMA TSEHH KUTSUB TÖÖLE

PAGAR-KONDIITREID, NÕUDEPESIJAID, KORISTAJAID JA

TRANSPORDITÖÖLISTKontaktandmed:

personal@maxima.ee tel 602 3116

Reede, 28. juuni 2013 kuulutusedpärnu Reede, 28. juuni 2013 Kuuluta Linnalehes: kuulutus.linnaleht.ee, tel 614 4121

Ühe lausega

Nädalavahetusel peetakse Pärnu rannas liivaskulptuuri­de festivali, mille käigus val-mivad Pärnu kui kuurordi tee-mat kandvad liivaskulptuurid.

Eesti Gaas avas Loode-Pär-nu tööstusalal Pärlimõisa teel Pärnu esimese maagaa­sitankla.

Pärnu haigla uus Ristiku 1 asuv hoonekorpus võetakse järk-järgult kasutusele, sinna on juba kolinud sisehaiguste kliiniku naha- ja suguhaigus-te osakond ning ambulatoor-se taastusravi osakond.

11. augustini toimuvad Ran-napargis pühapäeviti kell 11 lastehommikud, sel pühapäe-val peetakse jänesepäeva.

Täna õhtul paneb kesklin-nas öölokaalis Kassa peo püsti DJ Märt Rannamäe.

Kabli päikseloojangu festi­val algab homme õhtul Sha-noni esinemisega Kabli ran-na laval.

Nädalavahetusel peetaval suupillifestivalil annavad muusikud kontserte vabas õhus, Pärnu kontserdimajas ja Kuursaalis.

Eksootiline Tahiti mängib Pärnu rannas EestigaKristjan roos kristjan.roos@linnaleht.ee

Pärnus käib suurejooneline jalgpallinädal: nädala lõpu-ni kestab linnas 140 võist-konnaga noorteturniir Pär-nu Summer Cup, laupäe-val toimuvad rannajalgpal-li meistrivõistlused ja tule-val nädalal võõrustab ran-najalgpallikoondis Tahitit.

Jalgpallinädala kulminat-siooniks on kahtlemata tugeva ja eksootilise Tahiti rannajalg-pallikoondise kaks sõprusmän-gu juuli keskel Euroliiga män-gudeks valmistuva Eesti koon-disega. Kohtumised algavad Pärnu rannas kolmapäeval ja neljapäeval kell 19 ning kui avamängu võib nimetada pi-gem treeningmänguks, siis nel-

japäevane kohtumine on amet-lik maavõistlus.

Teadupärast toimuvad sep-tembris rannajalgpalli maail-mameistrivõistlused Tahitil, Pärnul on aga unistus korral-dada Pärnu rannas 2017. aasta rannajalgpalli maailmameist-rivõistlused. „Pärnu potent-siaal on rannajalgpallis. Just rannajalgpallis on meil reaal-ne võimalus maailmameistri-võistlused korraldada. Meil on selleks Pärnu Summer Cupi korraldav toimiv süsteem juba olemas,” rääkis Linnalehele Eesti Rannajalgpalli Liidus rah-vusvaheliste suhetega tegelev Reigo Tõnsberg.

Pingeline meistriliiga

Eesti ja Tahiti sõprusmängud lepiti kokku juuni alguses, kui Eestit külastas maailma üheks paremaks rannajalgpallitreene-riks peetav Šveitsi ja Tahiti koondise peatreener šveitslane Angelo Schirinzi. „Tahitil on

täisprofessionaalne rannajalg-pallikoondis, kes treenib kaks korda päevas,” teab Tõnsberg ja lisab, et Eesti koondiski pole pa-pist. Euroopas on Eesti 14. ko-hal ja ta on alistanud nii Saksa-maa kui ka Inglismaa.

19.–21. juulini mängib Ees-ti koondis Hollandis Haagis Eu-roliigas ühes alagrupis Kreeka,

Norra ja Bulgaariaga. Eesti koondis kuulub B-gruppi, kus mängitakse kohtadele 13–24. Just mängud Tahitiga selgita-vad Eesti lõpliku koosseisu.

Aga veel varem, juba laupäe-val näeb Pärnu rannas Eesti ran-najalgpalli meistriliiga mänge. Kohtumised algavad kell 11.15. Meistriliiga tabel on tihe. Juhib

Sel nädalavahetusel tuleb linna taas keskaegada Maltsevaada.maltseva@linnaleht.ee

11. korda peetavad Pärnu hansapäevad algavad täna keskpäeval jalutuskäiguga raekoja eest Munamäele.

Kui mullu oli hansapäevade moto „Juurte juurde” alateema „Puude juurde”, siis tänavu minnakse kivide juurde ning kavas on hulk kividele pühen-datud üritusi. Näiteks homme kell 16 ehitatakse Elo Liivi ju-hendamisel veelaval kiviringi ning pühapäeval kell 13 pee-

takse seal kivioksjoni, kuhu tu-leb müügile hulk kive, ka pae-kive, maakive ja õnnekive.

Rüütlid ristavad mõõgad

Nagu eelneval seitsmel aastal tavaks saanud, korraldatakse tä-navugi sportliku ajaloolise mõõ-gavõitluse turniir. Eesti Ajaloo-lise Mõõgavõitluse Liidu eestve-damisel peetav rüütliturniir on üks suurimaid ajaloolise mõõga-võitluse võistlusi Eestis. Seekord võtavad turniirist osa mõõga-võitlejad klubidest Turm ja Val-

halla, samuti tulevad võitlema leedulased klubist Medieval Emissaries. Mõõgavõitlusest on eemaldatud liiga ohtlikud võt-ted, mõõgad on nüristatud ja võitlejad kannavad ajaloolist kaitsevarustust. Võisteldakse löögitabamuste peale ja võitlus lõpetatakse raundiaja täitumise või ühe võitleja teatud punkti-summa kogumise järel. Rüütli-turniir algab laupäeval kell 13 Munamäe pargis. Sealsamas üles seatud keskaegsete sõjameeste külas saavad huvilised ka ise mõõgavõitlust õppida.

Peale selle astuvad hansa-päevadel üles laulu- ja tant-suansamblid Eestist ja piiri ta-gant. Päevas antakse mituküm-mend kontserti. Meelelahutust pakutakse keskaja laval (Muna-mäel), veelaval (Vallikääru veel) ja pärandilaval (Vallikää-ru aasal). Munamäe parkides peetakse keskaja turgu ja Val-likääru aasal kauplevad käsi-töömeistrid. Hansapäevi kor-raldab MTÜ Pärnu Hansa Kul-tuurikoda, täpsema kava leiab lehelt hansa.parnu.ee. Üritused on tasuta.

SK Augur/Enemat, aga näiteks seitsmendat kohta hoidvat Nõmme Kaljut lahutab kolman-dast kohast vaid kaks punkti.

Peale rannajalgpalli käib Pärnus 11. rahvusvaheline noorteturniir Pärnu Summer Cup.

Loe noorteturniirist rohkem lehelt www.summercup.org.

Tairo Lutter (Õhtuleht)

Eesti parimad rannajalg­pallurid koh­tuvad Pärnu rannas tugeva Tahiti koondi­sega.

Hansapäeva­del peetav rüütliturniir on üks suure­maid ajalooli­se mõõga­võitluse võist­lusi Eestis.

turm.ee

Just rannajalgpallis on Pärnul reaalne võimalus maailmameistrivõistlused korraldada.

