vabariigi valitsuse 6. septembri 1996. a. määruse nr ... · 1. vabariigi valitsuse 6. septembri...

Vabariigi Valitsuse 6. septembri 1996. a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes... Leht 1 / 38

Väljaandja: Vabariigi ValitsusAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: RT I 1997, 37, 573

Vabariigi Valitsuse 6. septembri 1996. a.määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja keskhariduse

riikliku õppekava kinnitamine» muutmine

Vastu võetud 29.04.1997 nr 91

Lähtudes Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994,12,200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965) paragrahvi 2 lõikest 6 ningpõhikooli- jagümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365)paragrahvi 3lõike 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Vabariigi Valitsuse 6. septembri 1996. a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- jakeskhariduse riiklikuõppekavakinnitamine» (RT I 1996, 65--69, 1201) punkti 1 muutmiseks lisada teksti lõppu enne sõnu«(juurdelisatud)» sõnad«eesti keele ainekava (vene õppekeelega koolile) ning emakeele ainekavaga (veneõppekeelega koolile)».

2. Vabariigi Valitsuse 6. septembri 1996. a. määrusega nr. 228 kinnitatud «Eestipõhi- ja keskhariduseriiklikuõppekava» muutmiseks:

1) täiendada seda lisaga 16 «Eesti keel (vene õppekeelega koolile)» ja lisaga 17«Emakeel (veneõppekeelegakoolile)»* (juurde lisatud);

2) asendada lisa 3 «Matemaatika» II peatüki alapunktis 2.5.1«Õppesisu» lause «Funktsioonid Y=X jaY=X»lausega «Funktsioonid

ja

»;

3) kehtestada lisa 8 «Füüsika» I peatükk uues sõnastuses (juurde lisatud).

* Vene keeles avaldatakse õppekava Riigi Teataja venekeelses väljaandes

.Peaminister Mart SIIMANNHaridusminister Mait KLAASSEN

Riigisekretär Uno VEERING

Lisa16Eesti põhi- ja keskhariduse riikliku õppekavajuurde

(Vabariigi Valitsuse 29. aprilli1997. a.määruse nr. 91 sõnastuses)

EESTI KEEL

(vene õppekeelega koolile)

Eesti keele õppimist alustatakse 2. klassi III õppeveerandist, kuid seda võib alustada1. klassiIII õppeveerandist.Eesti keele õppesisu, -tegevused ja õpitulemused 1. klassile on ära toodud riiklikuleõppekavalelisanduvasvalikaineraamatus.

I. PÕHIKOOLI AINEKAVA

Leht 2 / 38 Vabariigi Valitsuse 6. septembri 1996. a. määruse nr. 228 «Eesti põhi- ja kes...

Põhikoolis õpitakse-õpetatakse eesti keelt kommunikatiivse tunnetustegevuse käigus. Põhilineonsuhtlustreening. Õpetamise sisuks on motiveeritud kõneülesanded. Ülesanded grupeeruvadjärgmistekõnefunktsioonide ümber:

1) tunnetuslik-kommunikatiivsed

*väljendada teadmisi, edastada infot;

*küsida teavet, selgitusi, nõu;

*anda teavet, selgitusi, nõu;

*vahendada teavet;

*kirjeldada (sündmust, inimest, loodust jm.);

*interpreteerida nähtut, loetut, kuuldut;

*tutvustada (kooli, klubi, töö iseloomu, eseme töötamise põhimõtteid jm.);

*esitada mitmesuguseid andmeid nii suuliselt kui kirjalikult jne.;

2) regulatiiv-kommunikatiivsed

*teha ettepanekuid ühistegevuseks;

*ärgitada midagi tegema;

*pöörduda taotluse, soovi, palve või ettepanekuga kellegi poole;

*anda koraldusi;

*pakkuda kellelegi midagi;

*reageerida ettepanekule, korraldusele, kutsele

a) nõustumisega,

b) ettepaneku, korralduse, kutse jm. tagasilükkamisega (seda põhjendades võipõhjendamata),

c) omapoolse ettepaneku tegemisega;

3) tundmuslik-kommunikatiivsed

*avaldada rõõmu, vaimustust, kurbust;

*laita, kiita;

*väljendada sümpaatiat, antipaatiat;

*teha komplimente;

*väljendada rahulolu või rahulolematust;

*innustada;

*lohutada, avaldada kaastunnet, rahustada jm.;

4) kõneetikett

*õnnitleda;

*vabandada;

*tänada;

*esitleda ennast ja teisi isikuid;

*kõnetada tuttavat, võõrast;

*tutvuda, tutvustada;


*pöörduda telefonitsi kellegi poole;

*pöörduda kirjalikult tuttava või ametiisiku poole;

*vastata tuttavale või ametiisikule jm.

Kõne- ja suhtlusülesannetega taotletakse kõigi kõne osaoskuste (kuulamine, kõnelemine,lugemine,kirjutamine)arendamist. Õpilane kui õppeprotsessi subjekt tegeleb tundides teabe hankimisega suulisest jakirjalikusttekstist (kuulamine, lugemine) ning teadmiste, mõtete, suhtumiste jm. väljendamisega õpitavas keeles(dialoog,monoloog, isiklik kiri, seletuskiri jm.).

Õppimisel-õpetamisel eristatakse konkreetse teema (situatsioonülesande) raames järgmisi etappe:

a) retseptiivne kõnetegevus:keelematerjali (foneetika, sõnavara, grammatika,õigekirjanormide) omandaminejaesmane kinnistamine tinglike kõneharjutuste abil;

b) reproduktiivne kõnetegevus:õpitud sõnade, sõnaühendite javäljendite ühendamine seotudkõneks. Selperioodil on õppekõne sisu antud ja harjutamine toimub kindlates või osaliselt piiritletudraamides.Peatähelepanuon suunatud automatiseeritud kõnevilumuste kujundamisele;

c) produktiivne (loominguline) kõne ehk suhtlemine.Sel etapil arendatakse õpilastevõimet suheldareaalsetes(või reaalsetele lähedastes) suhtlussituatsioonides vastavalt kõne eesmärgile.

Arvestatakse nn. suulise eelnevuse printsiipi. Suuline kõne eelnegu kirjalikule. Soovitatakse järgmistjärjekorda:monoloog/dialoog -- kuulamine -- lugemine -- kirjutamine. Mõnikord on kasutusel ka teisedkombinatsioonid.

Õpetamisel kasutatav tekstimaterjal (ilukirjanduslikud, populaarteaduslikud ja publitsistlikud tekstid,pildid,kaardid, skeemid, filmid jne.) võimaldab õpilastel saada täisväärtusliku ja tervikliku pildi Eestimaast-- temaajaloost, ühiskonnaelust, kultuurist. Tekstidest saadud teadmised ja vahetu osalemine ühiskonnaelusning kultuurison üheks eelduseks, et indiviidi adapteerumine Eesti ühiskonda kulgeks võimalikult valutult jakomplikatsioonideta.

1.1. Õpetuse eesmärgid

Põhikooli eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane

*omandab eesti keele tasemel, mis rahuldab olulisemad igapäevaelu suhtlemisvajadused nii kõnes kui kirjas;

*omandab suhtlemiseks vajalikud olulisemad grammatikareeglid ja rakendab neid teadlikult nii kõnes kuikirjas;

*omandab suhtlemisjulguse ja -valmiduse keele praktiliseks kasutamiseks;

*õpib tundma, mõistma ja hindama eesti kultuuri püsiväärtusi, olulisemaid ajaloofakte,rahva tavasid jakombeid;

*huvitub nüüdisaegsest ühiskonna- ja kultuurielust, rikastab selle kaudu oma teadmisi, mõtte- jatundemaailma.

1.2. Ainekava 1.--3. klassile

1.2.1. Õppesisu

Eesti keele õppimist alustatakse vanuses, mil õpilasel on juba mõningane emakeeleõppimise kogemus:onomandatud emakeele lugemise ja kirjutamise oskus, saadud on ka esmane lingvistiline kogemus.Sellele kogemuseleon võimalik ka eesti keele õppimisel toetuda. Samas aga langeb sellele ainele suurpsühholoogiline ja lingvistilinekoormus. Õpilane puutub kokku emakeelest erineva tähestiku, hääldusaluste javäljendusvahenditega. Ta saabesmase kogemuse, kuidas üht ja sama sisu on võimalik väljendada emakeele jateiste keelte, sealhulgas ka eesti keelevahenditega.

Eesti keele õppimist alustatakse suulise kursusega. Selle käigus tekitatakse huvi erinevate maailmakeeltevastu,õpitakse kuulmise järgi eristama eesti keelt teiste keelte hulgas, õpitakse tunnetama artikulatsioonibaasi,etaloni järgimatkitakse kuuldud häälikuid, häälikuühendeid, sõnu ja lühikesi lauseid.Hääldusharjutustekskasutatakse eestipärisnimesid, kohanimesid, riimikesi, salme, vanasõnu, lauldakse eakohaseid lastelaule. Õpilasiergutataksesuhtlema elementaarsetes suhtlussituatsioonides -- lühidialoogides, kollektiivsetes keelemängudes,laulumängudes.

Suulisele kursusele järgneb põhikursus, mille raames hakatakse kujundama kõnevilumusi ja -oskusikõigisneljas kõne osaoskuses: kõnelemises dialoogi- ja monoloogivormis, kuulamises, lugemisesja kirjutamises. Õpilasteteadmiste hindamisel eesti keele õpetamise algetapil (1. ja 2. kl.) kujundabõpetajaõpilaste õpimotivatsiooni jahindab ainult positiivseid õpitulemusi ning teeb seda suulise hinnanguna.


Suhtlusoskused

Õpime lühikesi salme, laule, lauamänge.

Mängime keelemänge.

Koostame lühidialooge õpilaste eluga seotud situatsioonides.

Kirjeldame pilte.

Instseneerime emakeeletundidest õpitud lihtsamaid ja korduvate elementidega muinasjutte («Tare-tareke»,«Kakuke» jt.).

Inimene ja perekond

Jutustame joonistatud pildi järgi oma perekonnast (perekonna koosseis, nimed, kes töötab ja kus, kes õpib,keskäib lasteaias, kes on kodus).

Inimene ja töö

Nimetame koolitarbeid, palume klassikaaslastelt mõnd koolitarvet. Küsime, kellele leitud koolitarve(ese)kuulub.

Loetleme, missugused koolitarbed on koolikotis (laual).

Kirjeldame klassiruumi ja kiidame korrapidajaid, kui klass on puhas ja korras.

Jutustame oma (vanaema, venna jt.) päevast.

Inimene ja elukeskkond

Nimetame kodu- ja metsloomi, kirjeldame neid.

Küsime, milline loom kellelgi kodus (maal sugulaste juures) on: mis on ta nimi, kui vana, kuidas väljanäeb,mida teha oskab, kuidas tema eest hoolitsetakse. Joonistame selle looma pildi ja jutustame pildi järgi.

Kirjeldame ilma ja anname soovitusi, mida vastavalt ilmale selga panna.

Inimene ja puhkus

Nimetame ja kirjeldame mänguasju. Räägime, missugused mänguasjad kellegi kodus on, millineonlemmikmänguasi. Palume mänguasju vaatamiseks või mängimiseks.

Kutsume kedagi mängima, palume luba mängust osa võtta. Jutustame, missugusedmänguasjadsünnipäevaks(jõuludeks) kingiti.

Inimene ja olme

Loetleme arve ja arvutame 1--12 piires.

Küsime kellaaega: ütleme, mis kell on (täistund, pool, veerand).

Nimetame toiduaineid, palume ulatada toitu.

Nimetame riietusesemeid. Kirjeldame, mis kellelgi seljas on.

Nimetame transpordivahendeid. Teatame, missugust liiklusvahendit keegi sõiduks kooli (tööle, maale) kasutab.

Inimene ja kalendritähtpäevad

Teatame, kellel klassikaaslastest on sünnipäev, õnnitleme teda. Nimetame mõned olulisemadkalendritähtpäevad.

Inimene ja kultuurilugu

Õpime tundma eesti pärisnimesid (naiste, meeste nimesid), perekonnanimesid, kohanimesid.

Kõneetikett

Olulisemad viisakusfraasid. Tervitamine. Hüvastijätt. Vabandamine. Sünnipäevaõnnitlus.

Keeleteadmised


Eesti tähestik, trüki- ja kirjatähed. Hääliku ja tähe vaheline seos. Tähtedeühendamine. Silpide ja üksikutesõnadekirjutamine. Lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud; g, b, dhelitus; esimese silbilühike vokaal; teise silbipoolpikkvokaal. Hääldamise erinevusi eesti ja vene keeles.

Grammatika:tegusõna pöördevormid olevikus (jaatav ja eitav kõne); õpitavatesõnadekäändelõpud;käändevorm vastusena küsimusele kus?, kellel?, kellele?;isikulised asesõnad: vastataküsimuselekes?, kelle?,kellel?, kellele?

1.2.2. Õpitulemused

2. klassi lõpetaja

*eristab kuulmise järgi mitmeid keeli, nende hulgas eesti keelt;

*tunneb elementaarseid hääldusreegleid, hääldab korrektselt kõiki häälikuidisoleeritult;

*loeb häälega ja vaikselt suurte ja väikeste kirjatähtedega trükitud teksti, mõistabõpitud sõnavarapõhjalkoostatud teksti;

*kirjutab kirjatähti, teeb ärakirja, koostab lauseid antud teemal või pildi juurde (loovtööorienteeruvpikkuson10--40 sõna);

*suudab osaleda lihtsamates keelemängudes, ettevalmistatud instseneeringutes, lühidialoogides;

*suudab nimetada ja kirjeldada esemeid, olendeid ja nähtusi; jutustada teemal ja pildi järgi.


1.3.1. Õppesisu

Toimub suhtluskeele edasine täiustamine kuulamisel, monoloogilises ja dialoogilises kõnes ainekavasettenähtudkõnesfäärides ja -situatsioonides. Kõne muutub sisukamaks, argumenteeritumaks jagrammatiliseltülesehituseltmitmekesisemaks.

Suureneb vaikse lugemise osakaal. Õpitakse kasutama sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.Süstemaatiliselttegeldakse klassivälise lugemisega.

Õpitakse vormistama lihtsamaid formulare (lugejakaart, vihiku, kontrolltöö jm. vormistamine),koostatakselühikesi kirjalikke teadaandeid (kuulutus, õnnitluskaart, sünnipäevakutse jm.), kirjutatakse klassi- jakodukirjandeid.

Õpetamise sisus suureneb kultuurilooline aspekt. Õpitakse tundma eestlaste traditsioone ningrahvakalendritähtpäevi. Lugemiseks pakutakse eesti lastekirjanike lühijutte või adapteeritud tekstikatkendeid.

Õpitakse teadlikult rakendama grammatikareegleid.

Suhtlusoskused

Inimene ja perekond

Anname andmeid enda kohta (nimi, perekonnanimi, vanus, aadress, kool, klass jm.) ja küsimesamasuguseidandmeid teistelt.

