Simple Cherry Template

Web 2.0 ja jagamiskultuur

Kaido Kikkas

sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent

Tallinna likool

kakk@kakupesa.net

http://www.kakupesa.net

Senine arusaam

tsine ri thendab enda iguste eest seismist ning enda omandi aktiivset kaitset

koolitusmaterjalid (eriti veel phikohaga koolitusfirma puhul) on osa firma kapitalist

ettevtte tvahendite sattumine konkurentide vi isegi klientide ktte on otseselt kahjulik

Laiem taust

tasuta lunaid pole olemas

minu looming on minu oma

intellektuaalomandi seadused on paigas

kik maksab!

------
kik on phimtteliselt ige. Eesti seaduste jrgi tekib autoriigus loomingule (sh ka e-ppematerjalidele) automaatselt ning kui autor ei stesta teisiti, kuuluvad kik igused talle

Siiani oli kik nagu paigas

inimene li midagi (raamatu, laulu vms)

ta omandas oma loomingule teatud igused

teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid titma tema tingimusi ning enamasti talle raha maksma

loata levitamine oli paha-paha

KAS SEE POLEGI SIIS AINUIGE TEE?

Paar asja, mis ei klapi kik mgiks -malliga

on rida valdkondi ja ameteid, kus ritegemine ja eriti tkikaupa lugemine viib totaalselt mbrisse (riigikaitse, arstiabi, haridus). JOKK sai alguse ritsemisest seal, kus seda ei peaks olema

vga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest raha saamata

maailmas makse ka asju, mida vib niisamagi saada kes on Eviani ostnud?

Vaba kultuur...?

kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad ja isegi soosivad?

kuidas nad siis ra elavad?

kui ma panen oma materjalid niteks Internetti, siis vib ju igaks need ra varastada?

AJAD ON MUUTUNUD!

Mned tnapevased nited

Wikipedia

Linux ja kogu lejnud vaba tarkvara maailm

Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse tarkvara rakendusi

ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED MOTIVAATORID PEALE TKIHINNA

J.R.R. Tolkien (hkkerirahva suurimaid lemmikuid):

sest maailm muutub -
ma tunnen seda vees,
ma tunnen seda maas
ja haistan seda hus.

Fangorn (Puupard) Srmuste isandas

Sdi on Internet

Interneti massilevik ti kaasa mitmed olulised protsessid. Niteks:

suur mng paari inimesega metsatalust

igamehe ajakirjandus

autorite hulga plahvatuslik kasv

kogukondliku mudeli taastulek

ks lihtne nide: ingliskeelses Wikipedias on tnaseks le 2 miljoni mrksna, Wikimedia Commonsis on le 2 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud?

hisomand (commons)

Peter Barnes, Capitalism 3.0 (2006): on asju, mis ei allu turumehhanismile

loodus (hk, vesi, pikese- ja tuuleenergia...)

kogukond (tnavad, sotsiaalssteem...)

kultuur (filosoofia, keel, muusika...)

kuulub silitamisele hoolimata otsesest majanduslikust tasuvusest

Nide likoolist: dotsent Kalle Kangekael

hoiab kik materjalid kiivalt enda kes, kopeerida ei luba ning midagi kuhugi vlja ei pane:

t efektiivsus langeb, kuna peab kik materjalid loengus konspekteerida laskma vi siis suure -mrgiga paberil paljundusi tegema

tudengid on tigedad, kuna peavad loengus vehkima kirjutada ning ei tea loenguks ette valmistada

kui materjal ometi rndama lheb, on Kallel aga vga raske midagi praktikas ette vtta likooli ppejuna pole tal ei aega ega raha, et tsist protsessi psti panna

Nide likoolist: professor Taavet Taibu

paneb kogu materjali vaba litsentsi all vrku oma kodulehele vlja:

saab viidata ksijaile vaadake sealt (ajasst)

lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide kohta materjali kvaliteedi paranemine

tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu tuleb, ei pea loengus kogu joru les kribama ega enne eksameid materjale otsima

Taavet Taibu materjalid leiab vrgust naaberlikooli rektor Bernhard Boss ja kutsub Taaveti mainekasse europrojekti osalema, kuna materjalid olid head

Praktika: laenaks Wollilt mne slaidi

Peeter P. Wolli Mtskla ettekandest 2006. aasta Eesti E-likooli konverentsil (saadaval CC litsentsi alusel http://isiklik.info/sahtel/060408-avatud-oppematerjal/avatud-oppematerjal.pdf)

kolm peamist argumenti, miks ei avaldata:

teised hakkavad kasutama

materjal on veel toores

varsti ilmub raamat

Phjendused

Wolli argumendid (vabas vormis):

Teised kasutavad - lasku kia! Peavad sel juhul teile viitama! Lisaks ei asenda ka parim pik suureprast ppejudu

materjal on toores - parima tulemuse annab teiste poolt kaast juurdetmbamine. Ka tudengitest vib abi olla

Raamat on tulemas - prsa kotis ostmine pole mistlik. Kige rahulolevam on ostja siis, kui ei pea kartma, et talle rmpsu phe mriti. Lisaks on paberil ja e-kujul raamatud kaks eri asja

KK: tnaseks on ilmunud mitmed suured raamatud vabalt vrku juba ENNE trkki

Mned nited

Yochai Benkleri majandusraamatud

Cory Doctorow' ulmejutud

Bruce Perens Open Source Series

Larry Lessigi mitu raamatut

Karl Schroederi ulmeromaan Ventus

Peter Barnesi Capitalism 3.0

WikiBooks, Wikipedia krvalprojekt

...