TARTUMÜÜK

■ Küttepuud. Tel 523 8674, 744 6656 ■ OÜ Purtsi Grupp müüb lõhutuid

küttepuid koos kohaletoomisega. Tel 5383 7099

■ Kuivad kütteklotsid, puidubrikett, kaminapuud. Tel 5197 8500

■ 3 m pikkused jämedad okaspuupin-nud. Koorem 7 rm. Tel 529 0183

■ Tartus lõhutud küttepuud, koos veo-ga. Tel 514 8309

TEENUS

■ Veo- ja kolimisteenus. Tel 5620 0065

■ Muru niitmine ja trimmerdamine. Küsi pakkumist tel 5686 1771

■ Likvideerin ummistuse 24/7. FIE Raivo Kägo, tel 521 4808

■ Abi kodutöödes, igapäevatoimingu-tes. Tel 735 2081, 522 4005

■ Pottsepatööd, materjalid, ahjude, plii-tide ja küttekollete remont, ahjukestad. Tel 502 5424

■ Rakke-, salv-, šahtkaevude kaevamine, puhastamine, süvendamine ja remont. Tel 557 4792

■ Paigaldame tänavakive. Tel 5382 6917

■ Pottsepatööd. Tel 503 2665

OST

■ Ostan vanaaegseid raamatuid, postkaarte, paberrahasid, münte, nõusid, maale, ikoone, medaleid, hõbedat, mööblit, märke, ordeneid, dokumente, kelli jne. Tel 5829 9810

KINNISVARA OST

■ 1–2-toaline korter. Tel 5770 2222 ■ 3–4-toaline korter. Tel 5770 2688

ANNAN RENDILE

■ Miniekskavaatori rent 75 €. Info tel 5551 0990

VÕTAN RENDILE

■ Võtan rendile põllumaad Tartu- ja Jõgevamaal. Tel 513 4597

■ 1–2-toaline korter. Tel 501 3219 ■ 3–4-toaline korter. Tel 502 2728

PAKUN TÖÖD

■ Töö maasikakorjajatele. Tel 5347 7851, hortiteh@hot.ee

■ Pakun tööd korralikule ehitajale. Vajalikud oskused: fassaadi soojustami-ne ja struktuurkrohv, kipsitööd. Tel 5668 3700

AUTOD

■ Sõiduautode kokkuost. Tel 5458 0842

ÄRITEENUS

■ Laenud. OÜ Kredinaator. Tel 516 4024

■ Raamatupidamisteenus KÜ-le, MTÜ-le, OÜ-le. Aastaaruanded. Tel 506 9518, info@passiva.ee

■ ARVUTITE OST, MÜÜK, HOOLDUS JA PARANDUS. ASUME STRUVE 8, JOORAMI POOD. TEL 5657 7785

EHITUS/REMONT

■ Katuste ehitus, remont. Tel 5832 3665

■ Ehitus ja remont. Tel 5858 6953 ■ Ehitus- ja remonditööd.

Tel 5837 2544

KOOLITUS

■ A-, B-, C- ja CE-kat; ADR-i ja ametikoo-litus, libedasõit. Info: www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230, Kalda tee 30

TEATED

■ Vanem härra, kes sa leidsid 21. juunil Raatuse Gümnaasiumi põhikooli lõpuak-tuse järel õuest roosa kiviga kuldkõrva-rõnga, palun võta ühendust õnnetu kao-tajaga. Tel 5360 4447 või 5349 4796

PÄRNU

PAKUN TÖÖD

■ Pärnus alustab tööd Pensionäride Tööbüroo. Esimene infopäev on 1. juulil kell 12. Täpsemat infot saab telefonil 446 0677

TEENUS

■ KOLIMINE, TÖÖMEHED! Tel 5622 6895 (Enn). Pärnu

■ Paigaldame tänavakive. Tel 5382 6917

KOOLITUS

■ ADR-i koolitus Lille 4. Info: www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230

Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud 40 l võrkkottides, transport tasuta.

Tel 52 38 503, 4 333 130

SOODUSHINNAD!OÜ Sakkose müüb lõhutud kase

ja lepa küttepuud hinnaga alateskask 29 €/m³ ja lepp 25 €/m³,

kask 30 cm. 40 l. võrk 2,20 €/tkTartu ja Elva piires transport TASUTA!

Tel 5684 4554

www.puiduhoov.eeTel 5139515

KARLOVA,E–R 10–18, L 10–14

TÄHE 18, TEL 734 4035

ANNELINN 2, E–R 10–19, L 10–14, KALDA TEE 30, TEL 740 4112

ANNELINN 1, E–R 10–18, L 10–14, PIKK 82, TEL 740 5636

Pallaslaste jt Eesti kunstnike maalide, graafika, skulp-tuuride ost ja hindamine.

Ostame ka vanaaegset mööblit, lauahõbedat, ikoone, münte jm vanavara.

Raha kohe! Tel 55 46 341

ALEKSANDRI PANDIMAJAAsume Tartu kesklinnas

Aleksandri 1E–R 10–18, lõuna 13.30–14

Tel 747 7009Pandiks kuld (585º) parima hinnaga

Hambakuld parima hinnaga

T–R 9–13, 14–18, L9–14, E, P suletudTartu,Kalevi10-17, tel 7 340 083

PANDIMAJAV.E.M.M.

tahmakassettidetäitmine

Printerite

Tel 734 3420 : : GSM 5162038www.tonerex.ee : : Ilmatsalu 1, Tartu

Müüb pidevalt välis- ja sisevoodrilaudu, sügavimmutatud välisvoodri- ja

terrassilaudu, põrandalaudu.Voodrilaudade tööstuslik värvimine.

Vajadusel transport.

Tel 5664 0228

Teeme koos korstnad uueks kütteperioodiks korda! Korstnapühkimine Korstnapitside ehitus Moodulkorstna paigaldus Korstna renoveerimine

roostevaba toru ja seguga Ummistuste likvideerimine

Helista 5557 9399, kirjuta info@korstnaproff.eeKoos leiame lahenduse! KorstnaProff OÜ meeskond

KAARDID ENNUSTAVAD tel 900 1727. 24 h.

H 1,09 €/min. www.ennustus.ee

Korterid, majad, majaosad Tartus ja maakonnas.

Aitame kinnisvara müümisel ja üürniku leidmisel.

Tel 742 0656, 511 5949www.robinsonkv.ee

PEIELAUADpeolauad, cateringInfo tel 5622 9184

www.restoran.starest.ee

pppInnfo

wwwwwww

gggDDD

KÕIK MATUSETEENUSED• KÜLMKAMBER• KABEL• TRANSPORT 24 h(ka välisriikidest)

avatud E–L 10–16, Jaama 122tel 7 487 108 (24 h), info tel 50 79 810

TÕNU SILLOkiviraidur

Tammelehe 4, Tartutel 738 3204

501 7237

HAUAKIVIDMATUSEPLAADIDHauakivid ka tellija materjalist–maakividest.Vedu ja paigaldus.

KAARDID ENNUSTAVAD tel 900 1727. 24 h.

H 1,09 €/min. www.ennustus.ee

Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud 40 l võrkkottides, transport tasuta.

Tel 52 38 503, 4 333 130

Kas Teie korstnad on korras?

Uued korstnadja korstnapitsid

56 618 418

Uus apteek, Pikk 62Avatud juba kell 7.30!