Jutustame oma emast (vanaemast).

Nimetame mööbliesemeid ja kirjeldame korterit.

Kiidame (laidame) kellegi korterit.

Jutustame, mida kasulikku jõuame kodus ära teha enne, kui vanemad töölt koju jõuavad.

Pöördume vanemate (sõprade) poole soovi või palvega aidata midagi teha (parandada).

Jutustame enda või mõne sugulase linnakodust ja maakodust. Põhjendame, miks paljudele meeldib talveleladalinnas, aga suvel maal.

Kirjeldame, missugust kodu keegi endale soovib.


Teatame, millal on perekonnaliikmete sünnipäevad, suvepuhkus.

Inimene ja töö

Teatame, mida eesti keele tunnis tehakse.

Kirjeldame oma koolimaja, klassi (kabinetti), kus õpime.

Vestleme oma sugulastest (tuttavatest), kes elavad maal, nende elust, töödest ja tegemistest.

Seletame, miks paljudel inimestel on sügisel eriti palju tööd.

Nimetame aia- ja metsamarju. Räägime, kus ja millal neid korjame ja mida neist teeme.

Nimetame köögi- ja puuvilju. Anname nõu, millal on õige aeg ühtesid või teisiköögi- ja puuviljukorjata.Kutsume kedagi appi seda tegema.

Vestleme, kelle tööst sõltub, et ka talvel oleks hea tänavatel käia ja sõita.

Kirjeldame koolipäeva.

Jutustame oma kohustustest ja tööst kodus, koolis, maal suvilas või sugulaste juures.

Pärime, kus töötavad ja millega tegelevad vanemad. Vastame ise samalaadsetele küsimustele.

Inimene ja puhkus

Kutsume kinno (õue, parki jm.), lepime kokku kohtumise aja ja koha.

Teatame või küsime, missugused sporditarbed kellelgi on ja mida ta tahaks veel endale saada.

Jutustame, kellega koos ja kus me tegime lumememme. Kirjeldame seda.

Kutsume osa võtma talvelõbudest, nõustume meile tehtud ettepanekutega, keeldume neist.

Jutustame, kus ja kuidas möödus suvi (õpilase enda, ta vanemate, klassikaaslaste suvi), kas jäimesuvepuhkusegarahule.

Näitame kaardilt ja reklaamime mõnd Eestis asuvat suvituskohta.

Teatame, missuguses reklaamitud suvituskohas me tahaksime puhata. Miks?

Joonistame lumelinnaku projekti ja anname korraldusi, kes selle järgi mida ehitama hakkab.

Jutustame mõnest huvitavast suvevaheaja ettevõtmisest.

Õpetame mängukaaslastele mõne mängu.

Valmistame ette klassiõhtu või koolipeo ettekanded (luuletused, laulud, instseneeringud jt.).

Inimene ja inimene

Tutvustame oma sõpra. Jutustame tema vanematest, õdedest-vendadest ja kodust. Ütleme, mida meilemeeldibkoos sõbraga teha.

Küsime, kas sõpra lubatakse õue (suusatama jm.), vastame ise samalaadsetele küsimustele.

Nimetame kehaosasid. Kirjeldame inimese välimust, riietust.

Täpsustame, kes kellega uuel õppeaastal istub (kes on kelle pinginaaber).

Uurime, mis kuul on klassikaaslaste sünnipäevad.

Vormistame kutsekaardi, millega palume kedagi sünnipäevale.

Jutustame oma sõpradest (täiskasvanu, eakaaslane, loom).

Kirjutame kirja oma puhkusemuljetest, kirjutame ümbrikule aadressi.


Nimetame Eesti linnu, jõgesid, järvi.


Kirjeldame oma kodukoha loodust.

Nimetame loomi, kes elavad loomaaias. Jutustame loomaaia külastamise muljetest (küsime teistemuljeid).Seletame, kuidas loomaaias käituda.

Kirjeldame hilissügist ilma.

Nimetame linde. Jutustame, kes neist jäävad talveks kohale, kes lendavad ära. Teatame, missugustlindu-kevadekuulutajat oleme näinud. Anname nõu, kuidas linde ja loomi talvel aidata.

Kirjeldame sügisest loodust metsas (põllul, pargis jm.).

Nimetame metsloomi, kirjeldame nende välimust.

Anname nõu, kuidas säilitada talveks mitmesuguseid marju.

Vahetame muljeid loomaaias nähtu kohta.

Kirjeldame omajoonistatud pildi (postkaardi) järgi loodust erinevatel aastaaegadel.

Inimene ja olme

Uurime, kas keegi on leidnud kadunud eseme.

Otsime leitud eseme omanikku, pakume leitud eset kellelegi.

Loendame ja arvutame. Koostame arvutusülesandeid.

Pakume toitu, võtame vastu ja täname või keeldume pakutust.

Mängime poodi.

Vestleme turul, toidu-, raamatu-, mänguasjade- jm. kaupluses.

Küsime hinda ja teatame, mida ja kui palju osta soovime.

Avaldame arvamust, kes on riides vastavalt ilmale, kes mitte.

Anname nõu, missugust transpordivahendit on õigem, otstarbekam kasutada soovitud kohta jõudmiseks.

Suhtleme müüjaga pudukaupluses ja raamatukaupluses.

Suhtleme polikliinikus arstiga, räägime talle oma vaevustest.


Osaleme eesti laulumängudes.

Õpime eesti vanasõnu ja mõistatusi.

Soovitame mõnd eestikeelset (või eesti autori) raamatut ja põhjendame oma soovitust.

Jutustame eesti lastekirjanikest (Eno Raud, Ellen Niit, Jaan Rannap, Holger Pukk jt.) ja kunstnik EdgarValterist.

Jutustame kadripäevast, mardipäevast ja vastlapäevast.

Jagame oma muljeid mardi- või kadrisandiks käimise kohta või oma kohtumisest kadri- või mardisantidega.

Jutustame eesti rahvuslinnust ja -lillest.


Õpime luuletusi ja laule mitmesugusteks kalendritähtpäevadeks.

Ütleme nädalapäevade ja kuude nimetused.

Vestleme, mis meeldivat ootab ees seoses jõuluvana ja jõulupuuga.


Kirjeldame jõulukaarte, mida kavatseme sugulastele ja sõpradele saata.

Kõneetikett

Viisakusväljendid söögilauas ja ühissõidukeis.

Õnnitlemine õppeaasta alguse puhul.

Viisakas pöördumine täiskasvanu (eakaaslase, müüja jt.) poole.

Telefonikõne alustamine, lõpetamine.

Hilinemise pärast vabandamine.

Keeleteadmised

Hääldamine:raskemate häälikute (ä, ö, ü, h, g, b, d),häälikuühendite (jõ, jä, õe, ti, av jm.) häälikutepikkusehääldamise täiustamine.

Grammatika.

Nimisõna:mitmuse nimetav kääne; käändelõpud; käändevormõpitud sõnadest vastusena küsimuselekuhu?,kus?, kust?, kellele?, kellel?, kellelt?, kellega?;osastav koos sihilise verbiga (joonistan mida?,näenkeda?)õpitudsõnadest; omastav kääne (kelle oma?); mitmuse nimetav; sise- ja väliskohakäänded enamlevinudfunktsioonides;koha ja aja väljendamine; kellel midagi on, kellele midagi antakse (tuuakse, kingitakse), kelleltmidagi võetakse.

Omadussõna võrdlusastmed:alg-, kesk- ja ülivõrre.

Arvsõna:põhiarvsõna nimetavas käändes -- 1--1000; järgarvsõna(1--31) nimetavas, omastavas jaalalütlevaskäändes (kuupäevade ja sünnipäevade nimetamine, kus koolis ja mitmendas klassisõpib jm.);põhiarvsõna(rahasumma lugemine, matemaatiliste tehete lugemine, telefoninumber, aadress).

Asesõna:näitav asesõna see -- need; isikuliste asesõnadekäändelõpud, vastused küsimustele kes?, kelle?,keda?,kellel?, kellele?

Tegusõna:ülevaade tegusõna muutumisest olevikus; pööramine lihtminevikus:jaatav ja eitav kõne;i-tunnusegalihtminevik sõnadest olema, tulema, panema, tegema, nägema, saama, tooma, jooma,sööma, jääma;jaatav jaeitav kõne õpitavatest tegusõnadest; käskiva kõneviisi ainsuse ja mitmuse2. pööre õpitud tegusõnadest;pean,hakkan+ ma-tegevusnimi; tahan, luban+da-tegevusnimi.

Rektsioon:käima kus?, küsima kellelt?, aitama/abistama, keda?, mängima mida?

Ees- ja tagasõnad:alla, all, alt, peale, peal, pealt, juurde, juures, juurest, ette, ees, eest, taha, taga,tagant,üle.

Küsimuste moodustamine sõnadega:kus?, kuhu?, kust?, kuidas?, mis?, miks?, kelle (oma)?,kellele?,kellel?,kellega?, mida?, mitu?


6. klassi lõpetaja

*tunneb eesti keele hääldusreegleid, suudab ise oma hääldust korrigeerida;

*jätab meelde ja edastab kuuldud tekstist saadud lühiteate;

*tuleb toime õpitud suhtlussituatsioonides (dialoogilise kõne maht kahe suhtleja peale 6--8repliiki,monoloogilise kõne maht 8--10 fraasi);

*loeb õpitud sõnavaral põhinevaid tekste, jätab meelde ja edastab tekstist saadud olulisema teabe;

*kirjutab lühikesi loovtöid: sõnum, õnnitluskaart, lühikirjand etteantud teemal või pildijärgi (kirjandiorienteeruvpikkus on 40--100 sõna);

*koostab suulist ja kirjalikku teksti õpitud sõnavara ja keelereegleid teadlikult kasutades.


1.4.1. Õppesisu

Senisest enam pakutakse õpilasele aktiivset osavõttu eesti kultuurielust: korraldatakse eestikeelseidklassiväliseidüritusi, külastatakse teatrietendusi, käiakse muuseumides jm. Õpitakse andma hinnanguidnähtule jakogetule.


Õpilane õpib lisaks harjumuspärasele tööle õpiku, töövihiku, helilindi jasõnaraamatuga kasutamamitmesuguseidteatmeteoseid, lugema adapteerimata ilukirjanduslikke tekste, ajakirju ja ajalehti, kuulama raadiot,vaatamatelesaateid.

Igapäevaeluks vajalikud suhtlusoskused hõlmavad peale olmesuhtluse (ühiskondlik transport,kaubandus,teenindus) ka suhtlust ametnikega eri tüüpi keskõppeasutustes, tööandjaga, politseiga,elamuvalitsusetöötajategajms. Suhtlussituatsioonides ja rollimängudes õpib õpilane käituma ja rääkima vastavaltsotsiaalselerollile.

Suhtlusoskused

Inimene ja perekond

Teatame, mida põnevat (lõbusat) on perekonnas viimasel ajal juhtunud. Jutustame, kes midaperekonnasselleksteeb, et korter (maja) puhas ja korras püsiks.

Arutame, missuguseid loomi kodus pidada, missuguseid mitte.

Küsime nõu, kuidas looma kodus pidada.

Teatame oma perekonnaliikmete sünniaja (kuupäev, aasta) ja sünnikoha.

Tunneme huvi, kas suvi möödus nii, nagu see oli planeeritud, ning mida kasulikku suve jooksul tehti.

Tutvustame perekonnaliikmeid ja lähemaid sugulasi.

Räägime tähelepanuväärsetest sündmustest perekonna elus.

Jutustame ja kirjutame eluloo.

Täidame isikliku ankeedi.

Kommenteerime perekonnafotosid.

Tutvustame oma pere kollektsioone (kogusid).

Osaleme väitluses «Miks mõnikord on raske vanematega läbi saada?».

Soovitame sõbrale mõnd kooli, kus ta võiks õpinguid jätkata.

Osaleme väitluses «Missugune kool edasiõppimiseks valida? Kas maa- või linnakool? Kaskeskkool,tehnikumvõi kutsekool?».

Inimene ja töö

Uurime, missuguseid töid teevad klassikaaslased (sõbrad) kodus hea meelega, missuguseid mitte.

Kiidame hästi ja korralikult tehtud töö eest, laidame lohakalt tehtud tööd.

Loetleme, missugused tööd tuleb nädala jooksul igaühel perekonnaliikmetest ära teha.

Uurime, missugused tööriistad kellelgi kodus on ja kas ta neid töös kasutada oskab.

Peame nõu, missugused tööd korteri remondi ajal ette võtta.

Tunneme huvi, missugust käsitööd klassikaaslased (sõbrad) oskavad ja armastavad teha.

Teatame, milliseid moose, mahlu jms. on peres talveks muretsetud.

Arutame, kuidas puu-, köögivilju, marju ja seeni paremini ületalve säilitada.

Arutame kevadiste aiatöödega seotud probleeme.

Nimetame põllutööriistu, kirjeldame nende tööomadusi.

Inimene ja puhkus

Räägime koolivaheaja ja vaba aja veetmisest suvel ja talvel.


Anname soovitusi, kus võib Eestis eriti hästi puhata talvel, kus suvel. Põhjendame oma soovitust.

Arutame erinevate reisivõimaluste üle.

Selgitame reisibüroos reiside marsruute, piletite hindu; tellime pileteid; küsime teavet transpordiliigivahetamisekohta valitud marsruudil (ümberistumine rongile, laevale, lennukile jm.).

Saame aru raudtee-, bussi-, lennujaamas, sadamas jm. välja pandud infost või raadio teel teatatud teabest.

Vestleme, kuidas laienesid teadmised (Eesti) geograafiast suviste sõitude, matkade, ekskursioonide ajal.

Anname telkimisplatsil matkakaaslastele mitmesuguseid käske ja korraldusi.

Räägime oma klassikaaslaste suhtumisest sporti.

Jutustame oma kooli kehalise kasvatuse tundidest.

Kommenteerime nähtud spordivõistlust.

Jutustame eestlastest-olümpiavõitjatest.

Manitseme ettevaatlikkusele suvemõnudega liialdamise eest.

Inimene ja inimene

Tutvustame teistele oma sõpra.

Kirjeldame sõbra (inimese) välimust ja iseloomu.

Arutame, kes on tõeline sõber.

Veename klassikaaslasi peol (klassiõhtul) esinema.

Jutustame inimestest, kes meid on elus aidanud ja keda me ise oleme aidanud.

Räägime, kes meid pühade ajal meeles peab ja keda ise meeles peame.

Suhtleme autoavariisse sattunud inimestega.

Koostame peokõne sünnipäevalapse või juubilari auks.

Pakume abi mitmesuguste tööde tegemisel.


Nimetame seeni ja jutustame oma käigust seenemetsa.

Nimetame Eestis (kodukohas) kasvavaid puid ja kirjeldame oma kodukoha loodust.

Kutsume oma sõpra (tuttavat) loodusesse. Põhjendame oma kutset.

Reageerime sõbra kutsele loodusesse minna nõusoleku või keeldumisega, põhjendame keeldumist.

Vestleme loodushoiust.

