Vesi vs. maismaa

Vesi vs. maismaa

UV protection

Vesi - ebaühtlane jaotus

Vesi vs. maismaa

•  Temperatuur •  Viskoossus •  Biomassi ja produktsiooni suhe •  Tarbitav produktsioon ja ökoloogiline

effektiivsus

Temperatuur

•  Maismaal varieerub –  -50 kuni +70

•  Vees ‘suhteliselt’ stabiilne –  -1.7 kuni +30

Viskoossus ehk sisehõõrdumine

Avaldub selles, et vedeliku voolamine lakkab pärast voolamist põhjustanud mõju lakkamist

Põhimõtteliselt erinev toime suurtele ja kiiretele ning väikestele ja aeglastele

Kehade liikumine on mõjutatud: inertsist ja viskoossusest

Reynoldsi arv -- dimensioonitu suurus, mis näitab süsteemis toimivate inertsuse ja viskoossuse jõudude suhet

Suur Re -- inerts domineeriv; väike Re -domineerib viskoossus

l - iseloomulik pikkus (m) v - liikumiskiirus (m/s) ρ - vedeliku tihedus (kg/m3) ν - vedeliku dünaamiline viskoossus (kg /(m s))

•  Vaal (ujub) -- 108 •  Räim (ujub) -- 105 •  Pagev mesozooplankter (1mm) -- 102 •  Ujuv ripsloom (100µm) --10-1 •  Vajuv suur ränivetikas (100 µm) -- 10-2 •  Veevool vesikirbu filtreerimisaparaadis (1 µm

läbimõõt) -- 10-3 •  Bakter (0.3 µm) --10-4

Troofiline püramiid

Tarbitav produktsioon •  Mere ja maismaa

primaarproduktsioon ca. võrdne •  FAO andmed: 1% energiast ja

5% proteiinidest tuleb merest •  50% kalaproduktsioonist on

apvellingualadel 0.1% ookeani pindalast

•  50% kalaproduktsioonist on ranniku aladel -- 10% ookeani pindalast

•  90% ookeanist annab <1%kalaproduktsioonist

•  Probleem on toiduahela pikkuses

•  Igal troofilisel tasemel ‘kaob’ 80--90% energiast.

•  Maismaa toiduahelas on inimene keskmiselt 1.5 positsioonil

•  Mere toiduahelas positsioonil 3.5

•  Vahe on ca 2 suurusjärku.