uuest innovatsiooni- ja...
TRANSCRIPT
Mida arvata senistest tulemustest?
Kas oskame öelda, milline on olnud ettevõtluspoliitika roll?
• EASiga kokkupuude ca 40-50%-l Eesti ekspordist
• EASi kliendid moodustavad üle 10% ettevõtlussektori hõivest, KredExi kliendid üle 5%
• Ettevõtete T&A kuludest 10-15% EASi rahastatud
• Tööstusettevõtete investeeringutest masinatesse ja seadmetesse aastail 2009-2010 keskmiselt 8% EASi rahastatud
TAKid ja klastrid: osakaal
sektorite käibes (%)
40,4
7,2
19,4
53,6
13,8
9,6
0% 20% 40% 60% 80% 100%
IKT ja elektroonika
Metalli ja masinatööstus
Bio- ja materjalitehnoloogia
Wellness industry
Puidutööstus
Transport ja logistika
Ekspordi ja innovatsiooni väljakutsed Er
asek
tor
Ava
lik
sekt
or
Võimekuste ebaühtlane jaotus ja
kvalifitseeritud inimressursi nappus • Eestis on üle 10 000 eksportööri, aga nendest
500 ettevõtet (2%), annavad 61% ekspordist
• Teadus ja arendustegevusega tegeleb vaid ca
400 ettevõtet
Ambitsioonika ettevõtluse areng • Üle 10 töötajaga ettevõtete arv on kahanenud
(hetkel 5,5% ettevõtetest)
• Innovaatilisi ettevõtteid on rohkem kui EL-is
keskmiselt, kuid aastatel 2006-2008 vs 2008-
2010 ei ole oluliselt kasvanud tulu teenimine
turu jaoks uutest toodetest-teenustest (9,3% vs
9,7%).
Vähene innovatsiooni- ja
arendustegevuse koostöö • Vähem kui 5% ettevõtetest peab ülikooli kõige
väärtuslikumaks koostööpartneriks
Ligipääs turgudele ja jaotuskanalitele • 70% ettevõtjaid peab suureks probleemiks
kitsast kontaktvõrgustikku välisturgudel
Kapitaliturgude areng • Ettevõtjate hinnang finantsturgude arengule
on viimastel aastatel languses (6,49 punkti
2005 5,25 punkti 2011)
Poliitikate valdkonnaülene
koordinatsioon ja poliitikakujunduse
ekspertiisi kasv • Riigikontroll: puudub ettevõtluspoliitika
kompetents
• Arengufond: vaja ametkondade ülest
koordinatsiooni
Sõltuvus EL tõukefondidest • ERAC peer-review: 64% T&A vahenditest
tuleb SFist. Suur väljakutse selle asendamine
tulevikus.
Eesti ettevõtted teenivad rohkem tulu kõrge lisandväärtusega
toodetest ja teenustest
Ettevõtjad on pädevad, ettevõtted on hästi juhitud ja
efektiivsed
Eesti majandus on rahvusvaheliselt lõimunud,
uuendusmeelne ja ettevõtlik
Lisandväärtus töötaja kohta kasvanud,
Juhtimiskvaliteet paranenud, ressursitõhusus paranenud, koostöö
paranenud
Välisinvesteeringud on teadmismahukamad, ambitsioonikate ettevõtete osakaal kasvanud, innovaatilised riigihanked kasvanud, osakaal
maailmamajanduses, T&A investeeringud
Eesmärgid
Finants- ja logistikateenused Puit ja paber Tervis ja heaolu Tark energiamajandus Virtuaalteenused Alternatiivkütused Nutikas tööstus
visioon eesmärgid fookused sihtgrupid meetmed juhtimine
Fookus kasvualadel Poliitikakujunduse ja elluviimise mõjukuse kasvatamiseks viiakse ellu majandusarengu poliitikate reform, mille keskmeks on kasvualade põhine poliitikate juhtimine eesmärgiga kontsentreerida tegevusi suurima kasvupotentsiaaliga valdkondade ja väärtusahelate eelisarendamiseks. Väärtusahelate valikul lähtutakse Eesti majanduse tänasest spetsialiseerumisest ning arengupotentsiaalist ning neid kõige lähemalt mõjutavatest arengutest Euroopas ja maailmas.
0% 50% 100% 150% 200% 250% 300%
Rentimine ja kasutusrent
Laondus ja veondust abistavad tegevusalad
Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine
Paberi ja pabertoodete tootmine
Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine
Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide …
Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste …
Elektriseadmete tootmine
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete …
Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine
Muu tootmine
Puidutöötlemine, puit- ja korktoodete, …
Programmeerimine, konsultatsioonid jms …
Telekommunikatsioon
Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete …
Sektorid, kus on
kõrgem tööviljakus ja
ekspordi osakaal
(Eesti majanduse
sektorite keskmine =
100%)
Võimalikud kasvualad
visioon eesmärgid fookused sihtgrupid meetmed juhtimine
Ettevõtete juhtimis- ja arendustegevuste
võimekuse arendamine
Ärimudelite ja väärtuspakkumiste
arendamine
Koostöövõrgustike arendamine ja
rahvusvahelistumine
Paindlike finantsinstrumentide
arendamine
Ambitsioonika ettevõtluse arendamine
Avaliku sektori innovatsiooni arendamine
Tegevussuunad
Milles võiks seisneda poliitika uus kvaliteet?
• Parem arusaamine sihtgruppidest • Kelle kaudu saavutame soovitud tulemuse? Näide: ettevõtete TA
kulude kasv 1,6% SKPst aastaks 2015 tähendab kas
– 1000 uut keskmise T&A intensiivsusega ettevõtet
– 400 uut kiiresti kasvavat T&A intensiivset ettevõtet
– 10 Skype’i või
– 0,1 Ericssoni
• Prioriteedid – lisategevusest keskpunkti
– Võimekuspõhiste meetmete kõrvale ja osaliselt asemele kasvuala-põhised meetmed
visioon eesmärgid fookused sihtgrupid meetmed juhtimine
Innovatsiooni-vedurite
meetmed
Kasvualade meetmed
Baasmeetmed
• Eksport ja tootearendus • Finantsinstrumendid • Teadlikkus, teadmised ja oskused • Ettevõtlikkusmeetmed
• Ärimudelid, eksport ja innovatsioon • Rahvusvahelistumise programmid • Koostöömeetmed • Avaliku sektori innovatsioon
• Koostöömeetmed, tarneahelate arendamine
• Taylor-made väärtuspakkumised • Foorum
Ettevalmistuste hetkeseis
• 30.05 „Eesti innovatsiooni- ja ettevõtlusstrateegia 2014-2020“ koostamise ettepanek esitatud ministeeriumitele ja partneritele (osale.ee) kooskõlastamiseks
• 8.06 tähtaeg tagasisideks ministeeriumitelt ja partneritelt
• 21.06 ettepaneku arutamine VV istungil
Aitäh!