VETERINAARKOLLEGIAALSUSE ÜLEMAAILMSED

PÕHIMÕTTED

VETERINAARKOLLEGIAALSUSE ÜLEMAAILMSED PÕHIMÕTTED

Meie põhiülesanneteks veterinaarasjatundjatena, hoolimata meie erialast või tegevusvaldkonnast, on meie hoolde usaldatud loomade tervise ja heaolu eest vastutamine. Elukutsena oleme samuti pühendunud ja kohus-tatud kaitsma inimühiskonda ja selle liikmeid, osaledes terviseühtsuse paradigmas (ingl k One Health paradigm) ning suheldes loomade omanike, hooldajate ja eeskostjatega. Nende kohustuste täitmiseks ja ühiskonna ootustele vastamiseks on hä-davajalik, et loomaarsti ametit usaldataks ja austataks. Tänu oma suurele pühendumusele tuntakse veterinaarmeditsiini eriala vastu suurt lugupi-damist. Lugupidamise säilitamiseks, peavad kõik selle valdkonna inimesed üksteisesse suhtuma ja omavahel suhtlema aupaklikult ja kollegiaalselt. Meie loomaarstikogukonna elukutse tugeva lugupidamise säilitamiseks ja toetamiseks peavad meie liikmed käituma lugupidavalt ja kollegiaalselt kõigi teiste veterinaararstide suhtes. Kõik omavahelised veterinaariaalased suhtlused peavad olema eetilised ja väärikad, seades esikohale patsientide heaolu ja hüvangu. Allpool on loetletud põhimõtted, mille eesmärgiks on välja tuua viisaka kol-legiaalse suhtluse viisid, mida peaksime rakendama loomaarstidena nii in-dividuaalselt kui ka ametina, et saavutada WSAVA veterinaarvandes1 (ingl k WSAVA Veterinary Oath1) sätestatud patsientide eest hoolitsemise ideaalid. 1 Nimetatakse ka WSAVA veterinaarafirmatsiooniks

KOLLEGIAALSUSE PÕHIMÕTTED VETERINAARARSTIDE SEAS

• Erialane kollegiaalsus hõlmab võrdsel tasandil ja vastastikuseid suhteid veterinaararstide ja/või erialarühmade vahel. Kollegiaalsus põhineb vastastikusel usaldusel ja austusel ning suhtlemisel kolleegidega viisakal, õiglasel ja toetaval viisil.

• Igasugune diskrimineerimine töökohal või erialal, mis põhineb rassil, rahvusel, kultuuril, sool, seksuaalsel sättumusel, usulistel või poliitilistel veendumustel, vanusel, perekonnaseisul, puudel, sotsiaalmajanduslikul seisundil või mõnel muul tunnusel, on vastuvõetamatu ja vastuolus kollegiaalsuse põhimõtetega. Selline diskrimineerimine võib negatiivselt mõjutada üksikisiku või veterinaarmeeskonna võimet tagada looma optimaalne tervis ja heaolu.

• Kollegiaalsus eeldab avatud, ausat, kuid samas lugupidavat suhtlust. Samuti nii meie endi kui ka kolleegide oskuste ning erialateadmiste tunnustamist, samal ajal teadvustades tehnilisi või ametialaseid valdkondi, milles võib tuge vaja minna.

• Konstruktiivne tagasiside on produktiivse suhtluse jaoks hädavajalik. Me peame aitama kolleege, kui nad püüdlevad kliinilise pädevuse ja enesekindluse poole ning pakkuma vajaduse korral asjakohast tuge ja juhendamist.

• Veterinaarmeditsiini liikmete vaheline selge ja üheselt mõistetav suhtlus on patsiendi tervise ja heaolu seisukohalt kriitilise tähtsusega. Patsientide suunamine veterinaarpraksise siseselt või väliselt nõuab kogu patsiendi kohta käiva asjakohase kliinilise info õigeaegset, läbipaistvat ja täielikku jagamist viisil, mis kaitseb kliendi konfidentsiaalsust (kui see on rakendatav) ning järgib kõiki kehtivaid õigusakte ja seadusi.

• Kollegiaalsus eeldab teadlikkust meie kolleegide tervisest, heaolust ja turvatundest. Veterinaararstidel, kellel on tõsine mure kolleegi käitumise, heaolu või praktiseerimise võimekuse pärast, peaks olema vabadus teavitada usalduslikult vanemat kaastöötajat või vastavaid pädevaid tervisehoiuasutusi kartmata isiklikke või ametialaseid tagajärgi.

• Kolleegid, kes soovivad järgida õigusakte või käitumisjuhendeid, peaksid saama meie täieliku toetuse. Veterinaararst ei tohiks kunagi halvustada teist kolleegi kliendi, avalikkuse või teiste kolleegide ees.

