yachaq masiyq 1
DESCRIPTION
Perú. Ministerio de EducaciónTRANSCRIPT
![Page 1: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/1.jpg)
Mama llaqtanchikpa unanchankuna
DISTRIBUIDO GRATUITAMENTE POR EL MINISTERIO DE EDUCACIÓNPROHIBIDA SU VENTA
El 10 de diciembre de 1948, la Asamblea General de las Naciones Unidas aprobó y proclamó la DeclaraciónUniversal de Derechos Humanos, cuyos artículos figuran a continuación:
Declaración Universal de los Derechos Humanos
Qusqu - Qullaw Qhichwa
Ñawinchana Qillqana Mayt’uLlapan willanakuyHukkaq Ñiqi
1Y
ac
ha
qm
asi
yQ
usq
u-
Qu
lla
w
Wiphala Willka takiy Pullkanqa
MINISTERIO DE EDUCACI NÓ
Artículo 1.-
Artículo 2.-
Artículo 3.-
Artículo 4.-
Artículo 5.-
Artículo 6.-
Artículo 7.-
Artículo 8.-
Artículo 9.-
Artículo 10.-
Artículo 11.-
Artículo 12.-
Artículo 13.-
Artículo 14.-
Artículo 15.-
Artículo 16.-
Artículo 17.-
Artículo 18.-
Artículo 19.-
Artículo 20.-
Artículo 21.-
Artículo 22.-
Artículo 23.-
Artículo 24.-
Artículo 25.-
Artículo 26.-
Artículo 27.-
Artículo 28.-
Artículo 29.-
Artículo 30.-
Todos los seres humanos nacen libres e iguales en dignidad y derechos y (...) deben comportarse
fraternalmente los unos con los otros.
Toda persona tiene todos los derechos y libertades proclamados en esta Declaración, sin distinción
alguna de raza, color, sexo, idioma, religión, opinión política o de cualquier otra índole, origen nacional o social,
posición económica, nacimiento o cualquier otra condición. Además, no se hará distinción alguna fundada en la
condición política, jurídica o internacional del país o territorio de cuya jurisdicción dependa una persona (...)
Todo individuo tiene derecho a la vida, a la libertad y a la seguridad de su persona.
Nadie estará sometido a esclavitud ni a servidumbre, la esclavitud y la trata de esclavos están
prohibidas en todas sus formas.
Nadie será sometido a torturas ni a penas o tratos crueles, inhumanos o degradantes.
Todo ser humano tiene derecho, en todas partes, al reconocimiento de su personalidad jurídica.
Todos son iguales ante la ley y tienen, sin distinción, derecho a igual protección de la ley. Todos tienen
derecho a igual protección contra toda discriminación que infrinja esta Declaración (...)
Toda persona tiene derecho a un recurso efectivo ante los tribunales nacionales competentes, que la
ampare contra actos que violen sus derechos fundamentales (...)
Nadie podrá ser arbitrariamente detenido, preso ni desterrado.
Toda persona tiene derecho, en condiciones de plena igualdad, a ser oída públicamente y con
justicia por un tribunal independiente e imparcial, para la determinación de sus derechos y obligaciones o para el
examen de cualquier acusación contra ella en materia penal.
1. Toda persona acusada de delito tiene derecho a que se presuma su inocencia mientras no se pruebe su
culpabilidad (...)
2. Nadie será condenado por actos u omisiones que en el momento de cometerse no fueron delictivos según el
Derecho nacional o internacional. Tampoco se impondrá pena más grave que la aplicable en el momento de la
comisión del delito.
Nadie será objeto de injerencias arbitrarias en su vida privada, su familia, su domicilio o su
correspondencia, ni de ataques a su honra o a su reputación. Toda persona tiene derecho a la protección de la ley
contra tales injerencias o ataques.
1. Toda persona tiene derecho a circular libremente y a elegir su residencia en el territorio de un Estado.
2. Toda persona tiene derecho a salir de cualquier país, incluso del propio, y a regresar a su país.
1. En caso de persecución, toda persona tiene derecho a buscar asilo, y a disfrutar de él, en cualquier país.
2. Este derecho no podrá ser invocado contra una acción judicial realmente originada por delitos comunes o por
actos opuestos a los propósitos y principios de las Naciones Unidas.
1. Toda persona tiene derecho a una nacionalidad.
2. A nadie se privará arbitrariamente de su nacionalidad ni del derecho a cambiar de nacionalidad.
1. Los hombres y las mujeres, a partir de la edad núbil, tienen derecho, sin restricción alguna por motivos de raza,
nacionalidad o religión, a casarse y fundar una familia (...)
2. Sólo mediante libre y pleno consentimiento de los futuros esposos podrá contraerse el matrimonio.
3. La familia es el elemento natural y fundamental de la sociedad y tiene derecho a la protección de la sociedad y
del Estado.
1. Toda persona tiene derecho a la propiedad, individual y colectivamente.
2. Nadie será privado arbitrariamente de su propiedad.
Toda persona tiene derecho a la libertad de pensamiento, de conciencia y de religión; este derecho
incluye la libertad de cambiar de religión (...)
Todo individuo tiene derecho a la libertad de opinión y de expresión (...)
1. Toda persona tiene derecho a la libertad de reunión y de asociación pacíficas.
2. Nadie podrá ser obligado a pertenecer a una asociación.
1. Toda persona tiene derecho a participar en el gobierno de su país, directamente o por medio de representantes
libremente escogidos.
2. Toda persona tiene el derecho de accceso, en condiciones de igualdad, a las funciones públicas de su país.
3. La voluntad del pueblo es la base de la autoridad del poder público; esta voluntad se expresará mediante
elecciones auténticas que habrán de celebrarse periódicamente, por sufragio universal e igual y por voto secreto u
otro procedimiento equivalente que garantice la libertad del voto.
Toda persona (...) tiene derecho a la seguridad social, y a obtener (...) habida cuenta de la organización y los
recursos de cada Estado, la satisfacción de los derechos económicos, sociales y culturales, indispensables a su
dignidad y al libre desarrollo de su personalidad.
1. Toda persona tiene derecho al trabajo, a la libre elección de su trabajo, a condiciones equitativas y satisfactorias
de trabajo y a la protección contra el desempleo.
2. Toda persona tiene derecho, sin discriminación alguna, a igual salario por trabajo igual.
3. Toda persona que trabaja tiene derecho a una remuneración equitativa y satisfactoria, que le asegure, así como
a su familia, una existencia conforme a la dignidad humana y que será completada, en caso necesario, por
cualesquiera otros medios de protección social.
4. Toda persona tiene derecho a fundar sindicatos y a sindicarse para la defensa de sus intereses.
Toda persona tiene derecho al descanso, al disfrute del tiempo libre, a una limitación razonable de la duración del
trabajo y a vacaciones periódicas pagadas.
1. Toda persona tiene derecho a un nivel de vida adecuado que le asegure, así como a su familia, la salud y el
bienestar, y en especial la alimentación, el vestido, la vivienda, la asistencia médica y los servicios sociales
necesarios; tiene asimismo derecho a los seguros en caso de desempleo, enfermedad, invalidez, viudez, vejez u
otros casos de pérdida de sus medios de subsistencia por circunstancias independientes de su voluntad.
2. La maternidad y la infancia tienen derecho a cuidados y asistencia especiales. Todos los niños, nacidos de
matrimonio o fuera de matrimonio, tienen derecho a igual protección social.
1. Toda persona tiene derecho a la educación. La educación debe ser gratuita, al menos en lo concerniente a la
instrucción elemental y fundamental. La instrucción elemental será obligatoria. La instrucción técnica y profesional
habrá de ser generalizada; el acceso a los estudios superiores será igual para todos, en función de los méritos
respectivos.
2. La educación tendrá por objeto el pleno desarrollo de la personalidad humana y el fortalecimiento del respeto a
los derechos humanos y a las libertades fundamentales; favorecerá la comprensión, la tolerancia y la amistad entre
todas las naciones y todos los grupos étnicos o religiosos, y promoverá el desarrollo de las actividades de las
Naciones Unidas para el mantenimiento de la paz.
3. Los padres tendrán derecho preferente a escoger el tipo de educación que habrá de darse a sus hijos.
1. Toda persona tiene derecho a tomar parte libremente en la vida cultural de la comunidad, a gozar de las artes y a
participar en el progreso científico y en los beneficios que de él resulten.
2. Toda persona tiene derecho a la protección de los intereses morales y materiales que le correspondan por razón
de las producciones científicas, literarias o artísticas de que sea autora.
Toda persona tiene derecho a que se establezca un orden social e internacional en el que los derechos y libertades
proclamados en esta Declaración se hagan plenamente efectivos.
1. Toda persona tiene deberes respecto a la comunidad (...)
2. En el ejercicio de sus derechos y en el disfrute de sus libertades, toda persona estará solamente sujeta a las
limitaciones establecidas por la ley con el único fin de asegurar el reconocimiento y el respeto de los derechos y
libertades de los demás, y de satisfacer las justas exigencias de la moral, del orden público y del bienestar general
en una sociedad democrática.
3. Estos derechos y libertades no podrán, en ningún caso, ser ejercidos en oposición a los propósitos y principios de
las Naciones Unidas.
Nada en esta Declaración podrá interpretarse en el sentido de que confiere derechos algunos al Estado, a un grupo
o a una persona, para emprender y desarrollar actividades (...) tendientes a la supresión de cualquiera de los
derechos y libertades proclamados en esta Declaración.
![Page 2: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/2.jpg)
MINISTERIO DE EDUCACION
DIRECCIÓN NACIONAL DE EDUCACIÓN BILINGÜE INTERCULTURAL
Ñawinchana Qillqana mayt’uHukkaq ñiqi
Qusqu – Qullaw Qhichwa Simi.
![Page 3: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/3.jpg)
Especialista de Materiales EducativosDINEBI:
Qillqaqkuna:
Revisión Final:
Siq’ ikuna ruraq:
Wakichiq:
1Yachaq Masiy
Nonato Rufino Chuquimamani Valer
Nonato Rufino Chuquimamani Valer
Carmen Gladis Alosilla Morales
Roger Machacca Taipe
Victoria Choque Valer
es cuaderno de iniciación en laescritura (producción de textos) y lectura(comprensión de textos) y para el desarrollo dela oralidad, además de estimulación a laescritura.