Võrdleme loodust erinevatel aastaaegadel. Jutustame oma lemmikaastaajast.

Nimetame lilli. Kirjeldame mõnd lille. Räägime perekonnaliikmete meelislilledest.

Kirjeldame Eestimaa kliimat ja ühe konkreetse päeva ilma.

Anname nõu, missuguseid ravimtaimi ja millal korjata.

Võtame osa väitlusest teemal «Inimene -- looduse sõber, inimene -- looduse vaenlane».


Oleme teejuhiks oma kodukoha kultuuriloo tutvustamisel.

Jutustame Viljandi (või mõne teise linna) ja selle ümbruse vaatamisväärsustest.

Kirjeldame Otepää ja selle ümbruse loodust ning puhkamisvõimalusi.


Kommenteerime pilte (slaide, postkaarte) Tartu linna vaatamisväärsustest.

Soovitame külastada mõnd Tartu muuseumi (näiteks Oskar Lutsu majamuuseumi). Põhjendame omasoovitust.

Koostame giiditeksti Kadrioru pargi ja Pirita puhkerajooni kohta.

Anname soovitusi Tallinna huvitavamate kohtade külastamiseks.

Kirjeldame Tallinna vanalinna.

Jutustame Tallinnaga seotud legende.

Osaleme väitluses «Kas Tallinn vajab niisuguseid pidusid nagu vanalinnapäevad võihansapäevad?»

Jutustame Carl Robert Jakobsoni talumuuseumist Kurgjal.

Anname seletusi Eesti rahatähtedel kujutatud isikute kohta.

Vestleme vanaema ja/või vanaisa osast perekonnas vanasti ja praegu.

Õpime kõnes kasutama eesti vanasõnu ja piltlikke väljendeid.

Ütleme kuude rahvapärased nimetused.

Loeme peast mõned J. Liivi ja L. Koidula luuletused kodust ja kodumaast.

Jutustame ühe eesti muinasjutu ja ühe A. H. Tammsaare miniatuuri.

Inimene ja olme

Anname infot ja seletusi paikkonna teenindus- ja toitlustusasutuste kohta.

Kirjeldame oma teekonda kooli ja mujale (liiklusvahendid, kellaajad, tee pikkus jm.), küsime samasisulistteavetteistelt.

Küsime ja juhatame teed. Anname infot erinevate sõidukite (buss, rong, lennuk, tramm, troll jt.)kasutamiseiseärasuste, käigusolekuaegade ja marsruutide kohta.

Teeme jõulu- ja uusaastaoste: küsime soovitavat kaupa, pärime infot kauba omaduste, hinna jm. kohta,mõistamemüüja seletusi.

Loeme kaupa tutvustavat reklaami, väljendame suhtumist reklaamitavasse kaupa.

Küsime ja ütleme kellaaega (kaks varianti).

Peame isiklikku kirjavahetust.

Kirjutame telegrammitekste.

Kirjeldame bussi- või autosõidu ajal läbielatud sündmusi, vahejuhtumeid.

Kirjeldame oma kodu või korterit.

Anname nõu mööbli paigutamiseks korteris.

Palume elektri abil töötavaid kodumasinaid sisse ja välja lülitada.

Suhtleme töötajaga fotoateljees.

Õnnitleme mitmesuguste sündmuste puhul, vastame õnnitlustele, peame lühikese peokõne.

Anname soovitusi mõne rõivaeseme ostmiseks.

Laidame maha soovi teatud rõivaese osta.

Kutsume välja kiirabi ja/või politsei.

Loeme ja saame aru polikliinikus ja haiglas väljapandud teadetest.


Küsime haiglast teavet patsiendi kohta (tervislik seisukord, külastamisajad jm.).


Jutustame nääri- ja jõulukuusest, jõulu- ja näärikommetest, näärisokust.

Kõneetikett

Viisakusväljendid tutvumisel. Lohutamine. Laitmine. Kiitmine. Viisakas keeldumine (toidust, küllakutsest jm.).

Telefonietikett.

Soov ja palve teise inimese poole pöördumisel.

Jõudu tööle soovimine, samalaadsele pöördumisele reageerimine.

Rõõmu väljendamine kohtumisel.

Pöördumine ametiisikute poole.

Viisakusavaldused pidulauas.

Head soovid pidulistele, reisileminejatele, automatkajatele jt.

Keeleteadmised

Käändsõnamuutelõppude süsteemi loomine; käändevormidekasutamine enamtarvitatavates funktsioonides.

Nimisõna käändedmitmuses; mitmuse nimetava, omastava ja osastava moodustamine;vokaalilõpulinemitmuseosastav; mitmuse osastava kasutamine koos sõnadega palju/vähe, suur valik/väike valik, osa/enamus,rohkestijm.; sihitise käänded ainsuses ja mitmuses; mitmuse käänete moodustamine.

Tegusõna ajad:liht-, täis- ja enneminevik; kõneviisid: kindel, tingiv jakäskiv kõneviis; tegumoed: isikulinejaumbisikuline tegumood; tegusõna peavormid ja nendest tuletatavad vormid; tegusõna põhivormid, nendetähtsusning neist tuletatavad vormid; ühendtegusõna pööramine olevikus ja lihtminevikus; ma-jada-infinitiivikasutamine.

Omadussõnavõrdlusastmed: alg-, kesk- ja ülivõrre.

Järgarvsõna1--1000. Aastaarvu kasutamine, vastused küsimustele millal?

Lauseõpetus:sõnade järjekord lauses; nimetav, omastav ja osastav sihitise funktsioonis.

Õigekiri:olulisemad kokku- ja lahkukirjutamise juhud, suur ja väike algustäht, venepärisnimedekirjutamineeesti keeles, kirjavahemärgid otsekõne puhul ja muud olulisemad kirjavahemärgid, sõnadepoolitamine.


Põhikooli lõpetaja

*suhtleb igapäevastes suhtlusolukordades, vestleb etteantud teemal, on suhtluses vestluspartnerina aktiivnejainitsiatiivikas;

*loeb ja kuulab, mõistab ning edastab ilukirjandusest ja massiteabevahenditest saadud teavet;

*kirjutab olmeteksti, ümberjutustusi ja lühikirjandeid; kirjutab välja märkmeid loetud või kuuldudtekstist;oskabkirjutada tüüpavaldusi ja täita elukondlikke blankette;

*oskab leida vajalikku teavet teatmeteostest, sõnaraamatutest, keeletabelitelt ja -skeemidelt.

II. GÜMNAASIUMI AINEKAVA

Võrreldes põhikooliga toimuvad õppeprotsessis järgmised muudatused.

Keeleõpe on integreeritud eeskätt eesti kultuuri püsiväärtustega.

*Suhtlussfääridest on esikohal sotsiaal- ja kultuurisfäär, osalt ka ühiskondlik-poliitilinesfäär.Olmesfäärislisandub põhikoolis õpitule vaid mõni üksik uus aspekt (vajaduse korral korratakse ja kinnistatakseka varemõpitut).

*Suhtlusõpetus toetub valdavalt ilukirjanduslikele tekstidele, publitsistikale ja populaarteaduslikele tekstidele.


*Avardub kultuurilooline aspekt.

Gümnaasiumikursus põhineb ajaloolisel ja temaatilisel printsiibil. Kõnearendusteemad sisaldavadkonkreetseidsuhtlusülesandeid kõigis kõneliikides ainekavas olevatel teemadel. Eesti kirjandust, kujutavatkunsti, muusikat jaühiskonnaelu käsitletakse aga ajaloo taustal: 10. klassis püütakse anda ülevaade19. sajandist,11. klassiskultuurielust aastail 1918--1940 ja 12. klassis tänapäevast.

Täieneb töövõtete arsenal.

Koostatakse ja esitatakse

*loenguid;

*ettekandeid (referaate) mingil kindlal teemal;

*aruandeid või kokkuvõtteid tehtud tööst, sellega seotud õnnestumistest jaebaõnnestumistest;

*selgitusi (seletuskirju); lihtsamaid ametikirju.

Kuulatakse ja konspekteeritakse

*õpetaja ja külalisesinejate loenguid.

Oluline koht keeletunnis on väitlusel, intervjueerimisel, rollimängudel.

Tunduvalt suureneb iseseisva lugemise maht (töö tundmatu tekstiga).

Kõik loetletud töövõtted võimaldavad harjumuspärase tegevuse muuta eakohasemaks,arvestadeserinevateõpistrateegiatega, pakuvad soodsaid võimalusi keele kommunikatiivseks kasutamiseks,arendavad mõtlemisepaindlikkust ja oskust näha probleeme teiste inimeste pilgu läbi, põhjendada omaseisukohti, nõustudavõi vastuvaielda.

Õppetöö korraldamiseks on 2 võimalust.

A-variant

*Õppetöö korraldatakse kursustena -- 35-tunniste õppeüksustena.

Kursused on soovitav kavandada järgmiselt:

X klass -- 3 kohustuslikku kursust (I ja II kursus lugeda üheks);

XI klass -- 2 kohustuslikku kursust ja 1 valikkursus;

XII klass -- 2 kohustuslikku kursust ja 1 valikkursus.

Valikkursuste programmid on esitatud valikaineraamatus. Kursuste järjestus on kooli otsustada. Kooliõppekavasvõib kohustuslikke kursusi omavahel liita, mõnd neist õppida põhjalikumalt võiühendada kohustuslikkekursusisobivalt valikkursustega.

B-variant

*Õppetöö korraldatakse põhikooli töökorralduse põhimõtete järgitunnijaotusplaanis etteantud tundidearvuganädalas.


Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane

*saavutab keeleoskuse taseme, mis

a) võimaldab keelekeskkonnas iseseisvalt hakkama saada;

b) võimaldab haridusteed jätkata eestikeelses õppeasutuses;

*huvitub eesti kultuurist, rikastab kirjanduse, kunsti ja muusika suurkujude ja tippteoste tundmise kauduomasiseelu, kujundab eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi;


*huvitub eestlaste tavadest ja kommetest, õpib neid mõistma ja hindama, suhtub erinevaterahvastetraditsioonidesse ja kommetesse eelarvamusteta;

*õpib tundma ja kasutama eestlastele iseloomulikke käitumis- ja suhtlemisnorme;

*tahab omandatud keeleoskust edasi arendada.

2.2. A-variant. Kohustuslikud kursused

2.2.1. I kursus. Inimene ja olme(tasanduskursus)

Suhtlemine ametiasutustes, õppeasutustes, teenindusettevõtetes, reisibüroodes jm. Teated hädanumbritel(kiirabi,politsei, tuletõrje jm.). Meelelahutused ja meelistegevused, küllakutsed. Võõrkeelteoskus. Tarbekirjad.

2.2.2. II kursus. Inimene suhetes teiste inimestega

Noored ja nende ideaalid. Sõprus ja armastus. Kodu. Suhted perekonnas ja sõpradega. Konfliktid janendevältimine. Isa ja ema roll perekonnas. Perekonna eelarve, probleemid ja lahendused.

2.2.3. III kursus. Inimene ja infoallikad

Raadio, televisioon, ajakirjandus -- Eesti majanduselust, kultuurist ja spordist põhilised teabe saamiseallikad.Aktuaalsed päeva- ja nädalaprobleemid.

2.2.4. IV kursus. Inimene ja vaimne tegevus

Hariduse ja elukutse omandamise võimalused. Eesti kõrgkoolid. Isikuomadused ja kutsevalik.Töö.Töökultuur,karjäär. Tööturg. Haridust toetavad fondid. Pidevõpe ja selle tähtsus.

2.2.5. V kursus. Inimene ja kultuurilugu

Soome-ugri keelkond, sugulaskeeled. Laulupidude traditsioon. Rahvakalendri olulisemadtähtpäevad,nendegaseotud kombestik. Püüdlused ja probleemid nüüdisaegses kultuuris. Eesti muuseumid --kultuuri säilitajad.

2.2.6. VI kursus. Inimene ja looming

Eesti kirjanduse suurkujud ja tippteosed (klassika ja kaasaeg). Eesti kunsti suurkujud ja tippteosed (klassikajanüüdisaeg). Eesti teatri- ja filmikunst. Õpilase omalooming (jutud, novellid, luuletused, tõlketööd).

2.2.7. VII kursus. Inimene ja elukeskkond

Loodus -- inimese elukeskkond. Ökoloogiline tasakaal, selle tasakaalu rikkumise võimalikudtagajärjed.Ilmateade. Tervisliku eluruumi säilitamine. Loodusvarade säästlik kasutamine. Eesti looduskaitsealad,rahvuspargid;ajaloolised ja koduloolised üksikobjektid ja paigad. Matkad ja reisid Eestis.

2.2.8. VIII kursus. Inimene ja ühiskond

Eesti riiklus, haldussüsteem. Rahvastik. Riigi sise- ja välispoliitika hetkeseis ja päevaprobleemid.Kohus.Valimissüsteem. Kohalike omavalitsuste töö, selle tööga seotud probleemid ja lahendusvariandid.Riiklikudpühadja tähtpäevad. Riiklike tüüpdokumentide vormistamine.

2.3. B-variant

2.3.1. Õppesisu

Suhtlusoskused

Inimene ja perekond

Esitame eluloolisi andmeid enda ja oma pere kohta. Vastame meile esitatud küsimustele enda jaomapereliikmete eluloo kohta.

Räägime, millised on perekonnaliikmete harrastused ja huvid, milleks kellelgi aega jätkub, milleks mitte.

Osaleme väitluses «Lastevanemate ootused ja lootused oma laste suhtes -- kas need on reaalsed?».

Räägime maa- või linnakodu eelistest.

Osaleme väitluses. Teemad: «Turvaline kodu -- on see võimalik?», «Mis on tähtis tulevasekoduloomisel?»,«Mida suurem pere -- seda parem!», «Missugune kasvatusstiil annab soovitud tulemusi?»,«Kuidas vältidaperekonnas konflikte?» jm.


Koostame intervjuuküsimused teemal «Ema ja isa roll laste kasvatamisel».

Vahetame mõtteid teemal «Perekonna eelarve. Probleemid ja lahendused».

Vestleme vanemate tööga seotud probleemidest.

Anname soovitusi konfliktide vältimiseks noores perekonnas.

Õnnitleme suuliselt/kirjalikult abiellumise puhul.

Inimene ja töö

Arutame, mis ametis me ennast ja oma klassikaaslasi tulevikus ette kujutame. Põhjendame oma arvamust.

Arutame, missugune on meie kool praegu ja mis suunas ta peaks muutuma.

Avaldame arvamust, mis õppimise huvitavaks või ebahuvitavaks teeb.

Esitame oma tulevikunägemuse koolist, kus on meeldiv olla ja huvitav õppida.

Anname soovitusi, kuidas üht või teist õppeainet kergemini ja efektiivsemalt õppida, kuidasmaterjalipareminimeelde jätta.

Avaldame mõtteid teemal «Haridus ja haritus».

Koostame äriplaani ettevõtte rajamiseks (ettevõtte tegevus, stardikapital, asukoht, sisseseade, töökohadjm.).