Tel 7 406 396, E–R 7.30–19, L–P ja pühadel 9–17

Raatuse apteek, Raatuse 20, tel 7 384 364, E–R 9–20, L 9–18

Vaksali apteek, Vaksali 17, tel 7 301 275, E–N 8–18, R 8–17

Haruapteek Maarjamõisas, Puusepa 8, tel 7 318 305,

E–R 8–18, L 9–15Haruapteek Nõos, Oja 12, tel 7 455 655, E–R 10–19,

L 10–12, P 12–14

PUIDUPOODPUUIIDDUUPPOOOODDPUIDUPOOD

SisevooderVälisvooder

SaunamaterjalPõrandalaudTerrassilaud

Tartu, Turu 37Tel 515 5322

www.kantpuu.eeAT Kantpuu OÜ

KASVUHOONEDlaius − 3 m kõrgus − 2 m pikkus − 4 m, 6 m, 8 m

Pakume ka transporti ja paigaldust

MÜÜME POLÜKARBONAATPLAATI

www.mexin.ee

Pärnu, Lao 12-5Tel 4 431 518

KEVADISED

SOODUSTUSED!

www.linnaleht.ee

Lapsel sünnipäev tulekul? Tahad, et see tuleks elegantne

ja õpetlik? Reserveeri koht stuudiosse Catano ja vali

oma lapsele meelepärane teemapakett. Samas leiab õdusa koha ka täiskasvanu – kas sünnipäevaks, kooli lõpetamiseks või mõne muu tähtsa sündmuse

tähistamiseks. Stuudio Catano on kodune, mõnus ja stiilne

koht väiksemale seltskonnale. Meil on ka pidev riiete

komisjonimüük. info@catano.ee, www.catano.ee, tel 5372

7609, Küütri 14, Tartu

OSTAME KINNISVARA!RAHA KOHE KÄTTE!

Tel 520 6055

Päevased broneeringud SOODUSHINNAGA

Tel 5333 4825

AUTOJUHILE (SISU). Nõutav C-kat, töökogemus, kohusetunne ja eesti keele

oskus. Tel 506 7491

KU

UL

UT

US

.LIN

NA

LE

HT.

EE

10 11

Kui omad nutitelefoni, siis parim viis Õhtulehe spordiuudiste lugemiseks on

KIIRE ÜLEVAADEMUGAV KASUTADA

spordiuudiste lugemiseks on Töötab

KULLASSEPPKõik parandustööd.

Uute ehete valmistamine.Enamik parandustöid valmis samal päeval.

Teeme ka laserjootmist.

Too see reklaam meile ja saad kullassepa töö hindadest -10%

Hambaravi

Soovime Teile ilusat naeratust läbi aastate!Info: kvr.hambaravi@mail.ee, www.kvr.ee

Laupäevasele vastuvõtule registreerimine telefoni teel

Vabriku 2. Balti jaama ja Telliskivi peatuse vahelHambaravi, kirurgia, proteesimine

Kuni 19-aastaste laste hambaravi TASUTATel 621 5661

usatodayoutlet@gmail.comfacebook.com/usatodayoutlet

UUS! Kadaka 74 B, E–R 10–19, L 10–18, P 10–16Tartu mnt 35, 2. korrus, E–R 10–19, L–P 10–17Tammsaare tee 93, E–R 10–19, L 10–18, P 10–16Linnamäe tee 91, E–R 10–19, L 10–18, P 10–16

KÕIK RIIDED

1 €Pakkumine kestab 28.–30.

juunini kõikides kauplustes

kuni 75%*

SOODUSTUSED PRILLIRAAMIDELE

www.nordoptika.ee

VERSACE, SALVATORE FERRAGAMO, JUST CAVALLI PRILLIRAAMID ERIHINNAGA

PRO KAPITAL, Narva mnt 13, tel 660 1902RIMI HÜPERMARKET, Sõpruse pst 174/176, tel 655 5290

MUSTAKIVI KESKUS, Mahtra 1, tel 633 3350, 602 4696RIMI HÜPERMARKET, Haabersti 1, tel 656 8551

BENTONI KAUBANDUSKESKUS, Õismäe tee 107A, tel 651 2823TELLISKIVI KAUBANDUSKESKUS, Telliskivi 61, tel 648 4359

BRAVO KESKUS, Pae 80, tel 601 0199EUROMEKKA, Punane 52, tel 626 4813

TUULEMAA 21, tel 601 0999 (soodsate hindade kauplus)

140 €*

KÕIK

SILMAARSTI VASTUVÕTT. Nägemiskontroll prillide tellimisel 6 €!* Kõik pakkumised kehtivad plastklaaside tellimisel kuni juuli lõpuni

Väljumine Tallinnast rahvusraamatukogu eest igal teisipäeval kell 9 ja tagasijõudmine kolmapäeval kell 18.

PUHKUS LIIVI LAHE KALDAL LOODUSKAUNIS

JAAGURANNA LILLELAAGRIS

Kiirustage, seltsimehed unetud, kiirustage!

Lisainfo: www.jaaguranna.ee. Transport, majutus, toitlustus, loodusmatk ja lilleseade demonstratsioon – KÕIK HINNAS!

Eelregistreerimine telefonil 5556 3639 (vähemalt 2 päeva enne väljasõitu)

90 €

MAJA ja KORTERI VÄLISUKSED, SISEUKSED.PAIGALDUS.

177 € 198 €

siseuks tammespoon

Tallinn, Pärnu mnt 139D/2, tel +37 2655 0124, tallinn@nominente.eeTartu, Riia 136A, tel +37 2739 0185, tartu@nominente.ee

LEIAME TEIE KINNISVARALEVÄÄRILISE OSTJA VÕI ÜÜRILISE.MÜÜGIEELNE HINDAMINE TASUTA!

Jaan Naelapea +372 5853 2604jaan.naelapea@nordproperty.ee

W W W.N O RD PRO PERT Y.EE

Tuleme koju ja kontorisse! Töötame iga päev!

Tel. 621 0853 Mob. 520 4832

VAIBAPUHASTUS

Reede, 28. juuni 2013 kodU / terViskodU / terVis Reede, 28. juuni 2013

Suvine muruhooldus: niida, kasta, väeta ja õhustahannEs haLLMETs Tondi K-rauta aiakaupade osakonna juht

See ei tähenda ainuüksi iganädalast muru pügamist, vaid teadlikku hooldust kevadest sügiseni, mille juures on arvestatud muru otstarbe ja pinnase viljakusega.

Külvamine

Peamiselt külvatakse muru varakevadel ja hilissuvel. Head kastmisvõimalused lubavad aga külviaega pikendada ja see-tõttu võib muruseemet külva-ta tegelikult kogu suve vältel. Niiske muld on seemnete ida-nemiseks hädavajalik, mistõt-tu soovitatakse ajastada külva-mine enne suurt sadu.

Esmalt on aga vaja selgeks teha, milline muruseeme on aiale sobilik. Muru kasutusots-tarbest lähtudes tuleks valida seeme, müügil on näiteks val-missegud varjualadele, spordi-murule jne.

Niitmine

Muru tuleks niita siis, kui selle kõrgus jääb kümmekonna sentimeetri kanti, ja niitmise järel peaks see jääma nelja-viie sentimeetri vahele. Kuival ajal võiks lasta murul kõrgemaks kasvada, sest nii loob muru en-dale varju ja takistab ärakuiva-mist. Muru ei tohiks kunagi lii-ga lühikeseks lõigata, sest üle-määra madalalt niidetud muru tekitab mättaid ja muld võib

õhupuuduse all kannatama ha-kata.

