xxi tÖÖtervishoiupÄeva konverents: ohtlikest … · 2019-10-16 · • kasutatakse kogu maailmas...
TRANSCRIPT
XXI TÖÖTERVISHOIUPÄEVA KONVERENTS:
OHTLIKEST AINETEST TÖÖSTRESSINI
DR. TOOMAS PÕLD
QVALITAS ARSTIKESKUS AS
16.10.2019
• Eesti suurim eratervishoiuettevõte ja töötervishoiu
turuliider - 23 aastat kogemusi
• Me hindame riske – patsiendile ja tööandjale. See
töötab, sest riskide allikas on töökeskkonnas ja ainult
selles suhtekolmnurgas – töötaja, tööandja ja
töötervishoiuteenuse osutaja – on võimalik neid riske
juhtida.
• Meie kätte on usaldatud 2000 Eesti ettevõtte
töötervishoid. Sel aastal teostatakse meie juures 72
000 töötervishoiukontrolli – 5x rohkem kui 2000.
aastal, sh 13 000 visiiti mobiilsetes tervisekeskustes.
See muutus korreleerub töötervishoiu väärtustamise
kasvuga Eesti ettevõtetes.
MIS ON QVALITAS? 1
• Annab ülevaate organismi seisundist
• Olulisemad uuringud
• Mida arst välja loeb?
• Mis kasu on töötajal?
• Mis kasu on tööandjal?
• Mille alusel koostatakse uuringuplaan?
• Mida avastame?
• Mida saaks teha paremini?
TÖÖTAJATE TERVISEKONTROLLID 4
• Ohtlikud ained, iga aastaga tuleb juurde uusi
• Ained pindaktiivsed, sisse hingatavad
• Allergiad
• Kantserogeenid, ained, bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, parasiidid, taimne tolm ja loomsed karvad
• Möödunud nädalal kiitis valitsus heaks eelnõu, mille kohaselt täiendatakse töökeskkonnas esinevate kantserogeenide ja mutageensete ainete uue nimekirja
• Nimekirja täiendatakse 18 keemilise ainega
• Osa ainete piirnormid muutuvad rangemaks
TÖÖTAJATE KOKKUPUUTED TÖÖKESKKONNAS
35
• Terviseriskide dünaamika pole ühtlane – osad riskid taanduvad, teiste tähtsus tõuseb
• Ühtlaselt paraneb küll töötervishoiualane teadlikkus – tööandjad ja töövõtjad suhtuvad tõsiselt, töötervishoiud pole mitte tõendi väljastamine, vaid sisuline riskide juhtimine
• Qvalitase statistika näitab, et tööelu alguses olevate inimeste suhtelised tervisenäitajad kehvemad kui paarkümmend aastat tagasi (38% kuni 25aastasest töötajatest esinevad lihasvaevused, mis segavad neil jätkata tavapärase intensiivsusega tööd. Üle 40-aastase seas 25%)
• Peamiselt on vaevused seotud õlapiirkonna, käte ja seljaga ning nendele vaevustele on iseloomulik hiiliv algus: ebamugavustunne areneb edasi tõsisemaks haiguseks – perearsti juurde pöördutakse tihtiliiga hilja – ennetuse ja varase sekkumise võimalused on siin suured
• Luulihaskonna vaevused (lülisamba kõverused), karpaalkanalisündroom, „nutikael“, kuulmisteravuse langus – kõik kasvavas trendis
• Drastiliselt vähenenud nt „vibratsioonitõbi“
• Töötervishoiukontrolli käigus avastab arst 20% juhtudest patsiendil vaevusi, millest see teadlik ei olnud – nendest pooltel juhtudel sünnib hiljem koostöös perearsti või eriarstiga täpne diagnoos ja raviplaan. Tihti näiteks diabeet, kõrgenenud vererõhk ja nägemisteravuse langus.
PATOLOOGIA TRENDID 36
§ 91. Psühhosotsiaalsed ohutegurid
(1) Psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või
vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine
ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö,
pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö
ning muud juhtimise, töökorralduse ja
töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada
töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas
põhjustada tööstressi.
(2) Tööandja peab psühhosotsiaalsest
ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse
ennetamiseks rakendama abinõusid /.../ ning
parandama ettevõtte psühhosotsiaalset
töökeskkonda.
Töötervishoiu- ja tööohutuse seadus
MIS ON PSÜHHOSOTSIAALSEDOHUTEGURID 7
• Vaimne tervis on heaoluseisund, mille abil
inimene tuleb toime normaalsete
stressoritega ja on võimeline produktiivselt
töötama.