Nonato Rufino Chuquimamani Valer
Jaime Araoz Chacón
Mónica Isela Ramírez Vigo
Ministro de Educación
Vice Ministro de Gestión Pedagógica
Secretario General
Director Nacional de Educación Bilingüe Intercultural
Jefe de la Unidad de Educación Bilingüe
Jefe de la Unidad de Desarrollo de la Interculturalidad
Javier Sota Nadal
Idel Vexler Talledo
Roberto Cornejo Kläschen
Modesto Gálvez Ríos
Oscar Chávez Gonzáles
Wilton Revilla Corrales
MINISTERIO DE EDUCACION
1 Yachaq masiy
Primer Grado - Primaria
Hecho en el Depósito Legal:
Título del cuaderno:
ISBN:
BNP:
Impreso en:Corporación Gráfica Navarrete S.A.Programa de Educación en ÁreasRurales (PEAR)-Convenio dePréstamo Nª7176-PE
Ministerio de Educación - 2005
Derechos Reservados.
9972-881-23-7
2005-3387
©
Lima - Perú
![Page 4: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/4.jpg)
Sutiyqa:
Yachay wasiyqa:
Llaqtayqa:
Yachachiqniyqa:
wata.
![Page 5: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/5.jpg)
ALALALALALGUNOS OBJETIVGUNOS OBJETIVGUNOS OBJETIVGUNOS OBJETIVGUNOS OBJETIVOS DEL USO DE ESTE CUOS DEL USO DE ESTE CUOS DEL USO DE ESTE CUOS DEL USO DE ESTE CUOS DEL USO DE ESTE CUADERNOADERNOADERNOADERNOADERNO
El presente cuaderno está concebido para desarrollar las siguientes habilidades:
1. Observación.
2. Audición.
3. Actividades de prelectura y preescritura.
4. Comunicación o expresión oral.
5. Lectura o comprensión de textos escritos.
6. La escritura y comunicación escrita.
7. Reflexión sobre el funcionamiento de la lengua.
8. Apreciación y expresión artística.
ALALALALALGUNGUNGUNGUNGUNAS ESTRAAS ESTRAAS ESTRAAS ESTRAAS ESTRATEGIAS SUGERIDTEGIAS SUGERIDTEGIAS SUGERIDTEGIAS SUGERIDTEGIAS SUGERIDASASASASAS
- Averigüemos, ¿qué tema nos toca trabajar?
- Planifiquemos solos y con los alumnos el desarrollo de la sesión.
- Ya durante el desarrollo de la sesión, observemos nuestro cuaderno y preguntemos:¿qué nos sugiere hacer esta página? ¿Qué aprenderemos?
- Realizamos las actividades “gruesas”, lúdicas o explorativas de acuerdo con lacreatividad de los aprendices.
- Practicamos los ejercicios previos todavía fuera del cuaderno.
- Ejecutamos la actividad propiamente dicha y en el cuaderno.
- Paulatinamente mostremos los avances y los resultados, fomentemos comentarios yapreciaciones.
RECOMENDRECOMENDRECOMENDRECOMENDRECOMENDAAAAACIONESCIONESCIONESCIONESCIONES
- Manejemos las estrategias de comprensión y producción de textos.
- Repitamos la ejecución de las actividades.
- Fomentemos la participación de los padres de familia en el proceso de aprendizajede la lecto-escritura de sus hijos.
- Promocionemos el interaprendizaje.
- En algunos momentos, los aprendices trabajarán individualmente; y en otrosmomentos, en forma grupal.
![Page 6: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/6.jpg)
Rimaspa kutichisunchik
Qhawaspa rimasunchik
1. ¿Pikunataq kaypiri rikukun?2. Kay runakunari, ¿maypitaq kachkanku?3. ¿Imatataq sapankapas rurachkan?4. Llapanpiri, ¿imatataq rikunchik?5. Yachay wasinchikpiri, ¿kayhinallataqchu rikukun?
1 YACHAY WASIPA QALLARIYNINYACHAY WASIPA QALLARIYNIN
5
![Page 7: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/7.jpg)
Ñawinchasunchik
YACHAY WASIY(Takiy)
Warmi wawacha, qhari wawacha¿imallamantas llakinki qam?Ñuqachu kanki llakinaykipaq,¡Ñawinchaypas mana yachaq!Qillqayllapas mana atiq!
¡Yachay wasita utqay puriychik,yachachiqniyki suyakamun!Unanchanchikta siq'ikamunki,sach'atapas q'umirchata.Qillqamunki takiychata.
6
![Page 8: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/8.jpg)
SIQ'IY QALLARIY
Wawakunata yachay wasinman chayachisunchik
7
![Page 9: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/9.jpg)
SIQ'IY QALLARIY
Chakanta rispa yachay wasiman chayasunchik
Wasikunata llimp'isunchik
8
![Page 10: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/10.jpg)
MAKINCHIKTA PASKARISUNCHIK
Llimp'ispa, kuchusunchik
9
![Page 11: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/11.jpg)
10
![Page 12: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/12.jpg)
Siq'ikunapi k'askachisunchik
MAKINCHIKTA PASKARISUNCHIK
11
![Page 13: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/13.jpg)
MAKINCHIKTA PASKARISUNCHIK
Rumi pirqata hatarichisunchik
Wasi qatayta tukupasunchik
12
![Page 14: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/14.jpg)
MAKINCHIKTA PASKARISUNCHIK
P'achakuna awayta tukusunchik
13
![Page 15: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/15.jpg)
Yachay wasi Yachay wasiYachay wasi
Warmi wawa Warmi wawaWarmi wawa
Qhari wawa Qhari wawaQhari wawa
Qillqasunchik
a
QILLQAYTA QALLARISUNCHIK
Ñawinchaspa qillqasunchik
14
![Page 16: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/16.jpg)
QILLQAYTA QALLARISUNCHIK
Yachachiq YachachiqYachachiq
Ñawinchaspa qillqasunchik
Qillqasunchik
Sach'a
Unancha
Sach'aSach'a
UnanchaUnancha
a
15
![Page 17: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/17.jpg)
Warmi wawa
Sach'a
Qhari wawa
Yachay wasi
Yachachiq
Unancha
ÑAWINCHASUNCHIK
Siq'ikunata sutinwan tinkuchisunchik
16
![Page 18: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/18.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchik
Y
U
W
Qh
Y
S
aA
17
![Page 19: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/19.jpg)
Warmi wawaqa yachay wasiman rin.
Qhari wawaqa yachay wasiman rin.
CHIQAP RIMAYTA QILLQASUNCHIK
Siq'imanta rimaqta qillqasunchik
Yachachiqqa yachay wasiman chayan.
Yachachiqqa wasinman chayan.
Warmi wawaqa sach'ata apan.
Warmi wawaqa unanchata apan.
18
![Page 20: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/20.jpg)
QILLQASUNCHIK
Ñawinchaspa takisunchik
Rimaykunata hunt'apasunchik
YACHAY WASIY(Takiy)
Warmi wawacha, qhari wawacha¿imallamantas llakinki qam?Ñuqachu kanki llakinaykipaq,¡Ñawinchaypas mana yachaq!Qillqayllapas mana atiq!
¡Yachay wasita utqay puriychik,yachachiqniyki suyakamun!Unanchanchikta siq'ikamunki,sach'atapas q'umirchata.Qillqamunki takiychata.
………… wawacha, ……… wawacha¿imallamantas llakinki qam?Ñuqachu kanki llakinaykipaq,¡Ñawinchaypas mana yachaq!Qillqayllapas mana atiq!
¡……… ……Ta utqay puriychik,………………..niyki suyakamun!………………..nchikta siq'ikamunki,……………..tapas q'umirchata.Qillqamunki takiychata.
yachachiq qhari Warmi
unancha sach'a Yachay wasi
YACHAY WASIY(Takiy)
19
![Page 21: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/21.jpg)
Kay chumpi awayta tukupay
Hunt'apay:
Yachay wawa
Qhari
¿IMAKUNATATAQ YACHARQUNCHIKÑA
Sutinta qillqay:
20
![Page 22: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/22.jpg)
Rimaspa kutichisunchik
1. ¿Pikunataq kaypiri rikukun?2. Kay runakunari, ¿maypitaq kachkanku?3. ¿Imatataq sapankapas rurachkan?4. Llapanpiri, ¿imatataq rikunchik?5. Yachay wasinchikpiri, ¿kayhinallataqchu rikukun?
2 PAPA ALLAY - MAMAKUNAPA P'UNCHAWNINPAPA ALLAY - MAMAKUNAPA P'UNCHAWNIN
21
![Page 23: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/23.jpg)
ÑAWINCHASUNCHIK
Q'isan chinkachiqurpi kikillan,maskamuchkaykisunqu k'irisqa.
Ichas mamaywantinkuyman nispa,ñawillantapasqhawaykunaypaq.
Ichas mamaywantinkuyman nispa,uyallantapasqhawaykunaypaq.
MAMAKUNAPA TAKIYNIN(Takiy)
“a”wan, “i”wan, “u”wan hunt'apasunchik
Q'..s…n ch…nk…ch…q
…rp… k…k…ll…n,
m…sk…m…chk…yk…
s…nq… k'…r…sq….
…ch…s m…m…yw…n
t…nk…ym…n n…sp…
ñ…w…ll…nt…p…s
qh…w…yk…n…yp…q.
Ñawinchaspa takisunchik
22
Pagarichiq: Baltazar Zegarra
![Page 24: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/24.jpg)
SIQ'IY QALLARIY
Uñakunata mamanman aypachisunchik
23
![Page 25: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/25.jpg)
SIQ'IY QALLARIY
Uñakunata mamanman asuykachisunchik
24
![Page 26: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/26.jpg)
MAKINCHIKTA PASKARISUNCHIK
Llimp'isunchik, Kuchusunchik
25
![Page 27: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/27.jpg)
26
![Page 28: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/28.jpg)
K'ASKACHISUNCHIK
Kay mamata p'achachisunchik
27
![Page 29: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/29.jpg)
MAKINCHIKTA PASKARISUNCHIK
Mamanchikta awaysisunchik
28
![Page 30: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/30.jpg)
MAKINCHIKTA PASKARISUNCHIK
P'ukukunapi papata churasunchik
P'ukukunapi uqata churasunchik
P'ukukunapi añuta churasunchik
Chuqlluta tukupasunchik
29
![Page 31: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/31.jpg)
Ñawinchaspa qillqasunchik
Mama MamaMama
QILLQAYTA QALLARISUNCHIK
Q'isa Q'isaQ'isa
Qillqasunchik
i
I
Urpi UrpiUrpi
30
![Page 32: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/32.jpg)
Ñawinchaspa qillqasunchik
QILLQAYTA QALLARISUNCHIK
Ñawi ÑawiÑawi
Qillqasunchik
u
U
Sunqu SunquSunqu
Uya UyaUya
31
![Page 33: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/33.jpg)
Mama
Urpi
Sunqu
Ñawi
Uya
Q'isa
ÑAWINCHASUNCHIK
Siq'ikunata sutinwan tinkuchisunchik
32
![Page 34: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/34.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchik
M
U
S
Q
U
Ñ
iI
33
![Page 35: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/35.jpg)
CHIQAP RIMAYTA QILLQASUNCHIK
Siq'imanta rimaqta qillqasunchik
Warmiqa hurnuta q'uñichin.