Natuke rimudelist

kasumit vib suurendada kahel viisil:

mes vimalikult kallilt

mes vimalikult palju

jik autorikaitse vs vaba kultuur!

ehkki kaup ise on enamasti tasuta, makse teise kihi tooteid ja teenuseid oskusteavet, koolitust, konsultat-sioone, igasugust nnni

inimese puhul on phivaluutaks reputatsioon (hea nimi, kuulsus)

Kaks nidet 1991. aastast

veitsis ttav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja annab selle vabalt kasutusse

Helsinki likooli tudeng Linus Torvalds alustab vabalt leviva operatsiooni-ssteemi loomist

kui nad oleksid ritanud oma loomingut kohe rahaks teha, kas me teaks neist midagi?

Aga kuidas see rimaailmas kiks?

isegi spetsialiseerunud koolitusettevte mb phiosas enda kompetentsi, mitte materjali kui sellist!

nide: MIT OpenCourseWare

toimib lemaailmse promona ning muuhulgas ka teatavat sorti garantiina: heade materjalide phjal magedat koolitust teha on natuke raskem kui prsast kotis mes

Vaba kultuuri juured: kiirpilk ajalukku

vaba tarkvara ideed prinevad 60. ja 70. aastate USA tipplikoolidest, kus pikka aega itses omaaegsete hkkerite playful cleverness -vaimsus

jrkjrguline ristumine 80-ndatel

Richard M. Stallman, The last of true hackers

vaba tarkvara uus tus 90-ndatel

tnapev: Novell, IBM, HP, Sun, Red Hat ja paljud teised suured

Vaba tarkvara phimtted

ks philisi litsentse, GNU GPL (ldine Avalik Litsents) stestab toote autorsuse ning kasutaja neli phiigust:

paljundada ja kasutada mistahes eesmrgil

uurida (eeldab lhtekoodi kttesaadavust)

uuuta

muudetud kujul edastada (samadel tingimustel)

pani aluse tiesti uuele tarkvaraloomise mehhanismile

Vabast tarkvarast vaba sisuni

nagu eelmises jutus rgitud, on heks internetiajastu mrgiks autorite arvu kiire kasv

sajandivahetuse paiku hakkas vrku kogunema ha enam ka sellist vaba materjali, mis polnud otseselt tarkvara

vabade litsentside kujunemine

Creative Commons

R. Stallman pakkus vlja Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi (FDL) -

palju pooldajaid (seda kasutab mh. Wikipedia)

mitmed kriitikud (keeruline, ksitavused)

2002 li USA juuraprofessor Lawrence Lessig uue initsiatiivi CC. Phiideeks oli vabade lhenemiste kasutuselevtt olemasolevas seadusandlikus raamistikus

CC phiidee

mingis mttes kesktee:

jik autorikaitse tleb Copyright: all rights reserved

Stallman tleb: Copyleft: all rights reversed

CC tleb: Some rights reserved

CC phimte on

anda autorile lihtne ja paindlik viis oma loomingule sobivaid kasutustingimusi mrata

luua lbipaistev ja selge litsentsimeetod

Lihtne asi

CC ei ole tegelikult ks litsents, vaid litsentside perekond eri CC litsentsid vivad ksteisest tublisti erineda!

lihtsaim viis on minna http://www.creativecommons.org -lehele ja lbida paar valikut:

kas lubate kommertskasutust?

kas lubate tuletatud teoseid? Siin on 3 varianti

jah

jah, kui tuletised kannavad sama litsentsi

ei

vali jurisdiktsioon ning toote vorm (tekst, pilt vmm)

CC litsentsi kolm komponenti

Commons Deed - inimkeelne kokkuvte

juriidiliselt vettpidav tistekst

RDF/XML -standardit jrgivad metaandmed

CC philitsentsid

CC Attribution (BY)

CC Attribution-ShareAlike (BY-SA)

CC Attribution-NoDerivs (BY-ND)

CC Attribution-NonCommercial (BY-NC)

CC Attribution-NonCommercial-ShareAlike (BY-NC-SA)

CC Attribution-NonCommercial-NoDerivs (BY-NC-ND)

Lisaks veel

Sampling Plus lubab osalist kasutust pluss kogu t mitterilist levitamist

NonCommercial Sampling Plus nii osade kui terviku levitamine on lubatud vaid mitterilisel otstarbel

CC Music Sharing