Osaleme väitluses «Kellele on edukas ettevõtlus jõukohane?»

Pakume end tööle mõnda asutusse, firmasse.

Kirjutame avalduse töölevõtmiseks, töölt vabastamiseks.

Edastame teavet õppimisvõimaluste kohta erinevates kõrgkoolides.

Jutustame, kas soovime või ei soovi jätkata vanemate tööd. Põhjendame oma arvamust.

Arutleme teemadel: «Kuidas töötame, nõnda elame» ja «Minu tulevane kutsetöö.Mida tuleb teha, eteesmärginijõuda.».

Inimene ja puhkus

Kirjeldame laulupidu, millest oleme osa võtnud kas lauljana, tantsijana või pealtvaatajana.

Avaldame arvamust puhkuse veetmise kohta rahvarikkas või üksikus kohas. Põhjendame oma arvamust.

Soovitame külastada mõnd kunstinäitust (muuseumi). Põhjendame oma soovitust.

Avaldame arvamust (anname hinnangu) külastatud kunstinäituse kohta.

Selgitame välja kultuuriasutuste (näitused, muuseumid, teatrid jm.) lahtiolekuajad, ürituste toimumisajad.

Vormistame reisidokumente (tollideklaratsioon, viisa jm.).

Anname hinnangu erinevate infoallikate (teler, raadio, ajalehed, ajakirjad) kohale ja mõjule inimese elus.

Räägime, kust saame põhilise teabe Eesti majanduselust, kultuurist, poliitikast, spordist.

Vestleme infoallikate objektiivsuse üle.

Soovitame mõnd tele- või raadiosaadet. Põhjendame oma soovitust. Laidame mõnd tele-võiraadiosaadet.Põhjendame oma arvamust.

Hangime suulist ja kirjalikku teavet kultuuri- ja meelelahutusürituste kohta.

Hangime suulist ja kirjalikku infot turismivõimaluste kohta Eestis, Skandinaavias, Euroopas.

Loeme reisijuhte ja reklaamtrükiseid.


Loeme programme, mängukavasid, ajalehtede vastavaid rubriike etenduste, kontsertide, näituste jm. kohta.

Hangime ja anname teavet erinevate haiguste ravivõimaluste kohta Eesti sanatooriumides.

Arutleme teemal «Mida on vaja teha, et haigustest hoiduda?»

Nõutame teavet sportimisvõimaluste kohta (terviseklubid, basseinid jm.).

Inimene ja inimene

Räägime eestlastest ja eesti keelest. Jutustame soome-ugri rahvastest.

Iseloomustame klassikaaslasi (sõpru). Kelle iseloomu võib kadestada? Miks?

Arutame, kas ja kelle eeskuju tasub järgida.

Koostame küsimustiku laulupeol esinejate ja külaliste intervjueerimiseks.

Iseloomustame iseennast. Räägime, kas me tegeleme enesekasvatusega või mitte. Miks?

Kirjutame elulookirjelduse. Täidame isikliku ankeedi.

Jutustame, millised on klassikaaslaste omavahelised suhted.

Osaleme väitluses teemadel: «Kuidas võita sõprust? Kuidas seda hoida?», «Tõelisesõbraleidmineajalehekuulutuse järgi -- on see võimalik?» ja «Usaldustelefon -- on see vajalik?»

Koostame intervjuuküsimused ja intervjueerime teemadel: «Minu põlvkond, tema ideaalid japrobleemid»ja«Kuidas kohaneda uue kollektiiviga?».

Kasutame intervjuudest saadud materjali referaatide koostamiseks.

Vahetame teavet teemal «Mida olen lugenud usu kohta. Mida arvan 10 käsust?».


Kirjeldame üksikasjalikult konkreetse päeva ilma ja pikema perioodi ilma. Teatame oma arvamuse ilmajaamajailmatarkade ennustuste kohta.

Kirjeldame eesti kunstnike loodusteemalisi maale ja kunstfotosid.

Anname ülevaate Eestimaa majandusgeograafiast.

Osaleme väitluses «Kui kaua jätkub puhast õhku, vett ja maavarasid?».

Osaleme väitluses «Meie elukeskkond, selle probleemid ja võimalikud lahendused».

Koostame referaadi «Eesti rahvuspargid ja looduskaitsealad».

Teeme ettepanekuid loodusliku tasakaalu säilitamiseks Eestimaal.

Inimene ja olme

Täidame makse- ja üürikviitungeid ning kirjutame välja arveid jms.

Pöördume politsei poole isiklike probleemidega (isiklike eseme(te) kaotamine, vargus,tülitamine,röövimine,peksmine jm.), seletame politseile oma käitumise (tegutsemise) motiive.

Nõutame võõras linnas vajalikku infot (kus asub mõni ametiasutus, tänav; millega sõita, missuunas jm.),vastamemeie poole pöördunud isikutele.

Jutustame mõnest «vasaku jala päevast».

Seletame, mis küsimuste ja probleemidega missuguse ametiasutuse poole pöörduda.

Küsime mitmesugustest ametiasutustest (Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, makseasutus,valimisjaoskond,majavalitsus jm.) seletusi, probleemide lahendusvõimalusi.

Pöördume palve või sooviga teenindusasutuste poole (korteri remont, akende klaasimine, vaipadepuhastaminejm.).

Edastame teateid hädanumbritel (tuletõrje, kiirabi, politsei jm.).


Kutsume külla, sünnipäevale, pulmapeole jm. Võtame küllakutse vastu või keeldumesellest.Põhjendamekeeldumist.

Selgitame ja põhjendame oma soovi moeateljees (riie, tegumood, prooviajad, valmimise tähtaeg jm.).


Jutustame rahvusliku liikumise perioodist Eestis ja tähtsamatest kultuurisündmustest 19. sajandi keskel.

Jutustame mõne Fr. R. Faehlmanni muistendi.

Jutustame Fr. R. Kreutzwaldi elust ja loomingust. Jutustame mõne episoodi eeposest«Kalevipoeg».

Tutvustame Eesti Kunstimuuseumi huvitavaid maale ja skulptuure.

Jutustame ühe 19. sajandi eesti kunstniku elust ja loomingust.

Kirjeldame mõne kihelkonna rahvariideid.

Jutustame J. Liivi elust ja loomingust. Esitame peast mõned tema luuletused.

Anname ülevaate eesti kirjanduse suurkujude -- prosaistide A. H. Tammsaare ja F. Tuglase elust jaloomingust(katkendeid teostest õpetaja ja õpilase vabal valikul).

Anname ülevaate eesti kirjanduse suurkujude -- poeetide G. Suitsu, M. Underi, B. Alveri jt. elust jaloomingust(luuletuste valik õpetaja ja õpilaste valikul).

Analüüsime ühe kaasaegse eesti prosaisti (J. Kross, A. Valton, M. Unt jt.) loomingut.Teoste või nendekatkenditevalik vaba.

Analüüsime mõne kaasaegse eesti poeedi (H. Runnel, P.-E. Rummo, D. Kareva,E. Niit jt.) loomingut.

Kirjutame referaadi mõnel järgmistest teemadest:

«Eesti vanema või uuema ajaloo kajastus kirjanduses (proosas, luules)»,

«Kirjanduse interpretatsioon teistes kunstides (maal, skulptuur, film, teater, muusika)»,

«Kaasaegne kirjandusteos, mis on mõju avaldanud» või

«Kunstinäitus, mis on pakkunud positiivseid (või negatiivseid) elamusi».

Koostame giiditeksti Saaremaa või Kuressaare ekskursiooni läbiviimiseks. Demonstreerimegiidioskusipostkaartide, slaidide jm. põhjal.

Jutustame teemal «Muuseumid -- eesti kultuuri säilitajad».

Koostame giiditeksti tutvustamaks mõnd muuseumi (Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Rahva Muuseum).

Hangime suulist ja kirjalikku teavet kõrg- ja ülikoolide kohta.

Jutustame eesti kooli ajaloost.

Jutustame Eesti vanimast ülikoolist -- Tartu Ülikoolist.

Jutustame eesti ringhäälingu ajaloost.


Jutustame jõuludest laiemas ja kitsamas tähenduses. Anname nõu, kuidas luua kodus jõulumeeleolu.

Nimetame rahvakalendri olulisemaid tähtpäevi ja ütleme, millal üht võiteist tähtpäeva tähistatakse,millisedtraditsioonid kaasnevad ühe või teise tähtpäevaga.

Jutustame jaanipäevast ja sellega seotud traditsioonidest.

Räägime kiriklikest pühadest ja nendega seotud traditsioonidest.


Kõneetikett

Kaastunde avaldamine mitmesuguste kurbade või ebameeldivate sündmuste (olukordade) puhul.

Komplimendi tegemine sobiva soengu, moodsa riietuse, hea väljanägemise jm. puhul.

Negatiivse hinnangu väljendamine nii, et see poleks solvav.

Kahetsuse väljendamine.

Erinevate isikute poole pöördumise variante.

Vabandamine erinevates situatsioonides.

Tähelepanu juhtimine ja märkuste tegemine erinevates situatsioonides.

Keeleteadmised

Foneetika:vajaduse korral häälduse korrigeerimine, häälikute pikkuse eristamine,venehääldusmõjudekõrvaldamine.

Käändsõnad:süsteemi loomine käändsõna muutmises;käändsõnade astmevaheldus; arv- ja asesõnasüvendatudkäsitlus; sihitise käänded ainsuses ja mitmuses; omadussõna võrdlusastmete kordamine.

Pöördsõna:süsteemi loomine pöördsõna muutumises;põhivormid ja nendest tuletatavad teisedvormid;tegusõna käändelised vormid; tingiva ja umbisikulise kõneviisi süvendatud käsitlus; ma-jada-infinitiivisüvendatudkäsitlus; astmevahelduslike tegusõnade nõrk ja tugev aste; enamkasutatavate verbide rektsiooneesti ja vene keeles;tud-ja mata-vorm; tingiva kõneviisi süvendatud käsitlus; umbisikulise tegumoe oleviku jaminevikusüvendatudkäsitlus.

Lauseõpetus:küsilausete moodustamine; sidesõnad liht- ja liitlausetes; sihitisekäänded ainsuses jamitmuses;sõnade järjekord lauses.

Õigekiri:võõrsõnade ja võõrnimede õigekirjutus; venepärisnimede õigekirjutus; suur ja väike algustäht;kokku-ja lahkukirjutamine; jutumärkide kasutamine.


Gümnaasiumi lõpetaja

*kasutab keelt erinevates eluvaldkondades ja erinevate inimestega suheldes olukordade kirjeldamisel,omateadmiste, mõtete, seisukohtade, arvamuste ja tunnete väljendamisel nii kõnes kui kirjas;

*tunneb eesti kultuuriajaloo põhifakte, suurkujusid ja tippteoseid; oskab nii kõnes kui kirjas teoseidanalüüsida,oma seisukohti väljendada, põhjendada ja kaitsta;

*tunneb reaal- ja humanitaarainete olulisemat sõnavara ja põhimõisteid eesti keeles, on võimelineomaharidusteed jätkama eestikeelses õppeasutuses;

*tunneb eestlaste tavasid ja kombeid;

*tunneb ja kasutab eesti ühiskonnale iseloomulikke käitumis- ja suhtlemisnorme;

*järgib teadlikult keelereegleid, sõnavara rikastamise teid ja põhilisi õigekirjareegleid; teab jaoskabkasutadaeesmärgipäraselt erinevaid keeleõpikuid ja teatmeteoseid.

Konkretiseeritud õpitulemused kõne osaoskuste järgi

Kuulamine

Õpilane saab aru

*kaasvestleja(te)st vahetus kontaktis;

*raadios või televisioonis edastatud infost;

*þanriliselt mitmekesistest tekstidest (teatrietendus, riiklik teadaanne, loeng jm.);

*tekstist, mis võib sisaldada kuni 10% tundmatuid, kuid konteksti abil mõistetavaid sõnu.

Monoloogiline kõne


Õpilane oskab

*sündmustest jutustada ja infot edastada;

*esemeid kirjeldada;

*lühiettekandeid ja referaate esitada;

*oma arvamust ja suhtumist loetu, nähtu või kuuldu põhjal väljendada;

*mitmesuguseid sündmusi kommenteerida.

Teksti pikkus sõltub kõne eesmärgist.

Dialoogiline kõne

Õpilane

*suudab aktiivselt ja initsiatiivikalt osa võtta vestlustest, diskussioonidest, probleemide arutelust,olmesuhtlusest;

*oskab intervjueerida;

*anda nõuandeid, soovitusi jm.

Lugemine

Õpilane oskab

*leida tekstist vajalikku infot;

*määratleda teksti peaideed ja autoripoolseid taotlusi;

*kasutada erinevaid lugemisviise (otselugemine, tutvuslugemine, detailne lugemine);

*lugeda valikuliselt eestikeelset kirjandust originaalis.

Lugemisteksti pikkus sõltub lugemise eesmärgist.

Keelematerjal

Õpilane oskab

*kasutada praktilises kõnetegevuses omandatud sõnavara;

*koostada ülevaatlikke keeletabeleid;

*kõnes tehtud keelevigu ise parandada;

*emakeele mõjul tekkivaid keelevigu vältida.

Kirjaliku teksti pikkus sõltub kirjutamise eesmärgist.Haridusminister Mait KLAASSEN



EMAKEEL

(vene õppekeelega koolile)

Emakeelel on isiksuse arengus suur osa: ta on mõtlemise vahend, ta aitab kaasa inimese maailmapildi jaomarahvuskultuuri hulka kuulumise tunde kujunemisele.

Kirjandus on kultuuri olulisim osa.


Emakeelel on eriline koht õppeainete hulgas, ta on samaaegselt õppimise eesmärk ja vahend, koguõppetegevusealus.

Emakeel on tähtsaim eneseväljendusvahend. Emakeele vahendusel tunnetab õpilane iseendjaümbritsevattegelikkust, õpib väljendama oma suhtumist sellesse.

Keel on inimeste peamine suhtlusvahend. Emakeele õppimise käigus omandab õpilane keelelisesuhtlusevilumusi ja oskusi, õpib väljendama mõtteid ja tundeid, analüüsima kuuldut ja loetut ningüldistamainformatsiooni.

Keelt kui suhtlusvahendit kasutades muutub inimene keelekollektiivi liikmeks, samastab end sellega,omandabsotsiaalse käitumise vormid.

Emakeele õppimine loob hädavajalikud eeldused eesti keele kui riigikeele, samuti võõrkeelte omandamisele.

Kirjanduse õppimine soodustab eetiliste ja esteetiliste tõekspidamiste, tolerantsuse, teiste rahvaste kultuurijakirjanduse omapära mõistmise kujunemist.

Emakeeleõpetuse põhivaldkonnad on keelelise suhtluse osaoskused(kuulamine,kõnelemine,lugemine,kirjutamine), keeleteadmised ja kirjandus.

Lugemine algab üksikute sõnade ja lausete kokkulugemisest. Lugemisoskuse arenedes tekib soov lugedasisultolulisi tekste, loetu üle arutleda, arenevad tekstianalüüsi ja isikliku arvamuse väljendamise oskused.