Warmiqa hurnuta ruran
Taytayqa papata apan.
Taytayqa papata allan.
Urpiqa q'isanpi puñun.
Urpiqa wasinpi puñun.
34
![Page 36: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/36.jpg)
QILLQASUNCHIK
Ñawinchaspa takisunchik
Rimaykunata hunt'apasunchik
………………………n chinkachiq……………………. kikillan,maskamuchkayki…………………….k'irisqa.
Ichas …………………..ywantinkuyman nispa,………………………….llantapasqhawaykunaypaq.
Ichas mamaywantinkuyman nispa,………………………..llantapasqhawaykunaypaq.
ÑUST'AKUNAPA TAKIYNIN(Takiy)
Q'isan chinkachiqurpi kikillan,maskamuchkaykisunqu k'irisqa.
Ichas mamaywantinkuyman nispa,ñawillantapasqhawaykunaypaq.
Ichas mamaywantinkuyman nispa,uyallantapasqhawaykunaypaq.
ÑUST'AKUNAPA TAKIYNIN
mama
Q'isa
urpi
sunqu
ñawi
uya
35
![Page 37: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/37.jpg)
Hunt'apay
¿IMAKUNATATAQ YACHARQUNCHIKÑA
Sutinta qillqay
Kay ch´ullu rurayta tukupay
36
![Page 38: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/38.jpg)
Rimaspa kutichisunchik
1. ¿Pikunataq kaypiri rikukun?2. Kay runakunari, ¿maypitaq kachkanku?3. ¿Imatataq sapankapas rurachkan?4. Llapanpiri, ¿imatataq rikunchik?5. Llaqtanchikpiri, ¿kayhinallataqchu rikukun?
3 CH'AKI MIKHUY HUQARIYCH'AKI MIKHUY HUQARIY
37
Qhawaspa rimasunchik
![Page 39: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/39.jpg)
Chakraqa mamanchik.Payqa papatapas ullukutapas,uqatapas añutapas,saratapas hawastapas,siwaratapas kiwichatapas,kinuwatapas qañiwatapassumaqta yurichipuwanchik.
Chakraqa qarawanchik.Chakraqa mamanchik.Chakra llamk'ayqa sasa.Chakramanta mikhuyqa misk'i.
CHAKRA MIKHUYKUNA(yarawi)
ÑAWINCHASUNCHIK
Ñawinchaspa yarawisunchik
38
![Page 40: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/40.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
Kay kikinta qillqasunchik
s
S
sara
siwara
sara
siwara
SARA
SIWARA
39
![Page 41: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/41.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
Kay kikinta qillqasunchik
k
K
kinuwa kinuwa KINUWA
kiwicha kiwicha KIWICHA
40
![Page 42: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/42.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
Kay kikinta qillqasunchik
p
P
papa papa PAPA
mama mama MAMA
41
![Page 43: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/43.jpg)
42
QILLQASUNCHIK
Siq'ikuna sutintin
Sara Sisi Ususi
Piki Pupu
Kiwicha Kuru Kachi
Papa
s s u
p p p
k kk
sa si su ka ki ku pa pi pu
Kachi
Sal
![Page 44: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/44.jpg)
MUSUQ SIMIKUNA
a
sa
ka
pa
i
si
ki
pi
u
su
ku
pu
A
SA
KA
PA
I
SI
KI
PI
U
SU
KU
PU
43
Kisa
Siki
Piki
Ususi
Simi phatmakunata wakichisunchik
![Page 45: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/45.jpg)
SIQ'IKUNA RIMAYNINTIN
Ñawinchaspa qillqasunchik
Mamayqa chakrapi papata allan.
Taytayqa chakrapi papata allan.
Mamaqa papata mankaman churan
Taytaqa papata mankaman churan
Saraqa chakrapi yurin.
Hawasqa chakrapi yurin.
Mamayqa chuqlluta qarawan.
Mamayqa papata qarawan
44
![Page 46: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/46.jpg)
QILLQASUNCHIK
Ñawinchaspa yarawisunchik
Rimaykunata hunt'apasunchik
Chakraqa mamanchik.Payqa papatapas ullukutapas,uqatapas añutapas,saratapas hawastapas,siwaratapas kiwichatapas,kinuwatapas qañiwatapassumaqta yurichipuwanchik.
Chakraqa qarawanchik.Chakraqa mamanchik.Chakra llamk'ayqa sasa.Chakramanta mikhuyqa misk'i.
CHAKRA MIKHUYKUNA(yarawi)
……………qa mamanchik.Payqa …………….tapas ullukutapasuqatapas añutapas,…………….. tapas hawastapas,…………… tapas kiwichatapas,kinuwatapas qañiwatapassumaqta yurichipuwanchik.
Chakraqa qarawanchik.Chakraqa ……………..nchik.Chakra llamk'ayqa …………….Chakramanta mikhuyqa misk'i.
CHAKRA MIKHUYKUNA(yarawi)
sara
siwara
mama
papa
Chakra
sasa
45
![Page 47: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/47.jpg)
Urpiqa ………………………. mikhun.
QILLQASUNCHIK
Simikunata ñiqinchaspa rimaykunata qillqasunchik
Mamayqapapata wayk'un
uqataallan Mamayqa
Rimaykunata sutikunawan hunt'apasunchik
Mamayqa ………………………. allan.
46
![Page 48: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/48.jpg)
SIMP'ASQA SIMIKUNA, PAKASQA SIMIKUNA
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchik
Pakasqa simikunata wichq'asunchik, pañanpitaq qillqasunchik
U SP
K
KHH
CHAKRAI
LA
CHU
LLUKU
TWPQQ`SI
PH
PAPAÑUNU
MSARARUY
NTQAÑI
WA
NKI
WI
CHAN
1. ……………………….papa2. ……………………….sara3. ……………………….uqa4. ……………………….ulluku5. ……………………….chakra6. ……………………….añu7. ……………………….hawas8. ……………………….kinuwa9. ……………………….kiwicha10. ………………………qañiwa
Chakramanta
HAWAS
47
![Page 49: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/49.jpg)
¿IMAKUNATATAQ YACHARQUNCHIKÑA?
Siq'ikunata sutinwan tinkuchisunchik
papa sara mama siwara kinuwa kiwicha
Sutinta qillqay:
Hunt'apay:
Mamayqa chakrapi ---------------- allan
…………… chakrapi yurin. ………………… papata qarawan
48
![Page 50: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/50.jpg)
Qhawaspa rimasunchik
Rimaspa kutichisunchik
1. ¿Pikunataq kaypiri rikukun?2. Kay runakunari, ¿maypitaq kachkanku?3. ¿Imatataq sapankapas rurachkan?4. Llapanpiri, ¿imatataq rikunchik?5. Yachay wasinchikpiri, ¿kayhinallataqchu rikukun?
4 MAMA LLAQTANCHIKPA RAYMINMAMA LLAQTANCHIKPA RAYMIN
49
![Page 51: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/51.jpg)
ÑAWINCHASUNCHIK
Kay yarawita ñawinchaspa yarawisunchik
PERÚ MAMA LLAQTANCHIK(Yarawi)
¡Perú Mama llaqta: napaykuyki!Qunqur chakimanta yupaychayki.Unanchanchikpasyuraq puka pariwanahinaquyllurmanraq aypachun.
Mama quchamantahatun yunkakama uyarikuqtaqhari warmi irqikuna:¡Kawsachun Perú Mama llaqta!nispa qapariyku.
P'unchawniykita yuyarispaancha kusisqa tinyapi tusuyku,tinyawan takiyku.
1. ¿Imataq kay qillqasqari?2. ¿Imamantataq rimachkanri?3. ¿Pipaqtaq qillqakamusqa?4. ¿Qaparispa rimay kanchu?5. ¿Ima nispataq qaparin?6. ¿Ima nispataq runari kutichin?
50
Rimaspa kutichisunchik
![Page 52: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/52.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
Kay kikinta qillqasunchik
q
Q
qucha qucha QUCHA
qunqur qunqur QUNQUR
51
![Page 53: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/53.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
Kay kikinta qillqasunchik
y
Y
yuraq
yunka
yuraq YURAQ
yunka YUNKA
52
![Page 54: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/54.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
Kay kikinta qillqasunchik
t
T
tinya
tusuy
tinya
tusuy TUSUY
TINYA
53
![Page 55: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/55.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikuna sutintin
qucha qina qara
yuraq yuthu
taklla tiyana tuku
yana
q q q
y y y
t tt
54
![Page 56: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/56.jpg)
MUSUQ SIMIKUNA
a
sa
ka
pa
qa
ya
ta
i
si
ki
pi
qi
yi
ti
u
su
ku
pu
qu
yu
tu
Uqa
Yapa
Tuku
Uyata
A
SA
KA
PA
QA
YA
TA
I
SI
KI
PI
QI
YI
TI
U
SU
KU
PU
QU
YU
TU
Simi phatmakunata wakichisunchik
qunqur
qanqinqun
55
![Page 57: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/57.jpg)
SIQ'IKUNA RIMAYNINTIN
Ñawinchaspa qillqasunchik
Wawaqa yana qarapi tiyan.
Wawaqa yuraq qarapi tiyan.
Quyllurqa tuta rikukun.
Quyllurqa tuta puñun.
Mamayqa yunta turuta qatin.
Wawaqa yunta turuta qatin.
Tukuqa tuta qaparin.
Tukuqa tuta takin.
56
![Page 58: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/58.jpg)
QILLQASUNCHIK
Rimaykunata hunt'apasunchik
PERÚ MAMA LLAQTANCHIK(Yarawi)
¡Perú Mama llaqta: napaykuyki!Qunqur chakimanta yupaychayki.Unanchanchikpasyuraq puka pariwanahinaquyllurmanraq aypachun.
Mama quchamantahatun yunkakama uyarikuqtaqhari warmi irqikuna:¡Kawsachun Perú Mama llaqta!nispa qapariyku.