Niitmiste intervall sõltub pal-judest teguritest. Esmalt mängib rolli kasvu kiirus, mis omakorda sõltub mulla viljakusest, niisku-sest ja muru liigist. Samuti tu-leks arvestada muru otstarvet, näiteks ilumuru peab tihedami-ni niitma. Keskmiselt peaks mu-ru niitma nelja kuni kuue päeva tagant. Kuna muru kasv taandub külmema ja väga sooja ilma kor-ral, siis peaks arvestama, et tihe-dam niitmine tuleks plaani võt-ta kevadel ja sügisel ning harvem südasuvel.

Kastmine

Põuaperioodil tuleks muru veega turgutada. Kastma peaks pigem harvem ja korralikult, kuna sage ja ebapiisav kastmi-ne meelitab muru juured pind-misse kihti ja on pikas plaanis kahjulik. Samas võib ka väga ti-he kastmine murule karuteene teha ning toitained mullast hoopiski välja viia.

Väetamine

Kauni rohelise muru üks sa-ladusi on tasakaalustatud väe-tamine. Lämmastikule, fosfori-le ja kaaliumile lisaks vajab mu-ru väävlit, magneesiumi, rauda ja boori. Muru väetatakse kas-vuperioodi vältel kuni kolm kor-da: kevadel, kui muru on kasva-mist alustanud ja toitainete va-jadus on kõige suurem; jaani-päeva paiku, et tagada korralik juurdekasv; ning augusti teisel

poolel, et muru saaks koguda varusid järgmiseks aastaks.

Muruniide ei asenda väetamist

Üldlevinud harjumus niitmi-se ajal tekkinud ülejääk muru-le lagunema jätta täidab oma funktsiooni ainult suve esime-sel poolel. Lõikmed peaksid jõudma maapinnani, sest nii saavad vajalikud toitained imenduda. Kuival ja palaval ajal on aga õigem rohujäätmed murult eemaldada, kuna kuiva-nud lõikmete lagunemine aeg-lustub ja võib tekkida kõdukiht.

Kui see on vähemalt viie milli-meetri paksune, siis muru nor-maalsed kasvutingimused on juba nii rikutud, et tekib vee- ja hapnikupuudus, muru muutub haigustele vastuvõtlikumaks ning paljud muruliigid võivad lausa hävineda.

Muu hooldus

Muru peaks õhustama ak-tiivsel kasvuajal ehk hiliskeva-del ja varasügisel. See on muru kasvu ja tihenemise jaoks väga oluline, sest nii pääseb vesi pa-remini pinnasesse, juurestik hakkab kiiremini arenema ja muru muutub palju tiheda-maks. Mulda saab õhustada näiteks tugeva rehaga riisudes või tavalise aiahargiga muru

sügavaid auke täis torkides. Pä-rast seda peaks muru katma õhukese liivakihiga ja seda re-hitsema, hiljem ka väetama.

Juhul kui murus on hakanud levima umbrohi, tuleks mõelda selle ohjeldamisele. Teelehe, või-lille, ristiku, mailaste ja paljude teiste taimedega saab võidelda keemilise umbrohutõrjega. Pea-asi on seda teha õigel ajal ehk en-ne, kui umbrohutaimed on jõud-nud viljuda. Pärast umbrohutõr-jet on mõistlik muru kolme-nel-ja päeva jooksul mitte niita.

Sama taktikat võiks kasuta-da sammaldunud murul. Samb-la vastu aitab samblatõrjeva-hendi kasutamine. See kuiva-tab sambla ja hiljem tuleb vaid kuivatatud sammal murust väl-ja riisuda.

Patsiendid nõuavad perearstilt liiga palju analüüse ja saatekirjuada MaLTsEva ada.maltseva@linnaleht.ee

Eesti patsiendid on ana-lüüside ja uuringute us-ku, kuid nad vajaksid li-sateadmisi sellest, kui-das tervishoiusüsteem tegelikult toimib, rää-kis Eestis ja Soomes töö-tav perearst Katrin Ka-bur hiljuti peetud tervi-seedenduse konverentsil.

„Ei Eestis ega Soomes ei ole halba patsienti, on tervi-semurega inimene, kes tuleb arsti juurde lahendust otsi-ma,” tõdes Järveotsa perears-tikeskuse perearst Kat rin Ka-bur, kes võtab patsiente vas-tu ka teisel pool Soome lah-te. „Eestis ja Soomes lähevad patsiendid järjest targemaks. Arstile meeldib tark pat-sient,” märkis perearst ning lisas, et terviseinfot on saa-daval ehk isegi liiga palju ja on raske välja lugeda, mida tõsiselt võtta, mida mitte.

Eesti ja Soome inimesed erinevad aga tervishoiusüs-teemi toimimise mõistmise poolest. „Soome patsient on teadlik, kuidas süsteem toi-mib. Eesti patsiendil on et-

tekujutus ja ta loodab, et kõik just nii toimib. Aga see võib ka pettumiseni viia,” rääkis Kabur. Soomes näiteks nohu-köha ja väikse palavikuga haiged arsti juurde ei jõua, neile annab va-jadusel töövõimetuslehe õde. Eestis aga peab haiguslehe väl-jastama perearst.

Nn meditsiini- ostlemine arsti juures

„Eesti patsient on analüüsi-de ja uuringute usku. Lauset, et tahetakse kõiki analüüse kont-rollida, kuuleb päris tihti. Ees-ti patsient on enda jaoks plaa-ni välja mõelnud: ta läheb ars-ti juurde, tahab uuringut ja saa-tekirja. Sageli on tunne, et pat-sient ootabki arstilt vaid saate-kirja,” nentis Kabur. Sellist nn meditsiiniostlemist Soomes ei esine.

„Soome süsteemis ei ole va-rianti, et patsient nõuab ana-

lüüse ja saatekirja. Arst saadab saatekirja haiglasse ja seejärel öeldakse talle, kas eriarsti vi-siit on näidustatud, või annab vastav spetsialist nõuandeid. Ka tervisekontroll käib range juhendi järgi,” märkis Kabur. „Kui Soomes läheb inimene erakorralise meditsiini osakon-da murega, mis ei ole erakorra-line, ei saa ta sealt muud abi kui soovituse perearsti juurde min-na,” lisas ta.

Ravimite võtmisega on Ees-tis samuti lood kehvemad kui Soomes. Soomes võtavad ini-mesed ravimeid väga korrali-kult, kuid Eesti inimesed ei ta-ha tablette võtta ega soovi tih-ti ka selle eest vastutada, kui ravimid jäävad välja ostmata ja võtmata. See-eest looduslikke preparaate on Eesti inimesed meelsasti nõus võtma. Soomes seevastu ei loeta seda, kui arst soovitab loodustooteid ja toi-dulisandeid, heaks tooniks.