Kirjutamineon lugemisega tihedalt seotud. Kirjutamisoskuse omandamine algab tähtede jahäälikutevastavuseomandamisest. Samaaegselt esmase kirjaoskuse saavutamisega areneb oskus oma mõtteid kirjalikultväljendada,luua eri tüüpi ja eri stiilis tekste.

Kuulaminekui kõnetegevuse üks liike kujundab teksti mõistmise jaanalüüsi oskust. Kuuldumeeldejätminetreenib mälu ja arendab mõtlemist. Õpilased õpivad tajuma eri stiilis ja þanrites tekste,määratlemakuuldussisalduva informatsiooni olulisust, väljendama oma suhtumist kuuldusse.

Kõnelemineon kõnetegevuse liik, mille kaudu õpilasel arenevad dialoogilise jamonoloogilise kõneoskused.Kõnelemist õpitakse loomulikes ja õppesituatsioonides. Kõnelemise kaudu kujunevad keelelise suhtlusejakõnetehnika oskused.

Keeleteadmisedon teadliku keelekasutuse alus. Need sisaldavad teadmisi keele süsteemist, keelevariatiivsusest,suulisest ja kirjalikust keelest, funktsionaalstiilidest jne. Keeleteadmistel on tunnetuslik väärtus, nadonvõõrkeelte teadliku omandamise aluseks.

Kirjandus. Emakeele vahendusel puutuvad õpilased kokku mitmesuguste tekstidega,sealhulgasilukirjanduslikega. Ilukirjandus kajastab inimsuhete mitmekesisust, võimaldab õpilastel saadaelamusi, arendabkujundlikku mõtlemist ja keeletunnet. Ilukirjanduslike tekstide lugemine võimaldab tunnetadaemakeele rikkust jamitmekesisust. Aimekirjandus laiendab silmaringi, võimaldab osa saada maailma teadusestja kultuurist.



Põhikooli emakeeleõpetusega taotletakse, et õpilane

*oskab oma mõtteid suuliselt ja kirjalikult väljendada vastavalt suhtlusolukorrale ja -eesmärgile;

*omandab põhiarusaamad keelest ja oskab nende põhjal täiustada oma keelekasutust;

*oskab kuuldud teksti mõtestatult vastu võtta;

*oskab vabalt ja teadlikult lugeda;

*orienteerub eri tüüpi tekstides, suudab tekstidest vajalikku informatsiooni leida ja selle kohta omaarvamustväljendada;

*tunneb lugemisvajadust;

*huvitub kirjandusest, näeb kirjanduse ja teiste kunstiliikide vahelisi seoseid;

*oskab kasutada teatmeteoseid oma keele- ja kirjandusteadmiste kontrollimiseks ja süvendamiseks;

*õpib hindama vene keelt ja vene kirjandust kui vene rahva vaimukultuuri tähtsaimat osa.



1.2.1. Õppesisu

Kommunikatiivsed oskused. Keelekultuur

Suuline ja kirjalik keel. Teksti teema, peamõtte leidmine, teksti liigendamine lõikudeks, teksti kava,tekstipealkirjastamine. Oma kirjaliku või suulise teksti kava koostamine.

Argi-, ilukirjanduslike ja publitsistlike tekstide kuulamine.

Dialoogid lastele aktuaalsetes olukordades. Dramatiseering. Pildi või pildiseeria järgi jutustamine. Nähtu,loetu,kuuldu, läbielatu põhjal jutustamine.

Häälega ja endamisi lugemine. Jutustavate ja kirjalike tekstide lugemine. Loetu üle arutlemine.Luuletustelugemine. Lugemine ositi. Loetu ümberjutustamine väljaarendatult ja lühidalt, toetudesillustratsioonidele ja tekstikavale.

Sündmustest kirjutamine; inimeste, loomade, asjade, looduse kirjeldamine. Kiri sõbrale, kutse, õnnitlus.

Õige hääldus lugemisel ja jutustamisel. Õige intonatsioon väit-, küsi-, käsk- jahüüdlausetes. Intonatsioonkellegipoole pöördumisel. Loogilise rõhu säilitamine. Keeleline etikett.

Keeleteadmised

Foneetika. Ortoeepia. Häälikud, rõhk, intonatsioon. Häälikute tähendust eristavfunktsioon. Täis-jakaashäälikud. Häälikute positsiooniline vaheldumine. Silp. Sõna- ja loogiline rõhk.

Leksika. Sõna ja tema leksikaalne tähendus. Sõna otsene ja ülekantud tähendus.Sünonüümid.Antonüümid.Homonüümid.

Kiri ja ortograafia. Sõna koosseis. Tähestik. Täis- ja kaashäälikute märkiminekirjas. Tähtede

häälikulinetähendus. Tähtede

ja

tähendus. Suur- javäiketähed.

Täishäälikute õigekirjutus sisihäälikute järel.

kasutamine, eraldavate

,

kasutamine. Kontrollitavateja mittekontrollitavate täis- ja kaashäälikute kirjutamine sõnatüvedes. Suur- javäiketäheõigekiri. Eesliidete õigekiri.

Sõnaosad: tüvi, liited, lõpp. Sõna tähendusosad. Samatüvelised sõnad. Sõnaosad jasõnadekirjutaminesamatüvelistele sõnadele toetudes.

Morfoloogia. Sõnaliigid. Täistähenduslikud ja mittetäistähenduslikudsõnad. Sõna grammatiline jaleksikaalnetähendus.

Nimisõnad. Sugu, arv, kääne. Nimisõnade käänamine.

Omadussõnad. Omadussõnade muutumine soo, arvu ja käände põhjal. Nimi- ja omadussõnadekäändelõpud.

Tegusõnad. Tegusõna määramata vorm. Aeg, isik, arv. Tegusõnade pööramine.Enamkasutatavatetegusõnadeisikulõpud.

koostegusõnaga.

Asesõnad. Isikulised asesõnad. Isik ja arv. Käänamine.


Eessõnad, nende kirjutamine sõnast eraldi.

Süntaks ja interpunktsioon. Sõnaühend. Põhisõna ja laiendsõnaühendis. Lause. Lause pea- jakõrvalliikmed.Lause rinnastatud liikmed. Lause lõpumärk väit-, käsk-, küsi- ja hüüdlausete puhul.Rinnastatudlauseliikmeteeraldamine. Dialoog.

Kirjanduse lugemine. Tekstid

Erinevad rahvaluule- ja kirjandusteosed (luuletus, jutustus, muinasjutt, mõistatus, vanasõna,kõnekäänd,valm,nali).

Proosa- ja luuletekstid. Ilukirjanduslikud tekstid. Publitsistika. Tarbetekstid.

Filmid ja multifilmid. Mängud, instseneeringud. Omalooming.

Tutvumine kooliraamatukoguga. Töö õppe- ja teatmekirjandusega.


3. klassi lõpetaja

*orienteerub õpitud keelemõistetes;

*oskab teha foneetilist, morfeemi-, morfoloogilist (nimi-, omadus- ja tegusõnad) analüüsi;

*tunneb sõna- ja lausepiiri;

*eristab eri tüüpi rahvaluule- ja ilukirjandusteoseid ning ilukirjandusteoseid publitsistlikest ja tarbetekstidest;

*tunneb õpitud vene, eesti ja välismaa kirjanike teoseid;

*kasutab õpitud materjali piires õigeid rõhu- ja hääldusnorme;

*loeb luule- ja proosatekste sujuvalt ja väljendusrikkalt, mõistab loetut;

*oskab leida tekstist sõnu ja väljendeid, mis iseloomustavad kangelast ja teda ümbritsevat keskkonda(loodus,interjöör);

*on võimeline eristama sündmusi, määratlema nende järgnevust, selgitama kangelastekäitumist;

*on võimeline mõistma loetu sisu ja seda oma sõnadega väljendama, suhestama teksti pealkirja jamõtet;

*oskab väljendada oma suhtumist teksti sisusse, hinnata tegelaste käitumist, sündmusi;

*oskab üksikasjalikult ja lühidalt ümber jutustada lühemaid proosateoseid;

*oskab suuliselt lühidalt ja üksikasjalikult küsimustele vastata;

*on võimeline koostama jutustust pildi, pildiseeria ja teksti põhjal;

*oskab veatult kirjutada maha käsikirjalist ja trükiteksti;

*oskab kirjutada dikteerimise järgi, kasutades õpitud ortograafia- ja interpunktsioonireegleid;

*oskab teksti koostada kava, pildi ja pildiseeria abil;

*oskab kirjutada omaloomingulist teksti;

*oskab õpetaja ja sõnaraamatu abil kirjutatud teksti kontrollida ja parandada;

*oskab kõneetiketiga kooskõlas väljendada palvet, tänu, vabandust, keeldu, kutset, õnnitlust niisuuliselt kuikakirjalikult;

*oskab kasutada kooliraamatukogu.


1.3.1. Õppesisu

Kommunikatiivsed oskused.Keelekultuur


Keeleline suhtlus. Suhtluseesmärgid. Suhtlustingimused: kaasvestleja, eesmärk, aine, ühine keel. Suulinejakirjalik, dialoogiline ja monoloogiline kõne.

Teksti struktuur. Kõneteksti koostamine ja korrigeerimine, arvestades suhtluseesmärke ja -tingimusi.

Lihtsa ja keeruka kava koostamine. Lause tekstiks seostamise vahendite valik.

Kirja- ja kõnekeel. Keele argi-, teaduslik, ametlik, publitsistlik ja ilukirjanduslik stiil, nendekasutussfäär,ülesanded, iseloomulikud keelevahendid.

Eri stiilis ja þanrites tekstide kuulamine ja lugemine.

Loetu ümberjutustamine ja selle üle arutlemine. Isikliku arvamuse avaldamine.

Jutustava ja kirjeldava suulise teksti koostamine. Arutlemine õpilastele olulistel teemadel.

Eri tüüpi tekstide kirjutamine. Jutustava ja kirjeldava teksti kirjutamine.

Samatüveliste sõnade, mittekäänduvate nimisõnade, tegusõnade ja omadussõnadeõige kasutamine eritüüpitekstides.

Partitsiipide ja gerundiividega lausete koostamine.

Sünonüümsete ja antonüümsete eessõnade, partiklite ja hüüdsõnadekasutamine. Tegusõnaolevikuvormikasutamine mineviku tähenduses argikeeles ja ilukirjanduses. Eesti ees-, perekonna-, linna-,tänava-, asulanimedeõige kasutamine.

Hüüdsõnade intonatsioon. Õige rõhk tegusõnade minevikuvormis.

Keeleteadmised

Keelelise suhtluse kaks poolt (informatsiooni edastamine ja vastuvõtt). Vene keele koht teiste maailmakeeltehulgas.

Foneetika. Ortoeepia. Täis- ja kaashäälikute liigitus. Kaas- ja täishäälikutevaheldumine.Foneetilinetranskriptsioon. Normatiivne ja mittenormatiivne hääldus.

Leksika ja fraseoloogia. Sõna roll mõtte formeerumisel ja tunnete väljendamisel.

Keele sõnavaraline rikkus. Sõnad ja keele stiililine diferentseerimine.

Sõna mitmetähenduslikkus.

Leksika diferentseerimine lähtuvalt päritolust ja suhtluseesmärgist suhtlussituatsioonis. Laensõnad.Oskussõnad.Murdesõnad.

Fraseologismid, nende leksikaalne tähendus. Stilistiline iseloomustus ja peamised funktsioonidkeeles.Sõnaraamatute liigid.

Kiri ja ortograafia. Ühe- ja kahetähenduslikud täis- ja kaashäälikud.

Nimi-, omadus- ja tegusõnade lõppude õigekirjutus.

õigekirjutus

järel. Täis- ja kaashäälikuteõigekirjutus eesliidetes. Tüves vahelduvate täis- ja kaashäälikuteõigekirjutus.Mittehäälduvate kaashäälikutegasõnade õigekirjutus. Määrsõnade, partitsiipide ja gerundiivideõigekirjutus.

Peamised poolitusreeglid.

Sõna osad. Sõnamoodustus. Sõnamoodustus kui emakeele sõnavara pidevatäienemise allikas.

Morfeemide roll vormi- ja sõnamoodustuses.


Sõnade grammatiline ja leksikaalne tähendus, õigekirjutus lähtuvalt sõna tähendusosadest.

Lõpp kui vormimoodustusmorfeem.

Häälikute vaheldumine sõnatüves.

Ees- ja järelliide -- sõnamoodustusmorfeemid.

Sõnaliikide moodustamise morfoloogilised ja mittemorfoloogilised võimalused.

Muutused sõna struktuuris. Etümoloogia mõiste.

Morfoloogia. Sõna leksikaalne ja grammatiline tähendus. Morfoloogianormid kui õigekeelekasutusejaortograafia eduka omandamise alus.

Sõnade sõnaliikidesse jaotamise kriteeriumid. Iseseisvad, muutuvad ja muutumatud sõnad. Abisõnad,nendeühine grammatiline tähendus. Peamised morfoloogilised tunnused, süntaktiline roll. Semantilis-temaatilisedsõnagrupid iga sõnaliigi sees.

Hüüdsõnad. Onomatopoeetilised sõnad.

Üleminekunähtused sõnaliikides.

Süntaks ja interpunktsioon. Sõnaliikide süntaktilised funktsioonid. Partitsiipide ja gerundiividegalaused.Üte.Lihtlause kirjavahemärgid. Liitlause. Koma liitlauses.


Ilukirjandusteosed. Tutvustav ja süvitsi lugemine. Ilukirjandusteose analüüs ja arutelu.

Kirjandusklassikud: biograafilised andmed ja peateosed.

Rahvaluule. Vanavene kirjandus. Vene kirjandus XIX ja XX sajandil. Eesti ja välismaa kirjandus.

Humoresk, jutustus, novell, luuletus, näidend.

Õpilaste omalooming.

Raamatukogu tehniline pool: kataloog, raamatute laenutamine jne.

Kirjandusteoste põhjal tehtud filmide arutelu.