P'unchawniykita yuyarispaancha kusisqa tinyapi tusuyku,tinyawan takiyku.
¡……………………………………………..: napaykuyki!…………………….. chakimanta yupaychayki.Unanchanchikpas……………… puka pariwanahina…………………manraq aypachun.
…………………… ………………mantahatun yunkakama uyarikuqtaqhari ………………… ………………kuna:¡Kawsachun Perú Mama llaqta!nispa qapariyku.
P'unchawniykita yuyarispaancha kusisqa …………………pi tusuyku,tinyawan takiyku.
PER MAMA LLAQTANCHIK(Yarawi)
Ú
qunqur
Perú Mama llaqta
yuraq
Mama qucha
warmi irqi
tinya
quyllur
Ñawinchaspa takisunchik
57
![Page 59: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/59.jpg)
Taytayqa ………………………. apan
…………………. qaqapi tiyan.
QILLQASUNCHIK
Simikunata ñiqinchaspa rimaykunata qillqasunchik
Yuraq patuqatuytun quchapi
warmikunaqatinyapi tusunku Yunkapi
Rimaykunata sutikunawan hunt'apasunchik
58
![Page 60: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/60.jpg)
SIMP'ASQA SIMIKUNA, PAKASQA SIMIKUNA
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchik
Pakasqa simikunata wichq'asunchik, pañanpitaq qillqasunchik
1. …………………qucha2. …………………qunqur3. …………………yuraq4. …………………yunka5. ……………………tinya6. ……………………tusuy7. ……………………qina8. ……………………qara9. ……………………yana10. …………………yuthu11. ……………… tiyana12. ……………………tuku13. ………Perú Mama llaqta
…
Perú Mama llaqtaAIPKWASI
HAEPYTAS
YURAQINA
UQU
CHAYK
LL
NÑMARAAA
KYANANIN
AUMHPANI
CHTHAUI
MTN
CHU
LLÑTNUA
CHTAUINSU
TUQUNQUR
RKTYYUYP
SUAYANUI
T
T
Q
QT
59
![Page 61: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/61.jpg)
¿IMAKUNATATAQ YACHARQUNCHIKÑA?
Siq'ikunata sutinwan tinkuchisunchik
Sutinta qillqay
Hunt'apay
Mamayqa …………… waqachin (p'anan?)
Perú ………………… napaykuyki.
…………………. tuta qaparin
60
tukuqina tiyana tinya qara taklla
![Page 62: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/62.jpg)
Rimaspa kutichisunchik
1. ¿Pikunataq kaypiri rikukun?2. Kay runakunari, ¿maypitaq kachkanku?3. ¿Imatataq sapankapas rurachkan?4. Llapanpiri, ¿imatataq rikunchik?5. Yachay wasinchikpiri, ¿kayhinallataqchu rikukun?
Qhawaspa rimasunchik
5 PACHA MAMANCHIKPACHA MAMANCHIK
61
![Page 63: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/63.jpg)
Ñawinchasunchik
ÑAWINCHASUNCHIK
Pacha mamanchiktaqa qhapaq sitwa killapi yupaychanchik.Mamayqa nina sansata makinpi apamun, taytayqa sansa chuwatahap'ispa, qunqur chakimanta Apukunaman phukurparin.Chuqllukunata kukata untuta sulluta t'ikakunata misk'ikunata imaquri liwrupi q'ipichaspa ninapi ruphachiyku. Pacha mamaqa nanaqkusisqa chaskiwanku. Ñuqaykupas kusisqa qhipayku.
PACHA MAMAMAN HAYWARIY
1. ¿Pimantataq kay qillqasqari riman?2. ¿Ima killapitaq kaykunari rurakun?3. ¿Pikunataq kaypiri imallatapas ruran?4. ¿Imakunatataq apaykachankuri?5. Pacha mamari, ¿mayhinataq qhipan?6. ¿Imapaqtaq chaykunatari ruranku?
Rimaspa kutichisunchik
62
![Page 64: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/64.jpg)
QILLQASUNCHIK
nina nina NINA
Kay kikinta qillqasunchik
n
N
napaykuy napaykuy NAPAYKUY
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
63
![Page 65: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/65.jpg)
QILLQASUNCHIK
chuwa
Kay kikinta qillqasunchik
ch
CH
chuqllu
chuwa CHUWA
chuqllu CHUQLLU
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
64
![Page 66: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/66.jpg)
QILLQASUNCHIK
maki
Kay kikinta qillqasunchik
m
M
pacha mama
maki MAKI
pacha mama PACHA MAMA
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
65
![Page 67: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/67.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikuna sutintin
nina napaykuy unu
chaki chiwchi
maki misi muyu
chumpi
n n u
ch ch ch
m mm
66
![Page 68: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/68.jpg)
MUSUQ SIMIKUNA
a
qa
ya
ta
na
cha
ma
i
qi
yi
ti
ni
chi
mi
u
qu
yu
tu
nu
chu
mu
nina
qina
uma
mayu
A
QA
YA
TA
NA
CHA
MA
I
QI
YI
TI
NI
CHI
MI
U
QU
YU
TU
NU
CHU
MU
Simi phatmakunata wakichisunchik
Paskay
Pas
pis
pus
kay
kiy
kuy
67
![Page 69: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/69.jpg)
SIQ'IKUNA RIMAYNINTIN
Ñawinchaspa qillqasunchik
Mamayqa nina sansata chuwapi apamun.
Taytayqa nina sansata chuwapi apamun.
Kukata chuqlluta ninapi ruphachinku
Kukata papata ninapi ruphachinku
Pacha mamaqa kusisqa chaskiwanku.
Pacha mamaqa llakisqa chaskiwanku.
Mamayqa chuqlluta mikhun
Mamayqa kukata akun.
68
![Page 70: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/70.jpg)
QILLQASUNCHIK
Rimaykunata hunt'apasunchik
Pacha
Ñawinchasunchik
PACHA MAMAMAN HAYWARIY
Pacha mamanchiktaqa qhapaq sitwakillapi yupaychanchik. Mamayqa ninasansata makinpi apamun, taytayqa sansachuwata hap'ispa, qunqur chakimantaApukunaman phukurparin.Chuqllukunata kukata untuta sullutat'ikakunata misk'ikunata ima quri liwrupiq'ipichaspa ninapi ruphachiyku. Pachamamaqa nanaq kusisqa chaskiwanku.Ñuqaykupas kusisqa qhipayku.
…………………. mamanchiktaqa qhapaq sitwa killapi yupaychanchik.Mamayqa ……………… …………… makinpi apamun, ………………… sansa chuwatahap'ispa, qunqur ………………………… Apukunaman phukurparin.………………………………… kukata untuta sulluta t'ikakunata misk'ikunata imaquri liwrupi q'ipichaspa ……………… ruphachiyku. Pacha mamaqa nanaqkusisqa chaskiwanku. Ñuqaykupas kusisqa qhipayku.
PACHA MAMAMAN HAYWARIY
chakimanta
nina sansata
chuqllukunata ninapi
taytayqa
69
![Page 71: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/71.jpg)
Mamayqa chuwapi…………………………. . apamun…………
QILLQASUNCHIK
Simikunata ñiqinchaspa rimaykunata qillqasunchik
kusisqachaskiwanku Pacha mamaqa
Mamayqaapamun nina
Rimaykunata sutikunawan hunt'apasunchik
sansata chuwapi
…………………………… chiwchiman unuta qun.
70
![Page 72: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/72.jpg)
SIMP'ASQA SIMIKUNA, PAKASQA SIMIKUNA
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchik
Pakasqa simikunata wichq'asunchik, pañanpitaq qillqasunchik
1. ……………………….nina2. ……………………….chuwa3. ……………………….chuqllu4. ……………………….maki5. ……………………….Pacha mama6. ……………………….unu7. ……………………….chumpi8. ……………………….chaki9. ……………………….chiwchi10. ………………………misi11. ………………………muyu12. ………………………mayu13. ………………………chaka
CH
U
M
P
I
CH
A
U
T
U
N
U
A
T
I
N
K
U
Q
T
Y
CH
U
W
A
U
M
LL
U
U
A
N
CH
A
K
I
U
M
A
M
T
I
R
U
S
CH
A
K
A
A
U
K
T
I
U
K
A
M
A
Y
U
A
S
N
I
N
A
W
A
N
S
I
CHN
CH
MQ
Pacha mamamanta
71
![Page 73: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/73.jpg)
¿IMAKUNATATAQ YACHARQUNCHIKÑA?
Siq'ikunata sutinwan tinkuchisunchik
Sutinta qillqay
Hunt'apay
mayunina uma qina chaka chiwchi
Mamayqa ………………………. awan
………………… kuruchata hap'in
Chuwapi …………………kan
72
![Page 74: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/74.jpg)
Qhawaspa rimasunchik
Rimaspa kutichisunchik
1. ¿Pikunataq kaypiri rikukun?2. Kay runakunari, ¿maypitaq kachkanku?3. ¿Imatataq sapankapas rurachkan?4. Llapanpiri, ¿imatataq rikunchik?5. Yachay wasinchikpiri, ¿kayhinallataqchu rikukun?
¡Kawsachun yachakuq wawakuna!
6 YACHAKUQKUNAPA P UNCHAWNINYACHAKUQKUNAPA P UNCHAWNIN
73
![Page 75: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/75.jpg)
ÑAWINCHASUNCHIK
Ñawinchaspa
Wasichallaymantas hamuchkani,wasichallaymantas hamuchkani.Yachay wasiyman ñawinchakuq.Yachay wasiyman qillqay yachaq.
Karu llaqtapiñas yuyarini,yachachiqniyta llaqtaytawan.Llapa runaraqsi qhawaykuwan,llapa runaraqsi khuyaykuwan,rit'ipi parapi purisqayta.Parapi rit'ipi llakisqayta.
Hakuchu, hakuchuyachay wasinchikman,qillqaytapas yupaytapasyacharqamuchkasun.Yacharqamuchkasun.
YACHAY WASIYMAN(Takiy)
1. ¿Imataq kay qillqasqa kanman?2. ¿Pikunamantataq riman? ¿Maymantataq chaytari yachanchik?3. Yachakuqri yachay wasipi, ¿imakunatataq ruran?4. Kay qillqasqamantari, ¿mayqan simikunatataq riqsinki?5. Yachay wasiykipiri, ¿kaykuna rurakunchu? ¿Imarayku?