• Iga inimese haavatavus stressile on erinev,
see oleneb inimese geneetiliste iseärasuste,
eelnevate elusündmuste ja füüsilise
elukeskkonna (stressorite) koostoimest.
MIS ON VAIMNE TERVIS TÖÖKESKKONNAS?
8
• Iga neljas eurooplane kogeb elu jooksul
vaimse tervise probleeme;*
• 2015. a oli depressioon tähtsuselt teine
töövõimetuse põhjus vanuserühmas 15–44
eluaastat, seda nii meeste kui ka naiste
hulgas;
*Vaimne tervis töökohal. Käsiraamat tööandjale
ja töötajale. TAI 2015
STATISTIKA
9
• WHO hinnangul on depressioon 2020. a
tähtsuselt teiseks töövõimetuse põhjuseks;
• Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on
hinnanguliselt Euroopa Liidus 4% ja Eestis
2,8% SKP-st (572 mln €).
Töökeskkonna vaimse tervise analüüs 2019,
Sotsiaalministeerium
• Probleemsed kliendid;
• Pikad tööpäevad või ebaregulaarne tööaeg;
• Hirm kaotada töö;
• Kolleegide ja juhi toetuse puudumine.
~ 50% Euroopa Liidu ja Eesti töötajad peavadtööst põhjustatud stressi oma töökohalsagedaseks.
Töökeskkonna vaimse tervise analüüs 2019, Sotsiaalministeerium
PEAMISED STRESSIALLIKAD10
TÖÖSTRESS JA SELLE TAGAJÄRJED (STRAUSS-RAATS 2014, „TÖÖSTRESSIST VABAKS“) 11
Psühhosotsiaalsed
ohutegurid
Tööstress
Südame-veresoonkonnahaigused, luu-ja lihaskonna
vaevused, ärevushäired, depressioon, läbipõlemine,
posttraumaatiline stressisündroom, maohaavandid,
ainevahetushäired
Riskikäitumine: suitsetamine, alkohol, narkootikumid,
ebatervislik toitumine, vähene liikumine, istuv eluviis.
Töövõimetus, madal motivatsioon, tööjõu voolavus,
tööõnnetuste riski tõus, kvaliteediprobleemid, tootlikkuse
vähenemine.
• Kopenhaageni psühhosotsiaalsete
ohutegurite küsimustikku (COPSOQ)
tunnustavad rahvusvaheliselt nii
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)
kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO)
riskihindamise vahendina (ILO, 2016; Leka,
Jain, 2010).
• Kasutatakse kogu maailmas läbiviidavates
töökohauuringutes töökeskkonna
arendamiseks ja organisatsiooniliste
muudatuste järelmeetmeteks.
COPSOQ12
• COPSOQ on üldine teooriapõhine
küsimustik, mis on loodud nii teaduslike
uuringute kui töökohtade ja tööelu kvaliteedi
parandamiseks.
• COPSOQ hõlmab psühhosotsiaalse
töökeskkonna paljusid aspekte, mitte ei
seostu konkreetse teoreetilise raamistikuga
(Kristensen, Hannerz, Hogh, Borg, 2005;
Pejtersen, Kristensen, Borg, Bjorner, 2010).
• Töötajale esitatavad tööalased nõudmised
ületavad tema võimalused nendega toime
tulla (nt ebapiisavad oskused tööülesannete
täitmiseks või puudulikud ressursid
eesmärkide saavutamiseks);
• töötajal ei ole võimalik oma tööd piisavalt
mõjutada (nt võimetus määrata oma
töötempot või otsustada, kuidas oma
tööülesandeid täita);
• probleemide korral ei saa loota juhtide või
kaastöötajate abile ja toetusele;
TÖÖTAJATES STRESSI TEKITAVADTÖÖKORRALDUSLIKUD ASPEKTID
513
• tööalased suhted on pingelised (nt tööalane
kiusamine või selle tunnistajaks olemine,
vägivallaga ähvardavad kliendid);
• esineb rollikonflikt, töötaja ei tea täpselt, mis on
tema kohustused ja vastutus, tööülesanded on
vastukäivad, töö seos ettevõtte üldiste või
inimese isiklike eesmärkidega on ebaselge;
• organisatsioonis valitseb ebakindlus,
töökorralduse muutmisesse ei kaasata töötajaid
ning ei anta piisavalt infot selle kohta, mida
muutused kaasa toovad.
TÖÖTAJATES STRESSI TEKITAVADTÖÖKORRALDUSLIKUD ASPEKTID
614
TÄNAMETÄHELEPANU EEST!