6. klassi lõpetaja

*orienteerub õpitud keele- ja kirjandusmõistetes;

*oskab teha sõnade foneetilist, morfeemi-, sõnatuletus- ja morfoloogilist analüüsi jamäärata nendesüntaktilistfunktsiooni;

*oskab koostada lauseid, kasutades partitsiipe ja gerundiive;

*oskab määrata teksti stiili, leida tekstis kirjeldust, jutustust, arutlust;

*oskab tekstis määratleda lausete seostamise viise ja vahendeid;

*teab õpitud kirjandusklassikute eluloolisi andmeid ja peateoseid;

*kasutab õpitud materjali piires õigesti hääldus- ja rõhunorme;

*oskab ladusalt ja teadvustatult lugeda eri stiilides ja þanrites tekste;

*suudab üksikasjalikult ja valikuliselt ümber jutustada ilukirjandus- ja õppetekste, arvestades nendespetsiifikat;

*oskab loetu üle arutleda ja arvamust avaldada;

*oskab koostada monoloogi- ja dialoogivormis tekste;

*on võimeline koostama suulisi ja kirjalikke tekste, kasutades lihtsat või laiendatud kava;

*oskab kasutada sõnu ja fraseologisme suhtluseesmärki ja -situatsiooni arvestades;


*suudab nii iseseisvalt kui sõnaraamatute abil seletada üldkasutatavate sõnade ja fraseologismideleksikaalsettähendust;

*oskab õigesti kirjutada õpitud ortogrammidega ja mittekontrollitava kirjutusviisiga sõnu ning selgitadanendekirjutamist;

*oskab iseseisvalt ja ortograafiasõnaraamatu abil kontrollida ja parandada kirjutatud teksti;

*oskab kirjutada eri tüüpi tekste;

*oskab kirjutada jutustavaid ja kirjeldavaid tekste, koguda ja süstematiseerida nende jaoks materjali,arvestadeskirjutise teemat ja peamist mõtet;

*oskab kasutada kooliraamatukogu ja selle katalooge vajaliku kirjandusteose leidmiseks.


1.4.1. Õppesisu

Kommunikatiivsed oskused. Keelekultuur

Suuliste ja kirjalike tekstide koostamine eri stiilides ja þanrites, valides keelevahendeidvastavaltsuhtluseesmärgile ja -situatsioonile. Publitsistlik stiil: seinaleheartikkel, tööaruanne, reportaaþ-jutustus,reportaaþ-kirjeldus, portree, följeton, arvustus, retsensioon.

Ametlik stiil: avaldus, elulookirjeldus.

Teaduslik stiil: konspekt, teesid.

Inimese seisundi kirjeldamine, probleemi arutelu, oma vaatepunkti argumenteerimine, järeldused ja üldistused.

Eri stiilides ja þanrites tekstide kuulamine, neist vajaliku info eraldamine.

Publitsistliku teksti analüüs, selle spetsiifilised keelevahendid. Otsene ja pöördsõnajärgpublitsistlikus tekstis.

Erinevat tüüpi tekstide üksikasjalik, kokkusurutud ja valikuline ümberjutustus (suuline ja kirjalik).

Inimese välimuse, iseloomu ja olukorra kirjeldamine (kirjalik); vaatluste põhjal ja pildi järgikirjutamine.Arutluse ja kirjelduse elementidega jutustavate tekstide kirjutamine. Arutluse kirjutamine moraali jaeetika teemal.

Teksti viimistlemine, arvestades teksti stiili ja eesmärki. Lingvistilise ja kirjandusteaduslikuteatmematerjalikasutamine.

Vene kirjakeele normide kasutamine. Keelelise suhtluse oskuste täiustamine.

Keeleteadmised

Ülevaade vene keele süsteemist, tema variatiivsusest. Keele peamised funktsioonid:kommunikatiivne,informatiivne, esteetiline. Keeleteadus.

Süntaks. Süntaks kui teadus sõnaühenditest, lausest, tekstist.

Sõnaühendi nominatiivne ja lause kommunikatiivne funktsioon.

Sõnaühendi struktuur, sõnade ja sõnaühendite seose tüübid (ühildumine,sõltumine, rinnastus).Sõnaühenditeliigid põhisõna järgi.

Predikatiivsus kui lause peamine tunnus. Lause predikatiivne (grammatiline) alus.

Alus ja öeldis kui lause pealiikmed, aluse ja öeldise tüübid. Nende väljendamise viisid.

Lihtlause. Ühe- ja kaheliikmeline; laiendatud ja laiendamata; täielik ja mittetäielik.

Lause kõrvalliikmed: määrus, täiend, sihitis. Nende väljendamise viisid.

Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi: väit-, käsk- ja küsilause.


Hüüdlaused. Retooriline küsimus.

Suulise teksti vormistamise vahendid (intonatsioon, loogiline rõhk, sõnajärg) ja kirjaliku tekstivormistamisevahendid (kirjavahemärgid, sõnajärg).

Üte, lauselaiendid. Kiilud.

Rinnastatud lauseliikmed. Kokkuvõttev sõna rinnastatud lauseliikmete juures.

Gerundiiv-, partitsiip-, absoluut- ja sekundaartarindid.

Liitlause. Kahe või enama öeldise olemasolu kui liitlause alus. Rind- ja põimlaused. Sidenditaliitlaused.Erinevate seoste liikidega liitlaused.

Teise isiku kõne edastamise viisid: otsene, kaudne, siirdekõne, dialoog.

Süntaktiline sünonüümia.

Interpunktsioon. Kirjavahemärkide funktsioon.

Lause lõpumärgid.

Lihtlause kirjavahemärgid. Mõttekriips aluse ja öeldise vahel. Kirjavahemärgid rinnastatudlauseliikmete,võrdluse, gerundiiv-, partitsiip-, absoluut- ja sekundaartarindite ning ütte puhul. Kirjavahemärgidlauselaiendite jakiilude puhul.

Kirjavahemärgid mitmesugustes liitlausetüüpides.

Teise isiku kõne vormistamine (otsekõne, tsiteerimine jm.).


Peamised kirjandusteaduslikud mõisted: ilukirjandusteos, ideelis-temaatiline alus, süþee,kompositsioon,kuju.Kirjanduslikud kujundid.

Üleminek autori üksikteoste õppimiselt tema kunstilise loomingu iseärasuste mõistmisele.

Erinevate kirjanike teoste kõrvutamine ühe þanri piires (eepos, lüürika, draama).

Kursuse problemaatika: «Kangelane ja aeg» (moraaliaspekt) ja «Kirjandusteosteþanr»(kirjandusteoreetilineaspekt).

Vene, eesti ja väliskirjanduse autorite teoste lugemine ja analüüs.

Raamatukogu süstemaatiline külastamine. Tähestikuliste ja süstemaatiliste kataloogide jabibliograafilistematerjalide kasutamine. Töö raamatuga, väljakirjutused, tsitaadid, teesid, mitte väga mahukadkonspektid.



*orienteerub õpitud keele- ja kirjandusmõistetes;

*kasutab hääldamisel, rõhutamisel, intoneerimisel kirjakeele norme;

*oskab analüüsida sõna ja lauset;

*suudab määratleda seost sõna ehituse, tähenduse, grammatiliste tunnuste ja kirjapildi vahel;

*eristab liht- ja liitlauset, suudab leida nende formaalseid ja grammatilisi iseärasusi;

*oskab teksti analüüsida, määratleda selle stiili, leida teema, peamine mõte;

*oskab määratleda lausete seostamise viise ja vahendeid tekstis, analüüsida teksti ehitust, leidakeelevahendeid,mis iseloomustavad teksti stiili;

*oskab suhtlussituatsiooni arvestades koostada erinevates stiilides ja þanrites suulisi ja kirjalikke tekste;

*oskab kirjutada arutlevat teksti: selgitus ja arutlus-tõestus;

*oskab kirjutada õigesti, arvestades ortograafia- ja interpunktsioonireegleid;


*suudab koostada eri þanrites tekste, toetudes lihtsale või laiendatud kavale ja teesidele;

*oskab kirjutada avaldust, elulookirjeldust, arvamust, retsensiooni, koostada konspekti;

*suudab kirjutatut viimistleda, parandada stiili- ja grammatikavigu iseseisvalt ning teatmeteoste abiga;

*omab ettekujutust kunstiteosest, tema iseärasustest, ilukirjanduse þanritest;

*omab elementaarset ettekujutust kirjandusajaloolisest protsessist, kirjandusklassikutest, õpitudteostekirjutamise ajaloost;

*oskab töötada raamatuga, kasutada bibliograafilisi materjale, tähestikulist ja süstemaatilist kataloogi.

II. GÜMNAASIUMI AINEKAVA

Gümnaasiumi ainekava koosneb 10 kohustuslikust kursusest:

Keel kui märkide süsteem ja suhtlusvahend (1. kursus)

Vene keele süsteem (2.--3. kursus)

Kõneõpetus. Tekstiõpetus. Funktsionaalne stilistika (4. kursus)

Antiikkirjandus. Keskaja kirjandus. Renessansikirjandus. Klassitsism. Romantism. Realismi algus(5. ja6. kursus)

XIX sajandi teise poole kirjandus (6. kursus)

Uued ilmingud realismis. Modernism (8. ja 9. kursus)

Eesti kirjandus (10. kursus)

Kursuste maht on 35 tundi.

Kohustuslike kursuste õppimise järjekorra määrab kool, arvestades seda, et õpilastele jääkspiisavaltaegakirjandusteoste lugemiseks. Gümnaasiumis tuleb õpilastel läbi lugeda vähemalt 20 mahult ja sisultolulistkirjandusteost. Valikkursused, nende seas ka kirjanduse süvendatud kursused, esitatakse vastavaseriväljaandes,mis lisandub riiklikule õppekavale.


Gümnaasiumi emakeeleõpetusega taotletakse, et õpilane

*oskab end loogiliselt ja põhjendatult, suhtluseesmärgile ja -olukorrale vastavalt väljendada;

*püüab välja kujundada oma mõtete väljendamise isikupärast stiili nii kõnes kuikirjas;

*õpib kriitiliselt suhtuma oma keelekasutusse;

*oskab vastu võtta, edastada, mõtestada ja hinnata informatsiooni;

*omab ettekujutust vene keele süsteemist, tema variatiivsusest ja funktsionaalstiilidest;

*omandab lugemiskultuuri, tunnetab pidevalt vajadust lugeda, arendab oma esteetilist maitset;

*omab ettekujutust kirjanduse kui kunstiliigi olemusest, maailma, vene ja eesti kirjanduse arengupeamistestetappidest, kirjandusvooludest, nende peamistest esindajatest ja teostest;

*õpib hindama vene keelt ja kirjandust kui vene rahva vaimukultuuri allikat ja olulisimat osa, temarahvuslikkuväärtust;

*orienteerub maailma- ja Euroopa kultuuris, suhtub tolerantselt teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse.

I kursus. Keel kui märgisüsteem ja suhtlusvahend

2.2.1. Õppesisu


Keel -- inimeste tähtsaim suhtlusvahend. Keele funktsioonid ja nende väljendamine. Keele jamõtlemiseseos.Keele universaalsus. Inimeste keelte erinevus loomade suhtlusvahendist. Keele eelised võrreldesmittekeelelistesuhtlusvahenditega (þestid, signaalid, sümbolid jne.). Kunstlikud keeled.

Tekst. Tekstitüübid. Stilistika.

Keele kasutamise vormid. Kõne ja kiri. Kirja tekkimine ja areng. Tähtkiri. Tähestikud (kreeka,ladina,kirillitsa).

Keele variatiivsus. Hääldusvariandid. Tähenduse varieerumine. Grammatiliste vormidejasüntaktilistekonstruktsioonide variatiivsus. Keelemuutused, nende põhjused. Keele seos rahva vaimse jamateriaalse kultuuriga.Keelte vastastikune mõjutamine.

Maailma keeled. Keelkonnad, keelerühmad, keeled, murded, murrakud. Indoeuroopa, türgi-tatari,soomeugrikeelkond. Germaani, romaani, slaavi keeled.

Vene keel kui slaavi keel.Lähisugulaskeeled. Vene murded.


Õpilane

* omab ettekujutust keele peamistest funktsioonidest, tema universaalsusest ja variatiivsusest ningkasutamisevormidest;

*oskab analüüsida ja iseloomustada tekste lähtuvalt nende funktsioonist ja kasutamisolukorrast;

*omab ettekujutust keelkondadest ja keelerühmadest, vene keele asendist teiste slaavi keelte hulgas,venemurretest;

*teab vene kirja tekkimise ajalugu.

2.3. II--III kursus. Vene keele süsteem.

2.3.1. Õppesisu

Keelesüsteemi õpitakse tundma lähtuvalt tema võimalikust ilmnemisest kõnes või kirjas.

Vene keele häälikulised erijooned. Sõnarõhu roll luules. Rõhu tähendusteristav roll. Intonatsioon kuikõnerütmilis-meloodiline pool. Intonatsiooni peamised elemendid (loogiline rõhk, paus, tempo, kõnetoon) janendevõimalused kõne mõtte väljendamisel.

Keele leksikaalsed erijooned. Sõna ülekantud tähenduse kasutamine kõnekujundites:metafoor,epiteet,hüperbool, isikustamine, võrdlus jne. Sünonüümi valik mõtte täpseks, õigeks jakujundlikuksväljendamiseks.Antonüümid ilukirjandustekstides. Homonüümide tüübid ja nende kasutamine ilukirjanduses.Piiratudkasutusegaleksika (murded, oskussõnavara, þargoon) ja selle kasutamine ilukirjanduses. Arhaismidekasutamineilukirjandustekstides. Keele- ja autorineologismid. Fraseologismide, lendsõnade, vanasõnadeja kõnekäändudekasutamine ilukirjanduses. Samatüveliste sõnade kasutamine ilukirjandustekstisväljendusvahendina.

Sõnatuletus kui keele sõnavara täiendamise allikas. Mitmesugustesõnamoodustusvahenditekasutamineväljendusvahendeina (sõnamoodustuslik kordus, sõnade kasutamine deminutiiviliidetega, stilistiliseltpiiratudmorfeemide kasutamine, juhutuletiste, paronüümide, samatüveliste sõnade kasutamine tekstis jne.).

Üksikute sõnade ajaloo ja etümoloogiaga tutvumine.

Vene keele morfoloogilised vahendid ja nende võimalused väljendusvahendeina.Pärisnimedeajaloost.Ilukirjanduskangelaste perekonnanimed kui ilukirjandusliku iseloomustuse vahend.Elusolendite sugu jagrammatiline sugu. Kujundlik-poeetilise isikustamise morfoloogilised vahendid.Täielike ja lühikeste omadussõnadesemantilised erinevused. Lühikeste omadussõnade kasutamine poeesiasja suulises rahvaluules. Suhet ja kvaliteetiväljendavate ning omastavate omadussõnade kasutamine ülekantudtähenduses (kuldsed käed, karuteene,hundinaeratus). Selle võtte kasutamine keeles ja ilukirjanduslikus tekstis.Verbi kõneviiside ja aegadeekspressiiv-stilistiline kasutus. Partitsiipide stilistilised iseärasused. Mõnedepartitsiibivormide tähenduslikuderinevused ja kasutamine kõrvuti samatüveliste omadussõnadega

. Partitsiipide jagerundiivide kasutamine ilukirjanduses.

Ortograafia ja interpunktsiooni roll kirjas. Ortograafia võimalused kõne tähenduspoolevõimalikulttäpsemaksedastamiseks kirjas. Interpunktsioon ja teksti mõte. Interpunktsioon ja intonatsioon.Kirjavahemärkidestilistilised võimalused. Ortograafia ja kirjavahemärkide väljenduslikud võimalusedilukirjanduses.