Rimaspa kutichisunchik
74
![Page 76: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/76.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
Kay kikinta qillqasunchik
w
W
wasi wasi WASI
ñawinchay ñawinchay ÑAWINCHAY
75
![Page 77: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/77.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
Kay kikinta qillqasunchik
r
R
runa runa RUNA
rit'i rit'i RIT'I
76
![Page 78: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/78.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
Kay kikinta qillqasunchik
ll
LL
llaqta llaqta LLAQTA
qillqay qillqay QILLQAY
77
![Page 79: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/79.jpg)
wasi wiru ñawinchay
QILLQASUNCHIK
Siq'ikuna sutintin
w w ñ
runa rit'i para
r w p
llaqta lliklla qillqay
ll qLl
wa wi wu ra ri ru lla lli llu
78
![Page 80: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/80.jpg)
MUSUQ SIMIKUNA
llama
wira
raki
ulluku
Simi phatmakunata wakichisunchik
Llaqta
llaqlliqlluq
a
na
cha
ma
wa
ra
lla
i
ni
cha
mi
wi
ri
lli
u
nu
chi
mu
wu
ru
llu
A
NA
CHA
MA
WA
RA
LLA
I
NI
CHI
MI
WI
RI
LLI
U
UN
CHU
MU
WU
RU
LLU
79
![Page 81: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/81.jpg)
SIQ'IKUNA RIMAYNINTIN
Ñawinchaspa qillqasunchik
Rit'ipi parapi yachay wasiyman rini
Rit'ipi parapi wasiyman rini.
Yachay wasiypi qillqayta yachamuni.
Yachay wasiypi wayk'uyta yachamuni
wa wi wu wa wi wu
ra ri ru ra ri ru
lla lli llu lla lli llu
Simi phatmakunata qillqasunchik
80
![Page 82: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/82.jpg)
QILLQASUNCHIK
Rimaykunata hunt'apasunchik
Ñawinchaspa takisunchik
Wasichallaymantas hamuchkani,wasichallaymantas hamuchkani.Yachay wasiyman ñawinchakuq.Yachay wasiyman qillqay yachaq.
Karu llaqtapiñas yuyarini,yachachiqniyta llaqtaytawan.Llapa runaraqsi qhawaykuwan,llapa runaraqsi khuyaykuwan,rit'ipi parapi purisqayta.Parapi rit'ipi llakisqayta.
YACHAY WASIYMANTA(takiy)
......................challaymantas hamuchkani,
......................challaymantas hamuchkani.Yachay wasiyman ñawinchakuq.Yachay wasiyman .................... yachaq.
Karu .................piñas yuyarini,yachachiqniyta .....................ytawan.Llapa ..................raqsi qhawaykuwan,llapa runaraqsi khuyaykuwan,..................pi parapi purisqayta..................pi rit'ipi llakisqayta.
YACHAY WASIYMANTArit'i
qillqay
Wasi
runa
para
wasi
llaqta
81
![Page 83: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/83.jpg)
QILLQASUNCHIK
Simikunata ñiqinchaspa rimaykunata qillqasunchik
Rimaykunata sutikunawan hunt'apasunchik
yachamuni qillqayta Yachay wasiypi
Wawakunaqa ……………………… Yachay wasiman rinku.
...............................challaymanta hamuchkani.
p'unchawninkupi Yachakuq wawakuna tusunku
82
![Page 84: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/84.jpg)
SIMP'ASQA SIMIKUNA, PAKASQA SIMIKUNA
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchik
Pakasqa simikunata wichq'asunchik, pañanpitaq qillqasunchik
TIÑINAÑ
ALLAQTAA
WAWASIN
ARI
T´I
WA
RUNARI
M
UR
CHWIRA
MPARAUÑ
AIYAN
LLA
MRUKTUN
SI
LLIK
LLA
UNUTSAN
1.……………………...... ñawinchay2.……………………….. llaqta3....................................... rit'i4....................................... runa5....................................... para6....................................... raki7....................................... wasi8....................................... lliklla9....................................... wiru10..................................... waru11..................................... llulla12..................................... wira
Ñ
R
R
WLL
P
83
![Page 85: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/85.jpg)
¿IMAKUNATATAQ YACHARQUNCHIKÑA?
Siq'ikunata sutinwan tinkuchisunchik
Sutinta qillqay
Hunt'apay
Para lliklla wiru wasi raki runa
Warmiqa ................................... kuchun.
Runaqa …………… ......... ruran.
Wawaqa ...........………… purin.
84
![Page 86: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/86.jpg)
Qhawaspa rimasunchik
Rimaspa kutichisunchik
1. ¿Pikunataq kaypiri rikukun?2. Kay runakunari, ¿maypitaq kachkanku?3. ¿Imatataq sapankapas rurachkan?4. Llapanpiri, ¿imatataq rikunchik?5. Aylluykipiri, ¿kayhinallataqchu rikukun?
7 TARPUYTARPUY
85
![Page 87: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/87.jpg)
ÑAWINCHASUNCHIK
Kay aranwayta ñawinchasunchik.
1.¿Imataq kay qillqasqa kanman?2.¿Pikunamantataq riman? ¿Maymantataq chaytari yachanchik?3.Yachakuqri yachay wasipi, ¿imakunatataq ruran?4.Kay qillqasqamantari, ¿mayqan simikunatataq riqsinki?5.Yachay wasiykipiri, ¿kaykuna rurakunchu? ¿Imarayku?
Huk mama Huk'uchas uña Huk'uchakunantin chakra tarpuq riq kasqa.Huk'uchakunaqa muhu aynikuqsi huk wasita chayasqaku.- Manam pipas kanchu - nispas huk Uñaqa hawasta q'ipin, huktaqsi añu muhuta q'ipin.Ñanpis huk Machu Añas paykunataqa:- ¿Imaraykutaq hawastapas añutapas suwakunkichik? - nispa tapusqa.-Añutapas hawastapas allinta qispichispaqa, manañam aynikusaqkuchu - nispa ripusqaku
TARPUQ HUK'UCHAMANTA
86
Rimaspa kutichisunchik
![Page 88: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/88.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
h
H
hawas
huk'ucha huk'ucha HUK'UCHA
hawas HAWAS
87
Kay kikinta qillqasunchik
![Page 89: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/89.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
Kay kikinta qillqasunchik
q'ipi q'ipi Q'IPI
q'awa q'awa Q'AWA
Q’
q’
88
![Page 90: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/90.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
Kay kikinta qillqasunchik
ñ
Ñ
añu
añas añas AÑAS
añu AÑU
89
![Page 91: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/91.jpg)
QILLQASUNCHIK
h q’ h
ñ aa
hawas q'ipi huk'ucha
q'awa q'uncha q'isa
q’ q’Q’
ñawi añas añu
ha hi hu q'a q'i q'u ña ñi ñu q'an q'in q'un
90
Simikunata phatmasunchik
Phatmakunawan musuq simikunata qillqasunchik
![Page 92: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/92.jpg)
MUSUQ SIMIKUNA
Simi phatmakunata wakichisunchik
a
wa
ra
lla
ha
ña
q'a
i
wi
ri
lli
hi
ñi
q'i
u
wu
ru
llu
hu
ñu
q'u
A
WA
RA
LLA
HA
ÑA
Q'A
I
WI
RI
LLI
HI
ÑI
Q'I
U
WU
RU
LLU
HU
ÑU
Q'U
hillu
q'awa
ñawi
muhu
Q'aytu
q'ayq'iyq'uy
91
![Page 93: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/93.jpg)
SIQ'IKUNA RIMAYNINTIN
Ñawinchaspa qillqasunchik
Simi phatmakunata qillqasunchik
Huk'uchaqa hawasta q'ipin.
Huk'uchaqa sach'ata q'ipin.
Huk'uchakunaqa huk wasiman chayasqaku
Huk'uchakunaqa huk mayuman chayasqaku
ha hi hu HA HI HU
Añasqa ñanpi huk'uchawan riman.
Añasqa chakapi huk'uchawan tusun.
Huk'uchakunaqa añutapas hawastapas allinta q'ipinku
Huk'uchakunaqa saratapas papatapas allinta watanku.
92
![Page 94: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/94.jpg)
QILLQASUNCHIK
Rimaykunata hunt'apasunchik
Ñawinchaspa willanakusunchik
TARPUQ HUK'UCHAMANTA
Huk mama Huk'uchas uña Huk'uchakunantin chakra tarpuq riq kasqa.Huk'uchakunaqa muhu aynikuqsi huk wasita chayasqaku.
- Manan pipas kanchu - nispas huk Uñaqa hawasta q'ipin, huktaqasi añu muhuta q'ipin.
Ñanpis huk machu Añas paykunataqa:
- ¿Imaraykutaq, hawastapas añutapas suwakunkichik? - nispa tapusqa.- Añutapas hawastapas allinta qispichispaqa, manañam aynikusaqkuchu nispas ripusqaku.
Huk mama ..................................... uña Huk'uchakunantin chakra tarpuq riq kasqa.Huk'uchakunaqa muhu aynikuqsi huk ........................... chayasqaku.-Manam pipas kanchu - nispas huk Uñaqa ............. ta q'ipin, huktaqsi ......... muhuta q'ipin.
…….pis huk machu …………. paykuntaqa:
-¿Imaraykutaq ………….tapas ..............tapas suwakunkichik? - nispa tapusqa.
-...............tapas ................tapas allinta qispichispaqa, manañam aynikusaqkuchu - nispa ripusqaku.
TARPUQ HUK'UCHAMANTA
Huk'uchas
hawas
wasita
añu
añas
Ñan
93
![Page 95: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/95.jpg)
QILLQASUNCHIK
Simikunata ñiqinchaspa rimaykunata qillqasunchik
Rimaykunata sutikunawan hunt'apasunchik
chakrata Huk'uchakuna rinku tarpuq
muhu aynikuq chayanku huk wasita Huk'uchakunaqa
................tapas ....................tapas allinta qispichispaqa, manañam aynikusaqkuchu.
............pis huk machu ................... paykunataqa tapusqa.
94
![Page 96: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/96.jpg)
SIMP'ASQA SIMIKUNA, PAKASQA SIMIKUNA
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchik
Pakasqa simikunata wichq'asunchik, pañanpitaq qillqasunchik
1. ……………………….huk'ucha2. ……………………….ñan3. ……………………….añas4……………………… hawas5. ……………………….wasi6. ……………………….añu7. ……………………….machu8. ……………………….uña9. ……………………….suwa10. ………………………tarpuq11......................................ayni12......................................muhu
Chakramanta
H
W
AÑA
MATWQTA
AYHAWAS
WNUÑARU
RI
K´ASPW
LLSUSIUA
MA
CHUTQU
UHAÑAPW
HQLAÑ
CHN
UALNURH
UWMSRHY
95
![Page 97: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/97.jpg)
¿IMAKUNATATAQ YACHARQUNCHIKÑA?