Tõke hoiab linnud katuselt eemalKatuseharjale istuvad linnud tekitavad maja-omanikele tihti palju peavalu. Selle leevenda-miseks pakub Toode roostevabast terasest lin-nutõket, mille saab kruvidega kiiresti ja liht-salt katuse harjaplekile kinnitada. Linnutõkke abil on võimalik hoida puhtana rajatisi, kuhu linnud kogunevad. Seda võib kasutada ka vih-maveerennides, skulptuuridel, antennidel ja mujal, kus lindude kisa või väljaheidetega te-kitatav reostus kujutab probleemi. Tõket saab paigaldada ehitusliimi, neutraalsilikooni või kinnitusvahenditega. See lubab linde peletada neid vigastamata või traumeerimata. LL

AS Toode

Tarbijakaitse nõu-andla lõpetab töö17 aastat Tallinnas tegutsenud tarbijakaitse nõuandla paneb järgmisel nädalal uksed kinni. 1. juuli hommikul annab nõuandla juhataja Aado Luik Tallinnas Sakala 23A asuvad ruu-mid kesklinna valitsusele üle.

1996. aastast ehk algusest peale nõuand-lat juhtinud Luik tõdeb, et edasiseks tegutse-miseks ei õnnestunud raha leida, ehkki pide-valt on projekte kirjutatud. Kolm viimast aas-tat on ta vajalike kulude katmiseks pidanud ka oma raha panustama. 2011. aastast alates on ta ise juurde pannud ligi 6000 eurot.

Tegutsemisaja jooksul on inimesi nõusta-tud ligi 66 000 korda. Nõuandla juhataja näi-tas statistikat selle kohta, mille üle inimesed viimase 10 aasta jooksul on kurtnud. Kaebusi toodete üle on vähemaks jäänud, kuid rahul-olematus mitmesuguste teenustega ja ühis-tutega seotud probleemide hulk on suurene-nud. Samuti on viimasel ajal rohkem muret valmistama hakanud võlgu ja laene ning ter-vishoidu puudutavad küsimused.

Luik tõdes ka, et riigi tarbijakaitseametile kujutab ta eriarvamustega konkurenti. „Eriar-vamused tarbijakaitseametiga on meil põhi-tõdedes – kas oleme steriilsed tarbijakaitsjad või püüame inimesi aidata. Muidugi, ega aita-mine kerge ole,” märkis ta. ada MaLTsEva

Kaunis roheline muruvaip tekib vaid siis, kui selle eest süstemaatiliselt ja rutiinselt hoolitsetakse.

Üldlevinud harjumus niitmise ajal tekkinud ülejääk murule lagunema jätta täidab oma funktsiooni ainult suve esimesel poolel.

Bulls

Kui Soomes läheb inimene erakorralise meditsiini osakonda murega, mis ei ole erakorraline, ei saa ta sealt muud abi kui soovituse perearsti juurde minna. Eestis ja Soomes töötav perearst Katrin Kabur võrdleb kahe riigi tervis-hoiusüsteemi ja inimeste käitumist

Bulls

Halbu pat-siente pole ei Eestis ega Soomes, kuid põhjanaabrid mõistavad pa-remini, kuidas tervishoiusüs-teem toimib, tõdes pere-arst Katrin Kabur.

Kastma peaks pigem harvem ja korralikult, sest sage ja vähene kast-mine ei mõju pikas plaanis murule hästi.

12 13

www.linnaleht.ee

3 a.

2013/14 ÕPPEAASTALVÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE:

Dokumentide vastuvõtt 2013/14. õppeaastaks igal tööpäeval ruumis A119 kella 10–15

Põhikooli baasilMehhatroonikAutotehnikAutomaatikMetallitöötleja arvjuhtimisega (CNC) pinkidelKeevitajaMüüja rõivaalalSisekujundaja assistentRätsep-stilist

Keskkooli baasilMehhatroonik*KülmamehaanikAutotehnikArvjuhtimisega (CNC)metallilõikepinkide seadistajaKeevitaja (poolautomaat)JuuksurRätsep-stilistAutomaalerAutoplekksepp*Autodiagnostik*Müüja rõivaalal*Müügikonsultant Uus eriala. Annab müügitöö-

alase lisakvalikatsiooni.

* Töökohapõhise õppe korral vajalik praktikakoha olemasolu

3,5 a3,5 a3,5 a

3 a3 a3 a3,5 a3 a

2,5 a2 a2,5 a

2 a1 a1,5 a2 a2 a2 a1,5 a2 a0,5 a

sport Reede, 28. juuni 2013 Reede, 28. juuni 2013 reklaam

Eesti koondise sihiks on superliiga kolmas kohtKrisTjan roos kristjan.roos@linnaleht.ee

Eesti kergejõustikukoondise mitmevõistluse alarühma vastutav treener Tõnu Kaukis on kindel, et Eesti sportlased on nädalavahetusel Kadrioru staadionil toimuva superliiga eel heas vormis.

„Staadionil meie mitme-võistlejaid vaadates võis näha, et nad on väge täis,” tunnistas Kaukis paar päeva enne suve tähtsaimat Eestis toimuvat kergejõustikuvõistlust. Kadri-orus on kohal kaheksa mitme-võistluse alal Euroopa tugeva-mat riiki, et selgitada välja Eu-roopa mitmevõistluse karika-võistluste superliiga võitja. Seekord peetakse võistlusel es-makordselt meeste ja naiste ühisarvestust.

Kaukis, kel kindlasti hästi meeles veel 2010. aasta super-liiga võistlus, mille Eesti mees-kond Tallinnas võitis, on näda-lavahetuse eel optimistlik. „Miinimumeesmärk on jääda superliigasse püsima ehk tulla kuue parema hulka. Kui läheb hästi, võistleme 3.–4. kohale. Esimesele kahele pretendeeri-vad teistest kindlalt üle olevad Venemaa ja Prantsusmaa,” hin-dab Kaukis.

Konkreetselt Eesti koondis-lastest rääkides usub Kaukis, et Eesti naiskonna esinumber Grit Šadeiko võiks purustada Laris-sa Netšeporukile kuuluva 6215-punktise seitsmevõistlu-se Eesti rekordi. Šadeiko isiklik

rekord on 6134 punkti ja see pärineb aastast 2011.

Tänavuse hooaja Eesti nais-te edetabelit juhib Mari Klaup

5049 punktiga, kuid Kaukis loodab, et 5743-punktise isik-liku rekordiga Eesti naiskonna teine number võiks täita ka Moskva maailmameistrivõist-luste B-normi ehk 5950 punk-ti. Peale tema kuuluvad Eesti naiskonda Terje Kaunissaar (isiklik rekord 5147 punkti) ja Karol Rahuoja (4748 punkti). Mitmevõistluskoondise treener tunnistab, et praegu on küll koondise kolmas ja neljas num-ber veidi nõrgad, kuid kolme-

nelja aasta pärast saab koondis korralikku täiendust praegu A- ja B-vanuseklassis hästi esi-nevate seitsmevõistlejate näol.

Soov tõestada

Eesti meeskond läheb küll superliiga võistlusele hooaja edetabelijuhi Maicel Uibota (8223 punkti), kuid kogenud mitmevõistleja Mikk Pahapill (isiklik rekord 8398 punkti) ja Andres Raja (8119 punkti) peaksid hea vormi korral sõna sekka ütlema kõrgeimas män-gus. Mõlemal on tõestada pal-ju ju nii endale kui ka publiku-le: mullusel hooajal oli Paha-pill vigastatud ja nüüd on tal viimane aeg kinnitada Eesti esinumbri staatust, Raja teatas aga mäletatavasti talvel, et lõ-petab karjääri. Superliiga võist-luseks treeninud Raja jaoks võib seega just see nädalalõpp olla otsustav selles suhtes, kas ta jätkab suures spordis. Kau-kis ennustab, et Pahapill peaks Kadriorus täitma vähemalt maailmameistrivõistluste B-normi ehk 8000 punkti, aga miks mitte isegi A-normi ehk 8200 punkti. Raja ja Kaarel Jõe-väli võiksid Kaukise sõnul ees-märgiks võtta 7800 punkti.