Vene keele süntaktilised iseärasused. Üheliikmeliste lausete tüübid, nendesemantilis-stilistilisedvõimalused,kasutamine ilukirjanduses ja suulises rahvaloomingus. Sõnajärje tähenduslik ja stilistilineroll lauses. Inversioonkui keele väljendusvahend. Rinnastatud lauseliikmete ja gerundiiv-, partitsiip-,absoluut- ja sekundaartarinditekasutamine ilukirjanduses. Üte kui poeetilise süntaksi vahend. Võrdluseväljendamise võimalused javõrdluskonstruktsioonide kasutamine ilukirjanduses. Eri tüüpi liitlausete kasutamineilukirjanduses; rind- japõimlausetes kasutatud seoste semantilis-stilistiline roll. Otsese, kaudse ja siirdekõnekasutamine tegelase kõneiseloomustamiseks. Lõigu semantilis-stilistiline roll tekstis. Periood kui liitlause erilinevorm -- ilukirjandustekstipoeetiline kujund.


Õpilane

*omab ettekujutust vene keele funktsioneerimise iseärasustest kõnes ja kirjas;

*oskab analüüsida ilukirjandusteoste keelt;

*tunneb vene keele häälikulisi, leksikaalseid, sõnatuletuslikke ja grammatilisi iseärasusi;

*oskab näha kirja, interpunktsiooni ja ortograafia kujundlikke võimalusi ilukirjanduses.

2.4. IV kursus. Kõneõpetus. Tekstiõpetus. Funktsionaalne stilistika

2.4.1. Õppesisu

Üldteoreetilised teadmised. Retoorika võtted, adressaadi tähelepanu köitmine,retoorika,adressaadiaktiveerimine.

Teesi-antiteesi meetodid. Fundamentaalne argumenteerimine, blokkide võte, küsimuste-vastusteargumentatsioon.

Teksti universaalsed karakteristikud. Teksti struktuuriline, kommunikatiivne ja keeleline sidusus.Sidususerikkumise mitmesugused vormid. Sidususe kompositsioonilised ja keelelised vahendid.

Üldstilistilised teadmised. Funktsionaalstiilide kriteeriumid. Stiilideklassifitseeriminekasutussfääri,suhtluseesmärgi ja kõnesituatsiooni eripära põhjal. Individuaalstiil. Neutraalne jastilistiliselt markeeritud tekst.Ametliku ja mitteametliku stiili keeleerinevused. Erinevad funktsionaalstilistilisedtekstid.

Ametlik stiil. Suuliste ja kirjalike ametlike tekstide koostamise eripära.

Publitsistlik stiil. Tekstide koostamise eripära ühiskondlik-poliitilise tegevuse sfääris.Autoriþanrid jaautorisuhtes neutraalsed þanrid.

Teadusstiil.Klassikaline teadustekst ja teadusliku tekstiloome uued vormid. Teadusstiili þanrid.Neutraalnejaekspressiivne teaduslik tekst. Teadusstiili kooliþanrid.

Ilukirjandusstiil. Ilukirjandusstiil suhetes teiste kirjakeele stiilidega. Ilukirjanduskeele võtetevalikusõltuvusliigist ja þanrist. Ilukirjanduslike võtete diapasoon tänapäeva vene kirjanduses. Stiliseerimine,parodeerimine jt.autorikõne asendamise vormid. Polüfooniline autorikõne. Ilukirjanduslikele tekstidele omastekeele estetiseerimisevõtete ülekandmine teistesse kirjakeele funktsionaalstiilidesse.

Tekstide loogilised tüübid. Monoloogilised tekstid (loogilised tüübid): kirjeldus, arutlus,jutustus,segatüübid.Kirjelduse liigid ja þanrid, nende kompositsioonilised ja keeletunnused. Jutustuse liigid ja þanrid.Keelevahenditekasutamine eri tüüpi jutustustes. Arutluse liigid. Arutluse mõiste, vastastamine, tees, järeldus.

Dialoogilised ja polüloogilised tekstid. Dialoogilise teksti keelelised ja kompositsioonilisederijooned.Küsimuste--vastuste dialoog. Vastuste ja küsimuste klassifitseerimine motiivide ja struktuuri põhjal.Pariteetnedialoog kui üks tähtsamaid suhtluse vorme. Otsuste vastuvõtmise mehhanism. Argumenteerituddialoog. Palveesitamine. Keeldumise motiveerimine. Telefonikõneluste kultuur. Ametlik kirjavahetus kuidialoogi vorm.Infovahetus faksi abil.

Polüloogilise teksti keelelised ja kompositsioonilised erijooned. Ametlike vestluste ettevalmistaminejaläbiviimine. Nõupidamine kui polüloogi vorm. Ajurünnaku iseärasused. Diskussiooniläbiviimine,resümee.Vestluse tulemuste analüüs ja neile hinnangu andmine.

2.4.2. Õpilane


*valdab peamisi retoorikavõtteid, suudab neid tekstis eristada ja kasutada, tunneb ära kaasvestlejakasutatudretoorikavõtted ja oskab neile reageerida;

*on teadlik enda kõnetüübi tugevatest ja nõrkadest külgedest, tunnetab selle täiustamiseperspektiive,oskabkoostada pikaajalist korrektsiooniprogrammi, hinnata selle tulemusi ja koostada edasise iseseisva tööplaani;

*oskab koostada erinevaid loogilist tüüpi tekste, varieerida teksti algust ja lõppu vastavaltsuhtluseesmärgilejaolukorrale;

*oskab koostada ametlikus ja mitteametlikus stiilis tekste stilistiliselt neutraalselt või markeeritult,arvestadessuhtlusolukorda;

*oskab määratleda tänapäeva publitsistlike tekstide þanreid, anlüüsida nendekompositsiooni jakeelevahenditekasutamist;

*oskab koostada monoloogilisi tekste kindlates ametliku stiili þanrites (tarbekirjade koostamine);

*omab ilukirjanduslike proosa- ja luuletekstide analüüsi vilumusi;

*mõistab polüfoonia olemust ilukirjandustekstis;

*suudab esile tuua autorist lähtuva eripära tekstis;

*teab dialoogilise teksti ülesehituse iseärasusi;

*oskab läbi viia küsimuste--vastuste dialoogi, arvestades küsimuste ja vastuste struktuuri ja motiive;

*oskab läbi viia pariteetset dialoogi, formuleerida kompromisslahendusi;

*suudab osaleda argumenteeritud dialoogis, esitada palvet ja motiveerida keeldumist;

*oskab pidada ametlikku kirjavahetust posti või faksi abil;

*oskab planeerida ja läbi viia ametlikku vestlust ning selles osaleda;

*oskab analüüsida vestluse kulgu ja hinnata selle tulemusi.

2.5. V--X kursus. Kirjandus

2.5.1. Õppesisu

Antiikkirjandus. Keskaja kirjandus. Renessanss. Klassitsism. Realismi algus.

V--VI kursus

Antiikkirjandus

Antiikühiskond ja selle kultuur. Vanakreeka mütoloogia. Homeros. «Ilias» või«Odüsseia». Vanakreekalüürika(Alkaios, Sappho, Anakreon, Theokritos).

Vanakreeka draama. Antiikteater. Aischylose, Euripidese, Sophoklese tragöödiad (valiku järgi 1--2näidendit).Aristophanes. Komöödiad (valiku järgi).

Vanarooma lüürika (Catullus, Horatius, Quintilianus).

Keskaja kirjandus

Keskaja kultuur. «Niebelungide laul» (fragmente) või «Rolandi laul». «Tristan ja Isolde».Keskaja lüürika.

Vanavene kirjandus. «Jutustus möödunud aegadest», «VladimirMonomahhi õpetused», «Jutustus BorissistjaGlebist», «Lugu Igori sõjaretkest».

Renessansi kirjandus

Renessansi inimeseideaal.

Petrarca. Lüürikat (valiku järgi).

Boccaccio. Novellid (valiku järgi).

Shakespeare. Sonetid. Tragöödiad (valiku järgi).


Cervantes. «Don Quijote» (fragmente).

Vene renessanss. Avvakum Petrovitð. «Ülempreester Avvakumi elulugu».

Klassitsism

Valgustusaeg. Klassitsismi ideoloogilised ja esteetilised alused.

Corneille. «Cid».

Moliére. «Kodanlasest aadlimees» või «Tartuffe».

Voltaire. «Kohtlane».

Rousseau. «Julie ehk Uus Héloise».

Beaumarchais. «Sevilla habemeajaja» või «Figaro pulm».

Goethe. «Faust» (I osa).

XVIII sajand vene kirjanduses. Vene ühiskonnaelu ja kultuur.

Lermontov. Lüürika.

Derþavin. Lüürika.

Karamzin. «Vaene Liisa».

Romantismi kirjandus

Romantism kunstis. Romantismi esteetika.

Hoffmann. «Kuldpott».

Byron. Poeemid (1--2 valiku järgi).

Shelley. Lüürika (valiku järgi).

Hugo. Romaanid (1--2 valiku järgi).

Mickiewicz. Lüürika (valiku järgi).

þukovski. Lüürika (valiku järgi).

Batjuðkov. Lüürika (valiku järgi).

Realismi algus

Realismi tekkimise ajalugu. Esteetikaprintsiibid.

Mérimée. Novellid (1--2 valiku järgi).

Stendhal. Romaanid (valiku järgi).

Balzac. Romaanitsükkel «Inimlik komöödia» (ülevaade).

Dickens. Jutustused, romaanid (valiku järgi).

Gribojedov. «Häda mõistuse pärast».

Puðkin. Elu ja looming. Lüürika (valiku järgi). «Jevgeni Onegin». Dramaturgia (valikujärgi). Poeemid(valikujärgi). Kriitika, kirjanikud Puðkini loomingust.

Lermontov. Elu ja looming. Lüürika (valiku järgi). «Meie aja kangelane». Kriitika,kirjanikudLermontoviloomingust.

Gogol. Elu ja looming. Poeem «Surnud hinged» (1. köide). Kriitika, kirjanikud Gogoli loomingust.


Eesti-vene kirjandusseosed.

XIX sajandi teise poole kirjandus

VII kursus

Realismi arengu peamised jooned Lääne-Euroopas

Flaubert. «Madame Bovary».

Zola. «Thérèse Raquin».

Vene kirjandus XIX sajandi teisel poolel

Peamised ajaloo- ja kultuurisündmused Venemaal. Kirjandusajakirjade poleemika.

A. Ostrovski. Näidendid (valiku järgi).

Gontðarov. «Oblomov».

Turgenev. Elu ja looming. «Isad ja pojad». Kriitika, kirjanikud Turgenevi loomingust.

Tjuttðev. Lüürika (valiku järgi).

Fet. Lüürika (valiku järgi).

A. Tolstoi. Luuletused, ballaadid, bõliinad, poeemid (valiku järgi).

N. Nekrassov. Lüürika (valiku järgi).

Saltõkov-ðtðedrin. «Ühe linna ajalugu» (fragmente).

Dostojevski. Elu ja looming. Kirjaniku filosoofilised vaated. «Kuritöö ja karistus». Kriitika,kirjanikudDostojevski loomingust.

L. Tolstoi. Elu ja looming. Kirjaniku filosoofiliste, moraalsete ja esteetiliste vaadete areng. «Sõda jarahu».Kriitika, kirjanikud L. Tolstoist.

Tðehhov. Elu ja looming. Proosa (valiku järgi). Dramaturgia (valiku järgi). Kriitika, kirjanikudTðehhoviloomingust.

Kuprin. Jutustused, novellid (valiku järgi).

Bunin. Jutustused, novellid (valiku järgi).

Gorki. Romantilised ja realistlikud jutustused. «Põhjas».

Andrejev. Jutustused (valiku järgi).

Eesti-vene kirjandusseosed.

Uued ilmingud realismis. Maailmakirjanduse ja vene modernism

VIII--IX kursus

London. «Martin Eden».

Ibsen. Näidendid (1--2 valiku järgi).

Baudelaire, Whitman, Verlaine, Mallarmé, Verhaeren, Apollinaire, Rilke. Lüürika (1--2 poeedi luuletusedvalikujärgi).

Hemingway või Remarque. Romaanid (1--2 valiku järgi).

Maeterlinck. «Pimedad» vm.

Kafka. «Metamorfoos».

Faulkner. «Hälin ja raev».

Vene poeesia «hõbeaeg». Poeesia üldkriteeriumid ja poeetide esteetilised vaated.


Brjussovi, Sologubi, Annenski, Gumiljovi, Balmonti, Belõi, Hodassevitði, Mandelðtami, Severjaninijt. luule(valiku järgi).

Blok. Lüürika (valiku järgi).

Ahmatova. Erinevate aastate lüürika (valiku järgi). «Reekviem».

Jessenin. Lüürika (valiku järgi).

Majakovski. Varane lüürika (valiku järgi). Poeemid «Pilv pükstes», «Armastan»,«Selle kohta».

Vene emigrantide kirjandus.

Aldanov. «Võti».

Nabokov. «Luþini kaitse», «Maðenka» vm. (valiku järgi).

Tsvetajeva. Lüürika (valiku järgi).

Ülevaade 20.--30. aastate kirjandusprotsessist

Vene kultuurielu 20. aastatel, selle õitseng. Poleemika erinevate grupeeringute vahel.

Ühiskonna ja kultuurielu 30. aastatel. Paljude kirjanike traagiline saatus. Selle epohhi olulisematekirjandusteostepeamine temaatika.

Platonov.

ðolohhov. «Vaikne Don» (ülevaade üksikute fragmentide analüüsiga).

Pasternak. Lüürika (valiku järgi).

Bulgakov. «Meister ja Margarita».

II maailmasõda kirjanduses. Tvardovski. Lüürika, poeemid (valiku järgi). Sõjaproosa(V. Nekrassov«Stalingradikaevikuis», Grossman «Elu ja saatus» jt. valiku järgi).

Vene kirjandus 50.--80. aastatel

Ühiskondliku ja kultuurielu iseloomustus. Mälu -- epohhi peateemasid.

Solþenitsõni, ðalamovi, Grossmani, Pristavkini «laagriproosa».

«Külaproosa». Abramov. «Kaks talve ja kolm suve» või «Maja».

ðukðin. Jutustused (valiku järgi).

Rasputin. «Hüvastijätt Matjoraga».

«Linnaproosa». Trifonov. «Vahetus» või «Pikk hüvastijätt».

«Karm proosa». Pjetsuhh (üks teos). Petruðevskaja või Tolstaja (1--2 jutustust).

Makanin. «Kljutðarjov ja Alimuðkin».

Tänapäeva poeesia peateemad.

Sõjajärgse vene emigratsiooni kirjandus. Aksjonovi, Maksimovi, Voinovitði, Vladimovi jt. 1--2 teose(valikujärgi) arutelu.

Sõjajärgne välismaa kirjandus. 2--3 teose (Camus. «Võõras» või«Katk», Beckett või Ionesco (üksnäidend),Salinger. «Kuristik rukkis») arutelu.

Eesti-vene kirjandusseosed XX sajandil.