Siq'ikunata sutinwan tinkuchisunchik
Sutinta qillqay
Hunt'apay
Yachasqanchikta tupusunchik:
Añu Añas Ñan Wasi Huk'ucha Hawas
Ñanpis huk ............................... Paykunata tapusqa.
Mama ....................... uña ......................kunantinchakra ................... riq kasqa.
.......................kunaqa muhu aynikuqsi huk ................chayasqaku.
96
![Page 98: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/98.jpg)
Qhawaspa rimasunchik
Rimaspa kutichisunchik
1. ¿Pikunataq kaypiri rikukun?2. Kay runakunari, ¿maypitaq kachkanku?3. ¿Imatataq sapankapas rurachkan?4. Llapanpiri, ¿imatataq rikunchik?5. Aylluykipiri, ¿kayhinallataqchu rikukun?
8 SANTUS P UNCHAWTA YUYARISPASANTUS P UNCHAWTA YUYARISPA
97
![Page 99: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/99.jpg)
ÑAWINCHASUNCHIK
Kay qillqasqata ñawinchasunchik
1. ¿Imataq kay qillqasqa kanman?2. ¿Pikunamantataq riman? ¿Maymantataq chaytari yachanchik?3. Yachakuqri yachay wasipi, ¿imakunatataq ruran?4. Kay qillqasqamantari, ¿mayqan simikunatataq riqsinki?5. Yachay wasiykipiri, ¿kaykuna rurakunchu? ¿Imarayku?
Rimaspa kutichisunchik
Aya marq'a killa qallariypi kawsaqkunapa p'unchawninta yuyariyku, qhipantinp'unchawtaq wañuqkunapa p'unchawnin. Chaytaqa santus p'unchaw niyku.
Killa qallariy p'unchawqa kuska p'unchawmanta almakunata suyayku. Tumpulatamast'aspa unuchatapas aqhachatapas almakuna upyananpaq churapuyku, kaqtaqalmakunapa munasqan mikhunakunatapas, t'antatapas
Almakunaqa ch'uspiman tukuspalla huk hukmanta chayaykamunku. Paykunaqamikhuna churasqa patakunapipas unupipas sayallanku. Chayqa yarqasqapasch'akisqapas chayamuspa mikhunkupas upyankupas.
Almakunapa p'achantaqa tuta paqariq wilayku. Qhipantin p'unchawqa tutamantañaalmakunata kacharparipuyku. P'unchaw purispaqa ruphaypi sayk'unkuman.
ALMAKUNAPA P'UNCHAWNIN
98
![Page 100: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/100.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
mikhuna mikhuna MIKHUNA
aqha aqha AQHA
kh
Kh
qh
Qh
99
Kay kikinta qillqasunchik
![Page 101: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/101.jpg)
QILLQASUNCHIK
Kay kikinta qillqasunchik
p'acha p'acha P'ACHA
ch'uspi ch'uspi CH'USPI
p’
ch’
CH’
P’
100
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
![Page 102: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/102.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
Kay kikinta qillqasunchik
t'anta t'anta T'ANTA
p'unchaw p'unchaw P'UNCHAW
t’
T’
101
![Page 103: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/103.jpg)
QILLQASUNCHIK
a m
Simikunata phatmasunchikPhatmakunawan musuqsimikunata qillqasunchik
aqha ch'uspi mikhuna
ch’
p'acha t'anta t'uru
p’ t’ t’
Imasmari, imasmari:Puñuna q'ipichayuqk'aspi chakicha¿Imas kanman?
Imasmari, imasmari:Q'illu puka pullirayuqpayacha, yananta saqispaurquta siqachkan.¿Imas kanman?
qha qhi qhu kha khi khu p'a p'i p'u
102
![Page 104: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/104.jpg)
MUSUQ SIMIKUNA
Simi phatmakunata wakichisunchik
a
na
q'a
kha
qha
t'a
p'a
ch'a
i
ni
q'i
khi
qhi
t'i
p'i
ch'i
u
un
q'u
khu
qhu
t'u
p'u
ch'u
A
NA
Q'A
KHA
QHA
T'A
P'A
CH'A
I
NI
Q'I
KHI
QHI
T'I
P'I
CH'I
U
UN
Q'U
KHU
QHU
T'U
P'U
CH'U
aqha
qhulla
khullu
khuchi
ch'aska
ch'asch'isch'us
103
![Page 105: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/105.jpg)
SIQ'IKUNA RIMAYNINTIN
Ñawinchaspa qillqasunchik
Simi phatmakunata qillqasunchik
Almakunaqa ................man tukuspa chayamunku.
Almakunaqa ................man tukuspas chayamunku.
kha khi khu Kha Khi Khu
Almakunapaqqa munasqan ..................nata churanku.
Almakunapaqqa munasqan ..................nata churanku.
Almakunapaqqa ..............chata upyananpaq churapunku.
Almakunapaqqa …………chata upyananpaq churapunku
Almakunapa ................nta tuta paqariq wilanku.
Almakunapa .................nta tuta paqariq wilanku.
104
![Page 106: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/106.jpg)
QILLQASUNCHIK
Rimaykunata hunt'apasunchik
wañusqa
alma
aqha
mikhuna
t'anta
ch'uspi
mikhuna
p'acha
Aya marq'a killa qallariypi kawsaqkunapa p'unchawnintayuyariyku, qhipantin p'unchawtaq ……………kunapap'unchawnin.Chaytaqa santus p'unchaw niyku.Killa qallariy p'unchawqa kuska p'unchawmanta……….kunata suyayku.Tumpulata mast'aspa unuchatapas ………..chatapasalmakuna upyananpaq churapuyku, kaqtaq almakunapamunasqan ..................tapas, ............tapas .Almakunaqa .................man tukuspallas huk hukmantachayaykamunku. Paykunaqa .................... churasqapatakunapipas unupipas sayallanku . Chayqa yarqasqapasch'akisqapas chayamuspa mikhunkupas upyankupas.Almakunapa ...................ntaqa tuta paqariq wilaykuqhipantin p'unchawqa tutamantaña almakunatakacharpariyku.P'unchaw purispaqa ruphaypi sayk'unkuman.
ALMAKUNAPA P'UNCHAWNIN
105
![Page 107: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/107.jpg)
QILLQASUNCHIK
Simikunata ñiqinchaspa rimaykunata qillqasunchik
Rimaykunata sutikunawan hunt'apasunchik
huk hukmanta ch'uspiman Almakunaqa chayamunku tukuspa
mikhunata munasqan churapunku Almakunapaqqa
Almakunapa ......................nta tuta paqariq wilayku.
Almakunapaqqa ......................ta churanku.
106
![Page 108: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/108.jpg)
SIMP'ASQA SIMIKUNA, PAKASQA SIMIKUNA
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchik
Pakasqa simikunata wichq'asunchik, pañanpitaq qillqasunchik
Santus p'unchawmanta:
1........................................ MIKHUNA2....................................... T'ANTA3....................................... CH'USPI4....................................... AQHA5....................................... P'ACHA6....................................... ALMA7...................................... P'UNCHAW8...................................... TUTA9...................................... UPYAY10.................................... RUPHAY
ÑP`ALMAP`P
CH`USPI
QHAY
KNTS
KHA
CHA
MCHURU
PHAY
CHATSNAUH
RWAT`ANTAU
URSL
LLMN
M ACH`
P`T`
107
![Page 109: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/109.jpg)
t'anta p'acha aqha mikhuna ch'uspi
¿IMAKUNATATAQ YACHARQUNCHIKÑA?
Siq'ikunata sutinwan tinkuchisunchik
Sutinta qillqay
Hunt'apay
Yachasqanchikta tupusunchik:
Almakunapa ....................ntaqa tuta paqariq wilayku.
Almakunapaqqa munasqan ......................ta churanku.
Almakunapaqqa ...................chata uypyananpaq churanku.
108
![Page 110: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/110.jpg)
Qhawaspa rimasunchik
Rimaspa kutichisunchik:
1. ¿Pikunataq kaypiri rikukun?2. Kay runakunari, ¿maypitaq kachkanku?3. ¿Imatataq sapankapas rurachkan?4. Llapanpiri, ¿imatataq rikunchik?5. Yachay wasinchikpiri, ¿kayhinallataqchu rikukun?
9 YACHAY WASIPA TUKUKUYNINYACHAY WASIPA TUKUKUYNIN
109
![Page 111: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/111.jpg)
ÑAWINCHASUNCHIK
Thanta p'achayuq irqichas sapa p'unchaw uwihankunata ichhu ichhu qhatapi michiqkasqa. Chayllamansi:
- ¿Pukllakusunchikchu wawqicháy? - nispa p'aqu chukcha irqicha ch'isiyaqtapukllachisqa. Michiq irqichaqa puchkanantapas qunqaspas ch'isikama pukllaykun.
- Minchha yapamanta pukllasunchik - nispas chay p'aqu chukcha irqichaqa phuyuphuyu urquniqman chinkapun.
Michiq irqitaqa wasinpis k'aminku, k'upanku, chaysi payqa manaña pukllaytayuyanpaschu. P'aqu chukcha irqichaqa yapamantas chay phuyu phuyu urqumantarikhurimullantaq:
- ¿Pukllarikusunchikchu? - nispa. Yapamantas irqichakunaqa pukllaykunkutaqthallaykunkutaq. Uwihanmantapas puchkananmantapas qunqapusqas. Ripunan patapismichiq irqiqa waqanayan:- ¿Ima nispallataq kunanri wasiyta chayasaq? - nispa.- ¡Ama llakikuychu! Qamtaq mama uwihaman millwata mikhuchimunki, ñuqataqsikinmanta q'aytu lluqsiqta khiwisaq - nisqa.
Chay p'aqu chukcha irqichaqa Niñu Jesussi kasqa.
PUCHKAQ UWIHAKUNAMANTA
Kay qillqasqata ñawinchasunchik
110
![Page 112: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/112.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
Kay kikinta qillqasunchik
thanta thanta THANTA
ichhu ichhu ICHHU
th
TH
chh
Chh
111
![Page 113: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/113.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
Kay kikinta qillqasunchik
phuyu phuyu PHUYU
k'upay k'upay K'UPAY
ph
Ph
k’
K’
112
![Page 114: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/114.jpg)
QILLQASUNCHIK
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchiktaq ñawinchasunchiktaq
Kay kikinta qillqasunchik
thallay thallay THALLAY
khiwiy khiwiy KHIWIY
kh
Kh
QALLU KHIPU
Lawata laway lawana mankapi lawata laway.