• Konfliktide lahendamine kollegiaalsel viisil nõuab avatud, ausat ja lugupidavat kommunikatsiooni ja/või vahendamist. Konfliktide lahendamisel võib olla kasu erapooletutest otsustajatest nagu näiteks professionaalsed erialaühingud või veterinaariaalased asutused.

• Pühendumine erialase enesetäienduse ja sellega seotud sotsiaalsele suhtlemisele ei paku mitte üksnes võimalusi erialaseid teadmisi värskendada ja ajakohastada, vaid suurendab ka dialoogi ja seotust kolleegide vahel aidates arendada seeläbi austuse ja õppimise kultuuri.

• Kollegiaalsus nendib, et ühtne loomaarstide liikmeskond saab rääkida ühtsel häälel kõigi veterinaarmeditsiinis olevate liikmete nimel ja kasuks. Kutseühingud teavitavad avalikku üldsust loomade tervise ja heaoluga seonduvates küsimustes, aitavad edendada veterinaartöötajate väärtust ja staatust kogukondades ning teevad koostööd veterinaarmeditsiini reguleerivate asutuste ja äriüksustega kõigi veterinaararstide nimel. Sellistes seltsides liikmeks olemine ja aktiivne osalemine soodustavad kollegiaalsust ja toovad kasu kõigile veterinaarimeditsiini eriala liikmetele.

VIITED

European Veterinary Code of Conduct (FVE), 2019 [online] https://fve.org Available at: <https://fve.org/cms/wp-content/uploads/FVE_Code_of_Conduct_2019_R1_WEB.pdf> [Accessed 09 March 2021].

Finnish Nurses Association, 2014. Nurses’ Collegiality Guidelines. [online] Sairaanhoitajat.fi. Available at: <https://sairaanhoitajat.fi/wp-content/uploads/2019/10/KOLLEGIAALISUUS_A4_ENG.pdf> [Accessed 30 September 2020].

Kinnison, T., 2016. Insights from veterinary interprofessional interactions: Implications for interprofessional education (IPE) in the veterinary curricula (Doctoral dissertation, UCL (University College London)).

Lovell, B.L. and Lee, R.T., 2013. Burnout and health promotion in veterinary medicine. The Canadian Veterinary Journal, 54(8), p.790.

Moore, I.C., Coe, J.B., Adams, C.L., Conlon, P.D. and Sargeant, J.M., 2014. The role of veterinary team effectiveness in job satisfaction and burnout in companion animal veterinary clinics. Journal of the American veterinary medical association, 245(5), pp.513-524

Moore, I.C., 2013. Exploring and evaluating veterinary team effectiveness in companion animal practice (Doctoral dissertation).

Singapore Medical Council, 2016. Relationships with Colleagues. In: Handbook on Medical Ethics. Singapore: SMC. p117-124.

The Principles of Veterinary Medical Ethics (AVMA) [online] www.avma.org Available at: <https://www.avma.org/resources-tools/avma-policies/principles-veterinary-medical-ethics-avma> [Accessed 09 March 2021].

The Code of Professional Conduct (RCVS) [online] www.rcvs.org.uk Available at: <https://www.rcvs.org.uk/setting-standards/advice-and-guidance/code-of-professional-con-duct-for-veterinary-surgeons/> [Accessed 09 March 2021].

FECAVA

Lemmikloomaarstide assotsiatsioonide Euroopa Federatsioon (ingl k European

Federation of Companion Animal Veterinary Associations - FECAVA) esindab oma liikmesühenduste kaudu enam kui 25 000 lemmiklooma veterinaararsti 39 Eu-roopa riigis. FECAVA püüab professionaalse arengu kaudu parandada lemmik-loomade veterinaarmeditsiini poolt pakutavat teenust. Samuti annab FECAVA hääle lemmikloomadega seotud probleemidele Euroopa tasandil ning teeb ti-hedat koostööd teiste Euroopa veterinaarorganisatsioonide ja sidusrühmadega. WSAVA eesmärgiks on kogu maailmas lemmikloomade tervise ja heaolu edendamine, luues ülemaailmselt haritud, pühendunud ja koostöötavate veterinaaride kogukonna. Praegu esindab WSAVA 110 liikmesühenduse kaudu enam kui 200 000 loomaarsti. WSAVA iga-aastane kongress toob kokku ülemaailmselt tunnustatud eksperdid, et pakkuda tipptasemel mõtlemist kõikides lemmikloomade veterinaarravi aspektides.

WSAVA

© FECAVA / WSAVA, jaanuar 2021