Sisehooajal esile kerkinud Jõeväli kogus juuni alguses toi-munud Eesti-Soome-Rootsi maavõistlusel 7530 punkti, sa-mal võistlusel 7293 punkti saa-nud Hendrik Lepik on Eesti nel-jas number. See võistlus Root-sis Huddinges toimus aga heit-likes ilmaoludes.

Eesti kergejõustikukoondise mitmevõistluse alarühma vastutava treeneri Tõnu Kaukise sõnul võiks Grit Šadeiko Tallinnas seitsme-võistluse Eesti rekordit uuendada.

Nimekad konkurendidTallinnas võistleb sel nädalavahetusel mitut tipptegijat. Näi-teks näeb Ukraina kümnevõistlejat Aleksei Kasjanovi (isiklik rekord 8479 punkti), kes saavutas 2009. aastal Torino sise-EMil Mikk Pahapilli järel hõbemedali ning pälvis hõbeda ka mullu İstanbuli sise-MMil ja Helsingi EM-il. Prantsusmaad esindab superliigas Kevin Mayer (8415), kes oli 2013. aasta Göteborgi sise-EMil teine.

Ukraina võistkonna koosseisus saabub Tallinna Göteborgi sise-EMi kolmas naine Hanna Melnitšenko (6445). Naistest on kohal kogu tänavuse Göteborgi sise-EMi esikolmik, kuna peale prantslanna Antoinette Nana Djimou (6576) ja Melnit-šenko tuleb starti Valgevene esindaja Jana Maksimava (6198), kes Göteborgis saavutas hõbeda. Nimekatest seits-mevõistlejatest on stardis ka poolatar Karolina Tymińska (6544) ja venelanna Jana Pantelejeva (6430).

Spordisõpru huvitab, kas vigas-tusest taastunud Mikk Pahapill on taas oma parimate päevade tasemel.

Mati Hiis (Õhtuleht)

Tairo Lutter (Õhtuleht)

Kui läheb hästi, võistleme 3.–4. kohale. Esimesele kahele pretendeerivad teistest kindlalt üle olevad Venemaa ja Prantsusmaa.Kümnevõistlejate treener Tõnu Kaukis on superliiga eel optimistlik

14 15

Raamatud müügil Rahva Raamatu ja Apollo poodides.

9. rahvusvaheline puhkpillifestival "Mürtsub pill"

1.–4. augustini Tartus

Avakontsert neljapäeval, 01.08 kell 19.00 pealavalOrkestrite paraad Küüni tänaval ja galakontsert pealaval

laupäeval 03.08 kell 17.00

Esinevadpuhkpilliorkestridpuhkpilliansamblidtantsuorkestrid ja solistidEestist, Lätist, Rootsist, Soomest,Venemaalt, Ungarist

Pealava Tartu Raekoja platsilFestivalitelk Tartu Kaubamaja kõrval

Info ja ajakava:www.potartu.ee

www.kultuuriaken.eewww.kultuur.info

KULLA JA HÕBEDA KOKKUOST

Head hinnad! Raha kohe kätte!Pärnu mnt 8 • Tel 600 7715

Kadaka tee 36 • Tel 699 7370

Panasonic, Toshiba

Elektroonika, audio-video,

Arvutite remontfoto-, videokaamerate remont

Liimi 1, Tallinntel. 6 997 000, 53 430 003

www.panaservice.eeAvatud E-R kl 9.30 - 18.00

garantiiremont

Reedeti Linnalehes rubriik

RAAMATInfo ja reklaam tel 614 4193, jane.jyrgenson@linnaleht.ee

Reede, 28. juuni 2013 Vaba aegVaba aeg Reede, 28. juuni 2013

Atsihh!Ühel hommikul parkis kontoris end mu

kõrvallauda võõras keskealine tibi. Kui end tutvustasin, teatas ta nipsakalt, et on siin pal-ju kauem töötanud kui mina. Pärast pikemat mõttepausi sain aru, kellega tegu. Teadsin ti-bi juba tõepoolest mõnda aega, kuid vahepeal oli ta muutumismängu läbi teinud. Blondee-ritud juuksed olid muutunud kartulikoore-karva kiharateks, samuti polnud enam jälge-gi meigist ega kitsastest polüesterkleitidest, mida ta varem oli kanda armastanud.

Selgus, et mina pole ainuke, kes teda enam ära ei tunne. Millest siis selline kannapööre? Selgus, et põhjuseks on allergiad. Heinapala-vik ei lase tal meiki kanda ja ajab silmad pu-naseks. Iga järjekordse aevastusega jookseks meik lihtsalt üle näo laiali. Uute allergiate väl-timiseks otsustas ta kõigi kemikaalide kasuta-mise lõpetada – tundub, et selle alla käivad ka deodorant ja parfüüm – ning õõtsub ringi vaid laiades puuvillast hõlstides, mis nahka ei är-rita. Põhimõtteliselt näeb endine kuum tots nüüd välja nagu naissoost Aivar Pohlak.

Allergikuid, kes suve aevastades mööda saadavad, on mu sõpside hulgas iga aastaga üha enam. Üks sõbrants ei nõustu ühelegi su-veüritusele tulema, randa veel vähem, kuna tal olevat päikse- ja pajuallergia.

Teine sõbrants aga kardab nii väga laste tervisehädasid, et söödab oma mudilastele

vaid ise kasvatatud toitu. Kuna ta linna-aed on suhteliselt kasin, kasvavad lap-sed üles põhimõtteliselt tomati ja maitserohelise peal.

Mina aga keeldun allergikutega koosolekule minemast pärast se-

da, kui mu pensionieas boss mul-le hulga tahke koostisega tatti näkku aevastas ning siis teesk-

les, nagu poleks midagi juhtu-nud.

Ahjaa, mu naisboss saa-tis hiljuti laiali memo, kus palus meestel oma karvased

jalad puhtaks raseerida või pükste alla peita. On ka aeg, et meestele liigse ihupaljas-

tamise eest märkusi tehtaks!

teadmiste kontroll

Viimane Veerg

dila

ila@

linna

leht

.ee

Eelmise sudoku lahendus

Williams hakkab Eestit reklaamimaRobbie Williamsi fännikanalites algas eile sotsiaalmeediakam-paania seoses tema 20. augus-til Tallinnas toimuva kontserdi-ga, millest aasta lõpuks valmib tema turnee „Take The Crown” ainus ametlik kontsertfilm „Robbie Williams – Live in Tal-linn”. Tallinna kontserdi salves-tist levitatakse ka telekanalites ja seega jõuab Eesti tänu sot-siaalmeediakampaania, filmi ja kontserdi tulemusena vähe-malt 32 miljoni inimeseni. LL

Palju vuti- mänge lätlastegaLaupäeval toimuv Eesti-Läti 100+ maavõistlus tõotab põne-vaid vastasseise. Jalgpalliplatsil lähevad vastamisi riikide parla-mendid, tudengiorganisatsioo-nid, klubid ja ettevõtted ning jalgpalliliitude võistkonnad. Üks kohtumine peetakse Brüs-selis sealse Eesti ja Läti kogu-konna vahel.