LA LI LUla li lu
113
![Page 115: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/115.jpg)
QILLQASUNCHIK
th ph
Simikunata phatmasunchik
Phatmakunawan musuq simikunata qillqasunchik
th
kh k’ i
qha qhi qhu kha khi khu p'a p'i p'u
Thanta thallay phuyu
khiwiy k'upay ichhu
Imasmari, imasmari:Huk machucha q'umirsimillaña kukata hallpan.¿Imas kanman?
114
Imasmari, imasmari:P'unchaw kampanatutataq kumpana.¿Imas kanman?
![Page 116: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/116.jpg)
MUSUQ SIMIKUNA
Simi phatmakunata wakichisunchik
a
kha
qha
t'a
p'a
k'a
chha
la
pha
tha
i
khi
qhi
t'i
p'u
k'i
chhi
li
phi
thi
u
khu
qhu
t'u
p'u
k'u
chhu
lu
phu
thu
A
KHA
QHA
T'A
P'A
K'A
CHHA
LA
PHA
THA
I
KHI
QHI
T'I
P'U
K'I
CHHI
LI
PHI
THI
U
KHU
QHU
T'U
P'U
K'U
CHHU
LU
PHU
THU
Phullu
k'uchu
ichhu
phuru
puchka
PachPichPuch
115
![Page 117: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/117.jpg)
SIQ'IKUNA RIMAYNINTIN
Ñawinchaspa qillqasunchik
Simi phatmakunata qillqasunchik
pha phi phu
Thanta p'achayuq irqicha ichhu ichhu qhatapi michin.
Musuq p'achayuq irqicha ch'illiwa pampapi michin.
P'aqu chukcha irqichaqa phuyu phuyu urquniqman chinkapun.
Yana chukcha irqichaqa urqu qhipaman chinkaykapun.
Irqichakunaqa pukllaykunkutaq thallaykunkutaq.
Irqichakunaqa takiykunkutaq tusuykunkutaq.
Ñuqataq sikinmanta q'aytu lluqsiqta khiwisaq.
Ñuqataq wiksanmanta q'aytuta khiwisaq.
PHA PHI PHU
116
![Page 118: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/118.jpg)
QILLQASUNCHIK
Rimaykunata hunt'apasunchik
PUCHKAQ UWIHAKUNAMANTA
…………… ………..Yuq irqichas sapa p'unchaw uwihankunata……… …………. qhatapi michiq kasqa. Chayllamansi:
- ¿Pukllakusunchikchu wawqicháy? - nispa p'aqu chukcha irqichach'isiyaqta pukllachisqa. Michiq irqichaqa puchkanantapas qunqaspasch'isikama pukllaykun.
- Minchha yapamanta pukllasunchik - nispas chay p'aqu chukchairqichaqa ................ .................. urquniqman chinkapun.
Michiq irqitaqa wasinpis k'aminku, ................, chaysi payqa manañapukllayta yuyanpaschu. P'aqu chukcha irqichaqa yapamantas chay................. ............... urqumanta rikhurimullantaq:
- ¿Pukllarikusunchikchu? - nispa. Yapamantas irqichakunaqapuk l l aykunku taq . . . . . . . . . . . . . . . . . kunku taq . Uwihanmantapas.........................nanmantapas qunqapusqas. Ripunan patapis michiq irqiqawaqanayan:- ¿Ima nispallataq kunanri wasiyta chayasaq? - nispa.- ¡Ama llakikuychu! Qamtaq mama ...............man millwatamikhuchimunki, ñuqataq sikinmanta ............. lluqsiqta khiwisaq- nisqa.
Chay p'aqu chukcha irqichaqa Niñu Jesussi kasqa.
……
……
Thanta
p'acha
ichhu ichhu
phuyu phuyu
k'upanku
phuyu phuyu
thallay
puchka
uwiha q'aytu
117
![Page 119: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/119.jpg)
QILLQASUNCHIK
Simikunata ñiqinchaspa rimaykunata qillqasunchik
Rimaykunata sutikunawan hunt'apasunchik
urquman chinkapun phuyu phuyu Irqichaqa
pukllaykunkutaq Irqichakunaqa thallaykunkutaq michisqankupi
Michiq irqitaqa ..................................npis k'aminku ...........................
Irqichaqa ............................. ............................ urqupi …………………ta michin.
118
![Page 120: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/120.jpg)
SIMP'ASQA SIMIKUNA, PAKASQA SIMIKUNA
Siq'ikunapa sutinta qillqasunchik
Pakasqa simikunata wichq'asunchik, pañanpitaq qillqasunchik
K`PH TH
KHI TH
Uwiha michiymanta simikuna:
1. ……………………….K'UPAY2. ……………………….THANTA3. ……………………….PHUYU4. ……………………….ICHHU5. ……………………….THALLAY6. ……………………….KHIWIY7. ……………………….UWIHA8. ……………………….MILLWA9. ……………………….PUCHKA10. ………………………Q'AYTU11………………………..P'AQU12………………………..CHUKCHA13………………………..URQU
KQU
CHUK
CHAW
UMS
K`IURQU
RQ`PHUYUSUW
MANPÑP
THKH
I
AY
THANTAIH
ITUYMI
LLWA
P`
PU
CHKA
AIH
CHH
PTRSUUYYI
P`P
PHTK
CHT
I
119
![Page 121: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/121.jpg)
¿IMAKUNATATAQ YACHARQUNCHIKÑA?
Siq'ikunata sutinwan tinkuchisunchik
Sutinta qillqay
Hunt'apay
Yachasqanchikta tupusunchik:
phuyu thanta khiwiy ichhu k'upay thallay
Irqichaqa urquman chinkapun.
Uwihakunaqa …… …… qhatapi mikhun.
Irqichataqa maman ...........................……
………… …………
… … ………
120
![Page 122: Yachaq Masiyq 1](https://reader036.vdocuments.pub/reader036/viewer/2022082216/568bf4871a28ab89339e62df/html5/thumbnails/122.jpg)
El Acuerdo NacionalCARTA DEMOCRÁTICA INTERAMERICANA
I
La democracia y el sistema interamericano
Artículo 1
Artículo 2
Artículo 3
Artículo 4
Artículo 5
Artículo 6
II
La democracia y los derechos humanos
Artículo 7
Artículo 8
Artículo 9
Artículo 10
III
Democracia, desarrollo integral y combate a la pobreza
Artículo 11
Artículo 12
Artículo 13
Artículo 14
Artículo 15
Artículo 16
IVFortalecimiento y preservación de la institucionalidad democrática
Artículo 17
Artículo 18
Artículo 19
Artículo 20
Artículo 21
Artículo 22
VLa democracia y las misiones de observación electoral
Artículo 23
Artículo 24
Artículo 25
VIPromoción de la cultura democrática
Artículo 26
Artículo 27
Artículo 28
Los pueblos de América tienen derecho a la democracia y sus gobiernos la obligación de promoverla y
defenderla.
La democracia es esencial para el desarrollo social, político y económico de los pueblos de las Américas.
El ejercicio efectivo de la democracia representativa es la base del estado de derecho y los regímenes
constitucionales de los Estados Miembros de la Organización de los Estados Americanos. La
democracia representativa se refuerza y profundiza con la participación permanente, ética y
responsable de la ciudadanía en un marco de legalidad conforme al respectivo orden constitucional.
Son elementos esenciales de la democracia representativa, entre otros, el respeto a los derechos
humanos y las libertades fundamentales; el acceso al poder y su ejercicio con sujeción al estado de
derecho; la celebración de elecciones periódicas, libres, justas y basadas en el sufragio universal y
secreto como expresión de la soberanía del pueblo; el régimen plural de partidos y organizaciones
políticas; y la separación e independencia de los poderes públicos.
Son componentes fundamentales del ejercicio de la democracia la transparencia de las actividades
gubernamentales, la probidad, la responsabilidad de los gobiernos en la gestión pública, el respeto por
los derechos sociales y la libertad de expresión y de prensa.
La subordinación constitucional de todas las instituciones del Estado a la autoridad civil legalmente
constituida y el respeto al estado de derecho de todas las entidades y sectores de la sociedad son
igualmente fundamentales para la democracia.
El fortalecimiento de los partidos y de otras organizaciones políticas es prioritario para la democracia.
Se deberá prestar atención especial a la problemática derivada de los altos costos de las campañas
electorales y al establecimiento de un régimen equilibrado y transparente de financiación de sus
actividades.
La participación de la ciudadanía en las decisiones relativas a su propio desarrollo es un derecho y una
responsabilidad. Es también una condición necesaria para el pleno y efectivo ejercicio de la
democracia. Promover y fomentar diversas formas de participación fortalece la democracia.
La democracia es indispensable para el ejercicio efectivo de las libertades fundamentales y los
derechos humanos, en su carácter universal, indivisible e interdependiente, consagrados en las
respectivas constituciones de los Estados y en los instrumentos interamericanos e internacionales de
derechos humanos.
Cualquier persona o grupo de personas que consideren que sus derechos humanos han sido violados
pueden interponer denuncias o peticiones ante el sistema interamericano de promoción y protección
de los derechos humanos conforme a los procedimientos establecidos en el mismo.
Los Estados Miembros reafirman su intención de fortalecer el sistema interamericano de protección de
los derechos humanos para la consolidación de la democracia en el Hemisferio.
La eliminación de toda forma de discriminación, especialmente la discriminación de género, étnica y
racial, y de las diversas formas de intolerancia, así como la promoción y protección de los derechos
humanos de los pueblos indígenas y los migrantes y el respeto a la diversidad étnica, cultural y religiosa
en las Américas, contribuyen al fortalecimiento de la democracia y la participación ciudadana.
La promoción y el fortalecimiento de la democracia requieren el ejercicio pleno y eficaz de los derechos
de los trabajadores y la aplicación de normas laborales básicas, tal como están consagradas en la
Declaración de la Organización Internacional del Trabajo (OIT) relativa a los Principios y Derechos
Fundamentales en el Trabajo y su Seguimiento, adoptada en 1998, así como en otras convenciones
básicas afines de la OIT. La democracia se fortalece con el mejoramiento de las condiciones laborales y
la calidad de vida de los trabajadores del Hemisferio.
La democracia y el desarrollo económico y social son interdependientes y se refuerzan mutuamente.