Eesti kirjandus

X kursus


Eesti kirjanduse lätted (XII--XIX sajand)

Kroonika ja kroonikud. Mitte-eestlaste kirjutatud teosed, nende þanri eripära (juhuluuletused,valgustuslikudjutustused, novellid, moraaliõpetuslik temaatika).

Kristjan Jaak Peterson -- eesti rahvusliku kirjanduse algus.

Eesti rahvusliku kirjanduse teke (1830.--1890. aastad)

Romantism -- selle perioodi peamine meetod. Kirjanduse seos eesti rahvusliku liikumisega. Rahvakuulsusrikkamineviku poole pöördumine; patriootiline lüürika, ajalooline proosa.

Friedrich Robert Faehlmann. Tema poeesia folkloorsed motiivid. Mõte luua «Kalevipoeg».

Friedrich Reinhold Kreutzwald. Valgustustegevus. Folkloorimotiivide kasutamine luules. Kreutzwaldkui«Kalevipoja» autor. Eepose loomise lugu, selle peamised motiivid ja osatähtsus eesti rahvuslikus ärkamises.

Kreutzwald kui muinasjuttude koguja ja «Eesti rahva ennemuistsete juttude» koostaja. Kreutzwaldiautoriteetrahva hulgas, tema roll eesti kultuuris.

Lydia Koidula. Lüürika peateemad. Koidula poeesia traditsiooniline romantiline sümboolika. Koidulakuiromantiline müüt. Koidula -- eesti draamakirjanduse looja. Koidula roll eesti teatri ajaloos.

Rahvusliku ärkamise aja luule peamotiivid (Kuhlbars, Veske, Reinvald, Tamm).

Eesti kirjandus sajandivahetusel (1890--1916)

Kriitilise realismi tekkimine.

Juhan Liiv. Lüürika. Jutustus «Vari».

Selle perioodi lüürika: Grünthal-Ridala, Enno, Haava.

August Kitzberg. «Libahunt».

Eduard Vilde looming. Realistlik proosa rahvamasside liikumise kujutajana. «Mäekülapiimamees».Draama«Tabamata ime».

Modernismi sünd sajandi alguses. Lääne kirjandusvoolude (sümbolism, impressionism, ekspressionism jt.)mõjueesti kirjandusele. Nietzsche filosoofia mõju.

«Noor-Eesti» rühmitus. Rühmituse põhiseisukohad.

Gustav Suitsu looming. Suits -- «Noor-Eesti» asutajaid. Lüürika peajooned, igavesed motiivid.Tehnilinejatemaatiline mitmekesisus.

Friedebert Tuglase looming.

Iseseisva Eesti Vabariigi (1918--1940) kirjandus

Kultuuri arengu erijooned iseseisvas Eesti Vabariigis. Kirjandusvoolude diapasoon --avangardismistneorealismini. Poeesia: kirjanduslike otsingute mitmekesisus, filosoofilise lüürika sünd,pöördumine igavesteteemade juurde (Alle, Visnapuu, Under, Barbarus).

Rühm «Arbujad», nende tegevus. Talviku, Alveri, Sanga jt. looming.

Proosa. Romaaniþanri populaarseks muutumine. Mitteromantiline proosa (Luts, Semper). Gailiti«ToomasNipernaadi». Temaatika: «väikese inimese» elu, talutemaatika, külaatmosfäär,rännakud, intelligentsielu-olu.

Neorealismi areng (Metsanurk, Vallak). Tammsaare looming. Psühhologism kangelase kujutamisel,sotsiaalnekriitika, aeg -- tema romaanide kangelane. «Tõe ja õiguse» problemaatika.

Lõhe. Eesti kirjanduse kaks haru (1940--1960)

Poliitiliste tingimuste mõju eesti kirjandusele. Totalitarismi esteetika juurutamine: olmeidealiseerimine,skemaatilisus, trafaretsus, ideoloogiline «ustavus» -- ainukesed õigustused teose loomiseks,esteetilise vastuhakukatsed.

Eesti kirjanduse lõhenemine. Väliseesti kirjandus eesti väärtuste järjepidevuse hoidjana (realismijätkumine30-ndatel); modernismi uus laine, integreerumine Euroopa kirjandusprotsessiga. «Siseemigratsioon» -- katsevastuseista totalitarismi esteetikale.


Kaasaegne eesti kirjandus (1960.--1990. aastate algus)

Kollaboratsionismi ja totalitarismi esteetika krahh. Eksperimenteerimisvõimaluste teke. Sürrealismijaeksistentsialismi teke mõlemas eesti kirjanduse harus. Esteetiline pluralism.

Poeesia. Uuenemiskatsed -- vormi lõhkumine, vabavärsi domineerimine. Keerukate kujunditegaassotsiatiivnelüürika (Ehin, Viiding, P.-E. Rummo, Kaplinski). Traditsioonilise värsi tagasitulek 70. aastatel(Traat, Siig,Runnel).

Betti Alveri looming. Filosoofiline lüürika, vormiline virtuoossus, kunsti kujutamine kõrgeimaväärtusena.

Proosa: groteski ja sisedialoogi kasutamine, katsed uuendada jutustamistehnikat, «väikese romaani» þanriteke(Valton, Vetemaa, Saluri jt.).

Jaan Krossi looming. Üleminek poeesialt proosale. Ajalootemaatika eesti rahva elujõu kinnitajana.Kompromissiteema.


Õpilane

* omab ettekujutust kirjandusprotsessist ning vene, välismaa ja eesti kirjanduse tähtsamatestperioodidest;

*tunneb kirjandusvoole (klassitsism, romantism, realism, modernism);

*omab ettekujutust suurimate kirjanike elust ja loomingust, nende parimate teoste loomise ajaloost,ajastust,mida nad oma teostes kajastasid;

*oskab hinnata oluliste kirjandusteoste tähendust tänapäeval;

*omab ettekujutust vene kriitika hinnangust reale kirjandusteostele;

*oskab kirjandusteost analüüsida, kasutades õpitud kirjandusteooria mõisteid (kunstilinekujund,kirjandusliik,maailma kunstilise tunnetamise iseärasused jne.).

2.6. Gümnaasiumilõpetaja õpitulemused

Gümnaasiumilõpetaja

* valdab vene keelt suuliselt ja kirjalikult, suhtub oma keelekasutusse kriitiliselt, oskab seda täiustada;

teab

*keele peamisi funktsioone;

*suulise ja kirjaliku kõne iseärasusi;

*peamisi lingvistika ja kirjandusteaduse mõisteid;

*vene keele süsteemi iseärasusi;

*lingvistilise analüüsi printsiipe;

*erinevate tekstitüüpide peamisi tunnuseid, nende ehituse printsiipe;

*vene, eesti ja maailmakirjanduse peamisi etappe;

*peamisi kirjandusvoole, nende olulisemate esindajate teoseid;

*tuntumaid vene poeete ja kirjanikke, nende teoseid;

oskab

*analüüsida teksti eri aspektidest (eesmärk, adressaat, kompositsioon, teksti tüüp, keel, stiil);

*analüüsida kirjandusteost eri positsioonidelt;

*väljendada ja põhjendada oma mõtteid loetu, nähtu, kuuldu kohta;


*koguda ja süstematiseerida materjali, kasutada seda suuliste ja kirjalike tekstide loomisel;

*valida väljendusvahendeid vastavalt suhtluseesmärgile ja -situatsioonile;

*vestelda, arutleda, tõestada, esineda auditooriumi ees;

*kasutada tekstide koostamisel ja kontrollimisel teatmekirjandust.Haridusminister Mait KLAASSEN



FÜÜSIKA


Põhikooli füüsikakursus annab tervikliku ettekujutuse füüsikast kui loodusteadusest, kuigi haarabvaidminimaalse füüsikaliste nähtuste ringi. Õpilased tutvuvad aine ja väljaga (ilma neid defineerimata)ning nendeliikumisega. Ülesandeks on kinnitada arusaama, et kõiki nähtusi saab seletada kuimillegiliikumistmingitelpõhjustel. Põhimõistete ja seaduspärasustega tutvutakse valdavalt vaatluste ning katseteteel. Katseid, näiteidjalaboratoorseid töid kasutatakse ulatuslikult ka väidete tõestamiseks. Kursuses domineeribfenomenoloogilinelähenemine füüsikalistele nähtustele. Matemaatilist aparatuuri rakendatakse minimaalselt --vaid põhilisteseosteja seaduste käsitlemisel.

Valitsev on induktiivne käsitlus. Põhitähelepanu pööratakse vaatluste ja lihtsamatekatsetekorraldamisele.Õpetatakse jälgitavast eristama olulist, selle esitamist füüsika keeles, ja järeldustetegemist. Kõike sedatehakseõpetaja aktiivsel vahendamisel näitkatsete, näitlaboritööde ja laboritöödevormis.Laboritööd korraldatakse kasmingi nähtusega tutvumiseks, selle kvalitatiivseks analüüsiks või siislihtsamate mõõtmisoskustekujundamisekskoos mõõtmistulemuste esitamisega tabelina või graafikuna.

Ülesannete lahendamisel pööratakse põhitähelepanu ülesande tingimuste adekvaatselekirjeldamiselefüüsikakeeles, tehetele mõõtühikutega ja vastuse reaalsuse kontrollimisele. Samuti õpitakse vormistamaülesandelahendamist.

Õppetöös kasutatakse vastavalt vajadusele mõningate teemade süvendatud või laiendatudkäsitlust. Samutivõibvarieerida õppematerjali esituslaadi (teoreetiline, eksperimentaalne).


Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane

*saab ettekujutuse füüsika uurimisvaldkondadest, isiksuse osast füüsika arengus;

*omandab teadmisi füüsika keelest ja mõistete süsteemist;

*õpib omandatud teadmisi kasutama füüsikaliste nähtuste ja objektide kirjeldamisel,seletamisel jaennustamisel;

*õpib tundma füüsikateadmiste rakendusvõimalusi füüsikas endas, teistes teadustes,tehnikas, olmesjaloodushoius;

*õpib lahendama küsimus-, arvutus- ja graafilisi ülesandeid;

*õpib vaatlusi ja katseid tegema, lihtsamaid mõõtevahendeid ja füüsikariistu käsitsema.

1.2. Õppesisu

Valgusõpetus

Valgusallikas. Valguse spekter. Valguse neeldumine. Valguse sirgjooneline levimine. Vari. Valgusekiirus.Valguse peegeldumine. Valguse murdumine. Lääts. Kujutis läätses. Prillid. Silm.

Mehaanika

Kehad meie ümber

Kehad meie ümber. Mõõtmine. Mass. Kaalumine. Tihedus. Jõud. Dünamomeeter. Rõhk.Manomeeter.

Vedelik ja gaas


Rõhk gaasis ja vedelikus. Pascali seadus. Üleslükkejõud. Kehade ujumine.

Kehade liikumine ja vastastikmõju

Mehaaniline liikumine. Trajektoor. Teepikkus. Kiirus. Kehade vastastikmõju. Inertsus.Gravitatsioon.Hõõrdumine. Deformeerumine. Elastsusjõud.

Energia

Mehaaniline töö. Mehaaniline energia. Energia jäävuse seadus. Lihtmehhanism. Kang. Kangi tasakaalureegel.Mehaanika kuldreegel.

Heliõpetus

Võnkumine. Amplituud. Periood. Sagedus. Heliallikas. Heli kõrgus. Müra.

Soojusõpetus

Soojuspaisumine. Termomeeter. Temperatuuriskaala. Aine ehituse mudel. Tahkis. Vedelik. Gaas.Siseenergia.Soojusliikumine. Soojusülekanne. Soojusjuhtivus. Konvektsioon. Soojuskiirgus. Termos.Soojushulk. Aineerisoojus. Kalorimeeter. Sulamine ja kristalliseerumine. Sulamissoojus. Aurumine jakondenseerumine.Aurustumissoojus.

Elektriõpetus

Elektrilaengud ja elektriväli

Kehade elektriseerumine hõõrumisel. Elektrilaeng. Elektriseeritud kehade vastastikmõju. Kahteliikielektrilaengud. Elektroskoop. Juht ja mittejuht. Elektrostaatiline väli. Elementaarlaeng. Elektrilaenguülekanne.

Elektrivool

Elektrivool. Elektrivoolu suund. Elektrivool metallides. Elektrivoolu toimed. Voolutugevus.Ampermeeter.Voolutugevuse mõõtmine.

Vooluring

Vooluallikas. Vooluring, selle osad. Pinge. Voltmeeter. Pinge mõõtmine. Ohmi seadus vooluringi osakohta.Elektritakistus. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja ainest. Eritakistus. Reostaat. Juhtide jada-jarööpühendus.

Elektrivoolu töö ja võimsus

Elektrivoolu töö ja võimsus. Tööühik 1 kWh. Elektrienergia arvesti. Elektrisoojendusriist.Lühis.Kaitse.Elektriohutus.

Magnetnähtused

Püsimagnet. Oerstedi katse. Magnetväli. Vooluga pooli ja püsimagneti magnetväli. Elektromagnetid.Voolugajuhe magnetväljas. Alalisvoolu elektrimootor. Elektromagnetiline induktsioon. Elektrivoolugeneraator.

Aatomiõpetus

Planetaarne aatomimudel. Bohri mudel. Valguse teke. Aatomituuma mudel. Tuumajõud.Tuumaenergia.Tuumareaktsioon. Tuumareaktor. Looduskaitse.

Universumiõpetus

Uurimismeetodid. Teleskoop. Kuu. Päike. Galaktika. Päikesesüsteem. Aastaaegade vaheldumine.

1.3. Õpitulemused


teab


* füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, nähtuste ilmnemise tingimusi, seost teistenähtustega,nähtustekasutamist praktikas;

*füüsikamõisteid, sh. füüsikalisi suurusi, nähtusi või omadusi, mida mõisteiseloomustab; suuruste seoseidteistefüüsikaliste suurustega, mõõtühikuid, mõõtmisvahendeid;

*õpitud seoste sõnastust, seost väljendavat valemit, seose õigsust kinnitavaid katseid, seose kasutamistpraktikas;

*mõõteriistade ja seadmete otstarvet, töötamispõhimõtet, kasutamise näiteid jareegleid, ohutusnõudeid;

*keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust;

oskab

*vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt;

*kasutada mõisteid ja seoseid loodus- ja tehnikanähtuste seletamisel;

*lahendada ülesandeid, kasutades õpitud seoseid;

*leida infot aineregistrist;

*kasutada füüsikaliste suuruste tabeleid;

*koostada skeemi järgi katseseadet;

*kasutada joonlauda, malli, mõõtesilindrit, dünamomeetrit, kella, termomeetrit, kalorimeetrit,kaalusid,elektroskoopi, ampermeetrit, voltmeetrit, arvestit, kompassi, lihtsaimat teodoliiti;

*ohutult teha lihtsamaid katseid;

*töödelda mõõtmistulemusi ja teha katsetulemuste põhjal järeldusi.Haridusminister Mait KLAASSEN

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/0007/3561/73563.gif#













vabariigi valitsuse 6. septembri 1996. a. määruse nr ... · 1. vabariigi valitsuse 6. septembri...

Documents