Mängud algavad laupäeval kell 9 ja vältavad õhtutundide-ni. Esimest korda korraldati taoline maavõistlus 22. juunil 2001, Läti sai siis üldvõidu tu-lemusega 54:47. LL

Bulls

Bulls

1. Avalik ala A 410 000 m2

2. Ehitusalune pind B 21 973 m2

3. Hoidlad C 7500 m2

4. Kohvikud-restoranid D 6400 m2

5. Näituse ala E 6300 m2

6. Territoorium F 1000 m2

Teadmiste kontrolli vastus: 1D, 2B, 3C, 4F, 5E, 6A

Tiit Koppel

Marek Kuubsudoku

tii

ge

rb

iza

rro

ristsõna

Millised pinnad saab oma käsutusse 2016. aastal valmiv Eesti Rahva Muuseum?

Bulls

Bulls

Robbie Williams

Väntorelimängijad tulevad Eestissetalendid Välismaal

Tudengi hiiliv reisikulu Kaisa Kangro Bournemouth

Välisriiki õppima minek on kulukas, aga plaa-ni pidamise faasis jäetakse sageli kahe silma vahele selline eelarve osa nagu reisikulud. Võib ju öelda, et ära siis reisi, aga juba koha-peal olles tahaks ikka vähemalt jõulude ajal või suvevaheajal sugulased-tuttavad üle vaa-data. Ning see võib kujuneda vägagi kalliks, kui on valitud mõni kaugemal asuv ja „oda-vam” ülikool.

Reisikulude sekka tuleks arvestada seejuu-res reisiaeg. Näiteks minul kulub Eestisse rei-simisele iga kord kaks päeva, kuigi Bourne-mouth pole Inglismaa mõttes veel mingi eri-liselt kauge koht. Globaalne küla on mõnes olukorras ikka tohutult suur.

Võtame näiteks lennupiletid Tallinnast Londonisse. Kõige odavamad lennufirmad on easyJet ja Ryanair, nende hinnad sõltuvad aga päris palju hooajast ja sellest, kui pikalt piletid ette osta. Viimase hetke lend ei tuleks kõne al-lagi. Odavaimad hinnad, mida mina olen kasu-tanud, jäävad 35 euro ringi otsa kohta, kalli-mad jõulude ajal 355 euro kanti. Kohvri lisa-mine maksab 30 eurot. Bournemouthist lennu-jaama pääseb kõige odavamalt National Ex-pressiga, mis näiteks Gatwicki lennujaama sõi-dab neli tundi ja maksab ligi 35 eurot.

Niisiis tuleb õpingute kulule otsa arvesta-da veel keskmiselt 600 eurot aastas, kui käia kodus jõulude ajal ja suvel. Iga täiendav ko-duigatsus tähendab veel vähemalt üht Eesti miinimumpalka, akuutne koduigatsus aga rohkemgi.

Tallinnas näeb Helsingi modernismi25. augustini on Tallinnas Rotermanni soolalaos asuvas Eesti arhitektuurimuuseumis võimalik nä-ha näitust „Modernism Helsingis”. Näitusel saab kompaktse ülevaate Helsingi piirkonnas asuvast modernistlikust pärandist enne ja pärast Teist maailmasõda. Esindatud on kõik Soome 20. sajan-di modernistliku arhitektuuri tipud: Alvar Aalto, Hilding Ekelund, Aarne Ervi, Viljo Revell jt. Tüpo-loogiliselt koostatud näitus – elamud, koolimajad, kultuuri- ja ärihooned, haiglad, spordi- ja trans-pordirajatised – lubab võrrelda kolmekümnenda-te funktsionalismi Teise maailmasõja järgsega.

Üle Tartu võib täna ja homme kuulata Eestis üsna eksootilisi pille – väntoreleid, sest toimub juba 5. rahvusvaheline väntorelifestival.

Tartusse sõidavad kokku esi-nejad Saksamaalt, Poolast, Soomest, Taanist ja Rootsist. Mõistagi on kohal ka Ott Valk ja Risto Lehiste, kaks teadaole-vat Eesti väntorelimängijat.

Kui neil päevil võib Tartus väntoreleid kohata vaat et iga nurga peal – parkides, Raekoja platsil, muuseumides ja kirikus –, siis tegelikult on alaliselt Eestis teadaolevalt vaid üks

pill. See asub festivali korral-davas teatri- ja muusikamuu-seumis. Too pill lisandus ko-gusse 2006. aasta alguses. Te-gemist on 31-noodise Raffini väntoreliga, mis on valmista-tud 1995. aastal Saksamaal. See on täielikult mehaaniline vänt-orel, millel on neli registrit, se-da käitatakse vändaga ja selles on muusika kirjutatud paberi-rullile.

Mõistagi on muuseumi vänt-orel reisinud festivali ajaks pea-linnast Tartusse, aga tagasiteel koju kuuleb pilli ka pühapäeval kell 13 Põltsamaal ja kell 18 Tal-linnas Kadrioru pargis.

Kuigi festival toimub juba

viiendat korda, on tänavu esi-mest korda kavas teemakont-serdid. Näiteks laupäeval kell 12 algab Tartu mänguasjamuuseu-mis lastekontsert ja reedel kell 18 Tartu Linnakodaniku muu-seumis armastuslaulude kont-sert „C’est l’amour”. Festival jõuab isegi Jaani kirikusse, kus laupäeval kell 15 kõlavad klas-sikalise muusika kontserdi ava-taktid. Festival lõpetatakse kontserdiga laupäeval kell 17 Tartus Raekoja platsil. Püha-päeval kuuleb väntoreleid pea-le Tallinna ja Põltsamaa veel kell 13 Rakvere Rahvaaias ja kell 14 Viljandis Sakala keskuse hoovis. KrisTjan roos

Sel nädalalõpul avaneb linlastel hea võimalus ära näha eksootiline väntorel.

Õhtuleht

Mida suudab Taara-mäe Tour de France’il?Spordisõbrad saavad esimest korda ETV va-hendusel jälgida maailma mainekaima velo-tuuri Tour de France’i ülekandeid. Neil, kes tahavad vaadata, kuidas läheb 100. velotuuril Eesti ässal Rein Taaramäel, on põhjust end teleri ette sättida laupäeval kella 16-ks, mil algab esimene etapp. 21-etapiline Tour de France algab Korsikal ja lõpeb 21. juulil Pa-riisis. Lisaks on põhjust vaadata ETV-s lau-päeval kell 15.05 ja pühapäeval kell 15 al-gavat dokumentaalfilmi velotuuri ajaloost.

Tartus kõlavad taas popkooridTartu laululava on laupäeval Popkooripeo pä-ralt. Koos solistide ja Estonian Dream Big Bandiga astub üles 5500 lauljat. Solistidest on tänavu kohal Maarja, Ines, Lea Liitmaa, Kai-re Vilgats, Ele Kõlar, Koit Toome, Pearu Paulus, Bonzo, Voldemar Kuslap, Boris Lehtlaan, Vello Toomemets ja Genka.

Popkooripeo eelkontsert algab täna kell 17.30 Tasku aatriumis. Seal astuvad üles peol osalevad koorid Lauri Breede juhatusel, solis-tiks on Maarja.