La pobreza, el analfabetismo y los bajos niveles de desarrollo humano son factores que inciden
negativamente en la consolidación de la democracia. Los Estados Miembros de la OEA se comprometen
a adoptar y ejecutar todas las acciones necesarias para la creación de empleo productivo, la reducción
de la pobreza y la erradicación de la pobreza extrema, teniendo en cuenta las diferentes realidades y
condiciones económicas de los países del Hemisferio. Este compromiso común frente a los problemas
del desarrollo y la pobreza también destaca la importancia de mantener los equilibrios
macroeconómicos y el imperativo de fortalecer la cohesión social y la democracia.
La promoción y observancia de los derechos económicos, sociales y culturales son consustanciales al
desarrollo integral, al crecimiento económico con equidad y a la consolidación de la democracia en los
Estados del Hemisferio.
Los Estados Miembros acuerdan examinar periódicamente las acciones adoptadas y ejecutadas por la
Organización encaminadas a fomentar el diálogo, la cooperación para el desarrollo integral y el
combate a la pobreza en el Hemisferio, y tomar las medidas oportunas para promover estos objetivos.
El ejercicio de la democracia facilita la preservación y el manejo adecuado del medio ambiente. Es
esencial que los Estados del Hemisferio implementen políticas y estrategias de protección del medio
ambiente, respetando los diversos tratados y convenciones, para lograr un desarrollo sostenible en
beneficio de las futuras generaciones.
La educación es clave para fortalecer las instituciones democráticas, promover el desarrollo del
potencial humano y el alivio de la pobreza y fomentar un mayor entendimiento entre los pueblos. Para
lograr estas metas, es esencial que una educación de calidad esté al alcance de todos, incluyendo a las
niñas y las mujeres, los habitantes de las zonas rurales y las personas que pertenecen a las minorías.
Cuando el gobierno de un Estado Miembro considere que está en riesgo su proceso político
institucional democrático o su legítimo ejercicio del poder, podrá recurrir al Secretario General o al
Consejo Permanente a fin de solicitar asistencia para el fortalecimiento y preservación de la
institucionalidad democrática.
Cuando en un Estado Miembro se produzcan situaciones que pudieran afectar el desarrollo del proceso
político institucional democrático o el legítimo ejercicio del poder, el Secretario General o el Consejo
Permanente podrá, con el consentimiento previo del gobierno afectado, disponer visitas y otras
gestiones con la finalidad de hacer un análisis de la situación. El Secretario General elevará un informe
al Consejo Permanente, y éste realizará una apreciación colectiva de la situación y, en caso necesario,
podrá adoptar decisiones dirigidas a la preservación de la institucionalidad democrática y su
fortalecimiento.
Basado en los principios de la Carta de la OEA y con sujeción a sus normas, y en concordancia con la
cláusula democrática contenida en la Declaración de la ciudad de Quebec, la ruptura del orden
democrático o una alteración del orden constitucional que afecte gravemente el orden democrático en
un Estado Miembro constituye, mientras persista, un obstáculo insuperable para la participación de su
gobierno en las sesiones de la Asamblea General, de la Reunión de Consulta, de los Consejos de la
Organización y de las conferencias especializadas, de las comisiones, grupos de trabajo y demás
órganos de la Organización.
En caso de que en un Estado Miembro se produzca una alteración del orden constitucional que afecte
gravemente su orden democrático, cualquier Estado Miembro o el Secretario General podrá solicitar la
convocatoria inmediata del Consejo Permanente para realizar una apreciación colectiva de la situación
y adoptar las decisiones que estime conveniente.El Consejo Permanente, según la situación, podrá disponer la realización de las gestiones diplomáticas
necesarias, incluidos los buenos oficios, para promover la normalización de la institucionalidad
democrática.Si las gestiones diplomáticas resultaren infructuosas o si la urgencia del caso lo aconsejare, el Consejo
Permanente convocará de inmediato un período extraordinario de sesiones de la Asamblea General
para que ésta adopte las decisiones que estime apropiadas, incluyendo gestiones diplomáticas,
conforme a la Carta de la Organización, el derecho internacional y las disposiciones de la presente
Carta Democrática.Durante el proceso se realizarán las gestiones diplomáticas necesarias, incluidos los buenos oficios,
para promover la normalización de la institucionalidad democrática.
Cuando la Asamblea General, convocada a un período extraordinario de sesiones, constate que se ha
producido la ruptura del orden democrático en un Estado Miembro y que las gestiones diplomáticas
han sido infructuosas, conforme a la Carta de la OEA tomará la decisión de suspender a dicho Estado
Miembro del ejercicio de su derecho de participación en la OEA con el voto afirmativo de los dos tercios
de los Estados Miembros. La suspensión entrará en vigor de inmediato.
El Estado Miembro que hubiera sido objeto de suspensión deberá continuar observando el
cumplimiento de sus obligaciones como miembro de la Organización, en particular en materia de
derechos humanos.
Adoptada la decisión de suspender a un gobierno, la Organización mantendrá sus gestiones
diplomáticas para el restablecimiento de la democracia en el Estado Miembro afectado.
Una vez superada la situación que motivó la suspensión, cualquier Estado Miembro o el Secretario
General podrá proponer a la Asamblea General el levantamiento de la suspensión. Esta decisión se
adoptará por el voto de los dos tercios de los Estados Miembros, de acuerdo con la Carta de la OEA.
Los Estados Miembros son los responsables de organizar, llevar a cabo y garantizar procesos
electorales libres y justos.Los Estados Miembros, en ejercicio de su soberanía, podrán solicitar a la OEA asesoramiento o
asistencia para el fortalecimiento y desarrollo de sus instituciones y procesos electorales, incluido el
envío de misiones preliminares para ese propósito.
Las misiones de observación electoral se llevarán a cabo por solicitud del Estado Miembro interesado.
Con tal finalidad, el gobierno de dicho Estado y el Secretario General celebrarán un convenio que
determine el alcance y la cobertura de la misión de observación electoral de que se trate. El Estado
Miembro deberá garantizar las condiciones de seguridad, libre acceso a la información y amplia
cooperación con la misión de observación electoral.Las misiones de observación electoral se realizarán de conformidad con los principios y normas de la
OEA. La Organización deberá asegurar la eficacia e independencia de estas misiones, para lo cual se las
dotará de los recursos necesarios. Las mismas se realizarán de forma objetiva, imparcial y
transparente, y con la capacidad técnica apropiada.Las misiones de observación electoral presentarán oportunamente al Consejo Permanente, a través de
la Secretaría General, los informes sobre sus actividades.
Las misiones de observación electoral deberán informar al Consejo Permanente, a través de la
Secretaría General, si no existiesen las condiciones necesarias para la realización de elecciones libres y
justas.
La OEA podrá enviar, con el acuerdo del Estado interesado, misiones especiales a fin de contribuir a
crear o mejorar dichas condiciones.
La OEA continuará desarrollando programas y actividades dirigidos a promover los principios y
prácticas democráticas y fortalecer la cultura democrática en el Hemisferio, considerando que la
democracia es un sistema de vida fundado en la libertad y el mejoramiento económico, social y cultural
de los pueblos. La OEA mantendrá consultas y cooperación continua con los Estados Miembros,
tomando en cuenta los aportes de organizaciones de la sociedad civil que trabajen en esos ámbitos.
Los programas y actividades se dirigirán a promover la gobernabilidad, la buena gestión, los valores
democráticos y el fortalecimiento de la institucionalidad política y de las organizaciones de la sociedad
civil. Se prestará atención especial al desarrollo de programas y actividades para la educación de la
niñez y la juventud como forma de asegurar la permanencia de los valores democráticos, incluidas la
libertad y la justicia social.
Los Estados promoverán la plena e igualitaria participación de la mujer en las estructuras políticas desus respectivos países como elemento fundamental para la promoción y ejercicio de la culturademocrática.
El 22 de julio de 2002, los representantes de las
organizaciones políticas, religiosas, del Gobierno
y de la sociedad civil firmaron el compromiso de
trabajar, todos, para conseguir el bienestar y
desarrollo del país. Este compromiso es el
Acuerdo Nacional.
El Acuerdo persigue cuatro objetivos fundamen-
tales. Para alcanzarlos, todos los peruanos de
buena voluntad tenemos, desde el lugar que
ocupemos o el rol que desempeñemos, el deber
y la responsabilidad de decidir, ejecutar, vigilar o
defender los compromisos asumidos. Estos son
tan importantes que serán respetados como
políticas permanentes para el futuro.
Por esta razón, como niños, niñas, adolescentes
o adultos, ya sea como estudiantes o
trabajadores, debemos promover y fortalecer
acciones que garanticen el cumplimiento de esos
cuatro objetivos que son los siguientes:
La justicia, la paz y el desarrollo que neces-
itamos los peruanos sólo se pueden dar si
conseguimos una verdadera democracia. El
compromiso del Acuerdo Nacional es garan-
tizar una sociedad en la que los derechos son
respetados y los ciudadanos viven seguros y
expresan con libertad sus opiniones a partir
del diálogo abierto y enriquecedor; deci-
diendo lo mejor para el país.
Para poder construir nuestra democracia, es
necesario que cada una de las personas
que conformamos esta sociedad, nos sin-
tamos parte de ella. Con este fin, el Acuerdo
promoverá el acceso a las oportunidades
económicas, sociales, culturales y políticas.
Todos los peruanos tenemos derecho a un
empleo digno, a una educación de calidad, a
una salud integral, a un lugar para vivir. Así,
alcanzaremos el desarrollo pleno.
Para afianzar la economía, el Acuerdo se
compromete a fomentar el espíritu de
competitividad en las empresas, es decir,
mejorar la calidad de los productos y
servicios, asegurar el acceso a la formali-
zación de las pequeñas empresas y sumar
esfuerzos para fomentar la colocación de
nuestros productos en los mercados inter-
nacionales.
Es de vital importancia que el Estado cumpla
con sus obligaciones de manera eficiente y
transparente para ponerse al servicio de
todos los peruanos. El Acuerdo se compro-
mete a modernizar la administración pública,
desarrollar instrumentos que eliminen la
corrupción o el uso indebido del poder.
Asimismo, descentralizar el poder y la econo-
mía para asegurar que el Estado sirva a todos
los peruanos sin excepción.
Mediante el Acuerdo Nacional nos com-
prometemos a desarrollar maneras de con-
trolar el cumplimiento de estas políticas de
Estado, a brindar apoyo y difundir constan-
temente sus acciones a la sociedad en
general.
1. Democracia y Estado de Derecho
2. Equidad y Justicia Social
3. Competitividad del País
4. Estado Eficiente, Transparente y
Descentralizado