Terve välimuse heaks. Rahva meditsiini ravivõtted ja loodus­kosmeetikaAutor: Klaire KolmannKirjastus: AgitaatorLehekülgi: 430Kõva köide

raamatUreklaam ■ Lugeja leiab katsetamiseks hulga loo-duslikke retsepte, nõuandeid ja rahvame-ditsiini ravimooduseid, näpunäiteid õigeks toitumiseks ja puhastuskuuride läbiviimi-seks, harjutusi ja massaažitehnikaid orga-nismi stimuleerimiseks ning stressist ja pingetest vabanemiseks. Keskendusime imelihtsatele, odavatele ja kiiresti valmiva-tele vahenditele, kuid asjast huvitatute jaoks leidub ka keerukamaid retsepte ja koostisaineid. Kõikide raviteede, tinktuuri-de, salvide, õlide, ravivannide ja kompressi-de valmistamiseks leiab täpsed juhised.

esitleb:

PILETID PILETILEVIST, STATOILI TEENINDUSJAAMADEST JA KOHAPEALT! AMETLIK MAJUTUSPARTNER: LAULASMAA SPA

18.JUULILOHUSALU

SADAMAS A L G U S 2 1 . 00

Kuju

ndus

: Äli

s Uu

deva

kk

LIVING NEXT DOOR TO ALICE OH CAROL I'LL MEET YOU AT MIDNIGHTMEXICAN GIRL NEEDLES AND PINS LAY BACK IN THE ARMS OF SOMEONE jpt.

16

Avatud esinduslik pandimaja Pärnus

Pakume laenu mai lõpuni 0 intressigaParim kulla hind Pärnus!

Pandimajade liider

Lisainfo tel 5688 7500Ringi 1, Pärnuwww.luutar.ee

E-pood: pood.luutar.ee | Suurim valik kasutatud tooteid

Kuld Müü Pandi

999–24 K750–18 K585–14 K375–9 K

35,86 Є26,91 Є20,97 Є13,49 Є

35,73 Є26,85 Є20,9 Є13,43 Є, ,

800–925 0,39 Є 0,39 Є880000 992255 00 3399 ЄЄ 00 3399 ЄЄ

Hõbe Müü Pandi

Laen pandi tagatisel, komisjonimüük, mobiiltelefonide remont ja hooldusPandiks sobivad kuld, hõbe ja muud esemed (telerid, mobiiltelefonid, laua-arvutid, sülearvutid, digifotoaparaadid, automakid, tööriistad, jalgrattad jne)

Kulla hinnad on illustreeriva tähendusega ja võivad erineda esinduses olevatest hindadest

12. juulil Linnalehes

SUVI

*Allikas: Turu-uuringute AS

Eestis on suvi tavaliselt lühike, kuid tegemisi jätkub sel soojal ajal kuhjaga. Linnaleht annab suvehõngulises teemalehes mõtteid, kuidas jõuda võimalikult palju vähese ajaga.

Teemalehes kirjutame· Suvistest tegemistest Tallinnas, Tartus, Pärnus ja mujal· Suvistest teatrietendustest· Põnevatest matka- ja reisikohtadest Eestis ja välismaal· Piiritagustest muusikaüritustest· Ja muudest põnevatest suvistest teemadest

Teemaleht• Ilmub A3 formaadis ajalehepaberil mahuga 4–8 lehekülge• Jõuab eesti- ja venekeelse lugejani Linnalehe vahel• Kogutiraaž on 95 000 eksemplari• Teemalehte loeb ligi 140 000* inimest• Oma tooteid ja teenuseid on võimalik tutvustada ka reklaamloona• Aitame küljenduse-toimetamisega ja vajadusel tõlkega

Küsi pakkumist reklaam@linnaleht.ee

vaba aeg Reede, 28. juuni 2013

Raehoovis kõlab ka sel suvel muusikaPärnu raepromenaadi kontserdisari algab püha-päeval käsikellade ansambli etteastega.

Pühapäevastel kontsertidel ajaloohõngulist raehoovi helidega värvivas sarjas tutvustatakse ka sel suvel muusikalisi kollektiive ja muusikastii-le, püsides samas kammermuusika raamides. Kor-raldajad plaanivad raehoovi üles seada uue lava ja väikse välikatuse. Väga halva ilma korral toi-mub kontsert raekoja saalis. Sel pühapäeval kell 20 kuuleb Pärnu käsikellastuudio kontsertan-samblit Agapella dirigent Elo Kesküla juhatusel.

11. augustini kestvat sarja korraldab MTÜ Pärnu Kontserdibüroo, täpse kava leiab veebile-helt www.parnukontsert.ee. Kui varasematel aastatel pääses kontserti nautima priilt, siis tä-navu peab lunastama pileti.

Mustad laulud Ammende villas

Vallikäärus on tulekul suure-jooneline EÜE laulupiduTänavu möödub Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva (EÜE) esimesest töösuvest 50 aastat.

Selle tähistamiseks kutsub EÜE 50 aasta juubeli laulupeo korraldustoimkond kõiki EÜE-kaid ja EÜE-meelseid 13. juulil Pärnu Vallikäärus peetavale juubelikokkutulekule.

Kokkutuleku vundamendiks on laulupidu. Andmaks laulule õiget väge, kutsuvad korralda-jad lauljaid osalema lauluma-levas, mis lööb 13. juulil Pärnu Vallikäärus kõlama laulupeo koos igihaljaste malevalaulu-dega. Peol teevad kaasa puhk-pilliorkestrid ja ansambel Ur-mas Lattikase juhatamisel. Lauluvägesid juhatab peadiri-gendina Kalev Lindal.

6. juulil koguneb Põlvamaal Varbuse muusikamõisas EÜE

laulupeo kunstiline meeskond. Varbuse läbilaulmisele on oo-datud ka laulumalevlased, ehk-ki osalemine pole laulumaleva-ga liitumise eeltingimuseks. Lähemat infot saab veebilehelt www.varbuse.ee.

12. juulil kell 18 koguneb lau-lumalev Pärnu Vallikääru juur-de ja sealsamas peetakse laulu-peo peaproov. 13. juuli keskpäe-val algab juubelikokkutulek rongkäiguga Pärnu kesklinnast Rüütli platsilt läbi Rüütli täna-va Vallikääru. Laulupidu saab alguse tund aega hiljem. Laulu-peole järgneb suur ühislaulmi-ne ning kontserdid ja tants Ku-kerpillide, Singer Vingeri, Seits-menda Meele ja Ricchi e Poveri (Itaalia) saatel.

Programmi ja registreerimi-se kohta võib täpsemalt lugeda lehelt www.eue.ee/juubelikok-kutulek/laulupidu/.

Sopran Kai Kallastu, klarnetist Tarmo Pajusaar ja kitarrist Kristo Käo esinevad täna õhtul Alu mõi-sas ja homme õhtul Ammende villas. Põneva koosseisuga trio esitab kavas „Mustad laulud” muusikat Euroopast ja Ladina-Ameerikast ning Eesti uudisloomingut.

Kontserdil kõlavad hispaania helilooja Xavier Montsalvatge meloodiad revolutsiooniaegsest Kuubast ja prantsuse helilooja Joseph Cante-loube’i mägise Auvergne’i kargete laulude tööt-lused. Trio kavas on ka brasiilia helilooja Heitor Villa-Lobose kuulus „Aria Cantilena” teosest „Bachianas Brasileiras nr 5” ja noore eesti heli-looja Piret Pajusaare teosed. EÜE-katega koos tuleb laulma Singer Vinger eesotsas Hardi Volmeriga.

Arno Saar (Õhtuleht)